Vähihaigestumus ja põlevkivisektori võimalikud mõjud: ökoloogiline uuring

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Vähihaigestumus ja põlevkivisektori võimalikud mõjud: ökoloogiline uuring"

Väljavõte

1 2015 Vähihaigestumus ja põlevkivisektori võimalikud mõjud: ökoloogiline uuring JANE IDAVAIN, HANS ORRU, KATRIN LANG Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

2 Sisukord SISSEJUHATUS... 2 Eelnevad põlevkivisektoris läbiviidud vähiuuringud... 2 Vähi põhjused... 4 Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja... 4 Kõri pahaloomuline kasvaja... 4 Naha muud pahaloomulised kasvajad... 5 Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja... 5 Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja... 5 Kusepõie pahaloomuline kasvaja... 5 Mitte-Hodgini tüüpi lümfoom... 6 Leukeemia... 6 Radoon... 6 METOODIKA... 7 Ökoloogiline uuring... 7 Vähki haigestumuse andmed ning uuritud vähipaikmed... 7 Vähi haigestumuskordajate leidmine... 8 Omavalitsuste grupeerimine... 8 Radoon... 8 TULEMUSED Põlevkivi kaevandusmahud Vähihaigestumus Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja Radoon kui oluline kopsuvähirisk Ida-Virumaal Kõri pahaloomuline kasvaja Naha muud pahaloomulised kasvajad Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja Kusepõie pahaloomuline kasvaja Mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom Leukeemia UURINGU PIIRANGUD KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

3 SISSEJUHATUS Vähk on üldnimi organismi paljudele erinevatele halvaloomulistele kasvajatele. Põhimõtteliselt tähendab vähk raku kasvamise normaalsete protsesside häiret, mille tagajärjel hakkab rakk kontrollimatult kasvama. Vähk võidakse liigitada ka inimese pärilikkusest tulenevaks DNA muutusi põhjustavaks sündmuste ahelaks. Vähihaigus on üpris tavaline. Eestis haigestub igal aastal vähki umbes inimest ning esmahaigestumiste arv tasapisi kasvab. Selle peamiseks põhjuseks on ühelt poolt inimeste pikaealisus ning lisaks hakkavad suured vanusegrupid peale sõda sündinud inimesi jõudma ikka, mil sageneb ka haigestumine erinevatesse tõvedesse, sealhulgas vähki. Kõige enam diagnoositakse vähki üle 60- aastastel inimestel, kuid vähki esineb ka lastel, noortel ja keskealistel. Kuigi kõiki vähi põhjuseid ei tunta, on aga mõned olulised põhjused ammu teada. Teatakse, et suitsetamine ja radoon põhjustavad kopsuvähki, ülemäärane ultraviolettkiirgus nahavähki, asbestitolm kopsu- ja bronhivähki. Teatakse ka, et mitte kõik inimesed, kes suitsetavad, saavad liialt päikesekiirgust või puutuvad kokku asbestiga, ei haigestu vähki. Tänapäeval arvataksegi, et vähk on keerulise, koos mõjuvate tegurite ahela lõpptulemus. Rakkudes võib olla eelsoodumus vähi pärilikel põhjustel olemas. Seda omakorda võimendavad mitmed vähi teket soodustavad keskkonnategurid, milledest üheks võib olla põlevkivisektorist johtuv keskkonnasaaste. Antud uuringu eesmärk on vaadelda vähi haigestumust põlevkivisektori saastega kokku puutuvates ning mitte kokku puutuvates piirkondades viimase 18. aasta vältel ning diskuteerida erinevate põhjuste üle, mis on seda võinud mõjutada. Eelnevad põlevkivisektoris läbiviidud vähiuuringud Ülevaade eelnevatest põlevkivisektoris läbiviidud vähiuuringutest on toodud Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu kirjanduse ülevaates (Orru et al., 2014). Sellest selgus, et eelnevad andmed aastatel ei erinenud põlevkivibasseinis halvaloomulistesse kasvajatesse haigestumuse standardiseeritud näitajad statistiliselt oluliselt (p>0,05) riiklikust tasemest nii kõikide lokalisatsioonide kui peamiste lokalisatsioonide (kopsud, magu, nahk) kohta põlevkivibasseini vastavatest näitajatest aastatel Seega antud 4519 inimest kaasanud epidemioloogilises uuringus põlevkivikeemia ja energeetika tööstuse kantserogeenset mõju ei leitud (Etlin, 1989). 2

4 Samas hilisemates uuringutes on arvatud, et põlevkivisektor võiks siiski olla seotud suurema vähiriskiga (Hemminki ja Veidebaum, 1989). Enamus sellest teadmisest rajaneb töökeskkonnas läbiviidud mõõtmistel ja biomonitooringu andmetel. Lisaks on teada, et mitmed Ida-Virumaa (põlevkivi)- tööstusele omased saasteained nagu benseen, formaldehüüd ja peened osakesed on inimesele kindlalt kantserogeensed (Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri järgi kuuluvad gruppi 1). Nii on eelnevates uuringutes Eestis leitud, et benseeni kontsentratsioon oli kaevandustes kaks korda kõrgem kui mõnes teises tootmisüksuses. Kuna kaevanduste ventilatsioonisüsteemid olid nõrgad ning kaevandustest toimub tooraine käitlemine diiselkütust kasutavate masinatega, oli kaevanduse töötajatel benseeniga kokkupuude tunduvalt suurem kui töötajatel, kelle töökoht asus maa peal (Sørensen et al., 2004). Hiljutistes suurtes kohortuuringutes USAs on leidnud kindlat tõestust seosed suurema diiselkütuse heitgaasidega kokkupuute ning kõrgema kopsuvägi ja selle allvormide haigestumuse vahel (Attfield et al. 2012; Gamble et al., 2012). Töötamine Eesti kaevanduses ja põlevkivitööstuses on põhjustanud ka DNA kahjustusi (Knudsen et al., 2005) ning mitmeid muutusi biomarkerite sisaldustes nagu s-pma ja t,t-ma hapete mõõtmistulemuste kõrgemad väärtused (Kivistö et al., 1997; Sørensen et al., 2004) ning 5- aminolevuleenhappe (ALH) suuremat aktiivsust (Muzyka et al., 2004). Lisaks olid need näidud tunduvalt suuremad suitsetavatel kaevanduse töötajatel (65% kaevanduse töötajatest olid nende uuringute alusel suitsetajad) (Sørensenet al., 2004; Muzyka et al., 2004). Diiselmootorite heitgaasidega kokkupuude põhjustas ka heemi sünteesi muutusi, mille tulemuseks oli ALA ja PP kuhjumine kaevurite lümfotsüütides (Muzyka et al., 2004). Lisaks märgiti, et diisli heitgaasidega kokkupuutuvate töötajate tervis sõltub üldiselt sellest, kui kaitsev on nende organism ja milline on kokkupuute tase (Muzyka et al., 2002, 2004). Samas vereplasmas olevad vähile iseloomulikud ras (p21) valgud seost benseeniga ei andnud (Anderson et al., 1999). Avastatud on selge korrelatsioon ALH suurenemisega kehas ning maksavähi vahel (Monteiro et al., 1991). ALH sisalduse kasv võib viidata immuunmehhanismide nõrgenemisele ekspositsioonil põlevkivitööstuse saatele, mis põhjustab olulisi häireid heemi süsteesis ja ainevahetuses (Pille jt., 2004). Biomonitooringu käigus on uuritud ka koksiahju töötajate kuseteede metaboolsete ensüümide geneetilise polümorfismi mõju mutageensusele, mõõtes 1-hüdroksüpüreeni (1-OHP) kontsentratsiooni kuseteedes ning valgete vereliblede aromaatseid DNA adukte. Eesti töötajad olid Soome töötajatest ligi 5 korda enam eksponeeritud, kuna püreeni hulk töötajate õhus oli keskmiselt 8,1 µg/m³ ning keskmine B(a)P kontsentratsioon oli 5,7 µg/m³ (Kuljukka et al., 2002). Uuringutes on leitud ka nii kaevuritel kui ka keemiatehase töötajatel nahal benso(a)püreenist (B(a)P) põhjustatud kahjustusi (Sørensen et al., 2004). Lisaks on Eestis leitud põlevkivisektorist pärineval saastatusel genotoksilist mõju (näiteks Kahn et al., 1986,; Pruul et al., 1996). 3

5 Vähi põhjused Vähkkasvaja tekib erinevate põhjuste koosmõjul ning ühest selgepiirilist põhjust on tavaliselt raske tuua. Kinnitust on leidnud, et nii kopsuvähi, kusepõievähi, kõrivähi kui neeruvähi korral on peamiseks vähi tekitajaks suitsetamine. Neeruvähi korral ka rasvumine. Radooni peetakse teiseks kopsuvähi põhjustajaks suitsetamise järel. Kahe kahjuliku teguri koosmõju (radoon ja suitsetamine) suurendavad vähki haigestumuse riski. Alates aastast on Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus (International Agency for Research on Cancer, IARC) lisanud õhusaaste (peened osakesed ja transpordist tingitud saastatus) kui üheks olulisemaks keskkonnast tulenevaks vähkkasvaja tekitajaks. Antud uuringu vähkkasvajate paikmete valim (vt järgnevalt välja toodud paikmete nimetusi) on koostatud eelnevalt kirjanduses uuringutega kinnitust leidnud erinevate vähijuhtude esinemissagedusest nii põlevkivi kui ka nafta töötlemise jm tootmise sektoris (Twort, Ing, 1928; Hueper, 1953; Smith, Witschi, 1983; IARC, 1985; Miller et al., 1986; Seldén, 1986; Wilson, Holland, 1988; Sans et al., 1995; Wilkinson et al., 1999; Petrauskaite et al., 2002; Belli et al., 2004; Tsai et al., 2004; Edwards et al., 2006; Simonsen et al., 2010). Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt iga paiget ja tuuakse välja keskkonnateguritega eelnevalt seostatud põhjused. Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid. Keskkonnateguritest on bronhi ja kopsu pahaloomuliste kasvajatega seostatud suitsetamist, loodusliku radooni olemasolu, asbesti, õhu saastatust, diiselmootori heitgaase. Kõri pahaloomuline kasvaja Kõri pahaloomulise kasvaja all mõeldakse peamiselt kõri piirkonna erinevaid pahaloomulisi kasvajaid. Nagu paljude teiste kasvajate puhul, pole ka kõrivähi tekkemehhanism praeguseks täiesti välja selgitatud. Kõige rohkem esineb kõrivähki kõripealise piirkonnas (seal, kus on anatoomiline ühendus söögitoru ja hingetoru vahel). Keskkonnateguritest on kõri pahaloomulise kasvajaga seostatud suitsetamist ja liigset alkoholi tarbimist, kokkupuudet asbesti, puutolmu propüülalkoholi ja tekstiilitööstuse kemikaalidega. 4

6 Naha muud pahaloomulised kasvajad Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid (maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk), mis tekivad naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Eestis on aastas esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Kuna aga melanoomi on seostatud eeskätt ultraviolettkiirguse, mitte aga muu keskkonna saastusega, jäeti melanoom käesolevast analüüsist välja. Keskkonnateguritest on naha muude pahaloomuliste kasvajatega seostatud lisaks ultraviolettkiirgusele ka suitsetamist, inimese papilloomviirust, arseeni ning tõrvas, õlis ja söes olevaid süsivesinikke. Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom. Keskkonnateguritest on neeru pahaloomuliste kasvajatega seostatud suitsetamist, rasvumist, C- hepatiiti. Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja Maksa ja maksasiseste sapiteede vähk, tähendab seda, et kasvaja asub maksas ja seal olevates sapiteedes. Peamiseks riskifaktoriks maksavähi tekkel on maksatsirroos, mis on alkoholi liigtarbimise või B-hepatiidi tagajärjel tekkinud. Teisel kohal riskitegurite hulgas on maksa parasitaarsed haigused (malaaria jt) ja alkoholism koos alatoitumusega. Keskkonnateguritest on maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomulist kasvajat seostatud alfatoksiinidega (mürgised seened, mis tekivad teraviljadel, kaunviljadel, pähklitel). Kusepõie pahaloomuline kasvaja Üle 90% kusepõievähkidest areneb kuseteede seinu katvas koes (sarnaselt ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis), sellist kasvajat nimetatakse transitoorrakuliseks ehk uroteliaalseks kartsinoomiks. Teistest kasvajatüüpidest võib kusepõies esineda veel adenokartsinoom, mille teket seostatakse pikaajaliste -ja sagedaste põletike ning kroonilise ärritusega ning lamerakuline vähk, mille riskifaktorid on sarnased adenokartsinoomile. Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. Mehed haigestuvad üle kahe korra sagedamini kui naised. Haigestumus sageneb vanemas eas eriti üle 65-aastaste inimeste hulgas, 5% esineb alla 45-aastaste seas. Keskkonnateguritest on kusepõie pahaloomulise kasvajaga seostatud suitsetamist, osasid tööstuslikke toorained nagu aromaatsed amiinid, nitrosoamiinid ja bensidiin. 5

7 Mitte-Hodgini tüüpi lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom on rühm erinevaid lümfaatilisi kasvajaid, kuhu kuuluvad erinevad lümfoomi vormid. Mitte-Hodgkini lümfoomid jagatakse kaheks peamiseks vormiks: (1) B-rakulised lümfoomid (arenevad ebanormaalsetest B-lümfirakkudest) ja (2) T-rakulised lümfoomid (arenevad ebanormaalsetest T-lümfirakkudest). Keskkonnateguritest on mitte-hodgkini lümfoomi seostatud benseeni, PCBde ja dioksiinidega. Leukeemia Leukeemia on vere ja luuüdi vähk. Vähi ja nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu saavad geneetiliselt muteerunud valged verelibled kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste rakkude eluruumi. Olenevalt sellest, mis tüüpi valged verelibled muteeruvad ja seega vähirakuks muutuvad, saab eristada erinevaid leukeemia vorme. Igal juhul muutub vere koostis haiguse tulemusel nii palju, et see võib olla eluohtlik. Leukeemiat on nelja vormi: (1) akuutne ehk äge lümfoidne leukeemia, (2) krooniline lümfoidne leukeemia, (3) akuutne ehk äge müeloidne leukeemia ja (4) krooniline müeloidne leukeemia. Keskkonnateguritest on leukeemiat seostatud ioniseeriva kiirguse, benseeni ja naftakeemiaga. Radoon Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne mürkgaas. Radoon tekib maapinnas ja kivimites asuva uraani radioaktiivse lagunemise tulemusena. Oma gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases ning võib tungida pragude kaudu hoonetesse. Eriti ohtlik on radoon kaevanduses töötavate inimeste jaoks. Pikaajaline elamine ja töötamine suure radoonikontsentratsiooniga elamutes põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurus sõltub radooni kontsentratsioonist ning perioodist, mille vältel on mingis hoones elatud. Kõrgenenud riskiks kopsuvähki haigestumisel on kõrge radooni sisalduse juures ka siseruumides suitsetamine (IARC, 2012). Radoon on maailmas number üks kopsuvähi põhjustaja. USAs haigestub radooni põhjustatud kopsuvähki aastas inimest. Kopsuvähk on ka Eestis kõige sagedasem vähivorm, mis põhjustab 21% kõigist vähisurmajuhtudest. Eesti Vähiregistri andmeil registreeritakse igal aastal keskmiselt 700 uut kopsuvähijuhtu. Vastavalt Karolinska Instituudi epidemioloogilisele uuringule radoonist tuleneva kopsuvähiriski kohta teostati sarnane uuring ka Eestis, millest selgus, et radoon põhjustab 12% ehk ligikaudu uut kopsuvähijuhtu aastas. Keskmiselt radooni põhjustatud 95 juhust vaid 13% oli seotud mitte suitsetajatega (Pahapill, 2003). 6

8 METOODIKA Ökoloogiline uuring Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib inimesi, rahvastikurühmi ja nende haigusi: haigestumist, põhjusi ja tagajärgi, ja haiguste võimalikku kontrolli all hoidmist. Seoste uurimisel omavad tähtsust järgmised terminid: ekspositsioon ehk kokkupuude tegur, mille seost meid huvitava terviseseisundi või tervisesündmusega me uurime ja tulem terviseseisund või tervisesündmus, mille vastu me huvi tunneme. Põlevkivitööstuse võimalike mõjude uurimisel rahvastikus on ekspositsiooniks kas elu- või töökeskkonnast tulev kokkupuude põlevkiviga seotud kahjulike ainetega ning tulemiks mingi haigus, näiteks vähkkasvaja. Oluliseks teguriks ekspositsiooni mõju uurimisel on ekspositsiooni aeg ehk siis antud olukorras põlevkiviga seotud kahjulike ainetega kokkupuutumise aeg. Keskkonnaepidemioloogias on kasutusel ka uuringud, mis võrdlevad ekspositsiooni ja tulemi esinemist rühma tasandil, analüüsi ühikuks on rühm. Neid nimetatakse ökoloogilisteks uuringuteks. Ökoloogilised uuringud kasutavad sageli rutiinselt kogutud andmeid. Nad on sobivad esimese etapina võimaliku põhjusliku seose selgitamisel. Ökoloogilist uuringut peetakse sobivaks meetodiks rühma tasemel toimivate tegurite uurimisel. Ka elu- ja töökeskkonnast tulenev ekspositsioon toimib rühmatasandil ning see asjaolu muudab antud uuringukavandi selles kontekstis sobivaks. Vähki haigestumuse andmed ning uuritud vähipaikmed Vähiuuringu teostamiseks Ida-Virumaal on kasutatud Eesti Vähiregistri andmeid. Vähijuhtudest teatamine antud registrisse on kohustuslik kõigile Eestis töötavatele arstidele, kes diagnoosivad või ravivad vähki. Uuringu alguseks võeti aasta 1992 ehk Eesti taasiseseisvumine, kuna meie analüüs käib valdade kohta. Enne seda oli haldusjaotus teine ning andmete saamine sellisel tasemel raskendatud. Vähiregistris olid uuringu tegemise ajal korrastatud andmed järjepidevalt olemas kuni aastani Vähiregistri ökoloogilises uuringus võeti arvesse inimese vähki haigestumise aasta ( ) ning analüüsiti erinevaid pahaloomuliste kasvajate paikmeid (klassifikatsiooni kood(id) johtuvalt Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikaatorist (RHK 10): maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja [C22], kõri pahaloomuline kasvaja [C32], bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja [C34], naha muud pahaloomulised kasvajad [C44], neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja [C64], kusepõie pahaloomuline kasvaja [C67], mitte-hodgkini tüüpi lümfoom [C82-C85], leukeemia [C91-C95]. 7

9 Vähi haigestumuskordajate leidmine Haigestumuskordajad arvutati valla tasandil elaniku kohta eraldi meeste ja naiste hulgas. Selleks jagati haigusjuhtude arv vallas läbi elanike arvuga antud vallas antud aastal. Kuna väikestes valdades võivad haigestumuse kordajad erinevatel aastatel oluliselt erineda, arvutati nende põhjal keskmised kordajad 6-aastastel perioodidel: , , Elanike haigestumist uuriti vanuserühmas aastat. Omavalitsuste grupeerimine Uuringu aluseks võeti omavalitsuste jaotus Ida-Viru maakonnas a seisuga. Uuritavateks valdadeks on Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna, Vaivara ning linnadeks Jõhvi vallasisene linn, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi ja Sillamäe. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse andmetele on omavalitsusüksused jagatud põlevkivi tootvateks, põlevkivi toormel põhinevaks elektrijaama, põlevkivi kaevandamise ning mitte-põlevkivi valdadeks (Joonis 1). Põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja elektrijaamades kasutamise andmete jaotamine toimus ajalooliselt kasutuses olevatest andmetest Eesti Geoloogiakeskuses (Varb ja Tambet, 2007). Põlevkivi tootmisega tegelevad omavalitsused või asustusüksused on Kiviõli ja Kohtla-Järve linn. Põlevkivi kaevandavad või kaevandanud omavalitsused või asustusüksused on Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila. Põlevkivi toormel töötavad elektrijaamade omavalitsused või asustusüksused on Narva, Püssi ja Sillamäe linn ning Vaivara vald. Põlevkivitööstusega otseselt mitte kokku puutunud Ida-Viru maakonna omavalitsused või asustusüksused on Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse ja Tudulinna vald ning Jõhvi vallasisene linn ja Narva-Jõesuu linn. Radoon Ida-Viru maakonna omavalitsuspõhine radooni leviku kaart eluruumide ja töökeskkonna esimeste korruste ja keldrite kohta põhineb Keskkonnaagentuuri mõõtmistulemuste andmetel. Vastavalt EVS 840:2008 standardile Radooniohutu hoone projekteerimine, peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirväärtusega radoonitaseme kohta hoonete siseruumides. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon, mis jääb alla 400 Bq/m3. 8

10 Joonis 1. Omavalitsuste jagunemine põlevkivi kaevandavateks, tootvateks, põletavateks ning mittepõlevkivi valdadeks. 9

11 Aastane kaevandusmaht (mln tonni) TULEMUSED Põlevkivi kaevandusmahud Üheks indikaatoriks, mis iseloomustab põlevkivisektoriga seotud saastatust, võib lugeda põlevkivi kaevandusmahtusid (eeskätt 1980ndatel ja 90ndatel, mille kohta usaldusväärsed andmed saasteainete heidete kohta puuduvad). Aastal 1980 olid kaevandusmahud kõige suuremad, ulatudes ligi 30 mln tonnini aastas. Alates sellest hetkest on toimunud kaevandusmahtude järk-järguline vähenemine kuni aastani, mil need olid väikseimad: ligi 9,5 mln t aastas. Peale seda on toimunud kaevandusmahtude mõningane tõus. Käesoleva hetke kaevandusmahud on küll poole suuremad kui minimaalse kaevandamise ajal, kuid moodustavad siiski vaid poole tippajal kaevandatust. Joonisel 2 on toodud kaevandusmahud uuringuperioodi ( ) vältel ning sellele eelneva ja järgneva nelja aasta jooksul. Uuritaval kolmel perioodil olid suurimad kaevandusmahud aastatel , väikseimad aastatel ning seejärel mõnevõrra suurenesid aastatel (Joonis 1, uuringuperioodide algus ja lõpp on tähistatud joonisel punktiga). Põlevkivi kaevandusmaht Joonis 2. Põlevkivi aastane kaevandusmaht Eestis aastatel

12 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Vähihaigestumus Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja Nii nagu kogu Eestis on ka Ida-Virumaa meeste hulgas levinud bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja. Kogu perioodi ( ) vältel on võrreldes ülejäänud Eesti keskmisega kopsuvähi haigestumus Ida-Virumaal olnud kõrgem (Joonis 3). Põlevkivisektori valdadest on see kõrgeim olnud kaevandusvaldades (keskmiselt 134 juhtu aastas), mis võiks viidata võimalikule kaevanduse suuremale mõjule. Kõige madalam on kopsuvähi haigestumus olnud elektrijaama valdades (keskmiselt 102 juhtu aastas). Kusjuures perioodil oli suurim haigestumus hoopis mittepõlevkivi valdades ning see on alates a kasvanud. Antud muutused viitavad pigem teistele teguritele (peamiselt eluviisist tingitud), mis kopsuvähi haigestumust on mõjutanud. Samas ülejäänud Eesti keskmine haigestumus on uuringuperioodil jäänud samaks. Bronhi ja kopsu pahaloomulisse kasvajasse haigestumine on naiste hulgas kasvanud nii Eestis keskmiselt kui ka Ida-Virumaal (Joonis 4). Keskmiselt on naiste hulgas kopsuvähi haigestumus kõrgem mitte-põlevkivi valdades. Samas on tootmisvaldade territooriumidel elanud naiste haigestumine kopsuvähki kasvanud 3,5 kordselt. Naiste hulgas on samuti näha perioodil olulist haigestumuse suurenemist, mis on tingitud ajas eelnevalt tõusutendentsi alustanud suitsetamise levimusest. Haigestumus on väikseim naiste puhul, kes elavad valdades, kus asuvad elektrijaamad. Võrreldes meestega on naiste hulgas bronhi ja kopsu pahaloomulisi kasvajaid umbes viis korda harvem. Kuna meestel on kopsuvähi haigestumusel suurem seos põlevkivi saastega uuritud ajaperioodil kui naistel, võiks seda seostada ka meeste kutseekspositsiooniga (eelnevate uuringute põhjal põlevkivisektoril oluline kutseekspositsioon). 150 Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja, mehed Mitte-põlevkivi Joonis 3. Meeste haigestumus bronhi ja kopsu pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel

13 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja, naised Joonis 4. Naiste haigestumus bronhi ja kopsu pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Radoon kui oluline kopsuvähirisk Ida-Virumaal Kuna peale suitsetamise ja tööstussaaste on väga oluliseks kopsuvähi riskiteguriks ka Ida-Virumaal leviv radioaktiivne gaas radoon, leiti eelnevate mõõtmiste põhjal uuritavates valdades ka rahvastikukeskmised radoonitasemed. Vastavalt Keskkonnaagentuuri poolt teostatud mõõtmistele ilmnesid kõrgeimad tasemed aga hoopis elektrijaamavaldades, kus kopsuvähihaigestumus oli madalaim (Joonis 5). Eraldi vaadeldi ka radoonitasemeid töökohtadel. Kõrgemad tasemed ilmnesid siin kaevandusvaldade territooriumil, mis võib viidata asjaolule, et suurem mõju on töökeskkonnal. Põlevkivivaldadest ongi viimasel kahel perioodil ja olnud haigestumus kõrgeim just kaevandusvaldades. Samas töötab kaevandustes ka väga palju inimesi, kes elavad hoopis tootmis-, elektrijaama või otseselt põlevkivisektoriga mitte-seotud valdades Ida-Virumaal. Et täpsemalt aga seda mõju hinnata, oleks vaja täpseid andmeid haigestunute töö- ja elukohtade kohta. 12

14 Joonis 5. Radooni keskmised kontsentratsioonid mõõdetuna Ida-Virumaa erinevate kohalike omavalitsuste juhuslike eluruumide esimestel korrustel. Joonis 6. Radooni keskmised kontsentratsioonid mõõdetuna Ida-Virumaa erinevate kohalike omavalitsuste juhuslikes töökohtades. 13

15 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Kõri pahaloomuline kasvaja Kõri pahaloomulisse kasvajasse haigestumus on meeste hulgas oluliselt kõrgem kui naiste hulgas (Joonis 7, 8). Põlevkivivaldadest on juhtude arv mõnevõrra kasvanud elektrijaama ja kaevandusvaldades ning vähenenud tootmisvaldades. Samas ei erine Ida-Virumaa keskmine haigestumus ülejäänud Eesti keskmisest. Nii nagu kopsuvähi korral on ka kõrivähi puhul näha olulist juhtude arvu suurenemist mitte-põlevkivi valdades aastatel Kõri pahaloomulisse kasvajasse haigestumine on naiste hulgas väga madal (keskmiselt üks juht elaniku kohta aastas, mis teeb kokku kolm juhtu Ida-Virumaal) (joonis 8). Seega vähi absoluutarvud ja nende erinevused on väga väikesed. Üldiselt on haigestumine põlevkiviga seotud valdades olnud aastatel ning muu Eesti keskmisest kõrgem. Kogu perioodi ( ) vältel on kõri pahaloomuliste kasvajate hulk Ida-Virumaal tõusnud, eriti põlevkiviga mitte seotud valdades, samas kui ülejäänud Eesti keskmine naiste keskmine haigestumus on ajas pigem kahanenud. Kõri pahaloomuline kasvaja, mehed Joonis 7. Meeste haigestumus kõri pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel

16 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta) Kõri pahaloomuline kasvaja, naised Joonis 8. Naiste haigestumus kõri pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Naha muud pahaloomulised kasvajad Aastatel on naha muude pahaloomuliste kasvajate haigestumus üle Eesti kasvanud pea kaks korda (Joonis 9, 10). Küll on Ida-Virumaal kasv olnud keskmisest oluliselt kiirem: kui aastatel jäi haigestumus ülejäänud Eesti keskmisest madalamaks, siis oli see juba võrreldav keskmisega. Kokku on suurenemine seega kuni kümme korda (suurim naiste hulgas kaevandusvaldades). Kuigi antud uuringust jäeti välja melanoom kui otseselt UV kiirgusega seotud vähivorm, on ka muude naha pahaloomuliste kasvajate suurimaks riskiteguriks UV kiirgus. Seega on tõenäoliselt haigestumuse kasvu põhjuseks pigem heaolu taseme paranemine, mis võimaldab sagedasemaid reise soojale maale ja solaariumide kasutamist, mitte põlevkivisektorist tulenev saastatus (näiteks põlevkiviõli sattumine nahale). Antud valimis võib selliseid juhtumeid olla, kuid antud uuringu disaini puhul ei ole neid võimalik eristada (puuduvad täpsed andmed isikute kokkupuute kohta). Ülaltoodud muude ekspositsioonide olulisuse tõttu on ka haigestumus mittepõlevkivi valdades üldiselt kõrgem kui põlevkivisektori valdades. Üldiselt on haigestumus Ida- Virumaal olnud Eesti keskmisest väiksem, v.a meeste hulgas kaevandusvaldades aastatel Naha muude pahaloomuliste kasvajate haigestumus on olnud naiste hulgas mõnevõrra sagedasem kui meeste hulgas. 15

17 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta 58 Naha muud pahaloomulised kasvajad, mehed Joonis 9. Meeste haigestumus naha muudesse pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Naha muud pahaloomulised kasvajad, naised Joonis 10. Naiste haigestumus naha muudesse pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja Eesti elanike maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomulise kasvaja keskmine haigestumus on uuringuperioodil kasvanud, s.h. Ida-Virumaal (Joonis 11, 12). Haigestumus on mõnevõrra kõrgem olnud meeste seas, kuid erinevused on olnud suhteliselt väikesed. Samas haigestumuse muutused kolmel eri uuringuperioodil on meeste ja naiste hulgas erinevad. Meeste hulgas oli esimesel perioodil ( ) põlevkivivaldades haigestumine pigem muust Eestist väiksem, teisel perioodil ( ) suurem ning kolmandal perioodil ( ) mitte-põlevkivi valdadest küll suurem, kuid ülejäänud Eestist pisut väiksem. Samas Ida Virumaa naiste hulgas oli aastatel kõige suurem haigestumus mitte-põlevkivi valdades, olles eriti kõrge perioodil Haigestumuse erinevused kaevandus-, tootmis- ja elektrijaama valdade vahel on pigem väikesed. 16

18 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta 10 Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja, mehed Joonis 11. Meeste haigestumus maksa pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja, naised Joonis 12. Naiste haigestumus maksa pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja Haigestumine neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomulistesse kasvajatesse on Eesti elanike hulgas aastatega suurenenud. Küll on Ida-Virumaa põlevkivivaldades haigestumus suurenenud pigem 17

19 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta meeste populatsioonis (Joonis 13). Naiste hulgas on haigestumine aastate lõikes jäänud samaks ning uuringuperioodil on see olnud madalam kui ülejäänud Eesti keskmine (Joonis 13). Meeste hulgas on võrreldes algusperioodiga tõusnud neeruvähi haigestumus elektrijaama- ning tootmisvaldades. Kui elektrijaama valdades jääb haigestumus alla Eesti keskmise näitaja, siis tootmisvaldade territooriumi elanike hulgas on see ülejäänud Eestiga praktiliselt sama. Naispopulatsiooni haigestumus mitte-põlevkivivaldades on aga olnud muutlik. Esimesel ja viimasel uuringuperioodil väiksem ning keskmisel perioodil kõrgem kui Eestis keskmiselt. Meeste hulgas on mitte põlevkivi valdades neeruvähi haigestumise juhtude arv vähenenud. Kokkuvõttes on trendid väga kõikuvad ning neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomulisse kasvajasse haigestumist ei ole käesoleva analüüsi põhjal võimalik seostada põlevkivisektoriga. 33 Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja, mehed Joonis 13. Meeste haigestumus neeru pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel

20 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja, naised Joonis 14. Naiste haigestumus neeru pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Kusepõie pahaloomuline kasvaja Haigestumine kusepõie pahaloomulisse kasvajasse on aastate jooksul Eestis kasvanud. Üldiselt on juhtude arv meeste hulgas umbes kolm korda sagedasem kui naiste hulgas. Kui vaadata põlevkivivaldasid, siis on antud piirkonnas juhtude arv meeste hulgas samuti suurenenud (Joonis 15), kuid naiste hulgas jäänud samale tasemele (Joonis 16). Vaadeldava perioodi jooksul on naiste populatsioonis erandina suurenenud kusepõievähki haigestumine kaevandusvaldades. Üldiselt on kusepõie pahaloomulisi kasvajaid olnud nii põlevkivi- kui mitte-põlevkivivaldades Eesti keskmisest pigem vähem. Seega ei saa käesoleva analüüsi põhjal ka antud paikme korral seostada põlevkivisektorist johtuvat saastatust kusepõie pahaloomulistesse kasvajatesse sagedasema haigestumusega. 19

21 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Kusepõie pahaloomuline kasvaja, mehed Joonis 15. Meeste haigestumus kusepõie pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Kusepõie pahaloomuline kasvaja, naised Joonis 16. Naiste haigestumus kusepõie pahaloomulistesse kasvajatesse aastatel Mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom Eestis on aastatega kasvanud mitte-hodgkini tüüpi lümfoomi haigestumise sagedus ning keskmisest suurem on kasv olnud põlevkivivaldades (Joonis 17, 18). Näiteks, kui aastatel oli meeste hulgas kaevandus-, tootmis- ja elektrijaama valdades 3 5 juhtu elaniku kohta, siis oli see juba juhtu. Kui esimesel kahel perioodil oli meeste haigestumus põlevkivivaldades Eesti keskmisest pigem väiksem, siis kolmandal perioodil on see keskmisest suurem. Samas juhtude arv mitte-põlevkivi valdades on meeste hulgas jäänud samale tasemele ning on naiste hulgas oluliselt kasvanud. Naiste hulgas toimus põlevkivivaldades teisel perioodil ( ) oluline tõus, kuid kolmandal perioodil ( ) mõningane vähenemine. Kokkuvõttes on mõningatel perioodidel 20

22 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta mitte-hodgkini tüüpi lümfoomi haigestumised põlevkivivaldades mõningatel aastatel kõrgemad, kuid selle seostamine põlevkivisektoriga on käesoleva analüüsi põhjal raske (trendid ebaselged ja analüüsi aluseks olevate juhtude arv väga väike: kuni 20 juhtu aastas kogu Ida-Virumaal). 14 Mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom, mehed Joonis 17. Meeste haigestumus mitte-hodgkini tüüpi lümfoomi aastatel Mitte-Hodgkini lümfoom, naised Joonis 18. Naiste haigestumus mitte-hodgkini tüüpi lümfoomi aastatel

23 Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Keskmine haigestumuskordaja elaniku kohta Leukeemia Leukeemiasse haigestumine on aastate jooksul samuti Eestis suurenenud (Joonis 18, 19). Küll on kogu perioodi vältel olnud haigestumine põlevkivivaldades väiksem kui Eestis keskmiselt. Samas mittepõlevkivi valdades on haigestumine olnud ülejäänud Eesti keskmisest pigem suurem ning Eesti keskmisest väiksem. Kuigi leukeemia esinemine on meeste hulgas mõnevõrra sagedasem, on üldiselt erinevused väikesed. Mõningased erinevused on näha ka põlevkivivaldade sees, kus tootmis- ja kaevandusvaldades on näha juhtudearvu kasvu kogu perioodi vältel, siis elektrijaama valdades on tõus perioodil , kuid hiljem, toimub haigestumise vähenemine. Kokkuvõttes on ka siin raske määratleda, kas ja kuivõrd põlevkivisektor võiks mõjutada leukeemiasse haigestumist Ida-Virumaal Leukeemia, mehed Joonis 19. Meeste haigestumus leukeemiasse aastatel Leukeemia, naised Joonis 20. Naiste haigestumus leukeemiasse aastatel

24 UURINGU PIIRANGUD Ideaalis peaks ekspositsiooni ja tulemi seost sedastav epidemioloogiline uuring olema pikaajaline ja oma kulgemiselt ajas edasivaatav. See tähendab, et aja jooksul inimesi jälgitakse individuaalselt, neil mõõdetakse ja registreeritakse ekspositsioon ning registreeritakse haigus ehk tulem. Paraku on taolised uuringud väga kallid ning ressursimahukad. Nende läbiviimise muudab keerukaks ka uuringus osalevate inimeste nn jälgimise all hoidmine. See tähendab, et ekspositsiooni mõju ilmnemiseks organismis võib kuluda aastaid, ning ekspositsiooni kogust ja toimimise aega on vaja jälgida ning registreerida. Inimestel aga on võimalik uuringus osalemisest loobuda, mujale kolida või emigreeruda. Taolised muutused teevad jälgimisaja arvutamise ning tulemi mõõtmise keerukaks ning mõnedel juhtudel muutuvad tulemused ka ebausaldusväärseks. Käesolevas uuringus kasutatud ökoloogilise uuringu kavand omab mitmeid puudusi, kuid oli antud kontekstis parimaks lahenduseks, et kättesaadavate andmete ja äärmiselt piiratud aja tingimustes (kogu uurimisprojekti kestus 15 kuud, millest antud uuring moodustas vaid teatud osa) anda ülevaade haigestumuse erinevustes põlevkivisektori piirkonnas. Käesoleva töö alusel saab juba konkreetsemalt püstitada hüpoteese vähi haigestumise ja põlevkivisaaste vahel ning panna alus täpsemateks vähiuuringuteks Ida-Virumaal. Selleks oleks meil vaja enam infot vähki haigestunud inimeste töökoha, tervisekäitumise (suitsetamine), piirkonnas elatud aja jms tegurite kohta, mis niisamuti mõjutavad vähki haigestumist. Kuigi Ida-Virumaa meeste seas ilmnes kõrgem haigestumus bronhi ja kopsu pahaloomulistesse kasvajatesse, ei testitud siin erinevuse statistilist olulisust põhjusel, et meil pole piisavalt andmeid eelnevalt toodud segavate tegurite kohta, mis niisamuti on mõjutanud haigestumuse erinevuseid. 23

25 KOKKUVÕTE Üldiselt on aastatel Eestis vähki haigestumus kasvanud. Küll on suurenemine olnud väiksem kopsu ja kõrivähi puhul. Kuigi põlevkivivaldades (eeskätt) meeste hulgas on kopsu- ja kõrivähi hulk ajas vähenenud, on see jäänud oluliselt kõrgemaks ülejäänud Eesti keskmisest. Võimalikuks kopsuvähi vähenemise põhjuseks võiks olla ka suitsetamise vähenemine küll puuduvad andmed, et selle vähenemine Ida-Virumaal oleks olnud suurem kui mujal Eestis. Põlevkivi töötlevatest valdadest on haigestumine bronhi ja kopsu pahaloomulisse kasvajasse olnud kõrgeim kaevandusvaldades, mis võiks viidata võimalikule kaevanduste (s.h töökeskkonna) suuremale mõjule (suurem haigestumus ka vaid meeste hulgas). Lisaks põlevkivile põhjustab kaevandustes töötades olulist tervise riski ka hingamisteid kahjustav ning kopsuvähki põhjustav looduslik gaas radoon. Kuna algandmetes puudub konkreetse inimese töökeskkonna ja tervisekäitumise info, siis saame vaid väita, et põlevkivisektor on üks mitmetest teguritest, mis on seotud kõrgema haigestumusega bronhi ja kopsu pahaloomulistesse kasvajatesse Ida-Virumaal. Pahaloomuliste kasvajate teke on üldiselt pikk protsess, mille tõttu võib kasvaja vallandumisele mõju avaldada saastega kokkupuude nii avaldumise ajal, kui ka oluliselt hiljem, kui saastega kokkupuudet enam ei ole. Kui 1980ndatel aastatel ulatusid kaevandusmahud peab 25 mln tonnini aastas ning kopsuvähi juhtude arv oli 15 aastat hiljem ( ) kõrge, siis aastate alguses kaevandati keskmiselt 12 mln tonni aastas. Kuna uuritud 18 aasta vältel on Ida-Virumaal kopsuvähi haigestumus vähenenud, siis võib olla siin teatud seos kaevandusmahtude ning üldise saastatuse vähenemisega. Teiste uuritud paikemete puhul jäi haigestumus võrreldes mitte-põlevkivi valdadega Ida-Virumaal või teiste Eesti piirkondadega võrreldes pigem sarnaseks või madalamaks ning käesoleva analüüsi põhjal ei saa me seostada nende levikut töötamisega põlevkivisektoris või sealt johtuva saastega. Kuigi kaevandusvaldades suurenes uuringuperioodil oluliselt ka haigestumus nahavähki, on selle põhjuseks pigem teised sotsiaal- ja elukeskkonna parenemise tegurid (siiani oluliselt madalam ülejäänud Eesti keskmisest). 24

26 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anderson, D., Hughes, J.A., et al. (1999) Examination of ras oncoproteins in human plasma from healthy controls and workers exposed to petrooleum emissions including benzenerelated compounds. Mutat Res, 381: Attfield, M.D., Schleiff, P.L., et al. (2012). The Diesel Exhaust in Miners study: a cohort mortality study with emphasis on lung cancer. J Natl Cancer Inst, 104: Belli, S., Benedetti, M., et al. (2004) Case-control study on cancer risk associated to residence in the neighbourhood of a petrochemical plant,. European Journal of Epidemiology, 19:1, Edwards, R., Pless-Mulloli, T. et al. (2006) Does living near heavy industry cause lung cancer in women? A case-control study using life grid interviews. Thorax, 61: Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid. 6. Etlin, S. Гигиенические основы охраны атмосферного воздуха в районе размещения предприятий сланцевой химии и энергетики. Moskva, Gamble, J.F., Nicolich, M.J., et al. (2012). Lung cancer and diesel exhaust: an updated critical review of the occupational epidemiology literature. Crit Rev Toxicol 42: Hemminki, K., Veidebaum, T. (1999). Environmental pollution and human exposure to polycyclic aromatic. 9. Hueper, W.C. (1953) Experimental studies on cancerigenesis of synthetic liquid fuels and petroleum substitutes. AMA Arch Ind Hyg Occup Med, 8: IARC (1985) Polynuclear aromatic compounds, bitumens, coal-tars and derived products, shale-oils and soots. IARC Monogr Eval Carcinog Risk Chem Hum, 3: IARC (2012) Radiation. IARC Monogr A Review of human carcinogens, 100D: IARC (2013) Kahn, H., Rüütel, P., et al. (1986). Genotoxic effect of shale oils on the human organism. Proceedings of the Fourth Finnish-Estonian Symposium: Occupational Toxicology. Helsinki. pp Kattai V Eesti põlevkivi. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. 15. Kattai V Põlevkivi õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. 16. Kivistö, H., Pekari, K., et al., (1997). Biological monitoring of exposure to benzene in the production of benzene and in a cokery. Sci Total Environ, 199: Knudsen, L.E., Gaskell, M., et al. (2005) Genotoxic damage in mine workers exposed to diesel exhaust, and the effects of glutathione transferase genotypes. Mutation Research, 583: Kuljukka-Rabb, T., Nylund, L., Vaaranrinta, R. (2002) The effect of relevant genotypes on PAH exposure-related Biomarkers. Journal of Exposure Analysis and Environmental Epidemiology, 12: Miller, B.G., Cowie, H.A., Middleton, W.G., Seaton A. (1986) Epidemiologic studies of Scottish oil shale workers: III Causes of death. Am J Ind Med, 9:

27 20. Monteiro, H.P, Bechara, E.J.H., Abdalla, D.S.P. (1991) Free radicals Involvement in neurological porphyrias and lead poisoning. Mol Cell Biochem, 103: Muzykaa, V., Bogovski, S., et al. (2002) Alterations of heme metabolism in lymphocytes and metal content in blood plasma as markers of dieesel fuels effects on human organism. The Science of the Total Environment, 286: Muzyka, V., Bogovski, S., et al. (2003) Effects of occupational exposure to diesel exhaust on porphyrin metabolism in lymphocytes of workers employed at black coal and oil-shale mines. Am J Ind Med, 44: Pahapill, L. (2013) Radoonist tulenev terviserisk. Keskkonnatehnika, 3/ Petrauskaite, R., Pershagen, G., Gurevičius, R. (2002) Lung cancer near an industrial site in Lithuania with major emissions of airway irritants. Int. J. Cancer, 99: Pille, V., Muzõka, V., et al. (2004). Täiendavad võimalused pikaajaliste kutse-ekspositsioonide toksilise toime hindamiseks. Eesti Arst, 83: Pruul, R., Nyland, L., et al. (1996). Environmental genotoxicity in an Estonian oil shale industrial area. Atla-Alternatives to Laboratory Animals 24: Sans, S., Elliott, P. et al (1995) Cancer incidence and mortality near the Baglan Bay petrochemical works, South Wales. Occup Environ Med, 52: Seldén, A. (1987) Shale oil workers: absence of lung cancer hazard replicated. Am J Ind Med, 11: Simonsen, N., Scribner, R. et al. (2010) Environmental Exposure to Emissions from Petrochemical Sites and Lung Cancer: The Lower Mississippi Interagency Cancer Study. Journal of Environmental and Public Health Article ID , 9 lk. 30. Smith, L.H., Witschi, H.P. (1983) The Mouse Lung Tumor Assay: A Final Report (Oak Ridge natl Lab. 5961). Oak Ridge, TN. 31. Tsai, S.P., Cardarelli, K.M., et al. (2004) Mortality patterns among residents in Louisiana s industrial corridor, USA, Occupational and Environmental Medicine, 61: Twort,C.C., Ing, H.R. (1928) Studies on carcinogenicagents (Ger.). Z Krebsforsch, 27: Smith, L.H., Witschi, H.P. (1983) The Mouse Lung Tumor Assay: A Final Report (Oak Ridge natl Lab. 5961). Oak Ridge, TN. 34. Varb, N., Tambet, Ü. 90 aastat põlevkivi kaevandamisest Eestis OÜ GeoTrail KS. 768 lk. 35. Wilkinson, P., Thakrar, B, et al. (1999) Lymphohaematopoietic malignancy around all industrial complexes that include major oil refineries in Great Britain. Occup Environ Med, 56: Wilson, J.S., Holland, L.M. (1988) Periodic response difference in mouse epidermis chronically exposed to crudeoils or BaP: males vs. females. Toxicology, 50:

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia

Rohkem

Dr Vahur Valvere - Konverentsi avaettekanne

Dr Vahur Valvere  - Konverentsi avaettekanne HARVA ESINEVAD ONKOLOOGILISED JA HEMATOLOOGILISED KASVAJAD TÄISKASVANUTEL JA LASTEL Vahur Valvere, MD, PhD SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik Eesti Vähiliit PROGRAMM Eesti Vähiliidu teaduskonverents

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Radooni mõõtmine siseruumides miks, kus ja kuidas? Alar Polt Keskkonnaamet kiirgusseire büroo peaspetsialist Tallinn, 03.12

Radooni mõõtmine siseruumides miks, kus ja kuidas? Alar Polt Keskkonnaamet kiirgusseire büroo peaspetsialist Tallinn, 03.12 Radooni mõõtmine siseruumides miks, kus ja kuidas? Alar Polt alar.polt@keskkonnaamet.ee Keskkonnaamet kiirgusseire büroo peaspetsialist Tallinn, 03.12.2018 Mis on radoon? Radoon on lõhna-, värvi- ja maitseta,

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tuumormarkerite roll kasvajaliste haiguste diagnostikas ja ravis Marge Kütt AS Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabor 12.10.2013, EBÜ koolitus Kasvajamarkeriteks võivad olla: Kasvajaspetsiifilised ained: kasvajaantigeenid,

Rohkem

Microsoft Word - 4. Haiguse mõõtmine.doc

Microsoft Word - 4. Haiguse mõõtmine.doc HAIGUSE ESINEMISSAGEDUSE NÄITAJAD "Epidemioloogia on (murru) nimetajate teadus ning sellena kasulik vastukaal kliinilisele orientatsioonile, mida peamiselt valitsevad (murru) lugejad. Nimetajate sissetoomine

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nizoral, 2% kreem 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm kreemi sisaldab 20 mg ketokonasooli. INN. Ketoconazolum Abiainete täielik loetelu

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Dr Rein Raudsepp - Kopsuvähi skriining

Dr Rein Raudsepp - Kopsuvähi skriining KOPSUVÄHI SKRIINING Rein Raudsepp radioloog Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents 10.11.2017 KOPSUVÄHK ON ÜKS SAGEDASEMAID JA ÜHTLASI SUURIMA SUREMUSEGA PAHALOOMULINE KASVAJA Olulisimad vähipaikmed

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh

TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 197/26/EÜ, Artikkel 31 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Toote nimetus 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

radoon_SK.docx

radoon_SK.docx Keskkonnaministri määruse Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Tartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik

Tartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik Tartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik Eiche Juhendajad: Kaire Innos, PhD, TAI, epidemioloogia

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem

PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neeme Tõnisson 2,3, Valdur Mikita 4, Katrin Õunap 2,5 Riina

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

(Microsoft Word - ida-virumaa sotst\366\366tajate intervjuu kokkuv\365te ja anl\374\374s )

(Microsoft Word - ida-virumaa sotst\366\366tajate intervjuu kokkuv\365te ja anl\374\374s ) UURINGU VORM Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra osas aastal 2015 Meede "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" Ida-Viru MAAKOND Koostaja Lauri Jalonen, Vanemkonsultant,

Rohkem

Luuravi

Luuravi Luuravi 10.01.2015 Edward Laane Multiipelne müeloom (MM) Pahaloomuline vereloome kasvaja, luuüdis paljunevad klonaalsed pahaloomulised plasmarakud ehk müeloomirakud Hüperkaltseemia (C) Neerupuudulikkus(R)

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub ravile. 1-3 Vaadake, mida saate oma järgmise ravivastuse

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number

Rohkem