MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: e-posti aadress: veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 11 Lisa 7 Annetused ja toetused 11 Lisa 8 Tulu ettevõtlusest 12 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 12 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 12 Lisa 11 Tööjõukulud 12 Lisa 12 Intressitulud 13 Lisa 13 Seotud osapooled 13 Aruande allkirjad 14 2

3 Tegevusaruanne tegutseb selle nimel, et külalisõpetamise kaudu muutuks kooliharidus elulähedasemaks ning tugevneks kooli ja ülejäänud ühiskonna koostöö. Pikaajaliselt soovime saavutada selle, et külalistunnid jõuaksid igal aastal kõigi õpilasteni. Mida rohkem külalistunde, seda rohkem jõuab päris elu kooli ning seda suurem koostöö koolide ja ülejäänud ühiskonna vahel. Külalistundide kokkuleppimiseks õpetajate ja külalisõpetajate vahel hoiame töös ja arendame Tagasi Kooli infosüsteemi ( Tagasi Kooli idee arendamist alustati aastal, kõigile tasuta aastaringselt kasutatav infosüsteem avati aastal (juubeli)aasta oli Tagasi Kooli jaoks uute ideede, kogukonna kasvatamise ja iseseisvumise aasta. Olulisemad tulemused: Tagasi Kooli infosüsteemiga liitus ca 954 uut kasutajat. Aasta jooksul registreeriti infosüsteemis 666 külalistundi, lisaks aidati projektide kaudu koolides korraldada vähemalt 300 külalistundi. Külalistunni jõudsid vähemalt õpilaseni (ca 16 % õpilastest). Võrreldes eelmise aastaga oli infosüsteemi kasutajate kasv stabiilne, külalistundide arv kasvas aasta oli Tagasi Kooli jaoks esimene aasta, kus tegutseti iseseiseva organisatsioonina (varem tegutseti SA Noored Kooli osana). Uuendati kommunikatsioonikampaaniaid ning viidi läbi Tagasi Kooli nädal (veeb 2016), Tagasi Kooli hooaja avamine (okt 2016) ja valmistati ette Tagasi Kooli karjäärikuu (veeb 2017). Koos Vabariigi Presidendiga tänati 110 külalisõpetajat, õpetajat, toetajat ja fänni, kes olid kümne aasta jooksul Tagasi Kooli idee teostumisse panustanud. Hasartmängumaksu Nõukogu toel viidi ellu projekt Tagasi Kooli kommunikatsioon ja töötoad õpetajatele. Projektijuht Laura Kompi eestvedamisel koolitati 30 Tagasi Kooli saadikut, kellega koostöös tutvustati Tagasi Kooli infosüsteemi 53 koolis, 11 maakonnas ning loodi külalisõpetamise veebijuhend õpetajatele. Viidi ellu projekt Õpilaste juhitud karjääriõpetuse valikkursuse piloteerimine. Projektijuht Kerttu Seppa eestvedamisel toimus kursuse piloteerime kümnes koolis, Õpetajate Lehes ilmus samal teemal artiklite sari ja HTM i hinnangul oli valikkursus haridusinnovatsioon. Projekt lõpeb aasta märtsis. EV100 sünnipäevakingituseks töötati välja ja saadi rahastus projektile 100 e- külalistundi Eestist. Projekt viiakse ellu aastal. Koostöös Swedbank Eestiga jõuti külalistundidega aasta jooksul ca 206 uude kooli, kus ei olnud Tagasi Kooli külalistundi varem registreeritud. Koostöös Statoili, Kaupmeeste Liidu, Merekultuuri aasta, Eesti Energia, Swedbanki, Eesti Energia, HTM i ja Microsoftiga viidi ellu üheksa külalisõpetamise projekti, kogukäibega EUR. Saadi rahastus Riigi Infosüsteemide Ametilt, et viia a. läbi infosüsteemi analüüs. Tagasi Kooli meeskonnas oli ca 2,4 töökohta viiele inimesele ja lisandus kümneid abilisi. Investeeringuid aruandeaastal põhivarasse ei tehtud.

4 strateegiliseks partneriks ja suurtoetajaks oli Swedbank Eesti. Lisaks olid toetajateks Ignite OÜ (bro bono), eraannetajad annetuskeskkonnast Ma armastan aidata ja Hasartmängumaksu Nõukogu aastal eesmärgiks on hoida uute kasutajate liitumine eelmise aastaga samal tasemel ja suurendada tundide registreerimist ca 15%. Eesmärgi saavutamiseks plaanitakse ellu viia projektid Karjäärikuu (veeb 2017) ja 100 e-külalistundi Eestist (sept 2017 mai 2018), samuti teha süsteemsemat kommunikatsiooni olemasolevatele infosüsteemi kasutajatele ja teha esmased uuendused Tagasi Kooli infosüsteemi kasutajamugavuse tõstmiseks.

5 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevarad Kokku varad Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused Kokku lühiajalised kohustised Kokku kohustised Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustised ja netovara

6 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Annetused ja toetused Tulu ettevõtlusest Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud ,9 Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud kulud -3 0 Kokku kulud Põhitegevuse tulem Intressitulud Aruandeaasta tulem

7 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid Kokku rahavood põhitegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

8 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Aruandeaasta tulem

9 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke ja kuni 1-kuulisi tähtajalisi deposiite. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena kajastatakse bilansipäevaks veel laekumata annetusi ja toetusi, mille puhul kulutused on juba tehtud. Nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete puhul on korrigeeritud soetusmaksumus üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Finantskohustised Kohustusi kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste kohustuste puhul on korrigeeritud soetusmaksumus üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võlad töövõtjatele ja maksuvõlad) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Annetused ja toetused Saadud annetuste ja toetuste arvestusel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: (a) mitte-sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna hetkel, mil annetus/toetus muutub sissenõutavaks; (b) sihtotstarbelised annetused ja toetused (sh mitterahalised annetused ja toetused) kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud; (c) annetusi ja toetusi, mis on oma olemuselt sissemaksed mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali, ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes. Tulud Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena. Varade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulude ja kulude aruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Seotud osapooled Seotud osapoolena on kajastatud juhatuse liiget. 9

10 Lisa 2 Raha Raha pangakontol Kokku raha Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved kuu jooksul Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Lühiajalised ettemaksed tarnijatele Kokku nõuded ja ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

11 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed Muude viitvõlgedena on kajastatud arvestatud kuid veel väljamaksmata töötasudelt arvestatud maksud ja maksed. Lisa 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Saadud Tulu Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Hasartmängumaksu Nõukogu ,9 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Lisa 7 Annetused ja toetused Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ,9 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused Kokku annetused ja toetused

12 Lisa 8 Tulu ettevõtlusest Tulu ettevõtlusest Kokku tulu ettevõtlusest Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Lisa nr Tööjõukulud Muud Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud ,7 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud Üür ja rent Mitmesugused bürookulud Mitmesugused projektikulud Transpordikulud Muud Kokku mitmesugused tegevuskulud Lisa 11 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 1 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tööjõukulu summas eurot on kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena. Ülevaade sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kuludest on toodud lisas nr.9. 12

13 Lisa 12 Intressitulud Intressitulu hoiustelt 2 1 Kokku intressitulud 2 1 Lisa 13 Seotud osapooled Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga Füüsilisest isikust liikmete arv 3 3 Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu Tehinguid seotud osapooltega ei toimunud. 13