Microsoft Word - 01_efot_2009_kyljendus_argus.doc
|
|
- Anneli Lember
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EESTIKEELSES TEKSTILOOMES EELISTATUD KONSTRUKTSIOONID JA KÄÄNDEVORMID Pille Eslon Ülevaade Artiklis võrreldakse käändevormide kasutuseelistusi eesti ajakirjanduskeeles ja eesti õppijakeeles (vahekeeles). 1 Kahte korpusainest on analüüsitud statistikal põhinevate programmide ja eesti keele tarkvara abil. Seejärel on võrreldud mõlema korpuse tekstiloomes kaks ja enam korda esinenud konstruktsioone, milles on võimalik kasutada ainult kindlaid käändevorme. Saadud tulemused kajastavad mitte üksnes eesti ajakirjandusja õppijakeele käändekasutuseelistusi, vaid ka nende kahe keelevariandi diskursuserinevusi. Uurimuse aluseks on korpusainestik, millel rakendatakse korpusest tulenevat analüüsisuunda. Võtmesõnad: korpuslingvistika, korpusest tulenev võrdlev analüüs, käändevormide kasutamine, eesti keel 1 Tööd on toetanud riikliku programmi Eesti keele keeletehnoloogiline tugi ( ) projekt VAKO: Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine ( ) ja riikliku programmi Eesti keel ja kultuurimälu projekt REKKi käsikirjaliste materjalide digiteerimine, Eesti vahekeele korpuse alamkorpuste loomine ja korpuse kasutusvõimaluste populariseerimine ( ). 30
2 1. Lähtepunkt Tänapäeva keeleteaduses on korpuste kasutamine uurimuste tarbeks tavapärane. Samas on korpust kui allikmaterjali kogu mõistetud erinevalt: uurija enese jaoks kitsal eesmärgil koostatud näiteainesest miljonisõnaliste elektrooniliste korpusteni, millel võib olla oma märgendussüsteem ja kasutajaliides. Erinev on olnud ka arusaam sellest, kuidas korpusi koostada ning uurida, milliseid analüüsimeetodeid ja -vahendeid rakendada, et leida vastuseid tõstatatud küsimustele, tõestada hüpoteese või välja selgitada keelendite funktsionaalne potentsiaal: vt nt inglise keele if-konstruktsiooni uurimus Gabrielatos 2007, soome keele muutkondade produktiivsuse indeksi määramine Nikolajev 2007, eesti keele tulema-verbide sageduse muutumine kindla kõneviisi ainsuse kolmanda pöörde vormis Kilgi Niisugust uurimissuunda on korpuslingvistikas enamasti nimetatud korpuspõhiseks keeleanalüüsiks (ingl k corpus-based language analysis), mille sünonüümina on Paul Rayson kasutanud mõistet hypothesis-driven hüpoteesist tulenev (vt Rayson 2002: 1) ning mida Geoffrey Leech on pidanud orienteerituseks teooriale või lingvistilisele koolkonnale (theory-oriented paradigm characteristic of some other schools of linguistics), vt Leech 2004: 61. Töö alguses tõstatatakse uurimisküsimus, luuakse vastavalt märgendatud korpus, mida analüüsitakse (pool)automaatselt ja / või käsitsi. Täiendavate uurimismeetoditena rakendatakse korpusainese kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi, mille tulemusi tõlgendatakse lingvistiliselt (vt Rayson 2002: 13; Granger 2003). Korpuspõhine keeleuurimine pole välistanud seda, et korpusi kasutatakse jätkuvalt allikmaterjalina oma teoreetiliste seisukohtade illustreerimiseks (corpus-illustrated language research). Teine tänapäevane võimalus keelt uurida on korpusest või korpusainestikust tulenev uurimissuund (corpus-driven research 31
3 või data-driven research), mille puhul ei käsitleta korpust pelgalt oma teoreetilistele seisukohtadele kinnituse leidmise allikana. Leechi järgi on see keeleuurimise teine paradigma, mida ta on nimetanud andmetest tulenevaks (data-driven paradigm characteristic of corpus linguistics), vt Leech 2004: 61. Kuna korpuse keeleaines kajastab keelekasutusele iseloomulikke nähtusi, siis on oluline leida moodus, kuidas need nähtused esile tuleksid. Võimaluse selleks peaks andma korpusainese uurimine mittelingvistiliste vahenditega, rakendades erinevaid statistikal põhinevaid analüüsimeetodeid (nt keeletarkvara, statistiline andmetöötlus), mis välistavad uurija subjektiivsed valikud ning toovad esile uusi aspekte keeles toimivate seoste ja protsesside kohta, nt varjatult kulgevad keelemuutused ja ootamatud arengutendentsid. Tähelepanu keskmesse tõusevad seosed lingvistiliste struktuuride ja nende kasutussageduse vahel. Sel moel tuleb esile nii lingvistiline kui ka mittelingvistiline teave, mida korpusstatistika uurijale pakub. Just need andmed peaksid andma impulsi teoreetilist laadi mõttekäikudele. Uuritakse, kuidas on omavahel põimunud keelekasutus (ingl k use of language), sünkroonne varieerumine (synchronic variation) ja diakroonilised keelemuutused (diachronic change), vt Leech 2004: Selle suuna eelis peitub võimaluses tõstatada hüpoteese ning luua teooriaid uurimisobjektist tulenevalt, mitte etteantud teoreetilistest seisukohtadest lähtudes, mis omakorda lubab viia keelekirjelduse vastavusse kirjeldatava objekti olemusega ja vältida lingvisti subjektiivsete eelistuste ning arusaamade võimalikku eksitavat mõju uurimistulemustele (vt Tognini Bonelli 2002). Korpusest tuleneva uurimise aluseks võib olla kas märgendatud korpus või tekstiarhiiv, mida analüüsitakse kvantitatiivselt. Saadud tulemused näitavad, mida antud korpuse põhjal tasuks üldse uurida, mis on keelekasutuses sage, mis mitte (vt ka Rayson 2002: 14), missugused lingvistilised mustrid on 32
4 keelekasutuses olulised, kuidas neis on põimunud leksika ja grammatika. Analüüsis ei lähtuta nt pelgalt sõnavarast või grammatilistest vormidest, sõnade süntaktilistest funktsioonidest, rollidest lauses jne. Oluline on keeleline väljund, mis kajastab semantika, grammatika ja pragmaatika koosmõju lausungis, laiemalt tekstis, diskursuses 2. Kolmas võimalus on lähtuda mõlemast kirjeldatud uurimissuunast, varieerides neid vastavalt uurimiseesmärgile ja analüüsitava materjali iseloomule. Leitakse, et ei korpuspõhine ega ka korpusest tulenev analüüs pole universaalne uurimismeetod, millel on võrdsed võimalused ühelt poolt mistahes keelendite uurimisel ja teisalt diskursusanalüüsis, eriti kui diskursust mõistetakse verbaalsest tekstist avaramalt (vt Baker 2006: 17 21). Samuti arvatakse, et uurimustes, mille aluseks on tasakaalustatud selgetel printsiipidel rajanevad korpused, kus tekstid on rangelt valitud, esindavad kindlat tüüpi diskursuseid jne, on erinevaid analüüsimeetodeid mõttekas rakendada integreeritult (vt Behrens 2008: XXVII; Orpin 2005: 38 39). Samuti soovitatakse kombineerida erinevates teadusharudes rakendatavaid meetodeid statistilisi, lingvistilisi, psühholingvistilisi, sotsiolingvistilisi jt (vt Taylor 2008: 183). Hindamaks seda, missuguseid lingvistilisi mustreid leidub erinevates tekstiliikides, millise diskursusega nende mustrite kasutamine on seotud, peetakse korpuslingvistikas vajalikuks võrrel- 2 See korpuslingvistiline seisukoht haakub välja teooria ning funktsionaalgrammatilise suunaga keeleteaduses. Alates Praha lingvistilisest koolkonnast ja lõpetades näiteks Peterburi-Moskva keeletüpoloogide (V. S. Hrakovski, V. A. Plungjan jt) ning grammatikateooria uurijatega (A. V. Bondarko, J. A. Pupõnin jt) on olnud läbivaks ideeks keelendite ja kategooriate koosmõju lausungis, kus avaldub nende funktsionaalne potentsiaal, mis on omane eelkõige leksikaalgrammatilisele perifeeriale. 33
5 da erinevaid terviktekste ja testida saadud tulemusi suuremahuliste kirjakeele korpuste peal (vt nt Stubbs 1996: ). Niisugust suunda on korpuslingvistikas nimetatud korpuste abil teostatavaks analüüsiks (ingl k corpus-assisted analysis). Seda võimalust on kasutatud õpikutekstide ja muude keeleõppematerjalide sõna- ning vormikasutuse autentsuse hindamisel (vt nt Römer 2007), registrierinevuste esiletoomisel (nt Biber 2004) jne. Lisaks klassikalisele ükskeelsele korpusainesele on peetud vajalikuks sama nähtuse uurimisse kaasata ka teisi allikaid (veebimaterjalid, spetsiaalselt antud uurimiseesmärgil produtseeritud tekstid jne), erinevat tüüpi korpuseid (nt paralleel- ja tõlkekorpused). Olles valinud mistahes uurimissuuna (korpuspõhine, korpusest tulenev, integreeritud lähenemine) ning analüüsimeetodid, tuleb neid rakendades olla süstemaatiline, püüda haarata keeleainest kogu selle rikkuses, olgugi et kitsaskohti esineb eelkõige suulise kõne korpustega. Selle metodoloogilise lähtekoha olulisust on rõhutanud ka Jarmo Harri Jantunen (2009), kui ta kirjutab vajadusest uurida keelt mitte ainult süsteemselt, vaid süstemaatiliselt korpusainest kasutades ning erinevaid uurimissuundi, samuti korpuste kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi võimalusi integreerides. Niisugune põhimõte on klassikaline: midagi ei saa välistada, kuid olles valiku langetanud, tuleb seda ka süstemaatiliselt rakendada. Käesolevas artiklis esitatavas eesti keele käändekasutustendentside uurimuses on erinevate korpusainestike võrdlemisel lähtutud korpusest tulenevast analüüsisuunast, rakendatud erinevaid statistikal põhinevaid ning keelest sõltumatuid analüüsiprogramme ja eesti keele tarkvara. Aluseks on Douglas Biberi multidimensionaalse analüüsi idee (vt Biber 2004: 15, 17 18), mis haakub hästi artikli autori üldmetodoloogilise tõekspidamisega uurimistöö ja taksonoomiate loomise mitme- 34
6 mõõtmelisusest (vt Eslon 2006). Biberi mõte seisneb selles, et uurimistöös tuleb kasutada erinevat statistikat, eriti faktor- ja klasteranalüüsi, kuna need annavad hea võimaluse registreerida keelevariatiivsusega seotud nähtusi (nt registri varieerumist inglise keele suulises ja kirjalikus esituslaadis) ning võrrelda erinevate keelekasutusvariantide lingvistilisi mustreid. Kui multidimensionaalse analüüsi tulemused viitavad samadele nähtustele, siis ei ole põhjust uurimistulemuste objektiivsuses kahelda. Uurimisobjekt on praegusaja eesti keelt kõige ehedamalt kajastav ajakirjanduskirjakeel 3 ja õppijakeel 4 eesti keele kaks aktiivselt kasutatavat varianti. Korpusstatistika alusel on neis välja toodud neli sagedasemat nimisõna inimene, elu, aeg ja sõna 5, mille käändevormide kasutusmustreid kirjalikus tekstiloomes on uuritud statistikal põhineva WordSmith Tools 5,0 programmidega ning eesti keele süntaksianalüsaatori abil; saadud väljundit on töödeldud selleks spetsiaalselt programmeeritud makrode abil 6. Neid meetodeid omavahel kombineerides ja erineva korpusainese suhtes rakendades õnnestub välja tuua konstruktsioonid, mida eesti ajakirjanduskeele ja õppijakeele tekstiloomes on esinenud kaks ja enam korda ning milles omakorda on võimalik kasutada vaid kindlaid käände- 3 Eesti Keele Instituudi keelekorpus = EKI korpus, vt ee/corpus/ ( ). 4 Eesti vahekeele korpus = EVKK, vt ( ). 5 Vt Eslon & Matsak 2009; sagedasemate nimisõnade väljatoomise protseduuri on kirjeldatud artiklis Eslon 2008: Programmeerimistöö on teinud Erika Matsak projekti VAKO: Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine ( ) raames. Valimi representatiivsuse ning andmete võrreldavuse põhjendust vt Eslon & Matsak
7 vorme 7. Ühelt poolt tulevad nii ilmsiks loomuliku keelekasutuse ning eesti õppijakeele diskursuse sarnasused ja erinevused. Teisalt annab korpusest tulenev statistikal põhinev analüüs teavet konstruktsioonitüüpide ja grammatiliste vormide valikust, kuvades pildi sellest, mida kujutab endast loomulik keelekasutus, mida õppijakeel. Ilmnevatel erinevustel on nii teoreetiline kui ka praktiline väärtus: ühelt poolt näitab uurimus olulisi tendentse eesti keele käändegrammatika arengus, teisalt aga võimaldab välja tuua loomuliku eesti keele ja eesti õppijakeele mõningad diskursuserinevused, tekstiloomes aktiivselt kasutatavad konstruktsioonitüübid ja käändevormid. Eristatakse 1) mõlema keelevariandi stereotüüpseid ehk kõrgsagedasi konstruktsioone, nt ajakirjanduskeeles on (käes) teoinimeste aeg; sõna otseses mõttes (tähenduses) ja õppijakeeles vabadus (vajadus) planeerida aega jne; 2) ühe keelevariandi keskseid ehk ainult sellele keelevariandile tüüpilisi konstruktsioone, nt õppijakeelele iseloomulikud konstruktsioonid igal inimesel on (peab olema); sõnal võib olla jne; 3) erinevusi samalaadsete konstruktsioonide sageduses ja leksikaalgrammatilises varieeruvuses, nt kvantorfraasi kasutamine ajakirjanduskeeles ligi (veel, umbes) 200 (kolm, 800) inimest; hukkus kolm (kaheksa, kuus, viis, üksteist) inimest jt ning õppijakeeles ainult (umbes) kuus (sada) inimest; ning kaheksa (üksteist) inimest, kaheksa (kuus) inimest 32-st; üksteist inimest kirjutasid jne. Neid konstruktsioone nimetatakse tavapärasteks. Analüüsiüksus eraldatakse formaalselt ning piiratakse kolmest sõnast koosneva keeleüksusega, mida korpuse statistikas esineb antud kujul kaks ja enam korda. Need keeleüksused ei järgi konstruktsioonipõhist süntaksimudelit, mis tugineb verbi argumendistruktuurile või noomenisüntaksile (vt Goldberg 7 Statistilise analüüsi on teinud Erika Matsak, vt Eslon & Matsak
8 1995). Ka pole need sõnakombinatsioonid otseselt seotud loogiliste struktuuridega, vaid on välja toodud statistiliselt. Käesolevas uurimuses on konstruktsioonide sageduse määraks võetud viis ja enam korda, millest piisab ülevaate saamiseks olulisematest tendentsidest eesti ajakirjandus- ja õppijakeele tekstiloomes eelistatud konstruktsioonidest ning käändevormidest. Seejuures ei jälgita, kas tegu on mingi kindlat tüüpi fraasi, moodustaja süntaktilise funktsiooni, lausekonstruktsiooni, vaba sõnaühendi, püsiühendi või idioomiga. Kolmest sõnast koosnevad keeleüksused ehk konstruktsioonid on statistika põhjal välja toodud sõnavormide kombinatsioonid. Samuti ei saa neid pidada mitmesõnalisteks väljenditeks (ingl k multi-word expressions), kuna sellel mõistel on kindel sisu. Näiteks Francesca Masini vaatleb mitmesõnaliste väljendite all ka partikkelverbe (Masini 2005: ), Kadri Muischnek idioome, poolidiomaatilisi ja kollokatiivseid ühendeid (Muischnek 2006: 12 22, 26 27). Nadja Nesselhauf räägib sageduse alusel välja toodud süntaktilistest ja semantilistest terviküksustest (Nesselhauf 2005: 21). Käesolevas uurimuses on statistilise analüüsi tulemusel leitud korpusainesest hulk samalaadseid korduvaid konstruktsioone, millest osa moodustavad suvalised tähenduseta, sisutühjad ja absurdsed sõnavormide, arvude, sidendite, isikunimede, morfeemide, tähemärkide jne kooslused (nt 25 0 inimest, ka vägi elus, kolmsada kolmesaja inimene, inimene inimest külas, d aeg lustama, 120 sõna töö jne). Need statistiliselt välja toodud üksused eraldati tähendust omavatest konstruktsioonidest (nt sõna sekka öelda, ehk teiste sõnadega, tol ajal oli, sellel ajal oli, sel ajal tekkis jne) ning jäeti analüüsist välja. Seetõttu kasutataksegi antud uurimuses mõistet konstruktsioon, mille all peetakse silmas erinevaid struktuure, mis on välja toodud statistiliselt, mis koosnevad kolmest keeleüksusest, millel on lauses oma kindel tähendus ja süntaktiline funktsioon, nt lausekonstrukt- 37
9 sioon et inimesed on alustab kõrvallauset Ants ütles mulle, et inimesed on talle palju liiga teinud; Et inimesed on enamasti unustanud, mis toimus viiskümmend aastat tagasi, siis on meie kohus... jne. Igal konstruktsioonil võib olla analüüsitavale keelevariandile iseloomulik leksikaalgrammatiline varieeruvus (nt ajakirjanduskeele stereotüüpses konstruktsioonis sõna otseses mõttes (tähenduses) ~ selle sõna otseses (kõige <otsesemas mõttes, tähenduses>)), mida nimetatakse antud konstruktsiooni kasutusmustriks. Viimase invariandiks on tekstiloomes kõige sagedamini kasutatud konstruktsioon antud juhul sõna otseses mõttes. Samuti võivad konstruktsioonid olla omavahel seotud kui süntaktilised sünonüümid, nt mõni aeg hiljem ~ mõni aeg pärast <mida> ~ mõne aja pärast jne. Niisiis peetakse käesolevas uurimuses oluliseks, missuguseid kolmest keeleüksusest koosnevaid statistilisi konstruktsioone eelistatakse tekstiloomes kasutada. See võimaldab konstruktsioone tõlgendada kasutuspõhiselt. 2. EKI tekstikorpuses ja EVKK tekstides eelistatud konstruktsioonid ning käändevormid Konstruktsioonid eristuvad vastavalt sagedusele, tüübile ja leksikaalgrammatilisele varieeruvusele. Omaette jaotustena kirjeldatakse eesti ajakirjandus- ja õppijakeele stereotüüpseid, tavapäraseid ning keelevariandi keskseid ehk tüüpilisi konstruktsioone ja nende leksikaalgrammatilisi variante Stereotüüpsed konstruktsioonid ja nende leksikaalgrammatilised variandid Stereotüüpsete konstruktsioonide all mõistetakse ühes või teises keelekasutusvariandis regulaarselt ilmnevaid konstrukt- 38
10 sioone ja nende leksikaalgrammatilisi variante, mida kasutatakse tavaliselt hinnangut väljendava markeri või tekstisidususvahendina. Ülisuure sageduse tõttu peetakse neid tekstiloomes enamasti parasiitväljenditeks, mida keelekorraldajad soovitavad vältida. Samas kasutatakse eesti ajakirjanduskeeles näiteks sõnade aeg ja sõna käändevorme kindlates stereotüüpsetes konstruktsioonides, mida on vaja läinud hinnangu edastamiseks või siis tekstisidususvahendina: on (käes) teoinimeste aeg; sõna otseses mõttes (tähenduses); selle sõna otseses (kõige <otsesemas mõttes, tähenduses>); tema (oma) sõnade kohaselt (järgi); tehnika viimane sõna ~ oma viimane sõna ~ oma viimase sõna; oma sõna öelda (ütlema). Need kirjakeele stereotüübid ei ole omased õppijakeelele seda iseloomustavad teistlaadsed leksikaalgrammatilised konstruktsioonid, mille ülisage korduvus korpusaineses viitab ühelt poolt keeleõppe teemakesksusele ja teisalt õppijakeele korpuse tekstide annoteerimisega seonduvatele asjaoludele. Teemakesksus väljendub nt konstruktsioonis vabadus (vajadus) planeerida aega, mida on kasutatud stereotüüpsena seoses oma positiivse suhtumise väljendamisega aja planeerimise vajalikkusse jms; konstruktsiooni noorkeraamika (kammkeraamika) inimesed sarnanesid kasutamine stereotüüpsena on seletatav kultuurilooteemaliste esseede ja kontrolltööde rohkusega EVKKs. Neis tekstides on pikalt kirjutatud Eesti riigi ajaloost. Samal põhjusel kuuluvad stereotüüpsete hulka ka konstruktsioonid sõna aeg kindlate käändevormidega: 1) lausekonstruktsioonid et (kuid, sest) sel ajal ~ sest tol ajal ~ ja samal ajal; 2) verbikesksed lausekonstruktsioonid tol (sellel) ajal tekkis (kasutati) ~ samal ajal läksid ~ praegusel (sel, sellel) ajal on ~ vabariigi (vene, *tsari) ajal oli ~ sõja ajal polnud ~ vabal (vabariigi) ajal teha; 3) noomenikonstruktsioonid samal ajal ajaloolised <sündmused> ~ tol ajal inimesed ~ sel ajal laulud; 4) modaalne konstruktsioon külmal ajal peab. 39
11 Õppijakeele korpuse tekstide annoteerimisega seonduvatest asjaoludest johtuvalt on stereotüüpide hulka sattunud ka tööjuhised, mis EVKKs on tekstist eraldamata. See küsimus lahendatakse korpuse edasise arendamise käigus, kui luuakse uusi alamkorpusi, täiendatakse ja ühtlustatakse metainfot, vaadatakse veel kord läbi korpuses sisalduvad tekstid, parandatakse sisestamisapsud, kontrollitakse üle sisseskanneeritud tekstid, eraldatakse õppija kirjutatud tekstiosa pealkirjast ning tööjuhistest jms. Praegu on tööjuhised õppijakeele stereotüüpsete konstruktsioonide hulgas, milles on sõna käändevorme kasutatud: 1) imperatiivses lausekonstruktsioonis pane sõna(d) õigesse <vormi>; moodustage etteantud sõnadega ja 2) kvantorfraasis umbes 80 (120, 160) sõna. Iseenesest pole selles midagi taunitavat, et tööjuhised kuuluvad õppijakeele stereotüüpide alla, sest need konstruktsioonid on keeleõppeprotsessi lahutamatu osa Tavapärased konstruktsioonid ja nende leksikaalgrammatilised variandid Võrreldavate keelevariantide tavapäraseid konstruktsioone iseloomustab samalaadsus, erinevusi ilmneb vaid konstruktsioonide sageduses ning leksikaalgrammatilises varieeruvuses. EKI tekstikorpuse ja EVKK tekstiloomes eelistatud tavapärastes konstruktsioonides on eesti keele neljateistkümnest käändest kasutatud vaid grammatilisi nominatiivi, genitiivi ja partitiivi, kusjuures valdav käändevorm on nominatiiv. Järgnevalt kirjeldame neid konstruktsioone käänete kaupa Ainsuse ja mitmuse nominatiiv Nii loomulikus keelekasutuses kui ka eesti õppijakeeles on nominatiivi sisaldavad konstruktsioonid olnud kõige sagedasemad ja kõige rikkalikuma leksikaalgrammatilise varieeru- 40
12 vusega. Lahknevused esinevad nii konstruktsiooni tüüpides kui ka nende leksikaalgrammatilistes variantides, mis annab alust rääkida eesti ajakirjandus- ja õppijakeele diskursuserinevustest sõnade inimene, elu, aeg ja sõna kasutamisel. EKI tekstikorpus Ainsuse nominatiivi vormi sisaldavad konstruktsioonid: 1) loogiline implikatsioon kui inimene on ~ et inimene on 2) eitav verbikeskne lausekonstruktsioon inimene ei ole (ei saa) 3) lausekonstruktsioon on ilus (paras, viimane, õige) aeg; aeg on kallis ~ aeg on möödas (läbi, käes); oli aeg mil 4) ajatähenduslik kvantorfraas mõni aeg hiljem ~ mõni aeg pärast <mida>; on (oli, olnud, ajanud) kogu aeg Mitmuse nominatiivi vormi sisaldavad konstruktsioonid: 1) lausekonstruktsioon need inimesed kes (kellele) 2) jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon et inimesed on (ei ole) ~ et (ka) need inimesed; need inimesed on; tema (ta) elu on EVKK Ainsuse nominatiivi vormi sisaldavad konstruktsioonid: 1) loogiline implikatsioon kui inimene on (variandid: kui inimene tahab, kogeb, elab, suhtleb) ~ et inimene peab ~ ja kui (et kui, sest kui) inimene 2) verbikeskne, enamasti modaalne lausekonstruktsioon inimene peab olema (maksma, teadma) ~ inimene võib töötada; haritud (iga) inimene peab (saab, võib, tahab); inimese elu on (võib, sõltub, erineb); elu sõltub elukohast, <meie> elu erineb Ukraina <elust>; elu on väga 3) mittemodaalne lausekonstruktsioon see aeg on ~ mõni aeg oli; muutub (on) kogu aeg; on aeg kus; esimene sõna mis; lendab aeg väga 4) verbikeskne eitav lausekonstruktsioon inimene ei saa (ei ole) 41
13 5) noomenikonstruktsioon sõna eesti kultuur, väga levinud sõna ~ nö esimene sõna Mitmuse nominatiivi vormi sisaldavad konstruktsioonid: 1) jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon kõik (need) inimesed on (hoidsid, tahavad); inimesed kes on (ei ole) Ainsuse ja mitmuse genitiiv EKI tekstikorpuses esineb suhteliselt harva genitiivi sisaldavaid konstruktsioone. Ajakirjanduskeeles tuli esile vaid ainsuse genitiivi sisaldav kvantorfraas. Ka EVKKs esines seda käänet teiste grammatiliste käänete vormidega võrreldes vähem. Õppijakeeles kasutati ainsuse genitiivi kahte liiki lausekonstruktsioonides, ajatähenduslikus kvantorfraasis ja noomenikonstruktsioonis. Mitmuse vormi kasutati küll sagedamini, kuid peamiselt ülivõrret sisaldavas noomenikonstruktsioonis ja lausekonstruktsioonis on läbi aegade ~ läbi aegade on; on kõigi aegade. EKI tekstikorpus Ainsuse genitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) kvantorfraas üle 200 (5000, 300, tuhande, saja) inimese EVKK Ainsuse genitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon mõjutab (ei mõjuta) inimese elu ~ inimese elu mõjutab 2) lausekonstruktsioon ja vanemate elu ~ et noorte elu ~ et inimese elu 3) ajatähenduslik kvantorfraas mõne aja pärast <tuli (oli)> 4) noomenikonstruktsioon inimese elu kõige ~?inimese elu haridus ~ *inimese elu tema (?teema) ~ *inimese elu ma (?maal) 42
14 Mitmuse genitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) verbikeskne lausekonstruktsioon kahjustab inimeste tervist 2) noomenikonstruktsioon kõigi aegade suurim (parim, esimene, teine); ESTO-d läbi aegade; Eesti kõigi aegade; hümni sõnade kirjutaja (autor); Eesti hümni sõnade 3) lausekonstruktsioon on läbi aegade ~ läbi aegade on; on kõigi aegade; sõnade autor oli; et hümni sõnade Ainsuse ja mitmuse partitiiv EKI tekstikorpuse valimis on aktiivselt kasutatavatest konstruktsioonidest ainsuse partitiiviga eelistatud rikkaliku leksikaalse varieeruvusega kvantorfraasi. Mitmuse vormi esines sageli lausekonstruktsioonis inimesi kellel on ~ inimesi kes ei; neid inimesi kes; on inimesi kes. EVKKs on ainsuse genitiivi vormiga kasutatud erinevat tüüpi konstruktsioone rohkem kui EKI tekstikorpuses, ent valdavaks osutus samuti kvantorfraas. Ka mitmuse vorm esines samas konstruktsioonitüübis. EKI tekstikorpus Ainsuse partitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) kvantorfraas ligi (veel, umbes) 200 (kolm, 800) inimest; hukkus kolm (kaheksa, kuus, viis, üksteist) inimest; kuu aega tagasi (hiljem, enne); umbes (ligi, ja) kuu aega; juba pikka aega ~ väga pikka aega; oli (on) pikka aega ~ pikka aega on; tükk aega tagasi (pärast) ~ nädal aega tagasi; on veel aega ~ vajan veidi aega Mitmuse partitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) lausekonstruktsioon inimesi kellel on ~ inimesi kes ei; neid inimesi kes; on inimesi kes 43
15 EVKK Ainsuse partitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) kvantorfraas ainult (umbes) kuus (sada) inimest; ning kaheksa (üksteist) inimest, kaheksa (kuus) inimest 32-st; üksteist inimest kirjutasid; väga vähe aega ~ nii palju aega ~ liiga palju aega 2) modaalne kvantorfraas *pidis (*pidab, pidada, pidama) mõnda aega 3) verbikeskne lausekonstruktsioon inimese elu mõjutab ~ mõjutavad inimese elu; kuulen sõna kultuur, ma kuulen sõna, kui kuulete sõna, on mõeldud sõna ~ <on> mõeldud sõna neljakesi 4) jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon ei ole (ei olnud) aega Mitmuse partitiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) kvantorfraas väga (nii) palju inimesi 2.3. Eesti ajakirjandus- ja õppijakeelekesksed konstruktsioonid ning nende leksikaalgrammatilised variandid Keelevariandi kesksed ehk tüüpilised konstruktsioonid on iseloomulikud vaid ühele võrreldavatest keelevariantidest. Kuigi nad kuuluvad tekstiloomes eelistatud konstruktsioonide alla, ei saa neid samastada stereotüüpsete konstruktsioonidega, kuna nad pole ülisagedased ega teatud määral tuhmunud tähendusega hinnangulisust edastavad või tekstisidususe eesmärgil kasutatavad markerid. Õppijakeeles kuuluvad siia need konstruktsioonid, milles on sageli kasutatud semantiliste käänete vorme: ainsuse adessiivi, inessiivi ja mitmuse komitatiivi. Ainsuse adessiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) loogiline implikatsioon kui inimesel on (ei ole) 2) modaalne verbikeskne lausekonstruktsioon igal inimesel on (peab olema); sõnal võib olla 44
16 Ainsuse inessiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) verbikeskne lausekonstruktsioon minu elus on (oli) ~ meie elus on; elus on palju (väga) Mitmuse komitatiivi sisaldavad konstruktsioonid: 1) verbikeskne lausekonstruktsioon <minu> jaoks seostub sõnadega Ajakirjanduskeele tekstiloomele polnud semantiliste käänete vorme sisaldavad konstruktsioonid sedavõrd omased, et oleksid mahtunud kasutuseelistuste tippu. Ajakirjanduskeelekeskseks osutus EKI tekstikorpuse valimi alusel hoopis nominatiivne substantiivkonstruktsioon (inimene ja seadus ~ inimene ja loodus; haridus ja elu ~ kultuur ja elu), mida kasutatakse ajalehele iseloomulikus funktsioonis enamasti pealkirja või eraldi fraasina lugeja tähelepanu köitmiseks. Õppija- ja ajakirjanduskeelekesksed konstruktsioonid ei ole omavahel üksüheses vastavuses, kuid seda ei saa hinnata ei õppijakeele puudusena ega loomuliku keelekasutuse rikkusena. Tegu on mõlemale eesti keele kasutusvariandile funktsionaalselt omaste konstruktsioonitüüpidega. 3. Kokkuvõte EKI tekstikorpuse ja EVKK analüüsi alusel välja toodud tekstiloomes aktiivselt kasutatavad konstruktsioonid jagunesid kolme rühma: stereotüüpsed, tavapärased ja ajakirjandus- või õppijakeelekesksed ehk tüüpilised. Esimesse ja viimasesse rühma kuuluvad konstruktsioonid kajastavad mõlema keelevariandi eripära. Tavapäraste konstruktsioonide võrdlemine annab aga ettekujutuse loomuliku keelekasutuse ja õppijakeele universaalidest ning võimaldab välja tuua erinevusi konstruktsioonide leksikaalgrammatilises varieeruvuses ja kasutusmustrites. 45
17 3.1. Universaalsed nähtused Selgus, et kõige universaalsem on loogilist implikatsiooni sisaldav konstruktsioon sõna inimene ainsuse nominatiivi vormiga: 1) ajakirjanduskeel kui inimene on ~ et inimene on; 2) õppijakeel kui inimene on ~ et inimene peab. Erinevus loomuliku keelekasutuse ja õppijakeele vahel seisnes vaid konstruktsiooni leksikaalses varieerumises olemis- ja kogemisverbidega, mis oli iseloomulik õppijakeele tekstiloomele: kui inimene on / tahab / kogeb / elab / suhtleb. Teine universaalne konstruktsioon sõna inimene ainsuse nominatiivi vormiga on seotud eitusega: 1) ajakirjanduskeel inimene ei ole / ei saa; 2) õppijakeel inimene ei saa / ei ole. Erinevus seisneb vaid selles, et õppijakeeles on eelistatum modaalne predikaat, loomulikus keelekasutuses aga eksistentsiaalne. Kolmas universaalne konstruktsioon on jaatava / eitava kõneliigi verbikeskne lausekonstruktsioon, milles on kasutatud sõna inimene mitmuse nominatiivi vormis: 1) ajakirjanduskeel need inimesed on; 2) õppijakeel kõik / need inimesed on / hoidsid / tahavad. Õppijakeeles on selles konstruktsioonis eelistatud täiendit kõik; samuti tuleb ette verbi leksikaalgrammatilist varieerumist (on / hoidsid / tahavad). Neljas universaalne konstruktsioon on kvantorfraas, milles sõna inimene kasutatakse ainsuse partitiivi vormis: 1) ajakirjanduskeel ligi / veel / umbes 200 / kolm / 800 inimest; 2) õppijakeel ainult / umbes kuus / sada inimest. Nii loomulikus keelekasutuses kui ka õppijakeeles esineb kvantori leksikaalset varieerumist Erinevused Erinevused loomuliku keelekasutuse ja õppijakeele vahel on seotud ajatähendusliku kvantorfraasiga, mis võib kuuluda 46
18 kaassõnafraasi. Selles konstruktsioonitüübis on EKI tekstikorpuse valimis eelistatud sõna aeg ainsuse nominatiivi, EVKKs aga ainsuse genitiivi: 1) ajakirjanduskeel mõni aeg hiljem ~ mõni aeg pärast <mida>; 2) õppijakeel mõne aja pärast <tuli / oli>. Tegu on ajatähendusliku kvantorfraasi kahe leksikaalgrammatilise variandiga, millest mõlemad on aktsepteeritavad ja vastavad eesti kirjakeele normile. Samas on loomulikus keelekasutuses eelistatum nominatiivi sisaldav konstruktsioon. Teine erinevus ajakirjandus- ja õppijakeele vahel on seotud samuti ajatähendusliku kvantorfraasiga, milles sõna aeg kasutatakse ainsuse partitiivi vormis, kuid kvantorid varieeruvad: 1) ajakirjanduskeel väga pikka aega ~ juba tükk aega / kuu aega / nädal aega; 2) õppijakeel väga vähe aega ~ nii / liiga palju aega. Loomulikus keelekasutuses eelistatakse rõhusõnaga esile tuua pikemat ajaperioodi (pikka aega, tükk aega, kuu / nädal aega), samas kui õppijakeeles konstateeritakse kas ajanappust või seda, et aega on küllalt (vähe aega ja palju aega). Kvantorite varieerumine näitab, et ajatähendusliku kvantorfraasi kasutamine on õppijakeeles piiratum kui loomulikus keelekasutuses. Sedalaadi erinevuste väljatoomine on keeleõppe tarvis oluline, kuna need viitavad mõningatele vajakajäämistele õpikutes ja õppematerjalides. Viimaseid oleks vaja mitmekesistada, viies sisse uusi (ala)teemasid ja lisades õppeülesandeid, mida täites saab aktiveerida ka pikemat ajaperioodi väljendava ajatähendusliku kvantorfraasi kasutamist. Kolmas erinevus on seotud konstruktsioonidega, milles sõna inimene on kasutatud mitmuse partitiivi vormis: 1) ajakirjanduskeel eelistatud on dünaamilist lausekonstruktsiooni ja selle leksikaalgrammatilisi variante inimesi kellel on ~ inimesi kes ei; neid inimesi kes; on inimesi kes; 2) õppijakeel eelistatud on rõhusõna sisaldavat kvantorfraasi väga / nii palju inimesi. Erinevad nii tekstiloomes aktiivselt kasutatavad konstrukt- 47
19 sioonitüübid kui ka esituslaad: kirjakeelele on omane jutustavdünaamiline, õppijakeelt iseloomustab noomenisrtuktuuridele omane kirjeldav esituslaad. Niisugused erinevused näitavad kätte suuna, milles keeleõppija oskusi tuleks arendada. Neljandat liiki erinevused, mis ilmnevad ajakirjandus- ja õppijakeeles eelistatud konstruktsioonide võrdlusest, viitavad sellele, et teatud konstruktsioonid varieeruvad õppijakeeles leksikaalgrammatiliselt tunduvalt rikkalikumalt kui loomulikus keelekasutuses. Ühelt poolt on näiteks eitava kõneliigi verbikeskne ainsuse nominatiivi sisaldav lausekonstruktsioon inimene ei ole / ei saa (vt eespool) loomuliku keelekasutuse ja õppijakeele universaal. Teisalt aga on õppijakeeles sama konstruktsiooni jaatava kõneliigi variandis esindatud rikkaliku leksikaalsemantilise varieeruvusega verbikeskne modaalne lausekonstruktsioon inimene peab olema / maksma / teadma ~ inimene võib töötada; haritud (iga) inimene peab / saab / võib / tahab, mis ajakirjanduskeele eelistuste seas pole statistiliselt esile tulnud. Ometi peaks eeldatavalt just hinnanguid sisaldav isiksuseline esituslaad olema omane publitsistlikule arutlusele ning modaalsed konstruktsioonid ajakirjanduskeelele. Samas pole ajakirjandustekstide analüüs seda kinnitanud. Tekib küsimus, miks? Kas korpusest tuleneva keeleanalüüsi andmeid saab interpreteerida kui meie päevalehtedele omaseks saanud tendentsi vähe publitsistikat ja rohkesti isikupäratuid lugusid? Kas ajakirjanikud on hakanud hinnangute andmist vältima ning kirjutavad informatiivseid nupukesi? Samas on meeldiv tõdeda, et eesti keele õpetamisel on tehtud rõhuasetus oma arvamuse ja hinnangute väljendamisoskuse arendamisele on ju õppijakeeles jaatava kõneliigi modaalne lausekonstruktsioon kõige sagedasem. 48
20 3.3. Kaks väljundit EKI tekstikorpuse ja EVKK korpusest tulenev võrdlev uurimine suunab meie tähelepanu küsimustele, mis traditsioonilise korpuspõhise analüüsi puhul ei pruugi üles kerkida. Eelkõige puudutab see loomuliku keele kasutuseelistusi (konstruktsiooni tüüp, selle leksikaalgrammatiliste variantide olemasolu, rangelt valikuline käändevormide kasutus), mille taga võib aimata ja tänu millele saab selgemalt piiritleda mõningaid keelesüsteemi arengutendentse. Käesoleva uurimuse alusel sai kinnitust üldteada seisukoht, et loomuliku eesti keele tekstiloomes eelistatakse grammatilisi käändevorme ja valdavalt nominatiivi sisaldavaid konstruktsioone. Sama tendents ilmnes ka õppijakeele tekstiloomes. Tasub uurida, mis seda põhjustab. Kas keelesisene ökonoomia, suundumus käändeparadigma lühenemisele, mis lõppeks võib viia eesti keele nominatiivistumiseni? Või on tegu hoopis kontaktsituatsioonis tekkinud keelemuutusliku protsessiga, mida suunavad eesti keelt teise / võõrkeelena kõnelevad inimesed või eestlased, kes on omandanud teise ja kolmanda keele kõrgtasemel? Teine tähelepanek seostub loomuliku eesti keele ja õppijakeele konstruktsioonierinevustega, millest annab teha järeldusi vajakajäämiste kohta keeleõppes. Nende kahe eesti keele variandi korpusest tulenev võrdlev analüüs võimaldab saada rangemapiirilise ettekujutuse sellest, mida õppijad on omandanud ning mida nad tegelikult peaksid omandama, et hakata eesti keelt kasutama samalaadselt eestlastega. Loomulikult jääb õhku küsimus, kas ikka kõik, mis ilmneb eestlase emakeelekasutuses, võib olla vaieldamatuks eeskujuks eesti keele kui teise / võõrkeele õppijale (nt jaatava kõneliigi modaalsete konstruktsioonide väljajäämine kasutuseelistuste hulgast). Lihtsaim moodus selles veendumiseks on eesti keele õigekirjaspelleri kasutamine ajakirjandustekstidel. Lisaks erinevuste väljatoomisele 49
21 tavapäraste konstruktsioonide kasutamisel loomulikus keelekasutuses ja õppijakeeles on siinkohal olulised loomuliku keelekasutuse stereotüüpsed konstruktsioonid, eriti hinnangu-, rõhumarkerite või sidususvahenditena. Kirjandus Baker, Paul Using corpora in discourse analysis. London: Continuum. Behrens, Heike (Ed.) Corpora in language acquisition research: History, methods, perspectives. Amsterdam / Philadelphia: John Benjamins Publ. Co. Trends in language acquisition research 6. Biber, Douglas Conversation text types: A multi-dimensional analysis. JADT: 7es Journées internationales d Analyse statistique des Données Textuelles / Ed. by G. Purnelle, C. Fairon, A. Dister. Louvain, pdf/jadt_000.pdf ( ). Gabrielatos, Costas If-conditionals as modal colligations: A corpus-based investigation. Proceedings of the Corpus Linguistics Conference: Corpus Linguistics 2007 / Ed. by M. Davies, P. Rayson, S. Hunston & Pernilla Danielsson. Birmingham: University of Birmingham. paper/256_paper.pdf ( ). Goldberg, Ada Constructions: a construction grammar approach to argument structure. Chicago: University of Chicago Press. Eslon, Pille & Matsak, Erika Eesti keele kasutusvariandid: korpusest tulenev käändevormide võrdlev analüüs. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5 / Toim. H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper, R. Argus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eslon, Pille Käändevormide kasutussageduse võrdlus eesti õppijakeeles ja kirjakeeles. Õppijakeele analüüs: võimalused, probleemid, vajadused / Toim. P. Eslon. Eesti filoloogia osakonna toimetised 10. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus,
22 Eslon, Pille Analoogiast keelte kõrvutamisel. Keel ja Kirjandus 1, Granger, Sylviane Error-tagged learner corpora and CALL: A promising Synergy. CALICO Journal 20 (3), Jantunen, Jarmo Harri Ei pelkästään mielikuvituksen puutteen vuoksi Kieliaineistojen systemaattinen käyttö kielentutkimuksessa. Virittäjä 1, Kilgi, Annika Mida eestlane teeb? Oma Keel 12, Leech, Geoffrey Recent grammatical change in English: data, description, theory. Advances in corpus linguistics: Papers from the 23rd international conference on English language research and computerized corpora (ICAME 23) Göteborg may 2002 / Ed. by K. Aijmer & B. Altenberg. Amsterdam: Rodopi, Masini, Francesca Multi-word expressions between syntax and the Lexicon: the case of Italian verb-particle constructions. SKY Journal of Linguistics 18, Muischnek, Kadri Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 17. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Nesselhauf, Nadja Collocations in a Learner Corpus. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins. Nikolajev, Alexander Suomen nominaalisen taivutusjärjestelman kvantitatiivista analyysia. Kielitieteen päivät. Oulu toukokuuta Abstraktikirja, 75, /Abstraktit.pdf ( ). Orpin, Debbie Corpus linguistics and critical discourse analysis: Examining the ideology of sleaze. International Journal of Corpus Linguistics 10 / 1, Rayson, Paul Matrix: A statistical method and software tool for Linguistic analysis through corpus comparasion. Ph.D. thesis in Computer Science. Computing Department Lancaster University. ( ). 51
23 Römer, Ute Learner language and the norms in native corpora and EFL teaching materials: A case study of English conditionals. Anglistentag Halle. Proceedings / Ed. by S. Volk-Birke & J. Lippert. Trier: Wissenschaftlicher Verlag Trier, Stubbs, Michael Text and corpus analysis: Computer-assisted studies of language and culture. Language in Society 23. Oxford: Blackwell Publ. Taylor, Charlotte What is corpus linguistics? What the data says. ICAME Journal, 32: pdf ( ). Tognini Bonelli, Elena Functionally complete units of meaning across English and Italian: Towards a corpus-driven approach. Lexis in Contrast. Corpus-based Approaches / Ed. by B. Altenberg & S. Granger. Philadelphia: John Benjamins, Contextual preferences the use of case forms in text production in Estonian Pille Eslon Summary The objective of the study was to compare contextual preferences the use of case forms in two variants of Estonian standard language (Standard Estonian corpus of the Institute of the Estonian Language) and learner language (Estonian interlanguage corpus of the Tallinn University). The material was most common nouns in Estonian inimene person, sõna word, elu life ja aeg time. The statistics showed frequency of constructions and grammatical case forms in Text. Statistical representation of lexical units, grammatical forms and constructions has enabled us to reveal such linguistic data 52
24 that, despite being characteristic of language use, is not easily accessible by traditional corpus-based analysis. Therefore we believe that corpus-driven studies using statistical and language software have a long-term theoretical and applied value (in language teaching and learning materials). Analysis of contextual preferences making explicit the hidden tendencies that are working in the language system synchronically. For this purpose, the grammatical constructions and their lexico-grammatical variants (allowing only certain case forms) typical of Standard Estonian and learner Estonian were found out. Mere statistics of case forms would never have provided the data on their use in constructions and on their preference order in text production. Results of this study showed that in both language variants, the clearly preferred case is the nominative. Further research should reveal whether this phenomenon can be considered a process of nominativization, and what its possible motivations could be. Keywords: corpus linguistics, corpus-driven comparative language analysis, use of case forms in most frequently grammatical constructions, Estonian language Autor PhD Pille Eslon, Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi vanemteadur, riikliku programmi Eesti keele keeletehnoloogia tugi ( ) projekti VAKO Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine vastutav täitja, pille.eslon@tlu.ee 53
Õppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemEstonian-Papers-in-Applied-Linguistics_Vol10
doi:10.5128/erya10.04 MORFOSÜNTAKTILISE JA LEKSIKAALSE VARIEERUMISE PIIRIDEST: ILUKIRJANDUS- JA ÕPPIJAKEELE KASUTUSMUSTRITE VÕRDLUS Pille Eslon Ülevaade. Artiklis avaldatud klasteranalüüsi tulemused on
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemRINGVAADE /8/08 2:36 PM Page 221 EESTI KEELE KEELETEHNOLOOGILINE TUGI ( ) novembril 2007 toimus Tallinnas TTÜ Küberneetika Insti
RINGVAADE 3-08 4/8/08 2:36 PM Page 221 EESTI KEELE KEELETEHNOLOOGILINE TUGI (2006 2010) 19. 21. novembril 2007 toimus Tallinnas TTÜ Küberneetika Instituudis konverents, mille teemaks oli riiklik programm
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemTARTU ÜLIKOOL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Ann Metslang AKVAARIUM-TÜÜPI SÕNADE KASUTUS EESTI KIRJAKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Külli Habicht TARTU 2010 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemDISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 32 TIIT HENNOSTE Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 32 TIIT HENNOSTE Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemLV_26_neti
doi:10.5128/lv26.07 Õppijasõbralik korpuslause: automaatse valiku võimalusi K RISTINA K O PPEL 1, 2, J ELENA K ALLAS 1 Eesti Keele Instituut 1, Tartu Ülikool 2 Ülevaade. Artiklis tutvustatakse võimalusi,
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemSüsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk
Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemLanguage technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science
Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Outline Estonian language resources First experiment for summarization EstSum
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Veronika Timofejeva EESTI KEELE KOLLOKATSIOONID VENE ÕPILASTE KASUTUSES Magistrit
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Veronika Timofejeva EESTI KEELE KOLLOKATSIOONID VENE ÕPILASTE KASUTUSES Magistritöö Juhendaja Raili Pool TARTU 2015 Sisukord Sissejuhatus...3
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTA
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTAMINE 3 4-AASTASTEL SIMULTAANSETEL KAKSKEELSETEL LASTEL
RohkemES
Keiu Kärt Tammeaid Tartu ülikooli bakalaureus Eesti keele riigieksami kajastamisest ajakirjanduses 2012. aastal sooritasid gümnaasiumilõpetajad esimest korda kaheosalise eesti keele riigieksami. Kuidas
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng.ppt
Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
Rohkem(Tõrked ja töökindlus \(2\))
Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu
Rohkemesa 61.indd
Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015), 281 294 doi:10.3176/esa61.14 GGG JA EESTI KEELE SEMANTIKA JA PRAGMAATIKA NING TEOREETILINE KEELETEADUS HALDUR ÕIM Annotatsioon. Semantikauuringutest, mis algasid
Rohkem[Kaastöö esileht (eeskujuks TRAMES)]
1 SÕNALIIGITUSE KITSASKOHAD EESTI KEELE ARVUTIANALÜÜSIS Kadri Muischnek, Kadri Vider Tartu Ülikool, arvutilingvistika uurimisrühm Ülevaade. Artiklis vaadeldakse tekstikorpuste morfoloogilise ja semantilise
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemITI Loogika arvutiteaduses
Predikaatloogika Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Ann Tamm LAUSE TÄHENDUSE JA MÕTTE MÕISTMINE 5
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Ann Tamm LAUSE TÄHENDUSE JA MÕTTE MÕISTMINE 5 6-AASTASTEL AUTISMISPEKTRI HÄIREGA LASTEL Magistritöö
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemMicrosoft Word - Bakalaureuse too Helena Metslang.doc
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE ÕPPETOOL HELENA METSLANG SIHITISEKÄÄNDELISED MÄÄRUSED EESTI KEELES Bakalaureusetöö Juhendaja professor Mati Erelt Tartu 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus...4
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemSlide 1
TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemDISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõn
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS
RohkemI Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons
I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bak
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bakalaureusetöö Juhendaja PhD Helen Plado Tartu 2014 Sisukord
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemPhil Est_sisu.indd
EESSÕNA Anna Verschik Tallinna ülikool Selle aasta kogumiku teema on Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult
RohkemWord Pro - diskmatTUND.lwp
Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemEBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut
EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde
RohkemLayout 1
Ehala(uus):Layout 1 02.03.09 16:20 Page 182 KeeleKontaKti mõju eesti sihitiskäänete Kasutamisele * MARTin EHAlA teoreetiline sissejuhatus Keelelise materjali ühest keelest teise ülekandumist uuritakse
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemVL1_praks2_2009s
Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
Rohkemlcs05-l3.dvi
LAUSELOOGIKA: LOOMULIK TULETUS Loomuliku tuletuse süsteemid on liik tõestussüsteeme nagu Hilberti süsteemidki. Neile on omane, et igal konnektiivil on oma sissetoomise (introduction) ja väljaviimise (elimination)
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
Rohkemsojateadlane_4.indd
KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse õppevara abil 3. klassi õpiabitundides Bakalaureusetöö
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemAMB_Loeng1_andmed_a
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias LOMR.10.007 1. nädal Loeng: Töökorraldus ja materjalid Teaduslik mõtteviis Andmete tüübid Andmete varieeruvuse kirjeldamine Praktikum: Sagedusjaotuste joonistamine Maido
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
Rohkemesa 63.indd
Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017), 77 102 http://dx.doi.org/10.3176/esa63.03 Eesti keelt emakeelena omandavate kuueaastaste laste sõnavara seosed emade sõnavaraga ANDRA KÜTT, REILI ARGUS Annotatsioon.
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc
EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim
Rohkem