Aktiivõppeprogrammid täppisteadustes õa
|
|
- Marko Tammik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Täppisteaduste aktiivõppeprogrammide nimekiri 2018/2019. õppeaastaks Programmi nimetus Ilmaruum meie ümber Lööme kosmoses korra majja 1. Esimene põhikooliaste Kontakttundide maht (tundides) Vajalikud ruumid, vahendid ja transpordi vajadus 2 Toimub Tartu tähetorni ruumides. Vahendid: telluurium, taskulambid, gloobused, kartong, kirjutustarbed. 2 Toimub Tartu tähetorni ruumides. Vahendid: Päikesesüsteemi ja tähtede mudelid savist ja vahtplastpallidest, kartong, kirjutustarbed. Programmi kirjeldus Programmis uurime Päikese, Kuu ja Maa liikumist kosmoses ja üksteise suhtes, Päikese näilist liikumist ööpäeva jooksul ja erinevatel aastaaegadel. Taskulampide ja mudelitega teeme katseid varju pikkuse muutumise kohta. Järgnevalt uurime, kuidas tekivad öö ja päev ning aastaajad ning õpime tundma erinevat tüüpi ajaloolisi ja tänapäevaseid ajanäitajaid. Programmi alguses tutvume suure päikesesüsteemi mudeliga ning uurime, millised osad sellesse kuuluvad. Õpilased jaotatakse väiksematesse rühmadesse ning nad saavad väiksed komplektid, milles on planeedid, tähed, komeedid, asteroidid ja kosmosemasinad, mis nad peavad erinevate tunnuste järgi gruppidesse jagama. Tulemused arutatakse koos läbi. Programmi viimases osas valmistavad õpilased ise kaasa kartongist kahemõõtmelise päikesesüsteemi. Programmi seoses õppekavaga (saavutatavad pädevused ja õpitulemused) - Oskab tähele panna lihtsamaid loodusnähtusi; - Selgitab, kuidas on varjude liikumine seotud valgusallika liikumisega; - Selgitab, miks meil on öö ja päev ning kuidas tekivad aastaajad. Seotud põhikooli loodusõpetuse ja matemaatika õppekavadega. Matemaatika: kell ja kalender. Loodusõpetus: aastaajad. - Nimetab erinevat tüüpi taevakehi ja oskab neid kuju ja värvi põhjal kirjeldada (kera, ring). Seotud põhikooli loodusõpetuse ja matemaatika õppekavadega. Matemaatika: geomeetrilised kujundid ja nende rühmitamine.
2 Loomaaed taevas VESI MÕÕTMINE GEO- MEETRIA 1 Toimub Tartu tähetorni ruumides. Vahendid: planetaarium, kartong, värviline paber, kirjutustarbed. 2 AHHAA ekspositsioonisaalid, labor/auditoorium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. 2 AHHAA ekspositsioonisaalid, labor/auditoorium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid, magusmaatika jaoks vajalikud vahendid. 2 AHHAA ekspositsioonisaalid, labor/auditoorium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. Programmi alustame planetaariumis, kus räägime tähtkujude olemusest ning näitame olulisemaid tähtkujusid. Teises osas valmistavad õpilased endale ise sobiva tähtkuju näidise järgi klassile Uurime Punase mere akvaariumit ja selle asukaid. Vaatame mikroskoobiga soolakristalle, meritähte, koralle ja teisi huvitavaid objekte. Segame kokku erineva soolsusega veekogude veenäidiseid ja võrdleme neid. Lisaks katsetame üheskoos AHHAA keskuses olevaid vee ja vedelikega seotud eksponaate klassile Mõõdame AHHAA eksponaate (ja arutame, millistes ühikutes neid üldse mõõta saab). Lisaks mõõdame magusmaatikas šokolaadi valmistamiseks vajalikke toorainete koguseid ning selgub, kuidas maiad, matemaatika ja šokolaad omavahel seotud on klassile Proovime kätt geomeetrias ja ehitame põnevaid kujundeid. Otsime AHHAA näitusesaalist erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja mustreid ning arutame, kuidas nende abil joonistada. - Nimetab tuntumaid tähtkujusid. Seotus põhikooli loodusõpetuse õppekavaga. Organismid ja elupaigad, organismide rühmad ja kooselu (loodusõpetus). enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika- ja, loodusteaduste alane pädevus arendamist. Matemaatika mõõtmine ja tekstülesanded. Loodusõpetus loodusnähtused, mõõtmine ja võrdlemine. Õpilane kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid (pikkus-, massi-, mahu-, temperatuuri ja ajaühikuid). Programm toetab üldpädevuste - õpipädevus, enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Matemaatika geomeetrilised kujundid. Õpilane eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ja nende põhilisi elemente ning leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid. Programm toetab üldpädevuste - õpipädevus, enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist.
3 GEO- MEETRIA AHHAA, ELEKTER I VESI AHHAA eksponaadid ja katsevahendid, kommigeomeetria jaoks vajalikud vahendid. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. 3. klassile Ehitame põnevaid kujundeid. Otsime AHHAA näitusesaalist erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja mustreid ning arutame, kuidas nende abil joonistada. Insenerimõtlemise arendamiseks võtame ette sillaehituse. 3.klassile Teeme esmatutvust elektriga: selgitame välja, mis see on ja kus see esineda võib. Lahendame elektriga seotud uurimusülesandeid, kasutades eksponaate, AHHAA energiarada ja muid lisavahendeid. 3.klassile Õppepäeval osad: töötuba, kus arutleme, mis on tihedus ja valmistame erineva tihedusega värvilistest vedelikest kirevaid (mittejoodavaid!) kokteile; vee- ja vedeliketeemalised uurimusülesanded (3 5-liikmelistes rühmades); teadusteatri etendus Vee võlud Matemaatika geomeetrilised kujundid Õpilane eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ja nende põhilisi elemente ning leiab ümbritsevast õppetundides käsitletud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Loodusõpetus uurimisoskused, loodusnähtused, elekter ja magnetism. Õpilane tutvub mõistetega vooluallikas, elektripirn, juhe, lüliti, juht, mittejuht, elektrivool, pinge, vooluring. Õpilased harjutavad rühmatööd ja praktilise töö läbiviimist. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Organismid ja elupaigad, organismide rühmad ja kooselu, loodusnähtused (loodusõpetus). enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika- ja, loodusteaduste alane pädevus arendamist.
4 Programmi nimetus Vulkaanid ja maavärinad 2. Teine põhikooliaste Kontakttundide maht (tundides) Vajalikud ruumid, vahendid ja transpordi vajadus ruumides. Läbiviimiseks kasutatakse erinevaid vulkaani mudeleid (a) jahu, õhupall, voolik, pump: b) savi, äädikas, pesuvahend, sooda), laamade puslet, vulkaanide mängukaarte, ajaloolist seismograafi (näidisena) seismograafi mudelit, ekraani, projektorit, arvutit. Valmivad savist vulkaani mudelid. Programmi kirjeldus Haridusprogrammi kestel õpime tundma Maa siseehitust. Lähemalt vaatleme vulkaane (tekkeprotsess, purskamine, tagajärg) ja maavärinaid (tekkeprotsess, tagajärg). Kasutame erinevaid vulkaani mudeleid, et simuleerida vulkaanipurske erinevaid etappe või tagajärgi. Gruppidena või individuaalselt valmistatakse kas savist vulkaan, ning õpilane tutvustab oma vulkaani individuaalselt või grupina (mis tüüpi vulkaan). Arendatakse suhtluspädevust. Seejärel jagatakse õpilastele spetsiaalselt valmistatud erinevaid maailma vulkaane tutvustavad kaardid, millele nad peavad leidma maailma kaarti kujutaval laamade puslel õige koht. Kui vulkaanid on omal kohal, on võimalik näitlikult Seejärel selgitame näitlikult laamade liikumise, maavärinate ja vulkaanide omavahelisi seoseid. Lisaks uurime tähetorni ekspositsioonis olevalt arvutiekraanilt viimase 4 päeva jooksul toimunud maavärinaid ja analüüsida nende asukohti. Maavärinate teema puhul tutvustatakse lühidalt seismograafi ning maavärinate skaalasid. Viimase osana palutakse lastel toimida nii nagu nad arvavad, et maavärina puhul peaks toimima ning siis arutletakse üheskoos, milliseid olid parimad valikud (suhtluspädevus). Programmi seoses õppekavaga (saavutatavad pädevused ja õpitulemused) kirjeldab üldjoontes maa siseehitust; selgitab, kuidas saab uurida Maa siseehitust ja milleks see on vajalik; selgitab, miks tekivad ja purskavad vulkaanid; nimetab, millistes piirkondades on seimiliselt aktiivsed alad; oskab nimetada olulisemaid vulkaani osi; selgitab, mis tekitab maavärinaid ja mida need endaga kaasa võivad tuua; kirjeldab, kuidas käituda maavärina korral. kultuuri- ja väärtuspädevus (muuseum kui keskkond, Lisa 4: Loodusained Planeet Maa, 2. kooliaste Lisa 4: Loodusained Geoloogia, 3. kooliaste
5 Päike, Maa ja Kuu Tähetorn) Atmosfäär ruumides. Läbiviimises kasutatakse telluuriumi, spetsiaalselt valmistatud Päikese, Maa ja Kuu mudeleid, gloobust, taskulampe, töölehte. Valmistatakse paberist mudel. Vahendid: kartong, klambrid, värviline paber, värvilised pliiatsid, värvilised markerid. ruumides. Läbiviimises kasutatakse tahvelarvuteid, töölehte, arvutit, projektorit, ekraani, vahendeid lihtsateks katseteks atmosfäärinähtuste kohta (klaasanum, küünal, tikud jms); rühmatöödes teemakaste (iga taevakeha kohta kast, kus on visuaalset materjali, materjali lihtsamateks katseteks, spetsiaalselt valmistatud taevakeha mudeleid), meisterdamisja joonistamisvahendeid. Eelhäälestusena räägib programmi läbiviija temaatilise varjude tekkimisega seotud mõistatusega loo ning palub õpilaste abi mõistatuse lahendamiseks (uurimusliku õppe meetod). Võimalike lahendusvariantide põhjal püsititatakse uurimisküsimused, mida katsega hakatakse lahendama (suhtluspädevus, loodusteaduste pädevus). Lahendusi kontrollitakse grupitööna taskulampide ja teiste abivahendite abil (suhtluspädevus). Seejärel uurime spetsiaalsete mudelite abil öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist ning avastame, miks on päev ja öö eri aastaaegadel erineva pikkusega. Arutleme selle üle, kuidas Päike, Kuu ja Maa üksteist mõjutavad (gravitatsioon, tõus ja mõõn). Kokkuvõtteks valmistame kartongist Päikese, Maa ja Kuu mudeli, et demonstreerida päikeseja kuuvarjutuse tekkimist. Eelhäälestusena korratakse lühidalt üle põhimõisted (atmosfääri osad, rõhk, temperatuur) tehes lihtsamaid katseid. Seejärel jagunetakse gruppidesse. Iga grupp saab ülesandeks uurida lähemalt üht taevakeha (Maa, Veenus, Marss, Titan), mille kohta nad saavad kasti abimaterjalidega ning juhendavad töölehed, mis suunavad neid materjaliga tutvumisel ja katsete tegemisel. Grupitöö on valitud suhtluspädevuse parandamiseks ning meeskonnatöö oskuste parandamiseks. Vahekokkuvõttena täidetakse temaatiliste kaartidega suurt vaatmikku, kus võrreldakse erinevate atmosfääride põhiomadusi (rõhk, temperatuur, temperatuuri muutused, kraatrite hulk, jne). Need vaadatakse üheskoos üle ja arutletakse tekkepõhjuste üle. selgitab üldsõnaliselt, milline taevakeha on Päike; selgitab Päikese liikumise ja varjude tekkimise omavahelisi seoseid; selgitab öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumise ja varjude tekkimise põhjuseid; kultuuri- ja väärtuspädevus (muuseum kui keskkond, Lisa 4: Loodusained: Maailmaruum kirjeldab atmosfääriga seotud põhimõisteid (atmosfääri kihid, õhu koostis, õhurõhk, temperatuur); Nimetab erinevaid atmosfäärinähtusi (pilved, meteoorid, virmalised, osoonikiht, kasvuhooneefekt) ning selgitab nende tekkepõhjusi ja mõjutusi Maale kui elukeskkonnale; Põhjendab, miks Maa on sobilik keskkond inimtegevuseks ning miks seda keskkonda on tarvis säilitada; mõistab atmosfääri tähtsust elusorganismidele; teab kuidas atmosfääri uuritakse. Erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ja oskuste lõimimine. Loodusõpetus: Õhk, loodus- ja keskkonnakaitse Eestis.
6 Aeg ruum Maa päikesesüsteemis ja ruumides. Abivahendid: muuseumi keskkonnas asuvad kellad, armillaarsfäär, töölehed, sirklid, päikesekella toorikud, liim, käärid. 4 Programm toimub Tartu tähetorni ruumides. Vahendid: arvuti, ekraan, simulatsioonid ja selgitavad videod, erinevad päikesesüsteemi mudelid, gloobus, Maa ja Päikese siseehituse mudelid, laamade pusle, vulkaanide mudelid, kivimid, CO2 ja H2O jää. Eelhäälestusena kasutatakse spetsiaalselt kujundatud töölehte, mille küsimustele otsitakse vastuseid ekspositsioonist. Vastustes on andmeid järgnevaks aruteluks, kuidas päästa merehädas olevat laeva ja õppides tundma nii pikkus ja laiuskraadi ja ajavööndeid. Järgmises osas tuleme tänapäeva ja uurime, kuidas GPS töötab ja proovime tänapäeval ookeani pinnal eksinud laeva asukohta. Uurime mudelite abil, kuidas raskusjõud ruumi murrab. Järgmisena tutvume erinevat tüüpi kelladega ja uurime, kust on tulnud Eesti aeg. Lõpuks saavad kõik meisterdada endale päikesekella. Programmi eesmärgiks on anda ülevaade Päikesesüsteemist ja selle erinevatest osadest. Programmis on kesksel kohal Maa tundma õppimine. Õppepäev koosneb järgmistest osadest: a) kuidas päikesesüsteem tekkis, millal ja millest see koosneb? Uurime simulatsioonide ja illustratsioonide abil; b) millistest kehadest päikesesüsteem koosneb? Ehitame ühiselt suure päikesesüsteemi ning meisterdame igaüks kaasa ka isikliku; c) mis on taevakehade sees? Uurime mudelite abil erinevat tüüpi taevakehade (Päike, kivised planeedid, gaasihiiglased) siseehitust; d) miks maa väriseb ja kus asub päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan? Laamade pusle ja vulkaani mudeli abil avastame maavärinate tekkepõhjuseid ja vulkaanilist tegevust erinevatel taevakehadel. e) Täna sajab kas vihma, metaani või teemante? Uurime kliimat ja aineid erinevatel taevakehadel. Uurime, kuidas erineb Marsi jää (CO2) ja Maa jää (H2O). Kokkuvõttes arutame ühiselt, miks on Maa kõige parem koht inimesele meie päikesesüsteemis ning miks peab tegelema keskkonnakaitsega. Selgitab mõisteid: pikkuskraad, laiuskraad, ajavöönd. Oskab leida Päikese ja Põhjanaela järgi ilmakaari. Selgitab, kuidas töötab GPS. Kultuuri- ja väärtuspädevus (muuseum kui keskkond, museaalid); suhtluspädevus (grupitöö); matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. : Õpilane kirjeldab erinevaid päikesesüsteemi osi; Õpilane toob näiteid, milliseid erinevusi on Maa ja teiste taevakehade vahel; Õpilane nimetab inimtegevuse eksisteerimiseks vajalikke tingimusi; Õpilane tunneb aine eri olekuid ja teab, et erinevates looduslikes tingimustes võib sama aine olla erinevas olekus; Õpilane põhjendab, miks on oluline kaitsta Maa keskkonda. Programm vastab II kooliastme loodusõpetuse (astronoomia ja geoloogia) õppekavas käsitletud teemadele. Programm annab lisateavet õpiku materjalidele. kultuuri- ja väärtuspädevus (muuseum kui keskkond, museaalid); suhtluspädevus (grupitöö); matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Lisaks on programmis olulisel kohal keskkonna ja keskkonnakaitse teemad.
7 Päikesesüsteem Millest koosneb vesi? Ülikooli muuseum) AHHAA, ELEKTER II ruumides. Abivahendid: Päikesesüsteemi alus ja selle osad; mõõdulindid; kartong, planeetide toorikud, liim, käärid, värvilised pliiatsid. 2 Programm viiakse läbi Tartu Ülikooli muuseumi õppeklassis. Vahendid: jääkuubikud, kuiv jää, termomeetrid, veekeetja, erineva tihedusega ained (n. piiritus, siirup jne), sool, plastpudelid, pipetid, kirjaklambrid AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. Saame tuttavaks meie päikesesüsteemi erinevate osadega. Programmi käigus ehitame ja uurime erinevaid päikesesüsteemi mudeleid järjestame, võrdleme suuruseid ja vahemaid. Väiksematega meisterdame üheskoos igale lapsele oma päikesesüsteemi mudeli. Uurime lähemalt viimasel ajal olulisi kosmosemissioone. Programmi käigus uurime vee omadusi ja erinevaid olekuid ning võrdleme läbi katsete vedelate ja gaasiliste ainete omadusi (n. vesi ja süsihappegaas). Praktilise töö käigus saavad selgeks mõisted soojuspaisumine ja märgamine. Katsetame, kuidas on võimalik muuta vee tihedust. Lisaks saame teada, kui palju on maakeral puhast joogivett ning kuidas kaitsta veekogusid reostumise eest. Teeme esmatutvust elektriga: selgitame välja, mis see on ja kus see esineda võib. Rühmatööna meisterdame valmis köögi- ja puuviljapatarei ning lahendame elektriga seotud uurimusülesandeid, kasutades eksponaate, AHHAA energiarada ja muid lisavahendeid. Teadusteatri etendusel "Särisev elekter" pööratakse põnevate katsetega ennekõike tähelepanu sellele, kui huvitav - ja kui ohtlik - elekter olla võib. Kirjeldab päikesesüsteemi erinevaid elemente ja selgitab nende vahe. Nimetab Päikesesüsteemi planeete õiges järjekorras. Kultuuri- ja väärtuspädevus (muuseum kui keskkond, museaalid); suhtluspädevus (grupitöö); matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. 1) kirjeldab vee erinevaid olekuid ja omadusi; 2) oskab nimetada vee külmumis-, sulamis- ja keemistemperatuuri; 3) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; 4) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele; 5) sõnastab uurimisküsimusi ja/või probleeme ja kontrollib hüpoteese; 6) teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid. : suhtluspädevus, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus Sobib I kooliastmes omandatud teadmiste (elekter ja magnetism) üle kordamiseks ja süvendamiseks. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, andmete kogumine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine (Loodusõpetus uurimisokused). enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist.
8 GEO- MEETRIA MÄNGU- LINE MATE- MAATIKA PAELUV MATE- MAATIKA labor/auditoorium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid, tikutopsi kabe komplektid, rahamängu jaoks vajalikud vahendid. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid klassile Proovime magnetite abil kätt geomeetrias. Otsime AHHAA näitusesaalist erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja mustreid ning arutame, kuidas nende abil joonistada. Insenerimõtlemise arendamiseks võtame ette sillaehituse. 6. klassile Lahendame AHHAA eksponaatide abil mängudega seotud ja mängulisi matemaatikaja loogikaülesandeid. Rahamängus saavad õpilased meeskondade arendada oma majanduslikku mõtlemist. Huvitavaid matemaatikaülesandeid lahendades saab mänguraha teenida (ja selle eest hiljem endale üht-teist "osta", kui üle jääb), kuid selleks tuleb eelnevalt olemasolevate laenutoodete seast endale sobivam valida, sest ülesandeid saab vaid mänguraha eest. Teises töötoas uurime tikutopsikabe abil tehisintellekti arendamispõhimõtet. 6. klassile Õppepäeval lahendame meeskondades AHHAA eksponaatide abil matemaatikaülesandeid, mis kõik on vähemal või rohkemal määral seotud paelte või nööridega. Mitmed ülesanded on mõõtmiseteemalised. Töötoas lahendame paelte abil graafidega seotud ülesandeid ja uurime, kus igapäevaelus graafe esineb (näiteks Facebook, logistika). Päevakavasse kuulub ka teadusteater Appi, matemaatika!. Matemaatika - geomeetrilised kujundid ja mõõtmine. Õpilane on tutvunud nurkadega (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad), ning oskab kolmnurki nurkade (ka külgede) järgi liigitada. Oskab tuua näited geomeetriliste kujundite esinemisest igapäevaelus. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Matemaatika andmed ja algebra, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine. Programmi läbinu on tutvunud protsendi mõistega läbi laenu intressi, lahendanud ülesandeid, millel võib olla erinevaid lahendusviise, hinnanud tulemuse reaalsust. Osaleja on kasutanud oma teadmisi nurkadest, sagedustabeli koostamisest, aritmeetilise keskmise leidmisest ja/või graafikute joonestamisest ja lugemisest. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Matemaatika arvutamine, andmed ja algebra, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine. Programmi läbija on laiendanud oma arusaama matemaatikast. Õpilane kasutab probleemülesannete lahendamisel oma teadmisi paaris- ja paaritutest arvudest, nurkadest, mõõtmisühikute teisendamisest ja mõõtmisest ja/või andmete kogumisest ja aritmeetilise keskmise leidmisest. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika- ja loodusteaduste alane pädevus arendamist.
9 VESI ASTRO- NOOMIA AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. planetaarium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. Lisaks sissejuhatusele, kokkuvõttele ja 30 minutilisele puhkepausile ootavad õppijaid: töötuba, kus arutleme, mis on tihedus ja valmistame erineva tihedusega värvilistest vedelikest kirevaid (mittejoodavaid!) kokteile; vee- ja vedeliketeemalised uurimusülesanded (3 5-liikmelistes rühmades); teadusteatri etendus Vee võlud Lisaks sissejuhatusele, kokkuvõttele ja 30 minutilisele puhkepausile ootavad õppijaid: Päikesesüsteemi mudeli ehitus (rühmatööna), et uurida taevakehade suuruseid ja hiljem üheskoos ka nendevahelisi kauguseid; uurimusülesanded saalides 3 5-liikmelistes rühmades AHHAA eksponaate ja lisavahendeid kasutades (ülesannete käigus uurime näiteks, milline roll on astronoomias peeglitel, mis on teleskoop ja miks aastaajad vahelduvad ning katsetame estronautide treeningseadet. Võimalusel piilume ka päikesesse, aga seda turvalisel moel: läbi spetsiaalse teleskoobi.; planetaariumietendus AHHAA täissfäärilises planetaariumis ja mäng Kadunud kosmoses, mille käigus saavad õpilased ise kuuränduriteks kehastuda. Vesi kui aine, vee kasutamine (loodusõpetus). Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Merevee omadused - võrdleme Läänemerd Punase merega (loodusõpetus). Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond (loodusõpetus). Mina ja suhtlemine, aktiivne kuulamine, eneseavamine, koostöö, üksteise aitamine, vastutus suhetes, erinevuse ja mitmekesisuse väärtustamine, otsustamine, probleemilahendus (inimeseõpetus). Lisaks on õppepäeval järgmised vee füüsikaga seotud teemad: vedeliku tihedus, veekeerised, lained, vedeliku samba rõhk, mullid ja nende kuju. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika- ja loodusteaduste alane pädevus arendamist. Seotud õppeained: loodusõpetus, inimeseõpetus, mõni uurimusülesanne on ka matemaatikaga seotud. Õppekavaga seotud teemad õppepäeval: Maailmaruum (loodusõpetus). Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad. Astronoomia. Andmed ja algebra (matemaatika). Andmete kogumine, aritmeetiline keskmine Mina ja suhtlemine, aktiivne kuulamine, eneseavamine, koostöö, üksteise aitamine, vastutus suhetes, erinevuse ja mitmekesisuse väärtustamine, otsustamine, probleemilahendus (inimeseõpetus). Ettevalmistus järgmisteks kooliastmeks aastaaegade vaheldumine, peeglid, läätsed, gravitatsioon. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus (rühmatöö), suhtluspädevus, matemaatika- ja loodusteaduste alane pädevus arendamist.
10 3. Kolmas põhikooliaste Programmi nimetus Vulkaanid ja maavärinad Kontakttundide maht (tundides) Vajalikud ruumid, vahendid ja transpordi vajadus ruumides. Läbiviimiseks kasutatakse erinevaid vulkaani mudeleid (a) jahu, õhupall, voolik, pump: b) savi, äädikas, pesuvahend, sooda), laamade puslet, vulkaanide mängukaarte, ajaloolist seismograafi (näidisena) seismograafi mudelit, ekraani, projektorit, arvutit. Valmivad kineetilisest liivast vulkaani mudelid. Programmi kirjeldus Haridusprogrammi kestel õpime tundma Maa siseehitust. Lähemalt vaatleme vulkaane (tekkeprotsess, purskamine, tagajärg) ja maavärinaid (tekkeprotsess, tagajärg). Kasutame erinevaid vulkaani mudeleid, et simuleerida vulkaanipurske erinevaid etappe või tagajärgi. Gruppidena või individuaalselt valmistatakse kineetilisest liivast vulkaan, ning õpilane tutvustab oma vulkaani individuaalselt või grupina (mis tüüpi vulkaan). Arendatakse suhtluspädevust. Seejärel jagatakse õpilastele spetsiaalselt valmistatud erinevaid maailma vulkaane tutvustavad kaardid, millele nad peavad leidma maailma kaarti kujutaval laamade puslel õige koht. Kui vulkaanid on omal kohal, on võimalik näitlikult selgitada laamade liikumise, maavärinate ja vulkaanide omavahelisi seoseid. Lisaks uurida tähetorni ekspositsioonis olevalt arvutiekraanilt viimase 4 päeva jooksul toimunud maavärinaid ja analüüsida nende asukohti. Maavärinate puhul tutvustatakse seismograafi ning maavärinate skaalasid. Papist lihtsama seismograafi abil uurime ja selgitame seismograafi tööpõhimõtet. Viimase osana palutakse lastel toimida nii nagu nad arvavad, et maavärina puhul peaks toimima ning siis arutletakse üheskoos, milliseid olid parimad valikud (suhtluspädevus). Programmi seoses õppekavaga (saavutatavad pädevused ja õpitulemused) kirjeldab üldjoontes maa siseehitust; selgitab, kuidas saab uurida Maa siseehitust ja milleks see on vajalik; selgitab, miks tekivad ja purskavad vulkaanid; nimetab, millised piirkonnad on seismiliselt aktiivsed; oskab nimetada olulisemaid vulkaani osi; selgitab, mis tekitab maavärinaid ja mida need endaga kaasa võivad tuua; kirjeldab, kuidas käituda maavärina korral. Lisa 4: Loodusained Planeet Maa, 2. kooliaste Lisa 4: Loodusained Geoloogia, 3. kooliaste
11 Maa mõõtmine Elektromagnetkiirgus Heleduskõverad ruumides. Struve kaart puudutav ekspositsiooni osa, kvadrandi toorikud, töölehed, joonlauad, harilikud, liim. 2 Toimub Tartu tähetorni ruumides. Toolid, voldikud, rühmatöö materjalid. ruumides. Abivahendid: erinevad spetsiaalselt valmistatud töölehed, tahvelarvutid. Programmis uuritakse, kuidas mõõdeti 19. sajandil kolmnurkade abil meridiaankaare pikkust ja proovitakse rakendada kolmnurkade omadusi praktilistesse mõõtmisülesannetesse (vertikaalsed ja horisontaalsed nurgad). Kolmnurga tüüpe ja omadusi uurides pannakse grupitööna kokku tikkudest pusle Eestimaal ja Liivimaal olevatest kolmnurkadest. Abivahendina valmib igal õpilasel ka isiklik paberist kvadrant. Programmi jooksul tutvustatakse ka UNESCO maailmapärandisse kantud Struve geodeetilise kaare mõõtmise lugu. Avastame universumi erinevates elektromagnetspektri lainepikkustes. Programmis uurime kogu elektromagnetspektrit. Rühmatöö käigus uurime kas ja kuidas erinevad kiirguse vormid inimest mõjutavad, millised võivad olla kiirgusallikad, mis ja kuidas kaitseb meid mõne kiirgusliigi eest ning milline näeb meie Päike ja universum välja erinevates lainepikkustes. Programmi esimeses osas tutvustatakse, mis heleduskõver on ja kuidas astronoomid neid oma töös kasutavad. Esimeses rühmatöös saavad õpilased ribadeks lõigatud vaatlusandmed, mis nad peavad korda seadma simuleerides päris andmekogumise viise. Tulemuse saades peavad grupid andmete põhjal tegema oletusi, millise supernoovaga on tegemist. Teises rühmatöös tuleb andmete põhjal ise heleduskõver joonistada ja oletada, millise taevakehaga meie Päikesesüsteemist on tegemist. Selgitab kolmnurga nurkade omadusi ja rakendab neid praktiliste mõõtmisülesannete lahendamisel; Jutustab Struve kaare mõõtmise loo ja põhjendab, mis see kuulub UNESCO maailmapärandisse. Matemaatika: geomeetria. Loodusõpetus: Inimene uurib loodust. Geograafia: kaardiõpetus. Kirjeldab elektromagnetspektrit; Tunneb erinevate kiirguste mõju inimesele ja loodusele; Selgitab, kuidas astronoomid kasutavad spektroskoopiat oma töös. Füüsika: valgusõpetus. - Selgitab, mis on heleduskõver; - Omab kogemusi lihtsamast andmete kogumisest ja tõlgendamisest. Matemaatika: graafiku joonistamine. Füüsika: valgusõpetus.
12 Praktiline astronoomia Kromatograafia Ülikooli muuseum) Elekter Ülikooli muuseum) ruumides. Planetaariumiprogrammid, teleskoobid, planisfääri toorikud, töölehed. 2 Programm viiakse läbi Tartu Ülikooli muuseumi õppeklassis. Vahendid: alkohol, erinevat värvi veekindlad markerid, kumm, pipett, filterpaber, läbipaistvad plastiktopsid, tugevama seinaga topsid, valge puuvillane T-särk. 2 Tartu Ülikooli muuseumi ruumides. Ruum laudade ja toolidega. Materjalid: multimeeter, vask ja tsink, juhtmed, elektrit juhtivad ja mittejuhtivad materjalid, elektrofoormasin, õhupall, Omhi seaduse stend, elektromagneetilise induktsiooni stend, lihtsa elektrimootori mudel. Õpime tundma erinevaid tähtkujusid ning liikumise põhimõtteid. Sissejuhatuseks uurime, mida on võimalik ilma teleskoobita taevas vaadelda. Edasi käigus õpime planetaariumiprogrammi ja taevakaardi abil tundma erinevaid tähtkujusid ning nende liikumist taevas. Seejärel valmistatakse pööratav taevakaart, mille õpilane saab endaga koju kaasa võtta ning täidetakse selle abil tööleht. Lõpus teeme tutvust kahe põhilist tüüpi optilise teleskoobiga lääts- ja peegelteleskoobiga. Meid ümbritsevas maailmas esinevad puhtad ained ja segud. Üheks võimaluseks teada saada, millistest koostisosadest segu koosneb, on kasutada kromatograafiat. Õpilased katsetavad kromatograafia meetodit paberil ja kangal. Uuritakse ka kromatograafia ajalugu ja tutvutakse selle meetodi avastanud Mihhail Tswett i ja tema teadustööga. Elekter. See imetabane nähtus, mida inimesed kasutavad igapäevaelus ja milleta enam keegi elu ette ei kujutaks. Kuid, millest see kõik alguse sai? Mis on elektrivool, hõõrdeelekter, Ohmi seadus ja elektromagnetiline induktsioon? Kuidas on sellega seotud elektrimootor? Elektrit juhtivad ja mittejuhitvad materjalid. Kuidas on võimalik elektrit toota ja milliseid seaduspärasusi saame leida? Saame teada, kes olid elektrinähtuse avastamise võtmeisikud ning kuidas selle kõigega oli seotud Tartu Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot. Nimetab palja silmaga vaadeldavaid objekte; Kirjeldab tähtkujude olemust; Selgitab olulisemaid tähistaeva liikumise põhimõtteid; Oskab nimetada tuntumaid tähtkujusid; Eristab lääts- ja peegelteleskoopi. Lisa 4: 5.4. III kursus Elektromagnetism Elektromagnetlained. IV kursus Mikro- ja megamaailma füüsika. 3. Megamaailma füüsika Õpilane 1) mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja; 2) oskab märgata keemiaga seotud probleeme igapäevaelus, keskkonnas ja praktilises inimtegevuses. : suhtluspädevus, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus Kasutab füüsika mõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, selgitamisel ja prognoosimisel. Teeb katseid, järgib juhendeid ja ohutusnõudeid, valib õigesti sobilikke mõõtevahendeid ning juhindub mõõtes mõõtevahendi käsitsemise reeglitest; Kannab katseandmed tabelisse, töötleb andmeid, esitab tulemused graafiliselt ning teeb järelduse hüpoteesi kehtivuse kohta. Suhtluspädevus; loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.
13 AHHAA ELEKTER III MÄNGU- LINE MATE- MAATIKA labor/auditoorium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid, tikutopsikabe komplektid, rahamängu jaoks vajalikud vahendid. Rühmatööna meisterdame valmis köögi- ja puuviljapatarei. Lahendame elektriga seotud uurimusülesandeid, kasutades eksponaate, AHHAA energiarada ja muid lisavahendeid. Teadusteatri etendusel "Särisev elekter" pööratakse põnevate katsetega ennekõike tähelepanu sellele, kui huvitav - ja kui ohtlik - elekter olla võib. Lahendame AHHAA eksponaatide abil mängudega seotud ja mängulisi matemaatikaja loogikaülesandeid. Rahamängus saavad õpilased meeskondade arendada oma majanduslikku mõtlemist. Huvitavaid matemaatikaülesandeid lahendades saab mänguraha teenida (ja selle eest hiljem endale üht-teist "osta", kui üle jääb), kuid selleks tuleb eelnevalt olemasolevate laenutoodete seast endale sobivam valida, sest ülesandeid saab vaid mänguraha eest. Teises töötoas uurime tikutopsikabe abil tehisintellekti arendamispõhimõtet. Füüsika elektriõpetus. Elektrilaeng. Elektriväli. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Vooluringi osad. Voolutugevus, ampermeeter, pinge, voltmeeter. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited. Elektriohutus. Lühis. Püsimagnet. Magnetväli. Elektromagnet. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, andmete kogumine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Matemaatika arvutamine ja andmed, protsent, funktsioonid. Läbi kiiruse mõõtmise ja liikumise ka loodusõpetus ja füüsika. Programmi läbija tõlgendab igapäevaelus ja teistes õppeainetes ette tulevaid protsentides väljendatavaid suurusi, sealhulgas laenudega (ainult lihtintress) seotud kulutusi ja ohte. Osaleja on probleemülesannete lahendamisel kasutanud oma abivahendeid ja teadmisi sageduste tabeli koostamisest, aritmeetilise keskmise leidmisest, funktsiooni graafiku leidmisest ja tõlgendamisest ja/või sarnastest kolmnurkadest. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, andmete kogumine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist.
14 PAELUV MATE- MAATIKA ASTRO- NOOMIA AHHAA eksponaadid ja katsevahendid, sõlmede töötoa vahendid, graafide töötoa jaoks vajalikud vahendid. planetaarium. AHHAA eksponaadid ja katsevahendid. Õppepäeval lahendame meeskondades AHHAA eksponaatide abil matemaatikaülesandeid, mis kõik on vähemal või rohkemal määral seotud paelte või nööridega. Mitmed ülesanded on mõõtmiseteemalised. Töötoas lahendame paelte abil graafidega seotud ülesandeid ja uurime, kus igapäevaelus graafe esineb (näiteks Facebook, logistika). Päeva lõpus ootab ees temaatiline teadusteater Appi, matemaatika!. Lisaks sissejuhatusele, kokkuvõttele ja 30- minutilisele puhkepausile ootavad õppijaid: rühmatöö, mille käigus ehitatakse astronaudimudelile vaakumkindel skafander ja arutletakse, missuguste tingimustega avakosmoses arvestada tuleb; uurimusülesanded saalides AHHAA eksponaate ja lisavahendeid kasutades (3 5-liikmelistes rühmades). Ülesannete käigus uurime näiteks, milline roll on astronoomias peeglitel, mis on teleskoop ja miks aastaajad vahelduvad ning katsetame estronautide treeningseadet. Võimalusel piilume ka päikesesse aga seda turvalisel moel: läbi spetsiaalse teleskoobi. planetaariumietendus AHHAA täissfäärilises planetaariumis ja mäng Kadunud kosmoses, mille käigus saavad õpilased ise kuuränduriteks kehastuda. Matemaatika geomeetria, arvutamine ja andmed. Läbi kiiruse mõõtmise ja liikumise ka loodusõpetus ja füüsika. Programmi läbinu on laiendanud oma arusaama matemaatika olemusest. Probleemülesannete lahendamiseks kasutab ta abivahendeid ja teadmisi geomeetriast, mõõtmisest, nurkadest ja/või aritmeetilise keskmise leidmisest ning ruumilist mõtlemist. Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, andmete kogumine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus arendamist. Valgusõpetus (füüsika). Päike, täht. Valguse peegeldumine (füüsika). Kuu faaside teke, kumer- ja nõguspeegel. Valguse murdumine (füüsika). Kumerlääts, nõguslääts, varjutused. Kehade vastastikmõju (füüsika). Gravitatsioon, Päikesesüsteem. Rõhumisjõud looduses ja tehnikas (füüsika). Rõhk, manomeeter, õhurõhk, baromeeter. Aastaaegade vaheldumine (füüsika, geograafia) Õpioskustest on tähelepanu all enese juhtimine, koostöö, katsete läbiviimine, andmete kogumine, järelduste tegemine, seostamine ning tulemuste esitlemine. enesemääratluspädevus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika ja loodusteaduste alane pädevus arendamist.
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemFyysika 8(kodune).indd
Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: Füüsika Eesmärgid: Klass: 8 1) kasutab füüsika mõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, selgitamisel
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemLOODUSÕPETUS põhikoolis
LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
Rohkem1637m lisa4
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Ainevaldkond Loodusained 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemLoodusainete ainekava
Loodusainete ainekava. 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk on: kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus ehk reaalne maailmapilt. oskus vaadelda, mõista
RohkemMicrosoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx
Ainevaldkond Loodusained 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-
Rohkem1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste
1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemLISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus
Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna
RohkemLOODUSAINED
LOODUSAINED Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada
RohkemLoodusõetuse ainekava 3
Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on
RohkemII kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet
II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste
RohkemAINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s
AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust
RohkemAINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea
AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega KAARDIÕPETUS
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemMicrosoft Word - III_kooliaste_pr.docx
Pernova Hariduskeskus Praktilised õppeprogrammid Pärnu linn kui õpikeskkond III kooliaste Pärnu Uus põlvkond - teadlik tulevik 1 SISUKORD BIOLOOGIA 1. Mikroskoopia... 4 2. Kuidas paistavad laudteelt Pärnu
RohkemPõhikooli riiklik õppekava
1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemLOODUSAINETE AINEVALDKOND MARTNA PÕHIKOOLIS Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava ÜLDOSA 1. LOODUSTEADUSLIK PÄDE
LOODUSAINETE AINEVALDKOND MARTNA PÕHIKOOLIS Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr 1 06.01.2011 Põhikooli riiklik õppekava ÜLDOSA 1. LOODUSTEADUSLIK PÄDEVUS Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-ja
RohkemAinevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ
Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
RohkemTAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015
TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
RohkemMaterjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.
Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemLoodusõpetuse ainekava 5
Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemKeemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a
Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemLisa 2
Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-
RohkemMatemaatika 1.Valdkonnapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase
Matemaatika 1.Valdkonnapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
Rohkem8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Hulkliikmed ( 45 tundi) Õppesisu Hulkliige. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine ning korrutamine ja jagamine
8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Hulkliikmed ( 45 tundi) Hulkliige. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine ning korrutamine ja jagamine üksliikmega. Hulkliikme tegurdamine ühise teguri sulgudest väljatoomisega.
RohkemKeemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemAINE NIMETUS: MATEMAATIKA AINEKAVA I-III KOOLIASMTES ÜLDOSA Põhikooli riiklik õppekava: Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Kooliastmete õpi
AINE NIMETUS: MATEMAATIKA AINEKAVA I-III KOOLIASMTES ÜLDOSA Põhikooli riiklik õppekava: Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Kooliastmete õpitulemused Nädalatundide jaotumine klassiti Hindamine
RohkemAINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus
AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslik pädevus väljendub
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
RohkemMicrosoft Word - Geograafia_8kl.doc
Geograafia ainekava 8. klass Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
Rohkem1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlm
1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemMicrosoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal
17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemMicrosoft Word - Lisa 3 PK matemaatika.docx
Lisa 3 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Põhikooli ainekavad Ainevaldkond Matemaatika Ainevaldkonna kohustuslikud kursused: Ainevaldkonda kuulub matemaatika, mida õpitakse alates IV klassist.
RohkemQUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN
1 Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 3. osa: PRAKTILISED TEGEVUSED Elektronide difraktsioon Projekti Quantum Spin-Off rahastab Euroopa Liit programmi LLP
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemMicrosoft Word - geograafia ainekava 2015.doc
Geograafia 1. Üldosa 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning
RohkemGeograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j
Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2)
RohkemA.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja prots
Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2)
RohkemGeograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j
Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2)
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemKinnitanud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatus Ainevaldkond LOODUSAINED LOODUSAINED PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õ
Kinnitanud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatus 03.05.2017 Ainevaldkond LOODUSAINED LOODUSAINED PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetusega taotletakse, et põhikooli lõpetaja: tunneb
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemVärska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku
Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4;
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemTallinna Südalinna Kool Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus j
Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemDigikogumike loomine Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš
Digikogumike loomine http://lingid.ee/digikogumik Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš 29.06.2018 Teemad 2 1. Digipädevus õppekavas (Siret) suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
RohkemTALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Kaidi Toomsalu LASTEAIAPRAKTIKA I Praktika materjalid Juhendaja: Astrid Randoja Tallinn 2015
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Kaidi Toomsalu LASTEAIAPRAKTIKA I Praktika materjalid Juhendaja: Astrid Randoja Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus ja eneseanalüüs... 3 Praktika kava... 5 Lõimitud
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemGeograafia ainekava
Geograafia ainekava Õppesisu ja õpitulemused 7. klassis Õppesisu 1. Kaardiõpetus Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa
Rohkem