TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Eha Marrand

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Eha Marrand"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Eha Marrandi RETLA RAHVARAAMATUKOGU SELTSI RAAMATUKOGU KOOSTIS Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2008

2 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS ÜLEVAADE SELTSI RAAMATUKOGU AJALOOST Seltsi asukoht ja raamatukogu tekkimine Retla Rahvaraamatukogu Seltsi tegevus Alliku vallas Voldemar Krabi tegevus Järvamaal Rahvaraamatukogude võrgu loomine Alliku vallas Uuendused raamatukogunduses Avalikkude raamatukogude seadus Raamatukogudele soovitatavate raamatute nimestikud Rahalised võimalused seltsi raamatukogus Kogu üldiseloomustus Seltsi raamatukogu arengut mõjutanud isikud Raamatukogu juhataja Johannes Huut Kirjanik Jaan Lintrop Võrdlev ülevaade lähiraamatukogudega Lühiülevaade seltsi raamatukogu edasisest käekäigust ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT KOGUS Ilukirjanduslik raamat Proosaraamat Näitekirjanduslik raamat Luuleraamat TEISTE LIIKIDE RAAMATUD KOGUS Üldteosed Usu-, mõtte- ja kasvatusteadus Ühiskonna- ja õigusteadus Keele- ning kirjandusteadus ja kunst Matemaatika-, loodus- ja arstiteadus

3 3.6 Rakendusteadus Maade- ja rahvasteteadus Ajalugu Lastekirjandus...88 KOKKUVÕTE KASUTATUD LÜHENDID KASUTATUD KIRJANDUS...97 Lisa 1 Kehtiv kümnendliigitus Eesti Vabariigis (1924) Lisa 2 Väljavõte esimesest sissekandest Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu üldnimestikus Lisa 3 Koopia elektroonilise andmebaasi raportist aastal saadud teostega Lisa 4 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu kogu juurdekasv Lisa 5 Koopia Retla Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosoleku protokollist Lisa 6 Koopia Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu volitusest Haridusministeeriumi poolt saadetud toetuse kättesaamiseks aastal Lisa 7 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu raamatukogujuhataja Johannes Huuti foto koopia (1924) Lisa 8 Koopia Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu kirjavahetusest OÜ Noor- Eesti kirjastusega aastal ZUSAMMENFASSUNG Lisa 9 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu elektrooniline andmebaas [CD]

4 SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu kogu koostis Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asus Järvamaal Retla külas. Teema valiku tingis asjaolu, et töö autor elab Retla külas aastast ning töötab alates aastast Oisu Raamatukogus, mis sai eeldatavalt alguse Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogust. Oisu Raamatukogul puudusid andmed raamatukogu alguse ja järjepidevuse kohta, ebatäpsusi oli tegevust alustanud isikute ning raamatukoguhoidjate kohta. Oisu Raamatukogus on säilinud Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu üldnimestik (neli osa) aastatest Juhendaja ettepanekul tekkis töö autoril huvi uurida seltsi raamatukogu kogu koostist vastavalt üldnimestiku sissekannetele. Üldnimestik sisaldas seltsi raamatukogu kogu kohta mitmeid uurimist võimaldavaid andmeid. Näiteks: kuidas oli seltsi raamatukogu kogu korraldatud, millised võimalused raamatukogul olid raamatute hankimisel, millist kirjandust sisaldas kogu liigiti ja millised olid raamatukogus eelistused kirjanduse valikul, kas kirjanduse hankimisel oli kohalikke praktilisi vajadusi, millised olid loetavamad raamatud raamatukogus, kas oli järgitud eesti raamatukogunduses kehtivaid seadusi jne? Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ajaloost, koostada elektrooniline andmebaas üldnimestiku andmete põhjal ja analüüsida kogu koostist liigiliselt. Lähtudes eesmärgist on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Välja selgitada, kuidas sai alguse, arenes ja lõppes Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu tegevus. 2. Võrrelda seltsi raamatukogu teiste piirkonna raamatukogudega. 3. Selgitada välja olulisemad isikud seltsi raamatukogu tegevuses. 4. Uurida Aleksander Sibula (1926) liigilise soovituse kasutamist seltsi raamatukogu kogu komplekteerimisel. 4

5 5. Koostada elektrooniline andmebaas (MS Access) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu kogust üldnimestiku sissekannete põhjal. 6. Analüüsida kogu koostist liigiliselt koostatud elektroonilise andmebaasi põhjal. 7. Selgitada välja, kui suur osa raamatukogu kogus olevast kirjandusest on Haridusministeeriumi raamatukogude komisjoni poolt avalikele raamatukogudele soovitatud nimekirjades (Alas 1936, 1939). Tuua välja olulisemad teosed liigilises alajaotuses raamatukogu kogus. 8. Anda ülevaade, millised on loetavamad raamatud maal paiknevates avalikes raamatukogudes uuritaval perioodil ja selgitada välja, kui palju nendest kattub seltsi raamatukogu kogu koostisega. Lõputöö koosneb kolmest peatükist ja alapeatükkidest. Esimene peatükk annab ülevaate Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asukohast, tekke- ja arenguloost. Käsitletud on seltsilist tegevust, raamatukogunduses toimunud uuendusi ning raamatukogu tegevusega seotud olulisemaid isikuid Järvamaal Retla külas. Võrdluseks on toodud andmeid teiste raamatukogude kohta. Ülevaate saamiseks oli vajalik läbi töötada Retla piirkonna ajalugu ning seltsi raamatukogu tegevust kajastavad arhiivimaterjalid, säilinud dokumendid, kirjandus ning teemat puudutavad uurimused. Kohalikust ajaloost ülevaate saamiseks on kasutatud Mare Kibe koostatud raamatut Oisu raamat. Mälestusi ja fakte (2005), mis põhineb arhiivimaterjalidel ja kohalike inimeste mälestustel. Kuna vajalikku arhiivimaterjali Retla Rahvaraamatukogu Seltsi kohta on säilinud vähe ja lünklikult, siis oli vajalik informatsiooni koguda mitme aasta vältel ja kildude kaupa. Raamatukogude ajalugu käsitlevatest publikatsioonidest on kasutatud Kaljo-Olev Veskimäe, Aleksander Sibula, Rudolf Alase, Richard Antiku, Helene Mugasto jt kogumikke ja artikleid. Töös on kasutatud varasemat aega käsitlevat perioodikat: Järva Teataja, Postimees, Raamatukogu, Eesti Statistika, Riigi Teataja, ENSV Teataja, Looming jt Teine peatükk käsitleb ilukirjanduslikke raamatuid kogu koostises ja jaguneb alapeatükkideks ilukirjanduslik raamat ning proosa-, näitekirjanduslik- ja luuleraamat. 5

