Forest Stewardship Council Eesti FSC MÕISTED JA MÄÄRATLUSED Sõnastikus on võimaluse korral kasutatud rahvusvaheliselt heakskiidetud määratlusi. Nende

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Forest Stewardship Council Eesti FSC MÕISTED JA MÄÄRATLUSED Sõnastikus on võimaluse korral kasutatud rahvusvaheliselt heakskiidetud määratlusi. Nende"

Väljavõte

1 MÕISTED JA MÄÄRATLUSED Sõnastikus n võimaluse krral kasutatud rahvusvaheliselt heakskiidetud määratlusi. Nende allikate hulka kuuluvad näiteks ÜRO Tidu- ja Põllumajandusrganisatsin (FAO), bilgilise mitmekesisuse knventsin (1992), Millenniumi öksüsteemide hindamine (2005), samuti veebisõnastikud, mis n esitatud Rahvusvahelise Lduse ja Ldusvarade Kaitse Ühingu (IUCN), Rahvusvahelise Töörganisatsini (ILO* ) ning bilgilise mitmekesisuse knventsini invasiivsete võõrliikide prgrammi veebilehel. Kui n kasutatud muid allikaid, n neile viidatud. Mõiste muudetud kujul tähendab, et määratlus n khandatud rahvusvahelises allikas esitatud määratlusest. Rahvusvahelistes üldindikaatrites (FSC-STD ) kasutatud sõnu, mida ei le määratletud käeslevas peatükis ega muus FSC nrmdkumendis, n üldindikaatrite ingliskeelses versinis kasutatud sõnaraamatutes Shrter Oxfrd English Dictinary ja Cncise Oxfrd English Dictinary määratletud tähenduses. Mõisteid n khandatud Eesti õigusaktide ning kasutuses levate sõnadega. Standardis n väljendeid, mille mõisteteks muutmist pidas vajalikuks standardi töörühm ning nimetatud mõistetel n allikaks viidatud STR ehk standardi töörühm. Need mõisted n saanud standardi töörühma kui terviku heakskiidu. Arvestuslank: arvestuslank n uuendusraie ühe aasta jksul raiutav ptimaalne pindala peapuuliikide lõikes. Arvestuslangi eesmärgiks n jatada metsade* uuendusraiemahtu jätkusuutlikkust tagavalt, arvestades puistute vanuselist struktuuri ja küpsuskriteeriumeid (allikas: STR). Avalik huvi: üksikisiku või -rühma huvidest laiem tatlus avaliku hüve lmiseks või säilitamiseks, mida ei kasutata eratarbimiseks või ettevõtluseks, vaid mis n kõigile kättesaadav. Avalik huvi võib erahuvidega kattuda, aga ka vastanduda ja knflikte tekitada (allikas: Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn, Säästva arengu sõnastik). Aval ikustatud: üldiselt inimestele tasuta ligipääsetav või jälgitav (nt internetis, rganisatsini* kntris kättesaadav) (allikas: STR). Bitõrjevahendid: rganismid*, mida kasutatakse teiste rganismide ppulatsini arvukuse reguleerimiseks (muudetud kujul, allikas: FSC-STD V4-0 ja IUCN. IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). CITES: ldusliku lmastiku ja taimestiku hustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse knventsin (Cnventin n Internatinal Trade in Endangered Species f Wild Fauna and Flra) ehk Washingtni knventsin (allikas: STR). Eesmärk: peaeesmärk, mille rganisatsin* n seadnud metsandusettevõtlusele, sealhulgas põhimõtete üle tsustamine ja vahendite valik selle eesmärgi saavutamiseks (muudetud kujul, allikas: 1 / 17

2 F.C. Osmastn, The Management f Frests. Hafner, New Yrk; ja D.R. Jhnstn, A.J. Graysn ja R.T. Bradley, Frest Planning. Faber & Faber, Lndn). Elupaik: kht või khatüüp, kus mingi rganism* või ppulatsin lduslikult esineb (muudetud kujul, allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin, artikkel 2). Elurikkus e bilgiline mitmekesisus e lduslik mitmekesisus: mistahes päritluga elusrganismide rhkus muu hulgas maismaa-, mere- jm veeöksüsteemides ning neid hõlmavates öklgilistes kmpleksides; see sisaldab liigisisest, liigilist ja öksüsteemide* mitmekesisust (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin, 1992, artikkel 2.). Esinduslikud näidisalad: metsamajandamisüksuse* sad, mis n määratud selleks, et kaitsta või taastada* elujõulisi näiteid öksüsteemist*, mis esineks selles gegraafilises piirknnas lduslikult. Väljaspl KLO* -sid n esinduslikeks metsa* näidisaladeks eelkõige metsa vääriselupaigad* (VEP) ja ldusdirektiivi metsaelupaigad* ning ka nende tunnustele vastavad alad seal, kui neid lduses leitakse (allikas: STR). Esmatähtis: esmatähtsuse ja hädavajalikkuse mõiste 9. printsiibis* ja kõrgetes kaitseväärtustes* (KKV) senduvad asendamatusega ja juhtudega, kus selle KKV hävimine või luline kahjustamine põhjustaks tõsiseid kahjustusi ja kannatusi asjamastele huvirühmadele*. Öksüsteemiteenust* letakse esmatähtsaks (KKV 4), kui selle teenuse katkemisega võib kaasneda või tõenäliselt kaasneb tugev negatiivne mõju khalike kgukndade* healule, tervisele või ellujäämisele, keskknnale, KKVdele või lulise taristu* (teed, paisud, ehitised jne) timimisele. Esmatähtsuse mõiste viitab siin tähtsusele ja riskile* ldusressursside ning keskknna- ja stsiaalmajanduslike väärtuste seisukhast (allikas: FSC-STD V5-0). Ettevaatusprintsiip: lähenemisviis, millega välditakse lulist või pöördumatud kahjuliku mõju tekitamist keskknnaväärtustele* või inimeste elule/tervisele isegi juhul, kui lemaslev inf negatiivse mõju khta n ebatäielik ja esialgne (muudetud kujul, allikas: Ri de Janeir keskknna- ja arengudeklaratsini 15. printsiip, 1992, ja Wingspreadi avaldus ettevaatusprintsiibi khta, Wingspreadi knverents, jaanuar 1998). FSC printsiipide ja kriteeriumide ning õigusaktide vastulu: lukrd, kus ei le võimalik krraga järgida FSC printsiipe* ja kriteeriume* ning õigusakti (allikas: FSC-STD V5-0). Geneetiliselt muundatud rganism (GMO): rganism*, mille geneetilist materjali n muudetud viisil, mida paaritumisel ja/või rekmbineerumisel lduslikult ei esine (muudetud kujul, allikas: FSC-POL FSC Interpretatin n GMO (Genetically Mdified Organisms)). Gentüüp: rganismi* geneetiline ksseis (allikas: FSC-STD V5-0). Haruldased liigid: Eesti Punase Raamatu hulähedased liigid ja liigid, mille liigitamine hustatud liikide* katergriasse n lähitulevikus tõenäline (nt liikide esmaleiud Eestis) (muudetud kujul, allikas: IUCN, IUCN Red List Categries and Criteria: Versin 3.1. IUCN Species Survival Cmmissin. IUCN. Gland, Šveits; Cambridge, Ühendkuningriik). Huvirühm: mistahes isik, isikute rühm või üksus, keda mõjutab või võib mõjutada tegevus metsamajandamisüksuses* või kes n näidanud selle vastu huvi. Huvirühmad n näiteks: 2 / 17

3 khalikud kguknnad* ; põlisrahvad* ; rganisatsini* töötajad* ; metsamajandusüksuse vahetud naabrid; allavlu asuvate maade manikud; piirkndlikud ettevõtjad; valduse* ja kasutusõiguse manikud, kaasa arvatud maamanikud; rganisatsinid, kes n vlitatud tegutsema või teadalevalt tegutsevad asjamaste huvirühmade nimel, näiteks valitsusvälised stsiaalvaldknna ja keskknnarganisatsinid, ametiühingud jne; lduskaitserganisatsinid, näiteks valitsusvälised keskknnarganisatsinid; töö- (tööõiguste) rganisatsinid, näiteks ametiühingud; inimõiguste rganisatsinid, näiteks valitsusvälised stsiaalrganisatsinid; riiklikud valitsusasutused ja khalikud mavalitsused; FSC esindused eri riikides; teatud küsimuste (näiteks kõrge kaitseväärtuse* ) eksperdid. (allikas: FSC-STD V5-0; muudetud kujul, allikas: FSC-STD V5-0). ILO: Rahvusvaheline Töörganisatsin (Internatinal Labur Oganizatin) (allikas: STR). Indikaatr: mõõdetav või kirjeldatav kvantitatiivne või kvalitatiivne muutuja, mille abil saab hinnata, kas metsamajandamisüksus* vastab FSC kriteeriumi* nõuetele. Seega määravad indikaatrid ja nende läved kindlaks nõuded vastutustundlikule metsamajandamisele metsamajandamisüksuse tasandil ning n metsamajandamise hindamise esmaseks aluseks (allikas: FSC-STD V1-0, 2009). Intellektuaalmand: tavad, teadmised, uuendused ja muu vaimne lming (muudetud kujul, allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin, artikli 8 punkt j, ja Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsin. What is Intellectual Prperty? WIPO väljaanne nr 450(E). Intensiivsus: metsamajandus- või muu tegevuse jõu, raskuse või tugevuse määr, millest leneb tegevuse mõju (allikas: FSC-STD V5-0). Invasiivsed liigid: liigid, mis kiiresti levivad väljaspl ma algset levikuala. Invasiivsed liigid võivad muuta pärismaiste liikide* öklgilist vahekrda ning mõjutada öksüsteemi* funktsineerimist ja inimeste tervist (muudetud kujul, allikas: IUCN. IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). Istandik: Eestis letakse istandikeks: 1) ühevanuseline mets*, mis n rajatud mitte-metsamaale puude krrapärase vahekaugusega istutamise või külvamise teel ning mida majandatakse viisil, et kultiveerimise järgselt 20 aasta möödudes ei sisalda lduslike öksüsteemide* paljusid või enamikke põhimadusi ja lulisi elemente.; 2) ala, millele n istutatud puud, mille eesmärk ei le puidu ttmine (nt jõulupuu kasvatus) Eestis ei leta istandikeks: 3 / 17

4 1) metsade* uuendamist, kui kultiveerimise järgselt 20 aasta möödudes sisaldab mets lduslike öksüsteemide* paljusid või enamikke põhimadusi ja lulisi elemente; 2) karjääride taastamiseks* rajatud metsa*; 3) kultiveerimismaterjali varumiseks rajatud seemlaid. Juhend: rganisatsini* kstatud reeglite, õpetuste, juhtnööride ja näpunäidete kgum, millega rganisatsin määrab endale khustusi ja õiguseid. Jäätmed: kasutuskõlbmatud ja svimatud ained ja kõrvalsaadused, näiteks: htlikud jäätmed, sh kemikaalijäätmed ja akud; mahutid; mtri- jm kütused ja -õlid; praht, sh metalli-, plasti- ja paberijäätmed; ning kasutusest kõrvale jäetud ehitised, seadmed ja varustus. Kaasamine / kaasatus: prtsess, mille abil rganisatsin* suhtleb ja knsulteerib asjamaste huvirühmadega* ja/või tagab nende saluse, jälgides, et nende huvisid, õigusi ja võimalusi tegevuskava* kstamisel, rakendamisel ning uuendamisel arvestataks (allikas: FSC-STD V5-0). Kaasamisel peab lähtuma järgmistest põhimõtetest: määratakse huvirühmade sbivad esindajad; määratakse vastastikusel kkkuleppel suhtluskanalid, mis võimaldavad inft edastada mõlemas suunas; tagatakse kõikide saliste õiglane esindatus ja kaasamine; tagatakse kõigi khtumiste, aruteluteemade ja saavutatud kkkulepete (nii suusõnaliste kui kirjalike) prtkllimine, salvestamine või tehakse kindlaks, et need n muul viisil tõendatavad; tagatakse kslekuprtkllide sisu heakskiit; ning tagatakse, et kõigi kaasamistegevuste tulemusi ja tsuseid jagatakse salistega. Kaitse / hid: neid mõisteid kasutatakse samaväärsena, kindlaks määratud ldus- ja kultuuriväärtuste pikaajaliseks* säilitamiseks kavandatud majandamistegevuse tähenduses. Tegevus võib ulatuda sekkumata jätmisest või minimaalsest sekkumisest kuni määratud ulatuses asjakhaste sekkumiste ja tegevusteni, mis n kavandatud nende väärtuste säilitamiseks või kskõlas nende säilitamisega (allikas: FSC-STD V5-0). Kaitsealade võrgustik: metsamajandamisüksuse* sad, mille peamine ja mõnel juhul ainus eesmärk n kaitse* ; sellised alad n nt esinduslikud näidisalad*, kaitstavad ldusbjektid*, sidusust* tekitavad alad, ranna ja kalda piiranguvööndid ja kõrge kaitseväärtusega alad*. Kaitstav ldusbjekt (KLO): alad, mis n ldud ja mida majandatakse peamiselt liikide, elupaikade*, öksüsteemide*, ldusbjektide ja muude khaspetsiifiliste väärtuste kaitseks* nende ldus- ja kultuuriväärtuse tõttu või seire, hindamise ja uurimise eesmärgil, ilma et tingimata leks välistatud muu majandamistegevus. FSC printsiipide* ja kriteeriumide* kntekstis peaks selliste alade majandamine hõlmama aktiivset säilitamist, mitte passiivset kaitset (muudetud kujul, allikas: FSC-STD V5-0; Lduskaitseseadus). Kaldavöönd: maismaa ja veekgu* kkkupuuteala ja selle taimkate. 4 / 17

5 Keskknnamõju hindamine (KMH): süstemaatiline prtsess, mida kasutatakse kavandatud prjektide võimaliku keskknna- ja stsiaalse mõju kindlakstegemiseks, alternatiivide hindamiseks ning sbivate ennetus-, leevendus-, krraldus- ja seiremeetmete kavandamiseks ja prjekti lisamiseks (muudetud kujul, allikas: Envirnmental impact assessment, guidelines fr FAO field prjects. ÜRO Tidu- ja Põllumajandusrganisatsin (FAO). Rma, STD V5-0). Keskknnaväärtused: bifüüsikalise ja inimtekkelise keskknna elemendid. Neile elementidele mistatav tegelik väärtus sõltub inimeste ja ühisknna tajust. FSC mõttes arvestatakse järgmiste elementidega: öksüsteemi funktsinid* ; elurikkus* ; vesi; muld; õhk; metsaga* setud kultuuri- ja vaimsed väärtused (allikas: FSC-STD V5-0). Kguknnad: inimesed, kes määratlevad ennast kguknnana ühise huvi nimel (allikas: STR). Khaldatavad õigusaktid: õigusaktid, mida khaldatakse rganisatsini* kui juriidilise isiku või ettevõtja suhtes, kes tegutseb metsamajandamisüksuses* või metsamajandamisüksuse kasuks, ning õigusaktid, mis mõjutavad FSC printsiipide* ja kriteeriumide* rakendamist. See hõlmab seadusõiguse* (parlamendi vastuvõetud õigusaktid) ja pretsedendiõiguse (khtute tõlgendused) igasuguseid kmbinatsine, täiendavaid õigusakte, asjakhaseid haldusmenetlusi ning riigi knstitutsini (kui n lemas), millel n mistahes muude õigusaktide suhtes alati kõrgem õigusjõud (allikas: FSC-STD V5-0). Khalik majandus: selle standardi mõistes n khalik kgu Eesti ning erineb seega piirkndlikust majandusest, mille all mõistetakse mingit knkreetselt määratletud väiksemat piirknda (allikas: STR). Khaliku tasandi õigusaktid: kgu primaarne ja sekundaarne õigus (nt õigusaktid, krraldused, põhikirjad, dekreedid), mille khaldamine n piiratud mingi riigi territriumi knkreetse gegraafilise piirknnaga, sh sekundaarsed määrused, ning tertsiaarne halduskrd (nt eeskirjad, nõuded), mille õigusjõud tuleneb tseselt ja sõnaselgelt nimetatud primaarsest ja sekundaarsest õigusest. Seaduste õigusjõud tuleneb kkkuvõttes Vestfaali süsteemi rahvusriigi suveräänsuse käsitusest (allikas: FSC- STD V5-0). Khalikud kguknnad: mistahes suurusega kguknnad* metsamajandamisüksuses* või sellega piirneval alal, samuti kguknnad, mis n piisavalt lähedal, et neil leks luline mõju metsamajandamisüksuse majandusele ja keskknnaväärtustele* või et metsamajandamisüksuse majandustegevus või bifüüsikalised aspektid luliselt mõjutaksid nende majandust, õigusi ja keskknda (allikas: FSC-STD V5-0). Khanduv majandamine: süstemaatiline prtsess, millega parandatakse järjekindlalt majandamispõhimõtteid ja -tavasid, õppides lemaslevate meetmete tulemustest (muudetud kujul, 5 / 17

6 allikas: Rahvusvaheline Lduse ja Ldusvarade Kaitse Ühing (IUCN). IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). Khustuslik tegevusjuhis: juhend*, käsiraamat või muu tehniliste juhiste allikas, mida rganisatsin* peab seaduse khaselt rakendama (FSC-STD V5-0). Knfidentsiaalne teave: eraasjalud, -andmed ja -sisu, mille avaldamine võib tuua kaasa riski rganisatsinile*, tema ärihuvidele või suhetele huvirühmade*, klientide, töövõtjate ja knkurentidega. Kntrllitavad eesmärgid: knkreetsed tulemuseesmärgid (näiteks tulevikus svitav metsa* seisund), mis kehtestatakse selleks, et mõõta edusamme iga metsamajandamiseesmärgi* saavutamisel. Kntrllitavad eesmärgid määratakse selgete datavate tulemustena, nii et nende saavutamist saab kntrllida ja n võimalik tuvastada, kas eesmärk n täidetud või mitte. Kriteerium: vahend tsustamaks, kas (FSC metsamajandamise) printsiip* n täidetud või mitte (allikas: FSC-STD V4-0). Kutsehaigus: mistahes haigus, mille n põhjustanud töö tegemisest tulenevate riskitegurite mõju (allikas: Rahvusvaheline Töörganisatsin (ILO* ). Raamatukgu- ja teabeteenuste bür. ILO veebilehel esitatud ILO tesaurus). Kõrge kaitseväärtus (KKV): ükskõik milline järgmistest väärtustest: KKV 1: liigiline mitmekesisus. Elurikkuse* kndumine, kaasa arvatud endeemsed liigid ja haruldased* või hustatud liigid*, mis n lulised maailma, regini või riigi tasandil. KKV 2: maastikutasandi öksüsteemid* ja öksüsteemide kmpleksid. Puutumatud metsamaastikud*, suured maastikutasandi öksüsteemid ja öksüsteemide kmpleksid, mis n lulised maailma, regini või riigi tasandil ja mis sisaldavad suure sa lduslikult esinevate liikide elujõulisi ppulatsine ldusliku leviku ja arvukusega. KKV 3: öksüsteemid* ja elupaigad*. Haruldased, hustatud või eriti hustatud öksüsteemid, elupaigad ja refuugiumid*. KKV 4: esmatähtsad* öksüsteemiteenused*. Põhilised öksüsteemiteenused esmatähtsates lukrdades, kaasa arvatud valgalade ning ersinikartlike muldade ja nõlvade kaitse*. KKV 5: kguknna* vajadused. Paigad ja ressursid, mis n hädavajalikud khalike kgukndade* ja põlisrahvaste* põhivajaduste rahuldamiseks (näiteks elatis, tervis, titumine, vesi) ning määratakse kindlaks nende kgukndade ja põlisrahvaste kaasamise* abil. KKV 6: kultuuriväärtused. Paigad, ressursid, elupaigad* ja maastikud*, millel n glbaalne või riiklik kultuuriline, arhelgiline või ajalline tähtsus ja/või khalike kgukndade* või põlisrahvaste* traditsinilise kultuuri jaks esmane kultuuriline, öklgiline, majanduslik või religisne/sakraalne tähtsus, mis n määratud kindlaks nende kgukndade* ning põlisrahvaste kaasabil. (muudetud kujul, allikas: FSC-STD V5-0). Kõrge kaitseväärtusega alad: alad, kus n kindlaks määratud kõrged kaitseväärtused* ja/või mida n vaja kindlaksmääratud kõrge kaitseväärtuse lemasluks ja säilimiseks. 6 / 17

7 Lduslikud hutegurid: häiringud, mis võivad kujutada htu* metsamajandamisüksuse* majanduslikele, stsiaalsetele ja keskknnaväärtustele*, kuid hõlmata ka lulisi öksüsteemi funktsine* ; näiteks põud, üleujutus, põleng, maalihe, trm, varing jne. Lduslikud tingimused / lduslik öksüsteem: FSC printsiipide* ja kriteeriumide* ning metsauuendamise võtete rakendamise mõttes tagavad sellised mõisted nagu lduslikele lähedasemad tingimused ja lduslik öksüsteem alade majandamise neile iselmulike pärismaiste liikide* ja nende ksluste eelistamise ja uuendamise teel ning nimetatud ksluste ja muude keskknnaväärtuste* majandamise nii, et need mdustaksid paikknnale iselmulikke öksüsteeme. Täpsemaid juhiseid võib anda FSC metsamajandamise standardites (allikas: FSC-STD V5-0). Ldusmets: mets*, millel n palju lduslike öksüsteemide* põhimadusi ja lulisi elemente, nagu näiteks keerukus, struktuur ja elurikkus*, kaasa arvatud mullamadused, flra ja fauna, ning milles kõik või peaaegu kõik puud n pärismaised ja mida ei klassifitseerita istandikena*. Ldusmets hõlmab järgmisi kategriaid: Mets*, mida n mõjutanud raie või muud häiringud ja mida uuendatakse või n uuendatud, kmbineerides lduslikku uuenemist ja selle kasvukha ldusmetsadele maste liikide kultiveerimist (külvamist/istutamist), ning kus n säilinud paljud ldusmetsa maapealsed ja maa-alused madused. Breaalsetes ja põhjaparasvöötme metsades, mis lduslikult ksnevad ainult ühest või mõnest puuliigist, ei leta kultiveerimise (külvamise/istutamise) ja ldusliku uuenemise kmbinatsini eesmärgiga taastada* samade pärismaiste liikidega* mets selle kasvukha lduslike öksüsteemide enamiku põhimaduste ja luliste elementidega, iseenesest istandikuks muutmiseks. Ldusmetsad, mida säilitatakse traditsiniliste metsakasvatusvõtetega, sealhulgas lduslik uuenemine või lduslikule uuenemisele kaasa aitamine. Hästi väljaarenenud, pärismaiste liikidega* sekundaarne või klniseeriv metsakslus, mis n uuenenud mittemetsaaladel. Ldusmetsa määratlus võib hõlmata alasid, mida kirjeldatakse metsastunud öksüsteemidena. (muudetud kujul, allikas: FSC-STD V5-0) Ldusdirektiivi metsaelupaigad: EÜ Nõukgu direktiivi 92/43/EMÜ (21. mai 1992) I lisas letletud hustatud metsaelupaigatüüpide kirjeldusele vastav kht lduses. Kirjeldused ja inventeerimise juhised n kstanud J.Paal ja A.Pal. Täiendav infrmatsin: Paal, J. (2007). Ldusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn.; inventeerimisjuhendid ja Maa-alad ja territriumid: FSC printsiipide* ja kriteeriumide* tähenduses n need maa-alad ja territriumid, mida põlisrahvad* ja khalikud kguknnad* n traditsiniliselt manud või tavakhaselt kasutanud või asustanud ja kus juurdepääs ldusressurssidele n nende kultuuride ja 7 / 17

8 elatise jätkusuutlikkuse seisukhalt ülitähtis (muudetud kujul, allikas: Wrld Bank safeguard OP 4.10 Indigenus Peples, punkt 16(a), juuli 2005). Maaparandushiutööd: Maaparandushiutööd n maaparandussüsteemil rhttaimede ja peenvõsa niitmine, puittaimestiku raiumine, vlutakistuste eemaldamine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine, drenaažisüsteemi setetest puhastamine ja krrastamine, truubi ja regulaatri setetest puhastamine, truubitsakute krrastamine, maaparandussüsteemi keskknnarajatiste hldamine, maaparandussüsteemi ehitise taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid luliselt muutmata (Allikas: määrus Maaparandushiutöödele esitatavad nõuded, ) Maastik: gegraafiline kmpleks, mis ksneb vastastikku mõjuvaist öksüsteemidest*, mis n vastastikuste gelgiliste, tpgraafiliste, pinnase-, kliima-, bitiliste ja inimmõjude tulemus kindlas piirknnas (muudetud kujul, allikas: IUCN. IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). Maastikuväärtused: maastikuväärtusi saab piltlikult kujutada inimtaju kihtidena, mis n paigutatud füüsilise maastiku* peale. Mõned maastikuväärtused, nagu majandus-, rekreatsini ja elatisväärtus või visuaalne väärtus n tihedalt setud maastiku füüsiliste madustega. Muud maastikuväärtused, nagu näiteks sisemine ja vaimne väärtus, n lmult sümblsemad ning neid mõjutavad enam individuaalne taju ja stsiaalne tõlgendus kui maastiku füüsilised madused (muudetud kujul, allikas: Landscape Value Institute'i veebileht). Maaüksus: Maaüksus n metsamajandusüksuse maa- või veeala piiritletud sa. Maaüksus ei pruugi lla katastris registreeritud ehk katastriüksus. Majandamiseesmärk: knkreetsed metsamajandamise eesmärgid, võtted, datavad tulemused ja põhimõtted, mis n kindlaks määratud käesleva standardi nõuete täitmiseks (allikas: STR). Majanduslik elujõulisus: võime areneda ja ellu jääda suhteliselt sõltumatu stsiaalse, majandusliku või pliitilise üksusena. Majanduslik elujõulisus võib eeldada kasumlikkust, ent ei le sellega samatähenduslik (muudetud kujul, allikas: Eurpa Keskknnaagentuuri veebilehel esitatud määratlus). Mets: maa-ala, kus dmineerivad puud (allikas: FSC-STD V5-0. Pärineb FSC juhisest sertifitseerimisasutustele Scpe f Frest Certificatin (Metsa sertifitseerimise ulatus), punkt 2.1, esmakrdselt avaldatud 1998, muudetud 2005 (FSC-GUI ) ja uuesti muudetud 2010 (FSC-DIR FSC Directive n Frest Management Evaluatins, ADVICE )). Metsakasvatus: metsade* ja metsamaade rajamise, uuendamise, kasvu, ksseisu, tervise ja kvaliteedi kntrllimise kgemused ja teadmised, et vastata maamanike ning ühisknna plt sihiks seatud mitmesugustele vajadustele ja väärtustele jätkusuutlikul alusel (allikas: Nieuwenhuis, M. Terminlgy f Frest Management. IUFRO Wrld Series 9. kd. IUFRO SilvaPlan ja SilvaVc). Metsamajandamisüksus: ksneb maa-alast või -aladest, mida majandatakse tegevuskavas* selgelt esitatud pikaajaliste* majandamiseesmärkidega*. Metsamajandusüksusesse kuuluvad kõik maa-alad, mis n esitatud FSC-le sertifitseerimiseks ja metsamaad, mis ei le esitatud FSC-le sertifitseerimiseks, aga n rganisatsini õigusliku* või halduskntrlli all. 8 / 17

9 Metsamajandustegevus: metsade* uuendamine, raiumine, maaparandus, teedeehitus (allikas: STR). Metsaressurss: metsade* tagavara, puuliigiline ja vanuseline jagunemine (allikas: STR). Mitmete erinevate huvide knflikt: Majanduslike, öklgiliste, stsiaalsete ja kultuuriliste huvide kkkupõrge (näiteks kkkupõrge majanduslike, öklgiliste ja kultuuriliste huvide vahel, majanduslike, kultuuriliste ja stsiaalsete huvide vahel, majanduslike, stsiaalsete ja öklgiliste huvide vahel vm) (allikas: STR). Mittepuidulised metsasaadused: kõik metsamajandamisüksusest* saadavad metsasaadused peale puidu (allikas: FSC-STD V5-0). Mõistlik: vt põhjendatud. Mõistliku aja jksul: niipea kui asjalud põhjendatult* võimaldavad; ilma et sapled tahtlikult viivitaks (allikas: STR). Märgalad: maismaa- ja veeöksüsteemide üleminekualad, kus põhjaveetase n tavaliselt maapinnal või selle läheduses või n maapind kaetud õhukese veekihiga (allikas: Cwarding, L.M., Carter, V., Glet, F.C., Lare, E.T Classificatin f Wetlands and Deepwater Habitats f the United States. DC US Department: Washingtn). Eestis esinevad Ramsari knventsinis nimetatud märgalatüüpidest lduslikud tiigid, lamminiidud, sd, järved ja jõed (allikas: IUCN, kuupäevata, IUCN Definitins English). Märjad metsad: metsad*, mis kuuluvad kuivendusmõjuta sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, tarna, sja, ldu, madals, siirdes või raba kasvukhatüüpi (allikas: STR). Oht: viide või hiatus läheneva või võimaliku kahju või negatiivse mõju khta (muudetud kujul, alus: Oxfrd English Dictinary). Ohustatud liigid: Eesti Punase Raamatu Eestis hävinud, äärmiselt hustatud, hustatud ja hualtid liigid. Oluline vaidlus: üldindikaatrite khaldamisel n see vaidlus*, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaludest: vaidlus puudutab põlisrahvaste* või khalike kgukndade* seadusest tulenevaid* õigusi; metsamajandustegevuse* kahjulik mõju n ulatusega, mis ei võimalda seda kõrvaldada ega leevendada; füüsiline vägivald; mandi hävitamine; sõjalise üksuse khallek; huvirühma* või metsas* töötajate* heidutamine. Organisatsin: (juriidiline või füüsiline) isik või üksus (sh grupisertifikaadi haldaja), kes mab sertifikaati või tatleb sertifitseerimist ja vastutab seega nendele nõuetele vastavuse tõendamise eest, millel FSC sertifitseerimine põhineb (allikas: FSC-STD V5-0). Organism: mistahes eluslend, mis suudab paljuneda või geneetilist materjali edasi anda (allikas: nõukgu direktiiv 90/220/EMÜ). 9 / 17

10 Parim kättesaadav teave: andmed, faktid, dkumendid, ekspertarvamused ning uuringute ja huvirühmadega* knsulteerimise tulemused, mis n kõige usaldusväärsemad, täpsemad, täielikumad ja/või asjakhasemad ning mis n kättesaadavad mõistliku* jõupingutuse ja hinnaga, arvestades metsamajandustegevuse* ulatust* ja intensiivsust* ning ettevaatusprintsiipi*. Pestitsiid: mistahes sünteetiline aine või preparaat, mis n valmistatud või mida kasutatakse taimede, puidu või muude taimetdete, inimeste, kdulmade või elurikkuse* kaitseks* kahjurite eest või kahjurite tõrjeks või kahjutuks muutmiseks. See määratlus hõlmab insektitsiide, rdentitsiide, akaritsiide, mlluskitsiide, larvitsiide, fungitsiide ja herbitsiide (allikas: FSC-POL , 2005). Piirdekraav: vahetult s servas asuv lulise kuivendusmõjuga kuivenduskraav, mis n rajatud s edasise leviku takistamiseks (allikas: STR). Pikaajaline: rganisatsini* tegevuse ajaline ulatus, mida väljendavad tegevuskava* eesmärgid, raiemahud* ja püsiva metsakatte säilitamise khustuse võtmine. Ajavahemiku pikkus varieerub vastavalt asjaludele ja öklgilistele tingimustele ning n määratud sellega, kui pikk aeg kulub pärast raiet või häiringut öksüsteemi* ldusliku struktuuri ja ksseisu taastumiseni või küpsuse või algsete tingimuste kujunemiseni (allikas: FSC-STD V1-0, 2009). Pikaajaline vaidlus: vaidlus*, mis kestab üle kuue kuu alates kaebuse kättesaamisest. Printsiip: sisuline eeskiri või element, FSC krral metsahlde khta (allikas: FSC-STD V4-0). Puutumatu metsamaastik: kgu tänapäevasel metsaga* kaetud alal paiknev territrium, kus n majandustegevusest minimaalselt mõjutatud metsa- ja muud öksüsteemid* ning mille pindala n vähemalt 500 km 2 ( ha) ja laius vähemalt 10 km (territriumi piiridesse prjekteeritud ringi läbimõõduna) (allikas: Intact Frests / Glbal Frest Watch. Veebilehel esitatud sõnastiku määratlused, ). Põhjaveekiht: põhjaveekiht ehk veelade n maakrekiht, kihtide rühm või kihi sa, mis sisaldab vett läbilaskvat, veega küllastunud materjali piisavas hulgas, et tita veega kaeve ja allikaid, nii et sealt saadaval veekgusel n selles piirknnas veeressursina majanduslik väärtus (allikas: Gratzfeld, J Extractive Industries in Arid and Semi-Arid Znes. Wrld Cnservatin Unin (IUCN)). Põhjendatud / mõistlik: üldise kgemuse põhjal hinnatud knkreetsete asjalude ning eesmärkide krral õiglaseks ja sbivaks (allikas: Shrter Oxfrd English Dictinary). Põlisrahvad: rahvad ja rahvarühmad, keda saab määratleda ning iselmustada järgmiselt: põhitunnus või -kriteerium n indiviidi enesemääratlus põlisrahva liikmena ja kguknna* tunnustus tema kuuluvusele; ajalline järjepidevus eelklniaalsete ja/või uusasukate eelsete ühiskndadega; tugev setus territriumide ja ümbritsevate ldusressurssidega; ma stsiaalne, majanduslik või pliitiline süsteem; ma keel, kultuur ja uskumused; mdustavad mittedmineerivaid ühisknnarühmi; tsus säilitada ning taastta ma esivanemate keskknda ja elukrraldust eraldi rahva ja kguknnana 10 / 17

11 (muudetud kujul, allikas: khandatud ÜRO algupärasuse küsimuste alalise frumi teabelehelt Wh are indigenus peples, ktber 2007, ÜRO arendusrühma dkumendist Guidelines n Indigenus Peples Issues, 2009, ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsinist, 13. september 2007). Pärismaised liigid: liigid, alamliigid ja madalamad taksnid, mis esinevad ma lduslikus (endises ja praeguses) ja ptentsiaalses levilas (see tähendab levilas, mida need lduslikult hõivavad või võiks hõivata ilma inimeseplse tsese või kaudse sissetmise ja hlduseta) (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin (CBD), invasiivsete võõrliikide prgramm. CBD veebilehel esitatud mõisted ja määratlused). Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprtkll: eelmääratletud teaduspõhine prtseduur, mille n avaldanud rahvusvaheline teadusvõrgustik või -liit või millele viidatakse sageli rahvusvahelises teaduskirjanduses (allikas: FSC-STD V5-0). Raie-eelne (seisund): metsa* või istandiku* mitmekesisus, kstis ja struktuur enne raiet ja abitegevusi (nt tee-ehitus). Raiemaht: metsamajandamisüksuses* tegelikult raiutud puidukgused mahuühikutes või raiepindala pindalaühikutes. Ratifitseerimine: rahvusvahelise õigusakti, knventsini või lepingu (kaasa arvatud mitmeplne keskknnaleping) juriidiline kinnitamine riigi seadusandja plt või samaväärse õigusliku* mehhanismiga, nii et rahvusvaheline õigusakt, knventsin või leping muutub autmaatselt riigisisese õiguse saks või käivitab sama õigusliku mõjuga riigisisese õigusakti kstamise (allikas: FSC-STD V5-0). Refuugium ehk pelgupaik: isleeritud ala, kus ei le esinenud ulatuslikke muutusi, mis n üldjuhul põhjustatud kliimamuutustest või häiringutest (näiteks inimtegevusest), ning kus reginile tüüpilised taimed ja lmad võivad lla säilinud (allikas: Glen Canyn Dam, Adaptive Management Prgram Glssary, mis n esitatud Glen Canyn Dam'i veebilehel). Riigi õigusaktid: kgu primaarne ja sekundaarne õigus (nt õigusaktid, krraldused, põhikirjad, dekreedid), mida khaldatakse kgu riigi territriumil, sh sekundaarsed määrused, ning tertsiaarne halduskrd (eeskirjad, nõuded), mille õigusjõud tuleneb tseselt ja sõnaselgelt kõnealusest primaarsest ja sekundaarsest õigusest (allikas: FSC-STD V5-0). Risk: vastuvõetamatu negatiivse mõju võimalikkus, mis tuleneb mistahes tegevusest metsamajandamisüksuses*, ksmõjus tagajärgede raskusega (allikas: FSC-STD V5-0). Ristamine: gentüübilt* erinevate isendite geneetilise infrmatsini (sugurakkude) ühendamine, mille tulemusena järglased - ristandid - kannavad edasi kahe või enama erisuguse isendi madusi ja tunnuseid. Ristamine võib lla liigisisene või liikide- ja perekndadevaheline. Geneetiliselt erinevate vanemate ristamisest saadud (hetersügtseid) isendeid nimetatakse hübriidideks. Rhevõrgustik: eri tüüpi öksüsteemide* ja maastike* säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav lduslikest ja pllduslikest kslustest ksnev süsteem, mis ksneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rhekridridest (allikas: STR). 11 / 17

12 Rhumaa: rhttaimedega kaetud maa-ala, millest puud ja põõsad hõivavad vähem kui kümme prtsenti (allikas: UNEPi tsitaat FAO a väljaandes Secnd Expert Meeting n Harmnizing Frest-Related Definitins fr use by varius stakehlders ). Seadusest tulenev / seaduslik / õiguslik: vastavuses primaarsete õigusaktidega (riigi ja khaliku tasandi seadused) või sekundaarsete õigusaktidega (täiendavad määrused, dekreedid, krraldused jne). Õiguslik hõlmab ka eeskirjadel põhinevaid tsuseid, mille n vastu võtnud õiguslikult pädevad* asutused, kelle tsused tulenevad tseselt ja lgiliselt õigusaktidest. Õiguslikult pädevate asutuste tsused ei pruugi lla õiguslikud, kui need ei tulene tseselt ega lgiliselt õigusaktidest ega põhine eeskirjadel, vaid lähtuvad halduskaalutlustest (allikas: FSC-STD V5-0). Seaduslik: vt seadusest tulenev. Seadusõigus ehk seadustes väljendatud õigus: õigusnrmide kgu, mis n esitatud parlamendi (riigi seadusandja) vastuvõetud õigusaktides (allikas: Oxfrd Dictinary f Law). Sidusus: näitaja, mis kirjeldab, kui ühendatud või ruumiliselt katkematu n kridr, võrgustik või maatriks. Mida vähem tühikuid, seda parem sidusus. Setud struktuurse sidususe mõistega; funktsinaalne ja käitumissidusus näitavad, kui sidus n ala mingi prtsessi jaks (näiteks lma liikumine läbi erinevate maastikuelementide). Vesisidusus käsitleb materjalide ja rganismide* juurdepääsetavust ja liikumist põhja- ja pinnavee kaudu mistahes liiki veeöksüsteemide laikude vahel (muudetud kujul, allikas: R.T.T. Frman, Land Msaics. The Eclgy f Landscapes and Regins. Cambridge University Press, 632 lk). Siduv kkkulepe: kirjalikus või muus vrmis sõlmitud tehing või leping, mis n allakirjutanutele khustuslik ja mille täitmine n tagatud seadusega. Osalised sõlmivad kkkuleppe ja nõustuvad sellega vabatahtlikult. Sline võrdõiguslikkus: sline võrdõiguslikkus ehk sline õiglus tähendab, et naistel ja meestel n võrdsed tingimused ma täielike inimõiguste realiseerimisel ning majanduslikku, stsiaalsesse, kultuurilisse ja pliitilisse arengusse panustamisel ning sellest kasu saamisel (allikas: khandatud FAO, IFAD ja ILO* seminari väljaandest Gaps, trends and current research in gender dimensins f agricultural and rural emplyment: differentiated pathways ut f pverty, Rma, 31. märts 2. aprill 2009). STR: Standardi töörühm Suunisliik: liik, mille elupaiganõudlused määravad kindlaks madused, mis peavad maastikul* lema, et rahuldada seal esinevate liikide elupaiganõudlusi (allikas: Lambeck, R. J., Fcal Species: A multi-species Umbrella fr Nature Cnservatin. Cnservatin Bilgy vl 11 (4): ). Suur rganisatsin: rganisatsin* või metsamajandaja, kelle metsade* pindala n suurem kui 1000 ha (allikas: STR). Säilikpuu: elurikkuse* tagamiseks ette nähtud puu (allikas: Metsaseadus). Taastama / taastamine: neid sõnu kasutatakse kntekstist lenevalt ja üldkeelest erinevas tähenduses. Mõnel juhul tähendab taastama keskknnaväärtustele* metsamajandustegevusega* või muul viisil põhjustatud kahju heastamist. Mõnel muul juhul tähendab taastama lduslikele 12 / 17

13 lähedasemate tingimuste kujundamist paikades, mille seisund n tugevalt halvenenud või mille maakasutuse tstarvet n muudetud. FSC printsiipides* ja kriteeriumides* ei kasutata sõna taastama knkreetsete eelnevate, eelajalliste, tööstuseelsete või muude eelnevalt eksisteerinud öksüsteemide* taaslmise tähenduses (allikas: FSC-STD V5-0). Organisatsin* ei le tingimata khustatud taastama keskknnaväärtusi, mida n mõjutanud tegurid, mille üle rganisatsinil ei le kntrlli, nagu näiteks ldusõnnetused, kliimamuutused või klmandate isikute seaduslik* tegevus (näiteks avalik taristu*, kaevandamine, jahipidamine või asustus). FSC-POL Alade väljaarvamine sertifitseerimise ulatusest kirjeldab menetlusi, millega sellised alad võidakse sertifitseeritavast alast vajaduse krral välja arvata. Organisatsin ei le ka khustatud taastama keskknnaväärtusi, mis võivad lla lemas lnud mingil ajahetkel ajallises või eelajallises minevikus või mida n negatiivselt mõjutanud eelmised manikud või rganisatsinid. Siiski eeldatakse, et rganisatsin rakendab põhjendatud* meetmeid, et leevendada, tõkestada ja vältida keskknnaseisundi halvenemist, mis jätkub metsamajandamisüksuses* varasema tegevuse tagajärjel. Taastuvus: süsteemi võime säilitada põhifunktsinid ja prtsessid stressi või surve lukrras kas muutustele vastupanu või khanemisega. Taastuvuse mõistet saab khaldada nii öksüsteemidele* kui ka stsiaalsetele süsteemidele (allikas: IUCN Wrld Cmmissin n Prtected Areas (IUCN-WCPA), Establishing Marine Prtected Area Netwrks Making it Happen. Washingtn D.C.: IUCN- WCPA Natinal Oceanic and Atmspheric Administratin and The Nature Cnservancy). Taristu: metsamajandamise kntekstis teed, sillad, kraavid, sihid, truubid, vahelaplatsid, karjäärid, tammid, ehitised jm rajatised, mida vajatakse tegevuskava* rakendamise käigus (allikas: STR). Tavaõigus: tavast tulenevate õiguste tihedalt setud kgumit võidakse tunnustada tavaõigusena. Mõnes jurisdiktsinis n tavaõigus selle kindlaksmääratud khaldamisala piires samaväärne seadusõigusega* ning teatavate etniliste ja muude stsiaalsete rühmade jaks võib see asendada õigusakte. Mõnes jurisdiktsinis täiendab tavaõigus seadusõigust ja seda khaldatakse teatavates lukrdades (muudetud kujul, allikas: N.L. Pelus ja P. Vandergeest, Genealgies f the plitical frest and custmary rights in Indnesia, Malaysia and Thailand, Jurnal f Asian Studies 60(3): ). Tavaõiguslikud õigused: õigused, mis tulenevad pikaajalistest harjumuspärastest ja kmbekhastest timingutest, mida pidevalt krratakse ning mis seetõttu n krdamise ja katkematu vaikiva nõuslekuga mandanud gegraafilises või stsilgilises üksuses seaduse jõu (allikas: FSC-STD V4-0). Tegevuskava: dkumentide, aruannete, kirjete ja kaartide kgu, mis kirjeldab, põhjendab ning reguleerib tegevust, mida juht, persnal või rganisatsin* metsamajandamisüksuses* või selle suhtes teeb, kaasa arvatud eesmärkide ja põhimõtete kinnitamine (allikas: FSC-STD V5-0). Tetama: tunnustama, austama, alal hidma ja tetama (allikas: FSC-STD V5-0). Traditsinilised teadmised: teave, kgemused, skused ja tavad, mida n kguknnas* kujundatud, säilitatud ja põlvest põlve edasi antud ning mis sageli n sa kguknna kultuurilisest või 13 / 17

14 vaimsest identiteedist (muudetud kujul, allikas: Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsin (WIPO). Määratlus WIPO veebilehel jatises Plicy / Traditinal Knwledge esitatud sõnastikus). Turbaala: üleujutatavad ja sised alad, kus akumuleerub suures kguses rgaanilist materjali, mida katab teatava happesuse tasemega setud liigivaene taimkate ja millel n iselmulik pruunikas värvus (allikas: Aguilar, L., Abut Fishermen, Fisherwmen, Oceans and tides. IUCN. San Jse, Csta Rica). Tööga setud vigastused: mistahes tervisekahjustus, haigus või surm, mis tuleneb tööõnnetusest* (allikas: Rahvusvaheline Töörganisatsin (ILO* ). Raamatukgu- ja teabeteenuste bür. ILO veebilehel esitatud ILO tesaurus). Töörganisatsin: töötajate* ametlik või mitteametlik ühing või liit, mis n (või ei le) tunnustatud õigusaktides või rganisatsini* plt ning mille eesmärk n edendada töötajate õigusi ja esindada neid suhetes rganisatsiniga, eelkõige töötingimuste ja tasu küsimustes. Töötajad: kõik rganisatsinis* töötavad isikud, sh hajatöötajaid, lihttöölised, juhatuse liikmed ja tegevjuhid (allikas: STR). Tööõnnetus: surma või vigastusega lõppev juhtum, mille põhjustab töö või mis tekib selle käigus. Rahvusvaheline Töörganisatsin (ILO* ). Raamatukgu- ja teabeteenuste bür. ILO veebilehel esitatud ILO tesaurus). Ulatus: metsamajandustegevusest* või -sündmusest keskknnaväärtusele* või metsamajandamisüksusele* ajas ja ruumis tuleneva mõju määr. Väikese või madala ruumilise ulatusega metsamajandustegevus mõjutab igal aastal ainult väikest sa metsast*, väikese või madala ajalise ulatusega tegevus leiab aset ainult pikkade intervallidega (allikas: FSC-STD V5-0). Ulatus, intensiivsus ja risk: vt mõistete ulatus, intensiivsus ja risk knkreetseid definitsine. Vaba, eelnev ja teadlik nõuslek: õiguslik* tingimus, kus isiku või kguknna* khta saab väita, et ta n andnud mingiks tegevuseks enne selle algust nõusleku, mis põhineb selle tegevuse faktide, kaasnevate asjalude ja hilisemate tagajärgede selgel hindamisel ja mõistmisel ning kõigi asjamaste faktide valdamisel ajal, mil nõuslek antakse. Vaba, eelnev ja teadlik nõuslek sisaldab õigust nõuslekut anda, muuta, peatada ja tagasi võtta (muudetud kujul, allikas: Esialgne töödkument põlisrahvaste vaba, eelneva ja teadliku nõusleku põhimõtte khta ( ) (E/CN.4/Sub.2/AC.4/2004/4, 8. juuli 2004), Ühinenud Rahvaste Organisatsini inimõiguste kmitee 22. istungjärk, inimõiguste edendamise ja kaitse allkmitee, põliselanike töörühm, juuli 2004). Vagukraavitus: pinnavee eemaldamiseks kaevatud ajutine madal kraavitus, mille eesmärgiks n hetkelukrra liigniiskuse lahendamine (reeglina uuendusraielankidel) või suurtel trmikahjustuse aladel. Vagukraavitus tehakse võimalikult risti maapinna languga. Vagukraavitus ei kuulu reeglina hldamisele ja taastamisele* järgnevate reknstrueerimistööde käigus (allikas: STR). Vaidlus: üldindikaatrite khaldamisel n see mistahes isiku või rganisatsini rahullematuse avaldus, mis n esitatud rganisatsinile* vastust eeldava kaebuse vrmis tema metsamajandustegevuse* või FSC printsiipide* ja kriteeriumide* täitmise suhtes (muudetud kujul, allikas: FSC-PRO V3-0). 14 / 17

15 Valdus: õigused metsamajandamisüksuse* ressursside kasutamiseks, mis võivad lla määratletud khaliku tava või vastastikuste kkkulepetega või ette kirjutatud teiste juurdepääsuõigust valdavate isikute plt. Need õigused võivad piirata knkreetsete ressursside kasutust knkreetsete tarbimismääradega ja knkreetsete raie-/varumismeetditega (allikas: FSC-STD V5-0). Veekgud: sesnsed, ajutised ja püsivad jad, jõed, tiigid, järved, sdid ja allikad (allikas: STR). Veenappus: veevaru, mis piirab tidu ttmist, tervishidu ja majandusarengut. Tugevaks veenappuseks letakse 1000 kuupmeetrit aastas inimese khta ehk kasutust üle 40% veevarust (allikas: Millennium Ecsystem Assessment Ecsystems and Human Well-being: Plicy Respnses. Findings f the Respnses Wrking Grup. Washingtn DC: Island Press, lk ). Veestress: esineb, kui veenõudlus ületab teataval peridil saadaleva kguse või kui vee halb kvaliteet piirab veekasutust. Veestress põhjustab mageveevarude kahanemist (põhjaveekihi* liigkasutus, jõgede kuivamine jm) ja kvaliteedi alanemist (eutrfeerumine, restumine rgaanilise ainega, slase vee sissetung) (allikas: UNEP, 2003, tsiteeritud väljaandes Gld Standard Fundatin, Water Benefits Standard). Vlunõva: üldjuhul kuni 60 cm sügavused kraavid, mille ülesanne n kguda või juhtida teeprfiililt või tee või sihi mulde taha kgunevat pinnavett (allikas: STR). Võõrliik: liik, alamliik või madalam taksn, mis n viidud väljaple ala, kus see n lduslikult levinud minevikus või kaasajal. Määratlus hõlmab ka kõiki taksni siseid, sugurakke, seemneid, mune või leviseid, mis n võimelised ellu jääma ja paljunema (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin (CBD), invasiivsete võõrliikide prgramm. CBD veebilehel esitatud mõisted ja määratlused). Väetis: mineraalained või rgaanilised ained, peamiselt N, P2O5 ja K2O, mida viiakse mulda taimekasvu edendamiseks. Väga väike sa: mõjutatav ala peab* lema väiksem kui 0,5% metsamajandamisüksuse* pindalast aastas ning kkku ei thi see ületada 5% metsamajandamisüksuse pindalast (muudetud kujul, allikas: FSC-STD V1-0, 2009). Väike rganisatsin: rganisatsin* või metsamajandaja kelle metsamaa pindala n väiksem kui 1000 ha (allikas: STR). Välismõju: tegevusest tulenev kasu või kahju, mis mõjutab huvirühma*, kes ei le selle tegevusega tseselt setud, ldusressurssi või keskknda, ning mida üldjuhul standardsetes kuluarvestussüsteemides ei kajastata, nii et sellise tegevuse metsasaaduste turuhinnad ei kajasta täielikke kulusid ja tulusid (allikas: FSC-STD V5-0). Vääriselupaiga tunnustega ala: ala, kus vääriselupaiga* tunnused n esindatud, aga ala ei le registrisse kantud (allikas: STR). Vääriselupaik: ala, kus kitsalt khastunud, hustatud, hualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäsus n suur. Vääriselupaiku, nende määramist ja nende kaitset* reguleeritakse metsaseaduses ja keskknnaministri 4. jaanuari a määruses nr 2. Vääriselupaiku n võimalik näha nii metsaregistri kui ka keskknnaregistri avalikus teenuses. 15 / 17

16 Väärtuslik maastik: kultuurilis-ajallist, esteetilist, lduslikku, puhke- ja/või identiteediväärtust mav maastik*. Väärtuslikke maastikke määratakse planeeringutes eesmärgiga säilitada traditsinilisi asustuse- ja maakasutuse struktuure, maastikulist ja elurikkust* ning öklgilist tasakaalu piirknnas (allikas: STR). Väärtuslikud elupaiga tunnused: metsamaastiku madused ja struktuur, sealhulgas: vanad puud, mille vanus ületab märgatavalt põhirinde puude keskmist vanust; erilise öklgilise väärtusega puud (pakuvad spetsiifilisi elupaiku* ); mitmekesine puistu struktuur (nt mitmerindelisus, häilude ja tuuleheitejuurestike esinemine jne); jalal kuivanud puud; lamapuit; lduslike häiringute mõjul tekkinud lagendikud; püsivad pesitsuspaigad; märgalad*, kuivendamata rabad, siirdesd ja madalsd; lduslikud väikeveekgud; püsivad sigimisalad; titumis- ja varjealad, sh sigimisperidil. Õiglane hüvitis: tasu, mis n prprtsinaalne teise salise sutatud teenuste ulatuse ja laadiga või esimesele salisele tekitatud kahju ulatuse ja laadiga. Õiguslik: vt seadusest tulenev. Õiguslikult pädev: õigusaktiga vlitatud täitma knkreetset ülesannet (allikas: FSC-STD V5-0). Õiguslik registreerimine: riigi või khaliku õigusakti khane litsents või luba tegutseda ettevõtjana, kellel n õigus sta ja müüa metsasaaduseid ja/või -teenuseid tulu saamiseks. Litsents ja lad võivad puudutada üksikisikut, eraettevõtjat ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut. Metsasaaduste ja/või -teenuste stu- ja müügiõigusega ei kaasne stu- ja müügikhustust, mistõttu õiguslik* registreerimine puudutab ka rganisatsine*, kes majandavad metsamajandamisüksust* metsasaaduseid ja -teenuseid müümata, näiteks tasuta rekreatsini või elurikkuse* või elupaiga* kaitse* eesmärgil (allikas: FSC- STD V5-0). Õiguslik seisund: viis, kuidas metsamajandamisüksust* õigusaktide khaselt klassifitseeritakse. Valduse* mõttes tähendab see maamandi või -valduse vrmi, näiteks kguknna* ühismaa, rendimaa, eramandis maa, riigimaa, mavalitsuse maa jne. Kui metsamajandamisüksus siirdub ühest kategriast teise (näiteks riigimaast põliskguknna maaks), hõlmab seisund hetkelukrda üleminekuprtsessis. Halduse mõttes võib õiguslik* seisund tähendada, et maad mab rahvas tervikuna, valitsusasutus haldab seda rahva nimel ja rendib kntsessinilepingu alusel erasektri ettevõtjale (allikas: FSC-STD V5-0). Öklgiliselt väärtuslik lamapuit: lamapuidu öklgilist väärtust suurendab suur diameeter, liigiline (nii lehtpuud (eriti haavad) kui kaspuud) ning vanuseline (nii vanad lagunenumad kui ka värskemad lamatüved) mitmekesisus ning põlemisjäljed; väärtust vähendab lamatüvede mehaaniline kahjustamine raietööde ja maapinna ettevalmistamise käigus. Oksi ei arvestata öklgiliselt väärtuslikuks lamapuiduks 16 / 17

17 (allikas: STR). Öksüsteem: taime-, lma- ja mikrrganismiksluste dünaamilisest kmpleksist ja eluta keskknnast ksnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsinaalne üksus (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin 1992, artikkel 2). Öksüsteemi funktsin: öksüsteemi* iselmulik madus, mis n setud tingimuste ja prtsesside kmpleksiga, mille abil öksüsteem säilitab ma terviklikkuse (nt primaarprduktsin, tiduahel, bigekeemilised tsüklid). Öksüsteemi funktsinideks n sellised prtsessid nagu lagundamine, rgaanilise aine ttmine, titainete ringlus ning titainete ja energiavg. FSC mõttes hõlmab see määratlus öklgilisi prtsesse, nagu häiringurežiimid, uuenemistsüklid ning ksluse arengu (suktsessini) etapid (muudetud kujul, allikas: R. Hassan, R. Schles ja N. Ash, Ecsystems and Human Well-being: Synthesis. The Millennium Ecsystem Assessment Series. Island Press, Washingtn DC; ja R. F. Nss, Indicatrs fr mnitring bidiversity: a hierarchical apprach. Cnservatin Bilgy 4(4): ). Öksüsteemiteenused: hüved, mida inimesed öksüsteemidest* saavad. Nende hulka kuuluvad: varustamisteenused, näiteks tit, metsasaadused ja vesi; reguleerivad teenused, näiteks üleujutuste, põua, maapinna degradeerumise, õhukvaliteedi, kliima ja haiguste regulatsin; tugiteenused, näiteks mullateke ja titainete ringlus, ning kultuuriteenused ja kultuuriväärtused, näiteks rekreatsin, vaimsed, religissed ja muud mittemateriaalsed hüved (muudetud kujul, allikas: R. Hassan, R. Schles ja N. Ash, Ecsystems and Human Well-being: Synthesis. The Millennium Ecsystem Assessment Series. Island Press, Washingtn DC). 17 / 17

EN

EN EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire

Rohkem

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee

Rohkem

Group Code of Ethics and Conduct

Group Code of Ethics and Conduct Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014 VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2580. kslek Kuupäev: 6. aprill 2016 Kellaaeg: 10.00 Kht:

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikd: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember 200S.a. 11124171 Pärnu mnt. 102C, 11312, Tallinn Eesti

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2596. kslek Kuupäev: 7. september 2016 Kellaaeg:

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Eesti lmemajanduse lukrra uuring ja kaardistus Tallinn Aprill 2018 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Eesti Knjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6 681 242 e-mail:

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti bjektidel Rambll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Versin 02 Kuupäev Detsember 2014 Kstatud: Kersti Ritsberg, Ain Kendra, Kntrllitud: Peeter

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Microsoft Word - INK FRESCH.doc

Microsoft Word - INK FRESCH.doc INK FRESH 1. Andmed aine/tte ja selle ttja khta Andmed tte khta Andmed ttja/tarnija khta: Hstmann-Steinberg GmbH Bremer Weg 125 29223 elle Tel.: +49 (0) 5141-591-0 Faks: +49 (0) 5141-591- 202/204 Infrmatsini

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Microsoft Word - tiitelleht

Microsoft Word - tiitelleht Tartu Ülikl Stsiaal- ja Haridusteadusknd Haridusteadus (humanitaarained) 2007/2008 õppekava Helene Kõiv VANASÕNADE KASUTAMINE INGLISE KEELE KUI VÕÕRKEELE OSAOSKUSTE ÕPETAMISEL JA VÄÄRTUSTEST KÕNELEMISEL

Rohkem

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

ET

ET ET LISA IFRSide 2010. 2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused 1 1 Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc TIPU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 VILJANDI 2009-2010 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TIPU KÜLA AJALUGU... 8 3. ASUKOHT... 9 4. LOODUSKESKKOND... 10 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 11 5.1. Infrastruktuur...

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Síminn

Síminn ÕIGED ETTEVÕTETE ANDMED, TARGAD OTSUSED Integreeri andmed tse kliendiprgrammi või ksta sihtrühmi Sisukrd 1. Üld- ja isikuandmed... 3 2. Kntaktandmed... 4 3. Maksehäired... 4 4. Maksuvõlad... 4 5. Makstud

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Kursuseprogrammi vorm

Kursuseprogrammi vorm Ainekd: IFI6209.DT NIMETUS: Operatsinisüsteemide alused ja haldamine Maht: 6 EAP Kntakttundide maht: 56 Õppesemester: S Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: Aine eesmärgiks n anda ülevaade peratsinisüsteemide

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem