Phil Est_sisu.indd
|
|
- Tõnu Kutsar
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EESSÕNA Anna Verschik Tallinna ülikool Selle aasta kogumiku teema on Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja nii-öelda kontaktivabalt; iseasi on, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Kogumiku autorkond on rahvusvaheline, on nii tunnustatud kui algajaid teadlasi (magistrante, doktorante). Peaaegu kõik artiklid käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel. Teemade ring on päris lai. Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel on ülevaade teooriatest, mis ühel või teisel määral käsitlevad tõlkelaene. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt ka Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ja tõdevad järjekordselt, et universaalseid piiranguid pole olemas ning et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret (Lotfitka) teiste roma keelekujude kontekstis ja üldisel keelekontaktide intensiivsuse skaalal (Thomason and Kaufman 1988). Kaks artiklit keskenduvad mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele. Kristiina Praakli uurib Soomes elavate eestlaste suhtlusrühma mitme keelse pragmaatika seisukohalt ning Helin Kask arutleb inglise keele mõju üle eesti moeblogides. Koodikopeerimismudelit (Johanson 1993) kasutab Helin Kask just mainitud artiklis, aga ka Elīna Joenurma eesti-läti kakskeelse kõne uurimiseks. Viimases pööratakse tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule.
2 6 Anna Verschik Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust. Erinevalt teistest autoritest on nende artiklis tegu eksperimentaalse metodoloogiaga. Võib öelda, et retseptiivse kakskeelsuse teema kerkib üles ka Kristiina Praakli artiklis, kuna ta uurib kahe lähedase sugulaskeele kontakte. Lähemalt artiklitest Ad Backus ja Daria Bahtina-Jantsikene käsitlevad retseptiivset mitmekeelsust (lingua receptiva ehk LaRa) eesti-vene suhtluses. Retseptiivne mitmekeelsus tähendab seda, et kumbki osapool kõneleb oma keeles või vajaduse korral mugandab seda ning et kumbki osapool suudab enam-vähem mõista, mida teine omas keeles räägib (lähemalt vt Rehbein, ten Thije and Verschik 2012). Selline suhtlemine ei piirdu ainult lähedaste sugulaskeelte paariga, vaid on võimalik ka mittesugulaskeelte puhul, kui kummalgi kaasvestlejal on teise keele passiivne oskus. Eksperimendi andmete põhjal selgus, et teise keele oskus ei ole alati ainuotsustav ning et edukas suhtlus on võimalik ka piiratud keeleoskuse puhul. See võib tähendada seda, et keelejuhid on hinnanud oma keeleoskust liiga tagasihoidlikult, aga ka seda, et kommunikatsioon ei sõltu ainuüksi keeleoskusest, vaid sõltub ka nn meta-kommunikatiivsetest strateegiatest. Jim Hlavac räägib makedoonia-inglise koodivahetusest Austraalias, pöörates tähelepanu eelkõige kergverbile. Kergverb kui analüütiliste verbikonstruktsioonidega osa (inglise keeles light verb ehk dummy verb) eksisteerib makedoonia keeles marginaalselt (keelekorraldajad on pidanud vajalikuks see analüütiline konstruktsioon kirjakeelest välja rookida), kuid olemasolev võimalus tuleb appi, kui on vaja integreerida inglise verbe. Tavaliselt on tuumaks mõni üldise tähendusega verb, nagu tegema, saama vms. Nõnda tekib konstruktsioon, nagu walking praješ jalutad (tegijanimi verbist walk kõndima + makedoonia verb tähendusega tegema vastavas isikus, arvus ja ajas). Pole selge, kas mudeliks on marginaalselt eksisteeriv makedoonia konstruktsioon või mõni inglise püsiväljend,
3 Eessõna 7 nagu to do shoping sisseoste tegema, to have lunch lantši sööma > makedoonia ima lunch (ima omama ). Elīna Joenurma keskendub eesti-läti kakskeelse keelejuhi kõnele. Tasakaalus kakskeelsuse tingimustes ei saa öelda, kumb keel on nii-öelda tugevam, kuigi kronoloogiline pilt on selge (eesti keel on omandatud esimesena). Kuigi mõju kahesuunalisus ei ole kontaktlingvistikas uudne asi, on täiskasvanud kakskeelsete uurimustes tavaliselt rõhuasetus kas K1 > K2 (teise keele omandamise uurimuses) või K2 > K1 (enamik kontaktlingvistilist kirjandust). Siin aga pöörab autor tähelepanu mõlemale suunale, läti-eesti ja eesti-läti, kasutades koodikopeerimismudelit (Johanson 1993). Selgub, et see, mida ja kuidas kopeeritakse, on mõlema suuna puhul küllalt sarnane. Erinevusi võib leida diskursuspragmaatiliste sõnade kopeerimisel: pigem kopeeritakse eesti keelest läti keelde kui vastupidi. See võib tähendada muuhulgas seda, et keelejuhi jaoks on eesti keel pragmaatiliselt domineeriv (Matras 1998 terminoloogias). Helin Kask uurib inglise-eesti koodikopeerimist eestlaste moeblogides. Inglise keele positsioonist ja mõjust Eestis on seni kirjutatud pigem makrotasandil, toetudes küsitlustele. Artikli keskmes on aga kontaktlingvistilised aspektid. Enamik koopiaid inglise keelest on täielikud koopiad (sõnad, püsiühendid, väljendid). See on oodatav ja arusaadav, sest leksikaalne ja semantiline mõju avaldub keelekontaktide varajases staadiumis. Samas oleneb palju ka tekstitüübist: mitmekeelsus on moeblogides pigem norm, blogi on monoloogiline formaat (erinevalt jututoast, foorumist vms) ja seetõttu ei ole isegi pikemad lõigud teises keeles võimatud. Inglise elemendid pole aga alati eesti grammatika kohaselt mugandatud. Lisaks semantiliselt spetsiifilisele (valdkonna omasele) sõnavara kopeerimisele esineb hulgaliselt inglise diskursuspragmaatilisi sõnu (well, anyway vms). Viimased esinevad ka noorema põlvkonna suulises kõnes ning ei ole valdkonna ega tekstitüübi spetsiifilised. Valikulisi koopiaid (mallide ja konstruktsioonide kopeerimist) on vähe (2% juhtumitest), kusjuures segakoopiaid (epic-kiire taolisi näiteid) on rohkem (7%).
4 8 Anna Verschik Lea Meriläinen, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto, vaatlevad, kuidas eri distsipliinid (teise keele omandamise uuringud, kontaktlingvistika ja tõlketeadus) käsitlevad tõlkelaene. Kõnealused distsipliinid kasutavad päris erinevat metakeelt ja suhtumine tõlkelaenudesse erineb, kuigi tõlkelaenamise kognitiivseid aluseid nähakse samamoodi. Teise keele omandamise seisukohalt nähakse tõlkelaene eelkõige esimese keele mõjuna. Selle tagajärjel produtseeritakse vorme, mis sihtkeeles puuduvad (nn non-target forms). Kontaktlingvistika käsitleb tõlkelaene neutraalselt kui emma-kumma keele mõju all tekkinud uuendust. Tõlketeaduses on teema üllatavalt marginaalne. Tõlkelaene käsitletakse neologismidena. Kõigi kolme puhul on ühine, et tõlkelaen ei ole pelgalt leksikaalne nähtus, vaid võib sisse tuua ka morfosüntaktilisi ja semantilisi uuendusi. Kristiina Praakli analüüsib materjali, mida ta on kogunud Soomes elavate eestlaste Facebooki rühma leheküljelt. Võrreldes teiste artiklitega, on see kõige vähem keelesüsteemikeskne. Põhirõhk on kakskeelse suhtluse pragmaatikal. Teemaalgataja keelevalik on ühtlasi vihje kommenteerijatele. Antud virtuaalkeskkonnas, nagu suulises kõneski, on refereerimine (tsiteerimine, teiste isikute sõnavõttudele viitamine/ümberjutustus) koodivahetuse põhifunktsiooniks. Koodivahetus on rühmas pigem kirjutamata norm kui erand, siiski väga pikki soomekeelseid lõike ei taheta aktsepteerida. Kui eestlased omavahel kirjutavad pikalt soome keeles, tekitab see paljudes imestust ja kutsub esile metalingvistilisi kommentaare keelevaliku kohta. Koodivahetus on sujuv ja peaaegu ei mõjuta morfosüntaksi (vrd näiteks Virve Vihmani ja Helin Kase artiklitega). Anette Ross uurib Eestis elavate romade keele suhteid teiste roma keelevariantide ja muude mõjukeeltega (vene, läti, eesti). Artikkel paigutab Eestis elavate romade Lotfitka keelevariandi Thomasoni ja Kaufmani (1988) laenatavuse skaalasse. Keele säilitamise puhul algavad muutused sõnavarast, järgmises staadiumis on võimalik tähenduste ja mõningate struktuuride laenamine (sõnajärg, rektsioon, intonatsioon vms) jne. Eestis elavad romad on enamasti pärit Lätist ning kõnelevad nn Lotfitka (Läti) murret, mis kuulub
5 Eessõna 9 kirderoma murderühma (koos Venemaa romade murde Xaladytka, Poolas kõneldava Polska romaga jne). Lotfitkale on ajalooliselt mõju avaldanud läti ja vene keel. Samuti elab Eestis teatud hulk Xaladytka variandi kõnelejaid. Praeguseks on läti keele mõju nõrgenenud ja eestikeelses keskkonnas on uue mõjukeelena üles kerkinud eesti keel. On märgata eesti keele leksikaalset mõju, aga ka tähenduste laenamist. Mitmed leksikaalsed laenud säilitavad eesti foneeme. Kontaktid eesti keelega paiknevad Thomasoni ja Kaufmani skaalal esimese (juhuslik kontakt) ja teise (intensiivsem kontakt) staadiumi vahel. Virve-Anneli Vihman mõtestab lahti kontaktlingvistikas laialt tuntud mudeleid (maatrikskeeleraamistiku mudel ehk MKR ja selle täiendatud versioon, nn 4M mudel) ja püstitab küsimuse, kas keelekontaktid toimuvad ühe osalause sees või ka mujal. Ta järeldab, et mudelid töötavad siis, kui maatrikskeel on selgelt määratav, aga alati see nõnda pole. Üks sisestatud verb võib muuta kogu lause grammatikat, nt ütluses doesn t täida soovid ei täida soove peaks MKR järgi eestikeelne osa käituma eesti grammatikale vastavalt (oodatav oleks mitmuse osastav), aga nii ei juhtu. Seega ei saa alati öelda, kumb keel annab ette grammatilise raamistiku. Seega mõlemad keeled võivad dikteerida kakskeelse kõne grammatikat. Sarnaseid tähelepanekuid on ka teiste keelepaaride kohta (Auer and Muhamedova 2005). Toimetaja loodab, et selle kogumikuga õnnestub kontaktlingvistika probleemistik lugejale lähemale tuua ja näidata, et kõik autorid osalevad ühises rahvusvahelises diskussioonis ja kasutavad sama metakeelt, olenemata sellest, mis keelte materjaliga nad töötavad.
6 10 Anna Verschik KIRJANDUS Auer, Peter; Muhamedova, Raihan Embedded language and matrix language insertional language mixing: Some problematic cases. Italian Journal of Linguistics / Rivista di linguistica 17 (1), (special issue, ed. G. Berruto). Johanson, Lars Code-copying in immigrant Turkish. Immigrant languages in Europe. Eds. G. Extra, L. Verhoeven. Clevedon, Philadelphia, Adelaide, Matras, Yaron Utterance modifiers and universals of grammatical borrowing Linguistics 36 (2), Rehbein, Jochen; ten Thije, Jan D.; Verschik, Anna Remarks on the quintessence of receptive multilingualism. Eds. Jan D. ten Thije, Jochen Rehbein, Anna Verschik. Lingua Receptiva. International Journal for Bilingualism 16 (3), Thomason, Sarah Grey; Kaufman, Terence Language Contact, Creolization and Genetic Linguistics. Berkeley: University of California Press.
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
Rohkem2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest
2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid
Rohkemdoi: /erya6.09 VÄHEMUSKEELTE ELUJÕULISUS JA ARENGUSUUNDUMUSED EESTI VENEKEELSETES KEELEKESKKONDADES Elvira Küün Ülevaade. Artiklis on kirjeldatu
doi:10.5128/erya6.09 VÄHEMUSKEELTE ELUJÕULISUS JA ARENGUSUUNDUMUSED EESTI VENEKEELSETES KEELEKESKKONDADES Elvira Küün Ülevaade. Artiklis on kirjeldatud vähemuskeelte situatsiooni Eesti venekeelsetes keelekeskkondades.
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI KEELTE OSAKOND Ann Szmolka-Andreson EESTI-UNGARI MITMEKEELSETE PEREDE
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI KEELTE OSAKOND Ann Szmolka-Andreson EESTI-UNGARI MITMEKEELSETE PEREDE KEELEPOLIITIKA VIIE PERE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemAjaveeb-veebileht.pptx
Inoftehnoloogia ja koostöö Ajaveeb ehk blog Ka veebipäevik, weblog - sisaldab perioodiliselt lisatavaid postitusi, mis on pööratud kronoloogilises järjekorras Ajaveeb võib olla avalik (nähtav kõigile lugejatele)või
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemMicrosoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc
EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Anna-Liisa Taal TARTU LINNA LASTEAIAÕPETAJA
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Anna-Liisa Taal TARTU LINNA LASTEAIAÕPETAJATE KIRJELDUSED OMA TÖÖ ERIPÄRADEST KAKSKEELSETE LASTEGA
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Veronika Timofejeva EESTI KEELE KOLLOKATSIOONID VENE ÕPILASTE KASUTUSES Magistrit
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Veronika Timofejeva EESTI KEELE KOLLOKATSIOONID VENE ÕPILASTE KASUTUSES Magistritöö Juhendaja Raili Pool TARTU 2015 Sisukord Sissejuhatus...3
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Reet Soosaar SIMULTAANSETE KAKSKEELSETE KOOLIEELIKUTE JU
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Reet Soosaar SIMULTAANSETE KAKSKEELSETE KOOLIEELIKUTE JUTUSTAMISOSKUS EESTI JA VENE KEELES PALLILOO PILDISEERIA
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemLayout 1
Ehala(uus):Layout 1 02.03.09 16:20 Page 182 KeeleKontaKti mõju eesti sihitiskäänete Kasutamisele * MARTin EHAlA teoreetiline sissejuhatus Keelelise materjali ühest keelest teise ülekandumist uuritakse
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTA
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTAMINE 3 4-AASTASTEL SIMULTAANSETEL KAKSKEELSETEL LASTEL
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemElisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon
Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemEstonian-Papers-in-Applied-Linguistics_Vol10
doi:10.5128/erya10.04 MORFOSÜNTAKTILISE JA LEKSIKAALSE VARIEERUMISE PIIRIDEST: ILUKIRJANDUS- JA ÕPPIJAKEELE KASUTUSMUSTRITE VÕRDLUS Pille Eslon Ülevaade. Artiklis avaldatud klasteranalüüsi tulemused on
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMATEMAATILINE ANALÜÜS I. ESIMESE KONTROLLTÖÖ NÄITEÜLESANDED (1) Leida funktsiooni y = sin x + ln(16 x 2 ) määramispiirkond. (2) Leida funktsiooni y =
MATEMAATILINE ANALÜÜS I. ESIMESE KONTROLLTÖÖ NÄITEÜLESANDED () Leida funktsiooni y = sin + ln(6 ) määramispiirkond. () Leida funktsiooni y = arcsin( 5 + 5) + 9 määramispiirkond. () Leida funktsiooni määramispiirkond
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemAINEKAVA 10
GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - 01_efot_2009_kyljendus_argus.doc
EESTIKEELSES TEKSTILOOMES EELISTATUD KONSTRUKTSIOONID JA KÄÄNDEVORMID Pille Eslon Ülevaade Artiklis võrreldakse käändevormide kasutuseelistusi eesti ajakirjanduskeeles ja eesti õppijakeeles (vahekeeles).
RohkemMicrosoft Word - erialaneinglisekeel_opijuhis
Õpijuhis Erialane inglise keel (Business English) 1. Kursuse nimetus Erialane inglise keel (ettevõtlus ja projektijuhtimine) Business English (Entrepreneurship and Project Management) 2. Aine kood P2PC.01.100
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Ann Tamm LAUSE TÄHENDUSE JA MÕTTE MÕISTMINE 5
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Ann Tamm LAUSE TÄHENDUSE JA MÕTTE MÕISTMINE 5 6-AASTASTEL AUTISMISPEKTRI HÄIREGA LASTEL Magistritöö
RohkemAINEKAVA VORM
ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemKeele kestlikkuse ja -kao konstrueerimine poolavalikes diskursustes Koreinik, Kadri Koreinik, K & Praakli, K 2013, '
https://helda.helsinki.fi Keele kestlikkuse ja -kao konstrueerimine poolavalikes diskursustes Koreinik, Kadri 2013-04 Koreinik, K & Praakli, K 2013, ' Keele kestlikkuse ja -kao konstrueerimine poolavalikes
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemKANADA osariikide keelekeskkonnad (1976.a.)
KEELEKÜMBLUSE KÜMBLUSE TEOORIA JA METOODIKA Ph.D Ülle Rannut 1. Keelekümbluse mõiste ja tekkelugu. Keelekümblus ja keelepoliitika. Keelekümblusprogrammide keelepoliitilised ja hariduspoliitilised eesmärgid.
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis Marleen Saidla EESTIKEELSE K
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis Marleen Saidla EESTIKEELSE KOOLI II KOOLIASTME EESTI KEELE ÕPETAJATE ARVAMUSED
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemRaceTab by MileSplit/FloSports Olly, Athletics Taranaki TET Athletics Taranaki Track and Field Championships /02 TET Stadium, Inglewood, Tarana
RaceTab by MileSplit/FloSports Olly, Athletics Taranaki TET Athletics Taranaki Track and Field Championships 2019-16/02 TET Stadium, Inglewood, Taranaki U15 Girls 100m 1 Zoe Hall 14 Egmont Athletics 14.33
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng.ppt
Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi
Rohkemoma_keel_2002_01
2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemDISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 32 TIIT HENNOSTE Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 32 TIIT HENNOSTE Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemEva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1
Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1 EESTI KEELE VARAMU II 2 Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HA A LDUS 3 Sarja peatoimetaja:
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
Rohkem23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23
23. Üle Saadjärve ujumine 24.07.2016 Tulemused Üldjärjestus 1 Tiit Matvejev M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:51,5 2 Martin Piilberg M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:58,7 3 Margaret Markvardt N 14-19 TOP-Ujumisklubi
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem