Microsoft Word - RITA-ränne_TP5_mõisted ja tegevus_ docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - RITA-ränne_TP5_mõisted ja tegevus_ docx"

Väljavõte

1 KOGUKONDADE LÕIMUMINE RITA-RÄNNE TP5 Juuli 2018 RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1

2 SISSEJUHATUS Rändega kaasnevate muutustega kohanemiseks on Eesti ühiskonna jaoks oluline, et kohalikud inimesed ja sisserännanud moodustaksid omavahel argi- ja tööeluga hakkamasaamist toetavaid sotsiaalseid kogukondi. Kogukondi saab liigitada kultuurilisteks, geograafilisteks ehk asukohapõhisteks ja sotsiaalseteks. Tööpakett 5 keskendub sotsiaalsete kogukondade arendamise aspektidele. Ühes piirkonnas elavad inimesed ei moodusta tingimata sotsiaalset kogukonda. Sotsiaalsed kogukonnad ei teki iseenesest, nende kujunemiseks on vaja teatud tingimusi ja tegevusi. Samuti on vaja osata märgata ja mõjutada protsesse, mis võivad muutuda ühiskonna jaoks ohtlikuks (nt. radikaliseerumine), vähendavad ja takistavad inimeste omavahelist lõimumist ning sotsiaalsete kogukondade kujunemist. Kogukondade lõimumise tööpaketis:! Tegeleme kogukondade tüpoloogia kirjeldamise ja erinevat tüüpi sotsiaalsete kogukondade, neid kujundavate tegurite ja kogukonna praktikate kaardistamisega ning seejärel sotsiaalsete kogukondade koosloome arendamisega tegevusuuringus.! Uurime online kogukondade rolli rändemustrite kujunemisel ning teeme ettepanekuid, milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutada ja sõnumeid edastada, et vähendada konfliktivõimalust kohalike ja sisserännanute vahel.! Kirjeldame marginaliseerumise ja radikaliseerumise tegureid, kaardistame Eesti riigi poolt kogutavaid registriandmeid, mis juba võimaldavad marginaliseerumist tuvastada ja teeme soovitusi täiendavate andmete kogumiseks, töötame välja radikaliseerumise tuvastamise juhise. KOGUKONDADE LÕIMUMINE Dagmar Narusson Marko Uibu Kogukondade tüübid Kogukondi jaotatakse (1) kultuurilisel, etnilisel, rassilisel, religioossel identiteedil või pärandil põhinevateks ehk kultuurikogukondadeks, (2) geograafilisel asukohal põhinevateks (place and space), sh poliitiliselt konstrueeritud kogukondadeks, nt. küla, linnaosa, linn, maakond, riik, kohalikku kogukond, rahvusvaheline kogukond ning (3) sotsiaalseteks kogukondadeks (Staller, Mafile o, 2010). Sotsiaalsete kogukondade jaotamiseks on mitmeid võimalusi: eristatakse näiteks (1) institutsioonil või (2) identiteedil põhinevaid kogukondi (Staller, Mafile o 2010), aga ka (3) ühistel tegevustel, huvidel põhinevaid ning (4) probleemi lahendamisele orienteeritud 2

3 kogukondi (Noya jt., 2009). Institutsioonil põhinev kogukond võib olla näiteks kooliga seotud inimestest moodustunud kogukond. Jagatud identiteedil põhineva kogukonna kujunemise aluseks on inimeste enesemääratlus (mitte niivõrd välised või kultuurilised karakteristikud) nt. asukohariiki sisserännanute kogukond, ja staatusel põhineva kogukonna võivad moodustada näiteks kvoodipagulase staatuse saanud inimesed (Staller, Mafile o 2010). Kogukonda defineerivateks tunnusteks on paik (locus), jagamine, ühistegevus (joint action), sotsiaalne seotus (social ties) ja mitmekesisus ehk komplekssus (MacQueen jt., 2001, McKeown jt., 1987, van Ewijk, 2010). SOTSIAALSEID KOGUKONDI KUJUNDAVAD TEGURID TP5-s huvitavad meid institutsiooniga seotud kogukonnad (kool), ühist identiteeti jagavad sotsiaalsed kogukonnad (sisserännanud) ja argielu ühistegevusteks kokkutulnud kogukonnad (sisserännanute ja asukohariigi elanike lõimunud kogukonnad). Ühistegevuste kogukonnad võimaldavad sisserännanutel ja kohalikel elanikel läbi argielu lõimuda, kuna leitakse inimlikult ühendavad huvid nagu eluase, toit, tavad, sport, muusika, käsitöö, keeled, laste huvialad jm ning koos tegutsedes õpitakse olukordi lahendama ja üksteisele tuge pakkuma (van Ewijk, 2010). Sotsiaalsed kogukonnad loovad võimaluse sotsiaalseks kaasatuseks ja osalemiseks. Omavaheline suhtlemine, näiteks naabrite vahel, ei taga veel, et tegemist on inimese hakkamasaamist toetava kogukonnaga. Samuti ei teki koolis õppivate laste vanematest iseenesest vastastikust toetust pakkuvat kogukonda. Kuid neil mõlemal (naabruskonnal, koolil) on potentsiaal areneda edasi sotsiaalseks kogukonnaks, mis pakub tuge. Kogukonna sotsiaalsuse ehk retsiprookse toetuse ja lõimumise saavutamiseks on vajalik kogukonna kujunemise hõlbustamine ja sihipärane tegevus. Kogukond on sotsiaalne sel juhul, kui on olemas järgmised tunnused: suhtlemine (social interaction), sotsiaalsed sidemed, kohesiivsus ehk seotuse tunne, märkamine, tunnustamine, ühistegevused (common actions), jagatud väärtused, jagatud tunded, kuuluvustunne (van Ewijk, 2010). Uussisserändajate jaoks, kel puuduvad uues asukohariigis tugevad kogukondlikud sidemed, on olulised madala intensiivsusega kogukonnad ja igapäevaelulised kontaktid. Nende pinnalt võivad kujuneda ühistegevuste kogukonnad. Tavalised igapäevaelulised kontaktid (kohtumine trepikojas naabritega, suhtlemine õpetajaga) ei pruugi luua positiivset sidet, jäädes liiga põgusaks ning pigem võõristust suurendada (Valentine, 2008; Cook jt., 2010). Oluline on arvestada, et kohalike ja sisserännanute juhusuhtluses saadud positiivseid kogemusi pigem ei üldistata tervele grupile, negatiivseid aga küll (Valentine, 2008). Seega, oluline on pöörata tähelepanu kokkupuudete pinnalt kujunevatele hoiakutele. Sisserändajate ja kohalike hoiakute analüüsiga tegeleme tööpaketis erinevate küsitlusandmestike põhjal. KOOL KUI ANKURINSTITUTSIOON 3

4 Kogukonnasuhete realiseerumiseks on vaja arendada tugevamat kontakti (parimal juhul isegi kogukonnatunde) tekkimist võimaldavaid ühistegevusi, milleks tõhusaimaid võimalusi pakuvad huvi- ja institutsioonipõhised sotsiaalsed kogukonnad. Kool on üks oluline ankurinstitutsioon kogukonna aktiveerimisel (Patterson, Silverman, 2013). Tavaolukorras ei moodusta lapsevanemad ja kooli töötajad omavahel isegi madala intensiivsusega sotsiaalset kogukonda. Koolil on uussisserändajate kogukonda kaasamisel potentsiaal, kui korraldatakse näiteks ühistegevusi (keelekohvik, treeningud) või tekib huvipõhine vajadus koos tegutseda (näiteks kooli või laste jaoks midagi korraldades). KOGUKONNA ROLL RESSURSSIDELE LIGIPÄÄSUKS Sisserännanute toetamiseks on kogukond kui erinevate kogukonnaliikmete oskuseid, teadmisi, kogemusi ja materiaalseid ressursse koondav ja jagav ning koos probleemolukordi lahendav inimeste kooslus väga väärtuslik ressurss. Säilenõtke ja iseorganiseeruv kogukond võimaldab oluliselt paremini kohaneda uussisserändega (nii vastuvõtja kui immigrandi positsioonis), kusjuures on oluline, et kogukondlikud ressursid oleksid piisavalt tugevad ja kiiresti mobiliseeritavad (Norris jt., 2008). Kõige praktilisemal ja lihtsamal tasandil aitavad kogukonnasuhted kui ka igapäevased kontaktid sisserändajal saada vajalikku infot, juurdepääsu lokaalsetele teadmistele, mida on riiklikult keeruline pakkuda. RITA-RÄNNE TP 5 tegevus kogukondade arendamiseks Kuna uussisserändajate ja kohalike ühiskogukonnad ei kujune iseenesest, vaid vajalik on teadlik tegutsemine ja tähelepanu, siis oma tööpaketis! kaardistame erinevat tüüpi sotsiaalseid kogukondi ning neid kujundavaid tegureid ning! koosloome ja tegevusuuringuga katsetame võimalikke kogukondade arendamise mudeleid. RÄNDEKOGEMUSE MEEDIASTUMINE ONLINE-KOGUKONDADE NÄITEL Sander Salvet Ühelt poolt on meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng hõlbustanud inimeste liikuvust ja mänginud olulist rolli rändega seotud sotsiaalsetes muutustes (Couldry ja Hepp, 2017; Jansson, 2018). Näiteks on pakkunud sotsiaalmeedia kasutuselevõtt sisserändajaile uusi võimalusi luua ja hoida sidemeid lähteriiki jäänud lähedaste, sihtriigis ja mujal maailmas elavate teiste migrantide ja mittemigrantidega (Collin, 2014; Dekker ja Engebersen, 2013; Kang, 2011). Teisalt aitavad samad meediauuendused kergemini mobiliseeruda ka sihtriigi immigratsioonivastastel elanikel (Kaján, 2017), kelle vastupanu võib kujutada migrantide jaoks takistust sihtriigis sisseseadmisel (Castles, 2018). Üks keskseid võimalusi, kuidas sisserändajad teiste migrantide ja sihtriigi kohalike elanikega uusi kontakte loovad, aga ka rändevastased mõttekaaslasi leiavad, on osalus online-kogukondades (vt nt Schrooten, 2012; Kaján, 2017). See teeb online-kogukondadest omakorda valitsusasutustele, kohalikele 4

5 omavalitsustele ja mittetulundusühingutele väärtuslikku ressursi, mille abil toetada sisserändajate ühiskonda lõimumist. Online-kogukond on veebis moodustunud rühm, mille liikmeil on kujunenud suhtluse käigus isiklikud suhted, ühised väärtused, tundmused ja tähendused (Rheingold, 2000; Gotved, 2006). Näiteks võib sotsiaalmeediast arvukalt leida etniliselt homogeenseid sisserändajate kogukondi, etniliselt heterogeenseid huvipõhiseid kogukondi, aga ka mitmesuguseid immigratsioonivastaste online-kogukondi. Online-kogukonnad võivad vähemalt osaliselt kattuda ka mõne olemasoleva offline-kogukonnaga, näiteks rahvusseltsi vm-ga (Dekker ja Engebresen, 2014; Hiller ja Franz, 2004). Ent võrreldes offline-kogukondadega on onlinekogukondades võimalik liikmeil suhelda tihemini ja ka väga pika vahemaa tagant (Collin, 2014). Online-kogukonnad võivad täita sisserändajate jaoks väga erinevaid ülesandeid, alates teiste sisserändajatega sidemete loomisest ja lõpetades isikliku arvamuse avaldamisega (vt Al- Rawi, 2017; Oh, 2016; Marino, 2015; Schrooten, 2012; Kang, 2011). Lõimumise seisukohalt on aga ühed olulisemad funktsioonid: praktilise info jagamine (nt õigusaktidest tulenevate nõuete, töö- ja majutusvõimaluste kohta), sihtriigi kultuuri tundma õppimine, emotsionaalse toe pakkumine ning hübriidse identiteedi kujundamine, milles on põimitud nii etniline kui ka sihtriigi kodanikuidentiteet (Çınar, 2016; Oh, 2016; Seganti, 2008; Arnold ja Schneider, 2007). Immigratsioonivastased elanikud võivad online-kogukondi kasutada seevastu näiteks sisserändega seotud hirmude ja samuti vihakõne väljendamiseks (Kaján, 2017). Valitsusasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja mittetulundusühingutelt eeldab sellistes etnilistes kogukondades osalemine ja seeläbi lõimumise toetamine esmalt kindla strateegia alusel enese vastu usalduse loomist (Çınar, 2016). Seejärel on asutustel võimalik tänu kogukondadepõhisele kommunikatsioonile, mis on kombineeritud näost näkku suhtlusega, jõuda suurema hulga immigrantideni, jagada neile asjatundlikku infot praktilistel teemadel ja juhatada neid asjakohaste allikateni, tutvustada kohalikku kultuuri ja toetada seeläbi ka hübriidse identiteedi kujunemist (Brown, 2015; Çınar, 2016). See võib tähendada osalemist juba olemasolevates kogukondades, aga ka uue online-kogukonna loomist (nt nagu LoonLounge.com Kanadas). RITA-RÄNNE TP 5 tegevus rändekogemuse meediastumise (sh online kogukondade) uurimisel Kaardistamaks varem avaldatud teoreetilisi lähenemisi ja empiirilisi uuringuid, milles on käsitletud migrantide reaalset ja potentsiaalset liikuvust ning rändekogemuse meediastumist online-kogukondade näitel, valmib 30. septembriks 2018 kirjandusülevaade. Eesmärgiks on panna kokku terviklik pilt erinevatest ressurssidest ja tingimustest, mis kujundavad migrantide rändekogemust (tuginedes mobiilsuse ja motiilsuse käsitlustele, nt Flamm & Kaufmann, 2006; Carling & Schewel, 2018), peatuda põhjalikumalt online-kogukondade kui ühe sellise ressursi rollil (tuginedes eelkõige meediastumise käsitlustele, nt Couldry & Hepp, 2017; Jansson, 2018). Kirjandusülevaade on aluseks ka kahe täiendava uuringu detailsemal planeerimisel ja läbiviimisel. 5

6 ! Neist esimese uuringu eesmärk on analüüsida Mina. Maailm. Meedia küsitlusandmete põhjal, milline on online-kogukondade roll rändemustrite kujunemisel Eesti kontekstis. Teisisõnu annab uurimus ülevaate erinevatest reaalse ja potentsiaalse liikuvuse mustritest ning nende võimalikest seostestest sellega, kuidas sotsiaalmeediat ja onlinekogukondi kasutatakse. Tulemuste põhjal on võimalik anda soovitusi, millega peaksid kohalike omavalitsuste spetsialistid või mittetulundusühingud erinevate liikuvusmustritega migrantide puhul arvestama ja kuidas on võimalik eri rühmi veebikeskkonnas toetada. Esimese uuringu tähtaeg on 30. septembril 2018.! Teine uuring, mis põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmetel, on vajalik hindamaks, kas ja millist rolli võivad IKT kasutamise (sh online-kogukondades osalemise) mustrid mängida hoiakute kujunemisel sisserände ja sisserändajate suhtes. Huvi pakub, millised IKT kasutamise mustrid esinevad positiivsete ja millised negatiivsete hoiakute korral. Analüüsi põhjal on võimalik kaaluda, milliseid kommunikatsioonikanaleid on otstarbekas kasutada suhtluses immigratsioonivastaste rühmadega ja milliseid sõnumeid neile edastada, et vähendada konfliktivõimalust. Teise uuringu tähtaeg on 31. märts MARGINALISEERUMISE JA RADIKALISEERUMISE TEOORIAD SISSERÄNDE KONTEKSTIS Helina Maasing Käesolev kokkuvõte marginaliseerumise ja radikaliseerumise teooriatest lähtub teaduslikest allikatest ning RAN (Radicalisation Awareness Network) töögrupi praktikatest. Mõisted Marginaliseerumist kirjeldatakse kui sotsiaalset protsessi, mille käigus inimene muutub või muudetakse vähemtähtsaks või tõrjutuks (Barry, 2008; Lyons-Padilla jt., 2015; Saks jt., 2004). Polariseerumine tähendab kasvavat pinget ja segregatsiooni kogukondade vahel etniliste, usuliste jm tunnuste alusel (Brandsma, 2016; RAN, 2016). Radikaliseerumise puhul on tegemist muutuste protsessiga, kus toimub isiklik ja poliitiline ümberkujunemine mõõdukatest uskumustest äärmuslikuks (Davies jt., 2016). Äärmuslus on ühiskondlike normide, tavade ja riigi seaduste radikaalne eiramine (Kaitsepolitseiamet, 2017), mille eesmärgiks on poliitiliste, religioossete, sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide saavutamine (Federal Bureau of Investigation, 2017), tihti kasutades/toetades selleks ebaseaduslikke viise (nt vägivalda). Konfliktid ja radikaliseerumise oht 6

7 Seoses sellega, et tänapäeva ühiskonnad on eelkõige sisserände tulemusena muutunud multikultuurseks ning ühises ruumis eksisteerivad sageli koos mitmed erinevad rahvusrühmad ja kultuurilised grupid, siis võivad sellega kaasneda ühiskondlikud konfliktid (Berry, 2005). Konfliktid kohalike elanike ja sisserändajate vahel aga võivad ohustada riigi julgeolekut ning kogukonna rahumeelset toimimist (Nahkur ja Ainsaar, 2016). Uussisserändajad võivad muutuda haavatavaks radikaliseerumisele oma rändekogemuse tõttu. Selle põhjuseks võib olla kultuurilise ja sotsiaalse dislokatsiooni tunnetus nad on eemaldatud perekonnast ja sõpradest, neil on ebaselge perspektiiv uues riigis, ootustes pettumine, tõrjumine enamuskogukonna poolt ja kindlusetusetunne tuleviku suhtes. Teine grupp, keda peetakse haavatavaks radikaliseerumisele on sisserändajate järeltulijad. Kuigi nad on sündinud elukohariigis, räägivad riigi keelt ja tihti omavad ka selle riigi kodakondsust, siis sageli erinevad nad põliselanikest oma nime, füüsilise väljanägemise, usutunnistuse ja/või kultuurilise tausta poolest. Paljud uuringud on näidanud, et rändetaustaga inimesed kogevad tihtipeale identiteedikriisi, mille tagajärjel nad hakkavad kahtlema oma kuuluvustundes. Nad ei identifitseeri end enam oma vanemate või vanavanemate kultuuri ja traditsioonidega ning võrdselt on nad võõrandunud oma elukohariigi ühiskonnast, kuhu nad ei tunne end kuuluvat ja mõnikord kogevad diskrimineerimist (Leiken, 2005; Sageman, 2008; Roy, 2004). Sisserännet võidakse tajuda ohuna ka kohaliku kogukonna poolt, mis võib kaasa tuua kohaliku kogukonna polariseerumise ja/või radikaliseerumise. Kogukonnas tekib tugev psühholoogiline lõhe meie ja nemad vahel, mille tulemusena võõrandumine ja vaenulikkus kogukonnas kasvab (nt vihakõne, diskrimineerimine, vaenukuriteod). Kogukondade ees olevad väljakutsed Kogukondade (sh kooli ja omavalitsuse) ees järgnevad väljakutsed: (1) minimeerida riske, et uussisserändajad muutuvad uues kogukonnas tõrjutuks; (2) minimeerida riske, et kogukondade muutumine multikultuurseks ei tooks kaasa vastandumist põliselanike ja uute sisserändajate vahel; (3) märgata radikaliseerumisele haavatavaid isikuid, mis aitaks ennetada selle protsessi jätkumist. RITA-RÄNNE TP 5 tegevus maginaliseerumise ja radikaliseerumise teemadel! Marginaliseerumise valdkonnas: tuvastame riigi poolt kogutavate andmete põhjal registriandmed marginaliseerumise seiremehhanismi jaoks ning vajadusel teeme soovitused täiendavate andmete kogumiseks, et seda nähtust paremini monitoorida.! Radikaliseerumise valdkonnas: töötame välja hindamisjuhendi radikaliseerumise indikaatorite tuvastamiseks koolidele ja KOVidele. RITA-RÄNNE TP 5 MEESKOND Margit Keller, TP5 juht, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Dagmar Narusson, Tartu ülikooli doktorant, sotsiaaltöö assistent Marko Uibu, Tartu ülikooli, lektor 7

8 Sander Salvet, Tartu ülikooli doktorant Helina Maasing, Sisekaitseakadeemia teadur Merle Linno, Tartu ülikooli doktorant, sotsiaaltöö assistent Ave Roots, Tartu ülikooli teadur KASUTATUD ALLIKAD Al-Rawi, A. (2017). Facebook and virtual nationhood: social media and the Arab Canadians community. AI & Society, doi: /s Arnold, A.-K., & Schneider, B. (2007). Communicating separation?: Ethnic media and ethnic journalists as institutions of integration in Germany. Journalism, 8(2), Berry, J.W. (2007). Integratsiooni psühholoogilisest ja kultuurilisest vaatenurgast. Integratsiooni kontseptuaalsed alused ja parimad praktikad. Rahvusvaheline konverents Integratsiooni kontseptuaalsed alused ja parimad praktikad : oktoobril 2007, Tallinn Berry, J W Acculturation: Living successfully in two cultures. International Journal of Intercultural Relations 29:6, Brandsma, B. (2016) Police and Polarisation, An initial guide. Pharresia. RAN Pol. Brown, H. (2015). The Institutional Digital Divide: Immigrant-Serving Nonprofit Organization Adoption of Social Media. Social Science Computer Review, 33(6) doi: / Çınar, N. (2016). Understanding the Motives for Joining Ethnic Online Communities: A Study of Turks in Norway. Journal of Yasar University, 42(11), Cook, J., Dwyer, P.J., Waite, L. (2010). Good relations among neighbours and workmates? The everyday encounters of Accession 8 migrants and established communities in urban England. University of Salford Manchester. Collin, P. (2014). Digitally Enhanced? Mediated Migration and Fourth Wave Chileans in Australia. Journal of Intercultural Studies, 35(5), doi: / Couldry, N., Hepp, A. (2017). The mediated construction of reality: society, culture, mediatization. Cambridge: Polity. Davies,G., Neudecker, C., Ouellet, M., Bouchard, M., Ducol, B.(2016). Toward a Framework Understanding of Online Programs for Countering Violent Extremism. Journal for Deradicalization. Spring 2016, Nr 6, pp Dekker, R., Engebersen, G. (2014). How social media transform migrant networks and facilitate migration. Global Networks, 14(4), doi: /glob Federal Bureau of Investigation. (2017). Communities Against Terrorism Self- Radicalization and Extremist Activity on Campus. Leitav: 8

9 Radicalization%20and%20Extremist%20Activity%20on%20Campus.pdf Gotved, S. (2006). Time and space in cyber social reality. New Media & Society, 8(3), doi: / Hiller, H. H., Franz, T. M. (2004). New ties, old ties and lost ties: the use of the internet in diaspora. New Media & Diaspora, 6(6), doi: / Jansson, A. (2018). Mediatization and Mobile Lives. A Critical Approach. Oxon, New York: Routledge. Kaitsepolitseiamet (2017). Tegevussuunad. Äärmuslus. Kaján, E. (2017). Hate online: Anti-immigration rhetoric in Darknet. Nordia Geographical Publications, 46(3), Kang, T. (2011). Online Spatialisation and Embodied Experiences: The London-Based Chinese Community. Journal of Intercultural Studies, 32(5), doi: / Lyons-Padilla, S., Gelfand, M., Mirahmadi, H., Farooq, M., van Egmond, M. (2015). Belonging nowhere: Marginalization & radicalization risk among Muslim Immigrants. Behavioral Science & Policy, winter 2015, Marino, S. (2015). Making Space, Making Place: Digital Togetherness and the Redefinition of Migrant Identities Online. Social Media + Society, 1(2), 1 9. doi: / Nahkur, O., Ainsaar, M. (2016). Sisserändega seotud konflikte soodustavad olukorrad. Ainsaar, M.; Beilmann, M. (Toim.). Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes (65 67). Tartu: Tartu Ülikool. Oh, J.-H. (2016). Immigration and social capital in a Korean-American women s online community: Supporting acculturation, cultural pluralism, and transnationalism. New Media & Society, 18(10), doi: / RAN. (2016). Tackling the challenges to prevention policies in an increasingly polarised society. RAN Centre of Excellence. Rheingold, H. (2000). The Virtual Community. Cambridge, MA: MIT Press. Leiken, R. (2005). Europe s Mujahideen: Where Mass Immigration Meets Global Terrorism. Center for Immigration Studies, 2005, April. MacQueen, K.M., McLellan, E., Metzger, D., Kegeles, S., Strauss, R.P., Scotti, R., Blanchard, L., Trotter, R. (2001). What is Community? An Evidence-Based Definition for Participatory Public Health. American Journal of Public Health, nr 91(12), lk Neumann, P. (2009). Joining Al-Qaeda: Jihadist Recruitment in Europe. London: Routledge, 2009 Norris, F.H., Stevens, S.P., Pfefferbaum, B., Wyche, K.E., Pfefferbaum, R.L. (2008). Community resilience as a metaphor, theory, set of capacities, and strategy for disaster readiness. American Journal of Community Psychology, 41(1-2), lk

10 Noya, A., Clarence, A., Craig, G. (2009). Community capacity building: creating a better future together. Paris OECD. Patterson, K.L., Silverman, R.M. (2013). Schools and Urban Revitalization. Rethinking Institutions and Community Development. Routledge. Roy, O. (2004). Globalized Islam. London: Hurst, Sageman, M. (2008). Leaderless Jihad: Terror Networks in the Twenty-First Century. Philadelphia: Pennsylvania University Press, Saks, K., Oja, K., Kivisaar, S. (2004). Marginaliseerumise riski vähendamine eakatel: pensionisüsteem, tervishoiuteenused, sotsiaalteenused. Olukorra kirjeldus Eestis 2003.a. TÜ Sisekliinik. Schrooten, M. (2012). Moving ethnography online: researching Brazilian migrants' online togetherness. Ethnic and Racial Studies, 35(10), doi: / Seganti, F.R. (2008). Surfing the City via the Web: The Italian Case. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace, 2(2), 1 8. Staller, K., Mafile o, T. (2010). Community. The SAGE Handbool of Socail Work Research. Toimetajad Shaw, I., Briar-Lawson, K., Orme, J., Ruckdeschel, R. SAGE publication, lk Valentine, G. (2008). Living with difference: reflections on geographies of encounter. Progress in Human Geography 32 (3), lk van Ewijk, H. (2010). European Social Policy and Social Work. Citizenship-based social work. Routledge. 10

Microsoft Word - TP5_online_kogukond_kokkuvõte_07.12.docx

Microsoft Word - TP5_online_kogukond_kokkuvõte_07.12.docx RITA-RÄNNE TP5 ONLINE-KOGUKONDADE ROLL RÄNDEMUSTRITE KUJUNEMISEL Kirjandusülevaate kokkuvõte Detsember 2018 RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond H2020 teabepäevad novembris 2018 Katrin Kello, Eesti Teadusagentuur katrin.kello@etag.ee Foto: Ethan Lindsey H2020 ühiskonnaprobleemide

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Europe in a changeing world – inclusive, innovative and reflective Societies

Europe in a changeing world – inclusive, innovative and reflective Societies Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond. COST. Ülle Must ulle.must@etag.ee Ettekande teemad: H2020 nn 6. väljakutse: Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode] Triin Roosalu Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinna Ülikool Täiskasvanute tee tasemeõppesse ja kuidas seda siluda: kogemused Euroopast Täiskasvanuhariduse teabepäev Tallinnas 15.11.11

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ). 7.-8. ja 29.-30. mai 2018 Sihtgrupp: kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Integratsioonipoliitikad ja meetmed

Integratsioonipoliitikad ja meetmed Integratsioonipoliitikad ja meetmed Heade praktikate uuring Rootsi, Taani ja Suurbritannia näitel Koostanud: Kristina Kallas Kristjan Kaldur Töörühm: Kristina Kallas Kristjan Kaldur Triinu Kaljuorg Adrian

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht: 4 EAP Kontakttundide maht: 20 Õppesemester: Sügis 2016 Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh isesei

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht: 4 EAP Kontakttundide maht: 20 Õppesemester: Sügis 2016 Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh isesei IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht: 4 EAP Kontakttundide maht: 20 Õppesemester: Sügis 2016 Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Rohkem

Kursuseprogrammi vorm

Kursuseprogrammi vorm Kursuseprogrammi vorm IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 16 Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevate õpikeskkondade ja võrgustike

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

ArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS

ArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS ArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS Välitöö rakendused kasuta oma ruumiandmeid kõikjal Optimeeri välitöö tegevuste efektiivsust asukohapõhise teabega Survey123 Collector Navigator Planeeri

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc EESTI STANDARD ÜLDKASUTATATAVATE VÕRKUDE JA ABONENTIDE RAHVUSVAHELINE IDENTIFITSEERIMISPLAAN ITU-T soovituse E.212 rakendamine Eestis The international identification plan for public networks and subscriptions

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HORISONT 2020 Infopäev Turvaline ühiskond Aavo Kaine 21.11.2016 Tipptasemel teadus Euroopa teadusnõukogu (ERC) grandid Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET) Marie Skłodowska- Curie meetmed Teadustöö

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

BIM360 ja RealityCapture

BIM360 ja RealityCapture DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Maidu Varik Klassikaline klassiõppe põhine haridusmudel on suuremate muutusteta püsinud juba paar sajandit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KIKERIKII VÕI KUKKURUKUU? KULTUURILISED ERINEVUSED JA KOHANEMINE VÄLISRIIGIS Kristina Lukk HIRMUL ON SUURED SILMAD Hirm võib olla nii tunne kui ka emotsioon oht, mis on seotud välise stiimuliga Ärevus

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem