Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte
|
|
- Jüri Koitla
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril aastal jõustuva töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi TvLS) 7 lõike 5 alusel. Võrreldes kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega (edaspidi ITVS), hakkavad TvLS jõustumisel kehtima töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale uued nõuded. Kvalifikatsiooninõuete kontrollimiseks ja vaba konkurentsi suurendamiseks näeb TvLS ette, et tähtajatult ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja suhtes viiakse üks kord kolme aasta jooksul läbi hindamine. TvLS 7 lõige 5 sätestab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise korra Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks (monika.koks@sm.ee, ). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Lily Mals (lily.mals@sm.ee, ) Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist. Eelnõu 1 sätestab määruse eesmärgi. Lõike 1 kohaselt reguleerib määrus töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) juhatajale kehtestatud nõuetele vastavuse hindamist. Lõige 2 sätestab, et hindamise eesmärgiks on hinnata TVK juhataja sobivust ametikohale ning tema teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. TvLS 7 lõige 2 sätestab nõuded TVK juhatajaks nimetatavale isikule. TVK juhatajaks võib nimetada isiku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist; 3) on ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises; 6) ei ole kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud; 7) ei ole advokatuurist välja heidetud. Lõige 3 sätestab, et hindamine TVK juhatajale nõuetele vastavuse osas toimub üks kord kolme aasta jooksul, kuid TVK juhataja viimasest hindamisest peab olema möödunud vähemalt 24 kalendrikuud.
2 2 Ametikohale nimetatud TVK juhataja peab seadusest tulenevalt arvestama, et tema ametikohale sobivust võidakse hinnata nii esimese, teise kui kolmanda aasta jooksul. On mõistlik, et enne hindamist võimaldatakse TVK juhatajal oma ülesandeid täita ja ametikohale sobivust näidata mõistliku ning piisava aja jooksul. Selleks on määrusega sätestatud piirang, et ametisse nimetamise ja hindamise või eelmise hindamise ja uue hindamise vahele peab jääma minimaalselt 24 kalendrikuud. Muuhulgas on nimetatud piirangu eesmärgiks, mitte kohelda TVK juhatajaid ebavõrdselt nende teenistussuhte pikkusest tulenevalt. Samal ajal võimaldab hindamise korraldamine kolme aastase perioodi jooksul planeerida hindamise läbiviimist üheaegselt võimalikult paljudele TVK juhatajatele, kelle ametisse nimetamisest või viimasest hindamisest on möödas vähemalt 24 kalendrikuud. Eelnõu 2 reguleerib hindamist läbi viiva organi moodustamist. Lõike 1 kohaselt viib TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele vastavuse hindamist läbi viieliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Lõige 2 sätestab, et komisjoni nimetatakse üks Sotsiaalministeeriumi ametnik, üks Justiitsministeeriumi ametnik, üks Tööinspektsiooni ametnik, üks Kohtunike Ühingu määratud esindaja ning üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud. Komisjoni liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste lahendamise üldise arengu ja kvaliteedi järjepidevat edendamist. Lõige 3 sätestab, et komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kelleks on Sotsiaalministeeriumi ametnik. Töö juhtimise hulka kuulub ka komisjoni moodustamiseks vajalike institutsioonidega suhtlemine liikmete määramiseks. Lõige 4 sätestab kohustuse komisjoni liikme nimetamisel määrata ka asendusliige. Asendusliikme nimetamine on vajalik, et tagada komisjoni töö takistusteta läbiviimine, mh kui komisjoni liige ei saa jääda hindamisel erapooletuks, komisjoni liikmeks nimetatud ametnike teenistussuhe lõppeb, viibitakse puhkusel vms. Lisaks võib komisjoni liikme esitanud isik vajadusel määrata uue asendusliikme. Vajadus selleks võib tekkida mitme põhi- ja/või asendusliikme haigestumisel või taandamisel, kui ei ole tagatud komisjoni töö vähemalt neljaliikmelisena. Lõige 5 sätestab Sotsiaalministeeriumi kohustuse tagada komisjoni tehniline teenindamine. Eelnõu 3 reguleerib komisjoni töökorda. Lõige 1 sätestab, et komisjoni töökorra määrab komisjon ise. Seejuures sätestatakse, et komisjoni koosolekuid võib lisaks tavapärasele koosolekule korraldada ka elektrooniliselt ehk sidevahendite (sh e-kirjade) vahendusel. Lõige 2 reguleerib koosoleku läbiviimist esimehe puudumisel. Kui komisjoni esimees või esimehe ülesandeid täitev asendusliige ei saa põhjendatud juhul koosolekul osaleda, asendab esimeest koosolekul osalev vanim komisjoni liige. Põhjendatud juhuks on näiteks puhkusel või töölähetuses viibimine, vääramatu jõud või haigestumine. Lõige 3 reguleerib komisjoni otsustusvõimelisust koosolekul. Komisjon on otsustusvõimeline ning saab läbi viia TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamist juhul, kui hindamise koosolekust võtab osa vähemalt neli liiget. Lõige 4 sätestab vajalik häältejaotuse komisjoni otsuse tegemiseks. Kuivõrd kaasuse ja vestluse hindamiseks annavad kõik komisjoni liikmed hinnatavale punkte iseseisvalt ning nii kaasus kui ka vestlus loetakse iga komisjoni liikme poolt arvestatuks juhul kui hinnatavale on antud vähemalt kui 8 punkti, siis koondtulemuse määramisel lähtutakse hääletamistulemusest. Seega, kui viieliikmelise komisjoni kolm liiget on saanud hinnatav tulemuseks arvestatud, siis komisjoni häälteenamusel tehakse otsus, et hinnatava tulemus on arvestatud.
3 3 Lõige 5 reguleerib komisjoni koosoleku protokollimist ja otsuse vormistamist. Esimees määrab protokollija. Protokollija ei pea olema komisjoni liige. Otsus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu 4 reguleerib TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamist ja selle korraldamist. Lõige 1 sätestab, et TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamine koosneb kahest osast kaasuse lahendamisest ning vestlusest. Lõige 2 sätestab komisjoni õiguse määrata kaasuse lahendamise ja vestluste läbiviimise aeg ja koht. Hindamise kuupäev või kuupäevad, kellaaeg ja koht tuleb TVK juhatajatele hindamisega kutsega teatavaks teha vähemalt seitse kalendripäeva enne hindamise toimumist. Lõige 3 sätestab komisjoni kohustuse korraldada hinnatavaga vestlus esimesel võimalusel pärast seda, kui hinnatav on lahendanud kaasuse. Vestlused toimuvad iga hinnatavaga eraldi. Lõige 4 sätestab komisjoni kohustuse kontrollida hinnatava TVK juhataja nõuetele vastavust TvLS 7 lõigetes 1 ja 5 7 sätestatud nõuetele. See tähendab, et komisjon kontrollib hinnatava vastavust haridusnõudele ja/või seda, kas hinnatav on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises, on kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud või advokatuurist välja heidetud. Eelduslikult, kui isik on nimetatud ametisse TVK juhataja ametikohale, vastab ta eeltoodud nõuetele. Samas ei saa välistada, et ametis olev TVK juhataja paneb toime kuriteo ja jätab sellest teatamata, tema kõrghariduskraad tühistatakse või olenemata advokatuuri liikmelisuse peatamisest, heidetakse ametis olemise ajal advokatuurist välja. Eelnimetatud nõuetele mittevastavus võib ilmneda ka pärast isiku ametikohale nimetamist. Komisjoni õigus kontrollida hinnatava vastavust TvLS 7 lõigetes 1 ja 5 7 sätestatud nõuetele ei välista eelnimetatud nõuetele mittevastavuse ilmnemist muul ajal ja sellest tulenevalt isiku ametikohalt vabastamist ATS 95 alusel. Lõige 5 sätestab, et hinnatav, kelle puhul tuleb ilmsiks mittevastavus TvLS 7 lõigetele 1 ja 5 7, osutub ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ning mittevastavuse asjaolu tehakse viivitamatult teatavaks valdkonna eest vastutavale ministrile. ATS 95 annab õiguse vabastada TVK juhataja ametist, kui selgub asjaolu, mis oleks välistanud isiku ametikohale nimetamise. Eelnõu 5 sätestab kaasuse läbiviimise tingimused ja eesmärgi. Lõige 1 sätestab kaasuse eesmärgi. Kaasusega hinnatakse TVK juhataja vastavust TvLS 7 lg 2 punktile 2 ehk teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. Sealhulgas kuulub hindamisele ka kaasuse lahendamise vormistamine vastavalt TvLS-is otsuse kohta sätestatud nõuetele. Nõuded otsusele on reguleeritud TvLS -s 56. Seega peab kaasuse lahendamisel hinnatav järgima nii sisulisi kui ka vormilisi aspekte. Lõige 2 sätestab, et kaasuse teksti peab komisjon kinnitama enne hindamise alustamist. Kaasus koostatakse tööõiguse valdkonnas. Lõige 3 sätestab, et kaasuse lahenduse eest on võimalik saada kuni 10 punkti. Kaasuse hindamisel täidab iga komisjoni liige eraldi hindamislehe, kuhu märgib kaasuse lahenduse punktid. Hindamislehe vorm on määruse lisas 1. Hindamisel antakse punkte viies osas. Esmalt hinnatakse, kas lahend täidab TvLS-s sätestatud otsuse struktuurinõudeid, ehk kas lahendis ehk TVK otsuses on kõik seadusest tulenevad otsuse kohustuslikud osad. Kohustuslike osade olemasolu annab ühe punkti. Ühe kohustusliku osa puudumisel või kui otsuste struktuurne eristamine ei ole võimalik, on hindamise osa tulemuseks null punkti. Seejärel hinnatakse sissejuhatavat osa, kirjeldavat osa, põhjendust ning
4 4 resolutsiooni. Iga osa eest antakse eraldi punkte, lähtudes TvLS-is otsuse kohta sätestatud nõuetest ning lahendi loetavusest, arusaadavusest ning põhjendustest. Kui komisjoni liige hindab hindamislehel ühe kriteeriumi ehk ühe hindamislehe osa tulemuseks null punkti, hindab komisjoni liige kaasuse tulemuseks null punkti. TVK otsus, milles puudub vähemalt üks kohustuslik osa, ei ole TvLS-i nõuetele vastav. Kui otsuses puudub sissejuhatus, mis peab TvLS-i kohaselt endas sisaldama vaidluse andmeid (nt vaidlevate poolte andmeid või nõuet), ei ole võimalik tuvastada, kelle vahel ja millises nõudes on otsus tehtud. Kui otsuses puudub kirjeldav osa, ei ole võimalik tuvastada, kas otsus on tehtud vaidluse asjaoludele tuginedes. Kui otsuses puudub põhjendav osa, ei ole võimalik tuvastada kas otsus on tehtud õiguspäraselt. Kui otsuses puudub resolutsioon, ei ole võimalik tuvastada, millise otsuse TVK tegi ning selline dokument ei ole täidetav. Seega mistahes osa puudumisel otsusest on tegemist seaduse nõuetele oluliselt mittevastava dokumendiga, mis ei saa otsusena jõustuda ning sellist lahendit ei saa arvestada. Lõige 4 sätestab komisjoni kohustuse määrata kaasuse lahendamise tehnilise toe tagamiseks isiku, kes ei ole komisjoni liige. Tehnilise toe eesmärk on vajadusel abistada hinnatavaid kaasuse lahendamisel tekkivate tehniliste küsimustega, mis on seotud arvutite ja programmide kasutamise ning nt lahenduste salvestamisel tekkivate probleemidega. Tehnilise toe kaasamine kaasuse lahendamisel tagab hinnatavate anonüümsuse komisjoni ees. Lisaks määrab komisjon enda liikmete hulgast vähemalt ühe liikme, kes viibib kaasuse lahendamise juures, kogub märgusõnad, kontrollib, et kaasuse lahendamiseks on täidetud kõik nõuded ja hinnatavad ei kasuta abimaterjale, ning koostab vastava protokolli. Erinevalt tehnilist tuge pakkuvast isikust ei sekku kaasuse lahendamise juures viibiv komisjoni liige kaasuse lahendamisse selliselt, et talle võiks saada teatavaks hinnatava märksõna. Eelnõu 6 sätestab kaasuse lahendamise tingimused ja korralduse. Lõige 1 sätestab, et kaasuse lahendamine ja vormistamine peab toimuma elektroonselt. Praktikas vormistatakse TVK otsuseid samuti elektroonselt. Lisaks võimaldab elektroonne lahendamine tagada hinnatavate anonüümsuse ning kaasuste objektiivse hindamise. Lõige 2 sätestab hinnatava kohustuse lahendada kaasus iseseisvalt. Lahendamisel on lubatud kasutada Riigi Teataja andmebaasi (sh Riigi Teatajast kätte saadavaid kohtulahendite kokkuvõtteid). Kõrvalise abi või muude abivahendite kasutamine ei ole lubatud. Lõige 3 sätestab tagajärjed kõrvalise abi või lubamatute abimaterjalide kasutamisel. Kui kaasuse lahendamise protokollist selgub, et lahendamise juures viibiv komisjoni liige tuvastas kõrvalise abi või lubamatute abimaterjalide kasutamise, loeb komisjon reegleid rikkunud hinnatava kaasuse mittearvestatuks ning hinnatava nõuetele mittevastavaks. Kuna kaasuse lahendamine toimub enne vestluse läbiviimist ning komisjon tuvastab reeglite rikkumise tõttu, et hinnatav ei vasta ametikohale sätestatud nõuetele, ei luba komisjon hinnatavat vestlusele. Otsus hinnatava nõuetele mittevastavuse kohta vormistatakse hindamistulemuste väljaselgitamisel. Lõige 4 reguleerib märgusõna esitamist komisjonile. Objektiivse hindamise tagamiseks valib hinnatav enda tuvastamiseks nime asemel märgusõna ja esitab selle kaasuse läbiviimise juures viibivale komisjoni liikmele suletud ümbrikus. Märgusõna peab koosnema vähemalt viiest tähest ja ühest numbrist. Lõike 5 kohaselt märgib hinnatav oma valitud märgusõna kaasuse lahendusele ning täiendavalt ka kaasuse lahenduse salvestamisel dokumendi faili nimeks. Lõige 6 sätestab, et komisjon võib ümbrikud avada ning märgusõnade läbi hinnatavad isikud tuvastada alles pärast hinnatavatega läbiviidud vestluste lõppemist ning kaasuse lahenduste hindamist, kui hakatakse välja selgitama hindamistulemusi. See tähendab, et kaasuse lahendusi hinnatakse teadmata seda, kes on konkreetse lahenduse autor. Hindamistulemuste väljaselgitamise protokollis märgitakse iga hinnatava juurde tema märgusõna.
5 5 Eelnõu 7 sätestab vestluse läbiviimise tingimused ja eesmärgi. Lõige 1 sätestab, et vestlusele ei kutsuta hinnatavat, kui hinnatava kaasus loetakse mittearvestatuks põhjusel, et hinnatav kasutas kaasuse lahendamisel lubamatuid abimaterjale või kõrvalist abi. Lõige 2 sätestab, et vestluse viivad läbi kõik viis komisjoni liiget. Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või komisjoni liikmel on hinnatavaga huvide konflikt, mis võib tekitada kahtluse hindamise erapooletuses, teatab komisjoni liige sellest komisjonile. Komisjon määrab vastava hinnatava suhtes komisjoni liiget asendama asendusliikme. Kui ka asendusliikme puhul tekib kahtlus hindamise erapooletuses, viiakse hindamine läbi vähemalt neljaliikmelises koosseisus. Hindamisel häälte võrdse jagunemise puhul on eelnõu 3 lõikest 4 tulenevalt otsustav komisjoni esimehe või tema asendaja hääl. Erapooletuse tagamist tuleb võimalusel silmas pidama juba komisjoni moodustamisel lähtuvalt võimalikust huvide konfliktist TVK juhatajate osas, kelle suhtes hindamist läbi viiakse. Lõige 3 reguleerib vestluse läbiviimist. TVK juhatajaga toimuval vestlusel analüüsib komisjon TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ning seaduses kehtestatud nõuetele vastavust. Lisaks analüüsitakse ka TVK juhataja ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid (sh kaebuste arv, kaebuste põhjuseid ja asjakohasust, kaebuste rahuldamise osas tehtud otsuseid). TVK juhataja ja tema lahendite kohta esitatud kaebuste all mõeldakse TVK juhataja käitumise, tegevuse või menetlustoimingute peale esitatud kaebuseid, mitte TvLS 58 alusel kohtusse pöördumist TVK otsusega mittenõustumisel. Seeläbi hinnatakse, kas hinnatav tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist. Lisaks hinnatakse vestlus kas hinnatav on kõrgete kõlbeliste omadustega ja omab ametikohale vajalike võimeid ja isiksuseomadusi. Lõige 4 täpsustab, et vestlusel analüüsitavateks lahenditeks on valim TVK juhataja varasemalt tehtud lahenditest. Valimi saamiseks jagatakse hinnatavale hindamise kutse väljasaatmisele eelnenud 24 kuu jooksul tehtud lahendid kümneks võrdseks osaks ning valimisse võetakse iga osa viimasena tehtud lahend. Ehk kui hinnataval on viimase 24 kuu jooksul tehtud nt 620 lahendid, jagatakse lahendid kronoloogilises järjestuses kümneks võrdseks osaks ning hindamisele võetakse iga osa viimane lahend. Selline valim välistab võimaluse, et TVK juhataja suudaks ette näha, millised tema koostatud lahendeid hindamisel analüüsitakse. Kuna erinevata teenistussuhte pikkusega TVK juhatajate hindamine võidakse korraldada üheaegselt, olenemata kas TVK juhatajal on viimasest hindamisest või ametikohale nimetamisest möödas 24 kuud, 28 kuud või 30 kuud, hinnatakse üheaegsel hindamisel TVK juhatajate koostatud lahendeid võrreldaval perioodil. Lõige 5 sätestab, et hinnatava või tema lahendite suhtes esitatud kaebuste hindamisel arvestatakse hindamiskutse väljasaatmisele eelnenud 24 kuu jooksul esitatud kaebuseid, et hinnata TVK juhatajate suhtes võrreldaval perioodil esitatud kaebuseid. Lõige 6 sätestab, et vestluse eest on võimalik saada kuni 10 punkti. Vestluse hindamisel täidab iga komisjoni liige eraldi hindamislehe, kuhu märgib hinnatava punktid. Hindamislehe vorm on määruse lisas 2. Hindamisel antakse punkte kahes osas. Kuni 5 punkti antakse kaebuste hindamisel, analüüsides, kui palju kaebuseid on olnud, kas need on olnud asjakohased ja tõsised, kas hinnatav on kaebustes kirjeldatud puudustest teadlik ja kas ta on oma puudused kõrvaldanud. Ülejäänud kuni 5 punkti annab komisjoni liige TVK juhataja teadmisi, võimeid, isikuomadusi, kõlbelisi omadusi ja motiveeritust vestluse käigus hinnates. Eelnõu 8 reguleerib olukorda, kui hinnatava jätab hindamisele ilmumata. Lõige 1 sätestab, et kui hinnatav keeldub hindamisest või jätab mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata, loeb komisjon hinnatava ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks.
6 6 Lõike 2 kohaselt määrab komisjoni hinnatavale uue hindamise toimumise aja ja koha, kui hinnatav, kes hindamisele ei ilmunud, tõendab, et ei saa või ei saanud hindamisele ilmuda mõjuval põhjusel. Lõige 3 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks on eelnõu kohaselt vääramatu jõud või haigestumine. Haigestumise tõendamiseks on vajalik komisjonile esitada arstitõend. Eelnõu 9 sätestab hindamistulemuste väljaselgitamise. Lõige 1 sätestab, et hindamistulemuste väljaselgitamise korraldab komisjon mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul hinnatavaga vestluse läbiviimisest. Hindamistulemuste väljaselgitamise koosolek toimub viieliikmelises koosseisus, see tähendab, et erandina käesoleva määruse 3 lõikest 3, on hindamistulemuste väljaselgitamise koosolekul komisjon otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik viis liiget. Hinnatav loetakse TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, kui komisjon on mõlemad osad ehk nii kaasuse lahenduse kui ka vestluse hinnanud arvestatuks ja ei ole ilmnenud TVK juhataja mittevastavust haridusnõudele, süüdimõistmist kuriteo toimepanemises, advokatuurist väljaviskamist ega kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamist. Lõige 2 täpsustab, et kaasuse lahendust ja vestlust hinnatakse eraldiseisvate osadena. Mõlemal juhul otsustab komisjoni liige, kas tulemus on arvestatud või mittearvestatud. Komisjoni liige saab arvestatuks lugeda sellist kaasuse lahendust või vestlust, mille eest on ta hindamislehe alusel andnud vähemalt 8 hindepunkti. Seejärel teeb iga komisjoni liige lähtuvalt enda antud hindepunktidest ettepaneku lugeda kogu hindamise tulemuseks arvestatud või mittearvestatud. Lõige 3 sätestab, et lõpliku otsuse, kas hinnatav loetakse ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, teevad komisjoni liikmed häälteenamusega. Kui hinnatava hindamine toimub neljaliikmelises koosseisus, on häälte võrdse jagunemise korral 3 lõike 4 alusel määravad komisjoni esimehe või tema puudumisel tema asendaja hääl. Lisaks ei võeta hindamisel arvesse komisjoni liikme hinnangut kaasusele, kui komisjoni liige või tema asendusliige ei osalenud hinnatava, kes kaasuse lahendas, vestlusel. Kaasused on tuvastatavad märgusõnadega. Kaasuse hindamisel ei ole komisjoni liikmetel võimalik tuvastada, millisele hinnatavale kaasuse lahend kuulub. Anonüümsuse ja erapooletuse tagamiseks kaasuse hindamisel, hindavad kaasuse lahendit kõik komisjoni liikmed. Alles hindamistulemuste väljaselgitamise koosolekul, kui avatakse märgusõnade ümbrikud, tuvastatakse, milline lahend hinnatavale kuulub. Lõige 4 sätestab komisjoni õiguse ja kohustuse kirjeldada hindamistulemuste otsuses hinnatava arenguvajadusi, kui hindamise käiguks tuvastatakse selliseid arenguvajadusi, mis ei välista hinnatava ametikohale sätestatud nõuetele vastavaks tunnistamist (nt osalised vajaka jäämised teadmistes, puudused analüüsioskuses või isikuomadustes või tuleb avalikuks teave hinnatava kõlblust iseloomustava käitumise kohta). Hindamistulemuste otsus kirjeldatud arenguvajadustega on sisendiks järgmise hindamise vestlusele. Lõige 5 sätestab, et komisjoni otsuse hindamistulemuste kinnitamise kohta allkirjastavad komisjoni esimees ja koosoleku protokollija. Sotsiaalministeeriumil on kohustus komisjoni otsus viie tööpäeva jooksul TVK juhatajatele teatavaks teha. Eelnõu 10 sätestab hinnatava õiguse esitada komisjonile vaie või pöörduda halduskohtusse, kui hinnatav ei nõustu komisjoni otsusega. Haldusmenetluse seaduse 73 lõike 2 alusel esitatakse vaie komisjonile. Vaie menetletakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Eelnõu 11 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub aasta 1. jaanuaril. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
7 7 Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määrusel võib eeldada sotsiaalset mõju ja mõju riigiasutustele. Määrus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ega looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid ning sellega ei kaasne majanduslikku mõju. Sotsiaalne mõju Määrusel on negatiivne mõju TVK juhatajate kindlusele nende töökoha suhtes, kuna iga 24 kuu kuni kolme aasta jooksul antakse hindamise käigus hinnang nende kvalifikatsioonile lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest. Kui juhataja ei läbi hindamist või hinnatakse ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks, siis isik vabastatakse ametikohalt ning ametikoha täitmiseks viiakse läbi uus konkurss. Kuna hindamine hakkab toimuma 24 kuu kuni kolme aastase intervalliga, võib mõju sagedust pidada väikeseks. TVK juhatajaid on kokku Eestis kaheksa, seega on sihtrühm väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna hindamise läbiviimisega kaasnevad kohanemist nõudvad muutused TVK juhatajate jaoks. Ebasoovitava mõju riskiks võib pidada seda, et hindamistega võib kaasneda sihtrühmale töökoha kaotus. Kuna mõju ulatust ja ebasoovitavate mõjude riski sihtrühma jaoks võib pidada keskmiseks, on sotsiaalne mõju TVK juhatajate jaoks kokkuvõttes oluline. Mõju riigiasutustele Määrusel on mõju Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Tööinspektsiooni personalile komisjoni töös osalemisel. Kuna hindamine hakkab toimuma iga 24 kuu kuni kolme aastase intervalliga ja hindamist viib läbi viieliikmeline komisjon võib mõju sagedust, ulatust ja sihtrühma suurust pidada väikeseks. Seda seetõttu, et komisjoni töös osalemine toimub harva, ei mõjuta olulisel määral sihtrühma liikmete tööülesandeid ega too kaasa suuri muutusi nende töös. Mõju Tööinspektsioonile kui organisatsioonile on positiivne, sest tagatakse töövaidluste lahendamise kvaliteet TVK juhatajate pädevuse hindamise läbi. Sihtrühm on väike, kuna Tööinspektsioon moodustavad väikse osa kogu avalikust sektorist. Ebasoovitavate mõjude riskiks võib pidada seda, kui hindamise tulemusel selgub TVK juhataja nõuetele mittevastavus, ning TVK juhataja ametikoha täitmisega tekib raskuseid. Samuti võib kaasneda TVK juhatajate pidev muutumine. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju riigiasutustele pidada väheoluliseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate
8 8 Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile Ühiskonnateaduste instituudile ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnale.
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemTähis KHA/28 Viide nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digit
Tähis KHA/28 Viide 29.05.2019 nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digitaalselt Priit Tampere juhatuse esimees allkiri digitaalallkirjas
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÜBERNEETIKA INSTITUUDI
VASTU VÕETUD KINNITATUD TTÜ KübI nõukogu 08.02.2007. a TTÜ nõukogu 19.06.2007. a otsusega nr 112 otsusega nr 64 REDAKTSIOON TTÜ KübI nõukogu 31.05.2007. a otsusega nr 120 REDAKTSIOON TTÜ KübI teadusnõukogu
RohkemTallinna Tehnikaülikool
TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi
RohkemJÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemAKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu
AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatult AS Silvano Fashion Group (edaspidi Aktsiaselts).
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemJustiitsministeerium ja Justiitsministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbivi
Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevuse kirjeldus (sh kuidas, kes tegevust teeb) (kirjeldamisel abistavad märksõnad, lühikirjeldused, Tähtaeg Lühendid: RHS - riigihangete
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemRahandusministeerium ja Rahandusministeeriumi valitsemisala RHRi kandmisele kuuluvate riigihangete toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan RHRi kandmisele
Tegevused 1. Hankeplaan RHRi kandmisele kuuluvate riigihangete valitsemisala Tegevuse kirjeldus (sh kuidas, kes tegevust teeb) (kirjeldamisel abistavad märksõnad, lühikirjeldused, Tähtaeg Lühendid: RHS
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKinnitatud EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspid
Kinnitatud 01.02.2016 EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspidi ÜE) valimiseeskiri reguleerib ÜE valimiste läbiviimist,
RohkemMITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste
MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMicrosoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]
Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemMaksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi
Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed
RohkemPowerPointi esitlus
Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemEelnõu 24
EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...
RohkemMicrosoft Word - RM_ _17lisa2.rtf
Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTeie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemMootorikütuse ost
1 Tellija: TS Laevad OÜ Parvlaevade mootori- ja määrdeõlide ostmine Konkurss KONKURSIDOKUMENDID 2019 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA 2. PAKKUJATE KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSED 3. PAKKUJA POOLT ESITATAVAD DOKUMENDID
RohkemTEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In
TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, registrikood 90005872 (edaspidi
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemMicrosoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc
Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede
Rohkem