6 Kolmas peatükk käsitleb teisi raamatute liike kogu koostises ja jaguneb alapeatükkideks liikide järgi: 1) üldteosed, 2) usu-, mõtte- ja kasvatusteadus, 3) ühiskonna- ja õigusteadus, 4) keele- ning kirjandusteadus ja kunst, 5) matemaatika-, loodus- ja arstiteadus, 6) rakendusteadus, 7) maade- ja rahvasteteadus, 8) ajalugu ja 9) lastekirjandus. Raamatukogu kogu analüüsil on uurimisobjektiks Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu raamatute üldnimestik Üldnimestiku raamatut on neli osa. Raamatusse on sissekanded tehtud käsikirjaliselt ning andmed on põhiosas arusaadavad. Üksikute kirjete osas on ebatäpsusi ja töö autor on kasutanud lisaks teose andmete täpsustamiseks elektronkataloogi ESTER. ( Teoste liigilisel jagunemisel on üldnimestikus kasutatud uuritaval perioodil kehtivat kümnendliigitust (vt lisa 1), mis vastab Haridusministeeriumi määrusele (1924). Analüüsil on töö autor lähtunud raamatute liigilisest jaotusest vastavalt üldnimestiku sissekannetele, mis on tehtud juba Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu raamatukoguhoidja poolt. Siinkohal pean ütlema kiidusõnad raamatukoguhoidjale, sest enamusel juhtudel on liigiline jaotus tehtud õigesti. Esimene sissekanne raamatukogu üldnimestikku on tehtud aastal (vt lisa 2). Samal aastal on saadud esimesed üheksa raamatut seltsi raamatukogusse (vt lisa 3). Sissekandeid üldnimestikus seltsi perioodi kirjanduse kohta on kokku Analüüsi lihtsustamiseks koostas töö autor eeltööna elektroonilise andmebaasi MS Access tarkvara abil. Andmebaasi on kantud kõikide teoste andmed vastavalt üldnimestiku sissekannetele (vt lisa 2): raamatute järjenumber, liigi number, autor, pealkiri, kirjastus, väljaandmise koht, väljaandmise aeg, lehekülgede arv, annete arv, kellelt saadud, raamatu hind vastavas lahtris kuulumise järgi, kas kirjeldatud raamat kuulub omavalitsusele või eraraamatukogule, omandamise aeg, mahakandmise aeg ja põhjus. Puuduvaid andmeid kirjete kohta on täpsustatud elektronkataloogist ESTER: näiteks tõlkija, trükikordusandmed, sari, märkused jm. vajalik vastava raamatu kohta. Koostatud elektrooniline andmebaas võimaldab otsida ja sorteerida vajalikke raamatuid vastavalt sisestatud andmetele. Elektrooniline andmebaas on lisatud lõputööle [CD] (vt lisa 9). 6

7 Liigilise koosseisu jagunemisel raamatukogu kogus on lähtutud Aleksander Sibula (1926) poolt koostatud liigilisest soovitusest, mis oli Haridusministeeriumi poolt heaks kiidetud. Ülevaate saamiseks uuritava perioodi kirjandusest oli vaja tutvuda aja- ja kultuuriloolise tagapõhjaga, organisatsioonide, rühmituste tegevuse ning nende väljaannetega. Kirjandusliku ülevaate saamiseks on kasutatud J. Kronbergi, K. Pruuli, H. Puhveli, M. Velskeri, J. Kärneri, U. Liivaku, M. Lotti, R. Ruutsoo, H. Visnapuu jt kirjanduslikke ülevaateid. Ülevaate saamiseks loetavamatest raamatutest raamatukogudes oli vaja tutvuda raamatukogude statistiliste aruannetega. Abiks oli H. Mugasto (1936) loetavamate raamatute analüüsi kokkuvõte viie aasta ( ) kohta Eesti avalikes raamatukogudes. Juhendamise eest uurimistöö tegemisel avaldan tänu oma juhendajale Ilmar Vaarole, tänusõnad kuuluvad ka bibliograaf Mare Pikkelile Tartu Ülikooli Raamatukogust ja kolleegidele Järvamaa raamatukogudest. 7

8 1. ÜLEVAADE SELTSI RAAMATUKOGU AJALOOST 1.1. Seltsi asukoht ja raamatukogu tekkimine Retlat mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal. Retla küla asub Järva maakonna lõunaosas, 14 km kaugusel Türi linnast. Peale aasta kohalike omavalitsuste valimisi, kui ühinesid Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald, asub Retla küla Türi valla kosseisus. Retla külas elab seisuga 1. jaanuar elanikku. (Türi , lk 6) Algselt asus Retla küla Alliku vallas, mis asutati aastal talurahva seisusliku omavalitsusena (ERA, 2530) aastast kuulusid Alliku valla koosseisu endised Alliku, Oisu, Mäeküla ja Kärevere vallad. Pärast Eesti Vabariigi tekkimist aastal kuulusid Järvamaa Türi kihelkonna Alliku valla koosseisu järgmised külad: Retla, Oisu, Väljaotsa, Kärevere, Tännasilma, Raukla, Äiamaa, Näsuvere ning Tori, Mäeküla ja Rikassaare asundused. (Kibe 2005, lk 7) Valla omavalitsusorganiks oli vallavolikogu (kuni aastani vallanõukogu) ja vallavalitsus ning revisjonikomisjon (ERA, 2530). Alliku vald liideti Särevere vallaga vallapiiride reformi jõustumisega 1. aprillil aastal. (ERA, 2391) 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus Retla külas kiire majanduslik areng. Osteti talusid päriseks. Külas olid töökad ja jõukad talunikud. Alliku vallas oli asutatud mitmeid põllumajandusega seotud ühistuid, näiteks Retla Põllutööriistade ja Masinatarvitajate Ühing (1897), mis oli üldse esimene omataoline Eestis, Alliku Piimaühistu (1922), Retla Sooharimise Ühisus (1923), Retla Sugupulli Ühisus (1924), Retla-Oisu-Väljaotsa Veeühing (1929), Alliku Turbaühisus (1930), Alliku Aiandus-Mesindusselts (1937) jt. (Kibe 2005, lk 74-75, ) 8

9 Retlas asutati kool aastal ning ärksamad haridusjuhid koondasid kooli juurde kohaliku seltsielu. Retlas on Eesti Kirjandusmuuseumi andmetel mainitud raamatukogu esmakordselt aastal: Haridusline elu on olnud Türi kihelkonna lõunapoolses osas elavam kui mujal, kuna asub suure maantee ääres, peale selle mängib siin osa ka ärksama Lõuna-Eesti eeskuju lähisus. Külas oli õpetaja Jaan Lõvi algatusel noortest loodud laulukoor, aastal ka pasunakoor, esimene pasunakoor Järvamaal a. alati näitemängudega ( Säärane mulk, Virr-Varr ). Retla külas asutas aastal raamatukogu Jaan Lõvi, Retla vallakooli õpetaja. (KM KO, f 199, n 39, l 146). Nimetatud raamatukogu kohta edasised andmed puuduvad. 20. sajandi alguses oli Retlas haridus- ja kultuurielu juhtfiguuriks Jüri Tammann, kes oli aastast alates ka koorijuhiks. Koos käidi laupäeva õhtupoolikul koolimajas. Pidude sissetulekuga pandi alus Retla kooli raamatukogule, millest sai maakonna suurim kooliraamatukogu. Raamatuid laenutati kõigile soovijaile. Korraldati peoõhtuid, nende kava koosnes näidenditest, koorilauludest, ilulugemistest ja kõnedest. Kõnelejatena esinesid harilikult kohalikud kooliõpetajad. Jüri Tammann korraldas karskuse kuratooriumi lektorina igal aastal kõneõhtuid. Kõneainetena käsitleti eesti ilukirjandust, eesti ajalugu, loodusteadust, põllupidamist, karjakasvatamist ja pedagoogikat. Neid kõneõhtuid ilustas iga kord koorilaul. Jüri Tammann asutas ametliku kooliraamatukogu kõrvale, mis koosnes sel ajal peamiselt venekeelsetest raamatutest, eestikeelse rahvaraamatukogu. Raha raamatute ostmiseks koguti näitemüügi ja näitemänguõhtute abil. Raamatuid loeti elavalt. Sellest eestikeelsest raamatukogust arenes välja hiljem Retla Rahvaraamatukogu Selts. (Kibe 2005, lk 56) aastal olid 55,5% maal tegutsevatest raamatukogudest koolide juures. Aasta-aastalt see arv vähenes. Kool hakkas kaotama oma senist tihedat sidet rahvaga. Küla kultuurielu keskuseks kujunesid mitmesugused seltsid. Seltside raamatukogud muutusid nüüd tooniandvateks, kuigi vaid üksikud seltsid said selleks ametliku loa. Noor-Eesti Raamatukogude Korralduse Osakonna, asutatud aastal, eestvedamisel hakati mitmel pool asutama raamatukoguseltse. Rakendati tööle instruktor, kelle ülesandeks oli nõu andmine praktilistes küsimustes ja aastal ilmus kaks teost, milles käsitleti raamatukogude sisemist korraldust. Raamatukogude asutamises toimus aastal suur tõus, üle Eesti asutati vähemalt 40 uut raamatukogu. (Veskimägi 2000, lk 18, 22, 26) Iseseisvusaja alguse sündmused Saksa okupatsioon (1918) ja sellele järgnenud Vabadussõda surusid kultuurielu ja kirjanduse Eestis ajutiselt kitsastesse raamidesse, kuid sõja võitmine avas 9

10 kultuuri arenguks uusi võimalusi. Iseseisvas Eestis oli kirjandus esimest korda vaba võõra valitsusvõimu survest, nüüd sai määravaks kirjanduse enese sisemine arenguprotsess. Pärast Vabadussõda elavnes kirjanduselu kiiresti. Kuigi iseseisvusaja algul oli kirjanikkonnas maailmavaateliste tõekspidamiste poolest suuri lahknevusi, oli valdav enamik kirjanikest solidaarne Eesti riigivõimuga. (Kronberg, Pruul, Puhvel & Velsker 2002, lk ) Esimese maailmasõja eel oli Eestis 346 valda, nendest oli raamatukogu 242 vallal, st. ligi 70 protsendil valdades tegutsesid raamatukogud. Haridusministeeriumi aasta ankeetidele vastates teatas 32 raamatukogu, et nad on asutatud aastal. Nendest 17 raamatukogu olid märkinud ka asutamise kuupäeva. Raamatukogud olid loodud haridus- ja raamatukoguseltside algatusel. Seltside ja juriidiliste isikute registreerimine nõudis õiguslikku reguleerimist, sest seltsidelt võiski eeldada raamatukogude asutamist, aga raamatute, kui liikuva vara omamine tuli õiguslikult fikseerida. Seltside registreerimise korra määras Ajutine Valitsus 21. märtsil Seltse panid kirja rahukogud, kellele tuli esitada põhikiri. Nendelt, kes olid juba varem tegutsenud, nõuti uut arvelevõtmist. Varem tegutsenud seltsid registreeriti ümber Hiljem, alates aastast, registreeris seltse ja kogus nende kohta andmeid Siseministeeriumi Juriidiliste Isikute Büroo. (Veskimägi 2000, lk 268, 296, 302) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asutamisaastaks on raamatukogu aastaaruannete järgi aasta. Raamatukogu asutamise aega 1918 kinnitab Rahvaraamatukogude registri raamat. Seltsi raamatukogu omanik oli Retla Rahvaraamatukogu Selts (ERA, f 1108, n 4, t 595, l 64-65). Seltsi põhikirja loetelus ei olnud ja põhjenduseks oli kirjutaud - ei ole saadetud. (ERA, f 1108, n 7, t 6, l 37) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asukohaks oli Järva maakond, Türi kihelkond, Alliku vald ja Retla küla. Kaugus Paide linnast, kui maakonna keskusest, oli 26 versta. Lähim raudteejaam oli Kärevere, mis asus kuue versta kaugusel ja seal peatus Viljandi - Tallinn kitsarööpalise raudtee rong. Raamatukogu postiaadressiks nimetati aruannetes üle Kärevere lähima raudteejaama järgi. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu raadiuseks oli kümme versta, see on kaugus raamatukogu asupaigast kõige kaugema lugejani. (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66) Veskimäe andmetel oli Eesti Vabariigis aasta ankeetküsitluse põhjal 188-st maaraamatukogust raamatukogude keskmine raadius 8,76 versta. (Veskimägi 2000, lk 270) 10

11 Raamatukogu oli tarvitada kõigile soovijaile ja asus Retla rahvakooli ruumides. Raamatukogu juures lugemistuba ei olnud. Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, kolmapäeval ja pühapäeval. Lugeja võis raamatut oma käes pidada kaks nädalat, ülemäära aja eest trahvi ei võetud. Lugemise eest maksu ja kautsjoni ka ei võetud. (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66) Alliku vallas oli algselt kaks eraraamatukogu, esimesena oli aastal asutatud Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ja teisena Tännasilma Lugemisring, asutatud aastal Tännasilma külla (vt tabel 1.1). Esimene valla raamatukogu asutati alles aastal asukohaga Alliku vallamajas. Alliku vallaraamatukogu pidas üleval Alliku vald ja raamatukogu sai igal aastal volikogu otsusega vallalt toetust. (ERA, f 1831, n 1, t 1076, l 93-94) Raamatukogu nimi ja asutamise aeg Aasta Lugejaid (külas elanikke) Tabel 1.1 Eraraamatukogud Alliku vallas 1920 ja 1921 Raamatuid kokku Ilukirjandus Muu kirjandus Retla Rahvaraamatukogu (325) Selts (asutatud 1918) Tännasilma Lugemisring (288) (asutatud 1919) Eelnev tabel annab ülevaate Eesti rahvaraamatukogude registri andmete põhjal, kuidas arenesid kaks Alliku vallas asuvat eraraamatukogu loomisjärgsetel aastatel (ERA, f 1108, n 4, t 595, l 64-65, 69-70). Tabelist on näha, et Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu raamatute juurdekasv oli aastal 50%, ka lugejate arv kasvas 48%, kuid muu kirjanduse osa kasvas rohkem (55%) kui ilukirjandusel (45%). Kui aasta aruandes oli muu kirjanduse osa 36% kogust, siis aastal oli see juba 41% kogust. 19. augusti 1920 küsitluslehes raamatukogude kohta on seltsi raamatukogus tarvitajaid 103, nende hulgas kooliõpilasi 61 (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66 ). Üllatab kooliõpilaste rohke arv, sest Retla kooli õpilaste raamatukogu asus samas koolihoones. Koolis oli aasta aruande järgi eesti- ja venekeelseid raamatuid kokku 529. (ERA, f 1108, n 4, f 1242, l 22) 11

12 1920. aastal anti Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogust lugemiseks välja 628 raamatut, seda nimetati siis raamatute aastaseks läbikäiguks. Seltsi raamatukogu 505 eksemplarist olid köites 25 ja köitmata 480 eksemplari. Raamatukogu kogu oli korraldatud Haridusministeeriumi raamatukogude instruktori kava järgi. Raamatukogul oli inventariraamat. Raamatute loetavuse kindlakstegemiseks oli tarvitusele võetud raamatute formulaarid, köitmata raamatuid anti samuti lugemiseks välja. Seltsi esimeheks oli Hans Estenthal, raamatukoguhoidjaks keskkooli haridusega õpetaja Magnus Tsaan ja kirjatoimetajaks Karl Tarius. (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66) Raamatukogu asutajatest on teada Johannes Huut, kes oli Retla Rahvaraamatukogu Seltsi asutajaliige, hiljem seltsi juhatuse liige. J. Huut organiseeris Seltsi raamatukogu saavutamist, korraldamist ning ülalpidamist. Oli organisaator ja näitejuht seltsi poolt korraldatud pidudel. Johannes Huut laulis segalaulukooris, võttis osa lauljana Tallinna laulupeost ja maakonna laulupidudest Viljandis ning Paides. ( KM KO, f 193, t 8, l 47) 1.2 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi tegevus Alliku vallas Retla kooli ruumide kasutamise kord seltsidele ja eraisikutele kinnitati aastal Alliku vallavolikogu poolt. Kasutamise kord nägi ette, et ruumide kasutamiseks tuleb nõusolekut taotleda koolijuhatajalt ja samas nõuti ruumide kasutamise korraga nõustumist. (ERA, f 2530, n 1, t 83) aastal taotles selts Esimese Ülestõusmispüha puhul kohaliku piduõhtu pidamiseks nõusolekut ruumide kasutamiseks Retla koolijuhatajalt, et ruumid seltsile ürituseks tasuta kasutada saada. Selleks esitati vastavasisuline avaldus koos koolijuhataja nõusolekuga Alliku Vallavalitsusele. (ERA, f 2530, n 1, t 152, l 5) Järva Ajutises Maavalitsuses olid registreeritud maakonnas tegutsevad seltsid vastavalt asukohale politseijaoskondades. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalik raamatukogu oli registreeritud Alliku valla Türi Politseijaoskonnas tegutsevate seltside hulgas 3. augustil aastal otsusega nr. 2266/6680. (ERA, f 26, n 3, t 951, l 462) 12

13 Alliku vallas tegutsesid peale Retla Rahvaraamatukogu Seltsi veel Alliku Haridusselts, Tännasilma Haridusselts, Maanoorte Selts, Vabatahtlik Tuletõrjeselts ja Alliku Maanaiste Selts. (Kibe 2005, lk 76-80) Alliku Haridusselts asutati aastal mitmekülgseks kultuuritegevuseks Allikul. Asutamisele tõukas neid rahvamaja puudumine. Harrastati laulu, näitemängu, korraldati kursusi, vaidlusõhtuid, peeti referaate. (Ibid, lk 76-77) Tännasilma Haridusselts asutati aastal kooliõpetaja Elisabeth Freibergi eestvedamisel Tännasilma külas. Seltsi eesmärk oli edendada rahva haridust väljaspool kooli. Seltsil oli asutatud ka raamatukogu, mis aastast oli Tännasilma Lugemisringi raamatukogu nime all. (Ibid, lk 77-78) Alliku Maanaiste Selts edendas kodukultuuri: kangakudumine, rõivaste õmblemine, toitlustamine ja aiandus. Teeõhtuid korraldati peale Alliku vallamaja ja Rulli talu Saareotsas ka Retla koolimajas. (Ibid, lk 78-80) Kohaliku vallaelaniku Evi Nurga meenutus: Seltsielu keskpunktis oli kaua aega Retla koolimaja. Seal oli Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, mida hooldas Johannes Huut. Retlas töötas kaua aega laulukoor, mida juhatas kohalik koolijuhataja. Retla koolimajas olid näidendiga peod igal kolmekuningapäeval, vabariigi aastapäeval, lihavõtte teisel pühal ja jõulu teisel pühal. Esinemisvõimalusi jagasid Retla Rahvaraamatukogu Selts ja Alliku Haridusselts. Tekkis nagu väike konkurents kahe seltsi vahel. Tantsuks mängis kohalik orkester. Retla laval nähtud tükkidest mäletan A. Kitzbergi Libahunti. Populaarsed olid H. Raudsepa tükid Püha Miikaeli seljataga, Mikumärdi, Põrunud aru õnnistus, Vedelvorst ja Roosad prillid. (Ibid, lk 77) Retla Rahvaraamatukogu Seltsil oli ka teisi ülesandeid. Alliku vallas varem rahvamajasid ei olnud. Järvamaa rahvamajade võrgu kavasse oli planeeritud Alliku vallas kaks rahvamaja: Alliku ja Retla rahvamajad. Kavasse märgiti, milline maja on võetud võrku rahvamaja asettäitva majana, selle ülalpidaja ja võimalused rahvamaja ehitamiseks. Retla rahvamaja ülalpidaja asutuseks oli märgitud Retla Rahvaraamatukogu Selts. Rahvamaja aset täitis Retla 6-klassiline algkool ja ülevalpidaja oli Alliku vald. (ERA, f 2424, n 2, t 229) 13

14 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosolekul 21. aprillil aastal osales 49 seltsi liiget, arutusel oli rahvamaja ehitamise küsimus (vt lisa 5). Koosolekul osales ka Alliku Haridusseltsi esimees M. Wilibert, kes selgitas Alliku Haridusseltsi seiskohti selles küsimuses. Hans Estenthal tegi ettepaneku järgmiselt: Otsustatakse mitte iseseisvat rahvamaja Retla külasse ehitada, kuid koos Retla algkooliga, tingimusega, et vald ehitab puuduva otsa koolimajale juurde ühes tarvilise saali ja paigalseisva näitelavaga, kus Retla Rahvaraamatukogu Seltsil on õigus pidusid, kursusi, näitemängu, laulu ja muusika harjutusi toime panna.... Retla Rahvaraamatukogu Selts annab kohe ehituse hakatusel või lepingu sõlmimise puhul 3000 krooni ja ehituse vältel veel 1000 krooni kas rahas või natuuras, mida juhatusel rahva käest tuleb kokku koguda. Ettepanek võeti vastu ühel häälel ühe erapooletuks jäämisega. Juhatust volitatakse lepingut vallaga sõlmima. (ERA, f 2530, n 1, t 147, l 11) Alliku vallavolikogus oli aasta 14. detsembril arutusel rahvamaja võrgu kordaseadmise küsimus. Arutati ka Retla Rahvaraamatukogu Seltsi ettepanekut ehitada rahvamaja Retla koolimaja külge. (ERA, f 2530, n 1, t 115) Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt oli kinnitatud 14. augustil aastal rahvamajade võrku Alliku valla Alliku ja Retla rahvamajad. Retla rahvamaja kodukord ja maksumäärad olid kinnitatud 21. juulil aastal Järva (Ajutises) Maavalitsuses. Retla Rahvamaja kodukorras 16 nägi ette raamatukogu ja lugemistoa ruumide kasutamise eest võtta maksu tegelike kulude ulatuses, samuti ruumide kasutamise eest kursuste, teaduslikkude loengute ja õpiringide, noorsoo organisatsioonide ettevõtete, koolipidude, isamaaliste aktuste, eelproovide ja harjutuste korraldamiseks. (ERA, f 2424, n 2, t 278, l 30, ) aastal seltsi üritustest osavõtt oli muutunud passiivsemaks, näiteks Alliku valla nõukogu protokolliraamatu andmetel tagastas Retla Rahvaraamatukogu Selts vallale kaks pakki pileteid, sest kirjaniku A. H. Tammsaare 60. aasta sünnipäeva peol piletite müük ei teostunud ja mingisugust sissetulekut, mis lõbustusmaksu alla kuulub ei olnud. (ERA, f 2530, n 1, t 254, l 42) 14

15 1.3 Voldemar Krabi tegevus Järvamaal Paides toimus 15. augustil aastal Järvamaa raamatukogutegelaste kongress. Korraldajaks oli Voldemar Krabi, kellest sai peale kongressi raamatukogude instruktor Eestis. Kongress oli oluliseks Eesti rahvaraamatukogude ajaloos, esimene vabanevas Eestis. Kongressist võttis osa 39 inimest, kes moodustasid Järva Maakonna Rahvaraamatukogude Liidu. Kongressil osalesid raamatukogu seltside asemikud, raamatukogude ja lugemisringide tegelased. Alliku vallast olid osalejate hulgas Magnus Tsaan, kes esindas Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ja Elisabeth Freiberg, kes esindas Tännassilma Lugemisringi. Magnus Tsaan esines nimetatud kongressil aruandega kohtadelt ja osales kongressi läbirääkimistel maakonna rahvaraamatukogude võrgu loomise küsimuses. (ERA, f 1108, n 7, t 11, l 5) Järvamaa raamatukogutegelaste kongressi protokollist: Kõigist aruannetest selgub, et pika sõjaaja tõttu on kohtadel tegelastest suur puudus. Puuduvad sündsad ruumid lugemislaudade jaoks ja kooskäimiseks, nõudmine raamatute järele on igal pool suur. Loetakse peaasjalikult ilukirjandust. Kitsikust sünnitab ka rahapuudus, sest ainukeseks tähelepanemise väärilisemaks sissetulekuks on raamatukogudel suvel korraldatavad pidud. (Ibid, l 5) Kongress tegi otsuseid mõistagi Järva maakonna piires. Maakonnas olgu keskraamatukogu, igas koolipiirkonnas olgu rahvaraamatukogu koos lugemistoaga. Otsuses oli kiitmist väärt idee raamatukogude vastastikusest koostööst ja käsitus raamatukogudest kui tervikust. Kõik raamatukogud saagu toetust omavalitsustelt ja riigilt, raamatukogude kasutamine olgu maksuta. (Veskimägi 2000, lk 344) Aastatel , mil Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi rahvaharidusosakonna raamatukogude instruktorina töötas Voldemar Krabi, tehti esimesed sammud Eesti rahvaraamatukogude võrgu väljaarendamisel. Kavandati maakondade rahvaraamatukogude võrk. Iga maakonna kaardile märgiti kogud, loetelus oli iga raamatukogu nimetuse juures teenindatav piirkond, märkus kogu töötamise või kavatsetava avamise kohta, asutamise aeg, kogu suurus aastal oli Eesti maaraamatukogude võrgukavas 405 raamatukogu, neist töötavaid 271. Haridusministeeriumi toetusel avati 134 uut kogu. Loetelus oli iga kogu juures märgitud eelmisel aastal saadud riigi ja omavalitsuse toetus ja soovitud toetuse suurus. (Raude 1990, lk 72-74) 15

16 Voldemar Krabi Haridusministeeriumi raamatukogude instruktorina töötas välja põhjaliku raamatukogunduse õpetamise kava, pidas loenguid suvekursustel ja õpetajate seminarides. Tema juhtimisel asuti kogusid korraldama, tema algatusel muretseti raamatukogudesse rakendusmaterjalid. Oma esinemistes rõhutas Voldemar Krabi raamatukogu, kui kooli töö jätkaja tähtsust. (Raude 1990, lk 72-74) Voldemar Krabi käis aastal Järvamaal viieteistkümnes raamatukogus õpetamas raamatukogutöötajatele, kuidas raamatukogu korraldada. V. Krabi korraldas ka Alliku valla seltside raamatukogusid Tännassilmas ja Retlas. Aruandest: Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu Alliku vallas, Järvamaal. Kogus umbes 400 raamatut, neist pooled köitmata. Kogu korraldamine minu poolt antud juhatuste järele on käimas. (ERA, f 1108, n 7, t 13, l 20-21) juulil s.a korraldas V. Krabi Paides loenguid, kus osalesid peaaegu kõik 75 Järvamaa raamatukogude töötajat. Paides peeti kokku kaheksa loengut. Lektoritega ka vaieldi, mistõttu vestlused mõnikord huvitavaks kujunesid ja mitmeid tunde kestsid (Ibid, l 42). V. Krabi tegutses edasi Haridusministeeriumi raamatukogude instruktorina Tallinnas. 1.4 Rahvaraamatukogude võrgu loomine Alliku vallas Ministeeriumi ülesanne oli raamatukogude võrgu loomine maale. August Viilup tegeles rahvaraamatukogude võrgu väljatöötamisega, millega oli alustanud juba varem Voldemar Krabi. Maakondades tehtavad võrgukavad olid teoreetilise loomuga, sest tulevase raamatukogu koht võis olla ideaalne, aga polnud neid, kes oleksid raamatukogu tööle pannud. (Veskimägi 2000, lk 346) Senine ministeeriumi toetuse jagamine raamatukogudele oli juhuslik, kuid uute raamatute muretsemiseks vajasid toetust kõik raamatukogud, ka seltside eraraamatukogud. Ministeerium leidis tarvilikuks asuda raamatukogude võrgu koostamisele ja toetada võrgus olevaid raamatukogusid ühtlaselt. Toetussummade eest nõuti, et ostetaks ainult raamatuid, kuna kapid ja muu inventar pidi jääma seltside muretseda. Raamatuid tuli anda raamatukogust tasuta lugemiseks kõigile. Astuti samme selleks, et raamatukogudele müüdaks kirjandust 16

17 hinnaalandusega. Juba aastal oli määratud riigi toetus kõigile raamatukogudele. (Alas 1933, lk 7-8) Alliku vallas oli aasta algul 2404 elanikku. Järva maakonna avalike raamatukogude võrgu esialgses kavas pakuti Alliku valla esimeseks raamatukoguks Retla külas asuvat Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, mis pidi moodustama keskkogu asukohaga Retla Algkool. Teiseks pakuti Tori raamatukogu asukohaga Tori Algkool ja kolmandaks Tännasilma Haridusseltsi raamatukogu asukohaga Tännasilma Algkool. (ERA, f 1108, n 4, t 605) Alliku vallavolikogus 16. mail 1931 oli arutusel Retla Rahvaraamatukogu Seltsi ja Tännasilma Haridusseltsi juhatajate kirjaliku sooviavalduse alusel raamatukogude avalikkude raamatukogude võrku ülevõtmise küsimus. Vallavalikogus otsustati nimetatud seltside eraraamatukogud lasta Järva Maavalitsuse Haridusosakonnal avalike raamatukogude võrku määrata. Seega oleks siis Alliku vallas kolm avalikku raamatukogu, nimelt Alliku valla avalik, Retla Rahvaraamatukogu Seltsi ja Tännassilma Haridusseltsi raamatukogud. Keskraamatukoguks jääb nendest Alliku valla avalik raamatukogu, asukohaga kohalikus vallamajas. 3. juunil 1931 määrati vallavolikogus valla esindajad eespool nimetatud avalike raamatukogude toimkondadesse: Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu toimkonda vallavolikogu liige Karl Tarius, Tännassilma Haridusseltsi avaliku raamatukogu toimkonda volikogu ja vallavalitsuse liige Rudolf Tarius. (ERA, f 2530, n 1, s-ü 115) aastal saadi Alliku vallavolikogu taotlusele vastuseks Järva Maavalitsuse Haridusosakonna poolt kiri, mis teatas, et eespool nimetatud Alliku valla seltside raamatukogud seisavad juba aastast alates Järvamaa avalikkude raamatukogude võrgus (ERA, f 2424, n 2, s-ü 126). Tännassilma Haridusseltsi raamatukogu aruannetes seisabki edaspidi avalikku raamatukogude võrku asumise ajana aasta, kuid Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogul aasta. Järvamaa esialgses maaraamatukogude võrgu kavas oli plaanis asutada kokku 41 raamatukogu. Raamatukogude võrk aasta-aastalt aga tihenes aastal oli Järvamaal maapiirkondades juba raamatukogude võrgus kokku 66 raamatukogu, millest neli olid vallavalitsuste ja 62 seltside ülalpidamisel. Raamatukogu suuruse järgi kuni 500 raamatut, oli Järva maakonnas 32 raamatukogu (48%). Kakskümmend seitse raamatukogu olid raamatuga ning seitse raamatukogu raamatuga. (Alas 1933, lk 8,11,12) 17

18 1933. aastal oli Alliku vallas 2056 elanikku ja kolm raamatukogu. Valdade avalikud raamatukogud olid jaotatud gruppidesse vastavalt kogu suurusele raamatute arvu järgi (Alas 1933, lk 27). Kõigil kolmel Alliku vallas asuval raamatukogul olid erineva suurusega kogud: Tännasilma Haridusseltsi avalik raamatukogu oli kõige väiksem, suurusgrupis VI kuni 500 raamatut, Alliku valla avalik raamatukogu oli suurusgrupis V raamatut ja Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalik raamatukogu oli vallas kõige suurem raamatukogu, suurusgrupis IV raamatut. Kogu sisaldas nimetatud perioodil raamatukogu üldnimestiku andmetel 1655 teost. 1.5 Uuendused raamatukogunduses Eesti Vabariigi raamatukogunduses toimus mitmeid olulisi uuendusi aastal asutati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) ja toimus I kongress. Loodud ühingu eesmärgiks oli raamatukoguasjanduse edendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmine ja nende kutsehuvide kaitsmine. Kokkuleppel Haridus- ja Sotsiaalministeeriumiga korraldas ERÜ aastal kümme kursust raamatukoguhoidjatele, osavõtjaid oli üle vabariigi kokku 278. Järvamaa kursused toimusid Paides juunil aastal 31 osavõtjaga, kus kursusest osavõtjad olid suures enamikus raamatukoguhoidjad. Kursus sisaldas loenguid ja praktilisi tunde. Need kursused aitasid kaasa raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmisele Eestis. (Sibul 1932, lk 64-65) Hakkas ilmuma ajakiri Raamatukogu, milles avaldati ajaloolist, teoreetilist ja metoodilist materjali raamatuteaduse ja raamatukogunduse valdkonnast (Eesti , lk 51). Algul ilmus ajakiri suurte vaheaegadega, alates aastast juba pidevalt. Haridusministeeriumi toetuse saamise tingimuseks ajakirjale Raamatukogu oli aastal, et ajakiri saadetaks tasuta kõigile avalikele raamatukogudele. (Veskimägi 2000, lk 364) Üldnimestiku andmetel saadigi omavalitsuse omandisse Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogule ajakirja Raamatukogu, aastal terve aastakäik ja aastal kaks esimest numbrit aastal saadi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult veel lisaks ajakirja varasemad aastakäigud: I (1929), II (1932), IV (1935), V (1936) ja VI (1937) aastakäik. 18

19 Suurim reklaamiüritus oli aasta veebruaris välja kuulutatud Raamatuaasta. Raamatut oli kerge teha, kuid raske müüa, sellepärast pöörasid kirjastajad ja raamatukauplejad suurt tähelepanu reklaamile. Aasta jooksul avaldati sadu artikleid ajakirjanduses, korraldati kirjanike kohtumisi lugejatega, autasustati parimaid autoreid ja raamatutegijaid. Raamatuaasta tõstis raamatu prestiiži ühiskonnas, raamatu ostmine ja lugemine kujunes lausa moeasjaks. Suurt rõhku pandi koduraamatukogude propageerimisele. (Lott 2000, lk 34) Raamatuaasta (1935) kohapealseid üritusi Retlas ei ole teada, kuid lähim aktus toimus Türil, kus kõneles riikliku propaganda juht H. Oidermaa. Kõneleja selgitas raamatu osa Eesti vaimlises arengus ja valitsuse ülesandeid Eesti elu ümberkorraldamisel. (Raamatuaasta 1935, lk 5) Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tegeles ka kirjastamisega. Raamatuaastaga seoses anti välja ERÜ poolt kirjastatud raamat Eesti raamat : arengulooline ülevaade (1936). Raamat saadi ilmumisjärgselt seltsi raamatukogule. Haridusministeeriumi Koolivalitsuse poolt koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga korraldati kutseeksameid aasta oktoobris anti välja raamatukogujuhataja I järgu kutsetunnistusi 19-le isikule ning II järgu kutsetunnistusi 121-le isikule (Kutseliste , lk 43-45) aastal oli Järvamaa valdade avalikes raamatukogudes ametis 22 raamatukoguhoidjat II järgu kutsega (ERA, f 2424, n 2, s-ü 311). Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu juhataja Johannes Huut omandas raamatukogujuhataja II järgu kutse aasta 4. oktoobril, kutsetunnistuse number (ERA, f 1831, n 1, s-ü 1076). Johannes Huut Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige ei olnud. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu võis tunda uhkust haritud raamatukogujuhataja üle Avalikkude raamatukogude seadus Avalikkude raamatukogude seaduse (ARS) rakendamisega 1. jaanuarist aastal algas uus ajajärk raamatukogunduses. Avalikkude raamatukogude seadusega kohustati kohalikke omavalitsusi asutama ja ülal pidama raamatukogusid, eraldades selleks miinimum 2 senti piirkonna iga elaniku kohta. Riigi poolt oli määratud toetussumma iga aasta eelarves, summa oli vähemalt sama suur kui omavalitsuse poolt määratu. Riigi poolt määratud summasid pidi 19

20 kasutatama kirjanduse muretsemiseks. Raamatukogu avalikuks arvamine tõstis ka seltsi ühiskonnakaalukust. Kui ARS rakendati, olid Eestis 72% raamatukogudest seltside omad. (Veskimägi 2000, lk 347, 363) Eestis oli märgata aastatega raamatukogudele kulutatu osas väga väikest tõusu, kui kulutati avalikkudele raamatukogudele maal ühe elaniku kohta 11 senti (Sibul 1929, lk 86), siis ühe elaniku kohta 18 senti, lisandunud oli ainult 7 senti (Sibul 1936, lk 29). ARSi vastuvõtmise ja rakendamisega oli raamatukoguasjandus tunnustatud, kui avalik ja seaduslik tegur rahvahariduse ning rahvakultuuri arengus. Avalikud raamatukogud olid selle seadusega saanud omavalitsusüksuste ja riigi asjaks. Neid tuli korraldada ning arendada otstarbekohaselt ning plaanikindlalt. (Avalikud , lk 2) Avalikkude raamatukogude seaduse järgi pidi raamatukogu juhataja töötasu määrama konkreetse raamatukogu ülevalpidaja. A. Sibula analüüsi järgi oli maal harilikult raamatukoguhoidjaks, kas mõni raamatukogu ülalpidaja seltsi juhatuse liige, õpetaja või vallasekretär. Nendest tegutses kaalukam osa palgata, mõnes raamatukogus maksti väikest tasu (Sibul 1929, lk 89). Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogus oli raamatukoguhoidjaks seltsi juhatuse liikmena Johannes Huut, kes seni oli töötanud tasuta. Alates 1. jaanuarist 1933 oli Johannes Huut ametlikult tööle võetud avaliku raamatukogu juhatajana ja talle maksti teenistustasu 55.- krooni aastas. (ERA, f 2424, n 2, t 311) Alliku vald ühines omavalitsusreformi käigus 1. aprillil 1939 Särevere vallaga. Raamatukogu aruande järgi 1938/1939 maksti seltsi raamatukoguhoidjale töötasu siis juba 72.- krooni. Näiteks samal ajal Särevere valla avalikus raamatukogus Allikul (endine Alliku valla avalik raamatukogu) maksti raamatukogujuhatajale töötasu krooni, Tännasilma Haridusseltsi avalikus raamatukogus ja Taikse Rahvaraamatukogu Seltsi avalikus raamatukogus juhatajatele töötasu ei makstud. (ERA, f 1831, n 1, t 1076, l 91-98) aasta Haridusministeeriumi määruses oli avalikkude raamatukogude kohta nõue, et avalikkudes raamatukogudes peab olema ka raamatute üldnimestik. Raamatukogu raamatute üldnimestik on raamatukogu enese, kui niisuguse, põhi- ja pääraamat, mis määratud tarvitamiseks pääasjalikult ainult kogu ülalpidajale ja kogu juhatajale, - kogu tarvitajaile aga ainult mõnel erandjuhtumisel ja ka siis ainult kogujuhataja juuresolekul. Sellel raamatul on kogu kohta niihästi ajalooline kui ka dokumentaalne tähtsus. (Avalikud , lk 22) 20

21 Raamatukogutehnikas põhilisemaid tegureid on raamatute inventariseerimine. Inventariseerimise all mõistetakse raamatute sissekandmist üldnimestikku, s.o raamatukogusse muretsetava kirjanduse loendust inventariraamatus. Haridus-Sotsiaalministeeriumi määruste järgi tarvitatakse Aleksander Sibula Raamatukoguhoidja käsiraamatus kasutusel olnud põhinimestiku asemel üldnimestiku nimetust. Üldnimestiku tähtsus seisneb selles, et üldnimestik annab ülevaate raamatuvara järkjärgulisest suurenemisest, selle arenemisest, näitab iga eksemplari muretsemiskäiku, millal saadud, mil viisil, millal raamatukogust kustutatud ja miks. Üldnimestiku järgi toimub raamatukogu üldine hindamine. (Mugasto 1935, lk 23) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalikul raamatukogul oli aastatel neli osa üldnimestikku, kus oli tehtud seltsi perioodist 3070 sissekannet. Üldnimestike numeratsioonis oli tehtud ka mitmeid topeltkandeid, mille tõttu lõppes numeratsioon üldnimetikus seltsi perioodi lõppemisel inventarinumbriga Topeltkannete tegemine võis tekkida perioodil, kui vastavalt Avalikkude raamatukogude seadusele võeti kasutusele uutele nõuetele vastavad üldnimestike raamatud. Topeltkanded olid kõik märkuste lahtrisse korrektselt kirja pandud. Üldnimestikku oli koostatud enamuses nõuetekohaselt, nõutud andmed olid raamatute ja ajakirjade kohta märgitud. Väljaspool Eestit kirjastatud nootide puhul esines mõningaid puudujääke, mitmel noodi sissekandel puudus näiteks ilmumisaasta või kirjastus Raamatukogudele soovitatavate raamatute nimestikud Eesti soovitatavate raamatute nimestikud ulatuvad tagasi meie raamatukogude tekkimise aega. Kui bibliograafia mõiste fikseerimisel märgitakse, et üheks bibliograafia ülesandeks on näidata, mida võiks raamatukogusse muretseda, siis ometi bibliograafilised teosed tegelikult seda külge palju esile ei tõsta. Nende ülesandeks on peamiselt näidata, mis üldse on ilmunud halba ja head. Bibliograafiad on harilikult loendavad, mitte aga kriitilised. (Antik 2001, lk 31) Soovitatavate raamatute nimestikud olid vahendeiks valikute tegemisel raamatute ostmisel ning mõeldud eeskätt avalike raamatukogude jaoks. Raamatutoodangu võrdlemisi kiire kasvamine ja raamatukogude kitsad olud, samuti ka see, et raamatukogudesse polnud otstarbekas kõike hankida, tegi raamatukoguhoidjatele raskeks õige valiku tegemise. (Antik 1937, lk 2) 21

22 Raamatukoguhoidja on parim raamatukogu kasutajaskonna vajaduste tundja. Igal raamatukogul tuleb arvestada kohalike oludega. Nimekirjade suurimaks vooruseks oli aja kokkuhoid mugavust armastavale ja ebaiseseisvale raamatukoguhoidjale. Nimekirjade puuduseks oli, et neis ei olnud märgitud raamatute hindu. Väiksem raamatukogu hoolitseb tuleviku eest seda paremini, mida väärtuslikum on tema koostis (Jürman 1935, lk 14-23). Soovitatavate nimestike tõttu on vähenenud ka liigitamisvead. (Jõulmaa 1935, lk 36) Esimeseks Eesti soovitatavate raamatute nimestikuks oli ajalehes Olevik a. nr. 43 ilmunud nimestik (A. Grenzsteini koostatud). Siit alates oli ilmunud terve rida soovitatavate raamatute nimekirju. Järgmise täiuslikuma nimestiku oli välja andnud Noor-Eesti raamatukogude korralduse osakond aastal: Soovitatavate raamatute nimekiri 25-, 50-, 100- ja 200 rublaste kogude jaoks, mille täiendatud nimekiri anti välja aastal. (Antik 1937, lk 2) Aleksander Sibul soovitas aastal Eesti Haridusliidu korraldatud 2. hariduskongressil, et raamatute valik avalikes raamatukogudes on halb ja juhuslik, Haridusliidul tuleks asuda soovitusnimekirja tegema. (Veskimägi 2000, lk 370) Eesti Haridusliidul (asutatud 1923) oli mitu toimkonda, millest üks oli raamatukogunduse ja soovitatavate raamatute nimekirja koostamise toimkond. Raamatukogundust käsitati ka vabaharidustööna: ise raha kokku pannes ja raamatuid ostes, ise raamatukogu korrastades ja raamatuid välja andes. Kõike seda priitahtlikult ja tasu saamata. Aga kasu raamatute lugemiseks sai igaüks. (Ibid, lk 354) Eesti Haridusliidu algatusel oli koostatud Raamatukogudele soovitatavate raamatute nimekiri, mis ilmus aastal. See nimestik oli koostatud asjatundlikult raamatukoguhoidjate ja vabaharidustöö juhtide poolt ja paljude eriteadlaste kaastööna. Selles oli loendatud eeskätt iseseisvusaastail, kuni aastani ilmunud raamatud, liigitatuna ametlikult kehtiva kümnendliigituse järgi. (Antik 1937, lk 2) Ministeerium moodustas 23. veebruaril 1931 raamatukogude komisjoni. Alaväärtusliku kirjanduse vastalised pöördusid ka selle ministeeriumikomisjoni poole aastal hakkas see komisjon raamatukogude tegevuse, eriti kutsehariduse edendamiseks vastavaid kavasid välja töötama. Peamine oli soovitatavate raamatute nimestike koostamine. (Veskimägi 2000, lk 370) 22

23 1932. aastal ilmus Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi koostatud Avalikkudele raamatukogudele soovitatud raamatute nimestik I osa, mille koostas Haridusministeeriumi kooliraamatute komisjoni juuresolev raamatukogude komisjon. Nimetatud komisjoni ülesandeks oli hea kirjanduse levitamine, eriti avalike raamatukogude võrku kuuluvate raamatukogude kaudu ja alaväärtusliku kirjanduse vastu võitlemine. Peeti silmas eriti maal asuvate raamatukogude vajadusi ja kirjanduse soetamise võimalusi. Soovitatud kirjandus oli kümnendliigituse järjekorras, ära oli märgitud, kas raamat oli soovitatud esimeses või teises järjekorras vastavalt väärtusele ja nende vastavusele avalikkude raamatukogude ülesannetele. Raamatukogu juhatajal tuli valida kirjandust esmajärjekorras raamatute hulgast, mis olid soovitatud nimekirjas esimeses järjekorras. (Antik 1937, lk 3) ARSi täiendamise seaduse 9 põhjal (1934) tegi haridusminister avalike raamatukogude võrku kuuluvaile raamatukogudele kohustuslikuks uute raamatute hankimise raamatukogude komisjoni poolt koostatud nimestiku järgi. Erandiks oli ainult lastekirjandus ja teises järjekorras soovitatud ajakirjad. See kohustus oli kehtiv riigi ja omavalitsuse poolt määratud summadega muretsetud kirjanduse kohta. Raamatukogudele tehti tavaliselt esimeses järjekorras soovitatud raamatuid ostes 10% hinnaalandust. Selle arvestuse järgi raamatuid ostes oleks tulnud raamatukogudele anda aastas keskmiselt 200 krooni. (Avalikkudele , lk 6-7) Raamatukogude komisjoni poolt soovitatud raamatute nimestikud ( ) oli Rudolf Alas võtnud kokku ülevaatesse Avalikkudele raamatukogudele soovitatud kirjanduse ülevaade. I : (1936). Sellesse oli koondatud kõik seitsme aasta soovitatud teosed ja loetelud üksikute aastate alliknimestikest kümnendliigituse alusel autorite tähestikulises järjestuses ja kahes eri nimestikus, esimeses ja teises järjekorras soovitatud raamatud ilmunud kirjandusest oli raamatukogudele soovitatud 1293 raamatut, neist esimeses järjekorras 557 raamatut ja teises järjekorras 736 raamatut. Ilukirjanduslikke teoseid oli nimestikus 38% ja teaduslikku kirjandust 62%. (Antik 1937, lk 3) Nimetatud ülevaatele ilmus järg Avalikkudele raamatukogudele soovitatud kirjanduse ülevaade. II : (1939). Esimese järjekorra teoste eraldi näitamisega peeti silmas eeskätt suurearvulist raamatukogude võrku maal, kuhu raamatuid soetatakse peamiselt esimese järjekorras soovitatute hulgast. (Avalikkudele , lk 3) 23

24 Haridusministeeriumi Raamatukogude Komisjoni poolt soovitatud raamatute arv on Algupäraseid on neist 1526, tõlkeid 723 raamatut. Seega on soovitatud kirjanduse arvuline vahekord: algupäraseid 68% ja tõlkeid 32%. Teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjandust on 1147 raamatut (51%), ilukirjandust 844 raamatut (37,5%) ja lastekirjandust 258 raamatut (11,5%). Algupärast ja tõlkekirjandust on võrdselt liigis 0 algupärast 425, tõlkeid 419. Algupäraste suur ülekaal on liigis 0-8 algupärast 967 ja tõlkeid 180, peaaegu võrdselt on liigis 9 algupärast 134 ja tõlkeid 124. (Alas 1940, lk 65) Soovitatavate raamatute levitajatena tegutsesid kolm suuremat kirjastust: KÜ Loodus, Noor- Eesti OÜ ja Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Need kirjastused olid teataval viisil spetsialiseerunud. KÜ Loodus on pearõhu pannud tõlkelisele ilukirjandusele, viljeledes aga ka tähelepandavalt algupärast teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjandust. Noor-Eesti OÜ kirjastus on võtnud erialaks eeskätt algupärase ilukirjanduse levitamise. Eesti Kirjanduse Seltsi produktsioonis domineerib teaduslik ja populaarteaduslik kirjandus, vähemal arvul klassikaline ilukirjandus. (Ibid, lk 65) Soovitatavate raamatute nimestikud on suure väärtusega esmajoones vähemate avalike raamatukogude asutamisel ja täiendamisel, kui neisse tahetakse koondada paremikku ilmunud kirjandusest. Väga soovitav on hankida isegi väiksemaisse avalikesse kui ka isiklikesse kogudesse bibliograafilisi teoseid. Need teosed on tähtsad nii raamatukoguhoidja kui ka tarvitaja seisukohalt. (Antik 1937, lk 4) 1.6 Rahalised võimalused seltsi raamatukogus Retla Rahvaraamatukogu Seltsi sissetulekud moodustusid algselt liikmemaksudest ja pidude sissetulekust aastal saadi liikmemaksu kokku 45.- marka ja sissetulek pidudest oli marka. Seltsi raha kulus raamatute ostule, raamatute köitmisele ja parandamisele, inventari ostule, pidude korraldamisele. Raamatukoguhoidja aastal tasu ei saanud, aga aastal sai juba 500 marka aastas. Raamatukogu arengu takistavaks teguriks oli raha puudus. (ERA, f 1108 n 7 t 8 l 66) 24

25 1924. aasta Järva Maakonnavalitsuse ettepanek oli Haridusministeeriumi Kooliosakonnale maksta riiklikku toetust Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogule 8000 marka ja Tännasilma Haridusseltsi raamatukogule 7000 marka. Haridusministeeriumi Kooliosakonna poolt määrati nimetatud seltsidele koolivalitsuse kaudu toetust kummalegi 3750 marka. Toetused maksti välja volitatud esindajale allkirja vastu (vt lisa 6). Retla Rahvaraamatukogu Seltsile maksti toetus välja volikirja alusel (ERA, 2424, n 2, t 31). Eraseltside kohta oli toetuse saajatele lisatud märge: Toetus eraseltside kogudele on antud tingimusel, et kui need raamatukogud ei võeta avalikkude raamatukogude võrku Avalikkude raamatukogude seaduse kohaselt või edaspidi võrgust välja langevad, siis raamatud lähevad kohaliku omavalitsuse korraldusse. (Ibid) Haridusministeeriumi määruses (1924) oli esitatud raamatukogudele nõue riiklike toetussummade eest ostmisel osta sisult väärtuslikumaid raamatuid. Raamatuid võis tellida määruse kohaselt raamatukogudele haridusministeeriumi kaudu posti- ja raudtee lunaga. (Avalikud , lk 22) aastal sai seltsi raamatukogu ka rahalise annetuse, nii kirjutab ajaleht Postimees rubriigis Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt : Järvamaal, Alliku vallas on Retla rahvaraamatukogu selts vanemaid seltse kohapeal ning omab suurema raamatukogu. Nüüd on keegi Liisa lubanud annetada seltsi heaks veel 750 krooni (Raamatukogule 1932, nr 222) aastal kirjutas ajaleht Järva Teataja, et Haridusministeerium määras aasta eest Järvamaa avalikele raamatukogudele toetuse krooni suuruses summas. Haridusministeeriumi otsuste kohaselt on see toetus määratud 1. ja 2. järjekorras soovitatud algupärase kirjanduse ostmiseks, kusjuures raamatukogule tuleb muretseda eeskätt Noor-Eesti Kirjastuse algupäraseid ilukirjanduslikke teoseid. Kui neid ei ole võimalik muretseda, alles siis tuleb osta teiste kirjastuste 1. ja 2. järjekorras soovitatud teoseid. Hiljemalt 25. märtsiks 1937 tuleb raamatukogude juhatajatel teatada maavalitsustele, millised raamatud on ostetud. Toetuste jagamisel maavalitsus võttis arvesse toetussummad, milliseid on määranud raamatukogudele omavalitsused, ühes sellega aga ka raamatukogude majanduslikku olukorda ja kogude suurust. Alliku valla raamatukogudele maksti järgmised summad: Alliku 30 krooni, Retla - 15 krooni, Tännasilma 15 krooni. Toetust maksti kõigile Järvamaa 68 avalikule raamatukogule. (Raamatukogudele 1936, lk 7) 25

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Aaastaaruanne 2015 Lääne-Virumaa Venevere raamatukogu elanike arv Põhilised tegevussuunad a. Venevere raamatukogus suuri muutusi ei toonud

Aaastaaruanne 2015 Lääne-Virumaa Venevere raamatukogu elanike arv Põhilised tegevussuunad a. Venevere raamatukogus suuri muutusi ei toonud Aaastaaruanne 205 Venevere raamatukogu elanike arv 94.Põhilised tegevussuunad. 205.a. Venevere raamatukogus suuri muutusi ei toonud.külastuste ja laenutuste arv raamatukogus kasvas.korra kuus käis koos

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

2014. aasta tegevusaruanne

2014. aasta tegevusaruanne EESTI PIMEDATE RAAMATUKOGU 2014. AASTA ARUANNE EESSÕNA Alates 2010. aasta 1. juunist Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutseva Eesti Pimedate Raamatukogu ülesandeks on valmistada, komplekteerida, säilitada

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem