Parimad arst-õppejõud LK 2 Neinar Seli stipendiumi laureaadid LK 3 Parim artikkel ajakirjas Eesti Arst LK 4 Patsientide poolt enim tänatud arstid LK 5

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Parimad arst-õppejõud LK 2 Neinar Seli stipendiumi laureaadid LK 3 Parim artikkel ajakirjas Eesti Arst LK 4 Patsientide poolt enim tänatud arstid LK 5"

Väljavõte

1 Parimad arst-õppejõud LK 2 Neinar Seli stipendiumi laureaadid LK 3 Parim artikkel ajakirjas Eesti Arst LK 4 Patsientide poolt enim tänatud arstid LK 5 SISELEHT nr 218 mai Kliinikumi preemia laureaat on Urmas Siigur Urmas Siigur Urmas Siigur on sündinud 18. detsembril aastal. Ta lõpetas aastal kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ning aasta hiljem kirurgia internatuuri. Urmas Siigur alustas arstina töötamist aastal Tartu Linna Onkoloogia Dispanseris. Aastatel oli ta teadustööl Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis, kus kaitses aastal ka kandidaadi väitekirja juhtis ta Maarjamõisa Haigla laboriosakonda. Selle baasil moodustati tema eestvedamisel aastal riiklik organisatsioon Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabor, mis oli esimeseks praktiliseks sammuks Tartu erinevate tervishoiuasutuste liitmisel tulevaseks kliinikumiks aastal kaitses Urmas Siigur doktori väitekirja Karolinska Instituudis Rootsis. Nii kandidaadi- kui doktoritöö käsitlesid seedetrakti mikroobiökoloogiat, valdkonda, mida tänapäeval tuntakse mikrobioomikana. Ühendlaborit juhatas ta aastani, mil temast sai Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum esimese juhatuse liige ülemarstina, aastatel oli ta aga ametis juhatuse esimehena. Urmas Siiguri pikk töökäik on olnud valdavalt seotud Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Viimase veerand sajandit on ta olnud vahetult seotud Tartu Ülikooli Kliinikumi arendamisega tänapäevaseks Euroopa ülikoolihaiglaks ning meditsiinikeskuseks. Nii on Maarjamõisa kujundatud meditsiinilinnak, mis pakub Eesti suurima raviasutusena patsientidele ja töötajatele suurepärast ravi- ja töökeskkonda ning praktikatingimusi üliõpilastele. Eesti tervishoiu põhiväärtuste edasiviijana on Urmas Siigur olnud aktiivselt tegev tervishoiukorralduse arenduses laiemalt, sh aidanud nõukogu liikmena kaasa teiste tervishoiuasutuste nagu Tartu Kiirabi, Ida-Viru Keskhaigla ja Narva haigla, aga ka Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna ja Tartu Tervishoiukõrgkooli arengule. Urmas Siiguri juhtimisel on loodud head tingimused ka teadustööks ning ta on seisnud igakülgselt arstiteadusüliõpilaste huvide eest haiglas, mille tunnustuseks ta on valitud Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi auliikmeks. Urmas Siiguri panust Eesti ja Tartu meditsiini arengusse märgib ka Tartu Tähe kavaleri tiitel. Saada tunnustatud kliinikumi preemiaga kliinikumi arendamise eest on ju kena küll. Mul on, millele tagasi vaadata. See ei ole mitte ainult betoon, Maarjamõisa meditsiinilinnak oma uute ja veel tulevate korpustega. Veel suuremgi väärtus on see, et kliinikumist sai ühtne organisatsioon, mis on olnud kantud heas mõttes vabast akadeemilisest vaimust ja vaimsusest, mis nende aastate jooksul välja kujunes. Ma tahaks väga loota, et seda väärtust õnnestub hoida. Kliinikumi areng viieteistkümnest kunagisest eraldi toiminud tervishoiuasutusest kaasaegseks, vaimult terveks ja majanduslikult tublil järjel olevaks euroopalikuks ülikoolihaiglaks, on vaieldamatult Eesti edulugu. Suuri asju saab korda saata vaid meeskonnatöös. Tahan siinkohal tänada kõiki tublisid kaasteelisi. See tunnustus on meile kõigile. URMAS SIIGUR

2 2 PERSOON Kliinikumi Leht mai 2019 PERSOON Kliinikumi Leht mai Parimad arst-õppejõud on professor Riina Kallikorm ja dr Aili Tuhkanen Meditsiiniteaduste valdkonna Üliõpilaskogu (MVÜK) valib igal kevadel parimaid õppejõude nende seast, kes juhendavad tudengeid kliinikumis aasta parima arst-õppejõu tunnustus omistati arstitudengite poolt professor Riina Kallikormile ning hambaarstitudengid nimetasid parimaks hambaarst-õppejõuks dr Aili Tuhkaneni. Professor Riina Kallikorm töötab sisekliinikus sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakonnas vanemarst-õppejõuna reumatoloogia erialal. Tudengite sõnul on professor Riina Kallikorm väga südamlik ja mõistev õppejõud, kes elab tudengitele hingega kaasa ja oskab meisterlikult äratada huvi oma eriala vastu. Professor Kallikormi individuaalne suhtumine nii õppuritesse kui ka patsientidesse on tudengite arvates kiiduväärt. Seetõttu peavad arstitudengid professori vahetut ja loomulikku suhtlemist patsientidega endale suureks eeskujuks. Kõlab klišeena, aga olin meeldivalt üllatunud ja silmadesse tekkisid reetlikud pisarad (praktikumis olnud V kursus vaatas mind kaastundlikult ja püüdsid lugeda mu näost võimalikku põhjust) ja kontrollisin mitu korda nii e-kirja saatjat kui saajat. Eks iga õpetaja jätab jälje (üli)õpilasele, võistluskategooriaid on palju iseloom, välimus, oskus teadmisi/ praktilisi oskusi edasi anda, lugupidamine, samas ka ühise vereringe puudumine jne. Südame teeb soojaks, kui tudengitel tuleb aastategi pärast meelde, mida Tuhkanen ütles ja tegi. Peaaegu 30 aasta jooksul (täitub küll järgmisel aastal) on lõpetanud palju tublisid noori kolleege, mõned neist nüüdseks ka Tartu Ülikooli õppejõud (ja mitte ainult oma erialal!), kes omakorda on või saavad üliõpilaste lemmikuks. Näib, et järjepidevus on tagatud. Eks õppejõuna tuleb ette Dr Aili Tuhkanen töötab stomatoloogia kliinikus suukirurgia osakonnas arst-õppejõuna suu-, näo- ja lõualuukirurgia erialal. Tudengid iseloomustavad dr Tuhkaneni nii: Alates kolmandast kursusest võtavad hambaravitudengid dr Aili Tuhkaneni terava pilgu all vastu vältimatut abi vajavaid patsiente. Sellistes praktikumides on pinge alati laes ja tegutseda tuleb otsusekindlalt ning kiiresti. Kuid kõige selle keskel on dr Tuhkanen nagu vana rahu ise ja juhatab, soovitab, suunab õige diagnoosi poole. Vajadusel juhib ta su kätt ka selle otseses mõistes näiteks abstsessi avavat lõiget Tänan üliõpilasi suure tunnustuse eest! See on mulle väga oluline hinnang. Kliinikumis on kõik arstid ka õppejõud. See tähendab, et meie saame omalt poolt panustada jõudu, et tulevased arstid oleksid targad, edasipüüdlikud ja sellega meie meditsiini tulevik ka kehvemaid päevi/perioode ja minuski on peidus nii päike kui äike (nagu laulab tehes või nõelaga alalõua sisekülge mööda liikudes. Dr Tuhkanen seletab tudengitega läbi iga tekkinud küsimuse või idee. Vahel isegi viskab nalja. Ja visiitide lõpus saavad tudengid päevikukannet täites oma ladina keelt demonstreerida et ikka end targemana tunda kui praktikumi alguses. kindlates kätes. Soovin üliõpilastele edukat eksamisessiooni ja liikumist oma unistuste eriala poole! PROFESSOR RIINA KALLIKORM teine Tuhkanen). Ning nagu plaksu lüüakse kahe käega, on minu teiseks pooleks omakorda minu õpetajad ja üliõpilased tänukummardus maani! Mul on alati meeles Hiina tarkusetera/vanasõna: "Hea õpetaja on see, kelle õpilased on temast paremad". Nii lihtne see ongi! DR AILI TUHKANEN Professorid Katrin Õunap ja Vallo Tillmann on Neinar Seli stipendiumi laureaadid Neinar Seli poolt aastal Tartu Kultuurkapitali juurde asutatud meditsiini valdkonna alakapitali eesmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, mille puhul autor on Professor Vallo Tillmann On suur au olla Neinar Seli stipendiumi laureaat. See on tunnustus kogu lastekliiniku kollektiivile. Viimase viia aasta ( ) sisse jäävad DIABIMMUNE teadusprojekti olulisemad artiklid, kus kinnitus hügieeni hüpotees 1. tüüpi diabeedi tekkes. Lühidalt, mikrofloora mitmekesisuse langus ja Bacteroides mikroobide, kelle lipopolüsahhariidid pidurdavad E.coli poolt põhjustatud märkinud enda töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi. Viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest pälvis Neinar Seli stipendiumi professor Vallo Tilmann, kes on ametis lastekliiniku juhatajana. Kliinikumi kevadkonverentsil üleantava stipendiumi suurus on 4000 eurot ning vastavalt statuudile võib viimase viie aasta teaduspublikatsioonide stipendiumit anda autorile välja mitte sagedamini kui üks kord viie aasta jooksul. Teise stipendiumi, mille suurus on 2000 eurot, pälvis Professor Katrin Õunap Mul on väga hea meel aasta teaduspublikatsioonide preemia üle. Viimastel aastatel olen oma teadustöös suunitletult tegelenud just uute haruldaste haiguste avastamisega Eesti lastel, mis on intensiivistunud tänu aasta aprillis alanud koostööprojektile USAs Bostonis Harvardi ülikooli ja MIT juures asuva Broad instituudi ning Eesti geenivaramu vahel. Broadi instituut kuulub ühe nelja USA riikliku terviseinstituudi (NIH) rahastatud menedliaarse genoomika keskuste hulka. Selle koostööprojekti raames teostatakse Eesti patsientidele, kellel me ei ole leidnud eksoomi sekveneerimise analüüsil haiguse põhjust, Broadi instituudis kogu genoomi ja RNA sekveneerimine ning teatud juhtudel ka metaboloomi uuring. Uute haiguste avastamiseks on vajalik erinevate teaduskeskuste vaheline koostöö ja sama geeni leiuga patsientide leidmine kogu maailmas, mille jaoks me sisestame kõik uued kandidaatgeeni leiud selleks loodud Matchmaker programmi. Keskmine geeni avastamisest kuni andmete avaldamiseni kuuluv aeg on vähemalt 1,5 kuni 2 aastat, kuid sageli võib see olla ka pikem aasta oli minu jaoks väga märgiline, kuna selle aasta jooksul avaldati kolme aastal avaldatud teaduspublikatsioonide eest professor Katrin Õunap. Professor Õunap on ametis ühendlabori Tartus asuva kliinilise geneetika keskuse juhatajana. immuunsüsteemi aktiviseerumist, ülekaal soolestikus soodustavad 1. tüüpi diabeedi teket. Kliinikumi 12-liikmelisel töögrupil oli selles teadusprojektis väga suur roll: uuringus osales ligi 2000 last Lõuna- Eestist ja tehti üle 7000 uuringuvisiidi. Teadmine, et oleme oma tööga panustanud maailma tippteadusesse, pakub suurt rahuldust. Lisaks jäävad sellesse perioodi mitmed artiklid koostöös prof Jaak Jürimäe, prof Raivo Uibo ja prof Katrin Õunapi uurimisgruppidega. See kinnitab, et teaduspublikatsioonid on tänapäeval kollektiivne looming ja mul on olnud suur õnn selles osaleda. Suur tänu! PROFESSOR VALLO TILMANN uue geeni avastusega seotud artiklid (RORA, MSL3 ja SPATA5 geen). Antud koostöö aga jätkub ja väga mitmete erinevate uute geenide muutuste funktsionaalsed katsed on juba töös. Samuti tahaksin ma ka väga tänada oma praegusi ja endisi doktorante Karit Reinson, Sander Pajusalu, Kai Muru, Sanna Puusepp, Mari- Anne Vals ja Tiia Reimand, kes samuti aktiivselt osalevad uute haiguste avastamise projektis. PROFESSOR KATRIN ÕUNAP

3 4 PERSOON Kliinikumi Leht mai 2019 Kliinikumi Leht mai MEDITSIINITEADUSTE VALDKONNAS Vilistlaspäeva üritused 18. mail toimub Tartu Ülikooli läbi aegade suurim vilistlaste kokkutulek. Võta ühendust vanade kursusekaaslastega ning tule vaata oma silmaga, milline on kunagine arstiteaduskond täna. Mitmed instituudid avavad uksed, toimuvad ekskursioonid, kuulata saab loenguid, osaleda raamatu esitlusel ja näituse avamisel. Tutvu kavaga meditsiiniteadused.ut.ee/et/mv-vilistlaspaev. Esita teesid aastapäeva teaduskonverentsile Ootame 21. juunini tudengitelt, doktorantidelt, residentidelt, õppejõududelt, teaduritelt ja kõikidelt teistelt teese Arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile. Teeside esitamise vorm asub aadressil: ut.ee/ en/med-abstracts. Aastapäeva üritused toimuvad 10. ja 11. oktoobril. Hindamine kinnitas kliiniliste uuringute keskuse olulisust Eestile Arendamisel oleva kliiniliste uuringute keskuse vahehindamine kinnitas keskuse töö tulemuslikkust terviseuuringute koordineerimisel ning aparatuuri ja taristuga toetamisel. Keskuse kaudu on loodud kättesaadavad kompetentsid biomeditsiiniliste, kliiniliste ja veterinaarsete uuringute läbiviimiseks, seisis aruandes. Nanomeditsiin suurendab meditsiini väljavaateid 14. mail kell räägib nanomeditsiini professor Tambet Teesalu TÜ aulas inauguratsiooniloengul nanomeditsiini valdkonnast, rakendusviisidest ja lahendamist vajavatest probleemidest. Samuti annab ta ülevaate Tartu Ülikooli vähibioloogia laboratooriumis tehtavast uurimistööst nutikate nanoosakeste väljatöötamisel ja ravimite arendamisel. Kõik huvilised on oodatud kuulama. VIRGE TAMME Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist Kliinikumi preemia parimale artiklile ajakirjas Eesti Arst Tartu Ülikooli Kliinikum premeerib alates aastast parimat artiklit ajakirjas Eesti Arst. Preemia eesmärk on ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikkuse toetamine ning eestikeelse teaduskeele arendamine. Olen dermato-veneroloogina töötades kokku puutunud krooniliste nahahaiguste patsientidega pikemat aega ning olen näinud ka krooniliste nahahaigustega kaasnevat emotsionaalset koormust patsientidele. Selleks, et patsiente paremini ka emotsionaalselt abistada, otsustasin läbida Tartu Ülikoolis psühholoogia õppe. Magistritöö teema valik oligi seotud dermatoloogiaga ning magistritöö juhendajateks praegused kaasautorid Anu Aluoja ja Külli Kingo. Kuna töö tulemused andsid olulist infot kroonilisi nahahaigusi põdevate patsientide kohta, siis käesolevas artiklis saigi kasutatud magistritöös kogutud andmeid. Meie uurimistöö eesmärk oli hinnata krooniliste põletikuliste nahahaiguste seost patsiendi emotsionaalse seisundi ja elukvaliteediga. Samuti tahtsime teada, kuidas omavahel seostuvad haigus, isiksuseomadused ja elukvaliteet. Eestis varasemad sarnased uuringud puuduvad. Uuringusse kaasasime 161 isikut ja uuringus osalesid nii põletikuliste nahahaigustega patsiendid (nt psoriaas, ekseem, Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest. Kandidaate võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus ning preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. Sel aastal hindas toimetuskolleegium parimaks Ene Pärna, Anu Aluoja, Dr Ene Pärna täiskasvanuea akne) kui ka kontrollgrupp. Töö tulemusena leidsime, et võrreldes tervetega kannatavad krooniliste nahahaigustega inimesed suurema emotsionaalse düstressi all: rohkem on nii depressiooni, üldise ärevuse kui ka sotsiaalärevuse sümptomeid. Lisaks näitas meie uuring insomnia sümptomite olulisust kõigi haigusrühmade patsientidel. Kindlasti vääriksid kroonilise nahahaigusega patisentidel uneprobleemid edasisi uuringuid ja suuremat tähelepanu igapäevases töös. Ootuspäraselt selgus, et kroonilist nahahaigust põdevatel patsientidel on halvem nii nahahaiguste-spetsiifiline kui ka üldine tervisega seotud Külli Kingo artikli Krooniliste dermatoosidega patsientide emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega. elukvaliteet. Pigem on häiritud elu emotsionaalne pool kui kehaline pool: kõrgem väsimuse tase, halvem emotsionaalse heaolu seisund ja valuhinnangud. Isiksusejoontest seostus halvema elukvaliteediga kõige rohkem somaatiline ärevus. See isiksusejoon näitab kalduvust kogeda sageli ärevuse kehalisi sümptomeid. Võimalik, et suurema somaatilise ärevusega isikud on tundlikumad kehaliste aistingute suhtes ja seetõttu on ka nahahaiguste sümptomitest rohkem häiritud. Huvitav on see, et seostes emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku ning väsimuse hinnangutega oli isiksusejoonte roll märkimisväärselt suurem kui demograafiliste ja tervisenäitajate oma. Arvestades uurimistööst selgunud krooniliste nahahaigete suuremat emotsionaalset düstressi taset, on oluline seda õigel ajal märgata ja vajadusel alustada ravi, et tagada parem nahahaiguse paranemine ja soodustada patsiendi elukvaliteedi paranemist. DR ENE PÄRNA Nahahaiguste kliinik Enim patsientide tänu pälvisid professor Aare Märtson ja dr Priit Tammjärv aastal laekus kliinikumile patsientidelt 766 avaldust, millest 649 olid tänuavaldused. Enim tänatud arstid olid professor Aare Märtson ja dr Priit Tammjärv. Professor Aare Märtson on kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja. Lisaks kliiniku juhtimisele osaleb professor Märtson ka ravitöös ning on ametis ka Tuleb klassikaliselt öelda, et see oli üllatus, tublisid kolleege on väga palju. Olen suhteliselt konkreetne ja pigem vähese jutuga, ju siis patsientidele sobib selline suhtlemismaneer. Patsiendiga tuleb alati rääkida nii nagu on, tuleb rääkida asjade heast poolest ja asjade halbadest pooltest, et patsiendil oleks võimalikult objektiivne ülevaade sellest. Me ei saa aega tagasi kerida, aga me saame valida võimalikult hea variandi edasiseks. Alati on igas halvas ka Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhatajana ja ortopeedia professorina. Professor Märtsonit tänasid patsiendid enim ka aastal. Minu esmane reaktsioon on see, et Nad tegid seda jälle! Olen tahtnud hea arst olla ning selle poole oma karjääri vältel ka püüelnud. On rõõm, et see on ka patsientidele meeldinud. Kindlasti on kliinikumis palju ka teisi häid arste, seetõttu on au, et see tunnustus on mulle teist korda osaks saanud. Edukas patsiendisuhtlus tuleneb paljuski lapsepõlves omandatud kodusest kasvatusest ja ema õpetatud viisakusreeglite järgimisest. Teiseks oluliseks osaks sellest on Hippokratese vandest tulenevalt kolleegide hindamine ning nendelt nõu küsimine ja nõu andmine. Patsientide ravi on kollektiivne tegevus. PROFESSOR AARE MÄRTSON mingi tilluke päikesekiir ja on vajalik oskus seda näha. Paljud patsiendid tulevad meie juurde südameoperatsioonidele ja see on nende jaoks raske otsus. Kui nüüd vaadata asja teiselt poolt, siis kui meil õnnestub nende elukvaliteeti paremaks teha, siis on selle raske otsuse taga ka hea külg ja mõnikord tasub seda toonitada. Mõtlen sellele, milline lahendus võiks sobida millisele inimesele kõige paremini. DR PRIIT TAMMJÄRV Dr Priit Tammjärv on südamekliiniku kardiokirurgia osakonna arst-õppejõud. Lisaks kliinikumile võtab dr Tammjärv patsiente vastu ka Ida-Viru Keskhaiglas ning Foto: Pillery Teesalu Tartu Linna Polikliinikus. Dr Tammjärve tänasid patsiendid enim ka aastal. Eriline tänu just dr Aare Märtsonile. Ta on oma eriala tõeline professionaal! Arvestades minu eriti keerulist juhtumit ja 10. mail tehtud operatsioonijärgset tulemust, siis nüüd on maailmas üks õnnelik inimene rohkem. Siiras tänu prof Aare Märtsonile ja dr Julia Villemsonile, et aitasite mind uuesti jalule. Suur, suur tänu ka kogu kollektiivile, et teil ikka jätkuks jõudu ja kannatlikkust. Olete nii siirad ja heatahtlikud. Olen väga tänulik dr Priit Tammjärvele heatahtliku, toetava, mõistva suhtumise ja abi ning vajalike selgituste eest. Kogu meditsiini- ja teenindava personali heatahtlikkus, abivalmidus ja hoolitsus on suureks toeks patsientidele. Südamest tänan osakonna kollektiivi, raviarst dr Priit Tammjärve, kirurgi dr Raili Ermelit, intensiivi valvearsti, kõiki õdesid ja teenindavat personali kõrge professionaalsel tasemel tehtud töö eest.

4 6 PERSOON Kliinikumi Leht mai 2019 Parimad praktikajuhendajad on Sofia Gratšova ja Martin Juss Parimate kliinikumis töötavate Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite praktikajuhendajate välja selgitamiseks ja tunnustamiseks viiakse õppurite seas läbi küsitlus. Sel aastal valiti parimateks praktikajuhendajateks radioloogiatehnik Sofia Gratšova ning õde Martin Juss. Sofia Gratšova töötab radioloogiakliinikus radioloogiatehnikuna ning tudengid hindasid temas seda, et ta on oma töös professionaalne, täpne ning hea teadmiste edasiandja. Ta oskab praktikandile väga lihtsalt ja arusaadavalt kõike vajalikku edasi anda. Ta on hea suhtleja. Positiivse suhtumisega juhendaja. Martin Juss töötab õena nii spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus kui ka psühhiaatriakliinikus. Tudengite hinnangul on Martin Juss väga toetav ning seletab kõike põhjalikult julgustades erinevaid õendustoiminguid tegema. Kui midagi hästi tegin, siis ta kiitis ja julgustas, samas juhtis tähelepanu ka mu nõrkadele kohtadele. Ta võttis õpetamistööd väga südamega, näiteks lasi mul enda peal mitu korda kanüüli panemist harjutada. Hoolimata sellest, et olin sel hetkel veel väga arg ja algaja, tundsin end tänu super juhendajale meeskonnaliikmena. Professor Eero Vasar on sündinud 17. septembril aastal. Ta on lõpetanud aastal Tartu 5. Keskkooli, aastal arstiteaduskonna raviosakonna, jätkanud õpinguid füsioloogia kateedri asiprandina ning kaitsnud aastal meditsiinikandidaadi ja aastal meditsiinidoktori teaduskraadi. Eero Vasar oli aastatel Olen meeldivalt üllatunud, et olen saanud sellise tunnustuse osaliseks. Arvan, et igaühel meist on praktikantide juhendamine, põhitöö kõrvalt, korralik katsumus, et saaks lühikese aja jooksul enda teadmised ja oskused edasi anda. Tohutult hea meel on teada, et praktikandid on meile tänulikud ning oleme neile meelde Esmalt tänan väga ootamatu üllatuse eest. Sedavõrd lahket tunnustust tudengite poolt ei oleks osanud oodata. Eks meenub endalgi mõne aasta tagune õppeperiood medikas. Tänapäeva õe eriala omandavad tudengid saavad pikalt käia praktikabaasides teadmisi omandamas tänu praktikakesksele õppele kõrgkoolis. See loob head tingimused seoste Professor Eero Vasar on kliinikumi uus nõukogu liige Professor Eero Vasar jäänud. Juhendajana olen püüdnud tagada meeldivat, Tartu Riiklik Ülikooli ÜMPI Psühhofarmakoloogia labori juhataja ja vanemteadur. Aastatel oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi juhataja ning alates aastast Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja. Eero Vasar on alates aastast Tartu Ülikoolis füsioloogia korraline professor. mõistlikku ja positiivset suhtumist praktikandidele. Käesoleva tunnustusega soovin tänada kõiki kaastöötajaid, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõude ja üliõpilasi, kellega oleme ühisel jõul suutnud luua sellise keskkonna, kuhu praktikandid tulevad hea meelega. SOFIA GRATŠOVA loomisel teoreetiliste ja praktiliste teadmiste/oskuste vahel. Tulevaste kolleegide head hoiakud töökeskkonna suhtes võivad alguse saada just eduka praktika läbimisest. Seepärast annan omapoolselt panuse praktikajuhendajana nii nagu ka kõik teised kolleegid, et tudeng teaks võimalikke riske, tagamaid, ennetust ning erinevaid tähelepanekuid ja võtteid, mis on haiglatööle omased. Suur aitäh! MARTIN JUSS Professor Vasar valiti aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on pälvinud aastal Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeni, aastal Eesti Vabariigi Teaduspreemia meditsiini alal ning aastal Eesti Teaduste Akadeemia Karl Sclossmanni medali. Lemme-Liis Aruväli Õed tunnustasid rahvusvahelist tegevust Silmapaistva õena tunnustatakse rahvusvahelise tegevuse eest aastal onkoloogia-hematoloogiakliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna õde Lemme-Liis Aruvälja. Lemme-Liis Aruväli on radio- ja onkoteraapia osakonna õde, kes töötab nii statsionaaris kui ka teeb onkoloogia õe iseseisvat vastuvõttu. Hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde Kaire Jugar selgitab: Esitasime Lemme-Liisi Tartu Ülikooli Kliinikumi tunnustuse saajaks seetõttu, et oleme oma kliinikus väga uhked eelmisel aastal talle antud rahvusvahelise RECaN (Recognising Cancer Nursing Award 2018) tunnustuse üle, mis anti esmakordselt välja oktoobris 2018 Saksamaal toimunud ESMO (European Society for Medical Oncology) kongressil. Lemme-Liis on varasemalt osalenud Euroopa onkoloogia õdede meisterklassis ning sealt sai alguse väga hea koostöö Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingu (EONS) juhtkonnaga. Lemme-Liis kaasati aktiivselt Eesti Onkoloogiaõdede Ühingu töösse juhatuse liikmena, mistõttu hea koostöö ja aktiivne suhtlus jätkus Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingu juhtidega. Eesti oli üks riik neljast, mis valiti RECaN projekti, mille üks osa oli töörühma Eesti külastamine ning siinse onkoloogia õenduse kohta andmete kogumine. Lemme-Liis oli kogu selle tegevuse üks koordinaator, mille tõttu jäi ta silma nii võrratu inimesena kui ka väga hea tööga. Et selline rahvusvaheline tunnustus ja tunnustuse taga olev suurepärane õde ei jääks ka meie organisatsioonis märkamatuks, siis valiti Lemme-Liis sel aastal üheks kliinikumi tunnustuse saajaks. Kaire Jugari sõnul Lemme-Liis on ääretult tore inimene, kelle suhtlemisoskus, rõõmsameelsus ja soov muuta maailm paremaks paigaks, paneb teda märkama. Temaga on hea suhelda, asju korraldada ning tema väga soe, hooliv ja armastav suhtumine inimestesse teevad temast suurepärase inimese ja õe. Tema väärtused sobivad õe ametiga ning kõik, mida ta teeb, on tehtud suure hoolivuse, innustuse ja professionaalsusega. Ta on nõudlik enda suhtes ning ta tahab olla oma ametis väga hea, mistõttu ta otsib ka ise erinevaid võimalusi, et ennast arendada ja proovile panna. Tunnen suurt uhkust selle üle, et Lemme-Liis on meie kliinikus ning valinud töö vähktõvega patsientide aitamiseks, mis on sageli just emotsionaalselt raske ning nõuab väga kõrgel tasemel suhtlemisoskust ja inimlikku hoolivust. Ta on selles töös tõesti suurepärane! Lemme-Liis Aruväli sõnas kliinikumi tunnustust kommenteerides: Rahvusvaheline tunnustus tähendab minu jaoks tohutult palju. See näitab, et minu kui onkoloogiaõe tööd väärtustatakse ja märgatakse Euroopa tasemel. Usun, et see võiks olla motivatsiooniks kõigile Eesti onkoloogiaõdedele. Igaüks meist võib olla muutuste algatajaks või edasi viivaks jõuks. Kliinikumi Leht mai Kutse kliinilise eetika komitee koolitusele Kliinikumi töötajad on oodatud osalema kliinilise eetika komitee koolitusel Lootusetu ravi eetilised dilemmad ja nende tagamaad. Koolitus toimub 21. mail L. Puusepa 8 koolituskeskuse õpperuumis E201. Koolitusel arutleme lootusetu raviga esile kerkivaid teemasid ja püüame otsida vastuseid neist teemadest kerkivatele küsimustele. Koolituspäeva korraldab Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise eetika komitee ning koolituse viivad läbi komitee liikmed dr Katrin Elmet, dr Ain Kaare ja Naatan Haamer. Koolitus on kliinikumi töötajatele tasuta ning koolitusele saab registreeruda koolituskeskuses (koolituskeskusesse saate kliinikumi parooliga logida sisevõrgust, kust leiate koolituse kalendrist või klõpsates lingile "sisekoolituse taotlus"). NAATAN HAAMER Kliinilise eetika komitee esimees TÄNUAVALDUS Töötame L. Puusepa 8 D-korpuse fuajees ning saime ühel päeval tuttavaks väga sooja südamega arstitudengiga. II kursuse üliõpilane Kristina Vruhina (9. rühm) märkas majja sisenevat vanaprouat, kes liikus väga suure vaevaga kahe küünarkargu vahel ning pakkus talle ilma palvet ootamata ISE abi ratastooliga apteeki sõidutamiseks. See armas laps ootas, kuni proua apteegis toimetatud sai ja tuli temaga läbi maja tagasi. Siis küsis ta, kas tohiks veel ratastooli kasutada, et memmekene läheduses asuva kodumaja juurde sõidutada. Tagasihoidlik neiu ei soovinud esialgu oma nimegi öelda, ega ta teadnudki, et kaks silmapaari teda jälgivad, aga saime siiski kokkuleppele. Kiitsime teda südamest ja palume Kristinat tunnustada ning teistele eeskujuks seada. MIRJAM LEHISTE ja VALVE KARULAAS klienditeenindajad L. Puusepa 8 D korpuse fuajeest

5 8 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht mai 2019 Kliinikumi Leht mai Kliinikumis tehti Eesti esimene alalõualiigese asendamise operatsioon 8. aprillil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Oksana Ivaski juhtimisel Eesti esimene alalõualiigese endoproteesimine. Patsiendil, kellele operatsioon tehti, oli diagnoositud traumajärgselt anküloos ehk liigesjäikus. Täielikuks taastumiseks kulub patsiendil operatsioonijärgselt 3 6 kuud. Dr Oksana Ivaski sõnul on tegemist erilise meetodiga, kuna patsiendile valmistatakse protees tema alalõualiigese eripärast lähtuvalt. See tähendab, et proteesi paigaldamine on patsiendile a- traumaatiline, kuna sobib sajaprotsendiliselt, olles valmistatud konkreetsele patsiendile pärast kompuutertomograafia uuringu andmete töötlemist. Alalõualiigese asendamise puhul on tegemist elukvaliteeti muutva lõikusega. Dr Ivask rõhutab, et alalõualiiges on inimese üks liikuvamaid liigeseid, mida ümbritseb suur hulk närve, mistõttu on ka operatsioonijärgsel füsioteraapial äärmiselt oluline roll. Et alalõualiigese endoproteesimisi ei ole Eestis varem tehtud, käis dr Ivask meetodit omandamas Saksamaal ning Tšehhis. Ka esimesel kliinikumis läbi viidud operatsioonil osales mentorina Praha kolleeg dr Vladimir Machoň. Protees, mida dr Ivask operatsioonil kasutas, oli tellitud Ameerikast ettevõttelt TMJ Concepts, kus see valmistati täpselt patsiendi anatoomiat arvestades. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsari sõnul on väga oluline, et ülikoolihaigla arstid võtaksid kasutusele uusi meetodeid. Meditsiinivaldkonna tehnoloogilised ja diagnostilised võimalused paranevad iga päevaga, mistõttu on tänuväärne, et dr Oksana Ivask on uue meetodi omandanud ning asub seda Eestis praktiseerima. Dr Ivask paistab silma oma hea kirurgilise tehnikaga ning väga hea suhtumisega patsientidesse, kommenteerib dr Kotsar. Hinnanguliselt võiksid Eestis kõnealust operatsiooni aastas vajada kuni kümme patsienti. Dr Oksana Ivask ja dr Vladimir Machon Dr Liis Kadastik-Eerme kaitses doktoritööd 29. märtsil kaitses Liis Kadastik-Eerme filosoofiadoktori kraadi (PhD arstiteaduses) väitekirjaga Parkinson s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and pharmacotherapy ( Parkinsoni tõbi Eestis: epidemioloogia, elukvaliteet, kliinilised karakteristikud ja farmakoteraapia ). Väitekirja juhendajad olid professor Pille Taba Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliinikust ja professor Toomas Asser Tartu Ülikoolist. Oponeeris professor Regina Katzenschlager Viini Meditsiiniülikoolist ning Karl Landsteineri nimelise Neuroimmunoloogiliste ja Neurodegeneratiivsete häirete Instituudist. Kokkuvõte Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neurodegeneratiivne haigus, mida esineb vähemalt 1% üle 60 aastaste inimeste seas. Tartumaal on Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid uuritud esmakordselt 20 aastat tagasi, mil levimus -ja haigestumuskordajad olid vastavalt 152/ ja 17/ Kirjanduse andmetel on Parkinsoni tõvega patsientidel ligi 1,5 korda suurem suremisrisk võrreldes üldpopulatsiooniga. Haiguse peamisteks Dr Liis Kadastik-Eerme avaldusteks on progresseeruv liigutuste aeglus ja kohmakus, lihasjäikus, värin ning tasakaalu -ja kõnnakuhäire. Lisaks kuuluvad kliinilisse pilti mittemotoorsed sümptomid: mälu-, meeleolu -ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus, valu jm. Efektiivseimaks ravimiks on levodopa, mille kõrvaltoimena võivad kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Populatsiooni-põhine epidemioloogiline uuring Tartumaal näitas, et võrreldes 1990-ndate aastatega oli kasvanud Parkinsoni tõve esinemissagedus (olemasolevate juhtude esinemine), ent haigestumus (uute juhtude teke) püsis samal tasemel. Nüüdses uuringus oli proportsionaalselt rohkem kaugelearenenud raskusastmega patsiente. Surmatunnistustel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritavatel. Parkinsoni tõvega patsientidel ei esinenud haiguse varases staadiumis oluliselt erinevat suremisriski võrreldes samaealise üldpopulatsiooniga. Motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid olid kognitsioonihäire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus. Elukvaliteedi peamisteks mõjutajateks olid depressioon, motoorsed (nt. riietumine, söömine jm.) ja mittemotoorsed (nt. uni, valu jm.) igapäevaelu aspektid, kusjuures objektiivselt hinnatud parkinsonistlike sümptomite raskusaste ei olnud patsiendi elukvaliteedi hinnangus määrav. Arst-residentidele loodi tagasisidekeskkond Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond lõi arst-residentidele veebivormi, kus saab oma nime all või anonüümselt dekanaadile residentuuri kohta tagasisidet anda, avaldada mõtteid ning anda soovitusi residentuuriõppe süsteemi parandamiseks. Vormi leiab valdkonna kodulehelt. Julgustame kõiki arst-residente ettepanekute vormi kasutama. Vaid avatud ja ausa tagasiside abil saame seada eesmärke, mille poole üheskoos liikuda ning astuda samme, mis viivad konkreetsete muudatusteni, ütles Tartu Ülikooli residentuuri spetsialist Halja Suss. Meditsiiniteaduste valdkond hindab residentide tagasisidet kõrgelt. Analüüsime iga arvamust ja ettepanekut ning teeme kõik, et jõuda rahuldava tulemuseni. Vorm on vaikimisi anonüümne, ent kui tagasiside andja soovib, et temaga ühendust võetaks, tuleb jätta ka oma nimi ja e-posti aadress, sõnas Suss. Residentuuri puudutavaid soovitusi, murekohti ja kiituseavaldusi oodatakse tagasisidevormi kaudu. Küsimuste ja tagasisidega võib alati pöörduda ka meditsiiniteaduste valdkonna residentuuri spetsialisti poole. Lisateave: Halja Suss, residentuuri spetsialist, , halja.suss@ut.ee Liis Kadastik-Eerme dissertatsioon on jätkanud neurodegeneratiivsete haiguste uurimise traditsiooni närvikliinikus, aga kindlasti on praegune töö viinud Parkinsoni tõve uurimisvaldkonna Eestis uuele tasemele, kuna koos epidemioloogilise uuringuga on eritähelepanu pööratud spetsiifilistele aspektidele selle haiguse korral: mittemotoorsed sümptomid, ravikomplikatsioonid, elukvaliteet. Seejuures on lisaks kliinilisele hindamisele võetud patsientidelt ka analüüse molekulaarsete aspektide täpsustamiseks, sh biomarkerite ja genotüpiseerimise uuringuks, mis on juba järgmiste tegijate teemaks. Parkinsoni tõve uurimusest on välja kasvanud ka mitmed üliõpilasteaduse projektid, mille käigus Liis ise on juhendajaks ja õpetajaks, nii kliinilisest kui teadusmetoodilisest aspektist. Kliinilises praktikas on suure tähtsusega ka patsiendikäsitluse areng Professor Pille Taba praktilises neuroloogias koos teadustööga on Liis kujunenud Parkinsoni tõve kliiniliseks eksperdiks, kes on valmis tegelema keeruliste haigusjuhtudega. Kahtlemata on nii kliinilises kui teadustegevuses väga oluline Liisi sättumus meeskonnatööks, vastutustunne, täpsus ja tähelepanelikkus kaastöötajate suhtes. PROFESSOR PILLE TABA Juhendaja

6 10 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht mai 2019 Kliinikumi Leht mai Üliõpilased jagasid suutervisepäeval tütarhaiglates nõuandeid Kai Karin Sikk ja Birgit Poolamets Lõuna-Eesti haiglas Märtsis toimunud suutervisepäeva puhul külastasid stomatoloogia üliõpilased Tartu Ülikooli kliinikumi tütarhaiglaid Põlvas, Valgas ja Võrus eesmärgiga teavitada suutervisest elanikke ka väljaspool Tartut ja Tallinna. Üliõpilaste visiite suunasid dr Jana Olak ja dr Rita Nõmmela. Visiite korraldasid Valga haigla õendusjuht Anastassia Org, Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Jana Trolla, Põlva haigla õendusjuht Aili Tilgre ning kliinikumi ülemõde Tiina Freimann. Tudengid pidasid igas haiglas suutervise päeva puhul loengu ning jagasid infolauas materjale erinevatele sihtgruppidele, pidades silmas nii lapsi kui eakaid. Valga Haiglat külastanud Hedvig Alasi sõnul oli külaskäik väga meeldiv ning tudengid said palju positiivset tagasisidet. Andsime loengu käigus lühikese ülevaate kõigile sihtgruppidele suuhügieeni põhitõdedest ning hiljem rääkisime laste, rasedate ja eakate hambaravi iseärasustest. Loengu pidamine andis palju indu ja motivatsiooni seda Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil või , kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht. Helen Raik, Mai Kalm ja Julia Volkova Põlva haiglas Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule. kõike uuesti teha, nii et hea meelega jagaksime sel teemal informatsiooni ka koolinoortele. Meil oli hea meel anda oma panus hambahaiguste ennetamisse, samuti oli kogemus lektorina üles astuda meile väga kasulik, sõnas Alasi. Põlva haiglat külastanud tudengid jäid visiidiga samuti rahule. Helen Raik kommenteeris: Põlva haigla külastus läks hästi. Meil oli infolaud haigla poolel ning loengu viisime läbi tervisekeskuse poolel. Infolauda külastas nii suuri kui ka väikeseid huvilisi. Jagasime infot suutervise kohta ja suukoolilt saadud materjale. Üks huviline soovis saada materjali ka oma tütre klassile ning huvituti, kas ja kuidas on võimalik kooli saada loengut suutervisest. Tervisekeskuse poolel loengut kuulamas olid nii patsiendid kui ka tervisekeskuse töötajad. Lisaks loengus räägitule oli kuulajatel endal ka palju küsimusi, mis kõik said vastused. Lõuna-Eesti haiglat külastanud Kai Karin Sikk kinnitas samuti sooja Androloogia mobiilne diagnoosikabinet mais ja juunis Fotod: Erakogu MAI mai Haapsalu, Vaba mai Kuressaare, Aia mai Viljandi, Turu 8/ mai Võru, Jüri 19A JUUNI juuni Valga, Peetri juuni Ahtme, Ilmajaama juuni Narva, Haigla juuni Rakvere, Lõuna Põik juuni Vändra, Vihtra tee juuni Rapla, Alu tee 1 vastuvõttu ning huvi suutervisega seotud teemade vastu: Võrus võeti meid vastu väga soojalt. Seminariruumis ootas meid õde ja arsti, kellel oli võimalus töö kõrvalt meid kuulata. Loengu ajal liitus meiega veel nii mõnigi meditsiinitöötaja. Loengu lugemine kulges vabas vormis: meie rääkisime suutervisest ja meie kuulajad said kohe jooksvalt nii küsimusi esitada kui ka oma kogemusi hammaste hooldusest jagada. Üheks jututeemaks oli ka hambaravihüvitis, mille puhul rõhutasime sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestel võimalust saada nüüdsest 100% hüvitist. Eriti palju huvi pakkus kuulajaskonnale aga proteeside hooldus. Kuulajate jaoks oli üllatav, et proteese ei tohigi pesta hambapastaga, vaid parem oleks kasutada näiteks vedelseepi. Pärast loengut seadsime end sisse ka haigla koridoris, kus saime kohtuda patsientidega ja meditsiinitöötajatega, kes ei saanud loengule tulla. Ka neile saime jagada teadmisi suuhügieenist ja rõhutada, kui oluline on viia lapsed ja lapselapsed hambaarstile, et juba noorena oleks suutervis korras ja suuhügieenivõtted õiged! Ülemaailmset suutervisepäeva tähistatakse igal aastal 20. märtsil. Sel päeval organiseeritud üritustega tõstetakse elanikkonna teadlikkust suutervise küsimustes ja rõhutatakse terve suu tähtsust terve elu jooksul. DR RITA NÕMMELA Stomatoloogia kliinik Rebekka Lilleleht, Maris Ertmann, Anni Pilvar, Anne Hämäläinen Erakorralise kardioloogia osakonna intensiivraviõed ACCA konverentsil märtsil viibisime Malagas, Hispaanias toimunud akuutsele kardiovaskulaarsele meditsiinile pühendatud rahvusvahelisel konverentsil Acute Cardiovascular Care Osalejatel oli võimalus valida rohkem kui 40 erineva loengu ja seminari seast, millest mitmed olid läbi ürituse mobiilirakenduse interaktiivsed ning pakkusid aktiivse kaasamõtlemise võimalust. Valisime selle konverentsi, et olla kursis uuemate arengusuundadega erakorralises kardioloogias ning uurida, mida on õppida teiste riikide praktikast. Ühtlasi lootsime luua kontakte ja jagada kogemusi välisriikide kolleegidega. Esimesel õhtul toimus vabamas vormis ACCA Young üritus, kuhu olid oodatud kõik osalejad alla 40 eluaasta. Meie jaoks oli üks arendavamaid osasid konverentsi programmist õhtune speed mentoring, kus sai erinevate valdkondade tippspetsialistidelt 5 minuti jooksul küsida küsimusi ning arutada oma osakonna arenguvõimalusi spetsiifilise teemadel: elustamine, intensiivravi jpt. Tõe huvides tuleb öelda, et lubatud 5 minutit venisid oluliselt pikemateks aruteludeks, millest sisukaimad olid ACCA järgmise presidendi Christian Hassageri ja doktorikraadiga õe Tom Quinniga, kellel õnnestus mõned meist kiiresti ACNAP (Association of Cardiovascular Nursing and Allied Professionals) liikmeks värvata. Tom Quinn inspireeris meid isikliku kogemuse näitel vaatama õendusvaldkonna arenguvõimalusi laiema pilguga. Christian Hassager rääkis uuringutes selgunud elustamisjärgse jahutamise printsiipidest ning rõhutas õdede rolli omastega suhtlemises. Kui meie osakonna praktikas ei ole suuri erinevusi soovitusliku jahutamisprotokolliga, siis võrreldes Taani kolleegidega on Eesti õdedel puudu olulised volitused ja juhised, millest ja kuidas rääkida intensiivravi patsientide omastega. Lähedastele info jagamist ja nende rahustamise ülesanne soovitati suuremal määral usaldada õdedele, kuna nemad veedavad rohkem aega patsiendi voodi kõrval küll aga on oluline vastav väljaõpe ja ühtne protokolli järgimine. Huvitava leiuna toodi ühes uuringus välja, et õed ja hooldajad suudavad arstidest oluliselt suurema täpsusega ette ennustada patsiendi surma. Oodatust köitvam oli postrite valik, mille hulgas oli ka kaks eestlaste poolt koostatut. Loengutes esitleti tähelepanuväärselt palju juhtumikirjeldusi, aga ka uuemate uuringute tulemusi sealhulgas neid, mis alles kestavad. Fookuses näisid olevat PEEP, antikoagulantravi ja Impella. Õnnestus kuulata paljusid juhtumeid, kus kasutati raviprotsessis Impellat, aga ka LifeVesti, mis meie osakonna jaoks on mõlemad tundmatud vahendid. Meile kui õdedele pakkusid käsitletud teemadest enim huvi deliirium, veresuhkru reguleerimine, läbipõlemine ja kvaliteetne elulõpuravi. Saime kinnitust, et hoolimata arenguruumist vastab küllalt suur osa meie osakonna praktikast tänapäevastele soovitustele. Mitmetele väliskolleegidele avaldas muljet, et meie õed on osakonnapõhised ning ei toimu pidevat roteerumist. Paljudes maades tuntakse suurt puudust spetsialiseerunud õdedest. Oma igapäevatöös saame konverentsil saadud teadmistest enim rakendada veresuhkru reguleerimise ja deliiriumi mittemedikamentoosse ennetamise põhimõtteid. Täienes silmaring meditsiinilise tehnika kasutamise osas. ANNI PILVAR ANNE HÄMÄLÄINEN REBEKKA LILLELEHT MARIS ERTMANN Erakorralise kardioloogia osakond Südamekliinik

7 12 Kliinikumi Leht mai 2019 Kliinikum ootab arstitudengeid abiarstideks Tartu Ülikooli Kliinikum pakub 5. ja 6. kursuse arstitudengitele võimalust kandideerida suveperioodiks abiarsti ametikohtadele. Kliinikumi juhatuse liikmeravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on see noortele suurepärane võimalus näha haigla tööd seestpoolt: Tudengid, kes on oma arstiõppe lõpusirgel, saavad abiarstina kinnistada omandatud teoreetilised teadmised praktikas ning lisaks näha suurhaigla töö köögipoolt, mis on väärtuslik kogemus tööalases karjääris. Abiarstid osalevad vastutava arsti juhendamisel tervishoiuteenuse osutamisel, töötades nii ambulatoorsetel vastuvõttudel kui ka statsionaaris arstõppejõu abina, suheldes patsiendi ja tema lähedastega ning abistades erinevate protseduuride tegemisel. Abiarsti töö ja kaasatus on osakonniti erinev, kuid kindlasti kasulik mõlemale osapoolele. Õpetava haiglana on kliinikumil hea meel pakkuda tudengitele väljakutset abiarstina ning teisalt võimaldab see optimeerida ka suviseid puhkusegraafikuid, kommenteeris dr Kotsar. Abiarstiks on võimalik kandideerida lastekliinikusse, uroloogia, üldkirurgia, sisehaiguste, gastroenteroloogia, nefroloogia, kardioloogia osakonda ning kliinilise geneetika keskusesse. Abiarstide tööperiood on 1. juulist kuni 31. augustini. Soovijatel tuleb saata elulookirjeldus koos avaldusega, kus on ära toodud, millisesse osakonda kandideeritakse, kliinikumi personaliteenistusse Kersti Arendile (Kersti. tel , ) hiljemalt 10. juuniks Kliinikumi naiskoor osaleb juubelilaulupeol Kliinikumi naiskoor läbis juubelilaulupeo ettelaulmised ning osaleb juulil Tallinnas toimuval XXVII laulu- ja XX tantsupeol Minu arm. Täname Kliinikumi Naiskoori energilist dirigenti Nele Valdrut, kelle juhendamisel on naiskoori lauljad omandanud kogu laulupeo repertuaari, läbinud kaks pingelist ettelaulmist ning jõudnud väga lühikese naiskoori tegevusaja jooksul üldlaulupeole, mis on iga laulja unistus! sõnas naiskoori juhatuse liige Daisi Nõmmik. Kliinikumi naiskoor Foto: Kliinikumi naiskoor Mis teenistus osales aasta spordipäeval? Vastuse palume saata 10. juuniks e-postiga aadressile või tigupostiga aadressile Kliinikumi Leht, L. Puusepa 8, Tartu. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus. Head nuputamist! Märtsikuu pildimängu fotol oli emeriitprofessor Tiit Haviko. Loosi tahtel võitis lehetellimuse Kennet Kõiv. Palju õnne! ISSN (trükis), ISSN (võrguväljaanne) Kliinikumi Lehe toimetaja: Helen Kaju, tel , e-post: trükk: Vali Press, trükiarv 1200 eks.

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Tulemas

Tulemas Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

TET_seminar_Maripuu_

TET_seminar_Maripuu_ Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

IT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00

IT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00 IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu

Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation ELMÜ 2018.aasta aruanne Karel Tomberg ELMÜ üldkoosolek, 20.03.2019 Tallinn Kavas Aastaaruanne Revisjonikomisjoni kokkuvõte Aastaaruande kinnitamine ELMÜ liikmed ELMÜ-s 225 liiget (+5), s.h. 19 seeniorliiget

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

EVL tegevus 2013

EVL tegevus 2013 Eesti Vähiliidu 2013 aasta tegevusaruanne Vähiregistri andmetel elab Eestis ligikaudu 45 000 vähipatsienti (seisuga 2008) igal aastal tuleb juurde umbes 7122 esmajuhtu ja sureb ca 3600 haiget. Viimase

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

CML and Fertility Leaflet EE

CML and Fertility Leaflet EE VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8

Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8 Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8 SISELEHT nr 216 märts 2019 www.kliinikum.ee/leht Kui

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks

Rohkem