Tallinna Keskkonnaamet Harju Tallinn Abilinnapea Züleyxa Izmailova Tallinn 19. juuli a E-posti teel: zuleyxa

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tallinna Keskkonnaamet Harju Tallinn Abilinnapea Züleyxa Izmailova Tallinn 19. juuli a E-posti teel: zuleyxa"

Väljavõte

1 Tallinna Keskkonnaamet Harju Tallinn Abilinnapea Züleyxa Izmailova Tallinn 19. juuli a E-posti teel: Pärnu mnt 15, Tallinn, Eesti tel reg nr Läti Kr. Valdemāra iela 21, LV-1010 Riia tel , Leedu Jogailos 4, LT Vilnius tel , Valgevene ul Internatsionalnaya 36-1, Minsk tel , ISO 9001 sertifikaat KESKKONNAÕIGUSE ALASED SEISUKOHAD JA TAOTLUSED RANNA TEE 1 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU OSAS Advokaadibüroo Sorainen esindab Merivälja Aedlinna Seltsi (registrikood , registreeritud aadress Võra tee 5, Tallinn; edaspidi Klient). Planeeringuga (defineeritud all) seotud taotlused on esitatud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile , mis on käesolevale kirjale lisatud kui lisa SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Käesolevaga esitame keskkonnaalased seisukohad Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 874-k algatatud Ranna tee 1 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (planeering) osas: 1. Pirita ranna seisundi osas on Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi TKA) Tallinna Tehnikaülikoolilt (edaspidi TTÜ) tellinud tervikliku uuringu Pirita rannavööndi keskkonnauuringud ja rannakaitse rajatiste projekteerimise lähteülesanne (edaspidi PRKU, lisa 2), mis on ainuke teadaolev Pirita ranna kaitsmise eesmärgist lähtuv põhjalik uuring. 2. Selleks, et hinnata planeeringu õiguspärasust, tuleb arvestada Pirita ranna seisundiga, mis on PRKU kohaselt halb. 3. Lisaks PRKU-le on Pirita ranna seisu hinnanud kriitiliseks ka teised allikad, sealhulgas on aastal avaldatud teaduslikus artiklis Transport and distribution of bottom sediments (edaspidi artikkel, lisa 3) 1 toodud muu hulgas välja, et Pirita rand on muutunud äärmiselt haavatavaks. 4. Eelnevalt mainitud uuringute tulemused ja järeldused kehtivad ka praegu st. Pirita rand areneb ka tulevikus püsiva liiva/setete defitsiidi tingimustes (PRKU lk 34) ehk toimub rannajoone tagasiliikumine ja liivaranna häving. 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS) kehtestatud vältimisprintsiibist lähtudes ei ole lubatud planeerimine, mis põhjustab keskkonnaohu. 1 Tarmo Soomere, Andres Kask, Jüri Kask, Robert Nerman. Transport and distriburtion of bottom sediments at Pirita Beach. Estonian Journal of Earth Sciences, 2007, 56.

2 Sorainen 2/7 6. Meie hinnangul on põhjus uute ja täiendavate uuringute tegemiseks ainult siis, kui ekspertide hinnangul on Pirita ranna seisund märkimisväärselt paranenud, st rannajoon on hakanud tagasi liikuma mere poole, moreenine kulutusrand on hakanud taas asenduma liivarannaga ning on ilmnenud olulised muutused, mille alusel võib arvata, et käesoleva kirja punktides (ja PRKU lk-l 72) toodud järeldused ei kehti tänasel päeval. 7. Meile teadaolevalt ei ole Pirita ranna seisund paranenud, eelnevalt mainitud uuringute tulemused ja järeldused ning punktis 4 mainitud järeldused kehtivad endiselt. Pirita ranna seisundi osas märkimisväärsete positiivsete muutuste puudumisel on alust eeldada, et kirja peatükis 3.2 toodud ohud on püsivalt aktuaalsed ning täiendavalt uuringute tellimine on ebavajalik kulu. 8. Kui TKA peab siiski vajalikuks Pirita ranna osas uue uuringu tellimist, siis oleks vajalik arvesse võtta järgmisi asjaolusid: a. Uue uuringu kasutamiseks otsustusprotsessis võrdväärselt PRKU-ga peaks see olema läbi viidud samadel alustel kui PRKU ning uue uuringu maht peaks olema analoogne PRKU mahuga, st uuringud peavad olema võrreldavad. b. Uue uuringu tellijaks ja finantseerijaks peab olema TKA. Rannikuprotsessid on mitmetahulised ja hõlmavad suuremat mereala, seetõttu võib nende hindamine objektipõhise KSH raames olla mitteküllaldane (analoogset seisukohta on TKA väljendanud vetikate/haisualade probleemi suhtes). Lisaks sellele on KSH finantseeritud eraisiku poolt ning selle eesmärk pole Pirita ranna kaitse, vaid erahuviliste eesmärkide realiseerimine. 9. Samuti tuleb planeeringu keskkonnaõigusliku õiguspärasuse hindamiseks uurida, analüüsida ja arvesse võtta järgmiseid aspekte: a. Olemasoleva vetikate kuhjumis- ja roiskumisala suurenemine (lõunapoolse planeeritud muuli taha tekib nn. surnud tsoon, kuhu hakkab täiendavalt kuhjuma orgaanilist ja mitteorgaanilist materjali). Kuna lõunapoolne muul loob takistuse vee tsirkulatsioonile, hakkab roiskumisala laienema vabas ehk Pirita ranna suunas. b. Uute vetikate roiskumisalade tõenäoline tekkimine sadama akvatooriumisse ning põhjapoolse muuli ning Miiduranna sadama vahelisele alale. c. Sadamast lähtuv mikrobioloogilise reostuse risk ning selle võimalik levik Pirita ranna suunas. d. Ranna tee äärse ületatud kriitilise mürataseme täiendav suurenemine olukorras, kus on kohustus mürataset alandada. 10. Palume korraldada kohtumine TKA ja Kliendi esindajate vahel eesmärgiga selgitada ja arutada planeeringu keskkonna- ja keskkonnaõiguse alaseid küsimusi. 11. Palume end teavitada TKA edasistest sammudest seoses planeeringu keskkonnaalaste küsimustega käesolevas kirjas toodud aadressidel. Teavitame ka, et Klient on valmis igasuguseks koostööks seoses planeeringuga kaasnevate keskkonnaalaste riskidega. 2. KOKKUVÕTE 12. Pirita ranna seisund oli aastal koostatud PRKU kohaselt halb. Pärast nimetatud uuringu valmimist ei ole koostatud uuringuid, mis kinnitaksid Pirita ranna seisundi paranemist.

3 Sorainen 3/7 13. Pirita ranna seisundi jätkuva halvenemise tingimustes on põhjendatud järeldada, et PRKU-s toodud hinnangud ja järeldused kehtivad ka tänasel päeval. Kuna planeeringulahenduse teostamine kujutab märkimisväärselt suurt ohtu Pirita ranna seisukorrale, tuleb KeÜS 10 lause 1 kohaselt selleks loa andmisest keelduda. 14. Dr. Kai Künnis-Beres TTÜ-st on ekspertarvamuses leidnud (vt lisa 6), et planeeringulahenduses kavandatud tegevusega seataks ohtu planeeringuala veekogu hea seisundi saavutamine ning pärast sadama rajamist ei ole enam võimalik välistada Pirita supelranna mikrobioloogilist ohutust, samuti tooks antud planeering suure tõenäosusega kaasa makrovetikate vohamise laienemise Pirita ranna suunas. 15. Planeeringu teostamine suurendaks Ranna tee äärset mürataset, mis juba käesoleva kirja koostamise hetkel ületab kriitilist 70db mürataset. 3. PÕHJENDUSED 3.1. Planeeringu teostamine on KeÜS-i alusel keelatud 16. KeÜS 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. KeÜS 3 lg 2 p 4 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise keskkonnamõju põhjustamisel. 17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muu hulgas mere süvendamine alates pinnase mahust kuupmeetrit (vt täpsemalt punkt 32). 18. KeÜS 10 lause 1 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Riigikohus on leidnud, et kui tegevus põhjustab keskkonnaohtu, tuleb vältimispõhimõtte kohaselt selliseks tegevuseks loa andmisest keelduda aastal ilmunud teaduslikus artiklis on toodud, et olulised negatiivsed muudatused Pirita rannal tekkisid, kui (i) Miiduranna sadam ning selle laevatee blokeerisid suuresti setete transpordi põhjast lõunasse, ning (ii) Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse muulid suunasid juurdetoodava liiva sügavamale merealadele vähendades nii drastiliselt jõe toodava liiva transporti rannikusüsteemi. Artiklis rõhutatakse, et negatiivsed muutused Pirita rannal on kõige tõenäolisemalt seotud eelmainitud sadamate rajamisega, kuna esimesed märgatavad muutused tekkisid peale nende ehitamist. Samuti rõhutatakse artiklis, et Pirita ranna looduslikud taastusprotsessid ei ole seetõttu enam jätkusuutlikud ning rand on muutunud äärmiselt haavatavaks Eelmises punktis toodu põhjal on planeeringuala lähedusse sadamate ehitamisel olnud Pirita ranna seisukorrale erakordselt negatiivne mõju. Planeeringuga kavandatakse jäikade tehisstruktuuride ehitamist merealale ning oluliste süvendustööde tegemist rannikuvees (vt käesoleva kirja p-d 31-32). 21. Seega põhjustaks planeeringu teostamine KeÜS 5 alusel keskkonnaohu, mis on KeÜS 10 lause 1 ning kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt keelatud. 22. Lisaks kavandatakse planeeringuga tegevust ehituskeeluvööndisse, mis on vastuolus LKS 38 lg-ga 3 (vt lisa 1 p-d 2 ja 3) ning veekaitsevööndisse, mis on vastuolus 2 RKHKo otsus nr , p Tarmo Soomere, Andres Kask, Jüri Kask, Robert Nerman. Transport and distriburtion of bottom sediments at Pirita Beach. Estonian Journal of Earth Sciences, 2007, 56, lk. 251.

4 Sorainen 4/7 VeeS 29 lg 4 (vt lisa 1 p 4). Juba ainuüksi eeltoodud vööndite otstarbega mittearvestamine tähendab, et planeeringulahendusel on eeldatavasti kumulatiivselt oluline keskkonnamõju Pirita ranna seisund ja planeeringulahenduse mõju Pirita rannale 23. Lähtudes vajadusest Pirita randa kaitsta on TKA tellinud TTÜ-lt PRKU. Pirita ranna hävimise protsess on üldteada tõsiasi. 24. PRKU kohaselt põhjustab Pirita liivaranna hävimist ja rannajoone maismaa suunas liikumist ning rannametsa kahjustusi liiva defitsiit, mis on keskmiselt m 3 aastas. Liiva defitsiit on osaliselt inimtekkeline (Merivälja muul, Miiduranna ja Pirita sadam) ja osaliselt looduslike protsesside tagajärg (PRKU lk 64). Valdavaks tuleb lugeda inimtekkelise tegevuse tagajärgi, sest nähtavad muutused ilmnesid aasta teadusliku artikli järgi alles peale Miiduranna ja Pirita sadamate valmimist. Jätkuvalt on Pirita ranna eeltoodud muutused ja mainitud protsesside süvenemine silmaga nähtavad. 25. Kahes põhjapoolses sektoris on olukord katastroofiline rannajoon on maismaa suunas liikunud 5 kuni maksimaalselt 40 meetrit. Keskmised sektorid kannatavad samuti liiva defitsiidi käes, kuid seda kompenseerib maakerge, mistõttu rannajoone muutused pole oluliselt märgatavad. Ranna lõunaosas lisandub liiva. Samas mainib PRKU, et tasakaaluseisundile lähene olukord ranna kesk- ja lõunaosas on habras ja piisab väikesest muutusest tormide suunas, et kuhjumine selles piirkonnas asenduks kulutusega (PRKU lk 56). 26. PRKU toob välja, et liiva defitsiit oleks veelgi suurem, kui seda ei kompenseeriks osaliselt lisanduvad setted: Pirita rannast sügavamatele merealadele kantava liiva summaame kogus on toodud hinnangust mõnevõrra suurem, kuna randa lisandub Merivälja muulist mööda transporditavat materjali ning ranna põhjaosas murrutatav materjal. Seetõttu võivad vesiehituslikud ja rannikutehnilised tööd lõigul Pirita rannast Miiduranna sadamani oluliselt mõjutada Pirita ranna seisundit (lk. 64). 27. Seetõttu on eraldi hoiatatud Merivälja muuli ümbruses mereala süvendamise suhtes (lk 72): Näiteks Merivälja muuli ümbruses mereala süvendamine viib tõenäoliselt järgmiste muutusteni: i. Väheneb setete transport põhja poolt lõuna poole ning enam-vähem sama suure koguse võrra süveneb liiva defitsiit Pirita rannas; ii. Suureneb Pirita ranna põhjapoolsetesse sektoritesse jõudvate tormilainete intensiivsus, mis praegustes tingimustes sumbuvad muuli ümbruse madalas meres. 28. Pirita ranna kaitseks on PRKU välja pakkunud idee teha liivast ca 2 km pikkune liivavall ranna ette mahuga m 3. Isegi hiiglasliku m 3 lisamisel kaitsevallina oleks sellest abi kaitse eesmärgil vaid ca 20 aastaks (lk. 68). 29. Kirjavahetustes TKA ja TLPA vahel on mainitud PRKU-s toodud järeldusi, sh. neid katastroofilisi tagajärgi, mida tooks kaasa mereala süvendamine Merivälja muuli ümbruses (vt. TKA kiri Nr /1718 (lisa 4), sh. TKA seisukoht antud kirjast: Kuid kindlalt võib öelda, et Merivälja muuli mahtude suurenemisel tuleb lõivu maksta Pirita supelranna arvelt. 30. PRKU koostamise hetkel oli Pirita ranna seisund halb, mida tõendavad käesolevas peatükis toodud PRKU-s toodud andmed. Pärast uuringu koostamist ei ole tehtud teadaolevalt mistahes töid eesmärgiga Pirita ranna seisundit parandada. Seega puudub alus arvata, et Pirita ranna seisund oleks vahepeal paranenud ja pigem on ranna seisund jätkuvalt halvenenud, millise järelduse saab teha ainuüksi piirkonna visuaalsel vaatlusel.

5 Sorainen 5/7 31. Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH; lisa 5) kohaselt kavatsetakse eemaldada kriitilisest piirkonnast m 3 pinnast (KSH lk 26). Eemaldatav kogus on ülisuur võrreldes Pirita ranna hävingut põhjustava liiva defitsiidiga m 3 aastas. 32. Isegi kui eemaldatav kogus oleks väiksem, oleks selle maht ja mõju siiski väga suur, sest juba alates m 3 süvendatava pinnase eemaldamist loetakse olulist keskkonnamõju omavaks (KSH lk 67, KeHJS-e 6 lg 1 p 17). 33. Eemaldatav kogus poleks ühekordse mõjuga Pirita rannale, sest tavapäraselt peale süvendustöid kandub süvendatud piirkond aja jooksul setteid täis ning see nõuab kordussüvendamisi teatud ajavahemiku järel. Näiteks Miiduranna sadama suhtes on PRKU välja toonud: Sadama sissesõidutee osutus omapäraseks settekoguriks peenemate liiva fraktsioonide jaoks ning vajas sagedast süvendamist (lk 32). 34. Väiksemgi häire setete transpordis või Pirita ranna põhjaosas murrutatava materjali liikumises võib kaasa tuua Pirita ranna keskosa hävingu, kui rikutakse sealne habras tasakaal. 35. Juhime kokkuvõtvalt tähelepanu järgmistele ohtudele/tagajärgedele, mis kaasneksid antud planeeringu elluviimisega: a. Pirita ranna liiva defitsiidi suurenemine merre tekitatud süvenduse setteid püüdvale ja setete transporti häiriva mõju tõttu. Tõenäoliselt hakkab süvend enda suunas imema setteid, põhjustades nende liikumise häireid ja suurendades liiva defitsiiti. b. Jäikade vesiehitislike struktuuride poolt põhjustatud liiva defitsiidi süvendamine. Jäikade struktuuride eest viivad lained ära ligikaudu 60% enam liiva, kui lained viiksid ära selle puudumisel. Suur osa sellest liivast viiakse tugevates tormides tasakaalulise profiili alast välja tavaliselt sügavamale merealale ning see enam tagasi ei tule. (PRKU lk ). See tähendab otsest liiva defitsiidi süvendamist setete transpordi piirkonnas. c. Jäikade struktuuride vette ehitamine, eriti rannaga paralleelsete struktuuride ehitamine, hävitab tavapäraselt ranna nende kaitsevarju piirkonna lõppemise kohas erosiooni kiirendamise kaudu (vt sh PRKU lk 61-62). Planeeritava lainemurdja pikkus koos kehandiga on ca 250 m. Sisuliselt tähendab see, et ülimalt suure tõenäosusega hävineb Pirita liivarand täiendavalt ca 250 meetri ulatuses, aga see võib toimuda ka oluliselt pikemal rannalõigul, kuna lisaks lainemurdja pikkusele tuleb arvesse võtta praeguse muuli planeeritavat pikendamist ca 35 m ulatuses mere suunas, mis nihutab kiirendatud erosiooniga piirkonna veel rohkem Pirita liivaranna sügavusse. d. Sadama akvatooriumist ja laieneva sadamavarju piirkonnast setete juurdevoolu peatumine Pirita ranna suunas. Sisuliselt tähendab see, et nendelt aladelt lakkab täiendava materjali murrutamine ja settevool Pirita ranna suunas, mis seni on toitnud Pirita liivaranda ja aidanud defitsiiti vähendada. Lisaks sellele on praktiliselt kindel, et juurdeehitatava lõunamuuli taha hakkavad kuhjuma setteid, mis omakorda süvendavad liiva defitsiiti Pirita rannal. e. Massilise vetikareostuse laienemine ning uute roiskumis- ja haisualade tekkimine. Seda temaatikat on põhjalikumalt käsitletud järgmises peatükis. f. Kumulatiivsed mõjud. Eeltoodud mõjudel on kahtlusteta kumulatiivne iseloom, mis tähendab seda, et mõju Pirita rannale on eelduslikult oluliselt suurem kui ühe ohtu eraldi eksisteerimise korral. Lisaks kumuleeruvad eeltoodud mõjud kõigi teiste selles kirjas eraldi välja toomata muude keskkonnamõjudega, mis on tavapärased mistahes sadamate ehitamisel.

6 Sorainen 6/ Vetikareostus ja haisureostus Pirita rannas 36. Lisaks liivaranna hävimisele ohustab Pirita randa planeeringu teostamisel ka vetikareostuse ja sellega kaasneva haisureostuse laienemine. Vetikareostuse probleemi peab tõsiseks ka Eesti Keskkonnaministeerium, kes on tellinud vastavas küsimuses uuringu TTÜ-lt. Uuringu läbiviija Dr. Kai Künnis-Beres, kes on tõenäoliselt antud valdkonna parim asjatundja. 37. Dr. Kai Künnis-Beresi käesolevale kirjale lisatud seisukoha järgi (vt lisa 6) hakkavad tõenäoliselt planeeritava objektiga seoses vetikate roiskumisalad laienema Pirita ranna suunas: Olen seisukohal, et kavandatud tegevusega seataks ohtu planeeringuala veekogu hea keskkonna seisundi saavutamine ning kavandatav tegevus toob suure tõenäosusega kaasa negatiivse mõju makrovetikate vohamise laienemisega Pirita supelranna suunas. Pärast sadama rajamist pole enam võimalik välistada Pirita supelranna mikrobioloogilist ohutust, mis seni on olnud selle supelranna suur eelis ja omapära. 38. Lisaks suplusranna rikkumisele läbi vetikate reostuse kaasneb sellega ka massiivne haisureostus, mis on kohalikele elanikele teatud suveperioodil peaaegu väljakannatamatu. 39. Kuna vetikareostuse ja haisureostuse probleemi pole seni seoses planeeringuga käsitletud, siis teeme TKA-le ettepaneku antud probleemi analüüsida ja hinnata. Juhime ka tähelepanu, et kuivõrd Pirita ranna suureneva vetikareostuse ohule on andnud selge tõenäosuse ala juhtivaid eksperte, siis ei ole võimalik antud ohtu praeguse planeeringu puhul tähelepanuta jätta. 40. Kuna planeeringulahenduse teostamine toob suure tõenäosusega kaasa negatiivse mõju makrovetikate vohamise laienemisega Pirita supelranna suunas, tuleb KeÜS 10 lause 1 kohaselt planeeringulahenduse toestamiseks loa andmisest keelduda Müra, liikluse ja õhusaaste mõjud 41. Planeeringu realiseerimisega kaasnevaks mõjuks on ka liiklussageduse kasv ning kaasnev müra, sh kaasnev müra sadamast. Liikluskoormus Ranna teel on suur ning sellega kaasnev müra ületab kriitilist 70db mürataset 4. Meriväljal on tegemist miljööväärtusliku aedlinnaga, kuid praegune müra Ranna tee ääres ületab tööstuspiirkonnale lubatud mürataset. Piirmäära ületamisel tuleb hakata ellu viima müra vähendavaid tegevusi. Lisaks mürale põhjustab liiklus ka õhusaastet. Juba praegu taluvad Ranna teega piirnevad elanikud üle kriitilise piiri ulatuvat mürareostust, mida kinnitab ka KSH ja Tallinna mürakaart. 5 Tegu on kriitilise vaikse piirkonnaga, mida planeerides tuleb mõelda, kuidas mürataset alandada 6. 4 Lisa 7. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava Tallinnas aastateks Tallinn 2013, lk Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017 (ver ), p Ala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid nõuetest. Vaadeldavad müratundlikud alad võib lugeda olemasolevateks II kategooria elamualadeks, mille puhul müra hindamisel lähtutakse piirtaseme nõuetest 60 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud 65 db päeval ja 60 db öösel. Planeeritava ala puhul on tegemist III kategooria segaalaga, millele vastavad piirtaseme väärtused on 65 db päeval ja 55 db öösel, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 db päeval ja 60 db öösel (vt Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine. Seletuskiri. Inspiring Environment. Tallinn , lk 8). Vahetult Ranna tee äärsetel elamualadel küündib müratase päevasel ajal üle 65 db, kohati ka üle 70 db. 6 Lisa 7. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava Tallinnas aastateks Tallinn 2013, lk 36.

7 Sorainen 7/7 42. Planeeringu algatamise korralduse p-s 3 on seatud kohustus planeeringumenetluse käigus esitada mürauuring koos õhusaaste hinnanguga, et välja selgitada sadamast lähtuv müra ning lokaalkatlamaja ja kütusetankla õhusaaste mõju ümberkaudsetele elamutele. Nimetatud mürauuringut planeeringu materjalide, sh KSH aruande seas ei sisaldu. 43. Rõhutame, et Ranna tee äärset mürataset tuleb vähendada, mitte leevendada planeeringu teostamise tulemusel juurde tekkivat müra. 44. Planeeringu teostamine suurendaks Ranna tee äärset mürataset. Teeme TKA-le ettepaneku analüüsida võimalusi antud piirkonnas müra vähendavate meetmete analüüsimiseks ning keelduda planeeringule loa andmisest juba praegu üle kriitilisel tasemel oleva mürareostuse tõttu. Palume vastata käesolevale kirjale aadressidel: (i) ning (ii) Lugupidamisega /digiallkirjastatud/ Allar Jõks Vandeadvokaat Lisad: 1. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud taotlused ja lisad. 2. Uuring Pirita rannavööndi keskkonnauuringud ja rannakaitse rajatiste projekteerimise lähteülesanne. 3. Soomere, T; Kask, A; Kask, J; Nerman, R. Transport and distriburtion of bottom sediments at Pirita Beach. Estonian Journal of Earth Sciences, 2007, TKA kiri Nr / Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 6. Dr Kai Künnis-Beresi seisukoht Ranna tee 1 ja selle lähiümbruses kavandatava sadama rajamisele. 7. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava Tallinnas aastateks Tallinn 2013.

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc

Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc TALLINNA LINNAS PIRITA LINNAOSAS RANDVERE TEE 82A JA 88A KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr. 1103 Tellija: Tallinna Keskkonnaamet Koostaja: Corson OÜ Tallinn

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Microsoft Word - Akukon Paljassaare tehissaare DP - liiklusmüra hinnang.doc

Microsoft Word - Akukon Paljassaare tehissaare DP - liiklusmüra hinnang.doc 10863-1 Paljassaare tehissaare detailplaneering Keskkonnamüra hinnang Ingrid Leemet Marko Ründva Tapio Lahti Insinööritoimisto Akukon Oy Tallinn 8/2010 10863-1 1 (14)+6 (lisad) Ingrid Leemet, Marko Ründva,

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem

(Microsoft Word - Sihtuuringu tuulegeneraatoritest tulenev m\374ra kokkuv\365te.doc)

(Microsoft Word - Sihtuuringu tuulegeneraatoritest tulenev m\374ra kokkuv\365te.doc) Sihtuuringu Tuulegeneraatoritest tulenev müra kokkuvõte Sihtuuringu eesmärgiks oli uurida ja hinnata Aulepa tuulepargi müra, teostades kontrollmõõtmised ja koostades mürakaardi tuulepargi lähielamisaladel.

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programm Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Microsoft Word - kiviaia det.doc

Microsoft Word - kiviaia det.doc Töö: nr 32-10 Huvitatud isik: Meeli Otsa Kuusalu valla Kaberla küla Kiviaia tee 1 ja 3 kinnistute ja lähiala detailplaneering Juhataja Projekti juht Projekteerija Mairi Kaal Kalle Koppel Kalle Koppel Tallinn

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Microsoft Word otsus

Microsoft Word otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Janek Laidvee 25.11.2016, Tallinn Haldusasja number Haldusasi MTÜ Hiiu Tuul kaebus Hiiu maavanema 20.06.2016

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem