2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

Väljavõte

1 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 2

3 Sisukord: Uuringu läbiviimise metoodika... 5 Autopark ja autostumistase Tartu linnas ja maakonnas... 6 Tabel 1. Tartu linna ja maakonna autopark ning elanike arv , Tabel 2. Tartu linna ja maakonna arvutuslik autostumistase Uuringu tulemused... 9 Liikluskoormuste muutused... 9 Tabel 3. Summaarse liiklussageduse kasv 2016/2014.a Tabel 4. Tartu linna sõidukiliikide liikluskoormuse summad ja osakaal loenduspunktides tipptundidel (hommikuse ja õhtuse tipptunni kaalutud keskmine, 2016.a.) Joonis 9. Tartu liikluskoormuste areng hommikusel tipptunnil Joonis 10. Tartu liikluskoormuse areng (korda võrreldes aastaga), õhtusel tipptunnil, mõlemad liiklussuunad kokku Joonis 11. Tartu liikluskoormuse areng (kordades võrreldes 2005.aastaga), hommikusel tipptunnil Joonis 12. Aastased liikluskoormuse muutused Tartu linnas õhtusel tipptunnil (% võrreldes eelmiste loendustega) Joonis 13. Sõidukiliikide jagunemine (%), Joonis 14. Liikluskoormus (autot tunnis) sildadel 2011.a., 2014.a. ja 2016.a. hommikusel tipptunnil Joonis 15. Liikluskoormus (autot tunnis) sildadel 2011.a., 2014.a. ja 2016.a., õhtusel tipptunnil Joonis 16. Liikluskoormuste jagunemine (autot tunnis) Tartu sildadel , hommikusel tipptunnil Joonis 17. Liikluskoormuste jagunemine (autot tunnis) Tartu sildadel , õhtusel tipptunnil Joonis 18. Tartu linna liikluskoormuse dünaamika (kogu linn, suunad kokku) Modelleerimine Loendustulemused: Tabel 5. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Õhtune tipptund, äärelinna kordonring Tabel 6. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Õhtune tipptund, kesklinna kordonring Tabel 7. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Hommikune tipptund, äärelinna kordonring Tabel 8. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Hommikune tipptund, kesklinna kordonring Tabel 9. Liiklusloenduse tulemused Tabel 10. Loenduspunktide asukohad LISA: Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 3

4 liiklussageduste kaart ja kartogramm Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 4

5 LIIKLUSKOORMUSTE UURING TARTU LINNAS AASTAL Uuringu läbiviimise metoodika Käesolev aruanne sisaldab Tartu linnas a. novembrikuus läbi viidud liiklusuuringu tulemusi. Võrreldes varasematel aastatel läbiviidud liiklusuuringuga, oli aasta uuringus uusi loenduspunkte, mistõttu loenduspunktide koguarv oli kokku 36. Loendusperiood päeva lõikes muutus mõnevõrra hommikusel tippaeg loendati ajavahemikul 7:00-9:00, kuid õhtune loendus toimus erinevalt varasemast (16:30 19:00) ajaperioodil 16:00 18:30 kuna eelmised uuringud näitasid, et loendatud esimene veerandtund oli arvutusliku tipptunni maksimum (vt joonis 1), mis ei võimaldanud kindlalt väita, et see just on maksimaalne õhtune ajaperiood (tipptund). Sarnaselt eelmise analoogse uuringuga aastal, loendati loenduspunktides sõidukeid järgmise klassifikatsiooni alusel: sõiduauto; buss; veoauto; mootorratas; mopeed; jalgratas. Kuna tavapäraselt on liiklussageduste andmed esitatud hommikuse ja õhtuse tipptunni (suurima intensiivsusega liikluse 60 minuti pikkuse perioodi) kohta, siis tulenevalt käesoleva liiklusuuringu tulemustest on määratud ka hommikune ja õhtune tipptund kogu linnale, milleks on sarnaselt varasemate aastatega periood 7:30-8:30 (hommikune tipptund) ja 16:30-17:30 (õhtune tipptund). Üksikutes loenduspunktides oli sellest ~15 minutilisi nihkeid, kuid kogusummas jäid tipptundideks siiski eelpoolnimetatud ajavahemikud Joonis 1. Maksimaalse 60-minutilise perioodi paiknemine 15-minutilise loendusperioodi andmete alusel aastal. Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 5

6 Joonis 2. Maksimaalse 60-minutilise perioodi paiknemine 15-minutilise loendusperioodi andmete alusel aastal. Järgnevates tabelites ja graafikutel on esitatud liiklusloenduse tulemused tipptunnis, samuti on aruande lisas liikluse modelleerimise tulemusena tehtud liiklussageduste kaart, mis kujutab graafiliselt Tartu tänavavõrgu liikluskoormusi õhtusel tipptunnil. Üldjoontes oli aastal läbi viidud loenduse metoodika ja loenduspunktide paiknemise skeem sarnane eelmistel aastatel teostatud uuringu omadega. Sellise lähenemistee peamiseks eesmärgiks on anda võrreldavad tulemused varasemate aastate loendustulemustega. Siiski, tulenevalt linna arengust ja sellega seonduvatest liiklusmõjudest on sisse viidud mõningaid muudatusi loenduse skeemis, eelkõige on lisatud täiendavaid loenduspunkte, millest paljud siiski ei kuulu nn loenduse kordonringi skeemi ega mõjuta seega oluliselt ka võrdlusi eelnevate aastatega. Suurema mõju võrdlustulemustele andis võrreldes eelmise uuringuga (2014.a.) Tähe tänava remonttööd ja sellega seotud ajutise liikluskorraldusega. Samuti on muutunud liikluspilt tänu põhimaantee nr 2 rekonstrueerimistöödega ja Ihaste silla rajamisega. Selle tulemusena ei ole enam otseselt võrreldavad loenduspunktide andmed aasta uuringuga, kuid kordonringide summade võrdlus annab siiski pildi üldistest liiklusvoogude muutustest. Uuring viidi läbi süstemaatilise vaatlusena, kus vaatlejaks on sekkumiseta kõrvalseisja, kes fikseerib olukorda. Eelnevalt instrueeritud loendajad fikseerisid käsiloenduse teel tänava ristlõiget läbivate sõidukite arvu ette määratud liikide kaupa, liikumissuundade lõikes ning 15-minutiliste perioodide kaupa ette antud perioodil nii hommikusel kui õhtusel loendusperioodil. Loendustulemused kanti tabelisse, mille analüüsi põhjal leiti tipptunnid (hommikune ja õhtune). Autopark ja autostumistase Tartu linnas ja maakonnas Autoliikluse maht ja liikluskoormused on peamiselt mõjutatud mootorsõidukite arvust. Registreeritud mootorsõidukite (ms) arvu ja nende põhiliikide arvu osas peab Eestis arvestust Maanteeamet (MA). MA andmete põhjal on Tartu maakonnas ja linnas registreeritud mootorsõidukite, sealhulgas Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 6

7 sõiduautode (SA), mootorrataste (MR), veoautode (VA) ja busside (AB) arv aastatel ja olnud järgmine: Tabel 1. Tartu linna ja maakonna autopark ning elanike arv , Registreeritud mootorsõidukid ( ) Elanike arv Aasta Piirkond Sõiduautod Veoautod Bussid Mootorrattad ( ) 2007 Tartu maakond Tartu linn Tartu maakond Tartu linn Tartu maakond Tartu linn Tartu maakond Tartu linn Tartu maakond Tartu linn Tartu maakond Tartu linn Tartu maakond Tartu linn Allikas: Statistikaamet, Maanteeamet Maanteeameti liiklusregistrit on nimetatud perioodi vältel mitmeid kordi korrastatud, seetõttu ei ole andmed päris üheselt võrreldavad. Kõik muudatused on katnud sellest eesmärgist, et hoida registris vaid reaalselt olemasolevaid sõidukeid, mis mõjutavad ka liikluskoormust tee- ja tänavavõrgul. Arvutusliku autostumistaseme väärtused Tartu maakonnas ja linnas on esitatud järgmises tabelis ja graafikutel. Tähelepanuväärne on päris suur autostumistaseme muutus võrreldes aastaga 2014, mis võib olla põhjustatud ka regulatiivsete muudatustega (sundkindlustus jm). Tabel 2. Tartu linna ja maakonna arvutuslik autostumistase Arvutuslik autostumistase Tartu maakond Tartu linn Aasta ms/1000 el. SA/1000 el ms/1000 el. SA/1000 el Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 7

8 Autostumistase (ms/1000 elaniku kohta) Tartu maakond Tartu linn Joonis 3. Autostumistaseme muutumine Tartu linnas ja maakonnas Tabel 3. Tartu elanike arvu muutus asumite lõikes Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 8

9 Joonis 4. Tartu elanike arvu muutus asumite lõikes Uuringu tulemused Liikluskoormuste muutused Kommenteerides loendustulemusi võib öelda, et võrreldes varasematel aastatel toimunud loendustega on liiklussageduste kasv tervikuna (2014 võrreldes 2016) toimunud nii kesklinnas kui äärelinnas (Tabel 3). Nii ääre- kui kesklinna kordonringil on punktide lõikes küll nii liikluskoormuse kasvamist kui kahanemist märgata, mis suuresti on ka mõjutatud Tartu ringtee rekonstrueerimisest, Ihaste silla avamisest, võimalikest korrespondentside muutustest kui ka liikluskorralduslikest muudatustest (ka ajutine liikluskorraldus Tähe tn!). Vastupidiselt ootustele oli hommikune kesklinna suunduv liiklusvoog väiksem kui sealt lahkuv. Võrreldes aasta loendustulemustega oli vähenemine 14%. Tabel 3. Summaarse liiklussageduse kasv 2016/2014.a. Hommikune tipptund Õhtune tipptund Suund: Kesklinn Äärelinn Kesklinn Äärelinn Kesklinna suunduv -14% +16% +7% +30% Kesklinnast väljuv +11% +25% -1% +21% Kokku kaks suunda -3% +20% +3% +25% Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 9

10 Liikluskasvu iga-aastased muutused ja pikemaajalised trendid on esitatud loenduspunktide lõikes lisatud graafikutel. Oluliselt pole Tartus muutunud liikluse struktuur sõiduautode, veoautode ja busside lõikes, kuid olulist vähenemist on märgata kaherattaliste sõidukite osas. See on selgitatav loendusperioodide erinevusega (2014. aasta vs aasta). Tabel 4. Tartu linna sõidukiliikide liikluskoormuse summad ja osakaal loenduspunktides tipptundidel (hommikuse ja õhtuse tipptunni kaalutud keskmine, 2016.a.) Sõidukiliik ja periood sõiduauto veoauto buss jalgratas mootorratas mopeed Kokku htt õtt Kokku Sõidukiliik sõiduauto veoauto buss jalgratas mootorratas mopeed ,60% 2,90% 1,30% 2,40% 0,40% 0,40% ,46% 3,26% 1,58% 0,67% 0,01% 0,02% ,2% 3,17% 1,60% 0,34% 0,0014% 0,008% Märkus: htt- hommikune tipptund, õtt- õhtune tipptund Joonis 5 Liikluse jaotus liikide lõikes kogu loendusperioodi jooksul, SA(kollane)/VA(punane)/AB(sinine). Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 10

11 Joonis 6 Liiklussagedused ristlõigetes linna(punane tulp)/välja(sinine tulp), hommik 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 11

12 Joonis 7 Liiklussagedused ristlõigetes linna(punane tulp)/välja(sinine tulp), õhtu 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 12

13 Joonis 8 Loendatud jalgrataste arv kogu loendusperioodi jooksul, linna (punane) / välja(sinine). Loendusperioodi jooksul loendati kogusummas 508 jalgratturit, kellest 230 loenduspunkti ristlõiget. läbisid Näituse tn Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 13

14 K Tartu liikluskoormuste arengu pikemaajalised trendid Tartus on regulaarseid liiklusloendusi teostatud juba aastast. Eelmine samalaadne liiklusloendus viidi läbi aastal ja aasta vahel on Tartu tänavavõrgustikul toimunud küllaltki suured ümberkorraldused (põhimaantee nr 2 rekonstrueerimine, Ihaste silla avamine), mille tõttu ei ole iga-aastane liikluskoormuse muutumise dünaamika päris üheselt jälgitav KESKLINN sisse välja ÄÄRELINN sisse välja K 2014 S 2016 Joonis 9. Tartu liikluskoormuste areng hommikusel tipptunnil. 12,0 10,0 KESKLINN ÄÄRELINN 8,0 6,0 4,0 2,0 0,0 Joonis 10. Tartu liikluskoormuse areng (korda võrreldes aastaga), õhtusel tipptunnil, mõlemad liiklussuunad kokku. Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 14

15 K ,70 1,60 1,50 1,40 KESKLINN sisse välja ÄÄRELINN sisse välja 1,30 1,20 1,10 1,00 0,90 0, K 2014 S 2016 Joonis 11. Tartu liikluskoormuse areng (kordades võrreldes 2005.aastaga), hommikusel tipptunnil Aastane liikluskoormuse muutus õhtusel tipptunnil 60% 50% KESKLINN ÄÄRELINN 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% Joonis 12. Aastased liikluskoormuse muutused Tartu linnas õhtusel tipptunnil (% võrreldes eelmiste loendustega) Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 15

16 Sõidukiliikide osatähtsus, % 0,01% 1,60% 3,17% 95,20% SA VA AB MR RL JR Joonis 13. Sõidukiliikide jagunemine (%), K Sõpruse sild Võidu sild Vabadussild Kroonuaia sild Ihaste sild Joonis 14. Liikluskoormus (autot tunnis) sildadel 2011.a., 2014.a. ja 2016.a. hommikusel tipptunnil Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 16

17 K Sõpruse sild Võidu sild Kroonuaia sild Vabadussild Ihaste sild Joonis 15. Liikluskoormus (autot tunnis) sildadel 2011.a., 2014.a. ja 2016.a., õhtusel tipptunnil Ihaste sild Kroonuaia sild Vabadussild Võidu sild Sõpruse sild K Joonis 16. Liikluskoormuste jagunemine (autot tunnis) Tartu sildadel , hommikusel tipptunnil. Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 17

18 K Ihaste sild Vabadussild Kroonuaia sild Võidu sild Sõpruse sild Joonis 17. Liikluskoormuste jagunemine (autot tunnis) Tartu sildadel , õhtusel tipptunnil Joonis 18. Tartu linna liikluskoormuse dünaamika (kogu linn, suunad kokku) Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 18

19 Modelleerimine Tartu liiklusmudel on tehtud tavalise liiklusolukorra kohta, st. Tähe tn sulgemisega ei ole liiklusmudelis arvestatud. Kuna loenduste ajal oli Tähe tn suletud, siis toimus liikluse ümberjagunemine teistele marsruutidele. Põhimõtteliselt mõjutas see kogu Ropka ja Karlova ala tänavate liiklussagedusi ning osadel tänavatel (Võru tn, Turu tn) on liiklussageduste muutus suur. Liiklusmudelist saadud liiklussageduste kaardid on 2 erineva suurendusega (kogu linn ja suurendus kesklinna osas) ning diagrammina. Õhtuse tipptunni mudel on kalibreeritud loendustulemuste järgi, v.a. Tähe tn sulgemisest tulenevad hälbed eeskätt Võru ja Turu tn loenduspunktides ning väiksemal määral ka kaugemal (Ihaste sild, Sõpruse sild, Riia tn raudteeviadukt). Õhtuse tipptunni liiklusmudeli kalibreerimisel on kasutatud ka eelmiste perioodide liiklusloenduste andmeid (2014 sügis), kus Tähe tn oli normaalne liikluse olukord. Hommikuse tipptunni mudeli kalibreerimine oli keerulisem, kuna hommikuse tipptunni mudel tehti alles käesoleva töö raames aasta loendustest on võetud info Tähe tn tavapärase liikluse kohta ning mudeli kalibreerimisel on minimiseeritud aasta loenduste hälve Tähe tn osas. Vastavalt OÜ IB Foor saadud infole on ristmikel kasutatud hommikuse tipptunni fooriprogramme. Vastavalt Tartu Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnast saadud infole on Tartu linna liiklusmudelit täiendatud (või on arvesse on võetud) järgmistes punktides: 1. Roosi tänava ja Muuseumi tee rekonstrueerimine. Roosi tn - Puiestee tn ja Roosi tn Narva mnt tänavate ristmikud on foorjuhitavaks. Sama tööga muudeti foorjuhitavaks ka Narva mnt - Kivi tn ristmik. 2. Ringtee tn - Aardla tn ringristmiku liikluskorralduse muutus (Maanteeamet). 3. Valmis Maarjamõisa kliiniku uus korpus täiendav liiklus transporditsoonides. 4. Ilmatsalu - Näituse - Vitamiini - L. Puusepa ristmiku lähedal paiknev Selver ehitati suuremaks täiendav liiklus eeskätt õhtusel tipptunnil (hommikusel tippajal on kaubanduse käive väike). 5. Lõunakeskuse laiendus - valmib järgmisel aastal (liiklusmõju veel ei ole) kuid mudelisse on lisatud Lõunakeskuse tagune tänav (Optika tn). 6. Vahi tn 62 kinnistu detailplaneeringu alal uued kortermajad - täiendav liiklus transporditsoonides. 7. Koolidest kolis Tamme Gümnaasium Nooruse 9 kinnistule. Väike mõju hommikusel tipptunnil osa lapsi tuuakse autoga kooli. 8. Valmis "Kvartal". Foorjuhitavaks muudeti Kalevi tn - Soola tn ristmik, rekonstrueeriti Soola tänav. Täiendav liiklus transporditsoonis (töökohad ja kaubandus). 9. Jaamamõisa linnaosas uued kortermajad (Ladva 3a,4a, 5 ja 6) - täiendav liiklus transporditsoonides. 10. Ihastes valmis Ihaste Konsum Pääsusilma tn - Kasesalu tee ristmiku lähedal. Suurem mõju õhtuse tipptunni liiklussagedusele. Liiklusmudelit on laiendatud Kasesalu tee, Soojuse tn ja kõrvalmaantee (Lohkva - Kabina Vanamõisa) lõiguga. Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 19

20 11. Valmis ERM. Liiklusmõju tipptundidel on väike (peamiselt seal töötavad inimesed) suurem mõju on tipptundide väline ehk päevasel ajal (kontsertsaal, seminarid jms), õhtusel ajal diskoteek. 12. Siili tn ääres võeti kasutusse veel üks kortermaja - täiendav liiklus transporditsoonis. 13. Karlova paadisadam (Rebase 18) hommikuse tipptunni liiklusmõju väike (peamiselt seal töötavad inimesed), suurem liiklusmõju õhtusel tipptunnil (pubi külastamine). 14. Raudtee - Soinaste - Aardla tänavate 5 haruline ristmik ehitati ringristmikuks juba aastal. Kuna liiklusmudelis ei saa kasutada 5-külgseid ristmikke, on liiklussõlme kirjeldatud 4- külgse ringi ja T-kujulise ristmikuna. 15. Savi tn ja Kulli tänaval valmisid uued kortermajad - Haki 1, Savi 37, 39, 41, Kulli 4, 6, Vaarika 3, 5 - täiendav liiklus transporditsoonides. 16. Kreutzwaldi tn 64, endise EMÜ peahoonesse on sisse seadnud Tartu vaba Waldorfkool väike mõju eeskätt hommikusel tipptunnil (osa lapsi tuuakse autoga kooli). Täiendavalt on liiklusmudelisse lisatud kõrvaltänavaid Karlova linnaosas (Vaba, Kuu, Saekoja tn) eesmärgiga ühendada paremini (täpsemalt) transporditsoone tänavavõrguga. Raadimõisa alal on lisatud Mõisa pst pikendus Vahi teeni koos ristmikuga. Täpsustatud on Puiestee Jaama Paju tn ristmikute liikluskorraldust. Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 20

21 Loendustulemused: Kasutatud lühendid ja tähised: SA-sõiduauto VA- veoauto AB- autobuss JR- jalgratas MR- mootorratas Mop mopeed Moto- mootorrattad ja registreeritavad mopeedid htt- hommikune tipptund õtt- õhtune tipptund 2011 K a. kevadine loendusperiood 2014 S a. sügisene loendusperiood Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 21

22 Tabel 5. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Õhtune tipptund, äärelinna kordonring Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 22

23 Tabel 6. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Õhtune tipptund, kesklinna kordonring Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 23

24 Tabel 7. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Hommikune tipptund, äärelinna kordonring Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 24

25 Tabel 8. LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED. Hommikune tipptund, kesklinna kordonring Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 25

26 Tabel 9. Liiklusloenduse tulemused LP nr 7:00 7:15 7:30 7:45 8:00 8:15 8:30 8:45 16:00 16:15 16:30 16:45 17:00 17:15 17:30 17:45 18:00 Loendu sperioo 18:15 d kokku Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 26

27 Linn kokku Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 27

28 Tabel 10. Loenduspunktide asukohad Jrk Nimi X_LEST Y_LEST 1 Ilmatsalu tn Viljandi mnt Riia tn Aardla tn Roopa tn Võru tn Kreutzwaldi tn Aruküla tee Nurme tn Jaama tn Nõlvaku tn - Soojuse tee lõige Soojuse tee - Lohkva lõige (11A) Raja tn Ravila tn Narva mnt F. R. Kreutzwaldi - Tuglase Betooni tn Näituse raudtee Riia tn raudtee Võru tn raudtee Tähe tn raudtee Turu tn raudtee Sõpruse sild Võidu sild Vabadussild Kroonuaia sild Ihaste sild Lammi Ihaste Lohkva Turu tn Jalaka tn Tähe tn (Ringtee) Turu (Sepa) Aardla (Valga raudtee) Sõpruse pst. (Jaama) Ropka tee - Ropkamõisa Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 28

29 LISA: liiklussageduste kaart ja kartogramm Liikluskoormuse uuring Tartu linnas aastal 29