Kommenteeritud kokkuvõte

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kommenteeritud kokkuvõte"

Väljavõte

1 Kommenteeritud kokkuvõte EASO aastaaruanne: Euroopa Liidu varjupaigaolukord juuni 2019

2 Printed by Bietlot in Belgium Käsikiri valmis juunis 2019 EASO ega ükski tema nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas dokumendis sisalduva teabe kasutamise eest. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019 Print ISBN doi: / BZ ET-C PDF ISBN doi: / BZ ET-N Kaanefoto: European Asylum Support Office, 2019, Austin Tufigno European Asylum Support Office, Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale. EASO autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

3 Kommenteeritud kokkuvõte EASO aastaaruanne: Euroopa Liidu varjupaigaolukord juuni 2019

4 Kommenteeritud kokkuvõtte peatükid Kommenteeritud kokkuvõte...3 Areng Euroopa Liidu tasandil...4 Rahvusvaheline kaitse EL+ riikides...8 Tähtis areng riikide tasandil...15 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimine...16

5 Kommenteeritud kokkuvõte 3 Kommenteeritud kokkuvõte Sissejuhatus EASO aastaaruanne Euroopa Liidu varjupaigaolukord 2018 annab tervikülevaate rahvusvahelise kaitse arengust Euroopa ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide tasandil. Paljude allikate põhjal käsitletakse aruandes peamisi statistikasuundumusi ja analüüsitakse EL+ riikide õigusaktide, poliitika, tavade ning riikide kohtupraktika muutusi. Kuigi aruandes keskendutakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi põhivaldkondadele, viidatakse sageli ka rände ja põhiõiguste laiemale kontekstile.

6 4 Kommenteeritud kokkuvõte Areng Euroopa Liidu tasandil aastal täheldati Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse olulist arengut. Jätkati institutsioonidevahelisi läbirääkimisi varjupaigareformi ettepanekute üle aasta detsembris võttis Euroopa Ülemkogu eesmärgi saavutada aasta juuniks seisukoht üldise reformi kohta. Oluline edasiminek toimus viie ettepaneku korral seitsmest: Euroopa Liidu Varjupaigaamet, Eurodaci määrus, liidu ümberasustamisraamistiku määrus, miinimumnõuete määrus ja vastuvõtutingimuste direktiiv, mille kohta saavutasid kaasseadusandjad aasta juuni tähtpäevaks laialdase poliitilise kokkuleppe. Eriarvamused säilisid samas mitmes vastuolulises küsimuses ja enamik liikmesriike väljendas kahtlusi varjupaigareformi ühe või mitme ettepaneku vastuvõtmise suhtes, enne kui kõik on vastuvõtmiseks valmis, vaatamata kasule, mida annab iga üksikettepaneku eraldi vastuvõtmine. Sellest ajast alates ei ole ülemkogu vaatamata mõningale edasiliikumisele tehnilisel tasandil suutnud vastu võtta seisukohta Dublini määruse ja varjupaigamenetluse määruse kohta; seega ei ole varjupaigareform veel lõppenud aastal võttis Euroopa Parlament vastu seisukoha varjupaigamenetluse määruse kohta, mis tähendab, et ta on võtnud vastu seisukohad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi toimikute kohta. Varjupaigareformi ettepanekute läbivrääkimistel on rõhutatud riikide solidaarsuse kasvu ja ühise vastutuse tunnet Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise ja edasise kujundamise alusena. Kooskõlas kohustusega tagada Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine võttis Euroopa Komisjon meetmeid Bulgaaria, Poola, Sloveenia ja Ungari suhtes algatatud rikkumismenetluste raames. Euroopa Liidu Kohus tegi 16 otsust eelotsusetaotluste kohta, mis tõlgendasid Dublini määrust, varjupaigamenetluse direktiivi ja miinimumnõuete direktiivi. Vastuvõtutingimuste direktiivi kohta ei ole otsust tehtud, kuigi kaks juhtumit on menetluses. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise ja kujundamise alusena on määratletud EL+ riikide solidaarsuse kasv ja ühise vastutuse tunne. Peamised järeldused Konkreetsemalt analüüsis Euroopa Kohus probleeme vastuvõtmise ja tagasivõtmise taotluste rakendamise tehniliste küsimustega Dublini III määruse raames, näiteks Dublini menetluse etappide tähtajad; taotlejate esitatud tõendid nende usuliste veendumuste ja usulistel põhjustel tagakiusamise riski kohta; taotleja isiklike asjaolude tõttu varjupaigataotluste eraldi läbivaatamise tähtsus; taotleja avaldatud seksuaalse sättumusega seotud faktide ja asjaolude hindamine; piinamise ohvriks langenud taotlejate vastavus täiendava kaitse nõuetele, kui

7 Kommenteeritud kokkuvõte 5 nad jäetakse nende päritoluriiki tagasisaatmisel teadlikult ilma asjakohasest psühholoogilisest abist, isegi kui piinamise riski enam ei ole; ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonis (UNRWA) registreeritud isikute esitatud taotluste käsitlemine; välistamise alused seoses täiendava kaitsega; sotsiaalkindlustushüvitised ajutiste elamislubadega pagulastele; turvalise riigi mõiste kohaldamine; teise astme edasikaebusi käsitlevate menetluste edasine määratlemine; pärast taotluse esitamist täisealiseks saavate saatjata alaealiste perekondade taasühinemine aastal jätkus Euroopa rände tegevuskava rakendamine, mille kokkuvõte on komisjoni teatistes Euroopa rände tegevuskava täitmise kohta. Asjaomane areng aastal kajastas kooskõlastatud tegevust minna varjupaigavaldkonnas ajutiselt reageerimiselt üle püsivatele tulevikukindlatele lahendustele. Kuigi töötatakse välja ka pikaajalisi struktuurseid meetmeid, on komisjon tuvastanud mitu kiireloomulist meedet, et käsitleda pakilisi probleeme Vahemere piirkonna lääne-, kesk- ja idaosa marsruutidel, sealhulgas osutades abi Marokole, parandades Liibüas asuvate rändajate tingimusi, pöörates põhitähelepanu kõige haavatavamatele ning jätkates tööprotsesside optimeerimist Kreeka saartel. Kreekas rakendatakse esmase vastuvõtu süsteemi koos ELi-Türgi avaldusega, mille eesmärkide hulgas on Türgist ELi suunduva ebaseadusliku rände uute mere- või maismaateede loomise takistamine. Jätkuva rändesurve ja tagasisaatmiste vähesuse tõttu on olukorda saartel aidanud stabiliseerida eelkõige esmase vastuvõtu süsteem. Tegevus keskendus elamistingimuste parandamisele esmase vastuvõtu keskustes, pöörates erilist tähelepanu haavatavate rühmade vajaduste rahuldamisele. Seda tegevust täiendas vastuvõtuvõimekuse suurendamine maismaal ja uued õigusaktid alaealiste riikliku eestkostesüsteemi kohta. Samal ajal on ülerahvastatus saartel tekitanud suure surve taristule, meditsiiniteenusele ja jäätmekäitlusele ning pinged rändajate ja osa elanike vahel on kasvanud aasta märtsis, kolm aastat pärast ELi-Türgi avaldust, avaldas komisjon kolme rakendusaasta kumulatiivsete tulemustega teabearuande. Kreekas Tegevus keskendus elamistingimuste parandamisele esmase vastuvõtu keskustes, pöörates tähelepanu haavatavate rühmade vajaduste rahuldamisele. Eelkõige on ebaseaduslik saabumine Türgist Kreeka saartele 97% väiksem kui ajal enne avalduse raames tegevuse alustamist, oluliselt on vähenenud ka inimeste hukkumine merel. Samal ajal on aasta jooksul oluliselt suurenenud ebaseaduslik piiriületus Türgist Kreekasse üle maismaapiiri, ligikaudu pool piiriületajatest on Türgi kodanikud. See näitab vajadust tõhustada toetust piiril aasta märtsi seisuga oli Süüria pagulast Türgist EL+ riikidesse ümber asustatud, sealjuures oli varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) vahenditest Süüria kodanike seaduslikule vastuvõtmisele Türgist eraldatud kokku 192 miljonit eurot. Lisaks on aastatel suunatud kokku 6 miljardit

8 6 Kommenteeritud kokkuvõte eurot läbi Türgi pagulasrahastu, sellest pool ELi vahenditest ja teine pool EL+ riikide riiklikest maksetest. Kreeka saartelt Türgisse tagasisaatmisel on vaja teha rohkem. Itaalias ELi asutused jätkasid esmase vastuvõtu süsteemi rakendamise toetamist, kohandades oma töötajate arvu olemasolevate vajadustega. Itaalias jätkasid ELi asutused esmase vastuvõtu süsteemi rakendamise toetamist, kohandades oma töötajate arvu olemasolevate vajadustega aastal hõlmas ELi panus esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisse Itaalias muu tegevuse hulgas teise tasandi taustakontrolli, arstiabi osutamist ja kultuuride vahendamist. Lisaks andis EL rahalist abi ning lähetas eksperte taustakontrolli, registreerimise, isikutuvastuse ja rändajatele teabe andmise toetamiseks aastal tekitas Vahemerel päästetud rändajate ja pagulaste maaletulek arutelusid solidaarsuse, ühise vastutuse ning süstemaatilisema ja koordineerituma ELi lähenemisviisi väljatöötamise üle seoses maaletuleku, esmase vastuvõtu, registreerimise ja ümberpaigutamisega. Sel eesmärgil tehti ettepanek kehtestada ajutine kord, mis oleks üleminekulahendus kuni uue Dublini määruse jõustumiseni, lähtudes aasta suvel kasutatud maaletuleku ajutiste lahendustega saadud kogemustest. Ajutise korra võiks välja töötada läbipaistva järkjärgulise töökava alusel, lähtudes ühishuvide vastastikusest mõistmisest, mis tagaks komisjoni, ELi asutuste ja muude liikmesriikide operatiivse ja tõhusa abi asjaomasele liikmesriigile. Ümberasustamine ja humanitaareesmärkidel vastuvõtmine on kesksed mehhanismid ohutu ja seadusliku tee pakkumiseks EL+ riikidesse saabumiseks rahvusvahelist kaitset vajavajatele, leevendades survet riikidele, kus pagulaste arv on suur. Ajutine maaletuleku kord, mis on välja töötatud läbipaistva järkjärgulise töökava alusel, lähtudes ühishuvide vastastikusest mõistmisest, võiks tagada komisjoni, ELi asutuste ja muude liikmesriikide operatiivse ja tõhusa abi surve all olevale liikmesriigile. Peamised järeldused Aastatel asustati Euroopas ELi ümberasustamise eriprogrammidega ümber kokku inimest. ELi uue ümberasustamiskava alusel on 20 ELi liikmesriiki võtnud aasta oktoobri lõpuks üle ümberasumiskoha kohustuse, muutes selle algatuse seni suurimaks ELi ümberasustamise toiminguks aasta märtsi seisuga on toimunud

9 Kommenteeritud kokkuvõte 7 üle ümberasumise. Koos ELi ümberasustamiskavaga aitavad kaitset vajavatele seaduslikku ja ohutut teed kaitseni pakkuda ka riiklikud ümberasustamisprogrammid. Samal eesmärgil annavad olulise panuse ka humanitaareesmärkidel vastuvõtmise programmid, sealhulgas erasponsorlusalgatused mitmes EL+ riigis. Seoses Euroopa Liidu rändepoliitika välismõõtmega jätkas Euroopa Liit aastal koostööd välispartneritega, et mitmepoolsusel põhineva tervikliku lähenemisviisi kaudu käsitleda rändeküsimusi konstruktiivselt. Selles valdkonnas toimus aastal näiteks järgmine: eraldati täiendavad vahendid programmide rakendamiseks Aafrika hädaolukorra ELi usaldusfondi ja välisinvesteeringute fondi raames; smugeldusvõrgustikega võitlemine operatiivsete meetmete abil, et tõhustada õiguskaitseorganite koostööd; nõuetekohase tagasisaatmise ja tagasivõtmise edendamine dialoogis partnerriikidega ning taasintegreerimise abistamine; piirihalduse tõhustamine mõlemal pool ühist piiri toimuvate ühisoperatsioonide teostamise kokkuleppeid sõlmides, koolituste ja kogemuste jagamise kaudu; abi andmine pagulaste ja rändajate kaitseks välisriikides. Edasised sammud seoses ELi rändepoliitika välismõõtmega on muu hulgas staatuse kokkulepped Lääne-Balkani riikidega, uute tagasivõtulepingute väljatöötamine kolmandate riikidega ning tegevuspartnerluste laiendamist kolmandate riikidega ühiste uurimismenetluste, suutlikkuse suurendamise ja sideametnike vahetamise valdkonnas.

10 8 Kommenteeritud kokkuvõte Rahvusvaheline kaitse EL+ riikides kodakondsusega taotlejate vahel. Rändesurve ELi välispiiridel vähenes kolmandat aastat järjest. Avastamised sagenesid Vahemere läänepiirkonna marsruudil (üle kahe korra) ja see võrdub avastamistega Vahemere idapiirkonna marsruudil (mõlemad ligikaudu ). 9 % on kordustaotlused taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks EL+ riikides tähendas vähenemist kolmandat aastat järjest, seekord 10% võrra. Kuigi taotluste arv jäi aasta jooksul märkimisväärselt stabiilseks, peidab suhteline stabiilsus EL+ tasandil suuri erinevusi liikmesriikide ja eri kodakondsusega taotlejate vahel. Statistikasuundumuste tähenduses esitati aastal rahvusvahelise kaitse saamiseks EL+ riikides taotlust, mis tähendas vähenemist kolmandat aastat järjest, seekord 10% võrra. Ligikaudu 9% kõikidest taotlustest hõlmas korduvtaotlejaid. EL+ riikides esitatud taotluste arv sarnanes aasta taotlusega. Kuigi taotluste arv oli aasta jooksul märkimisväärselt stabiilne, peidab suhteline stabiilsus EL+ tasandil suuri erinevusi liikmesriikide ja eri EL+ riikides olid kolm peamist taotlejate päritoluriiki Süüria (alates 2013) (13%), Afganistan ja Iraak (kumbki 7%), moodustades koos üle veerandi kõikidest taotlejatest aastal (27%). Taotlejate kodakondsuse põhjal kuulusid päritoluriikide esikümnesse ka Pakistan, Nigeeria, Iraan, Türgi (igaüks 4%), Venezuela, Albaania ja Gruusia (igaüks 3%). ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet märkis, et aasta lõpuks oli registreeritud Süüria pagulasi Süüria naaberriikides Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Türgis ning Egiptuses ja teistes Põhja-Aafrika riikides ligikaudu 5,7 miljonit. Nagu eelnevatel aastatel, olid ka aastal veidi üle kahe kolmandiku kõigist pagulastest mehed ja kolmandik naised. Ligikaudu pooled taotlejatest olid aastased ja peaaegu kolmandik alaealised aastal taotles EL+ riikides rahvusvahelist kaitset ligikaudu saatjata alaealist ehk 37% vähem kui aastal. Saatjata alaealiste osakaal kõikidest taotlejatest oli 3%, sarnaselt aastale. Ligi kolmveerand kõigist taotlustest esitati ainult viies EL+ riigis: Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriik, Kreeka ja Madalmaad.

11 Kommenteeritud kokkuvõte 9 Vastuvõtvatest riikidest esitati enamik taotlusi aastal Saksamaal, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias. Kokku võtsid need viis riiki vastu ligi kolm veerandi kõigist EL+ riikides esitatud taotlustest. Seitsmendat aastat järjest esitati kõige enam taotlusi Saksamaal ( ), kuigi see arv vähenes 17% võrreldes aastaga. Prantsusmaal esitatud taotluste arv suurenes neljandat aastat järjest ja oli aastal taotlust, mis on seni suurim Prantsusmaal registreeritud arv. Kreekast sai aastal EL+ riikides esitatud taotluste arvu poolest kolmandal kohal olev riik, arv suurenes viiendat aastat järjest ja jõudis taotluseni. Itaalias toimus oluline muutus: taotluste arv vähenes 53% võrra. Hispaania jäi viiendale kohale, kuid taotluste arv kasvas aasta taotluselt aastal taotluseni. See rõhutab käesoleva punkti alguses märgitud olulist kombineeritud suundumust: aastatel esitatud taotluste üldine 11% vähenemine kajastus ainult veidi üle pooles kõikidest EL+ riikidest; teises pooles taotluste arv kasvas, mõnes riigis oluliselt. Viis elaniku kohta kõige rohkem pagulasi vastu võtnud riiki olid Küpros, Kreeka, Malta, Liechtenstein ja Luksemburg. Peamised varjupaigataotlejate vood, täpsemalt kodakondsuspõhised kahesed rühmad vastuvõtvates riikides annavad veidi varjundirohkema pildi kui päritoluriikide ja vastuvõtvate riikide käsitlemine eraldi. 10 suurimat saabuvat voogu suundusid aastal Saksamaale, Prantsusmaale, Kreekasse ja Hispaaniasse. Itaalia ei olnud 10 suurima voo sihtriik, kuigi oli üldiselt neljas vastuvõttev riik; see tuleneb tõenäoliselt konkreetse kodakondsusega pagulaste taotluste vähenemisest Itaalias ja taotluste mitmekesistumisest. 10 suurimat voogu hõlmasid seitset kodakondsust, kõik olid aastal 10 sagedaima kodakondsuse seas. Vaatamata taotluste arvu üldisele vähenemisele saabus Saksamaale kuus kümnest suurimast konkreetse kodakondsusega isikute sissevoolust: Süüria, Iraagi, Afganistani, Iraani, Nigeeria ja Türgi kodakondsusega isikud. Kreekasse saabus suurimatest voogudest kaks (Süüria kodanikud Kreekasse ja Afganistani kodanikud Kreekasse). Nii Hispaaniasse kui ka Prantsusmaale saabus ainult üks suurimatest voogudest: Venezuela kodanikud Hispaaniasse (suuruselt teine konkreetne sissevool EL+ riiki aastal) ja Afganistani kodanikud Prantsusmaale. Pakistani, Albaania ja Gruusia kodanikud olid EL+ riikides üldiselt päritoluriigi kodakondsuse järgi esikümnes.

12 10 Kommenteeritud kokkuvõte Taotluste arv rahvusvahelise kaitse saamiseks aastal EL+ riigi ja päritoluriigi kodakondsuse alusel Allikas: Eurostat aastal võeti EL+ riikides tagasi ligikaudu taotlust ehk ligikaudu pool aasta taotlustest. Tagasi võetud taotluste osakaal EL+ riikides esitatud taotluste koguarvust oli 9% ehk vähem kui eelmisel aastal. EASO andmete kohaselt ja sarnaselt eelmistele aastatele oli neli viiendikku EL+ riikides tagasivõetud taotlustest kaudsed. Menetletavatest juhtumitest ootas aasta lõpus ligikaudu taotlust lõplikku otsust EL+ riigis ehk 6% vähem kui aastal aasta lõpus oli menetluses olevate juhtumite arv oluliselt suurem kui aasta lõpus; teist aastat järjest registreeriti vähenemine. Esimeses astmes menetluses olevate juhtumite arv oli peaaegu võrdne teises ja kõrgemates astmetes menetluses olevate juhtumite arvuga (kummaski ). Seepärast näis, et surve riiklikele varjupaigasüsteemidele oli aasta lõpus võrdselt jagunenud varjupaigaasutuste ja kohtuasutuste vahel.

13 Kommenteeritud kokkuvõte 11 Menetluses olevad juhtumid esimeses (tumesinine) ja viimases (helesinine) astmes, Menetluses viimases astmes Menetluses esimeses astmes Jaan Mär Mai Juul Sept Nov Jaan Mär Mai Juul Sept Nov Jaan Mär Mai Juul Sept Nov Jaan Mär Mai Juul Sept Nov Allikas: Eurostati ja EASO varajase hoiatamise ja valmisoleku süsteemi andmed Lõplikku otsust ootavate pagulaste kodakondsuse esikümme oli sama kui aastal, nimelt Afganistan, Süüria, Iraak, Nigeeria ja Pakistan. Kuigi kõigi nende kodakondsuste korral arv vähenes, moodustasid nad endiselt üle poole EL+ riikidesse saabunute koguarvust aasta lõpus oli Saksamaa jätkuvalt suurima kõigis astmetes menetluses olevate juhtumite arvuga riik, kuigi arv oli eelmisest aastast veidi vähenenud. Itaalia oli endiselt suuruselt teine suurima menetluses olevate juhtumite arvuga EL+ riik, kuid arv vähenes aasta lõpuga võrreldes ligi kolmandiku. Hispaania oli suurima menetluses olevate juhtumite absoluutarvuga riik, aasta lõpus see arv kahekordistus ligi juhtumini. Oluline absoluutne suurenemine toimus ka Kreekas, kus arv suurenes üle Ka Prantsusmaa teatas suuremast menetluses olevate juhtumite arvust kui eelmisel aastal ligi Samal ajal vähenes menetluses olevate juhtumite arv peaaegu pooles EL+ riikidest. Kuues riigis vähenes juhtumite arv üle 1000; neljas neist (Saksamaa, Itaalia, Austria ja Rootsi) vähenes juhtumite arv üle Menetluses olevate juhtumite arvu muutumine näib üldiselt olevat suuresti seotud uute varjupaigataotlustega. Menetluses olevate juhtumite arvu suurima vähenemisega riigid olid ka need, kus aasta jooksul vähenes varjupaigataotluste arv kõige rohkem. Vastupidine olukord oli kolmes riigis: kui menetluses olevate juhtumite arv suurenes kõige rohkem, suurenes kõige rohkem ka varjupaigataotluste arv. EL+ riikides tehti aastal esimese astme otsust ehk 39% vähem kui aastal. Seega esitati aastal rohkem taotlusi kui tehti otsuseid. Enamik otsustest ( , 61%) olid negatiivsed ja kaitset ei antud. Ligikaudu otsust olid positiivsed; nendest

14 12 Kommenteeritud kokkuvõte enamikus anti pagulasseisund ( ehk 55% kõikidest positiivsetest otsustest) ja väiksemas osas täiendav kaitse (63 100, 27%) või humanitaarkaitse (41 430, 18%). Kuigi kokku tehti vähem positiivseid otsuseid kui eelmisel aastal, oli pagulasseisundit andvate positiivsete otsuste osa suurem. Igas riigis vastuvõetud esimese astme otsustest tehti enamik Saksamaal (30% kõikidest otsustest), Prantsusmaal (19%) ja Itaalias (16 %). Kokku võeti nendes kolmes riigis vastu ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest EL+ riikides tehtud otsustest. Esimese astme otsuste korral oli heakskiitmise kogumäär EL+ riikides aastal 39% ehk 7% võrra vähem kui eelmisel aastal. Vähenemise põhjus oli peamiselt heakskiitmismäära vähenemine mitme päritoluriigi kodakondsuse korral ja eelkõige nende korral, kus tehtud otsuste arv on suur. Väikseimad heakskiitmismäärad võrreldes eelmise aastaga registreeriti Somaaliast, Iraanist, Iraagist, Eritreast ja Süüriast pärit taotlejate korral. Heakskiitmismäär suurenes Venezuelast, Hiinast, El Salvadorist ja Türgist pärit taotlejate puhul. EL+ suurimad heakskiitmismäärad olid Jeemenist (89%), Süüriast (88%) ja Eritreast (85%) ning väikseimad Moldovast (1%), Põhja-Makedooniast (2%) ja Gruusiast pärit taotlejate puhul (5%). Heakskiitmismäärad EL+ riikides varieeruvad, olles kas suhteliselt väikesed või suured, eriti Afganistanist, Iraanist, Iraagist ja Türgist pärit taotlejate puhul. Heakskiitmismäärade varieeruvus oli väiksem Albaaniast, Bangladeshist ja Nigeeriast, samuti Eritreast ja Süüriast pärit taotlejate puhul. Üksikute kodakondsuste korral võib heakskiitmismäärade varieerumine EL+ riikides mingil määral viidata, et otsustamistavad ei ole ühtlustatud (sest päritoluriigi olukorda hinnatakse erinevalt, õigusmõisteid tõlgendatakse erinevalt või liikmesriigi kohtupraktika tõttu). See võib aga ka tähendada, et isegi samast päritoluriigist pärit taotlejate seast võib mõni EL+ riik vastu võtta isikuid väga teistsugustel kaitse alustel, näiteks teatud etnilised vähemused, inimesed riigi teatud piirkondadest või taotlejad, kes on saatjata lapsed % 100 Esimese astme otsuste heakskiitmise kogumäär EL+ riikides oli 39% ehk 7% värra vähem kui eelmisel aastal. Kuigi kokku tehti vähem positiivseid otsuseid, oli pagulasseisundit käsitlevate positiivsete otsuste osa suurem. Rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel esimeses astmes saavad liikmesriigid kasutada erimenetlusi, näiteks kiirmenetlust, piiritsoone või eelisjärjekorras menetlemist, järgides seejuures Euroopa varjupaigaõiguses sätestatud põhimõtteid ja tagatisi. Kuigi enamik EL+ riikides kiir- või piirimenetlusega tehtud esimese astme otsuseid lükkasid taotluse tagasi oluliselt sagedamini kui tavamenetluse otsustes, on juhtumeid, kui rahvusvaheline kaitse antakse erimenetlusega. EASO

15 Kommenteeritud kokkuvõte 13 varajase hoiatamise ja valmisoleku süsteemi raamistikus vahetatud andmete kohaselt oli kiirmenetluses tehtud esimese astme otsuste heakskiitmismäär 11% ja piirimenetluses 12% aastal apellatsiooni- või taasläbivaatamise menetluses tehtud otsustest tehti EL+ riikides otsust teises või kõrgemas astmes ehk 9% rohkem kui aastal. Lisaks oli aastal lõpliku otsusega antud kaitse protsent suurem: viimases astmes tehtud otsuste heakskiitmismäär oli 37% (2017: 33%). Kolmveerand kõikidest aastal tehtud lõplikest otsustest tehti kolmes EL+ riigis: Saksamaal, Prantsusmaal või Itaalias. Peamine muutus oli Lääne-Aafrika riikidest, nt Gambiast, Côte d Ivoire ist, Nigeeriast ja Senegalist pärit taotlejate suhtes tehtud lõplike otsuste arvu järsk kasv. Tänu Dublini süsteemi toimimisele aastal saab EASO andmete põhjal täheldada mitut arengut, mis näitavad Dublini taotluste kohta tehtud otsuste arvu üldist 5% suurenemist. Lisaks vahetasid 28 EL+ riiki korrapäraselt andmeid oma aastal esitatud Dublini taotluste suhtes tehtud otsuste kohta. Ühendkuningriik jagas andmeid ajavahemiku kohta aasta augustist detsembrini. 28 EL+ riiki said esitatud Dublini taotluste kohta otsust, koos Ühendkuningriigi osaliste andmetega aastal saadi varjupaigataotlustele Dublini otsuseid 23% ehk veidi rohkem kui aastal. See võib tähendada, et suur arv rahvusvahelise kaitse taotlejaid liikus edasi EL+ riikidesse. Prantsusmaa ja Saksamaa said enamiku Dublini taotluste kohta tehtud otsustest, vastavalt 37% ja 29%. Teised aastal palju vastuseid saanud riigid oli Madalmaad, Belgia, Austria, Itaalia, Šveitsja Kreeka. Tähtsaimate muutuste seas võrreldes aastaga oli Hispaaniasja Kreekas tehtud Dublini otsuste oluline suurenemine. Samal ajal vähenes juhtumite arv, kus Kreeka suhtes kasutati kaalutlusõiguse klauslit. Kreekas tehtud otsuste suurenemisega võrreldes oli vähenemine siiski väga väike. Dublini taotluste kohta tehtud otsustest võeti aastal vastu 67% ehk 8% võrra vähem kui aastal, kuid riigiti vastuvõtmismäär varieerus. Enamik aastal tehtud Dublini otsustest oli seotud Afganistani (9% koguarvust), Nigeeria (8%), Iraagi (6%) ja Süüria (6%) kodanikega. Lisaks tugineti aastal üle korra Dublini määruse artikli 17 lõikele 1 (kaalutlusõiguse või suveräänsusklausel); kõigist juhtumitest ligi kahel kolmandikul kohaldati kaalutlusõiguse klauslit Saksamaal. Kahe viiendiku puhul juhtumitest, kus tugineti artikli 17 lõikele 1, määratleti Itaalia partnerriigina, kellele oleks saanud taotluse saata, 22% puhul Kreeka ja 9% puhul Ungari aastal rakendasid aruande esitanud riigid üle üleandmise. 26 EL+ riigi andmete järgi, kes esitasid andmed korrapäraselt nii kui ka aastal, suurenes rakendatud üleandmiste arv ligikaudu 5% võrra. Ligi kolmandik üleandmistest toimus aastalsaksamaal, kuid ka Kreekas ja Prantsusmaal oli üleandmiste arv suur. Üle poole üleantud isikutest võtsid vastu Saksamaa ja Itaalia. Teised riigid, kes võtsid vastu olulise arvu üleantud

16 14 Kommenteeritud kokkuvõte isikuid, olid Prantsusmaa, Rootsi, Ühendkuningriik, Hispaania ja Šveits. Üldiselt kajastasid Dublini menetlusega seotud peamised muutused EL+ riikides käsitlemist vajavate juhtumite mahtu; suuri korralduslikke muudatusi mitmes EL+ riigis; lapse parimate huvide hindamist Dublini menetluse raames; mitme EL+ riigi poolt Kreekale esitatud taotlejate vastuvõtmise ja tagasivõtmise taotluste tagasivõtmist; kahepoolsete lepingute sõlmimist mitme EL+ riigi vahel Dublini menetluse kiirendamiseks ja üleandmisvõimaluste tõhustamiseks ning meetmeid haavatavate taotlejate ja nende vajaduste nõuetekohaseks ja õigeaegseks tuvastamiseks Dublini menetluse raames. Nagu ja aastal, jätkus Dublini määruse kohaste Ungarile üleandmiste peatamine (täielikult või osaliselt) ka aastal.

17 Kommenteeritud kokkuvõte 15 Tähtis areng riikide tasandil Mitu EL+ riiki muutis oma rahvusvahelise kaitse õigusakte. Olulisi muudatusi tegid näiteks Austria, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Slovakkia ja Ungari; ka muud riigid muutsid oma õigusakte mitmes varjupaigaga seotud valdkonnas. Riiklike varjupaigasüsteemide tervikluse häälestamisel võtsid EL+ riigid aastal kasutusele poliitika ja tava, et kiiresti tuvastada põhjendamatud kaitsetaotlused ja tagada, et sellistele taotlustele ei kulutataks rahalisi vahendeid, inimressurssi ega aega. Sellised meetmed olid näiteks taotleja isiku, vanuse, päritoluriigi ja liikumistee võimalikult kiire tuvastamine; võimalike julgeolekuohtude hindamine; taotlejate ütluste usaldusväärsuse parem hindamine ning määramine, kas rahvusvahelise kaitse saanud isikud vajavad endiselt kaitset. Varjupaigamenetluse tahtmatut kuritarvitamist takistati ka taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanute parema teavitamisega õigustest ja kohustustest menetluse igas etapis. Varjupaigasüsteemide tõhususe suurendamiseks keskendusid EL+ riikide algatused menetluste ümberkorraldamisele olemasolevate vahendite paigutamise ja kasutamise optimeerimiseks; taotlejatelt teabe kogumise tähtsustamisele menetluse algusetappides; digilahendustele ja uute tehnoloogiate kasutamisele ning taotluste prioriseerimisele või kiirmenetlustele. Lisaks hõlmas aastal varjupaigasüsteemide toimimise parema kvaliteedi säilitamine töötajate koolitamist sõltuvalt EL+ riikide vajadustest, olemasolevate juhendite läbivaatamist ning kvaliteedikontrolli süsteemide ja toetusvahendite kasutusele võtmist kaitsetaotluste kohta otsuste tegemisel aastal saavutas EASO volituste täitmisel jätkuvalt reaalseid tulemusi, toetades liikmesriikide praktilist koostööd ja pakkudes tuge riikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid olid surve all. Samal ajal sai EASO volituste täitmisel endiselt reaalseid tulemusi, toetades EL+ riikide praktilist koostööd ja pakkudes tuge riikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid olid surve all Bulgaariale, kus valmis eritoetuskava, Küprosele, Itaaliale ja Kreekale. Toetus kohandati iga riigi vajadustega ja see hõlmas abi taotlejate teavitamisel, registreerimisel ning Dublini vastuvõtmise ja tagasivõtmise taotluste käsitlemisel, päritoluriigi teabega seotud tegevuse korraldamist, vastuvõtuvõimekuse suurendamist eelkõige seoses saatjata alaealistega, varjupaigamenetluse, vastuvõtmise ja võimekuse suurendamise toetamist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel ning tuge mahajäämuse vähendamisel. EASO tõhustas ka dialoogi kodanikuühiskonnaga, korraldades temaatilisi kohtumisi peamistes huvipakkuvates valdkondades.

18 16 Kommenteeritud kokkuvõte Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimine { aastal tehti EL+ riikides mitu muudatust seoses varjupaigamenetluse algusetappidega, et saada taotlejatelt võimalikult palju teavet võimalikult vara. } Olulist arengut täheldati Euroopa ühise varjupaigasüsteemi peamistes teemavaldkondades: aastal tehti EL+ riikides seoses menetlusele juurdepääsuga üldise suundumusena mitu muudatust varjupaigamenetluse algusetappides, et saada taotlejatelt võimalikult palju teavet võimalikult vara. Muudatused olid näiteks saabumiskeskuste rajamine, uued tehnoloogiad taotlejate paremaks tuvastamiseks ning taotlejate kohustuste laiendamine, et teha asutustega koostööd ja esitada vajalikud dokumendid menetluse alguses. Taotlejatele anti ka menetluse kohta rohkem teavet, sealhulgas vabatahtliku tagasipöördumise kohta. Samal ajal tõstatas arutelu Vahemerel päästetud rändajate maaletuleku üle põhimõttelisi küsimusi kogu ELi hõlmava süsteemse lähenemise kohta seoses merel päästetud isikute ohutu ja tõhusa juurdepääsuga menetlusele. Kodanikuühiskonna osalejad juhtisid mitmes EL+ riigis tähelepanu probleemidele seoses tõhusa juurdepääsuga territooriumile ja varjupaigamenetlusele, kaasa arvatud tagasilükkamistele piiril ja praktilistele takistustele tõhusal juurdepääsul menetlusele mõistliku aja jooksul. Rahvusvahelist kaitset taotlevad isikud vajavad teavet, et mõista, mis vahendid on kättesaadavad nende kaitsevajaduste ja isiklike asjaolude käsitlemiseks Euroopasse saabumisel aastal jätkasid EL+ riikide ametiasutused ja kodanikuühiskond tegevust täpse ja tervikliku teabe andmiseks rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Lisaks laienes EL+ asutuste antud teave kaitsega seotud õigustele ja kohustustele, samuti integreerimisele, sealhulgas korraldati sissejuhatavaid koolitusi pagulasseisundi ja täiendava kaitsestaatuse taotlejatele või saanutele vastuvõtvates riikides. Saatjata alaealiste juurdepääs teabele oli EL+ riikides endiselt esmatähtis aastal suurenes uusmeedia vahendite ja tehnoloogiate kasutamine juurdepääsetavuse parandamiseks. Õigusabi ja esindamine on samuti vajalik tingimus taotlejate tõhusaks juurdepääsuks varjupaigamenetlusele aastal olid EL+ riikide õigusabi ja esindamise uuendused seotud abi laiendamisega varjupaigamenetluse eri etappidele ja mõnikord muudatustega õigusteenuste pakkumisse kaasatud osalejatele. Koos ametiasutuste algatustega osalesid olemasolevate probleemide ja piirangute tuvastamisel ka kodanikuühiskonna osalejad, eelkõige praktiliste kogemustega organisatsioonid. Tõhus suuline tõlge on vältimatu tingimus taotleja ja ametiasutuse vahelises suhtluses varjupaigamenetluse igas etapis, alates menetlusele juurdepääsust kuni taotluse esitamise, läbivaatamise ja edasikaebamiseni. Kuigi aastal

19 Kommenteeritud kokkuvõte 17 taotluste arv vähenes, jäi taotlejate keelte mitmekesisus peaaegu samale tasemele kui aastal, mis rõhutab suulise tõlke tähtsust menetlusliku vajadusena. Suulise tõlkega seotud riiklikud õigus- ja poliitikaraamistikud jäid suuresti stabiilseks. Mõningase muutmise eesmärk oli tõlke pakkumise menetlusaspektide selgitamine. EL+ riikides tuvastatud selle valdkonna probleemid olid näiteks varjupaigamenetluse teatud etappides kättesaadavate inimressursside puudus ja menetlusse kaasatud tõlkide ebapiisav pädevus. Rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel esimeses astmes saavad liikmesriigid kasutada erimenetlusi, näiteks kiirmenetlust, piiritsoone või eelisjärjekorras menetlemist, järgides seejuures Euroopa varjupaigaõiguses sätestatud põhimõtteid ja tagatisi. Itaalias võeti rände ja julgeoleku dekreediga kasutusele taotluste läbivaatamise liht- ja kiirmenetlused, et vältida taotlustega seotud pettusi ja kiirendada menetlusi aastal jätkati Kreekas ELi-Türgi avalduse raames erilise kiire piirimenetluse rakendamist isikute suhtes, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset Lesbose, Chíose, Sámose, Lérose ja Kosi saarel. Prantsusmaal muudeti muu hulgas kiirmenetluse tähtaegu. Vastuvõtumenetlusega seoses töötati mitmes EL+ riigis välja vastuvõetamatuse tingimused, kasutades korrapäraselt turvalise riigi põhimõtet, ning mitu riiki vaatasid üle ja muutsid oma riiklikud turvaliste päritoluriikide loetelud. Esimese astme tavamenetlust määravad riiklikud sätted jäid aastal EL+ riikides suhteliselt stabiilseks. Suured seadusandlikud ja poliitilised muudatused, mis mõjutavad näiteks menetlusele juurdepääsu või erimenetlusi, avaldasid sellele aspektile samuti mõju, kuid üldiselt ei teatanud riigid olulistest muudatustest, millega kaasneks tavamenetluse õigusaktide, poliitika ja tavade täielik läbivaatamine. Vastuvõetud muudatuste eesmärk oli peamiselt menetluse üldine tõhustamine, nagu teatati ka aasta aruandes. Suuline tõlge menetlusliku vajadusena aastal jäi taotlejate keelte mitmekesisus peaaegu samale tasemele kui aastal, mis rõhutab suulise tõlke tähtsust menetlusliku vajadusena. Tehtud muudatused olid seotud varjupaigamenetluse tähtaegade läbivaatamisega, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga taotluste elektrooniliseks haldamiseks, taotluste isikulise kohaldamisala muudatustega, õigusabi kättesaadavusega esimeses astmes, eri asutuste laiema koostöö ja suhtlusega esimeses astmes, välistamisaluste ulatuse muudatustega ning algatustega pakkuda toetust ja juhendamist esimese astme otsustusprotsessis osalevatele töötajatele. Vastuvõtmise valdkonnas oli EL+ riikides aastal toimunud areng seotud vastuvõtusüsteemide üldise korraldusega vastavalt taotluste arvu suundumustele koos ümberpaigutamise ja paigutamise kavade ning vastuvõtuasutuste liikide muutmisega. Mõni riik vähendas oluliselt oma vastuvõtuvõimet ja muud pidid jätkama olemasolevate kohtade arvu suurendamist, et vastata taotluste arvu suurenemisele riiklikul tasandil. Vastuvõtmise korraldamine on valdavalt ümber kujundatud, saabumiskeskuste

20 18 Kommenteeritud kokkuvõte arv kõigis EL+ riikides suureneb. Paljud algatused olid ka suunatud vastuvõtutingimuste kvaliteedi parandamisele, mis tähendab eri sidusrühmade kooskõlastamise parandamist, seirevahendite loomist, rajatiste hoolduse tagamist. Paljudes riikides on põhitähelepanu olnud suunatud selle tagamisele, et vastuvõtukeskustes puuduksid ohutus- ja konfliktiprobleemid. Seda küsimust on käsitletud mitmeti, näiteks muutes sise-eeskirju ja asutades vastuvõtu eriasutusi taotlejatele, kes rikuvad vastuvõtusüsteemide olemasolevaid eeskirju. Kohtud kujundasid eelkõige taotlejate vastuvõtuõigusi, näiteks seoses materiaalsete vastuvõtutingimuste saamise õiguse kestusega või liikumisvabadusega. Võeti meetmeid, et soodustada nende taotlejate juurdepääsu tööturule, kellel on head väljavaated kaitse saamiseks, samuti on mõningatel juhtudel tehtud taotlejatele kohustuslikuks ka keeleõpe ja sotsiaalse orientatsiooni kursused. Mitmes EL+ riigis ilmusid kinnipidamise valdkonnas uued õigusaktid, olemasolevate muudatused või valitsuse määrused, et täiendavalt määratleda või arendada kinnipidamise aluseid ja alternatiive varjupaiga- ja tagasipöördumismenetlustes, näiteks täiendavalt selgitades, mis on võimalik oht avalikule korrale või põgenemisoht. Lisaks võeti meetmeid haavatavate kinnipeetavate toetuse tugevdamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks kinnipidamise valdkonnas. Nagu aastal, jõustusid mitmes EL+ riigis ka aastal uued õigussätted, mis piiravad vastuvõtukeskustes viibijate liikumisvabadust või seavad elukohapiiranguid. Muud muudatused kinnipidamise valdkonnas keskendusid kohaldatavatele tähtaegadele ja kinnipidamisvõimekuse suurendamisele. Mitmes riigis väljendasid kodanikuühiskonna osalejad ettevaatust ELi varjupaigaõiguse ebaõige rakendamise pärast seoses varjupaigataotlejate kinnipidamisega ja tagatistega kinnipidamismenetluse raames. Seoses teise astme menetlustega jäid seadusandlikud, poliitilised ja praktilised raamistikud EL+ riikides aastal suhteliselt stabiilseks, muudatused olid enamasti väikesed. Näib siiski, et teises astmes varjupaigamenetlusse kaasatud kohtute mõju suureneb. Et eelmisel aastal liikus palju taotlusi teise astmesse, oli kohtutel rohkem võimalusi teha selgitavaid otsuseid, jätkates varjupaigamenetluse muude valdkondade kujundamist. Eelkõige teatati mitmes EL+ riigis pärast Euroopa või riiklike kohtute otsuseid õigusaktide, poliitika ja praktika muudatustest. Selle valdkonna areng hõlmas kohaldatavate tähtaegade ja õigusabi muudatusi ning õigust jääda teises astmes otsuse tegemise ajal kohale. Et aastal liikus palju taotlusi teise astmesse, oli kohtutel rohkem võimalusi teha selgitavaid otsuseid, jätkates varjupaigamenetluse muude valdkondade kujundamist. Päritoluriikide teabe koostamisel täiustati EL+ riikides aastal standardeid ja tõhustati seotud toodete kvaliteeditagamist. EL+ riigid koostasid ja jagasid

21 Kommenteeritud kokkuvõte 19 arvukalt korrapäraseid ja uusi väljaandeid, millest paljud on avaldatud EASO päritoluriikide teabe portaalis. Sageli põhinevad päritoluriigi teabe väljaanded teabekogumismissioonidel, mille EL+ riigid on korraldanud kolmandates riikides. Üldise suundumusena jätkasid paljud riiklikud päritoluriigi teabe üksused koostööd EASO ja vastavate asutustega mujal riikides, sealhulgas EASO päritoluriigi teabe võrgustike raames. Euroopa Liidu varjupaigaõigustikus on eeskirjad, kuidas tuvastada toe pakkumise vajadus ja seda tuge pakkuda taotlejatele, kes vajavad menetluslikke eritagatisi (eriti piinamise, vägistamise või muu psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla tagajärjel). Üks põhirühm on saatjata alaealised, kes taotlevad kaitset ilma vastutava täisealiseta. Palju muutusi on EL+ riikides ajendanud saatjata alaealised. Need hõlmasid muu hulgas eelkõige vastuvõtuvõime kohandamist saatjata alaealiste jaoks sõltuvalt asjaomastest voogudest ja vastuvõtu erikeskuste täiustamist, teenuste täiustamist muu hulgas riiklike asutuste ja mittetulundussektori osalejate koostöö kaudu, edasisi investeeringuid perepõhise hoolduse kvaliteeti ja kvantiteeti, varajase tuvastamise ja menetluslike tagatiste loomise meetmete kasutuselevõttu eesmärgiga tagada alaealiste heaolu ja sotsiaalne areng, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu vanuse hindamiseks ning saatjata alaealistega tegelevate töötajate eriteadmiste suurendamist. Areng seoses teiste haavatavate rühmadega keskendus ka vastuvõtu erirajatistele ja teenustele, kus paljud riigid loovad erirajatisi, samuti isikutuvastuse ja edasisuunamise mehhanisme. Mitmes riigis väljendasid kodanikuühiskonna osalejad muret seoses haavatavate isikute vastuvõtutingimuste piisavuse ning süstemaatilise ja kohandatud abi pakkumise puudustega. Isikud, kellele on EL+ riigis antud teatud vormis rahvusvaheline kaitse, saavad kasutada mitmeid seonduvaid õigusi ja soodustusi. Rahvusvahelise kaitse saajatele antavad eriõigused kehtestatakse tavaliselt riiklike õigusaktide ja poliitikaga. Kaitse sisu seadusandlikud, poliitilised ja praktilised muudatused EL+ riikides olid aastal üldiselt suunatud rahvusvahelise kaitse saajatele, kuid ka kolmandate riikide kodanike või rändetaustaga isikute suurematele rühmadele, sõltuvalt riigi olukorrast. EL+ üldsuundumusi on raske leida, sest muudatusi ajendasid kaitse saajate profiilid ja rände üldolemus riigi kontekstis. Täheldada võib, et mitu muudatust näib koonduvat kahe valdkonna ümber: kaitsestaatuse korrapärane läbivaatamine ning tööhõivega seotud keele- ja sotsiaal-kultuurikursused. Tagasisaatmise valdkonnas jätkasid EL+ riigid aastal tegevust nende isikute tõhusaks tagasisaatmiseks, kelle varjupaigataotlus oli tagasi lükatud; see reaalsus kajastus tõhusate tagasisaatmiste suhteliselt väikeses arvus. Frontex märkis oma aasta riskianalüüsis, et tõhusate tagasisaatmiste arv aastal oli ebapiisav võrreldes liikmesriikide otsustega rändajate tagasisaatmiseks. Selle taustal keskenduti EL+ riikides kehtestatud õigusaktide muudatustega endiste taotlejate tagasipöördumise lihtsustamisele, kas lõpetades edasikaebuste automaatse peatava mõju teatud profiiliga taotlejatele kiir- või erimenetluses või võttes meetmeid tagasisaatmiseks vajalike reisidokumentide olemasolu tagamiseks.

22

23 Võta ühendust ELiga Isiklikult Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: Telefoni või e-posti teel Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta: helistades tasuta numbril: (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta), helistades järgmisel tavanumbril: või e-posti teel: ELi käsitleva teabe leidmine Veebis Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: ELi väljaanded Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt contact_et). ELi õigus ja seonduvad dokumendid ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: europa.eu ELi avatud andmed ELi avatud andmete portaal ( võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.

24 BZ ET-C ISBN doi: /017839

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

State of Play Communication on the Implementation of the Priority Actions under the European Agenda on Migration

State of Play Communication on the Implementation of the Priority Actions under the European Agenda on Migration EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.2.2016 COM(2016) 85 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

Rohkem

 EASO Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet EASO aastaaruanne 2016 Juuni 2017 istock SUPPORT IS OUR MISSION EASO Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet EASO aastaaruanne 2016 Juuni 2017 SUPPORT IS OUR MISSION

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/012 Ametinimetus: Lepingu liik: teabe- ja analüüsi

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/012 Ametinimetus: Lepingu liik: teabe- ja analüüsi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/012 Ametinimetus: Lepingu liik: teabe- ja analüüsiametnik ajutine teenistuja Tegevusüksus ja palgaaste:

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja

Euroopa Liidu Teataja Euroopa Liidu Teataja C 299 A Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 58. aastakäik 11. september 2015 Sisukord V Teated HALDUSMENETLUSED Euroopa Komisjon 2015/C 299 A/01 Teade vaba ametikoha kohta: Maltas

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353 28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Microsoft Word - teaching material.docx

Microsoft Word - teaching material.docx RÄNNE. FAKTID ja SUUNDUMUSED MAAILMAS ning EESTIS Väljaandja: Peipsi Koostöö Keskus; www.ctc.ee Toimetajad: Eeva Kirsipuu-Vadi, Margit Säre Eksperdid: Kert Valdaru, Anastasyia Astapova Infomaterjal on

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

COM(2015)671/F1 - ET

COM(2015)671/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 15.12.2015 COM(2015) 671 final 2015/0310 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/017 Ametinimetus: sertifitseerimisametnik / didakt

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/017 Ametinimetus: sertifitseerimisametnik / didakt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/017 Ametinimetus: sertifitseerimisametnik / didaktikaametnik Lepingu liik: ajutine teenistuja Tegevusüksus

Rohkem

COM(2018)631/F2 - ET (annex)

COM(2018)631/F2 - ET (annex) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.10.2018 COM(2018) 631 final/2 ANNEXES 1 to 6 CORRIGENDUM This document replaces COM(2018)631 final of 12.9.2018. Update of the cover page. The text should read as follows: LISAD

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuli 2017 (OR. en) 10116/17 ADD 1 REV 1 PV/CONS 33 JAI 586 COMIX 427 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuli 2017 (OR. en) 10116/17 ADD 1 REV 1 PV/CONS 33 JAI 586 COMIX 427 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuli 2017 (OR. en) 10116/17 ADD 1 REV 1 PV/CONS 33 JAI 586 COMIX 427 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3546. istung (justiits- ja siseküsimused) 8. 9. juunil

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem