Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Väljavõte

1 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis pagaritoodete tootmise Tallinna tehases ning koondas tootmise Läti ja Leedu tehastesse. Ühe olulise pagaritööstuse tootmise lõpetamine mõjutas kõiki sektori majandusnäitajaid. Pagaritööstus tootis aasta 9 kuuga u 95 mln euro eest toodangut, millest peaaegu kolmandik eksporditi. Müügitulu kasv aeglustus. Pagaritööstuste aasta 9 kuu müügitulu oli 139,9 mln eurot ehk 7,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Lisaks toodangumahu kasvu aeglustumisele võis käibe kasvu pärssida ka vähenenud müügihinnad. Suurenenud kulutused, sh tööjõupuudusest tingitud palgasurve, tõstsid pagaritööstuse kulusid 14,2% aasta 9 kuuga olid pagaritööstuse kulud 139,9 mln eurot. Käibe kasvu aeglustumine ja kulude kiire kasv on vähendanud pagaritööstuse kasumit aasta 9 kuuga oli pagaritööstuse kogukasum 1 vaid 33,4 tuhat eurot. Statistika andmebaasi lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasum ja aastastatistika puhaskasum ei ole võrreldavad, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid Kulud kasvasid kiiremini kui müügitulu, mis tõi kaasa lisandväärtuse vähenemise. Pagaritööstuses loodi aasta 9 kuuga 28,4 mln eurot puhast lisandväärtust 2, mida oli 13,0% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Sissejuhatus Ülevaates on käsitletud toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuuluvad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK ) järgi gruppi C Kogukasum (-kahjum) = müügitulu - kulud kokku 2 Puhas lisandväärtus = kogukasum (-kahjum) + tööjõukulud 3 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 4 Makarone Eestis ei toodeta 1

2 Ülevaates käsitletakse pagaritööstuse ettevõtetena järgmisi ettevõtteid: Leivatootmine o Leiva- ja saiatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine o Valikpagaritoodete (koogid, pirukad, tordid jms) tootmine Kuiviku- ja küpsisetootmine o Kuivikute, küpsiste, piparkookide jms pagaritoodete tootmine o Röstitud leiva- ja saiatoodete tootmine o Säilitusainetega pagaritoodete tootmine o Magusate ja soolaste suupistete tootmine (kreekerid, soolapulgad, vahvlid jms) Ülevaates on vaadeldud ettevõtete positsiooni majanduses, investeeringuid ning põgusalt on puudutatud ka väliskaubandust. Ülevaate tegemisel on kasutatud Eesti Statistikaameti (SA) lühiajastatistika andmeid. Ülevaates käsitletud majandusnäitajad on kõigi valimisse kuuluvate ettevõtjate keskmised, seega ei kajasta see kõigi ettevõtete olukorda võrdselt, vaid näitab valimi statistilist üldistust. Üksikute ettevõtete näitajad võivad ülevaates toodud keskmisest erineda. Ülevaates kasutatud SA andmed on seisuga. Positsioon majanduses Pagaritööstuses tegutseb keskmiselt ettevõtet (juriidilist isikut). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute 5 arvu järgi) oli pagaritööstuses kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad peaaegu 70% kogu ettevõtete arvust. Vaatamata suurele ettevõtete arvule annavad neli suuremat ettevõtet ~70% pagaritööstuse müügitulust. SA lühiajastatistika andmetel toodeti aasta 9 kuuga pagaritööstustes kokku ~95 mln euro eest toodangut. Alates aprillist võis täheldada mõningast toodangumahu langust. Vähenemise üheks põhjuseks võib olla Fazeri tegevuse lõpetamine Eestis. Pagaritööstuses toodeti aasta 9 kuuga 9,0% toiduainetööstuse ning 1,4% töötleva tööstuse toodangust. Kui veel mõned aastad tagasi oli pagartööstus selgelt siseturule orienteeritud tegevusharu, siis viimastel aastatel on ekspordi osatähtsus toodangus oluliselt kasvanud. Pagaritööstused ekspordivad peaaegu kolmandiku oma toodangust. Lisaks värsketele pagaritoodetele on suurenenud külmutatud toodete väljavedu. Pagaritoodete väljavedu suurenes aasta esimesel poolaastal 5% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. 5 Kõik ettevõttes töötavad isikud, olenemata töönädala pikkusest 2

3 Joonis 1. Pagaritööstuse toodang (mln ), osatähtsus töötlevas ja toiduainetööstuses (%) Allikas: SA, Maaeluministeeriumi arvutused Majandusnäitajad Kõige enam on aastal sektori majandustulemusi mõjutanud ühe olulisema pagaritööstuse Fazeri, otsus konsolideerida oma tegevus Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis pagaritoodete tootmise Tallinnas ning koondas tootmise Läti ja Leedu tehastesse. Fazeri otsus mõjutas sektori kõiki olulisi majandusnäitajaid. Müügitulu kasv aeglustus. Pagaritööstuste müügitulu oli aasta 9 kuuga 139,9 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu 7,2% (2014. a 9 kuud 14,5%). Müügitulu kasvu panustasid alla 100 töötajaga ettevõtted. Fazeri müügitegevuse lõpetamise tagajärjel oli üle 100 töötajaga ettevõtete müügitulu kasv peaaegu olematu (+0,4%). Lisaks võis käibe kasvu pärssida ka vähenenud müügihinnad. Toiduainetööstuse tootjahinnad olid aasta 9 kuuga ~4% madalamad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes koduturul pagaritoodete müük langes, kuid kasvas müük välisturul. Pagaritööstuse müügitulu moodustas aasta esimesel poolaastal 10,5% toiduaine- ning 1,7% töötleva tööstuse müügitulust. Pagaritööstuse kulud aasta 9 kuuga kasvasid, olles 139,9 mln eurot ehk 14,2% suuremad kui eelmisel aastal samal perioodil. Viiendiku kuludest moodustavad tööjõukulud ja nende osakaal on viimastel aastatel tasapisi suurenenud. Kvalifitseeritud tööjõupuudusest tingitud palgasurve suurendas tööjõukulusid 15,4% aasta 9 kuuga oli pagaritööstuse kogukasum vaid 33,4 tuhat eurot (2014. a 9 kuud 8,1 mln ). Ühe suurtootja tegevuse lõpetamine tõi kaasa sektori kasumlikkuse olulise vähenemise. Sektori kasum tulenes alla 100 töötajaga ettevõtetest, samal ajal kui üle 100 töötajaga ettevõtete (kuhu kuulub ka Fazer) aasta 9 kuu kogukahjum oli 1,8 mln eurot. Kahjum tulenes asjaolust, et tootmise lõpetamisega kaasnevad kulud ületasid oluliselt müügitulu. 3

4 2015. aasta 9 esimese kuuga teenis pagaritööstus 0,04% toiduaine- ning 0,007% töötleva tööstuse kogukasumist. Joonis 2. Pagaritööstuse müügitulu, kulud, kogukasum (mln ) Allikas: SA Esialgsetel andmetel loodi pagaritööstuses aasta 9 kuuga puhast lisandväärtust 28,4 mln eurot, mida oli 13% vähem võrreldes eelneva aasta sama ajaga. Pagaritööstus annab 11,3% toiduaine- ning 1,6% töötleva tööstuse lisandväärtusest. Joonis 3. Pagaritööstuses loodud puhas lisandväärtus (mln ), osatähtsus töötlevas ja toiduainetööstuses Allikas: SA Pagaritööstus on üks tööjõumahukamaid tegevusalasid toiduainetööstuses, kus tegutseb keskmiselt 19,4% toiduainetööstuses ning 2,8% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest. Majanduskriisi aastatel tööga hõivatute arv pagaritööstuses järsult vähenes. Vaatamata mõningasele hõivatute arvu suurenemisele viimasel aastal, jääb see endiselt alla kriisieelsele tasemele. SA andmetel oli aasta 9 kuu andmetel pagaritööstuses tööga hõivatud keskmiselt 2957 inimest, mida oli 270 4

5 inimese võrra (+10,1%) rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Hõive kasvu võis mõjutada aasta 1. juulil kehtima hakanud töötajate registreerimiskohustus. Eriti tuntav on seaduse mõju mikroettevõtetele, sest nendes ettevõtetes on hõivatute arv peale seaduse jõustumist kuuekordistunud (+245 hõivatut). Joonis 4. Tööga hõivatute arv pagaritööstuses, osatähtsus toiduaine- ja töötlevas tööstuses (%) Allikas: SA Pagaritööstuses kasutatakse endiselt palju inimtööjõudu ja sellest tulenevalt jääb pagaritööstuse tööviljakus 6 madalamaks nii töötleva kui ka toiduainetööstuse tegevusalade vastavast näitajast. Pagaritööstuses loodi aasta 9 kuuga 9,6 tuh eurot lisandväärtust töötaja kohta ehk 21,0% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga Joonis 5. Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel (tuh ) Allikas: SA, Maaeluministeeriumi arvutused 6 Tööviljakus = puhas lisandväärtus / tööga hõivatud inimeste arv 5

6 Pagaritööstuse aasta 9 kuu keskmine brutotunnitasu 7 oli 5,8 eurot, mida oli 5,8% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Võrreldes toiduainetööstuse keskmisega kerkis pagaritööstuse töötasu aeglasemalt. Üheks brutotunnitasu kasvu aeglustavaks teguriks võis olla eelmise aasta 1. juulil kehtima hakanud töötajate registreerimiskohustus. Selle tulemusel suurenes varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. Eesti Panga hinnangul 8 pärssis töötajate registreerimiskohustus nii keskmise palga kui ka tunnitasu kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Pagaritööstuse keskmine brutotunnitasu jäi alla nii töötleva kui ka toiduainetööstuse tegevusalade keskmisele vastavalt 19% ja 13%. Joonis 6. Keskmine brutotunnitasu ( ) Allikas: SA, Maaeluministeeriumi arvutused Investeeringud Investeeringud on taas hakanud suurenema, mille üheks põhjuseks on ka EL finantsperioodi toetusmeetmete avanemine. Pagaritööstuse ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse aasta 9 kuuga 5,4 mln eurot ehk 61% (+2,1 mln ) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 7 Brutotunnitasu = palgakulu/ töötatud tunnid 8 6

7 Joonis 7. Pagaritööstuste investeeringud materiaalsesse põhivarasse (mln ) Allikas: SA Kasumlikkuse vähenemise tõttu ettevõtete võime oma investeeringuid rahastada halvenes, samas olid laenuintressid madalad. Eesti Panga andmetel 9 ettevõtted elavdasid investeerimist väliskapitali kaasabil, kuna aasta 9 kuu lõpuks oli ettevõtete laenujääk suurenenud eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Kõige rohkem investeeris pagaritööstus muudesse masinatesse ja seadmetesse (v.a arvutid ja transpordivahendid), kokku 3,6 mln euro väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringutest 66,5%. Suur osa investeeringutest kulus ka ehitamisele ja renoveerimisele 795 tuh eurot ehk 14,7% koguinvesteeringust. Seega investeerisid ettevõtted nii potentsiaalse efektiivsuse kui ka mahu kasvu. Tootlikkuse parandamiseks on väga oluline suurendada investeeringuid masinatele ja seadmetele. Põhivara liigiti suurenesid eelmise aastaga võrreldes kõige enam investeeringud ehitamisse ja renoveerimisse (+177%) ning muudesse masinatesse ja seadmetesse (v.a arvutid ja transpordivahendid) (+164%) Vähenesid investeeringud ehitiste soetamisse ( -90%)

8 Joonis 8. Investeeringute jaotumine pagaritööstuses, aasta 9 kuud (%) Allikas: SA Hinnad Teraviljatoodete hinna kujunemisel on üheks oluliseks komponendiks põhitooraine maksumus. Teravilja kokkuostuhinnad Eestis sõltuvad maailmaturu hindadest. Maailma teraviljatoodangu kasvu ja varude taastumise tulemusel on teravilja hind viimastel aastatel olnud languses. Head teraviljasaaki prognoositakse ka 2015/2016 saagiaastaks ning sellest tulenevalt jätkus hinnalangus ka aastal. Kuigi tööstuse hinnamuutused on üldiselt seotud tooraine maksumusega, siis alati ei kandu need mõjud üks-üheselt tootjahindadesse. Tavaliselt kandub tooraine hinnamuutus tootjahindadesse ajalise nihkega. Hinnakujunduses mängib olulist rolli ka nõudlus nii Eestis kui ka välisturgudel. Eestis on konkurents leiva- saiaturul väga suur ning see avaldab survet hindadele. TNS Emori andmetel oli aasta 9 kuu keskmine toidunisu hind 0,17 /kg, mis oli 5,6% vähem kui aastal samal ajal. Nisujahu maksis keskmiselt 0,60 /kg ehk 6,3% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Saia keskmine hind oli 1,29 /kg ehk 3% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 8

9 Joonis 9. Saia, toidunisu, nisujahu hind 10 ( /kg) Allikas: EKI, TNS Emor Toidurukki aasta 9 kuu keskmine kokkuostuhind oli 0,12 /kg. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes toidurukki kokkuostuhind 14,8%. Leivakilo keskmine hind kauplustes oli 1,30 eurot. Eelneva aasta sama ajaga võrreldes odavnes leib 1,5%. Joonis 10. Leiva ja toidurukki hind ( /kg) Allikas: EKI, TNS Emor 10 Teraviljatoodete hinnad sisaldavad käibemaksu 9

10 Kaubandus Esialgsetel andmetel eksportis pagaritööstus aasta 9 kuuga ~27 mln euro eest toodangut, mida oli 4,7% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Pagaritööstuse eksport moodustas aasta esimesel poolaastal ~7,2% toiduainetööstuse ning ~0,6% töötleva tööstuse toodangu väljaveost. Tabel 1. Pagaritööstuse koondandmed 9 k k 2015 Muutus (%) Positsioon majanduses Toodangu väärtus, mln 97,4 94,3-3,2 Pagaritööstuse toodangu osatähtsus (%) toiduainetööstuses 8,7 9,0 +0,2 pp töötlevas tööstuses 1,4 1,4 - Majandustegevuse näitajad** Müügitulu, mln 130,6 139,9 +7,2 Kulud, mln 122,5 139,9 +14,2 Kogukasum, mln 8,1 0,03-99,6 Puhas lisandväärtus, mln 32,6 28,4-13,0 Pagaritööstuse lisandväärtuse osakaal (%) toiduainetööstuses 13,5 11,3-2,2 pp töötlevas tööstuses 1,9 1,6-0,3 pp Tööviljakus lisandväärtuse alusel, tuh 12,1 9,6-21,0 Tööga hõivatute arv pagaritööstuses ,1 Keskmine brutotunnitasu, 5,2 5,5 +5,8 Investeeringud Investeeringud materiaalsesse põhivarasse, tuh 3355,0 5417,4 +61,5 ehitiste soetamine 289,6 28,105-90,3 ehitamine ja rekonstrueerimine 286,8 794,5 +177,0 transpordivahendid 115,0 303,2 +163,7 arvutid 37,5 51,8 +38,1 muud masinad ja seadmed 2008,6 3603,1 +79,4 maa ,1 Legend pp protsendipunkti suurenenud vähenenud 10