Slaid 1

Väljavõte

1

2

3 Õlest mesipuu, läbi põimitud pooleks aetud vitsadega, põhi puudub. Kaane asemel samuti õlg, õlgedest keeramine algabki ülevalt. Mesipuu alumine osa eraldi, aluseks puulaud. mesipuu (ERM A 386:174); Eesti Rahva Muuseum 1933

4 mesipuu (ERM A 47:74); Eesti Rahva Muuseum Puust õõnestatud, roheliseks värvitud, 2 lennuauguga, 1 raudvitsaga. Ülemises otsas pulgad läbi - kärgede külgeehitamiseks. Ligikaudu 1870 valmistatud "Tarvitamata seisnud 20 a. Metsavahi tehtud."; Eesti Kursi; vald Puurmani Kursi; vald Puurmani koguja: Grünberg, Ernst üleandja: Kask, Vilhelm

5 Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts ja mesindus 1897 PEPS näitusel olid mesinike tööd üle vaatasid N. v. Wahl Pakastelt, Emil Rathlef Pihtlast, kooliõpetaja Ernst Peterson Aleksandrikoolist Näituse huvitavamad eksponaadid olid haned, mesipuud, mee väljalöömise masin, terasest veskikivi ülestõstmise kruvid ja tangid, mitmesugused maitsvad vorstid, mõisa õllevabriku õlu ja omatehtud päevapildi aparaat näitusel anti mesilaste eest 2 kiitusekirja 1903 Hr Praks Järvakandist rääkis mesilaste pidamisest Allikas: Kristi Ütt PEPS aastatel

6

7 Tõnu Kutsar ( ) Pauastvere koolmeister

8 Tõnu Kutsar seltsielu eestvedajana Tõnu Kutsar sündis 20. märtsil 1865, Vana-Põltsamaa vallas taluperemehe pojana Oli õpetajaks Uue-Põltsamaal, millise aja jooksul võttis elavalt osa ka seltskonnatööst Olnud aastaid Põltsamaa Põllumeeste Seltsi juhatuse liige, abiesimees ja kirjatoimetaja Põltsamaa Ühispanga asutamismõtte algatajaid Põltsamaa majandusühisuse asutajaid ja kauemat aega esimees Põltsamaa Ühispanga nõukogu liige Põltsamaa Õpetajate Kooperatiivi asutajaid ja selle esimees aastast. Uue-Põltsamaa tulekindlustuse seltsi asutajaid ja asjaajaja a-st Põltsamaa ühispiimatalituse asutajaid ja juhatuse liige Muusikakoori asutajaid Põltsamaal jne

9 Põltsamaa pasunakoor Põltsamaa pasunakoori tegevuses tekkis 19. saj lõpul paus. Taaselustajaks oli Tõnu Kutsar, Saksamaalt muretseti uued pasunad, noote saadi kasutada Tartu sõjaväeorkestrilt. Pärast a olid juhtideks Jaan Jalakas, Aleksander Viro, Hugo Aren ja Egon Grosthal.

10 Tõnu Kutsar oli puhkpilliorkestri juht , pildil püsti seltsimaja saalis, Hans Rebase foto

11 Sakalamaa elu 1936: Tõnu Kutsar oli üks piimaühingu algatajatest koos Jüri Saare ja Reinhold Omeliga. Esimesed lepingud sõlmiti Pauastvere koolimajas tulekahju kordadel vastastiku abiandmise seltsi koosolekul a Põltsamaa majandusühingu ajutine 7-liikmeline komitee: Tõnu Kutsar, Carl Palk, T. Pukk, J. Pollmann, J. Mill, J. Saar, J. Jürgen Tegevust alustati väikselt; telliti põllumeestele vagun loomatoitu, hiljem ka põllutööriistu, millest erakaupmehed võtsid ülikõrget hinda. Viimaseks seltsi põllutööriistade müüjaks oli kaupmees Sopp, kes aga müüs maja ära ja jättis ülejäänud riistad lagedale. Põllumeeste seltsi pääkoosolek volitas siis Tõnu Kutsari neid võtma oma hoole alla.

12 Tõnu Kutsar Põltsamaa Majandusühingu juhina Et tegevus ei lõpeks, Kutsar otsis põllutööriistadele koha kaupmees Juhan Milli juure, millega ühes tekkis ka iseseisva ühingu asutamise mõte a T. Kutsar ja J. Mill koostasid põhikirja, mis kinnitati. Esimesse juhatusse valiti T. Kutsar, H. Pärn ja T. Pollmann ja ärijuhiks J. Mill. Sellest väikesest algusest kasvas välja laialdane kaubandusettevõte a suvel majaomanik Põltsamaa üpk (Ühispank) tegi ruumes põhjaliku ümberehituse ja nov. võis ühisus alustada tegevust igati ajakohaseis ja avarais ruumes. Ühing võttis üle PEPS-i jahulao, viljalao kõrvale asutati viljapuhastuse punkt. Sigademüügi hõlbustamiseks loodi sigade vastuvõtu-punkt a. oli majandusühingul liikmeid ligi 300, kauba läbimüük kr. Ühingu juhtideks olid Tõnu Kutsar, Jüri Saar, Aleksei Neps, pääkaupluse ärijuhiks Viktor Ülenõmm ja abikaupluse ärijuht Johannes Mill.

13 Tõnu Kutsar

14

15 Kutsari Mamma oma tütretütre Aino Kaalepiga, mamma võib olla Tõnu Kutsari ema, üles võetud juulikuus 1930 a. Aino 6 aastane, vanaema 86 a.

16 Tõnu Kutsari poeg? Evald Kutsar Tõnu p, s Lustivere vallast arreteeriti 1944 ja peeti kinni Habarovski sunnitöölaagris, vabanes 24. mail 1956 Allikas: Sakalamaa ei unusta

17

18 (RM _ 1498 Ar 277:20); SA Virumaa Muuseumid

19 Mõistlik mesinik II. Johannes Raudsepp, 1908 (PAL _ 1171:4 Ar 794:4); Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32 Mihkel Pung ( ) (19. oktoober 1876 Vana-Põltsamaa vald 11. oktoober 1941 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti advokaat ja poliitik, Riiginõukogu esimees. Mihkel Pung lõpetas Tartu ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonna ning töötas aastaid advokaadina. 7. märtsist aastal, Eesti Panga Eesti Panga ajutise juhatuse koosseisu liige ja 25. märtsist 1919, Eesti Panga president Centumi klubi asutajaliige IV ja V Riigikogu liige Rahvuskogu Teise Koja esimees Riiginõukogu esimees Majandusminister 12. veebruar november 1931 Välisminister 19. juuli november 1932 Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938) Kotkaristi teenetemärgi II klass (14. jaanuar 1935) Mihkel Pung oli riigivanema ja presidendi Konstantin Pätsi õemees.

33 K. Pätsi valitsus Foto Eesti Filmiarhiiv Riigivanem - Päts, Konstantin (PK) Välisminister - Tõnisson, Jaan (ER) Kohtu- ja siseminister - Hünerson, Jaan (PK) kuni Kohtu- ja siseminister - Reinhold (Raid), Johan alates Põllutööminister - Jürman(n) (Jürima), August (PK) kuni Põllutööminister - Hünerson, Jaan (PK) alates Majandusminister - Pung, Mihkel (PK) kuni Majandusminister - Jürman(n) (Jürima), August (PK) alates Haridus- ja sotsiaalminister - Piiskar, Jaan (ESTP) Kaitseminister - Kerem, August (ER) Teedeminister - Oinas, Aleksander (ESTP)

34 Mihkel Ilmjärv Mihkel Ilmjärv (1. XII 1891 Nõmavere küla, Võisiku vald 30. I 1951 Viljandi), loomaarstiteadlane ja tõuaretaja; külakooliõpetaja poeg. Lõpetas 1913 Riia vaimuliku seminari ja 1917 Tartu Veterinaariainstituudi. Oli Kiievis loomaarst, 1920 Eesti sõjaväe loomaarst, 1921 Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi Loomakasvatuse Peavalitsuse veise ja hobusekasvatuse osakonna juhataja kohusetäitja, Lihula jaoskonna ning Lääne maakonna ja Haapsalu linna loomaarst, Tori hobusekasvanduse juhataja ja ENSV Teaduste Akadeemia Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudihobusekasvatuse sektori juhataja ENSV Ülemnõukogu saadik. Suunas Eesti hobusekasvatust ja -aretust, eriti tori hobusetõu kujundamist. Toimetas ajakirja Meie Hobune (ilmunud ). ENSV teeneline teadlane (1945). ENSV riiklik preemia Mälestussammas Tori pargis (August Vomm, 1966). Töid Tori hobune (1957) Organisatsiooniline kuuluvus Eesti Hobuste Tõuseltsi tõukomisjoni liige Tori Hobuste Tõuseltsi tõukomisjoni liige Ardenni Hobuste Tõuseltsi tõukomisjoni liige Eesti Loomaarstide Ühingu juhatuse liige Põllutöökoja täiskogu liige Loomaarstide Koja abiesimees Autasud Valgetähe teenetemärk (1938) ENSV riiklik preemia (1947) Allikas: EE Isa nimi oli ka Mihkel, ilmselt seltsi asutaja oli isa, algul Nõmavere, hiljem Lustivere kooli õpetaja

35 Jüri Vaimel (1891-?) Lustivere Pudiverest, kuid läinud 1923 perega Narva, maaler Narvas, abiellus 1926 poeg Ants 1927 Matto talu Pudivere küla Põltsamaa kihelkond Lustivere mõis

36 Juhan Mein ( ) Vastemõisa valla Tiitsu talu, õpetaja Reegoldi algkoolis, Suure-Jaani Ilmatari seltsi laulukoori juhataja, esimees Anikvere segakoori juhataja, Uue-Põltsamaa Mällikvere mõisavalitseja. Alates a oli Eesti Aleksandrikooli lauluõpetaja, Anikvere külakooli õpetaja. Asutas Bürger Club i (saksa) meeskoori. Oli M. A. Wilbergi järglane segakoorijuhi kohal kuni oma surmani. Segakoor hakkas tema juhtimisel osa võtma laulupidudest. Laulupeo võistulaulmisel sai kooriga a ja a II auhinna, a I auhinna (fotol). On maetud Põltsamaa kalmistule. Sünd.: Suure-Jaani khlk. Surn.: Põltsamaa Tütretütar Eva Potter ETV muusikatoimetaja

37 Mart Jürgenson Georg Mardi p oli Põdraveski talu peremees, piimaühingu juhatuse esimees, tehti kulakuks Lustivere vald

38 Aleksei Pattak Tema poeg Aleksander, s 1927, Märska talu peremees Lustivere vallas tehti 1948 kulakuks, arreteeriti 1949, oli Krasnojarski krais Norillagis, vabanes 1955

39 Jüri Rump ( ) Kaavere Kõo vallast 19. saj lõpul on hulgaliselt kohtuasju: võlgu nõutakse välja, ise nõuab kahjutasu. Jüri Jüri p Rump on vapsina vangis olnud. Karl Jüri p. Rump, sündinud a., oli keisriaegse linnakooli haridusega. Jüri tuli 1890 paiku Lustivere valda Mutta tallu mõisa rendi või kandi kohta pidama. Poeg Karl oli a oli Lustivere vallavanem. Hiljem palju aastaid Lustivere piimaühingu raamatupidaja.

40 Martin Luu ( ) Kaavere vallast Kukesaare talust, isa oli rentnik ja linakaupmees koliti Kurista valla Kabeli tallu, elasid üüritud majas ja isa ainult linadega kaupleski ostis Sulustverest Otti talu Põltsamaal Aleksandri koolis Kooliõpetaja Aidus Kurista tulekahju kordadel vastastikuse abistamise seltsi asjaajaja PEPS kirjatoimetaja 1906 Venemaale Rae vallasekretär Nehatu vallasekretär Väga teenekas rahvapärimuse koguja

41 Tartumaa mesinik 1911 F: Johannes Pääsuke; (ERM Fk 213:208); Eesti Rahva Muuseum

42 Setumaal F: Ilmari Manninen, (ERM Fk 443:39)

43 Väike mesitaru. Mesinik on taru ehitamisel kõvasti vaeva näinud. (EPM FP 661:60) Eesti Põllumajandusmuuseum

44 Parikas, ERM Fk 2160:4