MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: registrikood: tänava/talu nimi, Taevavärava 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: telefon: faks: e-posti aadress: dpd@dpd.ee veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 11 Lisa 4 Materiaalne põhivara 12 Lisa 5 Immateriaalne põhivara 13 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Tingimuslikud kohustused ja varad 15 Lisa 10 Aktsiakapital 15 Lisa 11 Müügitulu 16 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 Lisa 13 Tööjõukulud 17 Lisa 14 Seotud osapooled 17 2

3 Tegevusaruanne -i põhitegevusala on väikesaadetiste sisemaine ja rahvusvaheline transport. Ettevõte kuulub 100% Groupe La Poste (Prantsuse Posti) tütarettevõttele GeoPost. DPD Eesti jaoks oli aasta edukas. Eestisiseselt on ettevõtte firmalt firmale pakisaadetiste turuosa u 30%, millega kuulub hetkel DPD-le turuliidripositsiooni aastaga võrreldes on 2013 käive kasvanud hästi ning tagasihoidlikku kasvu võib oodata aastalt aastal moodustas rahvusvahelise transpordi osakaal 52% kogu ettevõtte poolt pakutavast transporditeenusest Teenuse kvaliteedi tõstmine ja teenuste mitmekülgsuse suurendamist on plaanis jätkata 2014 aastal. Käesoleval aastal DPD Eesti liitus emaettevõtte keskkonnaprojektiga Total Zero, mille tulemusena on DPD pakivedu alates juulist kõikide meie klientide jaoks süsinikneutraalne. Samuti suutsime täita ning ületada endale ISO14001 raames seatud keskkonnaeesmärke: vähendada CO2 teket 8% võrra, reaalselt vähenes CO2 heitmete teke 11% ühiku kohta ning kütusekulu 5% võrra, reaalselt vähenes kütusekulu 8% ühiku kohta. Aruandlusperioodi kogukäive ulatus 12,86 miljoni euroni, mis on 17,7% rohkem kui aastal, pakkide arv võrreldes aastaga tõusis 12,9%. Aruandeperioodi kasumiks kujunes tuhat eurot. Peamised finantssuhtarvud ja nende arvestamise metoodika: Müügikäibe puhasrentaablus (%) aruandeaasta kasum / müügikäive * ,81% 7,51% Koguvara rentaablus (ROA) (%) aruandeaasta kasum / keskmised varad * ,71% 22,93% Omakapitali rentaablus (ROE) (%) aruandeaasta kasum / keskmine omakapital * ,00% 38,21% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) keskmine käibevara / keskmised lühiajalised kohustused 1,81 1,92 Võlakordaja (%) kohustused / varad * ,71% 40,91% Debitoorse võla kattekordaja (kordades) perioodi keskmine debitoorne võlg / (müügikäive / 360) 32,16 31,30 Kokku arvestati töötasusid 1,48 miljonit eurot. Keskmine töötajate arv majandusaastal oli 76 inimest. Omalt poolt soovin tänada kõiki meie töötajaid, kliente ja alltöövõtjaid, kes on olnud ettevõttele lojaalseteks partneriteks. Tarmo Tael Juhatuse esimees 3

4 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevara Raha Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevara Põhivara Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Kokku pikaajalised kohustused Kokku kohustused Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital

5 Kasumiaruanne Lisa nr Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus ,5 Muud ärikulud Kokku ärikasum (-kahjum) Muud finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)

6 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus ,5 Kasum (kahjum) põhivara müügist Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist Laekunud intressid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid Makstud ettevõtte tulumaks Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0-1 Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

7 Omakapitali muutuste aruanne Kokku Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Makstud dividendid Aruandeaasta kasum (kahjum) Makstud dividendid Täiendav informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 9. 7

8 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS DPD Eesti (edaspidi ka Ettevõte ) aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. kasutas raamatupidamise aastaaruande koostamisel esmakordselt uusi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, mille rakendamine on kohustuslik või hiljem alanud arvestusperioode hõlmavate finantsaruannete koostamisel. Muudetud Raamatupidamise Toimkonna juhendite kasutuselevõtu tulemusena ettevõttes rakendatavad arvestuspõhimõtted ei muutunud. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole eraldi viidatud mõnele teisele vääringule. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse printsiibil. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati raamatupidamise aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Raha Bilansikirje Raha sisaldab kassa ja pangakontode ning lühiajaliste (alla 3-kuulise lunastustähtajaga) deposiitide saldosid. Äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustused ning mittemonetaarsed varad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud välisvaluutakursside alusel. Kursimuutustest tekkinud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes saldeerituna. Nõuded ja ettemaksed Lühiajalisi ja pikaajalisi nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, st. nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvate arvete summad. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui ostjatelt laekumata arvete laekumine loetakse osaliselt või täielikult ebatõenäoliseks, kajastatakse allahindlust kasumiaruande real Mitmesugused tegevuskulud. Ostjatelt laekumata arved, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Varen alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse Ettevõtte poolt enam kui ühe aasta jooksul teenuste osutamisel või halduseesmärkidel kasutatavaid varasid maksumusega alates 640 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud kulutustest. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Kuluminorm määratakse igale materiaalse põhivara objektile või igale selle olulisele eristatavale komponendile eraldi sõltuvalt kasulikust elueast järgnevalt: ehitised ja rajatised 5% aastas seadmed 10-25% aastas mootorsõidukid 20% aastas kontoriinventar 20-25% aastas. Maad ei amortiseerita. 8

9 Materiaalse põhivara parendused kuuluvad kapitaliseerimisele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ning vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, sealhulgas võetakse arvesse nende kulutuste osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Jooksvad remonditööd on kajastatud perioodikuluna. Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida Ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mis on Ettevõtte poolt kontrollitav, mille soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja mis tõenäoliselt loob tulevikus Ettevõttele majanduslikku kasu. Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Uurimis- ja arendusväljaminekud kantakse üldjuhul kuludesse. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid, mis viitavad soetusmaksumuses või korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvara ning materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse langusele. Juhul, kui Ettevõtte juhatusel on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla selle bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test. Materiaalse ja immateriaalse põhivara vara väärtuse testi käigus leitakse vara kaetav väärtus. Juhul, kui väärtuse test ei ole teostatav üksiku varaobjekti osas, viiakse väärtuse test läbi väikseima varade grupi, kuhu see vara kuulub, ehk raha teeniva üksuse kohta. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Põhivara arvelevõtmise alampiir 640 Rendid Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud renditehinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel renditud vara bilansis ei kajastata. Vara kasutamise eest tehtavad kasutusrendimaksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed tegelikult aset leiavad. Finantskohustused Pikaajaliste kohustustena on bilansis kajastatud kohustused, mille maksetähtaeg on hiljem kui üks aasta peale bilansikuupäeva. Ülejäänud kohustused on kajastatud lühiajalistena. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Tulud 9

10 Müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, st. osutatud teenuste eest saadavates summades, millest on maha arvestatud hinnaalandid. Teenuse müügitulu kajastatakse teenuse osutamise perioodil, kui teenuse osutamise eest saadava tasu laekumine on tõenäoline ning müügitulu ja teenuse osutamisega seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Äriseadustiku nõuetele on kajastatud kohustuslik reservkapital, mis moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema vähemalt 1/20 aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist kuni reservkapital moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. 10

11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte vastu Muud nõuded 0 0 Ettemaksed Muud lühiajalised nõuded Kokku nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte vastu Muud nõuded Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Muud lühiajalised nõuded Kokku nõuded ja ettemaksed Lisa 3 Nõuded ostjate vastu Lisa nr Ostjatelt laekumata arved Nõuded konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Kokku nõuded ostjate vastu Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded Lootusetuks tunnistatud nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks

12 Lisa 4 Materiaalne põhivara Kokku Muud masinad ja seadmed Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Ettemaksed Lõpetamata projektid ja ettemaksed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Müügid Ümberklassifitseerimised Ümberklassifitseerimine ettemaksetest Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Müügid Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas Masinad ja seadmed Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Kokku

13 Lisa 5 Immateriaalne põhivara Kokku Muu immateriaalne põhivara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Mahakandmised Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Immateriaalsed investeeringud hõlmavad nii tellimus- ja arvelduskeskkonna kui ka skännerite ja veoringide optimiseerimistöövahendite tarkvaralisi uuendusi. 13

14 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Võlad konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Kokku võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Võlad konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks Käibemaks Üksikisiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

15 Lisa 8 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik Kasutusrendikulu Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest kuu jooksul aasta jooksul Üle 5 aasta Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel üht sõiduautot, 4 käsiskännerit ning terminalipindasid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Rakveres, viljandis ja Kuressaares. Seoses tegevuse laiendamisega suurendati terminali rendipinda Jõhvis. Suuremad rendilepingud on võimalik lõpetada 12-kuulise etteteatamisega. Lisa 9 Tingimuslikud kohustused ja varad Tingimuslikud kohustused Võimalikud dividendid Tulumaksukohustus võimalikelt dividendidelt Kokku tingimuslikud kohustused Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31.detsember 2013 moodustas tuhat eurot (31.detsember 2012: tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Seega on bilansipäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta tuhat eurot ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 570 tuhat eurot. Lisa 10 Aktsiakapital Aktsiakapital Aktsiate arv (tk) Aktsiate nimiväärtus Ettevõtte põhikirja kohaselt on aktsiaseltsi miinimumkapital 95 tuhat eurot ja maksimumkapital 380 tuhat eurot. 15

16 Lisa 11 Müügitulu Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti Läti Leedu Soome Saksamaa Rootsi Poola Slovakkia Müük Euroopa Liidu riikidele, muud Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku Kokku müügitulu Müügitulu tegevusalade lõikes Kullerteenused(EMTAK 53201) Ekspedeerimine(EMTAK 52291) Kokku müügitulu Geograafilise jaotuse piirkond määratakse partneri geograafilise asukoha järgi. Müügid seotud osapooltele on avalikustatud lisas 14. Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused Alltöövõtutööd Üür ja rent Muud Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused Ostud seotud osapooltelt on avalikustatud lisas

17 Lisa 13 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale Juhatusele arvestatud tasud on avalikustatud lisas 14. Lisa 14 Seotud osapooled Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõtja Riik, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud GeoPost SA Prantsusmaa LaPoste Prantsusmaa Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Ostud Müügid Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Ostud Müügid Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu Ostud teiste samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjatelt sisaldavad teenuste ostu summas tuhat eurot (kajastub Kasumiaruande kirjel Kaubad, toode, materjal ja teenused) kui ka tark- ja riistvara ostu (kajastub Lisas Immateriaalne põhivara ost summas 55 tuhat eurot ja Lisas Materiaalne põhivara ost summas 8 tuhat eurot). Juhtkond kinnitab, et kõik tehingud on toimunud turutingimustel. Viide: Lisa nr.2 ja nr.5. Müügid teistele samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjatelt sisaldavad transporditeenuste müüki summas tuhat eurot (kajastub Kasumiaruande kirjel Müügitulu). 17

18 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: (registrikood: ) majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg EGE PUNGAS Juhatuse liige TARMO TAEL Juhatuse liige

19 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE aktsionärile Oleme auditeerinud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga , kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on toodud lehekülgedel 4-17 on kaasatud käesolevale aruandele. Juhtkonna kohustus raamatupidamisaruannete osas Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada oma auditi põhjal arvamust selle raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime oma auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab vandeaudiitor arvesse sisekontrolli, mis on relevantne majandusüksuse raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja õiglasel kajastamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamise eesmärgil majandusüksuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab samuti juhtkonna poolt kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele. Arvamus Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt finantsseisundit seisuga ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. /digitaalselt allkirjastatud/ Andres Root Vandeaudiitori number 9 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt. 5, Tallinn

20 Audiitorite digitaalallkirjad (registrikood: ) majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANDRES ROOT Vandeaudiitor

21 Kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku Jaotamine Dividendideks Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) Kokku

22 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Tegevusala EMTAK kood Müügitulu (EUR) Müügitulu % Põhitegevusala Muu posti- ja kulleriteenistus % Jah Veoste ekspedeerimine % Ei Sidevahendid Liik Sisu Telefon Faks E-posti aadress Veebilehe aadress dpd@dpd.ee