Uuringu tellis Eesti töötukassa. Uuringu koostas Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu ülikooli infotehnoloog

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Uuringu tellis Eesti töötukassa. Uuringu koostas Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu ülikooli infotehnoloog"

Väljavõte

1

2 Uuringu tellis Eesti töötukassa. Uuringu koostas Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu ülikooli infotehnoloogia mõju-uuringute keskusega (CITIS). Uuringu autorid: Elsa Trumm Andres Võrk Kadri Lees Merli Aksen Kerly Espenberg Viitamine: Trumm, E., Võrk, A., Lees, K., Aksen, M., Espenberg, K., (2018) Eksperthinnang Eesti töötukassa tulemusindikaatorite süsteemile ja tulemuslikkuse koondindikaatori väljatöötamine. Tartu: Tartu Ülikool. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missioon on suurendada teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Peale RAKE meeskonna kaasame parima kvaliteedi tagamiseks oma uuringutesse valdkonnaeksperte nii Tartu ülikoolist kui ka vajaduse korral väljastpoolt. RAKE võrgustik hõlmab kõiki Tartu ülikooli sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: RAKE Lossi Tartu 2

3 SISUKORD 1. Uuringu metoodika Ülevaade Eesti töötukassas kasutatavatest tulemusindikaatoritest ja võrdlus PES BL indikaatoritega Eesti töötukassa eesmärkide puu kujundamine Eesti töötukassa eesmärkide puu ja indikaatorite vastavus Välisriikide kogemuse analüüs Hinnang indikaatorite süsteemi vastavusele töötukassa eesmärkidega ning soovitused indikaatorite süsteemi arendamiseks LISA 1. Esialgne eesmärkide puu LISA 2. Saksamaa tööturuasutuse tulemusindikaatorite süsteem LISA 3. Austria tööturuasutuse tulemusindikaatorite süsteem LISA 4. Belgia tööturuasutuse tulemusindikaatorite süsteem LISA 5. Töötuse mediaankestuse võimalikud definitsioonid LISA 6. Näide töötukassa võimalikest sisend- ja väljundnäitajatest KASUTATUD KIRJANDUS

4 1. Uuringu metoodika Uuring koosneb kahest osast. Esimeses osas analüüsisime ning hindasime töötukassa praegust tulemusindikaatorite süsteemi, sh tegime ettepanekuid süsteemi-indikaatorite arendamiseks ja täiendamiseks. Uuringu teises osas töötasime välja metoodika koondindikaatori loomiseks, millega hinnata töötukassa tegevuste kogumõju tööhõivele ja töötusele ühiskonnas. HINNANG TÖÖTUKASSA PRAEGUSELE TULEMUSINDIKAATORITE SÜSTEEMILE Hindamine toimus järgmiste etappide kaupa: ülevaade töötukassa eesmärkidest; ülevaade töötukassas kasutatavatest tulemusindikaatoritest; töötukassa eesmärkide ja tulemusindikaatorite vastavuse analüüs; välisriikide kogemuse analüüs; Euroopa tööturuasutuste võrgustiku benchlearning (edaspidi PES BL) indikaatorite analüüs ning võrdlus Eesti töötukassa indikaatoritega; hinnang indikaatorite süsteemi vastavusele töötukassa eesmärkidega ning soovitused indikaatorite süsteemi arendamiseks (sh soovitused puuduolevate indikaatorite loomiseks). Ülevaade töötukassa eesmärkidest Selle etapi eesmärk oli anda süsteemne ülevaade töötukassa eesmärkidest, mis on esitatud seadustes, teistes õigusaktides ning muudes strateegilistes dokumentides. Kasutatavate dokumentide loetelu koostasime koostöös töötukassaga. Analüüsisime järgmisi dokumente: Töötukassa strateegilised dokumendid Töötukassa arengukava Töötukassa aasta plaan Eesti arengukavad Konkurentsivõime kava Eesti 2020 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 Eesti regionaalarengu strateegia Elukestva õppe strateegia (EÕS) Heaolu arengukava Konkurentsivõime kava Eesti 2020" Noortevaldkonna arengukava Sotsiaalministeeriumi arengukava Tööhõiveprogramm Tööturuprogramm Eesti seadused Töötuskindlustuse seadus Tööturuteenuste ja-toetuste seadus 4

5 Euroopa Liidu suunised, soovitused ja arengukavad Europe 2020 Strategy Euroopa Liidu ja Nõukogu otsus (EL) 2015/1848, 5. oktoober 2015, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta Nõukogu soovitus, 11. juuli 2017, milles käsitletakse Eesti aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti aasta stabiilsusprogrammi kohta, Euroopa Liidu Nõukogu, 2017/C 261/06 Nõukogu soovitus, 22. aprill 2013, noortegarantii loomise kohta, Euroopa Liidu Nõukogu, 2013/C 120/01 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik Euroopa puuetega inimeste strateegia : Uued sammud tõketeta Euroopa suunas Euroopa Liidu Nõukogu soovitus,, 15. veebruar 2016, pikaajaliste töötute integreerimine tööturule Euroopa Sotsiaalfondi programmid Toetuste andmise tingimused - tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Toetuste andmise tingimused - tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale Toetuste andmise tingimused - karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine Kuna uuringus hindasime tellijaga kooskõlastatult indikaatoreid, mis mõõdavad Eesti töötukassa mõju, ei kuulunud uuringusse töötukassa kui organisatsiooni sisemiste protsessidega seotud eesmärgid (tööturuteenuste kvaliteediga seotud eesmärgid, tööturuteenuste ülesehitusega seotud eesmärgid, tööturuteenuste mahuga seotud eesmärgid, sh nt Töötada välja ja rakendada hõives püsimist toetavad tegevused, eelkõige vähenenud töövõimega inimestele (Eesti Töötukassa arengukava ); Vähenenud töövõimega inimeste töötuks jäämise ennetamine läbi aktiivsete tööturumeetmete osutamise (Euroopa Sotsiaalfondi programmid, Toetuse andmise tingimused). Seejärel korrastasime saadud eesmärkide süsteemi. Selles etapis puutusime kokku järgmiste probleemidega: mõned eesmärgid olid sõnastatud liiga laialt ja üldsõnaliselt (nt Töölesaamise takistuste kõrvaldamine (Tööhõiveprogramm), Regionaalsete tööturukriiside negatiivse mõju vähendamine (Tööhõiveprogramm)); mõned eesmärgid olid sõnastatud liiga kitsalt ( Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine pikaajaliste hooldajate töötamise võimaldamiseks ning pikaajalist hooldust vajava liikmega leibkondade toimetuleku toetamiseks (Tööturuprogramm)); mõned eesmärgid olid sõnastatud mitmeosaliselt, sh olid ühes eesmärgis koos erinevad tegevused (nt noorte tööpuuduse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse tõstmine (Eesti Töötukassa arengukava )) või olid ühte eesmärki koondatud mitme erineva töötukassa strateegilise eesmärgi alla kuuluvad alameesmärgid (nt Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine (Euroopa Sotsiaalfondi programmid, toetuse andmise tingimused); Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine 5

6 (Tööturuprogramm)) või ei kuulunud üks osa eesmärgist töötukassa mõjusfääri (nt Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud (Euroopa Sotsiaalfondi programmid, toetuse andmise tingimused)). Korrastasime eesmärgid luues eesmärkide puu (vt ka alapeatükki 3), mis tähendab, et eesmärgid jaotati kolme tasandi vahel. Aluseks on dokumendis Eesti Töötukassa arengukava välja toodud neli strateegilist eesmärki: töötuse määra vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine; töötuse ennetamine ja hõives püsimise toetamine; tööjõupakkumise suurendamine; struktuurse tööpuuduse vähendamine. Kuivõrd struktuurse tööpuuduse vähendamine on kitsam vaade töötuse määra üldisele vähendamisele, siis paigutasime selle eesmärgi esialgu eesmärgi töötuse määra vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine alla. Seega jäi alles kolm suurt eesmärki, mis on eesmärkide puus esitatud peaeesmärkidena (esimene tasand). Ülejäänud dokumentides välja toodud eesmärgid jaotasime sisu järgi peaeesmärkide alla. Eesmärkide puus on tegemist alameesmärkidega (teine tasand). Eesmärkide puul on ka kolmas tasand, mille moodustavad erinevad sihtgrupid, mis on eesmärgi puhul prioriteetsed. Seda, kas mõnda sihtgruppi on vaja konkreetse eesmärgi puhul eraldi välja tuua (ning sealjuures vastava indikaatoriga eraldi jälgida), otsustab töötukassa ise. Kuivõrd kolmas tase sõltub sellest, mis on teatud hetkel riigi ja töötukassa prioriteedid ja kriitilisemad murekohad ja on seega pidevas muutumises, on ka eesmärkide puu dünaamiline ning kolmas tase jääb koondindikaatorist välja. Küll aga on asjakohased teise taseme indikaatorid prioriteetsetes sihtgruppides eraldi kuvatud koondindikaatori visualiseerimise rakenduses. Töötukassa arengukavast tulenevalt on prioriteetsed sihtgrupid järgmised: eesti keele oskuseta tööotsijad ja töötajad; vanemaealised; noored (sh NEET-noored 1 ); vähenenud töövõimega inimesed. Teistest strateegilistest dokumentidest lisanduvad veel järgmised prioriteetsed sihtgrupid: pikaajalised töötud (Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020, Tööturuprogramm); pensioniealised (Tööturuprogramm); rahvusvahelise kaitse saajad (Tööturuprogramm); mitteaktiivsed (Tööturuprogramm); võõrkeelt emakeelena rääkivad inimesed (Tööturuprogramm); töö kaotamise ohus olevad inimesed (Tööhõiveprogramm ). Sihtgruppide prioriteetsus võib tulla eelkõige sihtgrupi nõrgemast positsioonist tööturul või üldistest tööpoliitika suundadest. Pärast eesmärkide puu koostamist ning tulemusindikaatorite koondamist seadsime vastavusse eesmärgid ning nende täitmist mõõtvad indikaatorid. Lähtusime põhimõttest, et iga indikaator kuulub kindla eesmärgi juurde ning mõõdab vaid üht eesmärki. Kuna iga eesmärgi jaoks praeguses töötukassa 1 Noored, kes ei tööta ega õpi 6

7 tulemusindikaatorite süsteemis sobivat indikaatorit ei leidunud, tegime ettepanekuid ka täiendavate indikaatorite kasutuselevõtmiseks. Ettepanekute tegemisel toetusime töötukassa esindajate ootustele, välisriikide kogemustele ja PES BL indikaatoritele. Uuringus väljatöötatav koondindikaator ja selle visualiseerimise rakendus toetuvad loodud eesmärkide puule ja vastavatele indikaatoritele. Koondindikaatori metoodika on esitatud eraldi dokumendis. Ehkki uuringu eesmärk on luua koondindikaator, mis hindab töötukassa tegevuse kogumõju töötuse vähendamisele, lühendamisele ja ennetamisele ning tööjõupakkumise suurendamisele, mistõttu on eesmärkide puusse koondatud vaid mõjuindikaatorid, on töötukassa tulemuste hindamisel olulised veel ka töötukassa tööprotsessi kvaliteet (kiirus, teenuste kättesaadavus jms) ning erinevate töötukassa kliendigruppide rahulolu. Kõik need osad kokku moodustavad töötukassa tulemusindikaatorite süsteemi. Autorite visiooni tulemusindikaatorite süsteemist võtab kokku järgmine joonis: Joonis 1. Eksperthinnangu põhjal välja pakutud Eesti töötukassa tulemusindikaatorite süsteem Allikas: autorite koostatud 7

8 2. Ülevaade Eesti töötukassas kasutatavatest tulemusindikaatoritest ja võrdlus PES BL indikaatoritega Töötukassa arengukavas aastateks mõõdavad töötukassa töö tulemuslikkust 14 indikaatorit. Indikaatorid on jaotatud järgmiselt: töötuse vähendamise ja töötuse kestuse lühendamisega seotud indikaatorid, kuhu kuuluvad mh ka tööturuteenustelt tööle rakendumine ning hõives püsimise indikaatorid; teenuste kättesaadavuse tagamisega seotud indikaatorid ning klientide rahulolu tagamisega seotud indikaatorid. PES BL materjalides jaotuvad tulemusindikaatorid neljaks 2 : töötuse vähendamine kõikides vanusegruppides ja haavatavates gruppides; töötuse kestuse ja mitteaktiivsuse vähendamine (mis omakorda on seotud pikaajalise tööpuuduse, struktuurse tööpuuduse ning sotsiaalse tõrjutusega); vabade töökohtade täitmine ning klientide rahulolu PESi teenustega. Seadsime indikaatorid vastavusse selle järgi, mida nad mõõdavad, et selgitada välja kattuvused ning erinevused (vaata tabel 1). Tabel 1. Töötuse vähendamise ja töötuse kestuse lühendamise indikaatorid võrdluses PES Benchlearning (PES BL) indikaatoritega Eesti töötukassa indikaatorid Uutest töötuskindlustushüvitise saajatest 4 kuu jooksul tööle rakendunud Uutest registreeritud töötutest 4 kuuga tööle rakendunud (v.a TKH saajad ja vähenenud töövõimega) Uutest töötuskindlustushüvitise saajatest 6 kuu jooksul tööle rakendunud Uutest registreeritud töötutest (va TKH saajad, vähenenud töövõimega) 6 kuu jooksul tööle rakendunud Uutest registreeritud vähenenud töövõimega töötutest (va TKH saajad) 6 kuuga tööle rakendunud Uutest töötuskindlustushüvitise saajatest aasta jooksul tööle rakendunute osakaal Uutest registreeritud töötutest (va TKH saajad, vähenenud töövõimega) aasta jooksul tööle rakendunute osakaal Uutest registreeritud vähenenud töövõimega töötutest (va TKH saajad) 12 kuuga tööle rakendunud Pikaajalistest töötutest (va vähenenud töövõimega) 12 kuuga tööle rakendunud 6 kuu jooksul pärast tööpraktika lõpetamist tööle rakendunute osakaal 6 kuu jooksul pärast tööturukoolitusel osalemist tööle rakendunute osakaal Uutest registreeritud töötutest, kes arvele tuleku hetkel olid aastased 180 päeva jooksul tööle rakendunud, õppima asunud, praktikal või koolitusel osalenud 6 kuu jooksul tööle rakendunute (va vähenenud töövõimega inimesed) hõives püsimine 180 päeva pärast rakendumist PES BL indikaatorid 6 kuuga tööle saamine vanuse, soo ja kvalifikatsiooni kaupa (osakaal kõigist PESide poolt registreeritud tööle saamistest) 12 kuuga tööle saamine vanuse, soo ja kvalifikatsiooni kaupa (osakaal kõigist PESide poolt registreeritud tööle saamistest) Liikumine töötusest hõivesse vanuse, soo ja kvalifikatsioonitaseme kaupa (osakaal registreeritud töötutest) 2 PES Benchlearning statistics. Glossary 8

9 Eesti töötukassa mõõdab klientide tööle rakendumist mitme erineva indikaatoriga. PES BL indikaatoritest on kolm seotud inimeste tööle rakendumisega. Metoodiliselt eristatakse töötukassas neid, kes said töötuskindlustushüvitist ning neid, kes seda ei saanud. PES BL indikaatorites sellist eristamist ei tehta. PES BL rakendumise indikaatorid koosnevad kahest osast: (1) isikud, kes lahkusid arvelt, kuna nad asusid tööle lepingulisel alusel antud kuul ja aastal ilma toetuseta ja (2) isikud, kes lahkusid arvelt, kuna asusid tööle lepingulisel alusel antud kuul ja aastal ja said toetust esmasele tööturule suundumiseks (ei eristata, kas toetus oli suunatud töötajale või tööandjale). PES BL indikaator 6 kuuga tööle saamine vanuse, soo ja kvalifikatsiooni kaupa (osakaal kõigist PESide poolt registreeritud tööle saamistest) mõõdab, kui suur osa töötutest said alates arvele liikumisest kuue kuu jooksul tööle lepingulisel alusel kas toetusega või toetuseta (ehk liikusid arvelt maha). PES BL indikaator 12 kuuga tööle saamine vanuse, soo ja kvalifikatsiooni kaupa (osakaal kõigist PESide poolt registreeritud tööle saamistest) mõõdab, kui suur osa töötutest said alates arvele liikumisest 12 kuu jooksul tööle lepingulisel alusel kas toetusega või toetuseta (ehk liikusid arvelt maha). Mõlemaid indikaatoreid monitooritakse igakuiselt. Töötukassa tööle rakendumise indikaatorites vaadatakse neid töötuid, kes on ennast vaatlusalusel perioodil arvele võtnud ning rakendunutena defineeritakse neid, kellel on tekkinud töötamise registri kanne nelja või kuue kuu või aasta pärast arvele tulekut või on arveloleku lõpu põhjuseks ettevõtluse alustamise toetuse saamine, registreerimine FIEna või juriidilise isikuna. Välja jäävad need uued töötud, kelle arvel oleku lõpu põhjuseks on surm, vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension või ajateenistus. Oluline on see, et PES BL metoodika korral loetakse inimest ühe korra ehk kui isik asus vaadeldava perioodi jooksul tööle rohkem kui ühe korra, siis võetakse teda indikaatori arvutamisel arvesse vaid üks kord ehk isegi kui ta on vaatlusalusel perioodil mõnda aega töötanud, kuid indikaatori arvutamise hetkel on ta töötuna registreeritud, loetakse teda töötuks. Kui inimene tuli aga uuesti arvele järgmisel perioodil, siis kajastub ta järgmisel perioodil arvele tulnute seas. Töötukassa rakendumise indikaatorites kajastub inimene valimis mitmekordselt, kui ta on arvele tulnud rohkem kui ühe korra. Lisaks mõõdetakse PES BL indikaatorite korral tulemusi ka erinevates rühmades: vanus (alla 25-aastased, aastased; aastased, üle 55 aastased); sugu; kvalifikatsioon (ISCED 0-2; ISCED 3; ISCED 4; ISCED 5; ISCED 6; ISCED 7; ISCED 8). Töötukassa tulemusindikaatorites ei ole seni vaadatud tulemusi erinevates rühmades, kuid töötukassa esindajate sõnul on alates aastast kokku lepitud täiendav indikaatorite jälgimise süsteem, kus tulemusi kajastatakse erinevates rühmades. Analüüsi käigus selgus, Eesti töötukassas jälgitakse seda, kas teatud perioodil rakendunud on 4, 6 või 12 kuu jooksul vähemalt ühe päeva töötanud. Autorite hinnangul on indikaator ebatäpne ja näitab tegelikkusest positiivsemat pilti, sest isegi kui inimene on töötanud vaatlusalusel perioodil ainult ühe päeva, kajastub ta indikaatoris eduloona. Ebatäpsust suurendab ka see, et kui inimene võtab ennast uuesti arvele, arvestatakse teda uue töötuna. Kuna sama metoodikat kasutatakse ka 12 kuu vaates, indikaatori ebatäpsus ajas tõenäoliselt suureneb. PES BL indikaatoritega mõõdetakse veel inimeste liikumist töötuna arvele ning arvelt maha: lahkumine PESi registrist (osakaal registreeritud töötutest); mitteaktiivsete registreerumine PESis soo ja vanuse kaupa (osakaal kõikidest registreerunutest). 9

10 Töötukassas praegu töötuna registreerimist ning arvelt lahkumist mõõtvaid indikaatoreid ei kasutata, kuigi lähtudes eesmärkidest (näiteks tööjõupakkumise suurendamine), oleks see autorite hinnangul vajalik. Järgmine suur rühm indikaatoreid, mida töötukassa mõõdab, on seotud teenuste kättesaadavuse tagamisega. Mõõdetakse aktiivsetes meetmetes osalemist (tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega tööotsijad); vähenenud töövõimega töötajad ja tööotsijad); aktiivsetes meetmetes osalejate osakaalu (tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega tööotsijad); vähenenud töövõimega tööotsijad; pikaajaliselt töötuna arvel olnud 12 kuu jooksul) ning töötust ennetavates meetmes osalemist. PES BL indikaatoritega meetmetes osalemist ei mõõdeta. Erinevate töötukassa klientide rahulolu tagamist mõõdetakse nii Eesti töötukassa tulemusindikaatorite kui ka PES BL indikaatoritega (vt tabel 2). Tabel 2. Töötukassa erinevate huvirühmade rahulolu indikaatorid võrdluses PES Benchlearning (PES BL) indikaatoritega Eesti töötukassa indikaatorid Tööandjate rahulolu lihtindeks Töötukassa töötajate rahulolu lihtindeks Tööotsijate rahulolu lihtindeks PES BL indikaatorid Tööandjate üldine rahulolu (ettevõtete osakaal, kes vastavad küsitluses, et nad on PESi teenustega rahul, kõikidest täitjatest) Tööotsijate üldine rahulolu (inimeste osakaal, kes kirjutavad küsitluses, et nad on PESi teenustega rahul, kõikidest täitjatest) Töötukassa tulemusindikaatori rahulolu lihtindeks arvutatakse erinevate hinnangute keskmisena. PES BL kasutab rahulolu mõõtmiseks hinnangut PESi teenustele, kusjuures välja jäävad vastusevariandid nagu vastus puudub, arvamus puudub ja neutraalne. Lisaks nimetatud indikaatoritele kasutab Eesti töötukassa veel üht indikaatorit: töötuna arvele võtmise, kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse ning töövõimehindamise otsuste tähtaegsus, mis mõõdab töötukassa sisemise töö efektiivsust, mitte töötukassa mõju ühiskonnale tervikuna. Viimane teema, mida PES BL indikaatoritega mõõdetakse, on seotud vabade töökohtadega (sh vabatahtlik tööjõu liikumine ehk mobility): täidetud vabade töökohtade osakaal (vabade töökohtade arv, mille PES on suutnud täita); vastus Euroopa tööjõu-uuringu (EU-LFS) küsimusele PESi panuse osas vastaja hetke töökoha leidmisel 3. Töötukassa ja PES BL indikaatorid kattuvad kahes suures valdkonnas: tööle rakendumine ning erinevate sihtrühmade rahulolu. Töötukassas kasutatavad tööle rakendumisega seotud indikaatorid on võrreldes PES BL indikaatoritega spetsiifilisemad (nt eristatakse töötuskindlustushüvitise saajaid ning mittesaajaid, samuti vähenenud töövõimega inimesi). Samas antakse PES BL indikaatoritega tulemused erinevates gruppides (nt soo, vanuse, kvalifikatsiooni kaupa). Teistes teemades, näiteks teenuste kättesaadavuse tagamine (töötukassa teema); vabade töökohtade täitmine ja mitteaktiivsuse vähendamine (PES BL teema) töötukassa ja PES BL indikaatorites kokkulangevusi ei ole. 3 Eesti tööjõu-uuringu küsitlus. Küsimus D11A Kuidas saite selle töö?, vastusevariant Otsisin tööd töötukassa kaudu. Inimeste osakaal, kes kirjutavad küsitluses, et PES aitas neil mingil moel tööd leida, kõikidest vastajatest, kes leidsid töö. Hinnang antakse vanuse, soo ja kvalifikatsiooni kaupa. 10

11 3. Eesti töötukassa eesmärkide puu kujundamine Pärast eesmärkide korrastamist koostasime esialgse eesmärkide puu, mille alusel valmis koostöös töötukassaga lõplik eesmärkide puu. Eesmärkide seadmisel on oluline nende ühemõttelisus (selgus) ning mõõdetavus kas eesmärk on seatud nii, et selle täitmist on võimalik indikaatori(te)ga mõõta ning kas on olemas selleks vajalikud andmed. Samuti on oluline, et eesmärgid oleksid sellised, mida töötukassa suudab oma tegevusega ise mõjutada ja täita. Kirjanduses on välja toodud 4, et tööturuasutuse üldised eesmärgid seatakse riiklikul tasandil, kuid oluline on, et eesmärgid edastatakse erinevatele töötukassa tasanditele nii, et need on kõigile selged ja arusaadavad. Koostöös töötukassaga vaatasime üle eesmärkide sõnastused ning vajalikkuse eesmärkide puus. Puu korrastamisel eemaldati eesmärkide kattuvad osad, täpsustati eesmärkide sõnastusi, et need oleksid võimalikult ühemõttelised ning selged ja jäeti välja eesmärgid, mis ei ole töötukassa tööga otseselt seotud, pole töötukassa tegevuse mõjusfääris või on seal vaid vähesel määral (nt alustavate ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine). Esialgne eesmärkide puu, mis koostati töötukassa strateegiliste dokumentide, asjakohaste seaduste, arengukavade ning Euroopa Liidu suuniste põhjal, on esitatud lisas 1. Esimene üldeesmärk on töötukassa arengukavast tulenevalt töötuse määra vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine. Selle alla kuulusid järgmised eesmärgid: struktuurse tööpuuduse vähendamine; töötuse määra vähendamine; regionaalse tööpuuduse vähendamine; töövalmiduse suurendamine; tööandja toetamine sobivate töötajate leidmisel; töötuse kestuse lühendamine. Struktuurne tööpuudus on olukord tööturul, kus tööjõu kvalifikatsioon või geograafiline asukoht ei kattu nõudlusega tööturul. Seega on tööturul korraga vabad töökohad ning töötud. Struktuurset tööpuudust on raske mõõta, kuna sageli puuduvad head andmed vabade töökohtade kohta 5. Struktuurse tööpuuduse vähendamise eesmärk sõnastati uuringus kitsamalt töökohtade vahendamine. See eesmärk mõõdab, kui suur osa vabadest töökohtadest antakse töötukassale vahendada ja kui suur osa neist töökohtadest täidetakse töötukassa klientidega. Oluline on siin nii tööandjate usaldus, et töötukassa vahendusel jõuab info tööpakkumisest tööotsijateni kui ka töötukassa oskus suunata oma kliente sobivatele töökohtadele. Töötuse määra vähendamise eesmärk sõnastati uuringus samuti ümber. Uus eesmärk on töötuna registreeritud klientide hõivesse liikumise toetamine. Regionaalse tööpuuduse vähendamine sõnastati ümber järgmiselt: regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamine. Arutelus töötukassaga tekkis küsimus, kas ja mil määral saab töötukassa mõjutada regionaalseid erinevusi. Soovitame eesmärgi siiski eesmärkide puusse jätta, kuna Eestis on praegu piirkondi, mis vajavad eraldi tähelepanu, näiteks Ida-Virumaa, kus pakutakse ka täiendavaid tööturuteenuseid (töökoha loomise toetus, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toel rakendatud teenused). Oluline on mõõta, kas need meetmed toimivad. 4 Scharle, A. (2013) European Commission, Perfomance management in Public Employment Services: toolkit for PES, Brussel, Author: Ágota Scharle 5 Riddell, W. C. (1999) Measuring unemployment and structural unemployment, Department of Economics, University of British Columbia and Canadian Institute for Advanced Research, 11

12 Eesmärk tööandja toetamine sobivate töötajate leidmisel jäeti eesmärkide puust välja, kuna eesmärk on otseselt seotud tööandja rahuloluga ning kuulub seega tulemusindikaatorite süsteemis rahulolu plokki. Töövalmiduse suurendamise eesmärk sõnastati ümber. Tööhõiveprogrammis ja ka töötukassas mõisteti töövalmiduse toetamise all isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamist. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada isiku tööle saamist ja valmistada teda ette tööeluks. Autorite hinnangul võiks töötukassa klientide oskuste parandamist vaadata laiemalt ehk jälgida seda, et inimesed saaksid tänu töötukassa teenustele täiendada oma seniseid oskusi ning omandada ka päris uusi teadmisi ja oskusi, mis suurendavad inimese atraktiivsust tööturul. Eesmärkide puus jälgitakse sellest tulenevalt töötuna registreeritud klientide oskuste parandamist, mis võivad kaasa aidata inimese edukamale tööle rakendumisele. Otseselt oskuste arendamisega on töötukassa teenustest seotud tööpraktika ja tööturukoolitus. Teine üldeesmärk on hõives püsimine ja töötuse ennetamine. Selle alla kuulusid järgmised alameesmärgid: töökaotamise ohus inimeste töölt tööle liikumise toetamine; töötuse ennetamine; kõrge tööhõive taseme hoidmine; alustavate ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine; töötajate teadmiste ja oskuste arendamine. Selle üldeesmärgi alla kuuluvatest alameesmärkidest jäi lõplikku eesmärkide puusse alles kaks alameesmärki. Neist esimene on töökaotamise ohus olevate inimeste töölt tööle liikumise toetamine, mis sõnastati koostöös töötukassaga ümber järgnevalt: oskuste puudumise tõttu töökaotusohus olevate töötajate hõives püsimise toetamine. Uue eesmärgi alla jäi ka esialgses puus sõnastatud eesmärk töötajate teadmiste ja oskuste arendamine. Nii on rohkem tegemist eesmärgiga, mida töötukassa saab oma tegevusega mõjutada, pakkudes osalemist töötust ennetavates meetmetes. Teine puusse kaasatav alameesmärk on kõrge tööhõive taseme hoidmine, mis sõnastati ümber järgnevalt: töötusest tööle liikunute hõives püsimise toetamine. Need kaks eesmärki katavad ära ka esialgses puus olnud töötuse ennetamise eesmärgi. Eesmärkide puust jäeti välja eesmärk alustavate ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine, kuna sarnaseid eesmärke ei leitud välisriikide kogemusest, eesmärgi sisu jääb töötukassa põhitegevusest (suurendada tööhõivet, vähendada töötust) kaugele ja tegemist on spetsiifilise eesmärgiga (sihtgrupiga). Kolmas üldeesmärk on tööjõupakkumise suurendamine. Selle alla kuulusid: tööturule juurdepääsu parandamine; kõrge tööhõive taseme saavutamine ning regionaalse tööjõupakkumise suurendamine. Pärast arutelusid jäi alles vaid üks alameesmärk: tööturule juurdepääsu parandamine, mis sõnastati ümber järgnevalt: mitteaktiivsete tööturule liikumise toetamine, kuna töötukassa saab tööjõupakkumist suurendada vaid mitteaktiivsete tööturule toomisega. Kõrge tööhõive taseme saavutamine jäi selle üldeesmärgi alt välja, sest see on laiem eesmärk, mida toetavad pea kõik teised eesmärgid. Regionaalne vaade tuleb eraldi sisse regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamise eesmärgi all, teiste eesmärkide täitmist vaadatakse maakondade kaupa. Hiljem lisasime juurde ka neljanda üldeesmärgi: töötukassa kuluefektiivsus. Siiani ei ole töötukassa oma tegevuse kuluefektiivsust mõõtnud, kuid oluline on mõõta, mis ressurssidega eesmärgid saavutatakse. Näiteks Nunn (2012) soovitab lisada analüütilise mõõdiku, mis näitab, kuidas on seotud kulutused ning neist saadav kasu, sellise lähenemisega on võimalik mõõta tööturuasutuste tegevuse netokasu 6. Lõplik töötukassa eesmärkide puu on esitatud koos indikaatoritega peatükis 6 (lk 20). 6 Nunn, A. (2012) Performance management in Public Employment Services. European Commission 12

13 4. Eesti töötukassa eesmärkide puu ja indikaatorite vastavus Eesmärkide korrastamise järel seadsime igale eesmärgile vastavusse indikaatori, mis mõõdaks vaid üht eesmärki võimalikult täpselt, et indikaatorite agregeerimisel oleks võimalik leida koondindikaatoriga kogumõju. Indikaatorite hindamisel toetusime RACER raamistikule 7, mis ütleb, et hea indikaator on: Asjakohane (relevant) indikaator peaks eesmärgiga võimalikult hästi kokku sobima ehk mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on loodud. Aktsepteeritud (acceptable) indikaator peaks olema võimalikult arusaadav ning kõikide sihtgruppide poolt aktsepteeritud. Usaldusväärne (credible) indikaator peaks olema ühemõtteline ja selge (st väärtust ei ole võimalik tõlgendada erinevalt). Lihtne (easy) kui ei ole võimalik saada kätte andmeid, mille põhjal indikaator arvutada, ei ole indikaatorist mingit kasu. Samuti ei ole enamasti mõistlik olukord, kus indikaatori arvutamiseks vajalike andmete kogumine on väga kulukas, kui oleks võimalik kasutada mõnda lihtsamat lahendust, mis annab edasi sama info. Piisavalt jõuline (robust) indikaator peab olema võimeline muutusi mõõtma, mistõttu tuleb nende välja töötamisel arvestada konkreetsete mõjude avaldumise ajaga. Kui indikaator mõõdab mõjusid liiga suure viitajaga, võib reageerimiseks olla liiga hilja. Probleem tekib ka siis, kui indikaator mõõdab iga väikest kõikumist, mille põhjal võivad otsustajad teha ebavajalikke muudatusi. Seetõttu peab indikaator olema piisaval jõuline, et iga väike muutus tulemust ei kõigutaks, samal ajal aga võimeline suuremaid muutuseid näitama võimalikult kiiresti. Lisaks RACERi raamistikule vaatasime kõige sobivamate indikaatorite leidmiseks indikaatoreid, mis on kasutusel Saksamaal, Belgias ja Austrias ning neid, mis on välja töötatud Euroopa tööturuasutuste tulemuslikkuse mõõtmiseks (PES BL indikaatorid). Tabel 3 annab ülevaate sellest, kuidas on korrastatud eesmärkide puusse kaasatud eesmärgid hõlmatud nii praegu kasutusel olevate Eesti töötukassa indikaatoritega kui ka mujal kasutuses olevate indikaatoritega. 7 DEVCO (Directorate-General for International Cooperation and Development) (2016) Annex 7: Monitoring and indicators, in Integrating the environment and climate change into EU international cooperation and development: Towards sustainable development. Tools and Methods Series Guidelines 6. Brussels: DEVCO. 13

14 Tabel 3. Eesmärkide puusse kaasatud eesmärkide hõlmatus indikaatoritega Eestis, Saksamaal, Belgias, Austrias ja PES BL-is Töötuse määra vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine: TÖÖTUD Eesti Saksamaa Belgia Austria PES BL Töökohtade vahendamine Töötuna registreeritud klientide hõivesse liikumise toetamine Regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamine Töötuna registreeritud klientide oskuste parandamine Töötuse kestuse lühendamine Hõives püsimise toetamine ja töötuse ennetamine: TÖÖTAJAD Oskuste puudumise tõttu töökaotusohus olevate töötajate hõives püsimise toetamine Töötusest tööle liikunud klientide hõives püsimise toetamine Tööjõupakkumise suurendamine: MITTEAKTIIVSED Mitteaktiivsete tööturule liikumise toetamine Töötukassa kuluefektiivsus Töötukassa kuluefektiivne toimimine Indikaator puudub Nõrgalt seotud indikaator Osaliselt seotud indikaator/ sobiv indikaator, kuid ei mõõda eesmärgi täitmist täielikult Sobiv indikaator Indikaatorite ja eesmärkide vastavusse seadmisel selgus suurema erinevusena, et Saksamaa, Austria ja Belgia tööturuasutused peavad väga oluliseks tööandja vaadet ehk vabade töökohtade vahendamist ja tööandjate abistamist neile sobivate töötajate leidmisel. Eestis puuduvad vastavad indikaatorid praeguses tulemusindikaatorite süsteemis. Vabade töökohtade vahendamine on sees ka PES BL indikaatorites. Nunn (2012) 8 toob välja, et vabade töökohtade täitmisega seotud indikaatorid peegeldavad teenuste pakkumist nii tööandjatele kui tööotsijatele. 8 Nunn, A. (2012) Performance management in Public Employment Services. European Commission 14

15 Selgus ka, et regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamist ei mõõdeta ei Eesti töötukassas ega ka välisriikides, mille kogemusi uuringus analüüsisime. Suured piirkondlikud erinevused hõive ja töötuse määras on probleemina ära märgitud väga mitmes Eesti arengukavas ning ka Tööturuprogrammis. Konkurentsivõime kavas Eesti 2020 on samuti mainitud Ida-Virumaa maha jäämist ja vajadust töötada välja tööpoliitika meetmeid sellele piirkonnale. Ehkki välisriikide kogemus näitab, et piirkondlik vaade on väga oluline tööturuasutused kasutavad piirkondade reastamisel ja nende tulemuste hindamisel mitmeid erinevaid mudeleid, mille järgi määratakse indikaatoritele ka sihttasemed ei kasutata siiski indikaatoreid, mis piirkondlikke erinevusi mõõdaksid. Ka Eestis vaadatakse erinevaid tulemusindikaatoreid maakondade kaupa, kuid puudub indikaator, mis näitaks, kas maakondade vahelised erinevused vähenevad või suurenevad. Samuti toetab vastava indikaatori loomist see, et Eesti töötukassa pakub eraldi meetmeid Ida- Virumaal, mille tasuvust on vaja hinnata. On võimalik, et spetsiaalsed meetmed töötatakse välja ka teiste mahajäänud piirkondade jaoks. Teine eesmärk, mis on nii Eestis kui Saksamaal, Austrias ja Belgias indikaatoritega suures osas katmata, on Oskuste puudumise tõttu töökaotusohus olevate töötajate hõives püsimise toetamine. Saksamaal on töötutel kohustus teavitada tööturuasutust, kui töötaja tähtajaline leping või praktika hakkab lõppema ning mõõdetakse seda, kui paljud inimesed liiguvad sellisel juhul otse teisele tööle, ilma et nad osaleksid üheski tööturumeetmes või võtaksid ennast töötuna arvele. Eesmärk on eelkõige ennetada töötust ning indikaator ei mõõda, kui paljud töötajad on suutnud oma töökohta hoida, sest on osalenud tööturuasutuse meetmetes ning saanud seeläbi uued oskused ja teadmised. Erinevates meetmetes osalemise indikaatorid Saksamaa tulemusindikaatorite süsteemist puuduvad. Eesti töötukassa on loonud aga spetsiaalsed meetmed, et töötust ennetada ning pigem peetakse oluliseks seda, et töökaotusohus olevad inimesed saavad oma oskusi täiendada või uusi oskusi omandada, mis suurendaks nende konkurentsivõimet tööturul. Seega pole Saksamaal kasutatav indikaator Eesti töötukassale sobiv. Eesti töötukassa tulemusindikaatorite süsteemis on praegu kasutusel indikaator Töötust ennetavates meetmetes osalemisi keskmiselt kuus. Indikaator mõõdab küll töökaotusohus inimeste pöördumist töötukassa poole, sh nende suunamist vastavatesse meetmetesse, kuid meetmete mõju see ei hinda. Välisriikide ja PES BL indikaatorite analüüsist selgus, et kulude mõõdet kajastavaid indikaatoreid tulemusindikaatorite süsteemis üldiselt ei kasutata. On üsna kindel, et kõikide riikide tööturuasutused jälgivad oma kulusid ja koguvad selle kohta andmeid (nt Austrias on tasakaalus tulemuskaardi osaks ka personali ühikukulu), kuid autorite hinnangul on töötukassa mõju hindamise kõrval oluline vaadata ka kuluefektiivsust ehk mis ressurssidega on mõju saavutatud. Kui kulu jääb tähelepanu alt välja, ei saa mõju objektiivselt hinnata. Indikaatoritega on nii Eesti töötukassas kui ka välisriikides kaetud eesmärk Töötute hõivesse liikumise toetamine. Eesti töötukassa praeguses tulemusindikaatorite süsteemis kasutatakse indikaatoreid, mis mõõdavad rakendumist teatud ajaga. Vaatlusperioodid on 4, 6 ja 12 kuud. Lisaks vaadatakse eraldi töötuskindlustushüvitise saajaid ja neid, kes hüvitist ei saa. Mujal riikides nii mitme eri perioodi vältel rakendumist ei mõõdeta. Belgias ja PES BLi tulemusindikaatorite süsteemides on kasutusel rakendumine 6 ja 12 kuuga, Saksamaal ja Austrias vaadatakse eraldi vaid neid, kes on tööle rakendunud vähemalt 6 kuuga. Samas vaadatakse Saksamaal üldist rakendumise määra ehk rakendunute osakaalu registreeritud töötutest, mis on Saksamaal defineeritud kui rakendumise potentsiaaliga kliendibaas. Arvutamisel arvestatakse registreeritud töötuid, kes on perioodi (Saksamaal kasutatakse 1 aastat) alguses tööturuasutuses arvel ja töötuid, kes end selle perioodi jooksul arvele võtavad. Rakendunute all mõeldakse neid registreeritud töötuid, kes rakenduvad perioodi jooksul ning oluline ei ole, mis ajaga töötud 15

16 rakenduvad 9 (Saksamaa üldise rakendumise indikaatori arvutamise metoodika on esitatud joonisel nr 2). Sarnase metoodikaga indikaator on kasutusel ka PES BL süsteemis. Eesti töötukassa praegu kasutusel olevas tulemusindikaatorite süsteemis selline indikaator puudub. Autorite hinnangul on laiem vaade rakendumise puhul väga oluline ning selle indikaatori võiks ka Eesti süsteemi üle tuua. Joonis 2. Saksamaa tööturuasutuse rakendumise indikaatori metoodika 10 Valem: rakendumised/rakendumise potentsiaaliga kliendibaas * 100 Töötuse kestuse lühendamise eesmärgi indikaatoritega kaetuse hindamine on keerulisem, sest rakendumise indikaatorid, milles on sees ka aja mõõde (rakendumine 4, 6, 12 kuuga), näitavad ka töötuse kestuse lühenemist. Kui ühel aastal on vähemalt 6 kuuga rakendunute osakaal väga väike ja teisel aastal tunduvalt suurem, on võimalik öelda, et töötukassa on rohkem inimesi suutnud kiiresti tööle aidata. Samas ei pruugi see näidata, et keskmiselt on töötuse kestus vähenenud, kuna indikaator ei võta arvesse rakendumiseks kulunud aega. Seega pole võimalik objektiivselt hinnata eesmärgi täitmist. See tähendab, et töötuse kestuse lühendamise eesmärgi mõõtmisel on indikaator ebatäpne. Näide: oletame, et vaatlusalusel perioodil on kuue 6 jooksul tööle rakendunud rohkem töötuid kui eelmisel perioodil. Samas on nad kõik tööle saanud täpselt 6. kuul. Eelneval perioodil kulus tööle saamiseks aga keskmiselt 1 kuu. Seega ei pruugi olla tõene, et töötuse kestust on õnnestunud lühendada. Kuna praegusel juhul ei ole indikaator üheselt mõistetav ja selge ega mõõda täpselt eesmärki, mida ta peaks mõõtma (mõõdab vaid kaudselt), on autorid arvamusel, et praegused indikaatorid ei sobi töötuse kestuse lühenemise hindamiseks. Töötuse kestuse mõõtmiseks on vaja indikaatorit, mis mõõdab aega, mitte rakendunute arvu teatud perioodil. Täpsem ja sobilikum indikaator on kasutusel näiteks Saksamaal, kus mõõdetakse keskmist rakendumise aega. Indikaator on arvutatud järgmise valemiga: Kõikide rakendumiste aeg kokku perioodil X/ kõikide rakendumiste arv perioodil X, 9 See tähendab, et kui arvutatakse indikaatorit aasta kohta, kajastuvad töötute all kõik aasta 1. jaanuaril arvel olnud töötud ning kõik töötud, kes end aasta jooksul arvele võtsid (ükskõik, kas töötu leidis sellel perioodil töö või mitte). Rakendunute all mõeldakse neid töötuid, kes rakendusid aasta jooksul ning on perioodi lõpus ikka veel hõives. Kui töötu rakendub perioodi jooksul, kuid võtab end uuesti arvele, kajastub ta indikaatoris töötuna ja mitte rakendununa. 10 Sinised ringid joonisel tähistavad registreeritud töötuid, kes on vaatlusalusel perioodil rakendunud või on rakendunud ja hõives püsinud eelnevatel perioodidel. Punased ringid tähistavad registreeritud töötuid, kes ei ole veel rakendunud või on uuesti töötuna arvele võetud. 16

17 kus rakendumiste aeg on mingil perioodil X kõikide rakendunud töötute töötukassas aktiivselt arvel oleku aeg kokku (aktiivne arvel olek tähendab siin seda, et klient on saanud teenuseid: on käinud koolitustel, nõustamistel jms) ehk aeg arvelevõtmisest kuni rakendumiseni. Aeg on mõõdetud päevades. PES BL süsteemis kasutatakse sama lähenemist nagu praegu Eesti töötukassas ning töötuse kestust vaadatakse ainult teatud perioodiga (6 kuud ja 12 kuud) rakendunute osakaalult. Teistes riikides ei ole töötuse kestuse lühendamine eraldi eesmärgina välja toodud. Eesmärk, mille täitmist Eestis ja Saksamaal mõõdetakse, kuid Belgias, Austrias ja ka PES BL süsteemis mitte, on Tööle (töötusest) liikunud klientide hõives püsimine. Saksamaal mõõdetakse teatud perioodil rakendunute osakaalu, kes on ka kuus kuud pärast rakendumist hõives. Eestis on praegu kasutusel sarnane indikaator. Erinevus on see, et hõives püsimist vaadatakse Eestis vaid 6 kuu jooksul rakendunute puhul ja Saksamaal kõikide rakendunute puhul. Eesti indikaator mõõdab seega vaid lihtsate töötute (töötud, kes on oma oskuste ja omaduste poolest keskmisele tööandjale atraktiivsemad) hõives püsimist, mis tähendab, et indikaator mõõdab küll eesmärki, kuid ainult osa sellest. Tegelikkuses võib aga töötutel, kellel oli keeruline tööd leida, olla ka palju raskem ennast tõestada ja töökohta hoida. Selliste töötute kõrvale jätmine muudab eesmärgi täitmise mõõtmise ebatäpseks ja võib näidata tulemusi paremana kui need tegelikkuses on. Autorite hinnangul nende eesmärkide mõõtmiseks sobivad indikaatorid on välja toodud peatükis 6 lk

18 5. Välisriikide kogemuse analüüs Uuringus analüüsitavate välisriikide valik tehti koostöös töötukassaga. Valiku tegemisel olid aluseks järgnevad kriteeriumid: välisriigi ja Eesti tööturumeetmete pakkumise süsteemide sarnasus; indikaatorite süsteemi olemasolu ning indikaatorite süsteemi edukas rakendamine välisriigis. Riikide valikut mõjutas ka Euroopa Komisjoni Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi programmi Programme for Employment and Social Solidarity osana valminud ülevaated liikmesriikide tööhõiveasutuste tulemusjuhtimissüsteemidest. Valitud riikideks osutusid: Saksamaa, Austria, Belgia. Välisriikide kohta info kogumisel kasutasime internetist vabalt kättesaadavaid dokumente ning ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsusel loodud European network of Public Employment Services (Euroopa tööturuasutuste võrgustik) poolt koostatud ülevaateid. Lisaks tegime iga riigi tööturuasutusse infopäringu. Austria tööturuasutuse (AMS) esindajaga viisime läbi täiendava telefoniintervjuu. Järgnevalt esitame lühikokkuvõtte, pikem kirjeldus valitud riikide tulemusindikaatorite süsteemidest on toodud lisades 2 4. LÜHIKOKKUVÕTE Austria (AMS), Belgia (VDAB) ja Saksamaa (BA) tööturuasutuste tulemusjuhtimise süsteem toetub eesmärkide ja indikaatorite täpsele seadmisele. Kõige olulisemad eesmärgid tulevad tavaliselt ministeeriumist (nt tööministeerium). AMSi eesmärgid koostab valitsus ning töö-, sotsiaal- ning tarbijakaitse ministeerium konkretiseerivad neid ühiselt. Sarnane süsteem on BAs, kus eesmärgid kujunevad läbirääkimistel töö- ja sotsiaalministeeriumiga. VDAB mõjuindikaatorid valitakse välja koostöös tööministeeriumiga. Üldiselt vaadatakse eesmärgid ja nende sihttasemed üle kord aastas (AMS ja BA) ning neid AMSis ei muudeta, BAs on valitsusel õigus neid jooksvalt muuta. Kõigis kolmes riigis valitakse eesmärgid lähtuvalt riigi prioriteetidest ning hetkel tööturul olulistest sihtrühmadest. Tulemusjuhtimise süsteem AMSis koosneb tulemusjuhtimissüsteem kahest osast: üldised tööturu eesmärgid (8 10 eesmärki) ning tasakaalus tulemuskaart (BSC). Eesmärgid ning BSCi osade loetelu on toodud lisas 3. Eesmärkidele seatakse soovitavad tasemed, seejuures võetakse arvesse aktiivse tööturupoliitika vahendite jaotust kohalikul tasandil. BSC on kõige olulisem tööriist, mille alusel hinnatakse kohaliku tasandi tulemusi. BSC indikaatorid katavad ära erinevad AMSi tegevused: kvantitatiivsed tulemused, protsesside ja kvaliteediga seotud eesmärgid, teenused tööandjatele, kõnekeskuse teenused ja juhtimisprotsessid. Tulemuste hindamisel on kasutusel erinevad võrdlusanalüüsi meetodid ning BSC tulemuste põhjal antakse koondhinnang (skoor) erinevate piirkondade kontoritele. BA tulemusjuhtimise süsteemis tõlgitakse eesmärgid (üldised eesmärgid, põhisotsiaalkaitsega seotud eesmärgid ja kvaliteedi eesmärgid) indikaatoriteks. Indikaatorid jagunevad kaheks: laiemad tulemusindikaatorid ja kitsamad tulemuste struktuuri indikaatorid. Praegu on kasutusel 9 tulemusindikaatorit, mille põhjal arvutatakse tulemuste üldskoor. Nelja laiema indikaatori osa lõppskoorist 18

19 kokku on 65%, viie kitsama indikaatori osa on kokku 35%. Igal indikaatoril on ka erinev individuaalne kaal (vaata täpsemalt lisast 2). Eraldi vaadatakse põhisotsiaalkaitsega seotud eesmärke ning neile on samuti seatud oma indikaatorid. Eraldi ploki moodustavad rahulolu ja protsessi kvaliteedi indikaatorid. VDAB jagab oma tulemusindikaatorid kolme rühma: mõjuindikaatorid, võtmetähtsusega edu indikaatorid ja protsessiindikaatorid (kuhu kuulub eelkõige teenuste kvaliteet). Siiani on tulemusindikaatorite süsteemis kõige suurema tähelepanu all liikumine töötusest hõivesse, kuid lähiaastatel on plaanis rõhuasetust muuta seoses muudatusega VDAB missioonis. Uue missiooni järgi on Belgia VDAB ülesanne toetada iga Flaami kodaniku karjääri edendamist. Üldine hinnang (üldskoor) arvutatakse AMSis (kohalikul tasandil) ja BAs. VDABs sellist koondnäitajat ei arvutata. Kõige olulisem eesmärk, mille poole püüeldakse, on tööhõive tõstmine. Kõigis kolmes riigis koosneb tulemusjuhtimise süsteem kolmest suurest teemast: tööturuasutuse tulemused, protsessid (AMSis osa BSCst) ning rahulolu teenustega (AMSis osa BSCst). Üldine idee on hoida üldiste eesmärkide ja neile vastavate indikaatorite üldarv võimalikult väike (8 10). BA eesmärgid on sõnastatud väga üldiselt, kuid AMSi tööturupoliitika aastased eesmärgid on konkreetsemad, keskendudes praegu olulistele probleemidele ja sihtrühmadele tööturul. Kõigi kolme riigi tulemusindikaatorite süsteemi sisaldab ühe suurema teemaplokina töökohtade täitmist, see on oluline ka PES BL süsteemis, kuid Eesti töötukassas pole seni vastavaid indikaatoreid loodud. Eripärased süsteemid BAs on proovitud muuta indikaatorite sihttasemete määramist objektiivsemaks. Selleks on kasutusel statistilistel meetoditel põhinev chance model (esialgu vaid ühel indikaatoril). Mudeli abil leitakse tunnused, mis on seotud inimeste tööturule rakendumisega, seejärel arvutatakse tõenäosus, et kohaliku tasandi kontor saab oma tegevusega tööle naasmise taset tõsta. Võimaluspunktide ja asjakohasuse alusel kombineeritakse indikaatorile sihttase. Täpsem info mudeli kohta on toodud lisas 2. AMS jagab kohaliku tasandi tööturuasutused tulemuste objektiivseks võrdluseks klastritesse ning klastrisiseselt julgustatakse kehvemaid tulemusi näidanud asutusi edukamatelt õppust võtma. Lisaks on olemas heade praktikate andmebaas, mille eesmärk on koondada edukaid projekte ning saadud õppetunde. 19

20 6. Hinnang indikaatorite süsteemi vastavusele töötukassa eesmärkidega ning soovitused indikaatorite süsteemi arendamiseks Eesmärkide puu ja indikaatorite vastavuse analüüsist selgus, et Eesti töötukassa praeguses süsteemis puuduvad indikaatorid, mis mõõdaksid: 1. töötukassa rolli vabade töökohtade vahendamisel; 2. töötukassa rolli regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamisel; 3. töötukassa rolli mitteaktiivsete tööturule liikumise toetamisel; 4. töötukassa kuluefektiivsust. Vastavad indikaatorid on põhimõtteliselt praeguses süsteemis olemas eesmärkidel töötuse kestuse lühendamine ja oskuste puudumise tõttu töökaotusohus olevate töötajate hõives püsimise toetamine, kuid autorite hinnangul ei ole need indikaatorid nimetatud eesmärkide mõõtmiseks kõige paremad. Mõlema eesmärgi puhul pole indikaator piisavalt asjakohane ja usaldusväärne (vt RACER indikaatorite hindamise raamistiku tutvustust ptk-s 4). Mõnele eesmärgile on praeguses indikaatorite süsteemis olemas indikaatorid, mis sobivad autorite hinnangul üldiselt eesmärgi mõõtmiseks, kuid on eesmärgi täielikuks mõõtmiseks liiga kitsad. Autorite arvates ei ole Eesti töötukassa praegune tulemusindikaatorite ja eesmärkide süsteem piisavalt tugevalt seotud. Indikaatorid ja eesmärgid ei ole omavahel selges vastavuses ning olemasolevad indikaatorid ei võimalda mitmete eesmärkide täitmist hinnata. On ka indikaatoreid, mis mõõdavad eesmärgi täitmist vaid osaliselt või ei anna terviklikku pilti, sest keskenduvad vaid teatud sihtrühmale (näiteks lihtsad töötud). Praeguse indikaatorite süsteemiga ei ole meie hinnangul võimalik analüüsida täielikult töötukassa kogumõju. Seetõttu esitame järgnevalt soovitused konkreetsete indikaatorite kasutuselevõtmiseks. Eesmärkide puusse organiseeritud eesmärkidele parimate indikaatorite leidmiseks toetume ptk-s 4 tutvustatud RACER raamistikule ehk jälgime seda, et indikaator sobiks eesmärgi mõõtmiseks võimalikult hästi. Töötukassa kogumõju leidmiseks on vajalik, et iga indikaator mõõdaks vaid ühe eesmärgi täitmist. Tähtsaks peame veel seda, et indikaator oleks võimalikult ühemõtteline ja selge ka neile, kes ei ole valdkonnas eksperdid. Selleks, et indikaatorite arvutamisteks vajalikud andmeid oleksid kättesaadavad ning mitte liiga ressursikulukad, pidasime väga oluliseks indikaatorite süsteemi täiendamise etappi oluliselt kaasata ka töötukassa juhatust ja analüüsiosakonda. Eesmärkide puu koos vastavate indikaatoritega, mis pandi paika ühiste arutelude käigus ning mis lähevad ka koondindikaatorisse, on esitatud lk

21 TÖÖTUKASSA EESMÄRGID 1 --TÖÖTUSE MÄÄRA VÄHENDAMINE JA TÖÖTUSE KESTUSE LÜHENDAMINE Üldeesmärk 2 --Töökohtade vahendamine Alameesmärk 3 --Töötukassa vahendatud vabade töökohtade osakaal kõikidest vabadest töökohtadest Indikaator 4 --Töötukassa vahendatud töökohtadest töötukassa klientidega täidetud töökohtade osakaal Indikaator 5 --Töötuna registreeritud klientide hõivesse liikumise toetamine Alameesmärk 6 --Tööle liikunud töötute osakaal registreeritud töötutest Indikaator 7 --Uutest vähenenud töövõimega töötuskindlustushüvitise saajatest 6 kuuga rakendunute osakaal Indikaator 8 --Uutest vähenenud töövõimega (v.a TKH saajad) töötutest 6 kuuga rakendunute osakaal Indikaator 9 --Uutest töötuskindlustushüvitise saajatest (v.a vähenenud töövõimega) 6 kuuga rakendunute osakaal Indikaator 10 --Uutest registreeritud töötutest (v.a TKH saajad ja vähenenud töövõimega) 6 kuuga rakendunute osakaal Indikaator 11 --Regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamine Alameesmärk 12 --Mahajäänud piirkondade (registreeritud töötuse määr üle 150% riigi keskmisest) keskmine töötuse määra erinevus riigi keskmisest Indikaator 13 --Töötuna registreeritud klientide oskuste parandamine Alameesmärk 14 --Oskuste arendamise meetmetes (tööturukoolitus ja tööpraktika) osalenute osakaal Indikaator Oskuste arendamise meetmetes (tööturukoolitus ja tööpraktika) osalenutest 6 kuuga rakendunute osakaal Indikaator 16 --Töötuse kestuse lühendamine Alameesmärk 17 --Töötuse mediaankestus Indikaator 18 --HÕIVES PÜSIMISE TOETAMINE JA TÖÖTUSE ENNETAMINE Üldeesmärk 19 --Oskuste puudumise tõttu töökaotusohus olevate töötajate hõives püsimise toetamine Alameesmärk 20 --Töötust ennetavates meetmetes osalenutest 6 kuud pärast meetmete lõppu hõivatute osakaal Indikaator 21 --Töötusest tööle liikunud klientide hõives püsimise toetamine Alameesmärk Rakendunute hõives püsimine 180 päeva pärast rakendumist Indikaator 23 --TÖÖJÕUPAKKUMISE SUURENDAMINE Üldeesmärk 24 --Mitteaktiivsete tööturule liikumise toetamine Alameesmärk 25 --Töötukassas registreerunud mitteaktiivsete arv Indikaator 26 --TÖÖTUKASSA KULUEFEKTIIVSUS Üldeesmärk 27 --Töötukassa kuluefektiivne toimimine Alameesmärk 28 --Kulu (kogukulu, v.a. kulu toetustele) registreeritud töötu kohta Indikaator 29 --Kulu (kogukulu, v.a. kulu toetustele) kliendi (v.a. ettevõtted) kohta Indikaator 21

22 Töökohtade vahendamise eesmärgi alla teeme ettepaneku jätta kaks indikaatorit. Esimene indikaator ehk Töötukassa vahendatud vabade töökohtade osakaal kõikidest vabadest töökohtadest mõõdab, kui paljude vabade töökohade kohta jõuab info töötukassani. Töötukassa ülesanne on aidata tööturule inimesi, kelle oskused on tööandjate vajadustega kooskõlas, samuti suunata vajalike oskustega inimesi tööandjate juurde, kes neid vajavad. Kui vabad töökohad töötukassani ei jõua, võib see näidata, et tööandjad ei usalda töötukassat sobivate töötajate leidmisel. Põhjus selleks võib olla näiteks töötukassa suutmatus sobivaid töötajaid leida, tööandjate arvamus, et head töötajad 11 töötukassa kaudu tööd ei otsi või on vabadest töökohtadest teavitamise protseduur liiga keeruline. Teine indikaator Töötukassa vahendatud töökohtadest töötukassa klientidega täidetud töökohtade osakaal näitab otseselt, kas töötukassa suudab vabad töökohad ja vajalike oskustega tööotsijad kokku viia. Selle indikaatori juures on oluline, et töökohad on täidetud töötukassa klientidega ehk inimestega, kes on töö otsimisel abi saamiseks pöördunud töötukassa poole, mitte inimesed, kes vaid töötukassa kodulehel töökuulutusi sirvivad ja kes töö otsimisel tööturuteenuseid ei vaja. Töötukassale vahendada antud vabade töökohtade ja nende töötukassa klientidega täitmise üle saab töötukassa ise arvet pidada (töötukassa on juba lisanud küsimuse tööandja tagasiside küsimustikku, kus tööpakkumise sulgemise järel küsitakse tööandja hinnangut, kas töökoht täideti töötukassa kliendiga) ning vabade töökohtade andmed on võimalik saada Statistikaameti uuringust Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine, mida Statistikaamet korraldab alates aastast. Eesmärgi Töötuna registreeritud klientide hõivesse liikumise toetamine mõõtmiseks võiks autorite hinnangul jääda indikaatorite süsteemi mitmeid indikaatoreid, kuna rakendumise toetamine on töötukassa üks põhiülesannetest. Esiteks on oluline vaadata seda, kui suur osa töötukassas end töötuna arvele võtnud inimestest on tööle saanud. Seda võiks mõõta indikaatoriga Tööle liikunud töötute osakaal registreeritud töötutest, mis vaatab teatud perioodil rakendunute osakaalu kõikidest registreeritud töötutest. Indikaator on kasutusel ka Saksamaa ja PES BL tulemusindikaatorite süsteemides. Leiame, et töötukassa võiks jätkata hõivesse liikumise puhul ka selle jälgimist, kui suurel osal töötutest õnnestus tööle saada kiiresti (vähem kui 6 kuuga), kuid kuna töötukassas kasutusel olevate indikaatorite rakendumine 4/6/12 kuuga praegune metoodika annab ebatäpse hinnangu ning kuna see ebatäpsus ajas ainult suureneb (vaata lk 9), siis soovitame välja jätta 12 kuu vaate. Pikemas perspektiivis soovitame töötukassal selle indikaatori metoodikat muuta (kasutada näiteks Saksamaal kasutatavat metoodikat, vaata joonis 2). Samuti soovitame töötukassal üle vaadata ka kõikide teiste indikaatorite arvutamise metoodikad ning panna need kirja, et indikaatorite täpne sisu oleks kõigile huvigruppidele selge. Autorite hinnangul on oluline võtta arvesse töötute töö otsimise motivatsiooni, mis võib olla tugevalt seotud töötukassa poolt makstavate hüvitistega. Seetõttu soovitame töötukassal jätkata töötuskindlustushüvitise saajate ja nende, kes hüvitist ei saa, eraldi vaatamist. Soovitame Töövõimereformist tulenevate muudatuste tõttu eristada vähenenud töövõimega töötuid teistest, kuna vähenenud töövõimega inimesed on spetsiifiline kliendigrupp, mis vajab teistsugust lähenemist. Nende soovituste kombineerimisel tekib neli uut indikaatorit: uutest vähenenud töövõimega töötuskindlustushüvitise (TKH) saajatest 6 kuuga rakendunute osakaal, uutest vähenenud töövõimega (v.a TKH saajad) töötutest 6 kuuga rakendunute osakaal, uutest TKH saajatest (v.a vähenenud töövõimega) 6 kuuga rakendunute osakaal ja uutest registreeritud töötutest (v.a TKH saajad ja vähenenud töövõimega) 6 kuuga rakendunute osakaal. Need kitsamad indikaatorid võib tulevikus, kui olukord on stabiliseerunud, tõsta ka kolmandale tasemele ja koondindikaatorisse jätta vaid agregeeritud indikaator uutest töötutest 6 kuuga rakendunute osakaal. Seda juhul, kui on tekkinud parem arusaam, kuidas vähenenud töövõimega 11 AMSis on näiteks üks üldine tööturupoliitika eesmärk Kvalifitseeritud tööjõudu vajavate töökohtade omandamine (kuu sissetulek üle 1900 euro), mis võiks saata signaali, et AMS aitab tööd leida ka kõrgema kvalifikatsiooniga inimestel. 22

23 inimeste töötukassa vastutusalasse liikumine avaldab mõju töötukassa tulemuslikkuse näitajatele ja need muutused ei põhjusta indikaatorite ebatäpset tõlgendamist. Regionaalse tööpuuduse erinevuste vähendamise mõõtmisel soovitame võtta kasutusele uue indikaatori, mille pakkus välja Euroopa Liidu indikaatorite töörühm regionaalsete erinevuste analüüsimiseks. Indikaator on välja toodud ka Praxise töös Töövaldkonna indikaatorite arendamine 12. Indikaator mõõdab mahajäänud piirkondade (registreeritud töötuse määr üle 150% riigi keskmisest) keskmise töötuse määra erinevust riigi keskmisest. Algselt pakkusime välja ka töötuse määra variatsioonikordajad ( aastaste töötuse määra standardhälve jagatud keskmisega), kuid kui arutades indikaatoreid töötukassa esindajatega, leidsime, et mahajäänud piirkondi hõlmava indikaatori mõistmine on intuitiivsem. Lähtudes RACERi raamistikust, mis ütleb, et hea indikaator peab olema huvirühmade poolt aktsepteeritud ja selge ka inimestele, kes ei ole valdkonnas eksperdid, võiks meie hinnangul indikaatorite süsteemi jääda just see indikaator. Töötuna registreeritud klientide oskuste parandamise eesmärgi täitmise mõõtmiseks soovitame kasutusele võtta kaks indikaatorit. Esimene indikaator ehk Oskuste arendamise meetmed (tööturukoolitus ja tööpraktika) läbinute osakaal 13 võtab arvesse, et oluline ei ole ainult see, et töötud saaks tööle, vaid ka see, et töötud saaksid enda oskusi parandada või täiesti uusi oskusi omandada, isegi kui tulemuseks ei ole nende kohene rakendumine. Töötukassa mõju on inimeste oskuste arendamine. Samas on oskuste arendamise meetmete põhieesmärk siiski muuta töötuid tööandjate silmis atraktiivsemaks ja seeläbi toetada nende liikumist hõivesse. Selle eesmärgi mõõtmiseks soovitame kasutusele võtta indikaatori Oskuste arendamise meetmed (tööturukoolitus ja tööpraktika) läbinutest 6 kuuga rakendunute osakaal. Töötukassa praeguses tulemusindikaatorite süsteemis on kasutusel sarnased indikaatorid, kuid tööturukoolitust ja tööpraktikat vaadatakse eraldi. Kuna meie hinnangul ei ole oluline see, milliste meetmetega on mõju saavutatud, vaid mõju suurus, soovitame kasutada neid kahte indikaatorit agregeeritult. Töötukassa pakub ka mitmeid teisi aktiivse tööpoliitika meetmeid, nagu näiteks karjäärinõustamine, mentorlus, tööintervjuul abistamise teenus, psühholoogiline nõustamine jms, kuid need on palju väiksema mahuga, arendavad pigem üldiseid oskusi ning on toetava suunitlusega, mistõttu leiame, et nende teenuste mõju rakendumisele pole vaja eesmärkide puus eraldi välja tuua. Lisaks on raske eristada selliste teenuste mõju, kuna töötukassa klient ei pruugi neist ainult ühel osaleda. Teenuste mõju on kaudselt väljendatud teiste indikaatorite kaudu. Teiste meetmete tulemuslikkust peaks siiski ka hindama, et saaks otsustada selle üle, milliseid meetmeid ja mis mahus pakkuda, kuid see hindamine peaks toimuma töötukassa tulemuslikkuse hindamisega paralleelselt ja eraldiseisvalt. Töötukassa praeguses tulemusindikaatorite süsteemis mõõdavad töötuse kestuse lühenemist ainult indikaatorid rakendumine 4/6/12 kuuga. Need indikaatorid näitavad küll, kas kiiresti rakendunute osakaal on kasvanud või mitte, kuid võivad olla eksitavad, kuna ei mõõda tegelikult rakendumiseks kuluvat aega. Erinevate perioodide sees ei suuda indikaator näidata, kas rakendumine on toimunud kiiremini või hoopis aeglasemalt, kui eelnevatel perioodidel (vaata ka lk 16). Autorite hinnangul on täpsem ja selgem indikaator Töötuse mediaankestus. Indikaatorid, mis mõõdavad rakendumist teatud perioodiga, soovitame tõsta eesmärgi töötuna registreeritud klientide hõivesse liikumise toetamine alla. Võimalikud töötuse mediaankestuse definitsioonid on toodud lisas 5. Soovitame kasutusele võtta lihtsama ning ka autorite poolt välja pakutud rakendumisindikaatorite metoodikaga (vaata lk 22) sobiva definitsiooni teatud perioodil töötusest väljunud inimeste töötuse mediaankestus. 12 Kallaste, E.; Võrk, A.; Leetmaa, R.; Roosmaa, E.-L. (2005) Töövaldkonna indikaatorite arendamine, lõpparuanne, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, lk Arvesse lähevad vaid need töötud, kes on kas tööpraktika või tööturukoolituse nõuete kohaselt lõpetanud. 23

24 Soovitame töötukassal pikas perspektiivis mõelda, kas töötukassa eesmärk on töötuse kestuse lühendamine, isegi kui natuke pikem töötuse periood võib tähendada erialasemat või tasuvamat tööd. Võimalik, et eesmärgiks on hoopis töötute kiire rakendumine (ehk vähem kui 6 kuuga), kuid oluline ei ole kui kiire. Samal ajal võib eesmärgiks olla näiteks ka pikaajalise töötuse ennetamine. Üks töötukassa eesmärk on oskuste puudumise tõttu töökaotusohus olevate töötajate hõives püsimise toetamine. Töötajate jaoks, kellel on oht just tööandjale vajalike oskuste puudumise tõttu töötuks jääda, on töötukassa loonud ka oskuste arendamise meetmed. Nende tulemuslikkuse hindamiseks soovitame kasutusele võtta ka praeguses süsteemis kasutatava indikaatori Töötust ennetavates meetmetes osalenutest 6 kuud pärast meetmete lõppu hõivatute osakaal. Töökaotuse ohus olevate töötajate toetamise kõrval on töötukassa eesmärgiks ka see, et töötud, kes on töötukassa abiga tööle saanud, suudaksid tööl püsida. Selle eesmärgi mõõtmiseks soovitame kasutada indikaatorit Rakendunute hõives püsimine 180 päeva pärast rakendumist. Indikaator mõõdab, kui suur protsent tööle saanud töötutest on hõives ka 6 kuu möödudes. Praeguses süsteemis on selle eesmärgi mõõtmiseks indikaator, mis vaatab vaid 6 kuu jooksul rakendunute hõives püsimist, mis annab ebatäpse pildi (vaata ka lk 18). Meie hinnangul annab terviklikuma ja ausama pildi agregeeritud indikaator, kus on vaadatud kõikide rakendunute hõives püsimist. Mitteaktiivsete puhul on töötukassa põhiline ülesanne nad tööturule tuua ja sellega suurendada tööjõupakkumist. Selle eesmärgi täitmise hindamiseks soovitame kasutada PES BL süsteemi indikaatorit töötukassas registreerunud mitteaktiivsete arv. Indikaator on meie hinnangul piisavalt lihtne ja intuitiivne ning hindab sealjuures täpselt eesmärgi täitmist Kuna töötukassa pole varem oma tegevuse kuluefektiivsust mõõtnud, soovitame esialgu sisse tuua väga selged ja arusaadavad indikaatorid kulu (töötukassa kogukulu v.a. toetused) registreeritud töötu kohta ja kulu (töötukassa kogukulu v.a. toetused) töötukassa kliendi (kõik v.a. ettevõtted) kohta. Tulevikus soovitame aga kaaluda sisendmõõdikute (input measures) ehk mõõdikute, mis näitavad ressursse, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks, kõrvutamist tulemusindikaatoritega ja tulemusmõõdikutega (näiteks konkreetsete meetmete mõju). Sellist analüüsi soovitame aga teha paralleelselt ja eraldiseisvalt eesmärkide puus olevate indikaatorite ja koondindikaatori jälgimisega. Eeskujuks võib siin võtta näiteks jällegi Nunni 14 indikaatorite jaotuse, kus mõõdikud jaotatakse sisendmõõdikuteks, mis mõõdavad ressursse, millega on võimalik eesmärke täita; väljundmõõdikuteks, mis näitavad tööturuasutuse tegevust ja meetmeid; ning tulemusmõõdikuteks, mis näitavad tööturuasutuse tegevuse tulemusi. Järgnevalt võtame kokku autorite soovitused Eesti töötukassa tulemusindikaatorite süsteemi täiendamiseks. 14 Nunn, A. (2012) Performance management in Public Employment Services. European Commission 24

25 SOOVITAME LUUA KOLMEOSALISE TULEMUSINDIKAATORITE SÜSTEEMI, MILLE ESIMESE OSA MOODUSTAVAD TÖÖTUKASSA MÕJUGA SEOTUD EESMÄRGID JA VASTAVAD INDIKAATORID, TEISE OSA MOODUSTAVAD TÖÖTUKASSA TÖÖPROTSESSIDE KVALITEEDIGA SEOTUD EESMÄRGID JA INDIKAATORID JA KOLMANDA OSA MOODUSTAVAD TÖÖTUKASSA ERINEVATE KLIENDIGRUPPIDE RAHULOLUGA SEOTUD EESMÄRGID JA INDIKAATORID. SOOVITAME ORGANISEERIDA TÖÖTUKASSA MÕJUGA SEOTUD EESMÄRGID EESMÄRKIDE PUUSSE ERISTADES SUUREMAD ÜLDEESMÄRGID JA NENDEGA SEOTUD ALAMEESMÄRGID. SOOVITAME IGA (ALAM)EESMÄRGI PUHUL TEHA KINDLAKS SIHTRÜHMAD, KELLE OLUKORDA PEAKS ERALDI JÄLGIMA. NEED SIHTRÜHMAD VÕIKSID KAJASTUDA EESMÄRKIDE PUU KOLMANDAL TASEMEL NING NENDE OLUKORDA SOOVITAME ERALDI MÕÕTA VASTAVA EESMÄRGIGA SEOTUD INDIKAATORITEGA. SIHTRÜHMADE VALIKUL VÕIKS TOETUDA EESTI TÖÖPOLIITIKA PRIORITEETIDELE, EUROOPA LIIDU SUUNISTELE NING TÖÖTUKASSA STRATEEGIALE. SOOVITAME VÕTTA EESMÄRKIDE HINDAMISEKS KASUTUSELE INDIKAATORID, MIS ON VÄLJA TOODUD PEATÜKIS 6 NING MIS ON SEATUD VASTAVUSSE KONKREETSE EESMÄRGIGA. SOOVITAME TULEMUSINDIKAATORITE SÜSTEEMI LISADA EESMÄRKIDE PUUST ERALDISEISEV PROTSESSI KVALITEEDI INDIKAATORITE SÜSTEEM, PÜSTITADES KÕIGEPEALT KONKREETSED EESMÄRGID JA SEADES SEEJÄREL NEILE VASTAVUSSE INDIKAATORID. SOOVITAME KA NEID INDIKAATOREID JÄLGIDA PARALLEELSELT EESMÄRKIDE PUUS OLEVATE INDIKAATORITEGA. SOOVITAME TULEMUSINDIKAATORITE SÜSTEEMI LISADA EESMÄRKIDE PUUST ERALDISEISEV TÖÖTUKASSA ERINEVATE KLIENDIGRUPPIDE RAHULOLU INDIKAATORITE SÜSTEEM, PÜSTITADES KÕIGEPEALT KONKREETSED EESMÄRGID JA SEADES SEEJÄREL NEILE VASTAVUSSE INDIKAATORID. SOOVITAME KA NEID INDIKAATOREID JÄLGIDA PARALLEELSELT EESMÄRKIDE PUUS OLEVATE INDIKAATORITEGA. SOOVITAME TULEMUSINDIKAATORITE SÜSTEEMIST ERALDISEISVALT ANALÜÜSIDA TÖÖTUKASSA SISENDITE JA TULEMUSTE SUHET ERINEVATES ASPEKTIDES TOETUDES NÄITEKS NUNNI 15 POOLT VÄLJA PAKUTUD JAOTUSELE (VAATA NÄIDET LISAST 6). 15 Nunn, A. (2012) Performance management in Public Employment Services. European Commission 25

26 SOOVITUSED PROTSESSI KVALITEEDI INDIKAATORITE SÜSTEEMI LOOMISEKS Soovitame Eesti töötukassal lisada tulemusindikaatorite süsteemi eraldi kvaliteediindikaatorite osa. Selleks tuleb esmalt seada konkreetsed eesmärgid ja seejärel neid mõõtvad indikaatorid, kusjuures iga indikaator peaks mõõtma vaid üht eesmärki. Eesti töötukassa tulemusindikaatorite süsteemis on hetkel kasutusel vaid üks protsessi kvaliteeti mõõtev indikaator Töötuna arvele võtmise, kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse ning töövõimehindamise otsuste tähtaegsus. Protsessi kvaliteediga seotud eesmärkide aluseks peaks eelkõige olema töötukassa strateegia ja arenguplaanid ning töötukassa praeguste protsesside kitsaskohad, mida organisatsiooni toimimist tundmata ei ole võimalik täpselt määratleda. Seetõttu ei saa autorid teha konkreetseid ettepanekuid ka sobivate indikaatorite kohta. Toome aga näitena välja mõned protsessi kvaliteediga seotud indikaatorid, mis on kasutusel mujal riikides. Erinevatele protsessidele kuluv aeg Saksamaa protsessi kvaliteedi indikaatorid on seotud erinevatele protsessidele kuluva ajaga: aeg, mis kulub esimese konsultandiga kohtumise saamiseks keskmiselt; aeg, mis kulub esimese tööpakkumise saamiseks keskmiselt. Lisaks vaadatakse seda, kui suur on nende klientide, kellel on kehtiv tööotsimisplaan, osakaal kõikidest klientidest. Belgias lähenetakse protsessidele kuluva aja mõõtmisele teisiti: ei mõõdeta mitte erinevate protsesside keskmist kestust, vaid seda, kui paljude klientide puhul on jõutud teatud etapini või tulemuseni kindla ajaga: noorte (alla 25-aastaste) töötute osakaal, kelle jaoks on vajalik teenuste pakett kindlaks määratud hiljemalt 4 kuud pärast töötuks registreerimist; registreeritud aastaste töötute osakaal, kes said isikliku teenuse hiljemalt 11 kuud pärast töötuks registreerimist; registreeritud aastaste töötute osakaal isiklikul teenusel, kes said personaalseid ülesandeid (personal assignements) viimase kuu jooksul. Austrias jälgitakse seda, kui palju aega kulub keskmiselt ühe töötushüvitise avalduse menetlemiseks. Indikaatoriks on: töötushüvitiste avalduste menetlemiseks kuluv aeg keskmiselt. E-lahendustega seotud indikaatorid Belgia tööturuasutus mõõdab, kui palju kasutavad nende kliendid erinevaid virtuaalseid tööriistu, mis tööturuasutus on loonud. Täpne metoodika ei ole teada, kuid võimalik on näiteks jälgida klikke erinevates veebikeskkondades või siis nende keskkondade külastatavust (traffic), tehtud andmepäringuid, inimeste osakaalu, kes on probleemide korral küsinud abi tööturuasutuse onlinetoelt jne. E-teenuste kasutatavust jälgib ka Austria tööturuasutus, eristades sealjuures seda, kui palju kasutavad keskkonda tööandjad ja kui palju tööotsijad. Täpne metoodika pole teada: e-amsi kasutatavus (tööandjatel); e-amsi kasutatavus (tööotsijatel). 26

27 Muud protsessi kvaliteediga seotud indikaatorid Austrias jälgitakse lisaks töötushüvitiste menetlemisele kuluvale ajale ja e-teenuste kasutatavusele ka kõnekeskuse tööd. Indikaatoriks on kõnekeskuse poolt lahendatud juhtumite osakaal kõikidest juhtumitest. Saksamaal jälgitakse põhjalikult erinevate kaebuste ja juriidiliste vaidlustega seotud protsesse. Jälgimise all on nii tekkinud konfliktide arv kui ka nendega tegelemiseks kuluv aeg. SOOVITUSED RAHULOLUINDIKAATORITE SÜSTEEMI LOOMISEKS Soovitame Eesti töötukassal lisada tulemusindikaatorite süsteemi eraldi erinevate kliendigruppide rahuloluindikaatorite osa. Hetkel on Eesti töötukassa tulemusindikaatorite süsteemis kasutusel kolm rahuloluindikaatorit: tööandjate rahulolu lihtindeks, tööotsijate rahulolu lihtindeks ja töötajate rahulolu lihtindeks. Kõik need indikaatorid toetuvad regulaarsete rahulolu-uuringute andmetele. Soovitame töötukassal järgida Saksamaa, Belgia ja Austria eeskuju ning muuta rahuloluindikaatorid täpsemaks. Jälgida võiks kliendigruppide rahulolu töötukassa erinevate ülesannete ning tegevustega. Saksamaal mõõdetakse rahulolu viie indikaatoriga. Neli neist on üsna kitsad ja viimane mõõdab rahulolu tööturuasutuse üldise toimimisega. Saksamaal kasutatavad indikaatorid on: rahulolu nõustamisega, rahulolu BA (Saksamaa tööturuasutus) vahendusel leitud töökohaga; rahulolu rahaliste hüvistega; rahulolu BA koostööpartneritega; rahulolu BA üldise toimimisega. Austrias pööratakse rõhku töötajate rahulolule nii töötingimustega üldiselt kui ka juhtidega. Lisaks mõõdetakse klientide rahulolu aktiivsete tööturumeetmetega ja informatsioonikeskusega ning üldist rahulolu tööturuasutuse tegevusega. Lisaks mõõdetakse eraldi veel kõnekeskuse klientide rahulolu. Kasutatavad indikaatorid on: üldine klientide rahulolu (tööotsijad); üldine klientide rahulolu (tööandjad); töötajate hinnang juhtidele; rahulolu töötingimustega; klientide rahulolu aktiivsete tööturumeetmetega; klientide rahulolu informatsioonikeskustega; kõnekeskus: klientide rahulolu. Belgias mõõdetakse rahulolu puhul mitmeid erinevaid tahke. Kasutusel on üldised rahuloluindikaatorid nii tööandjate, tööotsijate kui ka töötajate rahulolu mõõtmiseks. Lisaks vaadatakse klientide rahulolu e-keskkonnaga. Tööotsijate puhul mõõdetakse, mil määral ollakse rahul teenustega, mis võimaldavad jagada informatsiooni vabade töökohtade kohta, lisaks veel nende kandidaatidega, keda tööturuasutus tööandjatele välja pakub. Kuna Flandrias on väga palju keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid, siis on nende rahulolu riigi jaoks eriliselt tähtis ning selle mõõtmiseks on kasutusel eraldi indikaator. Eraldi mõõdetakse ka koolitatavate ja koostööpartnerite rahulolu. Belgias kasutusel olevad rahuloluindikaatorid on: tööotsijate rahulolu; tööandjate rahulolu (informatsiooniga); töötajate rahulolu; 27

28 klientide rahulolu virtuaalse instrumendiga My career, kus integreeritakse ja dokumenteeritakse kõik teenused, mida klientidele võimaldatakse; tööandjate rahulolu vabadest töökohtadest teavitamisega seotud teenustega, samuti tööotsijate/kandidaatidega, keda Belgia VDAB tööandjatele välja pakub; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahulolu (vabade töökohtadega); koolitatavate rahulolu; koostööpartnerite rahulolu koostööga. Täpsemate rahuloluindikaatorite välja töötamiseks soovitame töötukassal muuta rahuloluküsitluse ülesehitust ning lisada sinna küsimused, mis võimaldavad täpsemalt hinnata seda, kas: 1) töötukassa aitab oma tegevusega tööandjaid vajalike töötajate leidmisel; 2) kas töötukassa töötajad on rahul oma töö erinevate aspektidega (töökeskkond, juhatus, töökoormus, töö sisu, arenguvõimalused jne); 3) kas töötukassa kliendid on rahul töötukassa tegevuse erinevate aspektidega (abi saamise kiirus, nõuannete kvaliteet, leitud töökoht, tööotsimise protsess jne). Enne indikaatorite loomist soovitame seada konkreetsed eesmärgid, mis puudutavad kliendigruppide rahulolu. 28

29 LISA 1. Esialgne eesmärkide puu Esialgsesse eesmärkide puusse koondasime ja organiseerisime töötukassa eesmärgid, mis on kirjas erinevates strateegilistes dokumentides, arengukavades ja Euroopa Liidu suunistes. Juurde on lisatud ka allikas või allikad (kõige asjakohasemad), kust eesmärk pärineb. Kolmandal tasemel on välja toodud sihtgrupid, mis on prioriteetsetena nimetatud kas töötukassa arengukavas või teistes strateegilistes dokumentides. TÖÖTUKASSA EESMÄRGID ALLIKAS 1 --TÖÖTUSE MÄÄRA VÄHENDAMINE JA TÖÖTUSE KESTUSE LÜHENDAMINE TK arengukava 2 --Struktuurse tööpuuduse vähendamine TK arengukava 3 --Töötuse määra vähendamine TK arengukava 4 --Eesti keele oskuseta inimeste töötuse määra vähendamine TK arengukava* 5 --Vanemaealiste inimeste töötuse määra vähendamine TK arengukava* 6 --Pikaajaliste töötute töötuse määra vähendamine Eesti 2020/TP 7 --Noorte töötuse määra vähendamine TP 8 --Vähenenud töövõimega inimeste töötuse määra vähendamine TK arengukava* 9 --Regionaalse tööpuuduse vähendamine TP/TAT 10 --Töövalmiduse suurendamine THP 11 --Eesti keele oskuseta inimeste töövalmiduse suurendamine TP* 12 --Vanemaealiste inimeste töövalmiduse suurendamine TP* 13 --Noorte töövalmiduse suurendamine TP* 14 --Vähenenud töövõimega inimeste töövalmiduse suurendamine TP* 15 --Tööandja toetamine sobivate töötajate leidmisel TP* 16 --Töötuse kestuse lühendamine TK arengukava 17 --Eesti keele oskuseta inimeste töötuse kestuse lühendamine TK arengukava* 18 --Vanemaealiste inimeste töötuse kestuse lühendamine TK arengukava* 19 --Noorte töötuse kestuse lühendamine TK arengukava* 20 --Vähenenud töövõimega inimeste töötuse kestuse lühendamine TK arengukava* 21 --HÕIVES PÜSIMISE TOETAMINE JA TÖÖTUSE ENNETAMINE TK arengukava 22 --Töökaotamise ohus inimeste töölt tööle liikumise toetamine THP 23 --Töötuse ennetamine TK arengukava 24 --Eesti keele oskuseta inimeste töötuse ennetamine TK arengukava* 25 --Vanemaealiste inimeste töötuse ennetamine TK arengukava* 26 --Noorte töötuse ennetamine TAT 27 --Vähenenud töövõimega inimeste töötuse ennetamine TAT 28 --Alustavate ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine THP 29 --Töötajate teadmiste ja oskuste arendamine THP 30 --Eesti keele oskuseta inimeste teadmiste ja oskuste arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine THP* 31 --Vanemaealiste inimeste teadmiste ja oskuste arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine THP* 32 --Noorte teadmiste ja oskuste arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine THP* 33 --Vähenenud töövõimega inimeste teadmiste ja oskuste arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine THP* 34 --TÕÕJÕUPAKKUMISE SUURENDAMINE TK arengukava 35 --Tööturule juurdepääsu parandamine TAT 36 --Pensioniealiste juurdepääsu parandamine tööturule TAT** 37 --NEET noorte juurdepääsu parandamine tööturule TAT* 29

30 38 --Vähenenud töövõimega inimeste juurdepääsu parandamine tööturule TAT 39 --Kõrge tööhõive taseme saavutamine TP/ Eesti Pensioniealiste kõrge tööhõive taseme saavutamine TP** 41 --NEET noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine TP* 42 --Vähenenud töövõimega inimeste juurdepääsu parandamine tööturule TP** 43 --Regionaalse tööjõupakkumise suurendamine TAT 44 --TÖÖTUKASSA KULUEFEKTIIVSUS Eesti 2020*** * Eesmärk ei ole sihtrühma kohta eraldi välja toodud, kuid sihtrühma on nimetatud prioriteetsena töötukassa uues arengukavas. Kui eesmärgi all sihtrühmade tasandit ei ole välja toodud, siis pole eesmärgi täitmise hindamine sihtrühmade kaupa analüüsitud dokumentide põhjal mõistlik või vajalik. ** Eesmärk ei ole sihtrühmas eraldi välja toodud ning ka sihtrühm ise ei ole töötukassa arengukavas prioriteedina välja toodud. Sihtrühma oleme ise näitena sisse toonud (sihtrühm on prioriteedina välja toodud mõnes teises strateegilises dokumendis). *** Konkurentsivõime kavas Eesti 2020 ja ka näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukavas on eesmärgina ära toodud sotsiaalkindlustussüsteemi/aktiivse tööpoliitika rahastamise jätkusuutlikkus, kuid eesmärk põhineb eelkõige eelmisel töökohtumisel tekkinud arutelul, et kulude võiksid koondindikaatoris kajastuda. Lühendid TK arengukava Eesti Töötukassa arengukava Eesti 2020 Konkurentsivõime kava Eesti 2020 TP Tööturuprogramm TAT Euroopa Sotsiaalfondi toetuste andmise tingimuste dokumendid THP Tööhõiveprogramm

31 LISA 2. Saksamaa tööturuasutuse tulemusindikaatorite süsteem JUHTIMINE Saksamaa tööturuasutus (Bundesagentur für Arbeit, BA) on kolmeastmeline: peakontor Nürnbergis, 10 regionaalset direktoraati ja 165 kohalikku tööturuasutust. BA-d juhib 3-liikmeline juhatus, mis vastutab igapäevatöö ja väliskommunikatsiooni eest (BA esindajatena). Nõukogu vastutab BA tegevuse monitoorimise eest, töötab nõuandjana ning on seadusandlik üksus. Igat regionaalset üksust juhib samuti 3-liikmeline juhatus, mille määrab ametisse nõukogu. Nõukogud vastutavad tööturuprogrammide elluviimise eest oma regioonis. Kohalikud tööturuasutused töötavad suuresti autonoomselt, otsustades ise oma eelarve kasutamise üle ning määrates prioriteedid oma tegevuses, kuid peavad täitma neile määratud sihttasemeid. EESMÄRGID BA peab oma tegevuses lähtuma poliitiliselt seatud eesmärkidest. Need otsustatakse läbirääkimiste käigus töö- ning sotsiaalministeeriumiga. Tööturuasutuste töö on määratud eesmärkidega ning valitsusel on õigus neid jooksvalt muuta, täiendada või asendada vastavalt riigi prioriteetidele. Eesmärgid aastaks on 16 : parandada koolist tööturule üleminekut; vähendada pikaajalist töötust; kindlustada vajalike oskustega tööjõu pakkumine. Lisaks poliitiliselt seatud eesmärkidele on ka seaduses BAle püstitatud põhisotsiaalkaitsega seotud eesmärgid. Need eesmärgid on 17 : vähendada vajadust assisteerimise järele; suurendada tööle rakendumist; vähendada pikaajaliste hüvitiste maksmise vajadust. Lisaks seadusest tulenevatele eesmärkidele on sätestatud eesmärgid ka kvaliteedile: tulemuste kvaliteedi tõstmine; protsessi kvaliteedi tõstmine. BA juhatus ja nõukogu otsustavad koos, millised indikaatorid poliitilistele ja tegevuseesmärkide seatakse. BA määrab neid enamasti 8 10, mis on ajas üpris püsivad. Viimati vaadati need põhjalikult üle aastal, kui toodi välja, et süsteemile on iseloomulik koore riisumine ehk see keskendus pigem töötutele, kellel oli lihtne tööd leida. Vähesel määral muudeti indikaatorite süsteemi ka aastal, kui koondindikaatorist jäeti välja rahuloluindikaatorid ja otsustati neid eraldi vaadata. 16 Intervjuu väliskontaktiga 17 Intervjuu väliskontaktiga 31

32 INDIKAATORID Indikaatorid on BAs jagatud kaheks laiemad tulemusindikaatorid ja kitsamad tulemuste struktuuri indikaatorid (joonis 3). Struktuuriindikaatorite eesmärk on võtta arvesse koore riisumise kriitikat ning toetada BA 2020 plaani. Indikaatorid ka kaalutakse, et leida üldine näitajat, st kasutusel on sarnane koondindikaator, mida soovib Eesti töötukassa. Hetkel on kasutusel 10 tulemusindikaatorit, millest neli on laiemad. Need neli indikaatorit annavad lõppskoorist 65%, kuid iga individuaalne indikaator on veel ka eraldi kaalutud. Arvutuslikult tähendab see, et indikaatorid on standardiseeritud, iga indikaatori skoor on korrutatud temale vastava kaaluga ja saadud tulemus on uuesti kaalutud (laiade indikaatorite puhul kaalutakse nende kaalutud skooride summa läbi 0,65ga). Neli laiemat indikaatorit on 18 : Töötuse ennetamise osakaal (15%) Saksamaal on töötajad kohustatud BAd teavitama, kui nende tööleping hakkab lõppema või kui neid on koondatud. Indikaator mõõdab, kui paljudel sellistel juhtudel on inimene leidnud töö, ilma end seejuures töötuna arvele võtmata ning BA meetmetes osalemata. Tööle rakendunute osakaal töötuna arvele võetud inimestest (40%). Töötuse kestus (20%) indikaator mõõdab eraldi nende inimeste töötuse kestust, kes saavad hüvitist ja nende töötuse keskust, kes ei saa. Töötuse kestust mõõdetakse päevades (kõikide rakendunute BA-s arvel oleku aeg päevades jagatud rakendumiste arvuga). Rakendumise määr (25%) indikaator mõõdab noorte, kes on kasutanud BA karjääriteenuseid, edukat sisenemist hõivesse (ilma töötuna arvele võtmiseta). Ülejäänud viis indikaatorit mõõdavad tulemuste struktuuri ning annavad 35% lõppskoorist 19 : Jätkusuutliku tööturule rakendumise määr (30%) indikaator mõõdab tööturule integreeritute osakaalu, kes on hõives ka 6 kuud pärast töötusest väljumist. Rakendunud tööotsijate osakaal, kes on BAga rohkem kui 6 kuu vältel kontaktis olnud (17,5%). Täidetud vabade töökohtade arv väikestes või keskmise suurusega ettevõtetes (17,5%) indikaator pöörab tähelepanu ettevõtetele, mis sõltuvad spetsiaalsetest BA toetustest. Põhikooli lõputunnistusega või ilma selleta inimeste tööturule rakendumiste osakaal (17,5%). Vähenenud töövõimega inimeste osakaal, kes on 6 kuuga saanud tööle pärast BA teenustel osalemist (17,5%). Lisaks on eraldi määratud veel üks protsessi kvaliteediga seotud indikaator, mis lõppskooris ei kajastu: Õigeaegselt määratud töötuskindlustushüvitiste osakaal 18 Intervjuu väliskontaktiga 19 Intervjuu väliskontaktiga 32

33 Joonis 3. Saksamaa tööturuasutuse tulemusindikaatorite süsteem Allikas: BA materjalid Aja jooksul on BA liikunud tulemusindikaatorite seadmisel kaugemale absoluutarvudega määratutest ning pigem kasutab relatiivseid indikaatoreid (suhted ja protsendid), et olla paindlikum turumuutustele 20. Ka kohalikud tööturuasutused võivad regionaalsete direktoraatidega läbi rääkida, et lisada piirkonnaspetsiifilisi indikaatoreid. Seadusest tulenevate põhisotsiaalkaitsesüsteemi puudutavate eesmärkide täitmise mõõtmiseks on seatud 3 laia indikaatorit ja nendega seotud kitsad indikaatorid: Elatustoetuste kogusumma kitsamateks indikaatoriteks, mis siia alla kuuluvad, on kogukulu, mis läheb majapidamise ja kütmise toetamiseks; töötute arv, kellel on õigus saada hüvitisi; töövõimeliste hüvitisesaajate BA-s registreerimise määr ja töövõimeliste hüvitisesaajate BA-st lahkumise (ükskõik mis põhjusel) määr. Rakendumise määr kitsamateks indikaatoriteks on rakendumiste jätkusuutlikkus (rakendunute osakaal, kes on hõives ka 6 kuud pärast rakendumist), üksikvanemate rakendumise määr, avalikult rahastatud töökohtadele rakendumiste osakaal ja marginaalsesse tööhõivesse sisenemise määr. Pikaajaliste hüvitisesaajate (üle nelja aasta) portfoolio siia alla kuuluvad sellised kitsamad indikaatorid, nagu pikaajaliste hüvitisesaajate rakendumise määr (kõikidest pikaajalistest 20 Weishaupt, T. (2016) Establishing and Operating Perfomance Management in PES (Luxembourg: Publications Office of te European Union) 33

34 hüvitisesaajatest), pikaajaliste hüvitisesaajate aktiveerumise määr ja pikaajaliste hüvitisesaajate BAst lahkumise määr (keskmiselt lahkumisi teatud perioodi vältel). Lisaks neile põhiindikaatoritele on iga eesmärgi mõõtmiseks kasutusele võetud veel mitmeid kitsamaid indikaatoreid. Vähesel määral ka kulu poolt (nt keskmine teenuse kulu osaleja kohta). Kvaliteedile seatud eesmärkide saavutatust hinnatakse klientide rahuloluga. Eraldi rahulolu mõõdetakse nõustamisega, BA vahendusel leitud töökohaga, rahaliste hüvitistega, BA koostööpartneritega ja BA üldise toimimisega. Protsessi kvaliteeti hinnatakse protsessi ajaga, st ajaga, mis kulub esimese kohtumise saamiseks ning ajaga, mis kulub esimese tööpakkumise saamiseks. Lisaks on eraldi tähelepanu all kaebused. SIHTTASEMED Lähiminevikus määrati BA peakontoris sihttasemed piirkonniti koridoridena ehk vahemikena, millesse indikaatorid peavad jääma aastast on seda tehtud aga teisiti kohalikud tööturuasutused kontakteeruvad oma tiimijuhtidega ning määravad oma piirkonna tööturuasutustele ise sihttasemed, arvestades arenguid tööturul, hetkelist klientide hulka ja strateegilisi prioriteete. Nende sihttasemete järgi tehakse aastaplaane. Mõnikord on sihttasemed piisavalt ambitsioonikad ning läbirääkimised pole vajalikud, kuid mõnel juhul tuleb siiski neid sihttasemeid veidi tõsta (regionaalsete direktoraatide otsus). Kui sihttasemete osas on ühele nõule jõutud, jäävad need aasta jooksul muutumatuks. CHANCE MODEL Et muuta sihttasemete määramist objektiivsemaks, on kasutusele võetud uus statistiline tööriist Chance Model. Mudel identifitseerib 13 tunnust 21, mis on kõige tõenäolisemalt seotud tööturu integratsiooni tulemustega. Seejärel hindab mudel nende tunnuste põhjal tõenäosust, et kohalik tööturuasutus saab integratsiooni taset tõsta (võttes arvesse kohalikku konteksti). Lisaks võrreldakse kohalikke tööturuasutusi omavahel ning omistatakse igale tööturuasutusele hinnang. Integratsiooni parandamise tõenäosuse ja tööturuasutuse hinnangu põhjal määratakse igale tööturuasutusele kombinatsioon võimaluspunktidest (chance points) ning asjakohasuse tähtedest (relevance stars), millele toetudes määratakse erinevate indikaatorite sihttasemed. Hetkel kasutatakse seda süsteemi vaid ühe sihttaseme jaoks integratsioonide osakaal kliendibaasist (kui paljud inimesed klientidest on saanud tööle), aga võimalik, et süsteemi laiendatakse tulevikus ka teistele sihttasemetele. Kuigi kõik tööturuasutused peavad aru andma 10 sihttaseme täitmise kohta, võib tulemusindikaatorite süsteem, mida kohalikul tasandil vaadatakse, varieeruda sõltuvalt strateegilistest prioriteetidest. Tulemusindikaatoreid võib olla palju, sest pea iga eesmärki saab vaadata erinevate tunnuste kaupa (vanus, sugu, haridustase jms). Näiteks võib regionaalsel tasandil otsustada, et eesmärgiks on noorte tööhõive suurendamine ja seada vastavad eesmärgid ja indikaatorid. 21 Kohalike tööturuaasutuste punktisummat ja seega tulemusindikaatorite sihttasemeid tõstavad paranenud tööturudünaamika üldine prognoos, paranenud tööturule ilma aktiivse tööpoliitika meetmete kasutamiseta rakendunute arvu prognoos, paranenud prognoos tööalase koolituse läbinud tööjõu hulgale, paranenud prognoos sotsiaalkaitset saavate inimeste osakaalule, paranenud prognoos rahalisi hüvitisi saavate pikaajaliste töötute arvule ja kõrge hinnang potentsiaalsele saadaval olevale nõustamise ajale, kohaliku tööjõu pakkumise ja nõudluse vastavusele ning töötute struktuurile. Punktisummat suurendab veel võrreldes teiste kohalike tööturuasutustega madal profileeritud töötute osakaal, suur kliendibaas, kõrge nõustajate ja klientide suhe, suur püsivate töölepingutega nõustajate ja kõrge kehtivate tööotsimiskavadega klientide osakaal. 34

35 Andmeid eesmärkide täitmise kohta hoitakse andmeaidas. Seda kasutatakse süvauuringute tegemiseks, et hinnata tulemusjuhtimise protsessi. Juhtidele on aga mõeldud lihtsam versioon, millel on palju graafilise visualiseerimise võimalusi Management Information System. INDIKAATORITE MUUTMINE Eesmärke ja sihte võib muuta üks kord aastas. Enamasti tehakse seda aasta esimeses pooles. Kontrollüksused teevad juhatusele ettepanekuid eesmärkide ja indikaatorite muutmiseks. Need ettepanekud sisaldavad ka tagasisidet IT-spetsialistidelt, BA peakontorilt ja töötubadest regionaalsete direktoraatide ja/või kohalike tööturuasutuste ekspertidega, kes võisid kokku puutuda erinevate probleemidega. Juhatus võib ka teha ettepanekuid, mis lähtuvad strateegilistest plaanidest. Need erinevad ettepanekud arutatakse nõukoguga läbi ning nõukogu teeb lõpliku otsuse. 35

36 LISA 3. Austria tööturuasutuse tulemusindikaatorite süsteem Austria tööturuasutus (Arbeitsmarktservice Österreich (AMS)) koosneb kolmest tasandist: kesktasand, üheksa regionaalset asutust (üks igas liidumaas (Land)) ning 101 kohaliku tasandi asutust. Kesktasandil arendatakse välja tööturupoliitika kesksed eesmärgid, valitakse prioriteetsed tööturu valdkonnad, kehtestatakse reeglid AMSi töö korraldamiseks (sh personalitöö, organisatsiooni toimimine, töövahendid, uuringute tegemine ning statistika kogumine); direktorite nõukogu ning regionaalsete direktorite supervisioon. Regionaalsel tasandil toimub tööturupoliitika eesmärkide täpsustamine kohaliku tasandi jaoks; tööturu jälgimine, statistika kogumine, teadus-ja arendustöö; AMSi tegevuse koordineerimine teiste asutustega; raamistike loomine; kohaliku tasandi asutuste toetamine. Kohaliku tasandi kontorites toimub informatsiooni jagamine, nõustamine, toetamine (hüviste saamine, tööotsimine) 22. Kohalikul tasandil toimub erinevate tööturuteenuste viimine klientideni. Tegevuse põhimõtted lähtuvad kohaliku tasandi poliitika elluviimisest, kuid samal ajal peavad olema täidetud ka regionaalsed ning kesktasandi eesmärgid 23. Kõik AMSi teenused ei ole mõeldud üksnes töötutele. Selle poole võivad pöörduda ka tööotsijad, kes soovivad töökohta vahetada. Tööturupoliitika planeerimisel lähtutakse järgmisest skeemist Allikas: AMSi materjalid Public Employment Service Austria, Homepage, 23 Weishaupt, T. (2016) Establishing and Operating Perfomance Management in PES (Luxembourg: Publications Office of te European Union) 24 BMASK on Austria töö-, sotsiaal- ning tarbijakaitse ministeerium (Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz) 36

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tallinn 2018

Tallinn 2018 Tallinn 2018 Uuring on valminud Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi tellimusel ning rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD tervise- ja tööministri 12.04.2018 käskkirjaga nr 35 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine muutmine MUUDETUD tervise- ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Juhatuse liige: Majandusaasta aruanne 2011

Juhatuse liige: Majandusaasta aruanne 2011 Majandusaasta aruanne 2011 Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: 01.01.2010 Majandusaasta lõpp: 31.12.2010 Registrikood: 74000085 EMTAK kood: 84301 Aadress: Lasnamäe 2 11412 Tallinn Eesti Vabariik

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. oktoober 2016 (OR. en) 12749/16 EMPL 386 SOC 583 ECOFIN 860 EDUC 312 JEUN 68 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuup

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. oktoober 2016 (OR. en) 12749/16 EMPL 386 SOC 583 ECOFIN 860 EDUC 312 JEUN 68 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuup Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. oktoober 2016 (OR. en) 12749/16 EMPL 386 SOC 583 ECOFIN 860 EDUC 312 JEUN 68 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem