43 ja 63-82
|
|
- Marko Martinson
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. jaanuar 1984* [ ] Liidetud kohtuasjades 43 ja 63/82, Vereniging ter Bevordering van het Vlaamse Boekwezen, VBVB (flaamikeelsete raamatute edendamise ühing), asukoht Antwerpen, esindajad: advokaadid Aimé de Caluwé ja Johan Billiet, Brüssel, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: advokaadibüroo Ernest Arendt, 34 B, rue Philippe-II, ja Vereniging ter Bevordering van de Belangen des Boekhandels, VBBB (raamatukaubanduse huvide edendamise ühing), asukoht Amsterdam, esindajad: advokaat Th. R. Bremer, Amsterdam, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: advokaadibüroo Jean-Claude Wolter, 2 rue Goethe, hagejad, keda toetavad Groupement des associations de libraires de la CEE (GALC) ja Groupement des éditeurs de livres de la CEE (GELC), mõlema asukoht Brüssel, esindajad: kirjalikus menetluses Queen s Counsel Jeremy Lever, Gray s Inn, ja solicitor Robin Griffith, Brüssel, ning suulises menetluses advokaat Ormo-Willem Brouwer, Amsterdam, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: advokaadibüroo Jacques Loesch, 2 rue Goethe, ja Börsenverein des Deutschen Buchhandels e.v., registrijärgne asukoht Frankfurt am Main, esindajad: kirjalikus menetluses advokaat Franz-Wilhelm Peter, Frankfurt, ja suulises menetluses O. W. Brouwer, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: advokaadibüroo Jean-Claude Wolter, menetlusse astujad, versus * Kohtumenetluse keel: hollandi.
2 Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: õigusnõunik Bastiaan van der Ersch, keda abistas õigustalituse ametnik Pieter Jan Kuyper, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: c/o komisjoni õigustalituse ametnik Oreste Montalto, bâtiment Jean Monnet, Kirchberg, kostja, keda toetavad NV Club, NV GB-Inno-BM ja NV Sodal, ärinimega FNAC, Brüsselis registreeritud ettevõtjad, esindajad: kirjalikus menetluses advokaat Louis van Bunnen, Brüssel, ja suulises menetluses advokaat Ignace de Greef, Brüssel, menetlusdokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: advokaadibüroo Nicolas Decker, 16 avenue Marie-Thérèse, menetlusse astujad, mille esemeks on hagi EMÜ asutamislepingu artiklis 85 sätestatud menetlust käsitleva komisjoni 25. novembri aasta otsuse (IV/428-VBBB/VBVB) tühistamiseks, EUROOPA KOHUS, koosseisus: president J. Mertens de Wilmars, kodade esimehed T. Koopmans, K. Bahlmann ja Y. Galmot, kohtunikud P. Pescatore, A. J. Mackenzie Stuart, A. O Keeffe, G. Bosco, O. Due, U. Everling ja C. Kakouris, kohtujurist: P. VerLoren van Themaat, kohtusekretär: kohtusekretäri asetäitja J. A. Pompe, on teinud järgmise otsuse [...]
3 Põhjendused 1. Euroopa Kohtu kantseleisse vastavalt 5. ja 15. veebruaril 1982 esitatud hagiavaldustega esitasid Vereniging ter Bevordering van het Vlaamse Boekwezen (VBVB), Antwerpen, ja Vereeniging ter Bevordering van de Belangen des Boekhandels (VBBB), Amsterdam, EMÜ asutamislepingu artikli 173 teise lõigu alusel hagid EMÜ asutamislepingu artiklis 85 sätestatud menetlust käsitleva komisjoni 25. novembri aasta otsuse 82/123/EMÜ (EÜT L 54, lk 36) tühistamiseks. 2. Vaidlustatud otsus käsitleb kokkulepet, mille sõlmisid 21. jaanuaril 1949 kõnealused kaks ühingut, kes esindavad vastavalt Flandria ja Madalmaade kirjastajate ja raamatumüüjate enamust. Kokkulepet muudeti 2. juulil 1958 ning vastavalt määrusele nr 17 teatas Madalmaade ühing 30. oktoobril 1962 ja flaami ühing 3. novembril 1962 sellest komisjonile. Teatistele lisati taotlus artikli 85 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamiseks, juhuks kui kokkulepe peaks loetama artikli 85 lõikes 1 vastuolus olevaks. Toimikust nähtub, et samaaegselt oma kokkuleppest teatamisega tegid hagejad komisjonile teatavaks ka mõlema siseriikliku ühingu siseselt kehtivad kokkulepped ja eeskirjad (edaspidi siseriiklikud kokkulepped ). 3. Komisjon algatas asjas menetluse 7. detsembril Vastuväited esitati kahes identses kirjas, mis saadeti hagejatele 19. detsembril 1977 ja 12. jaanuaril Poolte esimene kuulamine toimus 15. ja 16. märtsil 1978, teine kuulamine 18. oktoobril 1979 ning täiendav kohtumine pooltega 19. märtsil Nende kuupäevade vahelisel ajal esitasid hagejad komisjonile mitmeid alternatiivseid ettepanekuid, millest ühtki aga komisjon vastuvõetavaks ei pidanud. Komisjon kinnitas oma seisukohta 27. märtsi aasta kirjas ning võttis 25. novembril 1981 vastu kohtumenetluse esemeks oleva otsuse. Nimetatud otsuses märkis komisjon, et kokkulepe rikub artikli 85 lõiget 1, ning keeldus tegemast erandit artikli 85 lõike 3 alusel. Kommenteeri: [MSOffice1]: "ärakuulamine" 5. Hagiavaldused esitati 5. ja 15. veebruaril Samal kuupäeval esitasid hagejad taotluse ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, millega peatataks kõnealuse otsuse täitmine kuni menetluse lõppemiseni põhikohtuasjas. Oma 31. märtsi aasta otsusega peatas Euroopa Kohtu president otsuse täitmise teatud piires ja teatavatel tingimustel. 6. Kokkulepe, mida kirjeldatakse täpsemalt vaidlusaluse otsuse 9. lõigus, sisaldab kolme omavahel tihedalt seotud sätete kogumit: a) Kirjastaja peab iga oma väljaande jaoks kehtestama jaemüügihinna ning tal on kahe siseriikliku ühingu kõikide teiste liikmete ees vastav kohustus tagada nimetatud hinna järgimine kuni jaemüügietapini, välja arvatud juhtudel, mille ammendav loend on esitatud
4 siseriiklikes kokkulepetes. Neid eeskirju nimetatakse edaspidi fikseeritud edasimüügihinna süsteemiks. b) Kirjastajate ja raamatumüüjate tunnustamise süsteem, mille kohaselt vastastikku tunnustatakse siseriiklikesse ühingutesse kuulumist. Liikmetel keelatakse mis tahes kauplemine tunnustamata kirjastajate ja raamatumüüjatega. Neid eeskirju nimetatakse edaspidi ainumüügiõiguse süsteem. c) Luuakse komitee, mille ülesandeks on rangelt jälgida kokkuleppe täitmist ning teha koostööd siseriiklikes ühingutes tegutsevate sarnaste komiteedega. Komitee ülesandeks on muu hulgas otsustada, kas kokkulepet on rikutud, teha asjaomastele isikutele vastavaid ettekirjutusi ning vajadusel keelata nende tegevus antud kaubandusvaldkonnas. Neid eeskirju nimetatakse edaspidi sanktsioonisüsteem. 7. Hagejate väitel on komisjon ekslikult leidnud, et kokkulepe sisaldab endiselt ainumüügiõiguse süsteemi. Nad ei eita, et kokkulepe sisaldab endiselt sellealaseid selgesõnalisi sätteid, kuid leiavad, et neid ei ole juba kaua kohaldatud ning seepärast tuleks need lugeda aegunuks. Asjaolu, et kokkulepe sisaldab endiselt kõnealuseid sätteid, ei saa nende väitel käsitada artikli 85 rikkumisena. 8. Kui hagejad oleksid soovinud ainumüügiõiguse süsteemi lõplikult kaotada, oleks seda, nagu komisjon on oma otsuse 38. lõigus õigesti märkinud, saanud konkurentsieeskirju arvesse võttes tõhusalt teha üksnes kokkuleppe ametliku muutmisega, teatades sellest määrusega nr 17 ette nähtud korras komisjonile. Kuna sellist muutmist ei ole toimunud, ei saanud komisjon kokkulepet hinnata muul viisil, kui talle aastal teatavaks tehtud tingimuste alusel. Samal põhjusel peab ka Euroopa Kohus arutama kokkulepet sellisel kujul, nagu see aastal teatavaks tehti, ehk siis ainumüügiõiguse süsteemi sisaldavana. Artikli 85 lõike 1 kohaldamine 9. Oma otsuse artiklis 1 märgib komisjon, et kokkulepe on vastuolus artikli 85 lõikega 1. Kokkuleppe suhtes esitatud vastuväited, mis sisalduvad otsuse lõikudes 34 46, võib kokku võtta järgmiselt: Vaidlusalust kokkulepet tuleb käsitada ettevõtjate ühenduste otsusena artikli 85 tähenduses, kuna see on siduv mõlema ühingu liikmetele, sealhulgas kirjastajatele, raamatuklubidele, importijatele, ainuesindajatele, hulgimüüjatele ja raamatumüüjatele. Kokkuleppes sätestatud kollektiivne ainumüügiõiguse süsteem ja kollektiivne fikseeritud edasimüügihinna süsteem piiravad konkurentsi ühisturul. Ainumüügiõiguse süsteemi raames on keelatud osta, ladustada ja soodustada selliste raamatute müüki, mille on teises riigis välja andnud tunnustamata kirjastaja. Nende sätete tulemusena reserveeritakse suurem osa Belgia ja Madalmaade vahelisest raamatukaubandusest tunnustatud ettevõtjatele, takistades seeläbi tunnustatud kirjastajate ja müüjate kauplemist teise riigi tunnustamata kirjastajate ja müüjatega.
5 Fikseeritud edasimüügihinna süsteemi raames nõutakse, et mõlema riigi kirjastajad kehtestaksid igale oma väljaandele ühtse jaemüügihinna ning müüjatelt nõutakse, et nad ei müüks raamatuid teises riigis muu hinnaga, kui on kirjastaja poolt kindlaks määratud. Komisjon leiab, et selline süsteem välistab täielikult kahe riigi raamatumüüjate vahelise hinnakonkurentsi konkreetse raamatu osas. Müüjatel keelatakse teha isiklikke jõupingutusi, mis võiksid aidata neil suurendada oma turuosa, müües raamatuid kirjastaja poolt määratud hinnast odavamalt või kanda mõistlik osa ratsionaliseerimismeetmetest tulenevast kokkuhoiust üle tarbijale. Suurem osa Flandria ja Madalmaade raamatukaubandusettevõtjatest on kõnealuse kahe ühingu liikmed või nende poolt tunnustatud, mistõttu kokkulepe toob kaasa märkimisväärse konkurentsipiirangu, kuna selle eesmärk on allutada raamatukaubandus reeglitele, mis takistavad mõlema riigi hollandikeelsete raamatute kirjastajatel ja raamatumüüjatel vabalt valida oma tarne- ja müügikanaleid teises riigis ning kindlaks määrata oma ostu- ja müügitingimused. Komisjon leiab, et kokkulepe takistab seepärast liikmesriikidevahelist kaubandust. Selle kahjulik mõju on veelgi suurem seetõttu, et Madalmaade ja Belgia vahel toimuv raamatukaubandus on märkimisväärse mahuga. 10. Hagejad esitavad otsuse selle osa kohta kaks vastuväidete kogumit, millest osa käsitleb vorminõudeid ja menetluskorda ning osa komisjoni poolseid hinnanguid kokkuleppe sisule. Vorminõudeid ja menetluskorda käsitlevad vastuväited 11. Mitmesuguseid vastuväiteid vorminõuete ja menetluskorra kohta on esitanud eelkõige VBVB. VBBB on käsitlenud ja edasi arendanud neist väidetest kahte, nagu nähtub alljärgnevast. 12. Esiteks kaebab VBVB, et vastuväiteid sisaldava teatise allkirjastanud ametiisik ei olnud komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud seda tegema. 13. Vastuseks sellele kaebusele, mida hagiavalduses üksikasjalikumalt ei käsitleta, on komisjon esitanud põhjaliku selgituse, millest nähtub, et komisjon oli vastuväiteid sisaldava dokumendi allkirjastanud ametiisikule andnud nõuetekohased juhised ja volitused vastavalt korrale, mille Euroopa Kohus on selgesõnaliselt heaks kiitnud. 14. Antud väidet esitades on hageja jätnud tähelepanuta asjaolu, et allkirjaõiguse delegeerimine on komisjoni volituste teostamise tavapärane viis, nagu Euroopa Kohus on tunnistanud oma 14. juuli aasta otsuses (kohtuasi 48/69: ICI, EKL 1972, lk 619, punktid 10 14) ja 17. oktoobri aasta otsuses (kohtuasi 8/72: Cementhandelaren, EKL 1972, lk 977, punktid 10 14). Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ühenduse ametivõimud oleksid rikkunud antud valdkonnas kohaldatavaid eeskirju. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata.
6 15. Teiseks väidab VBVB, et 18. oktoobri aasta kuulamine viidi läbi ebaseaduslikult, kuna kohal ei viibinud kõik ametiisikud, kelle komisjon oli määruse nr 99/63 artikli 9 kohaselt määranud kuulamist läbi viima. 16. Määruse nr 99/63 artikli 9 lõikes 1 sätestatakse: Ärakuulamisi juhivad komisjoni poolt selleks määratud isikud. Sellest sättest tuleneb, et asjas võivad kuulamisi läbi viia üksnes isikud, kellele komisjon on selle ülesande nõuetekohaselt määranud. Kui aga konkreetse juhtumi jaoks on määratud mitu isikut, ei tulene nimetatud sättest kohustust, et kõik määratud isikud või teatavad neist isikutest peaksid kuulamistel samaaegselt kohal olema. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 17. Kolmandaks kaebab VBVB, et komisjon ei võtnud vastu tema ettepanekut kuulata Vereniging van Letterkundingeni president F. Van Vlierden ära kirjanikuna. 18. Määruse nr 99/63 artikli 7 lõikes 1 sätestatakse: Komisjon võimaldab isikutel, kes oma kirjalikes arvamustes on avaldanud sellekohast soovi, esitada oma vastuväited suuliselt, juhul kui need isikud ilmutavad piisavat huvi.lõikes 2 sätestatakse: Komisjon võib samal viisil ka igale muule isikule anda võimaluse avaldada oma seisukohti suuliselt. Nimetatud artiklist nähtub, et komisjonil on üsna ulatuslik diskretsioon otsustamaks, kui kiiresti ta soovib ära kuulata isikud, kelle ütlused võivad uurimise seisukohalt olulised olla. Ka nähtub mõlema kuulamise protokollidest, et hagejatele anti täiesti vaba võimalus oma seisukohti väljendada ning saata enda nimel kõnelema raamatukaubanduse kõiki aspekte esindavaid isikuid. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et antud olukorras oleks komisjon Van Vlierdenit ära kuulamata jättes piiranud õigusvastaselt asja uurimist ning seega ka hagejate võimalust anda seletusi komisjoni vastuväidetest tulenevate probleemide erinevate aspektide kohta. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 19. Neljandaks kaebab hageja, et vastuväiteid sisaldav dokument oli mittetäielik ning osa esitatud vastuväidetest selgitati ebapiisavalt või ebatäpselt. Ta leiab, et komisjon on antud olukorras rikkunud määruse nr 99/63 artiklit 4, mille kohaselt komisjon käsitleb oma otsustes ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooltele on antud võimalus oma seisukohti väljendada. Hageja ei täpsusta, milliste otsuse osadega kõnealune kriitika seondub. 20. Vastuväidete ja vaidlusaluse otsuse võrdlemine näitab, et kokkulepet artikli 85 lõikega 1 kokkusobimatuks tunnistades ja artikli 85 lõike 3 kohase erandi tegemisest keeldudes viitas komisjon selgesõnaliselt kolmele lõplikult kindlaks tehtud asjaolule, täpsemalt fikseeritud edasimüügihinna süsteemile, ainumüügiõiguse süsteemile ja sanktsioonisüsteemile. Seega oli pooltele täielikult teada nende vastu algatatud uurimise ulatus ning neil oli võimalik ennast kaitsta. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 21. Viiendaks kaebab VBVB, et komisjon ei vastanud mõningatele tema argumentidele, ning väidab, et kõnealune otsus tuleks seetõttu tühistada, kuna selle põhjendus on ebapiisav. Sellega seoses viitab ta asjaolule, et komisjon ei pidanud oluliseks tema kultuurilisi argumente, Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikliga 10 seotud argumente ja Pariisi konventsiooni artikliga 10 bis seotud argumente.
7 22. Seoses sellega tuleb meenutada, et kuigi komisjon on asutamislepingu artikli 190 kohaselt kohustatud ära märkima otsuse vastuvõtmise aluseks olevad faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, ei nõua see artikkel, et komisjon käsitleks kõiki haldusmenetluse käigus läbi vaadatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (selles küsimuses vt viimati 9. novembri aasta otsus kohtuasjas 322/81: Michelin, EKL 1983, lk 3461). Isikule kahjuliku otsuse põhjendus peab võimaldama Euroopa Kohtul teostada järelevalvet otsuse õiguspärasuse üle ning andma asjaomasele isikule kogu vajaliku teabe, et tal oleks võimalik veenduda, kas otsus on piisavalt põhjendatud või mitte. Sellelt seisukohalt tuleb tunnistada, et komisjon on oma põhjenduses piisava põhjalikkusega sätestanud kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele otsuse resolutiivosa tugineb. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 23. Kuuendaks väidab VBVB, et komisjon ei võimaldanud talle juurdepääsu haldusmenetluse toimikule, mistõttu ta ei saanud tutvuda mõningate dokumentide ja uuringutega, mida komisjon oma otsuse tegemisel kasutas. 24. Tuleb märkida, et VBVB ei ole suutnud nimetada ühtki dokumenti, mida komisjon oleks võinud otsuse tegemisel kasutada, kuid millele hagejal puuduks juurdepääs. Seepärast käsitleb antud kaebus nähtavasti pigem asjaolu, et tal ei ole olnud võimalik tutvuda komisjoni toimikuga, et teha kindlaks, kas see sisaldab talle huvi pakkuda võivaid dokumente. 25. Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi kaitseõigusest tulenevalt peab asjaomasel ettevõtjal olema võimalus teha selgelt teatavaks oma seisukohad seoses dokumentidega, millele komisjon oma otsuses sisalduvaid järeldusi tehes tugines, ei nõua ükski säte, et komisjon peaks asjaomastele isikutele avalikustama oma toimikute sisu. Tegelikkuses puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon oleks kasutanud mõnd dokumenti, millele pooltel puudus ligipääs ning mille suhtes neil ei olnud võimalik oma seisukohti väljendada. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 26. Seitsmenda kaebuse on esitanud nii VBVB kui ka VBBB. Mõlemad hagejad väidavad, et komisjon on korduvalt teatanud kavatsusest uurida ühenduse raamatukaubandust tervikuna, enne kui ta teeb mõne sellealase otsuse. Nad juhivad tähelepanu ühelt poolt avaldusele, mille komisjoni esindaja Ferry tegi 15. ja 16. märtsi aasta kuulamise lõpus, ning avaldustele, mille volinik O Kennedy tegi 13. veebruaril 1981 Euroopa Parlamendi istungil seoses fikseeritud raamatuhindu käsitleva B. Beumeri aruande aruteluga (Euroopa Parlamendi arutelud, EÜT 1981, lisa nr 1 266, lk 335, ja protokoll nr 1-544/80, ), samuti komisjoni poolt kahele parlamendi küsimusele antud vastustele, millest esimene anti 10. augustil aastal Beyer de Ryke kirjalikule küsimusele nr 514/81 (EÜT C 240, lk 20) ja teine Van Mierti küsimusele nr 28 (EÜT 1981, lisa nr 1 273, lk 185). 27. Kõnealuse avalduse uurimine näitab, et komisjon ei ole kordagi võtnud sellist kohustust, nagu hagejad talle omistavad. Komisjon üksnes teatas, et ta uurib ühenduses erinevaid raamatuturge ning loodab lahendada konkurentsiga seotud probleemid tervikuna. Need avaldused ei saanud takistada komisjoni käsitlemast eelisjärjekorras mõnda konkreetset kokkulepet kohe, kui ta oli selle uurimise lõpule viinud. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata.
8 28. Kaheksandaks väidavad hagejad, et komisjoni seisukohad ei ole olnud järjekindlad ning rikutud on kaitseõigust, kuna komisjon, olles samaaegselt saanud teated siseriiklike kokkulepete ning kaht ühingut ühendava kokkuleppe kohta ning olles esialgsel etapil andnud mõista, et tema uurimine hõlmab kõiki nimetatud kokkuleppeid, eraldas niinimetatud riikidevahelise kokkuleppe ülejäänutest ning tegi selle kohta eraldi otsuse. Hagejad juhivad tähelepanu, et sellele vaatamata sisaldab vaidlusalune otsus arvukaid viiteid siseriiklikele kokkulepetele ning nende arvates soovib komisjon need kokkulepped kaudselt lõpetada kuigi ta neid avalikult kahtluse alla ei sea, rünnates üksnes riikidevahelist kokkulepet, pidades silmas, et ilma selle kokkuleppeta ei saa siseriiklikud kokkulepped edaspidi kehtida. 29. Komisjon tunnistab, et vaidlusalust kokkulepet ei saa tegelikult kontekstist eraldada, mistõttu ta pidi igal juhul viitama siseriiklikele kokkulepetele, kuivõrd neile viitab rahvusvaheline kokkulepe. Ta väidab aga, et ta ei soovinud sellega anda hinnangut, kas siseriiklikud kokkulepped kuuluvad ühenduse õiguse kohaldamisalasse, ja kui kuuluvad, siis kas nad on asutamislepingu sätetega kooskõlas. 30. Kuigi ühelt poolt riikidevaheline kokkulepe ja teiselt poolt siseriiklikud kokkulepped on kahtlemata omavahel seotud, ei saa komisjoni kritiseerida sel alusel, et ta keskendas oma tähelepanu kahe ühingu vahelisele kokkuleppele. Kuigi riikidevahelise kokkuleppe sätted viitavad kõigis kolmes eespool nimetatud olulises küsimuses siseriiklikele kokkulepetele, on komisjon siiski seisukohal, et riikidevahelist kokkulepet saab hinnata selle enda eesmärkide alusel ning ei ole tingimata vajalik samaaegselt hinnata ka siseriiklikke kokkuleppeid. 31. Lisaks on komisjon oma otsuse preambuli esimeses põhjenduses selgesõnaliselt siseriiklikud kokkulepped otsuse kohaldamisalast välja jätnud. Komisjoni poolt valitud menetlusest tuleneb, et kohtuotsust, mida Euroopa Kohtult taotletakse, ei saa tõlgendada selliselt, nagu antaks selles hinnang küsimustele, mis ei ole olnud menetluse objektiks. Kuna selles osas ei ole õigusi mingil viisil riivatud, ei ole võimalik asuda seisukohale, et komisjoni poolt valitud menetlus oleks kahjustanud kaitseõigust. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. Artikli 85 lõike 1 kohaldamine Sisulised kaebused 32. Sisuliste küsimustega seoses esitavad hagejad viis erinevat väidet, mis käsitlevad eelkõige Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikliga 10 tagatud sõnavabaduse piiramist, Pariisi konventsiooni artikli 10 bis rikkumist, komisjoni poolt antud asjas asutamislepingu artiklile 85 antud tõlgenduse ja liikmesriikide senise tava vahelist vastuolu, raamatuturu erilise struktuuri arvesse võtmata jätmist komisjoni poolt ning lõpetuseks mis tahes kahju puudumist konkurentsile ühisturul, pidades silmas kõnealuse keelepiirkonna iseärasusi. 1. Sõnavabaduse piiramist käsitlev väide
9 33. Hagejad väidavad sisuliselt, et müügivõrgustiku optimaalsest korraldusest tulenevalt on fikseeritud edasimüügihinna süsteemi eesmärk soodustada võimalikult paljude eri raamatute väljaandmist kirjastajate poolt ning tagada seeläbi väiksema müügipotentsiaaliga teoste, näiteks teaduslike ja luuleteoste väljaandmine. Nad väidavad, et sellises olukorras, nagu näitavad mõningate riikide kogemused (hagejad nimetavad sellega seoses Rootsi ja Prantsusmaa kogemust), tooks fikseeritud edasimüügihinna süsteemi kaotamine kaasa sõnavabaduse piiramise ning seaks kirjastamise sõltuvusse riiklikest toetustest. Seepärast ohustab komisjoni tegevus sõnavabadust, nagu see on määratletud eelkõige Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artiklis Kuigi vastab tõele, et teatavad majanduslikud sätted võivad sõnavabadusele mõju avaldada, ei ole hagejad antud juhul siiski tõendanud, et komisjoni otsuse ja Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikliga 10 tagatud sõnavabaduse vahel oleks reaalne seos, isegi kui eeldada, et konventsiooni on võimalik tõlgendada selliselt, et see tagab võimaluse kirjastada raamatuid majanduslikult tasuvatel tingimustel. Kui raamatute tootmine ja nendega kauplemine allutatakse eeskirjadele, mille ainus eesmärk on tagada liikmesriikide vahel kaubandusvabadus normaalsetel konkurentsitingimustel, siis ei saa seda käsitada kirjastamisvabaduse piiramisena, kuna on selge, et see jääb nii kirjastajate kui müüjate tasandil täielikult kehtima. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata. 2. Pariisi konventsiooni artikli 10 bis rikkumist käsitlev väide 35. Hagejad väidavad, et fikseeritud edasimüügihinna süsteem on tagatiseks niinimetatud meelituspakkumiste vastu ehk teatavate raamatute ebaharilikult madala hinnaga müümise vastu, mille ainus eesmärk on kliente ligi meelitada. Nad leiavad, et selline tegevus on vastuolus Pariisi konventsiooni artikliga 10 bis, nagu seda on muudetud 31. oktoobri aasta Lissaboni aktiga (Manuel des conventions, väljaandja Bureaux internationaux réunis pour la protection de la propriété industrielle, Genf). Konventsioon on väidetavalt siduv ka ühendusele ning seetõttu on see konkurentsireeglite suhtes ülimuslik. 36. Pariisi konventsiooni artiklist 10 bis kõneldes viitavad hagejad nähtavasti selle lõikele 1, milles sätestatakse: Liidu liikmesriigid on kohustatud tagama liikmesriikide kodanikele tõhusa kaitse kõlvatu konkurentsi vastu. Nad leiavad, et niinimetatud meelituspakkumiste näol on tegemist kõlvatu konkurentsiga eespool viidatud sätte tähenduses. Kuna nende arvates pakub fikseeritud edasimüügihinna süsteem kaitset sellise käitumise vastu, ei ole komisjonil õigust nõuda selle kaotamist asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamise tulemusena. 37. Asjaolu, et fikseeritud edasimüügihinna süsteem võib kõrvalmõjuna tõkestada hagejate poolt kirjeldatud kõlvatut konkurentsi, ei ole siiski piisav põhjus, et jätta kogu turusegmendi, näiteks raamatukaubanduse, suhtes kohaldamata artikli 85 lõige 1. Ettevõtjad, kes võivad olla kandnud kahju kõlvatu konkurentsi tõttu, saavad tugineda kaubandustavasid käsitlevatele õigusaktidele, mis on teatud vormis olemas kõikides liikmesriikides ning mis pakuvad õiguskaitset selliste kuritarvituste puhul, millele hagejad viitavad. Teiselt poolt ei saa selliste
10 kuritarvituste olemasoluga igal juhul põhjendada ühenduse konkurentsireeglite rikkumist. Seetõttu tuleb see väide tagasi lükata. 3. Väide, et ühenduse tegevus on vastuolus mitmete liikmesriikide poolt antud küsimuses rakendatava poliitikaga 38. Hagejad väidavad, et õigusaktidest ja vastavast kohtupraktikast tulenevalt on raamatute fikseeritud edasimüügihinna süsteem lubatud kõikides liikmesriikides, igal juhul aga Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis. Seepärast peab komisjon kohustusliku juhisena antud valdkonnas oma poliitikat kujundades arvesse võtma kõnealust ühtset tava. 39. Komisjon väidab sellega seoses, et nimetatud kolmel turul kehtivad tavad ei ole võrreldavad vaidlusaluse otsuse esemeks oleva kokkuleppega kehtestatud süsteemiga. Lisaks on ta selgesõnaliselt teatanud, et jätab endale igal juhul õiguse anda hagejate viidatud tavadele hinnang lähtuvalt asutamislepingu tingimustest. 40. Sellega seoses tuleb märkida, et siseriiklikud õigusaktid ja kohtupraktika, isegi kui need oleksid kõikides liikmesriikides ühetaolised, ei ole asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel ülimuslikud. Sellest põhjendusest tuleb veelgi enam lähtuda eraettevõtjate käitumistavade puhul, isegi kui liikmesriigi ametivõimud on neid sallinud või need heaks kiitnud. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 4. Väide, et komisjon ei ole võtnud arvesse raamatuturu erilist struktuuri 41. Hagejad, keda eelkõige selles küsimuses toetavad ka menetlusse astunud GALC ja GELC, väidavad, et asutamislepinguga ette nähtud konkurentsi tuleb tõlgendada kui tõhusat konkurentsi, mida on kohandatud vastavalt asjaomase turu eritingimustele. Asudes seisukohale, et hinnakonkurents on konkurentsi oluline element, on komisjon ekslikult jätnud arvesse võtmata raamatu kui toote erilise iseloomu ning raamatuturu erilise iseloomu ja struktuuri. Iga raamat on aga iseenesest eraldi turg ning raamatute hinnaelastsus on minimaalne, mistõttu muudel konkurentsiaspektidel on hinnaga võrreldes suurem tähtsus. Sellega seoses mainivad hagejad pakutava valiku suurust, raamatukaupluste varude mitmekesisust, tellimuste täitmise kiirust ning tarbijatele pakutavaid teabe- ja nõustamisteenuseid. 42. Hagejad väidavad ka, et edasimüügihinna fikseerimine ei kahjusta konkurentsi kirjastajate tasandil, kellel on vabadus kindlaks määrata kirjastatavate raamatute valik ja kehtestada hinnad, võttes arvesse olukorda turul, ega suhetes müügivõrgustiku erinevate etappide ehk hulgi- ja jaemüüjate vahel. Tarbija saab antud süsteemist üksnes kasu, kuna ta saab kõikjal osta sama raamatu sama hinnaga ning lisaks pakutakse talle laia raamatuvalikut ja parimat võimalikku teenindust. 43. Sellele argumendile vastates rõhutab komisjon, et ta ei jäta arvesse võtmata kirjastajate vahelist vaba konkurentsi ega asjaolu, et fikseeritud edasimüügihinna süsteem võimaldab müügisüsteemis säilitada kirjastajate, hulgi- ja jaemüüjate vahel teatava konkurentsi, mille
11 aluseks on kirjastaja müügihinna ning tarbijamüügi puhul kehtiva kohustusliku hinna vahelise marginaali jaotamine. Olles neid asjaolusid arvesse võtnud, käsitleb otsus komisjoni väitel hoopis hagevate ühingute poliitikat seoses kasumimarginaalide ja sellest tuleneva müügikanalite struktuuriga. Komisjon leiab, et fikseeritud edasimüügihinna süsteem välistab täielikult hinnakonkurentsi jaemüüjate tasandil ning seepärast tõkestab see kõik katsed ratsionaliseerida müüki tarbijale kasulikul viisil. Komisjon seab kahtluse alla hagejate analüüsi, mille kohaselt raamatu hind on tarbija jaoks väheoluline võrreldes muude teguritega, nagu valiku mitmekesisus ja teenindus. Ta leiab, et hinnakonkurentsi sisseviimine jaemüügi tasandil võiks aidata kaasa raamatute paremale levikule majanduslikult kasulikumatel tingimustel. 44. Otsustades poolte esitatud argumentide üle, mis põhinevad kohtumenetluse keskseks küsimuseks oleval raamatuturu erilisel struktuuril, tuletab Euroopa Kohus pooltele meelde, et tema ainsaks ülesandeks on teha otsus riikidevahelise kokkuleppe kokkusobivuse kohta artikli 85 lõikega 1, mistõttu ta saab oma otsuses käsitleda üksnes selle kokkuleppe piiravat mõju Madalmaade ja Belgia hollandikeelsete raamatute turgude vahelisele kaubandusele. 45. Euroopa Kohus leiab siiski, et kõnealuse turu eriline iseloom ei anna kahele ühingule õigust võtta omavahelistes suhetes kasutusele piirangusüsteem, mille tulemusena jäetakse edasimüüjad täielikult ilma vabadusest määrata kindlaks müügihindu kuni lõplike tarbijahindadeni. Selline süsteem oleks tõepoolest vastuolus artikli 85 lõike 1 punktiga a, mis keelab selgesõnaliselt kõik kokkulepped, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihind. Lisaks annab kokkuleppega ette nähtud fikseeritud edasimüügihinna süsteem kummalegi ühingule võimaluse kontrollida hindade fikseerimise kaudu kuni viimase etapini müüki teises liikmesriigis ning muuta seeläbi võimatuks selliste müügimeetodite kasutuselevõtu, mis võimaldaksid tarbijaid varustada majanduslikult soodsamatel tingimustel. Seepärast on hagevate ühingute tegevus vastuolus ka artikli 85 lõike 1 punktiga b. 46. Seepärast, isegi kui eeldada, et raamatute kui kauba eriline iseloom õigustab müügi ja hinna osas teatavaid eritingimusi, tuleb järeldada, et kui kaks suurt siseriiklikku kirjastajate ja raamatumüüjate ühingut on ühendusesiseses kaubanduses omavahel kehtestanud rangelt kontrollitavad sisereeglid, siis on tegemist piisavalt olulise konkurentsipiiranguga, mis õigustab komisjoni poolt artikli 85 lõike 1 alusel antud hinnangut. Seepärast tuleb hagejate väide tagasi lükata. 5. Väide, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata 47. Viimaseks väidavad hagejad artikli 85 lõike 1 kohaldamisega seoses, et komisjon käsitas kokkulepet ekslikult liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustavana. Nad selgitavad antud küsimusega seoses, et Madalmaade ning Belgia flaamikeelse osa keelekogukonda silmas pidades ei tule geograafilise piirkonnana käsitada kahe kõnealuse riigi poliitilist territooriumi, vaid hollandikeelset territooriumi, kuna see moodustab ühtse terviku. Küsimust sellelt seisukohalt kaaludes on näha, et mõju on asjaomase piirkonna sisene ning ühisturgu ei kahjustata. Nad väidavad, et sellist asjade seisu tunnustati hiljuti ka hollandikeelset liitu
12 käsitleva Belgia-Madalmaade lepinguga, mis sõlmiti 9. septembril 1980 (Moniteur belge, 1982, lk 1786, ja Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlanden, 1981, lk 453). 48. Hagejate selline argumentatsioon jätab tähelepanuta artikli 85 selge sõnastuse, milles viidatakse liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Antud juhul pole kahtlust, et kokkulepe mõjutab kahe liikmesriigi vahelist kaubandust, olenemata nende omavahelistest keelesidemetest. Seetõttu tuleb ka see väide tagasi lükata. 49. Kõikidest eeltoodud kaalutlustest lähtudes hindas komisjon õigesti, et kokkulepe kuulub artikli 85 lõikes 1 sätestatud keelu alla. Artikli 85 lõike 3 kohaldatavus 50. Kokkuleppest teatades taotlesid hagejad, et kui see leitakse olevat artikli 85 lõikega 1 kokkusobimatu, kasutaks komisjon talle artikli 85 lõikega 3 antud õigust ning deklareeriks, et lõikes 1 sätestatud keeldu nende kokkuleppe suhtes ei kohaldata. Oma otsuse artiklis 2 lükkas komisjon kõnealuse eranditaotluse tagasi. Preambuli punktides selgitas ta põhjusi, miks ta artikli 85 lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvesse võttes leidis, et kokkulepe ei aita parandada kaupade tootmist või levitamist ja ei võimalda tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglast osa, et kokkuleppega kehtestatud piirangud ei ole hädavajalikud, ning lõpuks, et kokkulepe kõrvaldab konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes. 1. Komisjoni keeldumine hagejate alternatiivsetest ettepanekutest 51. Nagu eespool märgitud, esitasid hagejad komisjonile teatavad alternatiivsed ettepanekud, mida mainitakse otsuse preambuli punktides Hagejad kaebavad, et komisjon ei võtnud vastu neid ettepanekuid, mis oleksid võinud heastada fikseeritud edasimüügihinna süsteemi mõju, ega esitanud omalt poolt konkreetseid ettepanekuid, mis oleksid võimaldanud erandit kohaldada. 52. Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et esialgse haldusmenetluse eesmärk on luua võimalused konkurentsieeskirjade rikkumist käsitleva komisjoni otsuse langetamiseks, kuid see menetlus pakub asjaomastele ettevõtjatele ka võimalust viia asjaomased tavad kooskõlla asutamislepingu normidega. Artikli 85 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamiseks peavad asjaomased ettevõtjad esiteks esitama komisjonile tõendid erandi majandusliku põhjendatuse kohta, ja kui komisjonil on vastuväiteid, esitama alternatiivseid ettepanekuid. Kuigi on tõsi, et komisjon võib omalt poolt anda ettevõtjatele suuniseid võimalike lahenduste kohta, ei ole ta õiguslikult kohustatud seda tegema ning veelgi vähem on ta kohustatud aktsepteerima ettepanekuid, mis tema arvates ei ole kooskõlas artikli 85 lõikes 3 sätestatud tingimustega. 53. Seetõttu tuleb käesolev väide tagasi lükata. 2. Raamatute tootmise ja leviku parandamise küsimus
13 54. Hagejad ning menetlusse astunud GALC ja GELC väidavad, et kokkuleppe eesmärk on parandada raamatute tootmist ja levikut ristsubsideerimise abil, mida võimaldab fikseeritud edasimüügihinna süsteem. Nad selgitavad sellega seoses, et fikseeritud hind võimaldab kirjastajal tänu hõlpsasti müüdavate ja kiire käibega edukate raamatute müügist saadavale kasumile võtta vastutuse ja riskid, mis tulenevad keerukamate ja vähemkasumlike teoste väljaandmisest. Edasimüüjatel on omakorda võimalik hoida suuremaid varusid ning oma kliente paremini teenindada, aidates seeläbi levitada rohkem erinevaid teoseid. 55. Nad väidavad, et fikseeritud edasimüügihinna süsteemi kaotamine tooks teiselt poolt kaasa kaubanduse keskendumise hõlpsasti müüdavatele teostele, mille tulemusena keerukamad teosed jäetaks kõrvale. Kuigi on tõsi, et edukaid raamatuid oleks hõlpsam müüa, tooks see kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi: kirjastajatel ei oleks enam võimalik võtta väiksema edupotentsiaaliga teoste väljaandmise riski ning selle tulemusena satuks ohtu väikeste erialakirjastajate olemasolu. Seetõttu väheneks väljaantavate raamatute valik, väheneks suure raamatuvaruga ja klientidele teenust pakkuvate raamatukaupluste arv ning suureneks selliste edasimüüjate arv, kes on huvitatud üksnes kiire käibega teostest, mis võimaldaksid neil vähendada oma kasumimarginaali. Müügistruktuuri selline muutus tooks hõlpsasti müüdavate raamatute hinnalanguse vastukaaluna tõenäoliselt kaasa kõikide teiste teoste hinnatõusu. 56. Komisjon ei nõustu ühegagi hageja järeldustest. Ta leiab, et hagejad ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu fikseeritud edasimüügihinna süsteemi kaotamise ja kirjeldatud nähtuste vahel, nagu näiteks väljaantavate raamatute arvu vähenemine ning piisavalt mitmekesise varuga raamatukaupluste arvu vähenemine. Komisjon leiab, et ristsubsideerimine oleneb sisuliselt poliitikast, mida kirjastajad kasutavad oma müügihindade kindlaksmääramiseks, ning see võiks toimida ka ilma edasimüügihinna fikseerimise süsteemita, mis hõlmab sisuliselt raamatute edasimüüki, mitte aga kirjastamist. Raamatukaupluste arv väheneb juba niigi olenemata fikseeritud edasimüügihinna süsteemi olemasolust, mis näitab, et sellel nähtusel on muud põhjused. Uute raamatumüügimeetodite kasutuselevõtt, nagu näiteks raamatuosakondade loomine kaubamajades ja lehemüügipunktides, soodustab raamatute levikut uute tarbijarühmade seas. Komisjon märgib, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on tõhusa levisüsteemi loomine täiesti võimalik ka piiravat fikseeritud edasimüügihinna süsteemi kasutamata. 57. Komisjoni toetavad menetlusse astujad NV Club, NV GB-Inno-BM ja NV Sodal märgivad, et tarnete mitmekesisus, varude säilitamine, tellimuste kiire täitmine ja muud tarbijatele osutatavad teenused on igati võimalikud ka hinnaalanduspoliitika korral, nagu on näidanud mitmete ühenduse liikmesriikide kogemus. 58. Nende argumentidega seoses tuleb veel kord meenutada, et Euroopa Kohus saab teha otsuse üksnes riikidevahelise kokkuleppe kohta. Ei ole tõendatud, et komisjon oleks ületanud oma kaalutlusõiguse piire, kui ta keeldus kokkuleppe omadusi silmas pidades tunnustamast, et kokkulepe võiks Madalmaade ja Belgia hollandikeelsete raamatute turgude vahelise kaubanduse kontekstis aidata parandada raamatute tootmist ja levitamist.
14 59. Hagejad ei ole omalt poolt suutnud tõendada, et raamatute tootmise ja levitamise parandamiseks on vaja riikidevaheline kokkulepe kehtima jätta ja säilitada kahe asjaomase turu vahelises kaubanduses ristsubsideerimise mõju, olenemata sellest, milline võib kokkuvõttes olla kõnealusest süsteemist saadav olemuslik kasu, mida saab hinnata üksnes siseriiklike kokkulepete alusel. 60. Käesolevas asjas tuleb tagasi lükata hagejate väide, et komisjon keeldus tunnistamast, et kokkulepe aitab parandada kõnealuste kaupade tootmist või levitamist. Vormindatud: Eesti 61. Kuna artikli 85 lõike 3 kohase erandi saamiseks peavad olema täidetud kõik tingimused, ei ole vaja erandi teiste tingimustega seotud väiteid läbi vaadata. 62. Kõikidest eeltoodud kaalutlustest järeldub, et hagid tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud 63. Kodukorra artikli 69 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. 64. Kuna hagejad ja nende toetuseks menetlusse astunud isikud on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud neilt välja mõista. Ajutiste meetmete vastuvõtmise taotluse osas tuleb siiski arvesse võtta, et menetlusse astujad selles menetluses ei osalenud. Esitatud põhjendustest lähtudes, otsustab: 1. Jätta hagid rahuldamata. EUROOPA KOHUS 2. Mõista hagejatelt ja nende toetuseks menetlusse astunud isikutelt välja põhikohtuasjaga seotud kohtukulud ning mõista hagejatelt lisaks välja ajutiste meetmete vastuvõtmise taotlusega seotud kohtukulud. Mertens de Wilmars Koopmans Bahlmann
15 Galmot Pescatore Mackenzie Stuart O Keeffe Bosco Due Everling Kakouris Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. jaanuaril 1984 Luxembourgis. Kohtusekretär President P. Heim J. Mertens de Wilmars
156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
Rohkem170_84
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud
Rohkemja 51-86
Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september
Rohkem4-73
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
Rohkem45-85
Kohtuasjas 45/85, EUROOPA KOHTU OTSUS 27. jaanuar 1987 * [ ] Konkurents Tulekindlustusmakseid käsitlev soovitus [ ] Verband der Sachversicherer e.v. (varakindlustusandjate ühendus), kelle registrijärgne
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemC-63_90 ja C-67_90
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustami
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustamine Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele Põhjendused
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemKohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr
Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
RohkemC-23_93
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
Rohkem193-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. mai 1987 * (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus) (Banaanide tarbimismaks) [ ] Kohtuasjas 193/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunale
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemC� ja C�431-93
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. detsember 1995 * Kutseala pensionifondi liigitamine ettevõtjaks Kohustuslik liitumine kutseala pensioniskeemiga Kokkusobivus konkurentsieeskirjadega Võimalus tugineda ühenduse õigusest
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemTASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM
30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
Rohkem229-83
EUROOPA KOHTU OTSUS 10. jaanuar 1985 * Raamatute kindlaksmääratud hind 1. Konkurents Ühenduse eeskirjad Liikmesriikide kohustused (EMÜ asutamislepingu artikli 5 teine lõik ja artikli 85 lõige 1) 2. Konkurents
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemC
Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
Rohkem299_86
Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
Rohkem_80
EUROOPA KOHTU OTSUS Liidetud kohtuasjades 100 103/80, 7. juuni 1983 [ ] Musique diffusion Francaise SA, Vélizy, mida esindab R. Collin Pariisi Advokatuurist ja L. De Gryse, kellel on õigus olla esindajaks
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemC-68-94
EUROOPA KOHTU OTSUS 31. märts 1998 * Ettevõtjate koondumiste kontroll ühenduses Kollektiivne turgu valitsev seisund Liidetud kohtuasjades C-68/94, Prantsuse Vabariik, mida esindasid välisministeeriumi
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemT
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda laiendatud koosseisus) 25. juuni 1998 Riigiabi Õhutransport Raskes finantsseisundis lennuettevõtja Kapitali suurendamise luba Liidetud kohtuasjades T-371/94 ja T-394/94,
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemKohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li
Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemC�39_94
EUROOPA KOHTU OTSUS 11. juuli 1996 * Riigiabi Liikmesriigi kohtute pädevus juhul, kui paralleelselt on pöördutud komisjoni poole Riigiabi mõiste EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 viimase lause rikkumise
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemC x
Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemC-118_96
EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemEuroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353
28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat
9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise
RohkemKOHTUOTSUS LIIDETUD KOHTUASJAD T-49/02-T-51/02 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda) 27. juuli 2005 * Liidetud kohtuasjades T-49/02-T-51/02
KOHTUOTSUS 27.7.2005 LIIDETUD KOHTUASJAD T-49/02-T-51/02 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda) 27. juuli 2005 * Liidetud kohtuasjades T-49/02-T-51/02, Brasserie nationale SA (varem Brasseries Funck-Bricher
Rohkem