-

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "-"

Väljavõte

1 KUTSESTANDARD KUTSENIMETUS Kutsetase Kutsenimetus Nimetus kutsetunnistusel EKR 1 tase I II Mehhatroonik II Mehhatroonik II kutsetase 4 III Mehhatroonik III Mehhatroonik III kutsetase 5 IV V 1 EKR- Eesti kvalifikatsiooniraamistik. Tasemekirjeldused vt Kutseseadus lisa 1

2 A-OSA KUTSEKIRJELDUS A.1 Töövaldkonnad ja ametinimetused Mehhatroonikud töötavad üldjuhul mehhatroonika*-, automaatika-, elektroonika ja infotehnoloogia valdkondade ettevõtetes. Enamlevinud ametinimetused on mehhatroonik, elektroonika- ja automaatikaseadmete koostaja ja seadistaja. *Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide (mehhatroonikasüsteemide) samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikaala. Mehhatroonika baseerub tänapäevasel tootearendusel ning liidab endasse lisaks põhjalikele mehaanikateadmistele ka infotehnoloogia- ning elektroonikavahendite tundmise. A.2 Töö eesmärk ja sisu lühikirjeldus tasemeti Mehhatroonik kindlustab mehhatroonikasüsteemide tõrgeteta toimimise, teostades selleks mehhatroonikasüsteemide koostamise, testimise ja kasutamisega seotud töid. Tooteprojektide täitmisel ja koordineerimisel haarab mehhatroonik nii mehaaniliste, elektrooniliste kui ka infotehnoloogiliste süsteemide koostööd ühes tänapäevases tootes. II kutsetase II kutsetaseme mehhatroonik, kasutab tööoperatsioonide teostamiseks põhilisi töövõtteid ja komponente. III kutsetase III kutsetaseme mehhatroonik kasutab tööoperatsioonide teostamiseks erinevaid töövõtteid ja komponente. Ta on suuteline juhendama kaastöötajaid ja juhtima töögruppi, vastutades nii enda kui töögrupi töö eest antud tööülesannete piires. Tööülesanded saadakse projektijuhilt või ollakse ise projekti või töögrupi juht. A.3 Töö osad ja tegevused Kutsetase II III 1 Mehhatroonikaseadmete ja süsteemide koostamine ja paigaldamine 1.1 Seadmete koostamine ja lahti võtmine X X 1.2 Lülituste koostamine X X 1.3 Töö dokumentatsiooniga X X 1.4 Töö kvaliteedi hindamine X X 2 Mehhatroonikaseadmete ja süsteemide hooldus 2.1 Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine X X 2.2 Tõrketa töö garanteerimine X X 2.3 Plaanipärane hooldus X X 3 Töövahendite seadistamine 3.1 Juhtprogrammide koostamine X X 3.2 Seadmete seadistamine ja testimine X X 4 Mehhatroonikaseadmete ja süsteemide kasutamine 4.1 Seadmete käitamine X X 4.2 Seadmete kasutamine X X 5 Suhtlemine 5.1 Suhtlemine kaastöötajatega X X 5.2 Suhtlemine klientidega X X 6 Juhtimine ja juhendamine 6.1 Töögrupi juhtimine X 2

3 6.2 Kaastöötajate juhendamine X 6.3 Ressursside haldamine X A.4 Töövahendid Mehhatrooniku peamisteks töövahenditeks on elektrilised mõõteriistad (nt multimeeter, analüsaator, ossilloskoop, arvuti, spetsiaaltarkvara seadmete analüüsiks ja testimiseks), mõõtevahendid (nt nihkkaliiber, joonlaud, mõõdulint, digitaalne kaal, erinevad kaliibrid), käsitöövahendid (nt kruvikeeraja, näpitsad, pintsetid, juhtmelõikur, kaabelühenduste koostamise erivahendid, jootekolb, viilid), elektrilised tööriistad (elektritrell, elektriline kruvikeeraja, minitrell) ning tavapärane kontoritehnika, nt arvuti, kommunikatsiooniseadmed, foto- ja videosalvestustehnika, tarkvarasüsteemid, spetsiaaltarkvara (nt CAD/CAM) ja kontoritarkvara AO1-AO7 (vt lisa 1). A.5 Töö eripära ja keskkond Mehhatroonik töötab büroos, tootmisruumis või objektil. Töö nõuab tööoperatsioonide täitmist sundasendites. Töö- ja tooteohutusest lähtuvalt nõutakse isiklike ja tootekaitse vahendite kasutamist. A.6 Võimed ja isikuomadused Mehhatrooniku töös on oluline loogiline ja süsteemne mõtlemine (sh üldistus- ja prognoosimisvõime), kontsentreerumisvõime, käeline tegevus ja koordinatsioon, kohanemisvõime, stressitaluvus, hea nägemine, ruumi- ja kujunditaju, õpivõime, enesedistsipliin, organiseerimisvõime (sh vastutuse jagamine, enesekehtestamine), koostööoskus. A.7 Kutsealane ettevalmistus Mehhatroonikuna töötamine eeldab üldjuhul tehnikaalast kutseharidust ja spetsiifilisi mehhatroonikaalaseid teadmisi ja oskusi. Tehnikaalase kutsehariduse puudumisel on vajalik läbida vastavad koolituskursused. 3

4 B-OSA KUTSENÕUDED B.1 Kompetentsid 1 Mehhatroonikaseadmete ja süsteemide koostamine ja paigaldamine II kutsetase III kutsetase 1.1 Seadmete koostamine ja lahti võtmine Installeerib, koostab ja võtab koost lahti lihtsamaid mehhatroonilisi süsteeme, mis koosnevad erinevatest (mehhaanika, hüdraulika, pneumaatika, elektromehhaanika, elektroonika) alamsüsteemidest. Kontrollib kogu süsteemi efektiivsust ja kindlustab süsteemi töökindluse Installeerib, koostab ja võtab koost lahti keerukamaid mehhatroonilisi süsteeme, mis koosnevad erinevatest(mehhaanika, hüdraulika, pneumaatika, elektromehhaanika, elektroonika) alamsüsteemidest. Kontrollib kogu süsteemi efektiivsust ja kindlustab süsteemi töökindluse Installeerib ja seadistab mehhatrooniliste allsüsteemide komponente (nt.mõõtmissüsteemid, transportimisseadmed, sorteerimisseadmed) Installeerib tarkvara ja seadistab kontori- ja tööstuseadmete tarkvara Valib mehhatroonilistele süsteemidele (andurid, mootorid varustatud kontrolleritega) tarkvara ja testib neid vastavalt tootmisprotsessi nõuetele Integreerib ja konfigureerib mehhatrooniliste süsteemide programm-, ja kontrollmehhanisme, programmeerib lihtsamaid seadmeid ja simuleerib programmi tööd enne käivitamist. 1.2 Lülituste koostamine Installeerib, koostab ja seadistab standardiseeritud mehhatroonilisi komponente, nt. elektrilised ja pneumaatilised ventiilid, lülitid ja andurid Kasutab koostamisel lülitusteks vajalike komponentide spetsifikatsioone. 1.3 Töö dokumentatsiooniga Kasutab koostamisdokumentatsioone, koostejooniseid ja detailijooniseid Kasutab ja koostab koostamisdokumentatsioone, koostejooniseid ja detailijooniseid Saab aru tehnilise informatsiooni dokumentide haldamisest mehhatrooniliste süsteemide tarbeks, valmistab ja kohandab dokumendid vastavalt konkreetse ettevõtte spetsiifilistele töötamise nõuetele Hindab koostedokumentatsiooni adekvaatsust ja piisavust oma tööülesannete täitmiseks Kasutab komponentide ja sõlmede spetsifikatsioone Kasutab elektri-, pneumo ja hüdraulikaskeeme. 1.4 Töö kvaliteedi hindamine Hindab enda teostatud tööde kvaliteeti kasutades selleks ettenähtud seadmeid, spetsifikatsioone ja kvaliteedinõudeid Hindab enda ja töögrupi teostatud tööde kvaliteeti kasutades selleks ettenähtud seadmeid, spetsifikatsioone ja kvaliteedinõudeid Kvaliteedi mittevastavuse korral võtab vastu meetmed kvaliteedi tagamiseks Juhib protsessi järgnevust, kvaliteedikontrolli ja valmistab töögraafikuid, kaasaarvatud tootmisgraafikud ja ajaplaneerimine. 2 Mehhatroonikaseadmete ja süsteemide hooldus II kutsetase 2.1 Elektriliste ja mittelektriliste suuruste mõõtmine III kutsetase 4

5 2.1.1 Mõõdab seadmete ja nende alasõlmede elektrilisi parameetreid (nt. voolutarve, takistus,sagedus, pinge) Mõõdab seadmete ja nende alasõlmede füüsikalisi parameetreid (nt. rõhk, temperatuur, niiskus, kiirus, kaal jne) Mõõdab seadmete ja nende alasõlmede füüsilisi parameetreid ( nt. pikkus, laius, läbimõõt) Tuvastab ja parandab vead ning kõrvaldab talitushäired mehhatrooniliste süsteemide lihtsamatel komponentidel ja seadmetel Tuvastab ja parandab vead ning kõrvaldab häired kogu mehhatroonilises seadmestikus ning nõustab vajadusel kliente Töötab välja jälgimis-, ja diagnostikasüsteeme analüüsides mehhatroonilise varustuse vigu Analüüsib komplekse töötamise järgnevusi eraldi, saab aru seostest ja kasutab saadud informatsiooni hooldus- ja tootmisprotseduuride loomisel. Saab aru süsteemi parameetrite vajalikkusest seadme funktsioneerimisel, hindab ja dokumenteerib iseseisvalt mehhatroonilise varustuse kasutamise tingimusi. 2.2 Tõrketa töö garanteerimine Teostab süstemaatilist monitooringut seadmete töötamisel tekkivate tõrgete ennetamiseks plaanipärase hoolduse vahelise ajal Tuvastab ja kõrvaldab vead. 2.3 Plaanipärane hooldus Teostab plaanipärased mehhatrooniliste seadmete ja süsteemide hooldustöid ning jälgib seadmete hooldusplaane Viib läbi mehhatrooniliste alasõlmede hooldusprotseduure Teeb ennetavat hooldust, kindlustamaks mehhatrooniliste süsteemide probleemivaba töö Töötab välja mehhatrooniliste seadmete ja süsteemide hoolduseks vajalikud protseduurid ning oskab neid ajaliselt planeerida. 3 Töövahendite seadistamine II kutsetase III kutsetase 3.1 Juhtprogrammide koostamine Koostab seadmete juhtprogramme kasutades seadmete rakendustarkvara Valib tootmisliinile optimaalsed töörežiimid vastavalt materjalivoole. Pakub välja töögraafikud kaasaarvatud tootmisajad. 3.2 Seadmete seadistamine ja testimine Seadistab ja testib vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile seadmed ning dokumenteerib optimaalsed häälestusrežiimid Määratleb tegevused ja optimaalse ajagraafiku tööstusseadme seadistuse kontrolliks. 4 Mehhatroonikaseadmete ja süsteemide kasutamine II kutsetase III kutsetase 5

6 4.1 Seadmete käitamine Paneb vastavalt töö kirjeldusele ja tehnilisele spetsifikatsioonile mehhatroonilised seadmed tööle ja pakub klientidele seadme üleandmisel tehnilist tuge Paneb mehhatroonilise süsteemi tööle võttes arvesse ettevõtte vajadusi ja baastingimusi, koostab vajaliku dokumentatsiooni, nõustab kliente seadme ohutus kasutamises. 4.2 Seadmete kasutamine Kasutab seadmeid vastavalt tehnilises dokumentatsioonis esitatud tingimustele ja spetsifikatsioonidele ning ohutusnõuetele, arvestades töökeskkonna eripärasid jm. nõudeid seadme kasutamiseks (nt. voolutarve, veetarve, temperatuur jne) On kursis materjalide ja nende töötlemisomadustega On kursis tööohutussätete, keskkonna ja kutseala õigusaktidega. 5 Suhtlemine II kutsetase III kutsetase 5.1 Suhtlemine kaastöötajatega Orienteerub hästi olukordades, omab rollitaju ja oskab töötada meeskonnas Valdab erinevaid suhtlustehnikaid: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, enesekehtestamine Oskab eesti keelt (tase B1) ja ühte võõrkeelt (tase A2), vt lisa Suhtlemine klientidega Näitab aktiivset huvi kliendi vajaduste vastu ja selgitab välja kliendi soovid Teavitab klienti koheselt tekkinud muudatustest ja täiendustest Pakub ennetavalt tuge potentsiaalsetele klientidele Loob ja hoiab kliendisuhteid Nõustab kliente seadmete kasutamisel Nõustab kliente, pakkudes välja kliendile turvalised ja majanduslikult ökonoomsed lahendused. 6 Juhtimine ja juhendamine 6.1 Töögrupi juhtimine Planeerib töögrupi tegevuse ja organiseerib muud vajalikud ressursid Motiveerib ja kontrollib töögruppi Määrab tööoperatsioonid, jaotab töötajad vastavalt sellele ning jagab töökäsud Juhib projekte Tellib vajalikud seadmed ja materjalid Vahendab operatiivset infot. 6.2 Kaastöötajate juhendamine Organiseerib töö töögrupile ja kaastöötajatele Juhendab noortöölisi ja praktikante Näitab ette õiged töövõtted ja kontrollib töötulemusi Vahendab tehnilist dokumentatsiooni. 6.3 Ressursside haldamine Arvestab töötajate tööaega ja töötulemusi. Peab tööjõukulude kohta arvestust Arvestab materjalide ja toodangu kulusid. B.2 Baasteadmised ja läbivad kompetentsid 1. Tunneb mehhatroonikasüsteemide töö põhimõtteid, komponente ja tootmisprotsesse. 6

7 2.Tunneb juhtsüsteemide struktuuri, infotöötluse ja edastuse ning signaalide muundamise põhimõtteid. 3. Omab teadmisi füüsikast, matemaatikast ja keemiast keskhariduse tasemel. 4. Omab teadmisi tuleohutusest, keskkonnaohutusest ning jäätmekäitlusest. 7

8 C-OSA ÜLDTEAVE JA LISAD C.1 Üldteave 1. Kutsestandardi number Mehhatroonik II /5ps kutseregistris Mehhatroonik III /5ps 2. Kutsestandardi koostajad Tõnu Vaher, Eli OÜ Aldur Järvalt, Eesti Süsteemiinseneride Selts Raivo Sell, Tallinna Tehnikaülikool Leho Lilleorg, Haridus- ja Teadusministeerium Toomas Sõmer, Englo OÜ 3. Kutsestandardi kavandi Märts 2008 tutvustamine 4. Kutsestandardi kinnitaja Masina- Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu 5. Kutsenõukogu otsuse number ja 09. juuni 2011 nr 5 kuupäev 6. Kutsestandardi kehtivusaeg Kehtib kuni Kutsestandardi versioon Uuendatud kutsestandard 8. Kutsenõukogu alavaldkond mehaanika, automaatika, elektroonika ja infotehnoloogia 9. Eesti majanduse tegevusalade Tööstuse, kood D erinevad valdkonnad klassifikaator (NACE) 10. Ametite klassifikaator (ISCO) 7. pearühm Oskus-ja käsitöölised, kood Euroopa kvalifikatsioonide raamistik (EQF) 12. Kutsekoda Viited õppekavadele eesti hariduse infosüsteemis C.2 Teave kutseomistamise kohta Mehhatroonik II ja III taseme taotlemise eeldused ja muu kutseomistamist puudutav teave on esitatud masina-, metalli- ja aparaaditööstuse valdkonna kutseomistamise korras Eesti Masinatööstuse Liidu koduleheküljel C.3 Kutsenimetus võõrkeeles Inglise keeles Level Title Specialisation I II Mechatronic III Mechatronic IV V Vene keeles Уровень Название Специализация I II Мехатроник III Мехатроник IV V C.4 Kasutatud materjalid 8

9 1.Mehhatroonika töörühma koosolekutel loodud tööosade kirjeldused Mehhaanikainsener IV, Diplomeeritud mehhaanikainsener V, Volitatud mehhaanikainsener V 24 september 2004 kinnitatud Inseneride kutsenõukogu otsusega nr.5 3.Kutsestandard Mehhatroonik I, II, III 20.jaan 2006, kinnitatud Masina-, Metlli-, ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu otsusega nr.12 4.Engineering Core Profile aprill Specialist Qualification for Mechanical Fitters (EN) 6.Competence Based Qualifications Finnish national Board of Educations C.5 Kutsete süsteemi terminid ja seletused Kutsete süsteem kutsealaste määratluste loomise ja arendamise ning kutsete omistamise terviklik süsteem, mis loob eeldused Eesti töötajate konkurentsivõime kasvuks ning kutsealase kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks. Kutsetegevuse valdkond samalaadsetel tööülesannetel põhinev tegevusvaldkond, mis hõlmab mitut lähedast kutset. Kutse hindamisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset omistav organ otsustab, et isik omab teatud kutsetegevuse valdkonnas tööülesannete täitmiseks vajalikku kompetentsust, mille tase on määratud vastavas kutsestandardis. Kompetentsus edukaks kutsealaseks tegutsemiseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuse ja hoiakute kogum. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid ja -keskkonda ning määratletakse kompetentsusnõuded vastaval kutsealal ja -tasemel. Kompetentsid oskuste, teadmiste, võimete ja isikuomaduste kogumid, mis sisaldavad töö tegemiseks vajalikku iseseisvuse ja vastutuse määra, võimaldavad töötajal täita konkreetseid tööülesandeid ning väljenduvad tegevustena. Kutsetase kutsetegevuseks vajalike teadmiste, oskuste ning pädevuse kirjeldus. Kutseraamistik liigitab kutsetasemeid omandatud teadmistele, oskustele ja pädevusele seatud kriteeriumide alusel. Kutsetasemetest on I tase madalaim ja V tase kõrgeim: I tase töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; II tase töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; III tase töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; IV tase töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; V tase töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. Kutsed ei eelda kirjeldamist ja kutseomistamist kõigil tasemetel. Kutsetasemete vajalikkuse otsustab vastav kutsenõukogu. Iga konkreetse taseme nõuded, sealhulgas vajadusel ka sobiv haridustase, määratakse kindlaks kutsestandardis. Kutseomistamine kutset taotleva isiku kutsealase kompetentsuse kutsestandardis toodud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kutsetunnistus kutset tõendav dokument, mis tõendab isiku kutsealase kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutsenõukogu sihtasutuse juures tegutsev, vastava kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan. Kutset omistav organ juriidiline isik või riigi- või valitsusasutus, kellele on antud õigus kutseid omistada. Kutsekomisjon kutseomistamise kvaliteedi ja erapooletuse tagamiseks Kutset Omistava Organi juurde 9

10 moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad vastava kutseala tunnustatud spetsialistid, tööandjad ja koolitajad. Kutseregister riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude, kutsestandardite, kutset omistavate organite ning kehtivate kutsetunnistuste kohta. C.6 Lisad 10

11 KIRJUTAMINE KIRJUTAMINE SUULINE ESITUS RÄÄKIMINE SUULINE SUHTLUS LUGEMINE MÕISTMINE KUULAMINE KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED Lisa 1 A1 A2 B1 B2 C1 C2 Saan aru fraasidest ja sageli Saan aru põhilisest infost selges Saan aru pikematest kõnedest ja Saan aru pikemast tekstist isegi kasutatavatest sõnadest, mis on tavakõnes tuttaval teemal: töö, ettekannetest ning tuttava teema siis, kui see pole selgelt vahetult seotud mulle oluliste kool, vaba aeg jne. Saan aru puhul isegi nende keerukamatest liigendatud ja seosed on valdkondadega (näiteks info minu ja aeglaselt ja selgelt edastatud nüanssidest. Saan aru enamiku esitatud kas kaudselt või mu perekonna kohta, sisseostude raadio- või telesaadete teleuudiste, publitsistikasaadete vihjamisi. Saan suurema tegemine, kodukoht, töö). Saan aru põhisisust, kui need käsitlevad ja filmide sisust. vaevata aru tele-programmidest lühikeste, lihtsate ja selgelt päevateemasid või mulle ja filmidest. väljahääldatud ütluste põhisisust. huvitavaid teemasid. Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt. Saan aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides. Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest. Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida. Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades. Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused. Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast. Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada. Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala. Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaan-selt, väljendeid eriti otsi-mata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada. Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks. Saan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest. Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad. Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen. Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust). Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd. Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid. Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. Oskan selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte. Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet. Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili. Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat. Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala 11

12 Lisa 2 ARVUTI KASUTAMISE OSKUS ELEMENTAARSEL TASEMEL Arvutikasutaja oskustunnistus AO (ECDL European Computer Driving Licence) on Euroopas välja töötatud infoühiskonna tundmise ja arvutikasutuse kvalifikatsioonistandard, mis katab laiatarbe rakendustarkvara praktiliste baasoskuste taseme. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.) 7 moodulit: AO1 Infotehnoloogia ja ühiskond AO2 Arvuti kasutamine ja failihaldussüsteemid AO3 Tekstitöötlus AO4 Tabeltöötlus AO5 Andmebaasid AO6 Arvutigraafika AO7 Interneti kasutamine AO1 INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND 1. Infotehnoloogia kasutamine 2. Eesti ja infotehnoloogia AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID 1. Põhimõisted ja terminid 2. Arvuti kasutamine 3. Failid ja kaustad AO3 TEKSTITÖÖTLUS 1. Tekstitoimetid, nende formaadid ning üldised tekstiformaadid (*.txt, *.rft) 2. Töö olemasoleva dokumendiga 3. Uue dokumendi loomine 4. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine dokumendis 5. Teksti välimuse muutmine 6. Lehekülje kujundus 7. Töö tabelitega 8. Seosed teiste dokumentide ja programmidega 9. Teksti keele määramine ja õigekeele kontroll 10. Dokumendi trükkimine AO4 TABELTÖÖTLUS 1. Töö olemasoleva tabeliga 2. Uue tabeli loomine 3. Tabeli kujundamine 4. Andmete sorteerimine (ühe ja mitme tunnuse järgi) 5. Arvutused tabelis 6. Diagrammi loomine 7. Diagrammi parameetrite muutmine 8. Dokumendi päise ja jaluse loomine 9. Tabeli trükkimine 12

13 AO5 ANDMEBAASID 1. Olemasoleva andmebaasi kasutamine 2. Uue andmebaasi loomine 3. Päringu koostamine 4. Aruannete koostamine (programmitarga e. nõustaja (Wizard) abil) 5. Andmetabel tekstitoimetis ja tema kasutamise võimalused 6. Andmete (tabeli, päringu tulemuse, aruande) eksportimine tekstifailiks (.txt,.rtf,.doc jm) AO6 ARVUTIGRAAFIKA 1. Esitluse loomine 2. Kujundamine ja joonistamine AO7 INTERNETI KASUTAMINE 1. Elektronkiri 2. WWW 3. Uudisgrupid 4. Listid 5. FTP 13

KUTSESTANDARD Rannakalur I /3s EKR tase 3 Rannakalur II /5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJAND

KUTSESTANDARD Rannakalur I /3s EKR tase 3 Rannakalur II /5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJAND KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-17112011-7.8/3s EKR tase 3 Rannakalur II 11-17112011-7.9/5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni

Rohkem

KUTSESTANDARD Dekoraator III /4 Dekoraator IV /4 Dekoraator-kunstnik V /4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-K

KUTSESTANDARD Dekoraator III /4 Dekoraator IV /4 Dekoraator-kunstnik V /4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-K KUTSESTANDARD Dekoraator III 19-20112012-4.3/4 Dekoraator IV 19-20112012-4.4/4 Dekoraator-kunstnik V 19-20112012-4.5/4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-KUNSTNIK V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni

Rohkem

KUTSESTANDARD /1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU

KUTSESTANDARD /1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU KUTSESTANDARD 10-06112001-01/1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid mehhatrooniku

Rohkem

KUTSESTANDARD Rannakalur I /1 Rannakalur II /3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU Kutsekval

KUTSESTANDARD Rannakalur I /1 Rannakalur II /3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU Kutsekval KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-12062006-02/1 Rannakalur II 11-12062006-01/3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD 05-04122008-28/2 TERVISHOIUJUHT V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kvalifikatsiooninõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD 12-10122008-44/3 VAGUNIJÄRELEVAATAJA II TRANSPORDI JA LOGISTIKA KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase

Rohkem

KUTSESTANDARD /1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine

KUTSESTANDARD /1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine KUTSESTANDARD 05-18042005-02/1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kvalifikatsiooni

Rohkem

KUTSESTANDARD /3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine

KUTSESTANDARD /3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine KUTSESTANDARD 18-10122008-43/3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on

Rohkem

KUTSESTANDARD Koostelukksepp I /4 Koostelukksepp II /3 Koostelukksepp III /3 KOOSTELUKKSEPP I, II,

KUTSESTANDARD Koostelukksepp I /4 Koostelukksepp II /3 Koostelukksepp III /3 KOOSTELUKKSEPP I, II, KUTSESTANDARD Koostelukksepp I 10-09062011-5.2.1/4 Koostelukksepp II 10-09062011-5.2.2/3 Koostelukksepp III 10-09062011-5.2.3/3 KOOSTELUKKSEPP I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU

Rohkem

KUTSESTANDARD /1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU

KUTSESTANDARD /1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU KUTSESTANDARD 13-13102000-01/1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Kinnisvarahooldaja IV kutsestandard on asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõuete

Rohkem

KUTSESTANDARD Lihunik II /4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm Kutsete süsteemi arendamine

KUTSESTANDARD Lihunik II /4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Lihunik II 11-30112010-11/4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.

Rohkem

Microsoft Word - Energiamärgise väljastaja kutsestandard.doc

Microsoft Word - Energiamärgise väljastaja kutsestandard.doc KUTSESTANDARD Kutsestandard kirjeldab tööd ja määratleb selle tegemiseks vajalikud kompetentsid. Kutsestandard on aluseks inimeste hindamisele kutseomistamise protsessis ning õppe- ja koolituskavade koostamisele.

Rohkem

KUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III /4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV /4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiuj

KUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III /4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV /4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiuj KUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III 13-04052012-18/4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV 13-04052012-19/4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiujuht V 13-04052012-20/3s EKR tase 6 KINNISVARA HOOLDUSMEISTER

Rohkem

KUTSESTANDARD Keevitaja I /6s EKR tase 3 Keevitaja II /5s EKR tase 4 Keevitaja III /5s EKR tase 5 KEEVITA

KUTSESTANDARD Keevitaja I /6s EKR tase 3 Keevitaja II /5s EKR tase 4 Keevitaja III /5s EKR tase 5 KEEVITA KUTSESTANDARD Keevitaja I 10-19092012-4.1/6s EKR tase 3 Keevitaja II 10-19092012-4.2/5s EKR tase 4 Keevitaja III 10-19092012-4.3/5s EKR tase 5 KEEVITAJA I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD Avamerekalur I 11-17112011-7.10/3 Avamerekalur II 11-17112011-7.11/3 Avamerekalur III 11-17112011-7.12/5 AVAMEREKALUR I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD I, II tase 11-12062006-04/1 III tase 11-12062006-03/3 AVAMEREKALUR I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni

Rohkem

EESSÕNA

EESSÕNA KUTSESTANDARD Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II 17-27042012-5.1.13/3s EKR tase 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III 17-27042012-5.1.14/3s EKR tase 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

KUTSESTANDARD /1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisü

KUTSESTANDARD /1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisü KUTSESTANDARD 17-15062005-02/1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni

Rohkem

KUTSESTANDARD /2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU

KUTSESTANDARD /2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU KUTSESTANDARD 18-13122004-02/2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD Hotelliteeninduse spetsialist III 04-11052011-2.4/4s EKR tase 5 HOTELLITEENINDUSE SPETSIALIST III TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V /3s /3s /3s TANTSUSPETSIA

KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V /3s /3s /3s TANTSUSPETSIA KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V 19-20112012-4.28/3s 19-20112012-4.29/3s 19-20112012-4.30/3s TANTSUSPETSIALIST III, IV, V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD Aednik I 11-30112010-14/4 Aednik II 11-30112010-15/4 Aednik III 11-30112010-16/4 AEDNIK I AEDNIK II AEDNIK III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis

Rohkem

KUTSESTANDARD /2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine

KUTSESTANDARD /2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine KUTSESTANDARD 05-15032006-01/2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.

Rohkem

KUTSESTANDARD /2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU

KUTSESTANDARD /2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU KUTSESTANDARD 05-02062004-04/2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.

Rohkem

KUTSESTANDARD /1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU

KUTSESTANDARD /1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU KUTSESTANDARD 05-22102001-01/1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid sotsiaaltöötaja

Rohkem

KUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute

KUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute KUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuj

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuj KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuja, tase 5 5 Võimalikud spetsialiseerumised ja nimetused kutsetunnistusel Spetsialiseerumine Nimetus

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsenimetus

Rohkem

KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j

KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppe

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppe KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutsenimetus Eesti

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr 1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev

Rohkem

KUTSESTANDARD Korstnapühkija-meister, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmi

KUTSESTANDARD Korstnapühkija-meister, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmi KUTSESTANDARD Korstnapühkija-meister, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija-meister,

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Pagar, tase 4 Pagar, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppeka

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Pagar, tase 4 Pagar, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppeka KUTSESTANDARD Pagar, tase 4 Pagar, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi

Rohkem

KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, tead

KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, tead KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Rohkem

KUTSESTANDARD

KUTSESTANDARD KUTSESTANDARD 04-19112001-02/1 BAARMEN/BAARIDAAM II, III TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid baarmeni/baaridaami II ja III

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

Projekt

Projekt KUTSE ANDMISE KORD justiits- ja kohtuteenistuste kutseala kutsetele KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 20.04.2016 otsusega nr 1 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 199780 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmasinadiagnostik Vehicle technician, level 5 техник по

Rohkem

KUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I /2 Kelner/ettekandja II /1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU

KUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I /2 Kelner/ettekandja II /1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU KUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I 04-19112001-02/2 Kelner/ettekandja II 04-19112001-02/1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 4 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuj

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 4 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuj KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 4 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuja, tase 4 4 Võimalikud spetsialiseerumised ja nimetused kutsetunnistusel Spetsialiseerumine Nimetus

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

KINNITATUD

KINNITATUD KINNITATUD Inseneride Kutsenõukogu Otsus nr KUTSE ANDMISE KORD Mäeinseneride ja mäetehniku kutsetele 1.1. Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmist: 1) Mäetehnik 5. tase;

Rohkem

Projekt

Projekt KINNITATUD Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu 26.04.2017 nr 6.1-7/6 otsusega nr 3.3 MTÜ EESTI MÄESELTSI KUTSE ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise

Rohkem

Kinnitatud Transpordi- ja Logistika kutsenõukogu a otsusega nr 11 AS Eesti Raudtee KUTSE ANDMISE KORD raudteevaldkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1

Kinnitatud Transpordi- ja Logistika kutsenõukogu a otsusega nr 11 AS Eesti Raudtee KUTSE ANDMISE KORD raudteevaldkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1 Kinnitatud Transpordi- ja Logistika kutsenõukogu 15.11.2018.a otsusega nr 11 AS Eesti KUTSE ANDMISE KORD raudteevaldkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Kinnitatud Inseneride Kutsenõukogu otsusega nr. 21 KUTSE ANDMISE KORD TEEDEINSENERIDE KUTSETELE 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord reguleerib

Kinnitatud Inseneride Kutsenõukogu otsusega nr. 21 KUTSE ANDMISE KORD TEEDEINSENERIDE KUTSETELE 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord reguleerib Kinnitatud Inseneride Kutsenõukogu 16.12.2015 otsusega nr. 21 KUTSE ANDMISE KORD TEEDEINSENERIDE KUTSETELE 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord reguleerib (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmise

Rohkem

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator операто

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator операто HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator оператор машины CNC Õppekava kood Ehises ESMAÕPPE ÕPPEKAVA

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Sotsiaalkindlustusameti Peadirektori.04.2017 käskkirjaga nr 99-k Lisa 5 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Klienditeeninduse peaspetsialist Klienditeeninduse osakond

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

KUTSESTANDARD Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste,

KUTSESTANDARD Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, KUTSESTANDARD Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

KUTSESTANDARD Ehitusplekksepp, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja

KUTSESTANDARD Ehitusplekksepp, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja KUTSESTANDARD Ehitusplekksepp, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi

Rohkem

KUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I /1 Ehitusviimistleja II /2 Ehitusviimistleja III /1 EHITUSVIIMISTLEJA I, I

KUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I /1 Ehitusviimistleja II /2 Ehitusviimistleja III /1 EHITUSVIIMISTLEJA I, I KUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I 13-13062001-01/1 Ehitusviimistleja II 13-13062001-01/2 Ehitusviimistleja III 13-13062001-01/1 EHITUSVIIMISTLEJA I, II, III Kvalifikatsioonid spetsialiseerumisel: krohvija

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft Word - Aktiivtegevuse vaneminstruktor, tase 5.docx

Microsoft Word - Aktiivtegevuse vaneminstruktor, tase 5.docx KUTSESTANDARD Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid 03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?

Rohkem

KUTSESTANDARD Maastikuehitaja II /1 Maastikuehitaja III /2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUT

KUTSESTANDARD Maastikuehitaja II /1 Maastikuehitaja III /2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUT KUTSESTANDARD Maastikuehitaja II 11-30052007-03/1 Maastikuehitaja III 11-30052007-03/2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem