COM(2017)773/F1 - ET

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "COM(2017)773/F1 - ET"

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 773 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA REGIOONIDE KOMITEELE Katastroofide ohjamise tugevdamine ELis resceu solidaarsus ja vastutus ET ET

2 1. SISSEJUHATUS Euroopa seisab üha sagedamini silmitsi võimsate ja ettearvamatute äärmuslike ilmastikunähtuste ja maavärinate dramaatiliste tagajärgedega: surmajuhtumid ning vara ja kultuuripärandi hävinemine. Sellel on olnud traagiline mõju inimeste elule ja toimetulekule. Euroopa rahvad otsustasid luua Euroopa Liidu (EL), et edendada ühist heaolu ja seista raskustele vastu koos, nii et igaüks saaks ühtsuse ja solidaarsuse kaudu tugevamaks. Euroopal, mis kaitseb, peavad olema vahendid, et otsustavalt reageerida. Kliimamuutused võimendavad äärmuslike ilmastikunähtuste mõju Euroopas ja kogu maailmas 1. Peamised arengusuunad näitavad, kuidas kliimamuutused suurendavad metsatulekahjude intensiivsust ja pikendavad metsatulekahjude hooaega Lõuna-Euroopas, tuleohtlike alade laienemist põhja ning mitmekordistavad tormide esinemist ja üleujutusohtu 2. Alates aastast on liikmesriigid äärmuslike ilmastikunähtuste ja kliimatingimuste tõttu lisaks inimkaotustele kandnud kahju üle 360 miljardi euro 3. Samal ajal teravdavad sellised äärmuslikud nähtused nagu metsatulekahjud heitkoguste suurenemise kaudu omakorda kliimamuutusi aastale oli iseloomulik katastroofide mitmekesisus. Kokku hukkus Euroopas loodusõnnetustes üle 200 inimese aastal. Troopilised tsüklonid tabasid hiljuti valusalt ELi äärepoolseimaid piirkondi ja Euroopa ülemereterritooriume Kariibi meres. Orkaan Ophelia põhjustas Iirimaal ja Ühendkuningriigis äkktulvi ja selle mõju avaldus paljudel Loode-Euroopa aladel. Suve alguses tabasid Kesk-Euroopat pärast intensiivset kuumalainet surmatoovad tugevad tormid. Ennekõike oli aasta hävituslike metsatulekahjude aasta. Hävis üle miljoni hektari metsa (ehk peaaegu kolm korda ELi viie aasta keskmisest), pool sellest ainuüksi Portugalis. See on neli korda suurem ala kui Luksemburg või üle kümne korra suurem kui Berliin. Paljud kaotasid traagiliselt oma elu. Üksnes Portugalis hukkus juunist oktoobrini üle 100 inimese. Tulekahjudes hävis väga palju vara ja neil oli suur mõju majandusele, sealhulgas võrgu infrastruktuurile, ettevõtetele (kaubandus- ja tööstusettevõtted), põllumajandusele ja metsandusele. Ainuüksi Portugalis põhjustasid metsatulekahjud juunist septembrini hinnanguliselt 600 miljonit eurot majanduslikku kahju, moodustades Portugali SKPst 0,34 %. Metsatulekahjud on muutumas reaalsuseks ka uutes piirkondades: aastal esines tulekahjusid Iirimaa ja Gröönimaa aladel. Viimase kahe aasta jooksul on ka maavärinad põhjustanud suurt kahju. Kesk-Itaaliat aasta augustis tabanud suurele maavärinale järgnes veel kolm tugevat maavärinat. Hinnanguliselt kaotas nendes elu 290 inimest. Umbria, Lazio ja Marche piirkondade linnad said kannatada, hävis kultuuripärand ja mõju majandustegevusele oli märkimisväärne. Suvel raputas Kreeka Kosi saart ja selle naabruses asuvat Türgit maavärin, milles hukkusid mitmed, vigastada said sajad ja turismist suuresti sõltuv majandus oli raskelt häiritud. 1 Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), Climate Change 2014: Impacts, Adaptation, and Vulnerability. A osa: Global and Sectoral Aspects. II töörühma panus IPCC viiendasse hindamisaruandesse, Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 1/2017, , Climate change, impacts and vulnerability in Europe Kui kodanike kaitsmiseks ei võeta midagi ette, kaotab prognooside kohaselt ainuüksi ELis aastatel äärmuslike ilmastikunähtuste otsesel tagajärjel elu inimest aastas (ehk 50 korda rohkem kui praegu kliimamuutuste mõjul). Kõige rohkem kannatavad Lõuna-Euroopas elavad inimesed. Vt Forzieri, Giovanni et al., Increasing risk over time of weather-related hazards to the European population, IPCC aruanne, 2014: Mitigation of Climate Change 5 EM-DAT,

3 Neile keskkonnakatastroofidele lisaks tabasid Euroopat terroriaktid arvukate ohvritega, kelle hulgas oli palju tõsiste põletushaavadega ja kohest ravi vajavaid inimesi. Epideemiate ja tervisealaste hädaolukordade oht andis endast märku Ebola ja Zika viiruste kaudu. Euroopa aga ei ole üksi. Olukord halveneb samasuunaliselt kogu maailmas: California osariigis põles sel aastal järjestikustes intensiivsetes metsatulekahjudes üle hektari metsa, mis on rohkem kui kaks korda riigi viieaastasest keskmisest 6. Brasiilias ei ole tõenäoliselt iial nii palju metsatulekahjusid olnud kui aastal 7. Tšiilis hävis metsatulekahjudes aasta juulist kuni aasta veebruarini enam kui pool miljonit hektarit. Euroopa Liit pakkus kustutustöödel aktiivset abi aastal olid Aafrikas ja Aasias laastavad üleujutused ja kogu maailmas hävitavad maavärinad. Septembris Mehhikos toimunud maavärinas kaotas elu üle 270 inimese, kokku varisesid kümned hooned ja kahjustada said sajad ajaloolise väärtusega hooned. Iraagi ja Iraani piirialal 12. novembril 2017 toimunud maavärinas hukkus vähemalt 420 inimest, vigastada sai üle 7000 inimese, tuhanded eluasemed ja kultuurimälestised said kannatada ning põhiliste vee- ja energiateenuste pakkumine oli tugevasti häiritud. Maavärinad on sel aastal toimunud ka Tšiilis ja Türgis. Uued probleemid nõuavad uusi tegutsemisviise. Käesolevas teatises kirjeldatakse, kuidas EL saab vastata kesksele probleemile, milleks on kaitsta paremini kodanikke nende katastroofide eest. Selles selgitatakse, kuidas ambitsioonikama ja terviklikuma lähenemisviisi abil saab tõhusama ja tulemuslikuma reageerimise eesmärgil kasutada ELi tasandit ja samal ajal tagada, et liikmesriigid kasutavad kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid katastroofide ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja nendele reageerimiseks. 2. ELI SENINE TEGEVUS Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism 9 on liikmesriikide ja kolmandate riikide käsutuses. Seda saab aktiveerida katastroofi korral, kui riigi enda võimalustest ei piisa. Mehhanism toimib vabatahtlikkuse alusel. Liikmesriik või kolmas riik esitab abitaotluse Euroopa Komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele ja teised liikmesriigid otsustavad, kas abi pakkuda või mitte. Teatava prognoositavuse saamiseks loodi vabatahtlikult eraldatud vahendite reserv. Liikmesriigid pakuvad vahendeid, mille kasutamist võib komisjon taotleda, aga liikmesriigid ei ole kohustatud abi andma. Sageli liikmesriigid ei suudagi abi pakkuda, eelkõige siis, kui üks ja sama katastroof tabab samaaegselt mitut liikmesriiki. Viimastel aastatel on kliimamuutused ja muud nähtused mõjutanud liikmesriikide võimet üksteist aidata, kuna nende enda suutlikkus on sageli ammendunud. Samal ajal on liimesriikide stiimulid liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu abi pakkuda väga nõrgad, kuna ELi eelarvest rahastatakse üksnes osa transpordikuludest. Enamasti ei ole transport punktist A punkti B aga kulukaim tegevus: tegevuskulud on transpordikuludest oluliselt suuremad. Näiteks suure välihaigla kohaletoimetamise kulud moodustavad vaid murdosa haigla jooksvatest kuludest, mis on umbes kuus miljonit eurot kuus. Lennuki saatmine Prantsusmaalt Portugali on samuti 6 Statistilised andmed hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuar kuni 22. oktoober Vt California osariigi CAL FIRE teenistus. 7 Brasiilia kosmoseuuringute riiklik instituut. 8 Vt ERCC Portal, Chile Forest fires EU support, 02 February Otsus nr 1313/2013/EL. Käesolev teatis on esitatud otsuse artikli 34 alusel. 2

4 odav, kui võrrelda seda lennuki mitme päeva käitamiskuludega. ELi eelarvest ei rahastata nende vahendite käitamiskulusid. Seetõttu ei anna liidu kodanikukaitse mehhanism sageli oodatud tulemusi. Näiteks metsatulekahjude kohta esitati sellel aastal 17 taotlust, aga vaid kümnel juhul anti tegelikult abi. Mõnikord reageeriti liiga aeglaselt. Seda mõjutas suuresti ka kustutuslennukite ja õhusõidukite piiratud kättesaadavus kas arvuliselt või tegevusaja poolest mitmes hätta sattunud liikmesriigis. Tuletõrjelennukite piiratud kättesaadavust süvendab ka asjaolu, et selliste lennukite eripära ja suurte tootmiskulude tõttu ei ole need turul kergesti kättesaadavad. Need asjaolud kahjustasid oluliselt Euroopa koordineeritud reageerimise jaoks eelnevalt kindlaks määratud suutlikkuse tõhusust ja osutasid sellele, et ELi tasandil puuduvad piisavad vahendid. See näitab ka seda, et praegu ei ole piisavalt stiimuleid, et luua tugev ELi kodanikukaitse suutlikkus ja kasutada seda katastroofidele reageerimiseks teistes liikmesriikides. Lühidalt öeldes osutasid käesoleva aasta suured katastroofid sellele, et liidu kodanikukaitse mehhanism oma praeguse struktuuri ja toimimisviisiga on ilmselgelt ammendunud. Samal ajal on selge, et katastroofide potentsiaalset mõju saab tõhusa ennetamise abil vähendada: Kesk-Euroopa aasta suurte üleujutuste majanduslik mõju oli aasta samalaadsete üleujutuste omast oluliselt väiksem. Seda saab osaliselt seletada alates aastast kasutusele võetud tõhusate üleujutuste ärahoidmiseks võetavate meetmete ja ohuennetusmeetmetega 10. Kogemustest on saadud järgmised väärtuslikud õppetunnid: 1. Selliste mitmetahuliste või sagedaste äärmuslike kliimanähtuste korral nagu aastal toimunud õnnetused on vaja lisavahendeid. Neid tuleb kasutada võimalikult tõhusalt. 2. Toimival solidaarsusmehhanismil peab olema piisavalt tugev stimuleerimissüsteem, mille abil edendada reageerimisvahendite jagamist piiriüleselt. 3. Asjakohane riskianalüüs ja sihipärane lühi- ja pikaajaline ennetustegevus koos tõhusa järelevalvega moodustavad tugeva aluse katastroofideks valmisolekuks ja neile reageerimiseks. 4. Kõiki kättesaadavaid ELi vahendeid, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, tuleb katastroofide ennetamiseks ja ohjamiseks täies mahus ära kasutada ja nende vastastikune sünergia võimalikult hästi ära kasutada. ELi katastroofide ohjamise tugevdamine tähendab ka liikmesriikide katastroofide ennetustegevuse ja seda toetavate ELi meetmete kriitilist analüüsi. Liidus ja liikmesriikides on hädasti tarvis terviklikku lähenemisviisi, milles oleksid ühendatud ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmed. Ennetustegevusse investeerimine võib päästa inimelusid ja säilitada elatusallikaid, seepärast peab selle tõhusalt suunama katastroofiohtudele. 3. KAITSEV EUROOPA : RESCEU Liit tervikuna peab olema valmis muutuvateks ja uuteks tekkivateks ohtudeks, olgu need siis looduslikud või inimtegevusest tingitud. Seepärast on inimeste, kogukondade, majandushuvide ja 10 Vt 3

5 keskkonna parema kaitsmise eeltingimuseks senisest tugevama ja terviklikuma katastroofide ohjamise suutlikkuse loomine ELis. ELil tuleb parandada kõigi poliitikavaldkondade ja vahendite panust, et suurendada oma suutlikkust katastroofe ennetada, nendeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda. See aitaks suurendada Euroopa solidaarsust ja vastutust kõigil tasanditel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust käsitlevas ettepanekus muudetakse praegu kodanikukaitse vallas kehtivaid õigusakte selliselt, et Euroopa saaks teha suure sammu edasi loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel nii liidus kui ka sellest väljapool. Muudatuste eesmärgid on järgmised: a) tõhustada ELi ja liikmesriikide katastroofidele reageerimise kollektiivset võimet ning kõrvaldada korduvad ja tekkivad suutlikkuse puudujäägid, luues kahetasandilise reageerimissuutlikkuse süsteemi: reageerimissuutlikkuse sihtotstarbeline reserv resceu, mida kontrollitakse liidu tasandil, ja liikmesriikide senisest tõhusam ja dünaamilisem panus Euroopa kodanikukaitse ühisressursi kaudu; b) suurendada ennetustegevuse tähtsust osana katastroofiohu ohjamise tsüklist ja tugevdada sidusust teiste oluliste ELi poliitikavaldkondadega, muu hulgas kliimamuutustega kohanemise, katastroofide ennetamise ja neile reageerimise valdkonnas; c) tagada liidu kodanikukaitse mehhanismi haldusmenetluste paindlikkus ja tõhusus hädaabioperatsioonide toetamisel Katastroofidele reageerimise tõhustamine ELis ELi ühine lähenemisviis tähendab, et teatud ajahetkel on kasutuselevõtuks olemas rohkem vahendeid. Sel põhjusel on ettepanekus kaks tegevussuunda, mille abil täita suutlikkuse puudujäägid, et liit saaks katastroofidele reageerimist ühiselt tõhustada. Esiteks loob Euroopa Komisjon kiiremas korras ELi vahendite erireservi, et EL saaks katastroofi korral mõistlikult ja sidusalt reageerida ning kõrvaldada praeguse liidu kodanikukaitse mehhanismi vabatahtliku süsteemi puudused. See reserv on resceu ja see hõlmab vahendeid, mis võimaldavad ELil tegutseda sellist liiki katastroofide korral, mis on viimastel aastatel kõige sagedamini Euroopa sotsiaalset struktuuri nõrgendanud. Nendeks vahenditeks on metsatulekahjude kustutamiseks kasutatavad lennukid, suure võimsusega pumbad, otsingu- ja päästeüksused linnades ja rahvaterviseohtudega seotud varustus, näiteks välihaiglad ja erakorralise meditsiini rühmad. Uue suutlikkuse puudujäägi ilmnemise korral määrab komisjon delegeeritud õigusaktiga kindlaks lisavahendid, mis liidetakse reserviga resceu. Euroopa kodanikukaitse suutlikkusega täiendatakse olemasolevaid riiklikke reageerimisvahendeid, millega juba panustatakse Euroopa koordineeritud tegevusse. resceu hõlmaks vahendeid, mis on renditud või liisitud ELi kokkulepete kaudu või soetatud ELi täieliku rahastuse toel. EL rahastusega kaetakse kõik nende vahenditega seonduvad kulud, komisjon vastutab varade operatiivse kontrolli eest ja otsustab nende kasutamise üle. Operatsioonide käigus peab abi taotlenud riik tagama, et tegevus, mis hõlmab resceu vahendeid ja rühmi, viiakse ellu vastavalt komisjoniga kokku lepitud kasutuskorrale. 4

6 Teiseks tehakse ettepanek tugevdada ja lihtsustada liidu kodanikukaitse mehhanismi praegust stimuleerimissüsteemi. EL peaks pakkuma senisest suuremat kaasrahastamise määra (75 %) kohandamise, parandamise ja käitamise (sealhulgas transport) tasandil seoses kuludega, mis on seotud liikmesriikide poolt eelnevalt kindlaks määratud reageerimisvahenditega Euroopa kodanikukaitse ühisressursis ehk nende vahenditega, millele ELi kriisiohje võib igal ajal loota. Kuna neile vahenditele antakse senisest suuremat ELi rahalist toetust, oleksid need komisjoni taotluse korral kättesaadaval pärast liidu kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on sellises erakorralises olukorras, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist. See muudaks olukorda praegusega võrreldes märkimisväärselt. Teisest küljest ei peaks liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu enam kaasrahastama selliste vahendite kasutamist, mida antakse juhtumipõhiselt, ilma et oleks võimalik ette näha, kas need katastroofi toimumise ajal ka tegelikult kättesaadavad on. Kaitsev Euroopa peaks olema võimeline katastroofidele kiiresti reageerima, ilma et oleks vaja läbida bürokraatlike menetluste pikka ahelat. resceu abil see probleem laheneb, kuna luuakse tugev ja usaldusväärne viivitamatu reageerimissuutlikkus, mida saab kasutada riikide taotluse korral, kui nad ei suuda õnnetusega ise toime tulla ega saa piisavalt välist abi. resceu on kättesaadaval, kui riigi suutlikkus on ebapiisav või ülekoormatud. See mehhanism aga ei asenda riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavaid meetmeid: kõigil tasanditel tuleb tugevdada valmisolekut muutuvas riskikeskkonnas. Ettepanek sisaldab ka sätteid, millega tagatakse, et ELi vahendite väljamaksmisel liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu kaasneb sellega ka liidu piisav nähtavus. Seepärast toetub Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism kahele teineteist täiendavale sambale: Euroopa kodanikukaitse ühisressurss, mille raames jagavad liikmesriigid oma vahendeid usaldusväärselt, ja viimase võimalusena resceu, mida saab kohe mobiliseerida. Tulemuseks oleks süsteem, mida iseloomustab lihtsustamine, bürokraatia märkimisväärne vähendamine, aga eelkõige kiirem ja asjakohasem reageerimine. Selline kodanikukaitse mehhanism toimiks katastroofi korral täiendava kaitsepuhvrina kodanike kaitsmisel Tugev ennetustegevus ja valmisolek kodanikukaitse kaudu Liidu kodanikukaitse mehhanismi tugevdamisega seatakse katastroofide ennetamine ja ohtude vähendamine katastroofiohu ohjamise keskmesse. Ennetusmeetmeid on vaja, et leevendada õnnetuste tagajärgi ja suurendada ühiskonna vastupidavust järgmiste õnnetuste puhuks, vähendades samal ajal vajadust reageerida. Katastroofide tõhusal ennetamisel on oluline tähtsus ELi infrastruktuuri, ökosüsteemide ja ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel. Liikmesriikide suured investeeringud katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku alasesse järelevalvesse on resceu loomisel võtmetähtsusega. Katastroofide tõhusa ohjamise alus on ennetustegevus, mis tuleb tugevalt siduda valmisoleku ja reageerimistegevusega ja integreerida see senisest strateegilisemalt liidu tõhustatud kodanikukaitse mehhanismi tegevusse. Ettepanekus on sel eesmärgil ette nähtud säte, mille kohaselt võib komisjon taotleda ja jälgida ennetus- ja valmisolekukavade rakendamist ja selle kohta aruande esitada. 5

7 Uue õigusakti ettepanekuga toetatakse tugevamalt ka katastroofide ennetamisele suunatud meetmeid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, varajase hoiatamise süsteemide, katastroofideks valmisoleku (nt koolitused ja õppused) ja selliste teadmushalduse algatuste tähtsust nagu katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse 11 algatatud heade tavade vahetamine, tehnosiire ning selle tagamine, et eri standardite ja protokollide kasutamine ei takista vahendite tõhusat kasutamist. Ettepanekuga nähakse ette ka spetsiaalsed konsulteerimismehhanismid, mis võimaldavad komisjonil tuua kokku konkreetsete ühiste huvidega liikmesriigid, et kaaluda põhjalikult, kuidas tegeleda selliste konkreetsete probleemidega nagu metsatulekahjud. Ettepanekuga luuakse ka võimalus sihtotstarbelise liidu kodanikukaitse teadmusvõrgustiku loomiseks, mille raames teha koostööd näiteks katastroofiohu juhtimise teadmuskeskusega. Seeläbi peaks tugevnema liidu kodanikukaitse mehhanismi koolitusosa, mis põhineb tihedal koostööl asjaomaste riiklike struktuuridega. Kõnealuse võrgustiku eesmärk oleks suurendada ELi ühist katastroofide ohjamise tõhusust. See tuleks moodustada üleeuroopalise spetsiaalse koolitus- ja õppuskeskuste võrgustikuna, mille raames levitada Euroopa ja rahvusvahelise tasandi parimaid tavasid, tugevdada koostalitusvõimet ja vastuvõtvat riiki toetavaid meetmeid ja viia läbi ELi ühisõppusi. Euroopa kodanikukaitse teadmusvõrgustik edendab koostööd ja vastastikust mõistmist ning aitab arendada liidu ühist katastroofideks valmisoleku kultuuri. ELi ühist katastroofideks valmisolekut ja neile reageerimist saab tõhustada suurema koostöö, ühiskoolituste ja stsenaariumipõhiste õppuste kaudu. 3.3 Lihtsustamine Ettepanekuga soovitakse ühtlustada haldusmenetlusi, et vähendada abi saatmisel esinevaid viivitusi. Sellega lihtsustatakse praegust süsteemi järgmiselt: võetakse kasutusele ainult üks reageerimisvahendite kategooria, mille kasutamine nõuab kaasrahastamist liikmesriikide ja ELi eelarvest, st Euroopa kodanikukaitse ühisressurss; kehtestatakse ühtne kaasrahastamise määr (75 %) seoses Euroopa kodanikukaitse ühisressursis olevate vahendite kohandamis-, parandamis-, transpordi- ja käitamiskuludega; transpordikulude kaasrahastamiseks võetakse kasutusele konkreetne viide ühikuhindadele, ühekordsetele maksetele ja kindlamääralistele maksetele, et parandada nii järjepidevust kui ka tõhusust; lisatud on erisätted, millega piiratakse liidu kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimiseks kuluvat aega 90 päevaga (kui ei ole teisiti põhjendatud), et selgitada mehhanismi kohaldamisala ja motiveerida vahendite kasutamist viivitamatu reageerimise etapis. PEAMISED MEETMED Liikmesriigid võtavad nõukogus ja Euroopa Parlamendis vastu õigusaktid liidu kodanikukaitse mehhanismi muutmiseks. 11 Katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse algatused hõlmavad näiteks kõige innovaatilisemate uurimistulemuste pidevat arendamist ja kasutamist. 6

8 Liikmesriigid võtavad ettevalmistavaid meetmeid, et olla valmis siduma lisavahendeid Euroopa kodanikukaitse ühisressursiga niipea, kui õigusakt on vastu võetud. Esimese näitena spetsiaalsest konsulteerimismehhanismist loob komisjon struktuuri, mis võimaldab asjaomastel liikmesriikidel süstemaatiliselt, korrapäraselt ja tihedalt koordineerida ja teha koostööd enne metsatulekahjude hooaega ja selle jooksul. Komisjon võtab kõik ettevalmistavad meetmed sellise liisingu- või rendilepingu saamiseks, mille abil anda resceu-le ettenähtud vahendid. Komisjon hõlbustab arutelusid tööstusharuga, et kiirendada selliste vahendite (nt kustutuslennukid) tootmist, mis ei ole turul kergesti kättesaadavad. Liikmesriigid valmistavad ette ennetus- ja valmisolekukavad ja saadavad need komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks 2019, et komisjon saaks kavasid hinnata ja aidata neid liikmesriike, kes võivad vajada täiendavat toetust. Komisjon koordineerib ulatuslikeks katastroofideks valmisolekut ja neile reageerimist käsitlevat sektoriülest teabevahetust liikmesriikidega. See hõlmab kodanikukaitse raames ka terrorirünnakuid. 4. TÄIENDAVUS ELI MUUDE KATASTROOFIDE OHJAMISEGA SEOTUD POLIITIKAMEETMETEGA Kui solidaarsus ja vastutus katastroofidele reageerimisel ja nendeks valmisolekul suureneb, tuleb võtta vajalikud ennetusmeetmed, et vähendada riske pikas perspektiivis. See tähendab küll ELi poliitikameetmete senisest suuremat koordineerimist, aga suurendada tuleb ka riiklikku koordineerimist, sealhulgas piirkondlike ja kohalike osalejatega ning liikmesriikide käsutuses olevate eri vahendite ja instrumentide vahel. Katastroofiohu ohjamisega seotud aspektid on üha enam integreeritud paljudesse ELi poliitikavaldkondadesse. Näiteks toetatakse ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias ELi tegevust, millesse on integreeritud kliimamuutustele vastupanuvõimega seonduv aspekt, edendades kohanemist peamistes haavatavates sektorites nii, et tekiks sünergia katastroofiohu ohjamisega. Need aspektid on integreeritud ka rahastamisvahenditesse, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse, Solidaarsusfondi, keskkonnaalastesse õigusaktidesse (nt üleujutuste ohjamise kavad ja ökosüsteemipõhised lahendused), teadusuuringutesse ja innovatsiooni, 12 kliimamuutustega kohanemise strateegiasse, tõsiste piiriüleste tervise- ja muude ohtudega seotud tegevusse Programmi Horisont 2020 raames on metsatulekahjudega seotud uurimisprojekte rahastatud rohkem kui 20 miljoni euro ulatuses aastaks kavandatud edasised uurimisprojektid hõlmavad järgmisi teemasid: Uus ökosüsteemil põhinev kohandatud juhtimine, sealhulgas looduspõhised lahendused metsatulekahjude ohu vähendamiseks ELis (15 miljonit eurot) ning Vastupanuvõimelised metsad, mille eesmärk on töötada välja uued suunavad juhised metsatulekahjude ohu ennetamiseks ja teha riske arvestavad parimaid kohanemisvõimalusi käsitlevad otsused (10 miljonit eurot) aastal töötatakse välja metsatulekahjude riskijuhtimist ELis käsitlev strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, mis põhineb ELi rahastatud metsatulekahjude uurimisprojektide teadusliku ja poliitilise läbivaatamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ning Lissabonis aasta jaanuaris/veebruaris toimuval eri sidusrühmi hõlmaval seminaril ( How to face megafires in Europe ) sõnastatavatel soovitustel. 13 Komisjoni töödokument Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku jaoks, SWD(2016)

9 Samamoodi aitab ELis tehtavate investeeringute katastroofikindluse kontrollimine edendada suuremat vastupanuvõimet ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Enamik ELi rahalisi vahendeid katastroofide ennetamise ja ohjamise alase tegevuse toetamiseks on praegu kavandatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu. Ajavahemikul eraldas 20 liikmesriiki peaaegu kaheksa miljardit eurot kliimamuutustega kohanemise ja katastroofide ennetamise ja ohjamise jaoks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, muutes selle peamiseks ELi rahastamisallikaks selles valdkonnas 14. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) maaelu arengu prioriteedi raames on ette nähtud prioriteetne valdkond, mis käsitleb põllumajandusettevõtte riskiennetamise ja - juhtimise toetamist. Sellest fondist toetatakse ka metsandusvaldkonna meetmeid, mis hõlmavad konkreetseid metsatulekahjude ennetamise ja metsade taastamise meetmeid. Ajavahemikuks on konkreetselt selleks eesmärgiks eraldatud ligikaudu 2,3 miljardit eurot. Enamik kavandatud meetmeid investeeringute toetamiseks 15 ennetustegevusse, mille abil vähendada loodusõnnetuste ja katastroofiliste sündmuste tagajärgi, 16 ning investeeringute toetamiseks põllumajandusmaa ja tootmispotentsiaali taastamisse, 17 tuleb praeguse programmitöö perioodil veel rakendada. Lisaks sellele on komisjon alates ELi Solidaarsusfondi loomisest aastal tõsiste loodusõnnetuste järgsete hädaolukorra ja päästeoperatsioonide refinantseerimisvahendina eraldanud kokku üle viie miljardi euro ELi rahalise abina katastroofijärgseks sekkumiseks. Samuti on vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks kindlaks määratud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest abi saamise eeltingimused, mis on seotud katastroofiohu ennetamise ja ohjamise ning kliimamuutustega kohanemisega: riskide ennetamisse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisse ja nende juhtimisse tehtavate investeeringute puhul tuleb riiklikul või piirkondlikul tasandil läbi viia riskihindamised. Kõnealune tingimuslikkus on õhutanud liikmesriike muutma katastroofiohu ohjamissüsteemide struktuuri, suurendama haldussuutlikkust ja parandama investeeringute kvaliteeti. Ennetustegevuse tõhustamine ELis toetub ka tugevale teaduslikel andmetel põhinevale teadmusbaasile ning arvukate tõendite, saadud kogemuste, heade tavade ja projektitulemuste tõhusale levitamisele. Katastroofiohu mõistmine on riskiteadlikkuse ja riskikäitumise kultuuri arendamise eeltingimus ELis. Katastroofidele reageerimise ja neist taastumise püüdlusi saab toetada mitme muu ELi poliitikavaldkonna ja fondi kaudu, näiteks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi taastamismeetmed, ühtekuuluvuspoliitika raames rahastatud programmide paindlikkus ja ELi 14 Euroopa Regionaalarengu Fond: 4,2 miljardit eurot; ühtekuuluvusfond: 3,7 miljardit eurot. 15 Kaasrahastamise määr võib olla kuni 80 % individuaalsete ja kuni 100 % kollektiivsete investeeringute puhul. 16 Ajavahemikus : 3,8 miljardist eurost, mis on kavandatud investeerimiseks metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks, on praeguseks kasutatud 13,4 %; 354 miljonist eurost, mis on kavandatud metsakeskkonna- ja kliimateenusteks, edendades ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, on praeguseks kasutatud 7,2 %; 2,7 miljardist eurost, mis on kavandatud riskijuhtimismeetmeteks, näiteks kindlustus, usaldusfondid ja sissetuleku stabiliseerimise toetus, on praeguseks kasutatud 7,2 %. 17 Ajavahemikuks kavandatud 2,1 miljardit eurot, millest 10,4 % on praegu kasutatud. 8

10 Solidaarsusfondi aktiveerimine. Lisaks võimaldab Euroopa solidaarsuskorpus osaleda noortel kogukondade töös katastroofide ennetamisel või nendest taastumisel. See väljendab võimsalt ELi solidaarsust. Üldiselt tuleks ka ELi õigustiku asjaomaste valdkondade ajakohastamisel võtta arvesse katastroofide ennetamise ja neile reageerimise olulisust. PEAMISED MEETMED Liikmesriigid kasutavad kehtivate ELi õigusaktide raames ära kõik rahastamisvõimalused suutlikkust tagavate vahendite soetamiseks, kohandamiseks ja uuendamiseks. Komisjon kaalub nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames aasta järgselt eeltingimuse mehhanismina kasutada riskihindamisi ja riskijuhtimise kavandamise sätteid 18. Komisjon uurib, kuidas saaks aasta järgsel perioodil kohaldatavate eeskirjadega hõlbustada kaasrahastamise raames katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, kasutades ühtekuuluvuspoliitika vahendeid Euroopa kodanikukaitse reageerimisvahendite ühisressursi kontekstis aasta suveks kontrollib komisjon kõigisse asjakohastesse programmidesse kavandatud investeeringuid ja arutab liikmesriikidega võimalikke muudatusi. Liikmesriigid peaksid suunama järelejäänud vahendid konkreetsetele projektidele ja vajaduse korral muudab komisjon programme kiiresti. Liikmesriigid kasutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võimalust suurendada loodusõnnetuste toimumise järel kaasrahastamise määra või taastamis-/rekonstrueerimismeetmeid. Komisjon kaalub, kuidas saaks pärast aastat kiirendada asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide muutmise menetlusi, eriti juhul, kui on toimunud katastroof 19. Komisjon toetub asjaomaste ELi õigusaktide ja menetluste läbivaatamisele, et oluliselt tõhustada katastroofide ennetamisega seotud aspekte kõigil asjaomastel valitsustasanditel. Komisjon algatab katastroofide ennetamise teemalise teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaania, keskendudes eelkõige metsatulekahjudele, kuumalainetele ja muudele kliimamuutustest tingitud äärmuslikele ilmastikunähtustele, et parandada teadlikkust ennetustegevuse olulisusest. 18 Sellised sätted nagu katastroofiohu ohjamise kavad vastavalt kodanikukaitset käsitlevatele õigusaktidele, ELi üleujutuste direktiivil põhinevad üleujutusohu ohjamise kavad, kaaluda võiks ökosüsteemipõhiseid meetmeid, et suurendada metsade vastupanuvõimet tulekahjudele. 19 Kiirendatud menetlusi kasutati rakenduskavade muutmiseks pärast aasta Portugali metsatulekahjusid. 9

11 Liikmesriigid ja komisjon edendavad kahjusid käsitlevate andmete süstemaatilisemat kogumist ja levitamist, et parandada nende andmete kogumist ja kasutada neid andmeid ära ennetusmeetmete ja kliimamuutustega kohanemise meetmete optimeeritud kavandamiseks. 5. KOKKUVÕTE aasta hävitavate katastroofide jada, mis nõudis palju inimelusid ja põhjustas suurt kahju keskkonnale ja majandusele, tõi esile vajaduse tugevdada Euroopa solidaarsust ning ELi ja tema liikmesriikide vastutust katastroofide ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel. Kliimamuutused on probleeme märkimisväärselt süvendanud ja aidanud kaasa loodusõnnetuste sagenemisele ja intensiivistumisele. Euroopa, mis kaitseb, peab suutma ära hoida ka ühiskonna struktuuri kahjustavaid probleeme, nendeks valmistuda ja neile reageerida. resceu on suur samm edasi, et anda liidule ja tema liikmesriikidele suutlikkus seda teha. Tuginedes põhimõttele, mille kohaselt peab kindlaks tehtud ohtude ennetamine või nendega kohanemine olema kohustus ja mitte valikuvõimalus, kui täielik ennetamine ei ole võimalik, ja millele lisandub suutlikkus reageerida nii kiiresti ja tõhusalt, kui see on inimvõimete piires võimalik, tugevdab resceu märkimisväärselt katastroofiohu ohjamise suutlikkust ELis. resceu abil saavutatakse olukord, milles kõik riigid on katastroofide ennetamise integreerinud igasse poliitikavaldkonda, teinud sellised kokkulepped, mille abil tagatakse reageerimissuutlikkuse rahuldav tase, ja saavad turvaliselt loota ELi abile katastroofi korral, mis on oma ulatuselt või laadilt erakorraline ja kus ELi sekkumine on õigustatud. Tulevikus saavad Euroopa Liit ja liidu kodanikukaitse mehhanismis osalevad riigid täielikult keskenduda tulevikuohtudel põhinevale reageerimissuutlikkuse arendamisele. 10

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 RELEX 482 IA 152 CODEC 901 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.2.2012 COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Vahehindamine ELi mitmeaastane programm

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Delivering performance in Cohesion

Delivering performance in Cohesion ET 2019 Ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse saavutamine Infodokument Juuni 2019 2 Sisukord Punkt Kokkuvõte I XVIII Sissejuhatus 01 07 Tulemuslikkus ELis 01 02 Ühtekuuluvus 03 Käesoleva infodokumendi eesmärk

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem