MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: tänava nimi ja maja number: Suur tn 3 linn: Jõgeva linn maakond: Jõgeva maakond postisihtnumber: telefon: e-posti aadress: info@jaek.ee

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Tulemiaruanne 9 Rahavoogude aruanne 10 Netovara muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 13 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 6 Võlad töövõtjatele 14 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 14 Lisa 8 Annetused ja toetused 15 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 15 Lisa 10 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 15 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused 15 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 13 Tööjõukulud 16 Lisa 14 Seotud osapooled 16 Aruande allkirjad 18 Vandeaudiitori aruanne 19 2

3 Tegevusaruanne Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse seaduse 84 punkti 16, riigivaraseaduse 6 lõiked 7 ja 8, ning 78 lõike 1 punkti 2, sihtasutuste seaduse -d 61 ja 62, Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2015 korralduse nr 66 Volituse andmine Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ühinemiseks Sihtasutusega Jõgevamaa Arenguagentuur, andis Jõgeva Maavanem korralduse Sihtasutusel Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (ühendatav sihtasutus, registrikood ) ühineda Sihtasutusega Jõgevamaa Arenguagentuur (ühendav sihtasutus, registrikood ). Nõukogu liikmed kiitsid heaks 7.aprillil 2016 Sihtasutuse Jõgevamaa Arenguagentuuri ja Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ühinemislepingu, mis allkirjastati notari juures ühendatavate sihtasutuste juhatajate poolt 6.aprillil mail 2016 esitati kandeavalduses Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse järgmised muudatused: Sihtasutuse Jõgevamaa Arenguagentuur nõukogu kiitis heaks Jõgevamaa Arenguagentuuri ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ühinemislepingu, sihtasutuse juhatuse liikme vabastamine, sihtasutuse ümbernimetamine. Sihtasutuste Jõgevamaa Arenguagentuur ja sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ühinemine. Sihtasutuse Jõgevamaa Arenguagentuur nime muutmiseks kustutati registrist nimi Jõgevamaa Arenguagentuur ja kanti registrisse nimi Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Liitumise tulemusel on e asutajaks 2016 aastal Jõgevamaa Omavalitsuste Liit. Sihtasutus on arendusorganisatsioon, mis kuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste võrgustikku (MAK võrgustikku). Sihtasutuse missiooniks on kaasa aidata maakonna terviklikule ja tasakaalustatud arengule, olles tugev ja usaldusväärne partner kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele ja kodanike ühendustele. Arenduskeskuse teenused on suunatud era-, avalikule- ja mittetulundussektorile. Sihtasutuse põhikirjalisteks eesmärkideks on: ettevõtluse arendamine sh. ettevõtlusteadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine ja ettevõtete tootlikkuse kasvule kaasaaitamine; piirkondade sotsiaal - majandusliku konkurentsivõime suurendamine koos piirkondlike arendustegevuste planeerimise ja elluviimise suurenenud võimekuse kaudu; kodanikuühenduste võimekuse suurendamine läbi ühenduste suurenenud tegutsemisvõimekuse ja kasvanud kodanikuaktiivsuse ja kogukondlikus ühistegevuses osalemine kaudu. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: pakub konsultatsiooniteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele; korraldab koolitusi ja infopäevi; algatab ja viib läbi maakondlikke arendusprojekte; toetab noorte ettevõtlikkusele suunatud arendustööd maakonnas; aitab kaasa struktuurifondide vahendite läbimõeldud ja tulemuslikule kasutamisele maakonna kui terviku arengu tagamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks; kogub ja jagab maakonna regionaalarengut, mittetulundus- ning ettevõtlussektori arengut puudutavat informatsiooni; taotleb finantseerimist erinevates allikatest (sh. Eesti ja teiste riikide organisatsioonidelt, Euroopa Liidult, Jõgevamaa Omavalituste Liidult, Jõgeva Maavalitsuselt, Jõgevamaa Koostöökojalt, teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt) baas- ja projektipõhise tegevuse jaoks; teeb ja edendab koostööd erinevate organisatsioonide- ja institutsioonidega ning kohalike omavalitustega ning nende vahel. 3

4 Sihtasutuse strateegilised arendustegevuse suunad on: ettevõtluse toetamine ja arendamine; noorte ettevõtlikkuse suurendamine; kohalike omavalitsuste arendustegevuse efektiivsuse suurendamine; mittetulundusühenduste kompetentsi ja võimekuse suurendamine; koostöö ja maakondliku ühistegevuse toetamine ja edendamine; inimressursi arendamine läbi teadmiste ja teadlikkuse kasvu. Sihtasutuse põhitegevused ja tegevustulemused 2016 Ettevõtluse valdkond: Potentsiaalsete, alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamine- 150 klienti Starditoetuse eelhindamine 6 klienti Alustava ettevõtja baaskoolituste tugitegevused - koolituse lõpetas ja tunnistuse sai 15 osalejat Ettevõtluspäeva korraldamine maakonnas 80 osalejat Ettevõtlusnädala korraldamine maakonnas 399 osalejat, 8 üritust Mentorklubi korraldamine - 12 mentiid ja 6 mentorit. 5 üritust Lõuna-Eesti metalliettevõtjate võrgustamine, ELMIA messi külastus 15 osalejat Jõgevamaa puidu- ja mööbliettevõtete kontaktkohtumine Kagu-Eesti ettevõtjatega- 10 osalejat Koolitus ettevõtte arendamise teemal 20 osalejat Tartus SPARK demokeskuses esindatud 4 Jõgevamaa ettevõtet, ekspordikoolitustel osales 8 ettevõtet. Noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm "Ettevõtlik kool" liitus 2 kooli (Pala PK ja Voore PK) Noorte ettevõtlikkuse arendamine Peipsiveere programmi projekt Mustvee, Kasepää ja Pala noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm osalejat; finaalis 36. JAEK kaasabil maakonna arengusse toodud lisarahastus eurodes (ettevõtlus, KOV, investor projektid) eur. Taotleti toetust meetmest Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks , finantseering maakonda ,23 eurot Infoüritusi on läbi viidud üksi ja koostöös partneritega, peamiselt potentsiaalsetele ja alustavatele ettevõtjatele. Uute toetusmeetmete avanedes on võimalik neid tutvustada tegutsevatele ettevõtjatele, mis annab võimaluse tihedamateks kontaktideks nendega edasise koostöö arendamisel. Infopäringute peamised valdkonnad on nõustamisabi ettevõtjatele, EASi toetusvõimalused, äriplaanide ja finantsprognooside konsultatsioonid ning hindamised. Enamik nõustatuid on konkreetsete küsimustega ettevõtlusega alustamiseks. Ka infoüritustele tulevad inimesed konkreetse huviga. Suuremat huvi pakub Jõgeva maapiirkonnas Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus töötutele, mis on jõukohane suuremale osale huvilistele piirkonna põllumajanduslikku tausta ja väikeettevõtluseks soodsama pinnasega tõttu. EASi starditoetuse vastu on suur huvi, kuid paljudele alustavatele ettevõtjatele osutus takistuseks kartus mitte saavutada nõutud käivet. Seetõttu on mõned väikeettevõtjad, kes omavad äriideed, raskustes stardiks investeeringute saamisega ettevõtte loomisel. Algkapitali vajadus on enamusel väga suur. Pangalaenuga ei anta maapiirkonnas, sest tagatiseks sobiva kinnisvara väärtus ei ole piisav. Peamiseks nõustamise objektiks on potentsiaalsete ettevõtjate äriplaanid toetuse saamiseks Töötukassalt. Arengu ja laienemise plaanidega tegutsevad ettevõtjad ootavad lisaks MAKi toele ka konkreetseid finantsilisi toetusvõimalusi investeeringuteks. Oluliseks peetakse riigipoolset abi elektrivõrku ühenduste, teede ehituse, tuletõrje veevõtukohtade investeeringute katmiseks ning kohalikelt omavalitsustelt piirkonna hea maine kujundamist, ettevõtluskeskkonna soodustamist. Suurem huvi nõustamise vastu ilmneks erinevate võimalustega toetuste pakkumise olemasolul. Jõgevamaa ettevõtjatele korraldati meetme Piirkondlikud Algatused Tööhõive ja Ettevõtluse Edendamiseks perioodil kokku 4 üritust, milleks olid 2 ekspordikoolitust, avatud ettevõtete päevad Jõgevamaa koolide õpilastele ning rahvusvaheline kontaktseminar. Puidu- ja metallitööstuse ettevõtete koostöövõrgustik loodi läbi ühiste kooskäimiste (st. läbi toimunud 4

5 ürituste). Tegevustes osales 40 ettevõtjat ning 9 haridusasutust. Puidu- ja metallisektori ettevõtetega jätkatakse ka perioodil. Tegevuste eesmärgiks on ettevõtete omavahelise suhtluse ja koostöö soodustamine sama valdkonna ettevõtjatega piirkonna siseselt ning üleselt, mille tulemusel tekivad võimalused ühistegevuseks ja suureneb ettevõtete konkurentsivõime. Tegevused soodustavad töökohtade säilimist ning tööhõive ja lisandväärtuse kasvu maakonnas. Kodanikuühenduste valdkond Kodanikuühendustele suunatud info-, kommunikatsiooni- ja nõustamisteenust maakondlikes arenduskeskustes koordineerib Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) aastal nõustati Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses 97 kodanikuühendust. Peamised nõustamisteemad olid: projektitoetuste koostamine, MTÜ alustamine ja ühenduse juhtimisega seotud küsimused. Arenduskeskuse MTÜde maakondlikus infolistis on 371 kontakti, aastal lisandus 9 uut ühendust aastal nõustati kõige enam Kohaliku omaalgatuse programmi projekte, lisaks veel Kultuurkapitali maakondliku programmi, Hasartmängumaksu Nõukogu, LEADER programmi, EASi regionaalsete investeeringutoetuste, Peipsiveere programmi ning siseministeeriumi kogukondliku turvalisuse projekte. Koostöös maavalitsusega korraldati kohaliku omaalgatuse taotlusvoorude 2 infopäeva. KÜSKiga koostöös toimusid maakonnas 16. märtsil teenuste osutamise ja toodete pakkumise võimekuse tõstmise taotlusvooru infopäev ja 21.aprillil rahvusvaheliste projektide pärastlõuna. 13. septembril tutvustas EMSL KOP infopäeval kogukonnapraktika programmi ja Jõgevamaa programmis osalemise võimalusi. Koostöös LEADER tegevusgrupiga korraldati 3.märtsil LEADER programmi taotlusvooru infopäev. Lisaks korraldas arenduskeskus koostöös KÜSKiga vabaühenduste juhtidele arenguprogrammi, mis koosnes 6 koolitusest ja mille läbis 11 ühenduste esindajat. Siseministeeriumi tellimusel viidi läbi Kodanikuühenduste rahastamise analüüs maakonna kohalikes omavalitsuses. Arenduskeskus korraldas koos partneritega Ühisnädala raames aasta parimate kodanikuühenduste tunnustamiskonkursi läbiviimist. Ühisnädala Kodanikupäeval anti üle tunnustused 6 kategoorias, lisaks tänukirjad 14 nominentideks esitatud ühendusele. MAK on oluline ja asendamatu kodanikuühiskonna liikumise toetaja Jõgeva maakonnas. Turismivaldkond Perioodil teenindati Jõgevamaa Turismiinfokeskuses (TIK) 3193 klienti. Lisaks on kogutud infot ka külastajate rahvuse ja päringute kohta: kõige enam külastasid aastal TIK-i eestlased. Välisturistidest käis Jõgevamaal kõige enam soomlasi. Valdkonniti tunti Jõgevamaa TIK-is kõige enam huvi kultuurisündmuste, toitlustuse ja vaatamisväärsuste vastu. Lisaks TIK-i statistikale kogutakse maakonna ettevõtetelt/asutustelt andmeid aasta külastuste kohta jaanuaris-veebruaris 2017 ja kasutatakse neid Jõgevamaa Aastaraamatu koostamiseks. Jõgevamaa muuseumitest käidi kõige enam Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum , Põltsamaa Toidumuuseum ja Veinikelder ning Põltsamaa muuseum 7317 klienti. Teemaparkidest käidi kõige enam Elistvere Loomapark ca , Vudila Mängumaa , Käsiteokoda 4907 klienti Jõgevamaa meenete konkurss 2016 korraldamine. Kokku laekus 38 meenet, 14 osalejalt. Aprillis koos Koostöökojaga Maamessil osalemine juuni Jõgevamaa esindamine Naiste II Tantsupeol. 19.juuni Jõgevamaa esindamine Ava Lava Tallinn Lõuna-Eesti päevadel Tallinna Raekojaplatsil. 5

6 Jõgevamaa küsitlus Jõgevamaa TIK-s. Küsitlusankeedid olid ette valmistatud eesti ja inglise keeles. Ankeete täitsid 15 inimest/seltskonda. 3. oktoober Ettevõtlusnädala raames Turismiettevõtluspäeva ning Käsitöömeistrite laada korraldamine. Käsitöölaadal oli esindatud 11 käsitöömeistrit aastal keskenduti turismivaldkonnas pere-, kultuuri-, ja loodusturismi toodete turundusele. Ühe alategevusena koostati selleks 2016.a. alguses maakonna kultuuri- ja spordisündmuste kalender neljas eri keeles (eesti, vene, soome, läti). Kalendrit jagati Tourest messil Tallinnas, Balttour messil Riias ja Matka messil Soomes. Kõigil messidel osutus sündmuste info väga populaarseks. Lisaks koostati Jõgevamaa fotopank maakonna turismiobjektidest ja sündmustest. Fotopangas on jäädvustatud ca 170 objekti enam kui 850 fotoga. Fotopank on koostatud omavalitsuste põhiselt ning on tasuta kasutamiseks kõigile huvilistele a. lõpus pandi kokku sihtgrupipõhised trükised (pere, kultuur, loodus) viies eri keeles (eesti, vene, soome, läti, inglise). Uuendati Jõgevamaa turismiportaal Trükiseid jagati 2017.a. messidel Tallinnas, Tartus, Riias ja Helsingis; üle Eesti turismiinfokeskustes ja Jõgevamaa turismiobjektidel. Uue messina osaleti 2016.a. esmakordselt Mulgi Messil Viljandis. Turismiteenusepakkujate koostöö arendamiseks viidi läbi 2 koostööseminari: kevadel (18 osalejat) ning sügisel, mil seminar ühildati turismiettevõtluse päevaga (34 osalejat). Seminaridel anti ülevaade tehtud ja eesootavatest arendus- ja turundustegevustest ning arutleti maakond turismimajanduse hetkeseisu üle. Turismiettevõtluse päeval tunnustas SA JAEK esmakordselt parimad turismiasjalisi, kes on oma panuse ja koostöövalmidusega silma paistnud. Koostöö arendamiseks viidi kevadel läbi 2-päevane maakonnasisene õppereis koos looduse- ja loovusekoolitusega (22 osalejat). Rahvusvahelise kontaktseminari ( ) eesmärgiks oli kontaktide ja ekspordivõimaluste loomine Jõgevamaa ettevõtetele sõpruslinnades/regioonides tegutsevate samalaadsete ettevõtetega. Projekti sihtrühmaks olid reisikorraldajad ning giidid, kes müüvad fookusvaldkonna toodet/teenust edasi lõpptarbijale. Kontaktseminaril käigus loodi 30 rahvusvahelist kontakti väliskülalistega Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt ning Valgevenest. Valmistati ette kaks turismiprojekti: Leader-projekt Seiklused Kalevipoja matka- ja rattaradadel ning Est-Lat projekt Livonian Culinary route. Majutuskohtade arv Jõgevamaal on viimase 5 aasta jooksul järjepidevalt tõusnud aastal tegutses maakonnas 40 majutuskohta (+4 rohkem a võrreldes). Tubade ja voodikohtade täitumust on suudetud hoida ühtlaselt samal tasemel. Jätkuvalt reisiti Jõgevamaale enim puhkuse eesmärgil. Kohalike omavalitsuste valdkond PATEE tegevuskava koostamine KOV esindajatega ja arendustöötajatega. Peipsiveere programmi projekti elluviimine koos Pala valla, Kasepää valla ja Mustvee linnaga. Jõgeva maavalitsuse ja Omavalitsusliiduga koostöös korraldati kohalike omavalituste arendus - ning planeeringutöötajatele õppereis Viljandimaale. KÜSK ja kohaliku omaalgatuse programmi infopäevade korraldamine Ühisnädala korraldamine Sotsiaalministeeriumi tellimuse täitmine ESF meede Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (kaardistus, arenguseminarid, nõustamine, seire). Maakonna ettevõtete statistika ja analüüs ViaHanseatica projekti koordineerimine, taotluse esitamine Infotunnid Jõgevamaa Omavalituse Liidu juhatuse koosolekutel Toetuste info ja projektitaotluste nõustamine Pere-, kultuuri-, ja loodusturismi toodete turundus. Koostati maakonna kultuuri- ja spordisündmuste kalender neljas eri keeles (eesti, vene, soome, läti), tiraaziga 1600 eksemplari. Kalendrit jagati Tourest messil Tallinnas, Baltour messil Riias ja Matka messil Soomes. Jõgevamaa Turismiinfokeskuse töö korraldamine ja maakonna ühisturundus messidel. Konkursile Jõgevamaa tunnustab kandidaatide esitamine Rahvusvahelise kontaktseminari korraldamine Meenete konkursi läbiviimine Investorteeninduse tugitegevused trükise BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA koostamine 6

7 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse tegevuskava täideti planeeritud mahus. Klientide nõustamise mahud täideti. Sihtasutuse majanduslik seis ja tegevus on jätkusuutlik. Tegevussuunad 2017 aastaks. Põhilisteks tegevusteks 2017 aastal kujunevad strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused: konsultatsiooniteenus alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele; koolituste ja infopäevade korraldamine (alustava ettevõtja baaskoolitus, ettevõtluspäev, ettevõtlusnädal, Ühisnädal jms); maakondlike arendusprojektide algatamine ja elluviimine; maakonna regionaalarengu, mittetulundus- ja ettevõtlussektori arengu monitooring; koostöö erinevate organisatsioonide- ja institutsioonidega ning kohalike omavalitustega ning nende vahel. Rahastuse võimaluste leidmine ja taotlemine; projektijuhtimine "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" meetme "Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks" (PATEE) tegevused ja eesmärkide täitmine, aruandlus; uue perioodi 2018 planeerimine ja taotluste esitamine. Starditoetuse eelnõustamine, arengunõustamine, teavitus, mentorklubi jms MAK võrgustiku koostöös tugevdamine: vanematele kui 3 aastat tegutsevate ettevõtjate nõustamine nende arengu- ning ekspordivõimaluste leidmiseks. Laiendatakse koostööd Töötukassaga ja Rajaleidjaga, et pakkuda tulemuslikumat ettevõtlusega alustamist. Jätkub Jõgevamaal noorte ettevõtlikkuse arendamine, Ettevõtliku kooli standardi tutvustamine ja koostöö teiste noorteorganisatsioonidega, et igal aastal liituks vähemalt 2 kooli Ettevõtliku kooli võrgustikuga; Edulugude konkursil osalemine, Haridusfestivalil osalemine. Noorte ettevõtluse ja karjääripäeva korraldamine. Üheks oluliseks eesmärgiks on avatum koostöö omavalitsustega, mille käigus luuakse võimalused JAEK-i ja omavalitsuste ühisprojektide algatamiseks ja ettevõtjate tunnustamiseks ning toetusprogrammide monitooringuga arendusprojektide rahastamise võimaluste avardamist. Koostöö erinevate turismivõrgustikega: ViaHanseatica, NG kollased aknad, Peipsimaa Turism, Geopark, SA Lõuna-Eesti Turism jm. Kalevipoja matka- ja rattaradade arendusprojekt ; uued taotlused Leader meetmesse Turismimessidel osalemine: Tourest (Tallinn), Matka (Helsingi), Balttour (Riia) jne Internetiturundus: ja veebiarendus: lisakeeled: RUS, FIN MTÜ valdkonnas; Ühisnädal, arenguprogramm, KOV uuring Omavalituste arendustöötajate õppereis Maakonna meenete konkursi läbiviimine Investorteeninduse tugitegevused, piirkonna kaardistamine. Marve Millend Juhatuse liige 7

8 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevarad Kokku varad Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustised Kokku kohustised Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustised ja netovara

9 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Annetused ja toetused Tulu ettevõtlusest Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Jagatud annetused ja toetused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Kokku kulud Põhitegevuse tulem Intressitulud 2 0 Aruandeaasta tulem

10 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid 2 0 Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 1 Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

11 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses Akumuleeritud tulem Asutajate ja liikmete sissemaksed Aruandeaasta tulem Muud muutused netovaras Kirjel Muud muutused netovaras on kajastatud ühendatavalt sihtasutuselt ülevõetud sihtkapital. 11

12 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Tulemiaruande koostamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused. Sihtasutuse ühinemisel võeti üle kõik varad ja kohustused. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha kirjel sularaha kassas ja arvelduskonto jääki pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Vajadusel hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Maksude ettemaksetes kajastatakse Maksu-ja Tolliameti ettemaksukonto jääki. Muude lühiajaliste nõuete kirjel kajastatakse saamata sihtfinantseerimist. Varud Varude all kajastatakse Turismiinfokeskuses müügiks olevaid kaupu. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Varude arvestamisel kasutatakse individuaalset hindamise meetodit. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud sihtfinantseerimisi, mille korral toetuste andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimisi ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Valitsuse sihtfinantseerimise vahendeid kajastatakse lähtudes RTJ 12 nõuetest brutomeetodil. Tulud Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Kulud Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooltena käsitletakse: 1.tegev- ja kõrgem juhtkonda; 2.tegev- ja kõrgema juhtkonna lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. 12

13 Lisa 2 Raha Arvelduskonto Kokku raha Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded 2 2 Intressinõuded 2 2 Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Sintfinantseerimine Kokku nõuded ja ettemaksed Seisuga on sihtasutusel saamata tegevuskulude sihtfinansteerimine summas eurot. Seisuga on kogu nõue Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt laekunud. Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 213 Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension 205 Töötuskindlustusmaksed 216 Ettemaksukonto jääk Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

14 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Sihtfinantseerimine Kokku võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Lisa 6 Võlad töövõtjatele Töötasude kohustis Puhkusetasude kohustis Deklareerimata maksukohustus Kokku võlad töövõtjatele Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Saadud Tagastatud Tulu Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kasepää Vallavalitsus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Pala Vallavalitsus Mustvee Linnavalitsus Jõgevamaa Omavalitsuste Liit Sotsiaalministeerium Jõgeva Maavalitsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

15 Ühinemise käigus võeti üle sihtfinantseerimise nõudeid 6030 ja kohustusi eurot. Lisa 8 Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku annetused ja toetused sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest Lisa 9 Tulu ettevõtlusest Tulu kaupade müügist Koolitusteenused Muud teenused Kokku tulu ettevõtlusest Lisa 10 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Koolituskulud Info-ja PR kulud Ürituste ja näituste korraldamise kulud Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda Kokku jagatud annetused ja toetused

16 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud Üür ja rent Energia Elektrienergia Soojusenergia Kütus Mitmesugused bürookulud Lähetuskulud Riiklikud ja kohalikud maksud Transpordikulud Info-ja PR kulud Muud Kokku mitmesugused tegevuskulud Lisa 13 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 5 0 Lisa 14 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad

17 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu aastal on soetatud seotud osapooltelt teenuseid 6480 eurot. Müüdud teenuseid 50 ja kaupu 40 eurot. 17