OÜ Inseneribüroo STEIGER Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 15/1574 Tallinn 2016

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "OÜ Inseneribüroo STEIGER Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 15/1574 Tallinn 2016"

Väljavõte

1 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 15/1574 Tallinn 2016

2 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Ole Sein Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, ) Arvi Toomik Keskkonnaekspert (litsents KMH 0023, ) Raili Kukk Keskkonnaspetsialist Marge Uppin Hüdrogeoloog

3 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Arendaja, otsustaja, järelevalvaja, ekspert, asjast huvitatud isikud ja organisatsioonid Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine Kasutatud infoallikad Keskkonnamõju hindamise eesmärk KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, maastik, kasvukiht Maavara kvaliteet ja varu Kliima Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid Peatüki kokkuvõte KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid, kasutatav tehnoloogia ja tehnika Kaevandatud ala korrastamine KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Hindamise prognoosimeetod Mõju pinnavee tasemele ja kvaliteedile Mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele Müra Tolm Võimalikud jäätmed seoses liiva kaevandamisega Võimalikud keskkonnaavariid Loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele 36

4 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Mõju maastikule Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus Peatüki kokkuvõte KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ning vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud Soovitused Koondhinnang KASUTATUD KIRJANDUS LISAD 1. i maavara kaevandamise loa taotlus koos lisadega. 2. Keskkonnaministeeriumi a kiri nr 12-9/13/ keskkonnamõju hindamise algatamine. 3. i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 4. Keskkonnaministeeriumi a kiri nr 7-12/16/ keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine. 5. Keskkonnaameti a kiri nr 6-3/16/225-6 ettepanekud i rajamise ja töötamisega kaasneva KMH aruande kohta ja vastuskiri. 6. KMH aruande avaliku arutelu ( ) protokoll koos registreerimislehega. 7. Keskkonnamõju hindamise algatamise ( ), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ( ), programmi heakskiitmise ( ) ning KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ( ) teated Ametlikes Teadaannetes. 8. Keskkonnaministeeriumi a kiri nr 7-12/16/ i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande täiendamine ja vastuskiri.

5 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5 1. SISU KOKKUVÕTE (edaspidi ka ettevõte/arendaja) taotleb Tallinna-Saku liivamaardlas V is täiteliiva kaevandamiseks maavara kaevandamise luba. Geoloogiline uuring viidi läbi aastal 40,53 ha suuruse uuringuala piires (ühtib mäeeraldisega), mille põhjal kinnitati täiteliiva aktiivseks ks 802 tuh m 3. Kaevandatava varu suurus on maavara kaevandamise loa taotluse põhjal 760 tuh m 3, mida on võimalik kasutada ehituses ja teedeehituses. Maavara kaevandusluba taotletakse 12. aastaks keskmise kaevandamise aastamääraga 70 tuh m 3. Kavandatud tegevusega est vett ära ei juhita, seega ei toimu ka e veetaseme alanemist. on tehis, mis moodustati kaevandamise tulemusena (endine ). e keskele jäeti lindude pesitsemiseks saar, millel olev liivavaru on kinnitatud passiivse na. Kavandatud tegevusega saarel olevat varu ei kaevandata ega sealset taimestikku ei eemaldata. Tallinna lähipiirkonnas napib korrastatud ja organiseeritud puhkealasid, millele annab osaliselt lahenduse taotletava mäeeraldise kasutusele võtmine täiteliiva kaevandamiseks. Pärast kaevandatava varu ammendamist toimub arendajapoolne e tehniline korrastamine, mille tulemusena kujundatakse veekogule ohutumad nõlvad. leiab praegusel ajal inimeste poolt aktiivselt kasutamist puhkealana. on soodsaks elupaigaks jõevähile ning taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad osaliselt projekteeritava kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Tulenevalt eelnevast kaasati keskkonnamõju hindamisse kahepaiksete ja jõevähi eksperdid. KMH toimus vastavalt KeHJS-le / 1 / ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil / 2 /. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Töös anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust.

6 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6 2. SISSEJUHATUS 2.1 Arendaja, otsustaja, järelevalvaja, ekspert, asjast huvitatud isikud ja organisatsioonid Arendaja: OÜ, registrikood , aadress Tooma tee 27, küla. Kontaktisik Andrei Sekljutski, mäetööde juht, tel , e-post: Otsustaja: Keskkonnaministeerium, aadress Narva mnt 7a, Tallinn. Otsustaja kontaktisik Mariliis Sau, maapõue osakonna spetsialist, tel , e-post: Ekspert:, registrikood , aadress tee 104, Tallinn. KMH vastutav ekspert Aadu Niidas, litsentsi nr KMH 0145, a. Kontaktisik Aadu Niidas, keskkonnaekspert, tel , e-post: Ekspertrühma koosseis: - Aadu Niidas, keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, ); - Arvi Toomik, keskkonnaekspert (litsents KMH 0023, ); - Raili Kukk, keskkonnaspetsialist; - Marge Uppin, hüdrogeoloog; - Riinu Rannap, kahepaiksete ekspert; - Mati Kivistik, jõevähi ekspert; - Margo Hurt, jõevähi ekspert. Asjast huvitatute ringi kuuluvad veel Keskkonnaameti Harju-a-Rapla regioon ja Saku Vallavalitsus. 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine Arendaja esitas a (saabunud ) is tegevuse alustamiseks Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa taotluse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal. Sama seaduse 11 lõige 3 sätestab, et 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. Tuginedes KeHJS 3 punktile 1, 5 ja 6 lõike 1 punktile 28 ja 11 lõikele 3, algatas Keskkonnaministeerium a kirjaga nr 12-9/13/ Tallinna-Saku liivamaardlas asuva i mäeeraldiselt liiva kaevandamisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju hindamise.

7 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 7 Kehtiva KeHJS 56 lõike 8 alusel (uus redaktsioon jõustus ) viiakse enne nimetatud sätte jõustumist algatatud KMH lõpule selle algatamise ajal kehtinud KeHJS kohaselt. Kui KMH menetlus ei ole lõpetatud kolme aasta jooksul arvates eeltoodud sätte jõustumisest, viiakse edasine menetlus lõpule menetluse ajal kehtiva KeHJS kohaselt. KMH programmi avaliku väljapaneku ja avalik arutelu teade avaldati a Ametlikes Teadeannetes. KMH programmiga oli võimalik eelnevalt tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel. KMH programmi kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kirjalikult kuni a. KMH programmi avalikustamise käigus esitas Keskkonnaamet a kirjaga nr 6-3/16/225-2 omapoolsed ettepanekud, millele arendaja koostöös ekspertidega vastasid. KMH programmi avalik arutelu toimus a kell 16:00 OÜ Inseneribüroo STEIGER kontoris. Avalikust arutelust võttis osa 5 inimest, esindatud olid Keskkonnaministeerium, Saku vald, arendaja ja eksperdid. Avalikustamise perioodil laekunud ettepanekud ja KMH programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH aruande lisas 3. KMH aruande koostamisel lähtuti Keskkonnaministeeriumi aastal heakskiidetud KMH programmist (lisad 3 ja 4). KMH aruande avalikustamine toimus sarnaselt KMH programmi avalikustamisega. KMH aruande avaliku väljapaneku ja avalik arutelu teade avaldati a Ametlikes Teadeannetes. KMH aruandega oli võimalik eelnevalt tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel. KMH aruande kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kirjalikult kuni a. KMH aruande avalikustamise käigus esitas Keskkonnaamet a kirjaga nr 6-3/16/225-6 omapoolsed ettepanekud, millele arendaja koostöös ekspertidega vastasid. KMH aruande avalik arutelu toimus a kell 16:00 kontoris. Avalikust arutelust võttis osa 5 inimest, esindatud olid Keskkonnaministeerium, Saku vald, arendaja ja eksperdid. Avalikustamise perioodil laekunud ettepanekud ja KMH aruande avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH aruande lisades 5 ja Kasutatud infoallikad KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad: - Tallinna-Saku liivamaardla I uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga ); - maavara kaevandamise loa taotlus, Tallinn 2013; - EELIS ( Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Kasutatud dokumentide ja varasemalt teostatud uuringute, kirjanduse ning avalikke andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis Kasutatud kirjandus vastavate viidetega tekstis.

8 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnamõju hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata i rajamise ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise eesmärgid KeHJS 2 lõike 1 alusel on: teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimalustest; võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

9 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus OÜ on asutatud aastal, mille põhitegevused on: liiva ja killustiku müümine, ide haldamine, ehitustehnika rentimine ning pinnasepumpade müümine, rentimine ja hooldamine. Arendajal on Tallinna-Saku liivamaardlas liiva kaevandamiseks kehtivad maavara kaevandamise load Liivalaia III (KMIN-099), VI (KMIN-131) ja V (KMIN-111) ides. Taotletav i mäeeraldis ja sealt saadav täiteliiv on ettevõttele vajalik tööülesannete täitmiseks ja tegevuse laiendamiseks. Liivakarjääri mäeeraldise pindala on 40,53 ha ja selle teenindusmaa pindala on 40,64 ha. Mäeeraldise piires on täiteliiva kaevandatav varu 760 tuh m 3, mida on võimalik kasutada ehituses ja teedeehituses. Kaevandamise luba taotletakse 12 aastaks, mis arvestades korrastamisel kuluvat aega, teeb keskmiseks aastatoodangu mahuks 70 tuh m³. l i mäeeraldisel (endine ) on varasemalt maa-ainese kasutusloa HARM-005 (kehtivusega kuni ) alusel kaevandanud täiteliiva. Varasema kaevandamistegevusega moodustati ~40 ha suurune. OÜ soovib karjääri uuesti kasutusele võtta ja varu lõpuni ammendada, millega tagatakse maardla maksimaalne ressursi kasutus ning veekogu korrastamine. asub Harju maakonnas ja selle teeninduspiirkonda jääb ka suures osas Rapla maakond. Arvestades Tallinna linna lähedust, mille teede võrgustiku ja tsiviilehituse objektidel on pidev nõudlus ehitusmaavarade järgi, asub taotletav mäeeraldis logistiliselt heas asukohas. Maavaravarude koondbilansi a andmetel on võimalik Tallinna-Saku liivamaardlas täiteliiva aktiivset kaevandada kolmel kehtival mäeeraldisel: is (AS Lemminkäinen, KMIN- 102), V is (OÜ, KMIN-111) ja is (Silikaat AS, KMIN-058). 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava / 18 / põhjal, tuleb maardlate kasutusele võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende maardlate ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt lükata edasi uute maardlate kasutuselevõttu. Puhke- ja virgestusalade põhifunktsioon on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui ka pikaajalise puhkuse ajal. Saku valla üldplaneeringus on toodud, et Saku vallas on suurima puhkepotentsiaaliga Tallinnaga külgnevad metsalad koos liivamaardlatel olevate veealadega valla põhja- ja kirdeosas. Liivamaardla territooriumil on liivakihi paksus suur ja seetõttu kujunevad kaevandatud aladele sügavad tehisveekogud, mis pärast varu ammendamist ja kaevandamistööde lõppemist kujundatakse puhketsooniks.

10 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 10 tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Tuumaalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega alad, rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda hõlmavad rohevõrgustiku olulised osad. ku rikastavad täiendavalt sinise võrgustiku elemendid ehk maa-alad veekogude kallaste ulatuses, mis ühtivad veekogude piiranguitega. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused / 3 / ja Saku valla üldplaneeringu / 4 / põhjal ei tohi rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks looduslike alade osatähtsus langeda tuumalal alla 90 %. mäeeraldise ja selle teenindusmaa kattuvad ~3 611 ha suuruse tuumalaga T8 (piirkondlik, maakonna suur) ~35 ha ulatuses. Seega moodustab kavandatava tegevusega kasutatav maa-ala tuumalast ~1 %, mis ei too kaasa tuumala osatähtsuse langemist alla 90 %. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu õigusaktide, planeeringute ega arengukavadega.

11 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND 4.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud Üleriigilise tähtsusega Tallinna-Saku maardla (registrikaardi nr 0109) (joonis 4.1) paikneb Harju maakonnas Saku vallas külas i kinnistul (katastritunnus: 71801:001:0032). i kinnistu sihtotstarve on veekogude maa, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. i mäeeraldise idapiir külgneb taotletava karjääriga. omas is kuni aastani maavara kaevandamise luba nr KMIN-019. Mäeeraldiselt ei jõutud loa kehtivusajal varu täielikult väljata ja maa-ala korrastada, seetõttu taotleb AS Teede REV-2 samale alale tegevuse jätkamiseks uut kaevandamise luba. karjääri mäeeraldise pindala (23,18 ha) jääb võrreldes eelmise loaga kehtinud pindalaga samaks, mille arvelt e pindala kirdesuunas suureneb. Mäeeraldise lõuna- ja läänepiir külgneb kinnistuga Viimsi metskond 16 (katastritunnus: 71801:001:0130) ning idapiir kinnistutega (katastritunnus: 71801:001:0800) ja harjutusväli (katastritunnus: 71801:001:0982). harjutusväli kuulub Kaitseministeeriumile. Ohutus tagatakse harjutusvälja kasutuseeskirja täitmisega / 5 /. Kavandatav tegevus ei kattu harjutusväljakuga ega sega selle kasutamist. Mäeeraldis paikneb Tallinna linna piirist ~4 km kaugusel, jäädes st (riigi põhimaantee nr 11) ~ m kaugusele põhja. Paralleelselt mäeeraldise läänepiiriga kulgeb ~200 m kaugusel Tallinn-Lelle raudtee ja samas suunas ~ m kaugusel kulgeb Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee (nr 11340). Mäeeraldise perimeetri piires kulgeb kruusakattega tee, mis suundub nii le kui ka Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteele ( tee) aastaks on planeeritud Luige ja Juuliku vahelise teelõigu rekonstrueerimine. Mäeeraldisel hoonestus ja rajatised puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaad läbib põhjaosas elektrimaakaabelliin (NABALA I:SAK), mille kaitseks on moodustatud elektriliini teljest 1 m laiune kaitse. Transporditööd on elektrimaakaabelliini kaitseis kooskõlastatud vastavalt Elektrilevi a kooskõlastusele nr Mäeeraldisest ~170 m kaugusele läänes kulgeb kv kõrgepingeliin (35K-19:JRE). i mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad e (VEE ) kalda piirangu- ja veekaitseitega. Maavara kaevandamise keeld kalda piirangu- ja veekaitseites ei laiene Looduskaitseseaduse / 6 / 37 lõike 4 ja Veeseaduse / 7 / 29 lõige 5 alusel maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni.

12 ASENDIPLAAN M 1 : Joonis Hiiu Nõmme Rahumäe Liiva J ä r v e k ü l a 37.3 Kivimäe Saku mk 42.3 Kurna oja 35.2 Pääsküla j N P ä ä s k ü l a r a b a 34.2 V Liivalaia III 51.8 jv Raku jv M ä n n i k u r a b a 51.0 Raudalu 45.8 Kärneri oja Kangro mv M ä n n i k u Rätsepa jv 47.7 Nellise kr L u i g e Luige VÄÄNA J Sausti pkr Luige mv 46.7 Vaela metsnik Saku 50.3 S a u s t i Sausti-Nõmme Sausti pkr 44.2 Harjava p VÄÄNA J S a u s t i s o o i mäeeraldise piir Olemasolevate mäeeraldiste piirid Tallinn-Saku maardlas Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati baaskaardi lehti 6332 ja Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES )

13 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 13 e kasutatakse aktiivselt puhkealana. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivaim e läänekallas, kuid kasutatakse ka lõunakallast. Mäeeraldisest loode suunas asub lähim eluhoone ~210 m kaugusele Aidla kinnistul (katastritunnus: 71801:001:0980) ja edela suunas asub lähim eluhoone ~460 m kaugusel Maalma kinnistul (katastritunnus: 71801:001:0029). Saku alevik jääb ~1,2 km kaugusele edelasse, Tänassilma küla ~2,2 km kaugusele loodesse ning Saustinõmme küla ~2,1 km kaugusele kagusse. 4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, maastik, kasvukiht l is (endine ) on tehtud järgmisi uuringuid (registrikaart nr 109): - Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlbulike liivade otsimistöödest Tallinna liivamaardlast edela pool (Remmel, S.,1980); - Aruanne Tallinna liivamaardla Saku osa eeluuringu tulemustest, varu arvutus seisuga (Remmel, S.,1982); - Tallinna-Saku liivamaardla I uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, varu seisuga (Kotenjov, R., 2012). Tallinna-Saku liivamaardla asub liivikul, mis levib ~60 km 2 suurusel maa-alal. Aluspõhjakivimitest avanevad mäeeraldisel ja selle lähiümbruses Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Haljala lademe Kahula kihistiku karbonaatkivimid. Viimase aastal tehtud geoloogilise uuringu / 8 / põhjal on taotletaval mäeeraldisel kattekihiks 0,2-1,0 m paksune liivakas kattekiht. Kogu Tallinna-Saku liivamaardla kasulikuks materjaliks on beežikas fluvioglatsiaalne ehk liustikujõetekkeline liiv, mis on granulomeetriliselt koostiselt erinev (keskmine- kuni ülipeeneteraline). Sügavuse suurenedes muutub materjal peeneteralisemaks. Mineraloogiliselt on fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi. Liivalasundi paksus on taotletava mäeeraldise edelaosas 6-7 meetrit (lamami abs. kõrgus +38 kuni +40 m), suurenedes põhjaosas 8-9 meetrini (lamami abs. kõrgus +38 kuni +41 m) ja kaguosas meetrini (lamami abs. kõrgus +35 kuni +36 m). Fluvioglatsiaalse liiva lamamiks on kas limnoglatsiaalsed ehk jääelised setted (viirsavi, liivsavi) või glatsiaalsed ehk liustikutekkelised setted (liivsavimoreen). Lamami reljeef on küllaltki muutlik, üldise langusega lääne- ja kagusuunas. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetel on pinnakatte kogupaksus mäeeraldise ja selle lähiümbruses m, suurenedes edelast-kirdesse. Varasema kaevandamise käigus on i mäeeraldisel jämedateralisema liiva varu suures osas ammendatud ning seda esineb vaid karjääri äärealadel ja keskosas. Endise i ehk e keskele on jäetud lindude pesitsemise eesmärgil 3,18 ha suurune saar, kus jäeti kogu liivakiht kaevandamata. Saarele jääv ehitusliiv on kinnitatud passiivseks ks (71 plokk). i mäeeraldise piiride määramisel on e keskel asuv saar välja jäetud. Peeneteralise liiva varu on ammendatud ~5 ha ulatuses. Peeneteralisema liiva kihi jääkpaksus jääb valdavalt vahemikku 0,0-3,0 m, ulatudes äärealadel 6-11 meetrini. Varasema kaevandamise tulemusena moodustatud on ~40 ha suurune, mille idaosa kattub ~3 ha ulatuses taotletava karjääri mäeeraldisega. e pindala suureneb karjääri mäeeraldise arvelt veelgi. Hetkel on ühenduses mäeeraldise idaosas paikneva

14 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 14 veealaga truubi abil, mille täpne asukoht on leitav maavara kaevandamise loa taotluse mäeeraldise plaanilt. e sügavus ulatub kohati kuni 7,0 meetrini. Veekogu veesamba kõrgus on ~75 % ulatuses 2,0-4,5 m, ~20 % ulatuses alla 2,0 m ning 5 % ulatuses üle 4,5 m. e veetase on a geoloogilise uuringu andmetel stabiliseerunud abs. kõrgusele ~45,2 m, mis olenevalt ilmastikust kõigub ±0,3 m ulatuses. Liiva jääkvaru väljavõtmine hakkab toimuma olemasoleva karjääripõhja sügavamaks kaevandamise teel veetaset alandamata. est on väljavool lõuna suunas asuva kraavi kaudu ~3 km kaugusel asuvasse Vääna jõkke. ukraavi all oleva Ø 1,0 m truubi sissevoolu põhja abs. kõrgus on +44,19 m aasta veebruaris ja märtsis mõõdeti e truubi mõõtmispunktis vooluhulgaks 10,5 kuni 13,1 l/s. liivik kujutab endast lokaalset veelahkmeala. Läänest dreenib ala Vääna jõe (VEE ) Pääsküla lisajõgi (VEE ), lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu kraavid, idast ja kirdest Kurna oja (VEE ), põhjast Ülemiste (VEE ) / 9 /. Vääna jõgi kuulub Tallinna-Rapla raudtee Saku sillast kuni Tõdva- Nabala maantee truubist 0,54 kilomeetrini voolu suunas riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu / 10 /. Lisaks kuulub Vääna jõgi Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse / 11 / Saku paisust suubumiseni Soome lahte. Vääna jõe valgala pindala on EELIS e andmetel 315 km² ning pikkus 69,5 km. Lääne- vesikonna veemajanduskava / 12 / kohaselt on Vääna jõgi Pääsküla jõeni heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega vooluveekogu, mis kuulub a koondhinnangu alusel kesisesse seisundiklassi (ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ). e veestik ei ole ega ühenduses. Lähim märgala ile on, mis asub ~1,2 km kaugusel ida suunas. Hüdrogeoloogiliselt on liivikul maapinnalt esimeseks veekihiks fluvioglatsiaalsete liivade veekiht, mille paksus sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Liiviku äärealadel veekihi paksus väheneb. Järgides maapinna reljeefi paiknes veetase looduslikes oludes liivades maapinnast 1 kuni 3 m sügavusel. Liiva kaevandamise tõttu on liiviku lõunaosas veetase langenud maapinnast 4-6 m sügavusele. Liivade ja kruusade filtratsioonikoefitsient sõltub materjali terajämedusest ja puhtusest ning on 2-40 m/d. Liivik ja ed toituvad liivikule langevast sademeveest. liivik ja ide istu ed (Raku ja ) on osaliselt kinnitatud Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaarde veekogudeks / 13 /, kuhu ei kuulu. Lähimates külades on joogivee allikana kasutusel valdavalt Ordoviitsiumi, vähem Ordoviitsiumi-Kambriumi veekomplekside vesi. Ordoviitsiumi veekompleks on fluvioglatsiaalsete setete veekihist eraldatud savikate glatsiaalsete või limnoglatsiaalsete setetega. põhjaveekaitstuse kaardi / 14 / ja Veeseaduse / 7 / lõige 3 kohaselt asub taotletav i mäeeraldis keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega alal. Veeseaduse alusel loetakse keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub m paksune moreenikiht või 2-5 meetri paksune savi- või liivsavikiht.

15 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Maavara kvaliteet ja varu Geoloogiliste läbilõigete põhjal sügavuse suurenedes liiva terasuurus väheneb ning savija tolmusisaldus suureneb. Karjääri äärealade ülemises osas vastab liiv looduslikul kujul ehitusliivale esitavatele nõuetele, mis moodustab kaevandatavast varust marginaalse osa. Alumises osas on materjaliks väga peene- ja ülipeeneteraline liiv, mis ei vasta ehitusliivale esitatud nõuetele, mistõttu tuleb seda käsitleda eriotstarbelise ehk täiteliivana. Maavara kvaliteeti iseloomustavad näitajad on esitatud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Maavara kvaliteet ja kasuliku kihi põhinäitajad mäeeraldisel Materjal Kvaliteedinäitaja Ehitusliiv Täiteliiv Kruusa sisaldus (frakts. >5 mm), % 0,0-5,0 (0,7) 0,0-0,2 (0,0) Looduslik Liiva sisaldus 93,0-99,2 83,0-99,2 (0,05-5,0 mm), % (97,2) (95,6) Savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm), % 0,8-3,7 (2,1) 0,8-17,0 (4,4) Täisjääk sõelal 0,63 mm, % 9,0-26,7 (14,0) 0,1-15,9 (2,7) Liiv fraktsiooniga Savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm), % 0,8-3,7 (2,2) 0,8-17,0 (4,4) 0,05-5,0 mm Liiva peensusmoodul 1,4-2,1 (1,7) 0,3-1,2 (0,9) Liiva filtratsiooni koefitsient, m/ööp 7,8-10,0 (8,9) 0,4-7,8 (3,9) i mäeeraldisel on a geoloogilise uuringu / 8 / põhjal täiteliiva aktiivse suurus 40,53 hektaril 802 tuh m 3 (117 plokk, allpool veetaset), mis on kinnitatud Keskkonnaministri a käskkirjaga nr 688. Liiva kaevandamist taotletakse kogu eelnimetatud aktiivse ploki piires. Maavara ei ole siiski kogu mahus kaevandatav, kuna plaanitaval tegevusel tuleb jätta nõlvade stabiilsust tagavad hoidetervikud. Nõlvade moodustamisel tuleb arvestada kaevandatava materjali nõlva loodusliku püsinurgaga. Veetasemest kõrgemal oleval peeneteralisel täiteliival tuleb nõlva kalle rajada suhtega 1 : 2 (26 ) ja veetasemest madalamal oleval täiteliival tuleb nõlva kalle rajada suhtega 1 : 5 (12 ). Nõlvatervikut ei ole planeeritud 883 m laiusele lõigule (joonisel 4.2 lõik 1), kuna mäeeraldise piir kattub selles kohas taotletava i mäeeraldise piiriga.

16 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 16 Joonis 4.2 Mäeeraldisele rajatavate nõlvatervikute skeem (lisa 1) Arvestades nõlvatervikute kadusid (tabel 4.1) on is täiteliiva kaevandatav varu 760 tuh m 3. Kaevandamise luba taotletakse 12 aastaks, mis arvestades korrastamisele kuluvat aega teeb keskmiseks aasta toodangu mahuks 70 tuh m³. Tabel 4.1 Maavara kadu nõlvatervikus (lisa 1) Lõigu Veepealne/ Kasuliku kihi Terviku ristlõike Nõlvatervikusse Lõigu pikkus (L), veealune keskmine pindala lõigul jääv kadu (V)*, nr m nõlvatervik paksus (H k ), m (S), m 2 tuh m 3 1 puudub puudub puudub puudub puudub veepealne 1,8 veealune 2,0 20,1 4, veealune 2,0 9,4 4, veepealne 2,6 veealune 2,0 27,0 4, veealune 2,0 9,4 1, veepealne 2,2 veealune 2,0 23,4 17, veealune 2,0 9,4 2, veealune 2,0 9,4 6,8 Kokku: 42,1 (~42) * Ümardatud m 3 täpsusega

17 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 17 Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on nõlvatervik kavandatud ka ümber tehissaare 727 m pikkusel lõigul (joonisel 4.2 lõik 8). Kuna on elupaigaks arvukale vähi asurkonnale, tuleb saart ümbritsev kaldaala jätta võrreldes praeguse olukorraga muutmata (peatükk 5.2). 4.4 Kliima Ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud Keskkonnaagentuurilt saadud Tallinn-Harku aeroloogiajaama (AJ) viimase kümne aasta andmeid. Kuude sademetehulga muutused on aastate lõikes üsna suured (joonis 4.3). Kuu keskmine sademete hulk jäi aastatel tootmisperioodil (aprill-november) vahemikku 30,8 kuni 87,6 mm. Kõige vähem oli sademeid keskmiste väärtuste põhjal aprillikuus ning kõige enam juulikuus. Viimase kümne aasta keskmine sademetehulk aastas oli 690 mm. Keskmine õhutemperatuur jäi vaadeldaval perioodil vahemikku 3,0 kuni 18,2 C. Ligikaudu 85 kuni 90 % mõõdetud tuule kiirused ei ületanud vaadeldaval perioodil 5 m/s (nõrk tuul), valdavalt domineerisid lõuna-, lääne- ja edelatuuled (joonis 4.4). Joonis 4.3 Tallinn-Harku AJ sademed, sademeteta päevad ja keskmine õhutemperatuur ajavahemikul

18 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 18 Joonis 4.4 Tallinn-Harku AJ kevade (märts-mai), suve (juuni-august) ja sügise (september-november) tuuleroosid ajavahemikul Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid i põhjaosas kattub teenindusmaa ~0,9 ha ulatuses ja mäeeraldis ~0,8 ha ulatuses ning kaguosas mäeeraldis ~0,5 ha ulatuses projekteeritava kõre ja kivisisaliku püsielupaiga ja selle piiranguiga. Kattuv ala on kõrede ja kivisisalike toitumis- ja varjumisala ning lisaks ka viimaste sigimispaik. Lähimad kõre sigimisveekogud asuvad mäeeraldise piirist vaid 80 m kaugusel edela suunas. Nii kõre (I kaitsekategooria) kui kivisisalik (II kaitsekategooria) on liigid, kes asustavad päikesele avatud maastikke (näiteks luitealad, liivikud), kus leidub hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ja varjumiseks ning avatud liivaalasid, mis on kivisisalikele vajalikud munemiseks ja kõredele kaevumiseks. Lisaks vajavad kõred sigimispaikadena madalaveelisi, ajutisi veekogusid. Nende kahe liigi elupaikade geoloogilises struktuuris domineerib sageli liiv. Liivasel pinnasel kasvab kidur taimestik ja pinnase struktuur võimaldab juttselg-kärnkonnadel maasse kaevuda ja kivisisalikel endale munemiseks sobivad pesakoopad kaevata. Kõre eelistab sigida madalates (vee maksimaalne sügavus 40 cm), laugete kallastega ajutistes veekogudes, mis on 100 % päikesele avatud. Sellistele tingimustele vastavad väga hästi karjääridesse tekkinud madalaveelised lombid. Madalates veekogudes soojeneb vesi kiiresti, luues head tingimused kulleste arenguks. Samuti kuivavad ajutised veekogud suve lõpuks ära, mistõttu on neis harva röövtoidulisi selgrootuid ja kalu, kes võiksid kudu ja kulleseid ohustada. Veekogudega on kõred seotud vaid sigimisperioodil, enamuse ajast veedavad nad aga maismaaelupaikades (hõreda või vähese/madala taimestikuga päikesepaistelistel aladel). Kõred on aktiivsed videvikus ja öötundidel, päeva veedavad nad pinnasesse (enamasti liiva) kaevunult või peituvad lauatükkide, kivide ja puurontide alla või kivihunnikutesse. Seetõttu on kõredele eluks vajalik nii kvaliteetsetest sigimisveekogudest kui sobivast maismaa-elupaigast koosnev elupaigakompleks. Samas ei tohi elupaigakompleksi erinevad osad olla üksteisest isoleeritud (näiteks tiheda liiklusega maanteede, laiade metsa, võsa, roostiku või veealadega). Tänapäeval on suurem osa kõre ja kivisisaliku endistest elupaikadest avatud luite- ja liivikualadel metsastamise ja intensiivse kaevandustegevuse tõttu hävinud. Käesoleval ajal asustab 65 % s säilinud kõre asurkondadest liiva- ja kruusakarjääre, mis on enamasti rajatud endistele (nüüdseks metsastatud) liivikutele ja luitealadele. Kuna karjääre ümbritseval metsa- või sooalal kõred elada ei saa, siis on avatud karjäärid kujunenud liigile refuugiumiteks ehk pelgupaikadeks. Kõre on pioneerliik, kes on

19 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 19 võimeline väga kiiresti uued ja neile sobilikud alad hõivama. Liiva kaevandamisel pinnasevee tasemeni tekivad päikesele avatud liivapaljandid ja madalaveelised tehisveekogud, mis on kõredele sobivateks elupaikadeks. Seda tõestab ka liigi lai levik Tallinna-Saku liivamaardla neil aladel, kus kaevandamine on toimunud pinnasevee tasemeni. Liiva kaevandamisel lamamini hävivad aga kõrele sobivad elupaigad täielikult, kuna kaevandustegevuse tulemusel tekivad sügavad tehisveekogud, kus liik elada ega sigida ei saa. Liiva lamamini kaevandamise tagajärjel on käesolevaks ajaks hävinud 90 % kõrede kaitseks moodustatud püsielupaigast, mistõttu tuleb allesjäänud liivaalade kasutamisel arvestada senisest oluliselt rohkem selle ohustatud kahepaiksega. Sarnaselt kõrele on ka kivisisaliku asurkonnad säilinud enamasti karjäärides, kus neid aga ohustab üha intensiivistuv kaevandustegevus. Maavara (liiv, kruus, paas, savi) kaevandamisel tekkinud veekogud on tavaliselt sobivaks elupaigaks jõevähile, nii ka. Enamasti on jõevähk karjääriveekogudesse sattunud kas ametliku või teadmata (ebaseadusliku) asustamisega, mitte liigi looduslikul teel levimisega. e jõevähi asustamise kohta dokumenteeritud andmeid ei ole. es on a uuringu / 23 / andmetel jõevähi arvukus kõrge katsepüügi saagikus (CPUE) oli 6,0-7,4 vähki mõrra kohta. Haigustunnuseid (lapihaigus, marmortõbi) 255 analüüsitud vähil ei esinenud. Harrastuspüügiks mõõduliste (pikkus 11 cm ja rohkem) vähkide rohkus (27-41%) katsepüügis näitas, et veekogu vähivaru ei ole intensiivselt ekspluateeritud. Harrastuspüüdjate poolt esitatud andmetel on püütud est mõõdulisi vähke välja järgmiselt: aastal 215, aastal 305 ja aastal 438 vähki. e vähiveekoguna säilitamisel on eelkõige harrastuskalanduslik tähtsus. veekogudes ohustab jõevähki kõige rohkem vähikatk, mis tavaliselt tapab kogu veekogu vähid. Vähikatk levib peamiselt inimtegevusega nagu katkutekitajatega nakatunud vähkide (eeskätt võõrliikide) asustamisega aga ka vähikatkuga saastunud veega või märgade esemetega (püünised jm). Jõevähid saavad suguküpseks suvel. Vähkide pikkus on siis keskmiselt 7-8 cm. Vähid kopuleeruvad septembris - oktoobris. Isase poolt asetatakse spermakogumikud ehk spermatofoorid emase suguavade lähedusse. Paar nädalat pärast paaritumist koeb emasvähk marja oma tagakeha alla. Koos marjateradega väljuv ensüüm lahustab spermatofooride sideaine, mille tulemusena vabanevad spermatosoidid ning seejärel toimub viljastumine. Koetud marjaterad kinnituvad limanäärmetest eritatud aine abil emase laka alla tagakehajalgade külge. Emasvähk kannab marja laka all üle talve kuni varasuveni, millal toimub marja koorumine. Vähid on omnivoorid, toidus esinevad nii taimsed kui loomsed komponendid. Äsja marjast koorunud vastsed toituvad rebukoti arvelt. Esimesel suvel on põhitoiduks plankton. Hiljem hakkavad vähid sööma veetaimi, vettelangenud puulehti, detriiti, veeselgrootuid (putukavastseid, usse, jm). Vähi toiduks sobivad hästi ka kalad, kuid neid on raske tabada. Toitumise aktiivsus on suur suvisel perioodil, kui vähk kasvab. Kasvamine eeldab jäiga kitiinkooriku vahetamist ehk kestumist. Esimesel suvel kestuvad vähid 4-7 korda, teisel ja kolmandal suvel 2-4 korda, hiljem 1-2 korda suve jooksul. 11 cm pikkuseks ehk harrastuspüügi mõttes mõõduliseks kasvab jõevähk 5-6 suvega. Vähid kestuvad kogu suve vältel ning on täheldatud, et aktiivse kestumise perioode erinevate sugupoolte ja eri suurusgruppide lõikes ei saa konkreetsemalt välja tuua. Mäeeraldisest ~320 m kaugusele lõuna suunda, teisele poole d jääb II kaitsekategooria loomaliigi veelendlase (Myotis daubentonii) ~1,7 ha suurune elupaik.

20 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 20 Veelendlane on s laialt levinud ja suhteliselt arvukas nahkhiire liik. s tavaliste, paiguti arvukate ja laialt levinud liikide puhul ei ole lähiajal nende asurkondade hävimisohtu, kuna need liigid on küllalt hästi kohastunud tänapäevase maastiku ja antropogeensete mõjudega. Nahkhiire toitumise aktiivsus oleneb putukate aktiivsusest, mille omakorda määravad aastaaeg, õhutemperatuur, taeva pilvisus, sademed ja tuule suund ning tugevus. Temperatuuri langemisel alla +10 C on lendavaid putukaid vähem ja ka nahkhiirte toitumise aktiivsus madalam. Jahedatel öödel toituvad nahkhiired sagedamini veekogude lähedal, kus on veidi soojem ja putukaid rohkem. Veepinnalt istuvaid putukaid püüdlev veelendlane toitub mõnikord väga madalal õhutemperatuuril, isegi 0 C juures / 21 /. Nahkhiirte elu- ja toitumistingimusi soodustavad olemasolevate veekogude säilimine ja uute veekogude rajamine. Samuti on oluline soodustav tegur veekogu kaldala puistu säilimine. Negatiivselt mõjutab nahkhiiri valgustuse kasutamine ning nende häirimine. mäeeraldise ja selle teenindusmaa kattuvad rohevõrgustiku tuumalaga ~1 % ulatuses, mis ei too kaasa tuumala osatähtsuse langemist alla 90 %. Mäeeraldise keskosas asub eelnevalt kaevandamata jäänud 3,18 ha suurune saar, mis on ettenähtud lindude pesitsemiseks. Natura 2000 võrgustikku alad taotletava mäeeraldise piirkonnas puuduvad, seetõttu Natura hindamist antud KMH raames läbi ei viidud. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rahumäe loodusala jääb mäeeraldisest ~7,6 km kaugusele põha, mida kavandatava tegevusega ei mõjutata. mäeeraldise ja selle konnas ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, seetõttu kavandatava tegevuse mõju nendele ei hinnatud. Loodusobjektide kirjeldamisel lähtuti kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast. I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku ei ole nende kaitse tagamiseks joonisel 4.5 kujutatud. Vastavalt Looduskaitseseaduse / 6 / 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. 4.6 Peatüki kokkuvõte Arendaja taotleb is täiteliiva kaevandamiseks maavara kaevandamise luba. Kaevandatav varu on 40,53 ha suurusel mäeeraldisel 760 tuh m 3, mida on võimalik kasutada ehituses ja teedeehituses. Maavara kaevandusluba taotletakse 12 aastaks keskmise kaevandamise aastamääraga 70 tuh m 3. Mäeeraldise teenindusmaad läbib põhjaosas elektrimaakaabelliin, mille kaitseis on transporditööd kooskõlastatud. mäeeraldise idapiir külgneb taotletava karjääriga ja harjutusväljaga. Mäeeraldise perimeetri piires kulgeb kruusakattega tee, mis suundub nii le kui ka Tallinn-Saku- Laagri kõrvalmaanteele. Lähim eluhoone jääb mäeeraldisest ~210 m kaugusele loode suunda Aidla kinnistule. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad e kalda piirangu- ja veekaitseitega, kus maavara kaevandamise keeld vastavalt Looduskaitseseaduse 37 lõike 4 ja Veeseaduse 29 lõige 5 ei laiene. est on väljavool lõuna suunas asuva kraavi kaudu Vääna jõkke. e lääne- ja lõunakallas leiavad inimeste poolt aktiivselt kasutust puhkealana.

21 4Kr tk Kr A 1117 sport tk kool gar 4Kr el 6A 6Kr 4A 5Kr A 8Kr Aidla 6Kr 6Kr 6A Kr 35 Maalma A tk tnk 4Kr A 1117 A 4A 5Kr tk 5Kr 5Kr 110 Saustinõmme A 15 A Isaki Sihi Kustase Kase 3Kr el Hioni (Liivaku) 3Kr tk 3Kr 3Kr tk tk ehit Mäe 11 A () 3Kr liiv tk kross liiv 4Kr 6Kr n I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,, IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV IV,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,, 460 m Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ( tee) Tallinn-Lelle raudtee 210 m N Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 4.5 Mõõtkava Raili Kukk Aadu Niidas Ole Sein Kuupäev Töö nr 15/1574 tee 104, Tallinn Tel , Faks Looduskaitse objektide plaan Harju maakond, Saku vald Koostas Kontrollis Kinnitas Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS ( Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmeid 2. maakatastri aluskaarti 1:10 000, 63732, 63734, 63741, Joonestamisel tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES ) 4. I ja II kaitsekategooria liikide kaitse tagamiseks ei ole plaanil nende elupaiku kujutatud. I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine on massiteabevahendites keelatud (Looduskaitseseadus 53 lg 1). Kaldapiirangu est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est est

22 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 22 Kavandatava tegevusega kasutatav maa-ala kattub rohevõrgustiku tuumalaga, mis ei too kaasa tuumala osatähtsuse langemist alla 90 %. Mäeeraldise keskosas asub eelnevalt kaevandamata jäänud saar, mis on ettenähtud lindude pesitsemiseks. on soodsaks elupaigaks jõevähile. Põhjaosas kattub teenindusmaa ~0,9 ha ulatuses ja mäeeraldis ~0,8 ha ulatuses ning kaguosas mäeeraldis ~0,5 ha ulatuses projekteeritava kõre ja kivisisaliku püsielupaiga ja selle piiranguiga, mis on neile liikidele toitumis- ja varjepaigaks ning lisaks kivisisalike sigimisalaks. Mäeeraldisest ~320 m kaugusele lõunasse jääb II kaitsekategooria loomaliigi veelendlase elupaik. s piirkonnas Natura 2000 võrgustikku alad, kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid puuduvad.

23 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Tehisveekogus liiva kaevandamisel on keskkonnamõju võrreldes veepealse liiva kaevandamisega karjääris mõnevõrra erinev. 5.1 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid, kasutatav tehnoloogia ja tehnika Mäeeraldis ühtib pindalaliselt ja sügavuti aktiivse plokiga 117. Teenindusmaa piiride määramisel on lähtutud i kinnistu piirist ja vajadusest moodustada hüdropuistang ehk liivakaart ja laadimisplats. Kavandatava tegevusega veetaset karjääris ei alandata. Veealuse liiva kaevandamine toimub põhiliselt ujuv-pinnasepumbaga (joonis 5.1, foto 5.1), mis töötab jäävabal perioodil. Pinnasepumbaga pumbatakse pulp hüdropuistangule ehk liivakaardile, millest vesi valgub tagasi veekogusse. Pärast liiva nõrgumist toimub selle laadimine ekskavaatori või rataslaaduriga kallurile. Ekskavaatorit või rataslaadurit kasutatakse ka veepealse liiva kaevandamiseks. Joonis 5.1 Ujuva-pinnasepumba töö põhimõtteline skeem (Martin Kaljuste, 2014) Varasema kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu põhjareljeef on küllaltki liigestatud (joonis 5.2). mäeeraldise piiresse jääva kaevandatava varu paksus varieerub 0,0 kuni 11,0 m, millest 5,04 ha suurusel alal on eelneva kaevandamise tulemusena varu täielikult ammendatud. Kohati on aktiivse ploki 117 piirist ka madalamale kaevandatud. Veealuse materjali kaevandamisel ujuv-pinnasepumbaga on õhukese, alla 1 m paksuse kihi väljamine tehniliselt keeruline, millega tuleb arvestada enne mäetööde algust koostatavas kaevandamise projektis. Asukoha valikul alternatiive käsitleda ei saa, kuna kavandatud tegevus on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas. Alternatiivid puuduvad ka kasutatava tehnoloogia valikul. Tehnoloogilisest aspektist on võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid. Seega on põhialternatiiviks kavandatav tegevus ehk maavara kaevandamise loa taotluses esitatud informatsioon.

24 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 24 Foto 5.1 Liiva kaevandamine ujuv-pinnasepumbaga () Joonis 5.2 Kasuliku kihi jääkpaksus (lisa 1)

25 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 25 KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale is täiteliiva kaevandamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. See tähendab, et ei toimu ka arendajapoolset e korrastamist. 5.2 Kaevandatud ala korrastamine Vastavalt AS-i Mavese aastal koostatud aruandele / 9 / tuleb liivikul asuvad karjääriveekogud korrastada selliselt, et neid on võimalik kasutada organiseeritud rekreatsiooni aladena (rannalade rajamine, parkimise korraldamine, ede vahele truupide ja regulaatorite rajamine). leiab inimeste poolt aktiivselt kasutamist puhkealana. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivaim e läänekallas, kuid kasutatakse ka lõunakallast. Puuduseks on korralike juurdepääsuteede ja parklate puudumine ning muu vajalik heakorra saavutamiseks. Organiseerimata puhkeala kasutamisega on kaasnenud piirkonna prahistamine ja prügi ebaseaduslik mahapanek, mis omakorda ohustab veekogu reostamist ohtlike ainetega. Saku vald on näidanud ülesse head tahet e äärse prügi koristamisel ning paigaldanud prügikastid. Tallinna lähipiirkonnas napib korrastatud ja organiseeritud puhkealasid, millele annab osaliselt lahenduse taotletava mäeeraldise liiva kaevandamiseks kasutusele võtmine, kuna pärast taotletava varu ammendamist toimub arendajapoolne e korrastamine. Veekogu korrastamisel on võimalik luua esteetiline maastik juurdepääsu ja parkimisvõimalustega ning kujundada rannaala tarbeks osaliselt laugemad ja ühtlasemad nõlvad. Taotletav V i mäeeraldise idapiir külgneb osaliselt taotletava karjääriga, mis tervikuna moodustavad e. is tuleb juba kaevandamise käigus tagada suhteliselt tasane veekogu põhi, kuna selle hilisem tasandamine on komplitseeritud. Karjääri korrastamisel tuleb tagada nii veepealsete kui ka veealuste nõlvade püsivus. Veetasemest pealpool asuval liival (~1 200 m pikkusel lõigul) tuleb jätta püsikaldenurk nõlvusega 1 : 2 (26 ) ning veetasemest allpool asuval liival nõlvusega 1 : 5 (12 ). Teenindusmaal ja mäeeraldisel olevad puistangud tuleb korrastamise käigus tasandada ja siluda ning kaevandamisega seotud tehnika jms. ära viia. Tehnoloogilisele korrastamisele ei tohi mitte mingil juhul järgneda bioloogilist korrastamist, kuna tegemist on kivisisalikele ja kõredele olulise elupaigaga. See tähendab, et veepealseid nõlvu ei tohi katta kasvukihiga ega neid taimestada ega metsastada. Päikesele avatud liivanõlvade säilimine tagab mõlemale kaitsealusele liigile toitumis-, varje- ja talvituspaigad, lisaks kivisisalikule ka kvaliteetsed sigimisalad. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on nõlvatervik kavandatud ka ümber tehissaare 727 m pikkusel lõigul. on elupaigaks arvukale vähi asurkonnale, seetõttu tuleb saart ümbritsevad veepealsed ja -alused nõlvad jätta kavandataval tegevusel (ka korrastamisel) võrreldes praeguse olukorraga muutmata. See tähendab, et mitte minna saarele lähemale, kui on ohutu nõlva alumine piir. Puhvri määramisel (mäeeraldise piiride muutmisel, jne) maavara kaevandamise loa taotluses arvestada olemasolevate nõlvade kaldenurka (näiteks kui veealune nõlv on kaldenurgaga 1 : 5 ja veekogu sügavus antud kohas on 2 m, siis ei tohi saarele minna lähemale kui 10 m).

26 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 26 Jõevähi elupaigaks on sobivam reljeefne põhi, mis loob paremaid varjevõimalusi. Vastavalt senisele kogemusele ei jää pinnasepumbaga kaevandamisel põhi täielikult sile, reljeefi kõikumised on ±0,5 m, mis on jõevähi elupaigaks sobivad. Jõevähi elupaiga kvaliteedi suurendamise huvides on võimalik pärast maavara ammendamist paigaldada e põhjale loodusliku kivi puisteid. Selle tegevuse otstarbekuse ja majandusliku põhjendatuse üle tuleb otsustada korrastamistööde käigus lähtuvalt kujunenud põhja reljeefsusest. Tegevuse rakendamise täpsustamiseks on otstarbekas kaasata jõevähi ekspert. Kaevandamisloa omanik on kohustatud maavara kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. Tehtavate tööde tehnoloogia, maht ja järjestus määratakse täpsemalt korrastamisprojektis, mis koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist / 15 /.

27 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD 6.1 Hindamise prognoosimeetod Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud. Keskkonnamõju hindamisel hinnati kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju lähiümbruskonnale järgnevate mõjukriteeriumite lõikes: - mõju pinnaveele; - mõju põhjaveele; - mõju infrastruktuurile; - müratase ja tolmu kontsentratsioon (hinnatakse eraldi); - jäätmete teke; - keskkonnaavariid; - loodusvara kasutamise otstarbekus; - mõju maastikule; - mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele (hinnatakse eraldi); - mõju elanikkonnale. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Lähtudes liiva kaevandamise iseloomust on tekkivad keskkonnamõjud suhteliselt lokaalsed ja seetõttu ei ole oodata ka olulist mõju kliimale ega koosmõju kasvu teiste Tallinna-Saku liivamaardlas asuvate karjääridega. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruandes ei käsitletud. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel (peatükk 8) lähtuti nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. Võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1). Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

28 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 28 Lisaks anti igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Igat kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Kaalutud hinde saamiseks korrutati mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust (peatükk 6.12). Lähtuvalt KMH tulemustest anti kavandatava tegevusega eeldatavalt negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust (peatükk 7). 6.2 Mõju pinnavee tasemele ja kvaliteedile Maavara kaevandamine võib avaldada mõju pinnavee tasemele ja kvaliteedile. Mõju pinnavee tasemele tekib, kui karjääris alandatakse veetaset ja seetõttu langeb veetase ka karjääri ümbritsevatel aladel. Kavandataval tegevusel planeeritakse liiva kaevandamist pinnavee kihis selliselt, et pinnavett karjäärist välja ei pumbata ega seeläbi e veetaset ei alandata. Liiva kaevandamine toimub allpool veetaset, mistõttu sisaldab väljatav kaevis paratamatul vett. Seetõttu mingil määral eemaldatakse pinnasevett liiva ammutamisel. See vesi aga imbub liivakaardilt veekogusse tagasi ~2-5 päevaga, seega kavandatava tegevuse mõju e veetasemele on minimaalne ja lühiajaline. e vee kvaliteeti võib halvendada, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral veekogusse kütust või määrdeained. est võib reostus edasi kanduda looduslikesse vooluveekogudesse, kuna est on väljavool lõuna suunas asuva kraavi kaudu, mis suubub Vääna jõkke. Vahetult kaevandamise ajal, kui toimub veeringlus kaevandamiskoha ja liivakaardi vahel, muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja saviosakestest, mis on ajutise iseloomuga. Liivakaardilt veekogusse tagasivoolav vesi sisaldab neidsamu koostisosi, mis olid veekogus enne kaevandamist. Tolmu- ja saviosakeste settimine toimub valdavalt ~50 meetrise raadiusega alas. Kui kaevandustegevus toimub väljavoolu lähedal võib est välja voolav vesi endaga kaasa kanda liivast väiksemaid osakesi (aleuriit, savi, muda) ning osaliselt liivateri. Karjäärist kuni Vääna jõeni on vooluvee teekonna pikkus ~3 km, mille jooksul kaevandamise tulemusena tekkida võiv mineraalne peenmaterjal välja settib. Lähim märgala ile on, mis asub ~1,2 km kaugusel ida suunas. Kuna kavandatava tegevuse piirkonnas plaanitud tegevusega veerežiimi ei muudeta, puudub ka mõju veerežiimile. Ka teised kavandatava tegevusega kaasnevad mõjutegurid ei mõjuta. Kavandatava tegevuse asukohta ja eraldavad (joonis 4.5) IV

29 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 29 (), karjäär (taotletakse uut kaevandamise luba) ja I (). Kokkuvõtvalt viiakse kavandataval tegevusel reostusoht leevendusmeetmete rakendamisega minimaalseks. Vee hägusus on ajutise iseloomuga. Kaevandatavast keskkonnast pärinevad liiva-, tolmu- ja saviosakesed settivad valdavalt karjääri põhja tagasi. e veetaset kavandatava tegevusega ei alandata. Seega võib kaevandamistegevuse mõju pinnavee tasemele ja kvaliteedile pidada nõrgalt negatiivseks (hindepall -1 ). 0-alternatiivil is kaevandamist ei alustata, mistõttu mõju pinnavee režiimile ja kvaliteedile puudub (hindepall 0 ). 6.3 Mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile põhjavee kaitstuse kaardi / 14 / ja Veeseaduse / 7 / lõige 3 kohaselt asub taotletav i mäeeraldis keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega alal. Maapinnalt esimene aluspõhjaline Ordoviitsiumi veekompleks on liustikujõe setetest eraldatud mäeeraldise lamamiks oleva saviliiva, savi või liivsavimoreeniga, mis jäävad katma aluspõhjalisi kivimeid ka pärast kasuliku kihi ammendamist. Lamamiks olevate savikate setete filtratsioonikoefitsient jääb hinnanguliselt vahemikku 0,1 kuni 0,01 m/d, mistõttu võib seda lugeda veepidemeks. Kaevandustegevusega ei rikuta veepidet, mis kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii reostuse korral ja seetõttu ei ole avarii korral oodata reostuse levikut sügavamatesse põhjavee kihtidesse. Vastavalt AS Mavese a aruandele istu (Raku ja ed) veeressursi säilitamiseks vajalikud uuringud ei mõjuta liiva kaevandamine väljaspool liivikut asuvate asulate põhjaveetaset. Kaevandatava ala läheduses asulad puuduvad ja kaugemale jäävatest asulatest ning Tallinna linnaosadest on kaevandamise mõju all olev piirkond eraldatud ojade või jõgedega / 9 /. is ei kaasne täiteliiva kaevandamisega põhjavee taseme alanemist ega reostumist avarii korral. Kavandatava tegevusega ei mõjutata kohalike inimeste tarbekaevudes joogivee taset ega kvaliteeti (hindepall 0 ). 0-alternatiivil is kaevandamisega ei alustata, mistõttu mõju põhjavee režiimile ja kvaliteedile puudub (hindepall 0 ). 6.4 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele Mäeeraldisel hoonestus ja rajatised puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaad läbib põhjaosas elektrimaakaabelliin (NABALA I:SAK), mille kaitseks on moodustatud elektriliini teljest 1 m laiune kaitse. Transporditööd on elektrimaakaabelliini kaitseis kooskõlastatud vastavalt Elektrilevi a kooskõlastusele nr Kavandatava tegevusega i püsivaid ehitisi ei ole plaanis rajada, vajatakse tõenäoliselt kaalumaja ja valvuri jaoks soojakut. Masinate ja seadmete hooldamine toimub väljaspool karjääri. Kaevandatud materjali ladustatakse liivakaardil, mis transporditakse tulenevalt nõudlusest otse tellijani. Kavandataval tegevusel on kõige mõistlikum liivakaardi asukoht karjääri põhjaosas, kuna vaid sellisel juhul on võimalik liivakaart rajada maa peale. Liivakaarti on teatud tingimuselt võimalik rajada

30 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 30 ka veekogu kalda äärde madalasse vette, kuid see muudab materjali laadimise tehnoloogiliselt keeruliseks ja aeganõudvaks. Paigutades liivakaardi asukoha põhjaosast eemale veekogusse, puudub karjääri teenindamiseks (masinate parkimiseks) vajaminev maa. Mõju infrastruktuurile avaldub liiklusintensiivsuse kasvuga väljaveoks kasutatavatel teedel. Karjääri väljaveo liiklusintensiivsus sõltub kaevandava materjali kogusest, kasutatavate kallurite kandevõimest ja tööajast. Kaevandatava materjali maht sõltub omakorda nõudlusest ja ettevõtte konkurentsivõimest antud piirkonnas. i mäeeraldise taotletav maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 70 tuh m 3, karjääris kasutatavate kallurite kandevõime keskmiselt ~25 t ja liiva mahukaal 1,5 t/m 3. Seega tuleb aastas teha m 3 * 1,5 t / 25 t * 2 = ~8 400 edasi-tagasi reisi. Kaevandamine ja väljavedu toimub keskmiselt 8 kuud ehk 170 päeva aastas ja ühes vahetuses (8 h päevas), mis teeb / 170 / 8 = ~6 masinat tunnis. Joonis 6.1 e ümbritsev teedevõrgustik (Maa-amet, a ortofoto) est põha jääv kruusakattega väljaveotee suundub Tallinn-Saku- Laagri kõrvalmaanteele nr ja le nr 11 (joonis 6.1). Olemasolev väljaveotee võimaldab väljavedu Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee kui ka Tallinna ringtee suunas. Arvestades, et aastaks on planeeritud Luige ja Juuliku vahelise teelõigu rekonstrueerimine (projekt koostamisel), võib tekkida olukord kus väljavedu saab toimuda vaid Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee suunas. Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse / 16 / alusel oli aastal keskmine liiklussagedus masinat/ööpäevas ehk ~336 masinat tunnis ja Tallinn- Saku-Laagri kõrvalmaantee keskmine liiklussagedus masinat/ööpäevas ehk ~264 masinat tunnis. Seega kui väljavedu hakkab karjäärist toimuma suunas, hakkab see ringtee ühe tunnisest liiklusintensiivsusest moodustama arvutuslikult ~1,8 % ja kui Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee suunas siis ~2,2 %. Reaalselt hakkab sõltuvalt tarbijate nõudlusest kaevandatud materjali maht ja väljaveo intensiivsus aastate lõikes erinema. Sellegipoolest hakkab planeeritav väljavedu moodustama Tallinna ringtee ja/või Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee kogu liiklusintensiivsusest

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071 muutmine Sangla kütteturba tootmisala m

Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071 muutmine Sangla kütteturba tootmisala m EELNÕU (16.06.2016) K Ä S K K I R I Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt

P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt MRT: mäetööde projekteerimine KP 00001 projekteerimine EP10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL 10032389-0001 Р-05-11/13 EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDAMISEGA

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

MÄENDUSE MAINE 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojuse

MÄENDUSE MAINE 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojuse 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojusenergeetikale ja põlevkivi kaevandamisele, kuid kõrvale on jäänud mäenduse

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

(Microsoft Word - Sihtfinantseerimisprojekti 4728 l\365pparuanne.doc)

(Microsoft Word - Sihtfinantseerimisprojekti 4728 l\365pparuanne.doc) Euroakadeemia MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Keskkonnainvesteeringute keskus Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang KIK veemajanduse programmi projekt nr 4728 Sihtfinantseerimisprojekti

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Microsoft Word - KMH aruanne _Ojamaa teenindusmaa_ 2 TP

Microsoft Word - KMH aruanne _Ojamaa teenindusmaa_ 2 TP Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 07/0230 Tallinn 2007 töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitas: Erki Niitlaan...........................

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

(Microsoft Word - L\365pparuanne_vahikasvatuse_Paaver_2008.doc)

(Microsoft Word - L\365pparuanne_vahikasvatuse_Paaver_2008.doc) EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINIA JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT KALAKASVATUSE OSAKOND PÕLLUMAJANDUSLIKE RAKENDUSUURINGUTE PROJEKTI VÄHIKASVATUSE TEHNOLOOGIA VÄLJAARENDAMINE EESTIS LÕPPARUANNE Projektijuht

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt

P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt Р-05-11/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT MÄEERALDIS AIDU KARJÄÄR Maavara kaevandamise luba nr KMIN-075 KAEVADAMISLOA OMANIK, KAEVANDAJA,

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

KVKP_REP_ettepanekute_koond

KVKP_REP_ettepanekute_koond EELNÕU AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD ETTEPANEKUTE KOONDTABEL ärakiri 1 2 3 4 5 6 1 Maa-amet 18.09.2018 nr 6-3/18/12646-3 2 Päästeamet 25.09.2018 nr 1.2-1/15029-2 Planeeringujoonistel Põhijoonis ja Lahenduse

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Tellija Keskkonnaministeerium

Tellija Keskkonnaministeerium Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Elpec AS Töö nr 8023 ESTLINK II MAISMAAKAABLI TRASSI KESKKON- NAMÕJU HINDAMINE Vastutav täitja: Karl Kupits SISUKORD 1 Kokkuvõte...

Rohkem

Veevarud arvutustest Eestis

Veevarud arvutustest Eestis VEEVARUD ARVUTUSTEST EESTIS INDREK TAMM, AS MAVES PÕHJAVEEVARU PÕHJAVEEVARU ARVUTUSLIK PÕHJAVEE HULK, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA NII, ET OLEKS TAGATUD PÕHJAVEE HEA SEISUNDI SÄILIMINE. VEESEADUSE EELNÕU

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem