Microsoft Word - doktor2009loplik.DOC

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - doktor2009loplik.DOC"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL VILLU KÕVE VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEM EESTIS doktoritöö JUHENDAJA PROF. DR. IUR. IRENE KULL TARTU

2 SISUKORD SISSEJUHATUS PÕHIMÕISTED TEHINGUTE KAUSAALSUS JA ABSTRAKTSUS LAHUTAMISPRINTSIIP JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIP ÕIGUSTE AKTSESSOORSUS JA MITTEAKTSESSOORSUS VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEM ROOMA ÕIGUSES ÜLDISELT OMANDI JA MUUDE ÕIGUSTE ÜLEKANDMINE Üldiselt Kas traditio oli iseseisev (abstraktne) tehing? Nõuete loovutamine PANDIÕIGUS JA OMANDI TAGATISENA ÜLEKANDMINE VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEMI KUJUNEMINE SAKSA ÕIGUSES ARENG KUNI BGB-NI: LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI KUJUNEMINE Varaliste tehingute üldine käsitlus ja vallasomandi ülekandmine Loomuõiguslik käsitlus ja titulus-modus-õpetus Abstraktsiooniprintsiibi "avastamine": Savigny õpetus ja selle omaksvõtt Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine ja abstraktsed võlaõiguslikud lepingud Pandiõigus BGB ETTEVALMISTAMINE, VASTUVÕTMINE JA ÜLDINE SÜSTEEM ARENGUD PÄRAST BGB VASTUVÕTMIST: ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI KORREKTIIVID KOHTUPRAKTIKAS JA KRIITIKA ÕIGUSTEADUSES Abstraktsiooniprintsiibi korrektiivid kohtupraktikas Abstraktsiooniprintsiibi kriitika õigusteaduses VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEM TEISTES RIIKIDES KONSENSUAALSÜSTEEMI RIIGID Prantsusmaa Üldiselt Omandi ülekandmine ja koormamine Kinnisomandi ülekandmise erisused Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Võlatunnistus, garantii ja väärtpaberid Esindus Suurbritannia Üldiselt Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Garantii Esindus USA Üldiselt Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine

3 Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Garantii Muud riigid Itaalia Poola Soome Rootsi Jaapan TITULUS-MODUS SÜSTEEMI (KAUSAALPRINTSIIBIST JUHINDUVAD) RIIGID Austria Üldiselt Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Võlatunnistus, garantii, maksekäsund ja veksel Esindus Šveits Üldiselt Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud asjaõiguslikud tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Võlatunnistus, garantii ja väärtpaberid Esindus Muud riigid Madalmaad Hispaania Venemaa Läti Leedu Türgi Sloveenia Tšehhi Ungari Lõuna - Korea Hiina Lõuna - Ameerika riigid KREEKA SÜSTEEM VAHEKOKKUVÕTE Üldiselt Kausaalsed ja abstraktsed tehingud Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Võlatunnistus, garantii ja väärtpaberid Esindus VARALISTE TEHINGUTE KÄSITLUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSES, RAHVUSVAHELISTES KONVENTSIOONIDES JA MUDELSEADUSTES EUROOPA LIIDU ÕIGUS Kehtiv õigus Edasised ühtlustamiskavad RAHVUSVAHELISED KONEVNTSIOONID Üldiselt

4 Rahvasteliidu konventsioonid UNCITRAL konventsioonid UNIDROIT konventsioonid HCCH konventsioonid MUDELSEADUSED JA ÜHTLUSTAMISPROJEKTID Üldiselt DCFR Üldiselt Varaliste tehingute üldine süsteem Vallasomandi ülekandmine Nõuete (ja muude õiguste), kohustuste ja lepingute ülekandmine Esemelised tagatised ja trust Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Abstraktsed võlaõiguslikud lepingud, garantii Esindus PICC Üldiselt Nõuete (ja muude õiguste), kohustuste ja lepingute ülekandmine Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Esindus VAHEKOKKUVÕTE VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEM EESTIS KEHTINUD TSIVIILÕIGUSES VARALISTE TEHINGUTE KÄSITLUS ENNE A Areng kuni 19. sajandi keskpaigani Olulised arengud 19. sajandil: talurahvaseadused, BES ja a kohtureform BES Üldiselt Kausaalsed ja abstraktsed tehingud Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine ja koormamine Nõuete loovutamine Pandiõigus Lepingute tühisus ja tagasitäitmine Esindus VARALISTE TEHINGUTE KÄSITLUS AASTAIL Üldiselt Tsiviilseadustiku eelnõu Tsiviilseadustiku eelnõu ettevalmistamine Eelnõu süsteem Kausaalsed ja abstraktsed tehingud Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine ja kinnisasja koormamine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Esindus VARALISTE TEHINGUTE KÄSITLUS NÕUKOGUDE TSIVIILÕIGUSES Üldiselt Vene NFSV tsiviilkoodeks Seaduse süsteem Kausaalsed ja abstraktsed tehingud Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Esindus Eesti NSV tsiviilkoodeks Seaduse süsteem

5 Kausaalsed ja abstraktsed tehingud Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete loovutamine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Esindus MUUDATUSED VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEMIS PÄRAST TAASISESEISVUMIST "Üleminekuaja" õigusaktid Asjaõigusseadus ja selle mõju varaliste tehingute süsteemile Asjaõigusseaduse eelne üldine õiguslik olukord Asjaõigusseaduse algse eelnõu ettevalmistamine ja eelnõu sisu Asjaõigusseaduse eelnõuga seotud diskussioonid ja seaduse vastuvõtmine Lahutamisprintsiibi tunnustamine ja abstraktsiooniprintsiibi "avastamine"pärast asjaõigusseaduse jõustumist Ehitiste kui vallasasjade tsiviilkäive asjaõigusseaduse rakendamise seaduse alusel kui asjaõigusseaduse "kõrvalprodukt" Asjaõigusseaduse mõju ja õigussüsteemi edasine areng VAHEKOKKUVÕTE Üldiselt Kausaalsed ja abstraktsed tehingud Vallasomandi ülekandmine Kinnisomandi ülekandmine Nõuete ja muude õiguste ülekandmine Pandiõigus ja muud esemelised tagatised Lepingute tühisus ja lõpetamine ning tagasitäitmine Esindus TEHINGUTE KAUSAALSUS JA ABSTRAKTSUS NING LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIP EESTI Varaliste tehingute regulatsioon üldiselt Kausaalsed ja abstraktsed tehingud, lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiip VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED Üldiselt Kausaalsed ja abstraktsed tehingud, lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiip AJALOOLINE ARENG Üldiselt Kausaalsed ja abstraktsed tehingud, lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiip HINNANG EESTI ÕIGUSELE Üldiselt Kausaalsete ja abstraktsete lepingute eristamine Lahutamisprintsiibi tunnustamine Abstraktsiooniprintsiibi tunnustamine Võimalikud süstemaatilised muudatused VALLASOMANDI ÜLEKANDMINE JA VALLASASJADE KOORMAMINE EESTI Vallasomandi ülekandmise üldreeglid Vallasasja heauskne omandamine Registrisse kantud vallasasja omandi ülekandmise erisused Vallasasja koormamine VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED Vallasomandi ülekandmise üldreeglid Saksamaa Teised välisriigid Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused Vallasasja heauskne omandamine Saksamaa Teised välisriigid

6 Euroopa Liit, rahvusvahelsed konventsioonid ja mudelseadused Registrisse kantud vallasasja omandi ülekandmise erisused Saksamaa Teised välisriigid Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused Vallasasja koormamine Saksamaa Teised välisriigid, Euroopa Liit, rahvusvahelsed konventsioonid ja mudelseadused AJALOOLINE ARENG Vallasomandi ülekandmise üldreeglid Vallasasja heauskne omandamine Registrisse kantud vallasasja omandi ülekandmise erisused Vallasasja koormamine HINNANG EESTI ÕIGUSELE Vallasomandi ülekandmise üldreeglid Vallasasja heauskne omandamine Registrisse kantud vallasasja omandi ülekandmise erisused Vallasasja koormamine KINNISOMANDI ÜLEKANDMINE JA KINNISASJADE KOORMAMINE EESTI Kinnisomandi ülekandmine Kinnistusraamatu ebaõigsus ja kinnisasja heauskne omandamine Kinnisasja koormamine piiratud asjaõigustega Kinnisasja võlaõiguslikud kasutusõigused Märked kinnistusraamatus VÄLISRIIGID, EUOOPA LIIT JA RAHVUSVAHELSED KONVENTSIOONID Kinnisomandi ülekandmine Saksamaa Teised välisriigid, Euroopa Liit ja rahvusvahelised konventsioonid Kinnistusraamatu ebaõigsus ja kinnisasja heauskne omandamine Saksamaa Teised välisriigid Kinnisasja koormamine ja märked kinnistusraamatus Saksamaa Teised välisriigid, Euroopa Liit ja rahvusvahelised konventsioonid AJALOOLINE ARENG Kinnisomandi ülekandmine Kinnistusraamatu ebaõigsus ja kinnisasja heauskne omandamine Kinnisasja koormamine ja märked kinnistusraamatus HINNANG EESTI ÕIGUSELE Kinnisomandi ülekandmine Kinnistusraamatu ebaõigsus ja kinnisasja heauskne omandamine Kinnisasja koormamine piiratud asjaõigustega ja võlaõiguslikud kasutusõigused Märked kinnistusraamatus NÕUETE JA MUUDE ÕIGUSTE ÜLEKANDMINE JA KOORMAMINE EESTI Nõuete loovutamine, kohustuste ülevõtmine ning lepingute ja ettevõtete ülekandmine Väärtpaberite, osade ja aktsiate ülekandmine Intellektuaalse vara (omandi) õiguste ülekandmine Varaliste õiguste koormamine VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED Nõuete loovutamine, kohustuste ülevõtmine ning lepingute ja ettevõtete ülekandmine Saksamaa Teised välisriigid Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused Väärtpaberite, osade ja aktsiate ülekandmine Intellektuaalse vara (omandi) õiguste ülekandmine Varaliste õiguste koormamine

7 10.3. AJALOOLINE ARENG Nõuete loovutamine, kohustuste ülevõtmine ning lepingute ja ettevõtete ülekandmine Väärtpaberite, osade ja aktsiate ülekandmine Intellektuaalse vara (omandi) õiguste ülekandmine Varaliste õiguste koormamine HINNANG EESTI ÕIGUSELE Nõuete loovutamine, kohustuste ülevõtmine ning lepingute ja ettevõtete ülekandmine Väärtpaberite, osade ja aktsiate ülekandmine Intellektuaalse vara (omandi) õiguste ülekandmine Varaliste õiguste koormamine PANDIÕIGUS JA ÕIGUSTE TAGATISENA ÜLEKANDMINE EESTI Vallasasjad tagatisena Käsipant Registerpant vallasasjadele Vallasomandi tagatisena ülekandmine (tagatisomandamine) Omandireservatsioon Kinnisasjad tagatisena Hüpoteek Kinnisomandi ülekandmine tagatisena ja kinnisomandi reserveerimine? Varalised õigused tagatisena Üldiselt Õiguste pantimine Nõuete pantimine Väärtpaberite, osade ja aktsiate pantimine Tööstusomandi ja sortide pantimine Pantide pantimine Nõuete ja muude varaliste õiguste tagatisena ülekandmine Kommertspant kui generaalpant Seadusest tulenevad pandiõigused Kohtu või muu ametiasutuse seatud pandiõigused VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED Vallasasjad tagatisena Saksamaa Teised välisriigid Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused Kinnisasjad tagatisena Saksamaa Teised välisriigid Euroopa Liit ja rahvusvahelised konventsioonid Varalised õigused tagatisena Saksamaa Teised välisriigid Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused Generaalpandid Seadusest tulenevad ja kohtu või muu ametiasutuse seatud pandiõigused AJALOOLINE ARENG Vallasasjad tagatisena Kinnisasjad tagatisena Varalised õigused tagatisena Generaalpandid Seadusest tulenevad ning kohtu või muu ametiasutuse seatud pandiõigused HINNANG EESTI ÕIGUSELE Vallasasjad tagatisena Üldiselt Vallasasjade tagatisena kasutamise eri viisid Kinnisasjad tagatisena Varalised õigused tagatisena Kommertspant

8 Seadusest tulenevad ning kohtu või muu ametiasutuse seatud pandiõigused LEPINGUTE LÕPETAMINE, TÜHISUS JA TÜHISTAMINE NING TAGASITÄITMINE EESTI Lepingu ühepoolne lõpetamine ja tagasitäitmine Lepingute tühisus ja tühistamine ning tagasitäitmine Lepingute tühisuse alused ja tühisuse tuvastamine Lepingute tühistamise alused ja kord Tühiste ja tühistatud lepingute tagasitäitmine ning muud alusetu rikastumisega seotud nõuded VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED Saksamaa Lepingu ühepoolne lõpetamine ja sellega kaasnev lepingu tagasitäitmine Lepingute tühisus ja tühistamine ning tagasitäitmine Teised välisriigid Lepingu ühepoolne lõpetamine ja tagasitäitmine Lepingute tühisus ja tühistamine ning tagasitäitmine Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused Lepingu ühepoolne lõpetamine ja tagasitäitmine Lepingute tühisus ja tühistamine ning tagasitäitmine AJALOOLINE ARENG Lepingu ühepoolne lõpetamine ja tagasitäitmine Lepingute tühisus ja tühistamine ning tagasitäitmine HINNANG EESTI ÕIGUSELE Lepingu ühepoolne lõpetamine ja tagasitäitmine Lepingute tühisus ja tühistamine ning tagasitäitmine GARANTII, VÕLATUNNISTUS, KOMPROMISS, MAKSEKÄSUND JA ARVELDUSED NING VÄÄRTPABERID EESTI Garantii Võlatunnistus ja kompromiss Maksekäsund ja arveldused Väärtpaberid VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED Saksmaa Teised välisriigid Euroopa Liit, rahvusvahelised konventsioonid ja mudelseadused AJALOOLINE ARENG HINNANG EESTI ÕIGUSELE ESINDUS JA SELLE ALUSEKS OLEV ÕIGUSSUHE EESTI VÄLISRIIGID, EUROOPA LIIT, RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA MUDELSEADUSED AJALOOLINE ARENG HINNANG EESTI ÕIGUSELE LAHUTAMISPRINTSIIBI JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI MUUD VÄLJENDUSED LEPINGU TÄITMISE NÕUE EELLEPING OSTUEESÕIGUS "USALDUSTEHINGUD" ERAÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE "KORPORATIIVSED" LEPINGUD LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI MÕJU PEREKONNA- JA PÄRIMISÕIGUSES Lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi mõju perekonnaõiguses Lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi mõju pärimisõiguses LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI MÕJU TÄITE- JA PANKROTIMENETLUSES Lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi mõju täitemenetluses Lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi mõju pankrotimenetluses LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI MÕJU AVALIKUS ÕIGUSES

9 16. LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI MÕJU VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEMILE VARALISTE TEHINGUTE REGULEERIMISE ÜLDISED VÕIMALUSED NING ALUSPRINTSIIBI MUUTMISE VÕIMALIKKUS JA MÕJU LAHUTAMISPRINTSIIBI JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI RAKENDAMISE POSITIIVSED KÜLJED LAHUTAMIS- JA ABSTRAKTSIOONIPRINTSIIBI RAKENDAMISE NEGATIIVSED KÜLJED MILLINE ON PARIM VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEM? EESTI VARALISTE TEHINGUTE SÜSTEEMI JÄRJEKINDLUS JA HÄLBED SELLEST JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD (KOKKUVÕTE) JÄRELDUSED ETTEPANEKUD ZUSAMMENFASSUNG DAS SYSTEM DER VERMÖGENSGESCHÄFTE IN ESTLAND KASUTATUD ALLIKATE LOETELU KASUTATUD KIRJANDUS KASUTATUD ÕIGUSAKTID, MUDELSEADUSED JA EELNÕUD Eesti territooriumil kehtinud ja kehtivad õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktid Saksamaa õigusaktid Teiste välisriikide õigusaktid Rahvusvahelised konventsioonid Mudelseadused ja eelnõud KASUTATUD KOHTUPRAKTIKA Eesti Riigikohtu lahendid Euroopa Kohtu ja teiste riikide kohtute lahendid KASUTATUD LÜHENDID

10 TÄNUSÕNAD Käesoleva doktoritöö kirjutamine on minu elust võtnud kuid ja ei oleks olnud võimalik paljude heade inimeste abita ja mõistva suhtumiseta. Esmajoones soovin tänada kadunud prof Peter Schlechtriemi ja Ernst von Caemmerer Stiftung'it (seejuures isiklikult prof Uwe Blaurocki), tänu kellele sain töötada Saksamaal Freiburgi Ülikooli raamatukogus ja ette valmistada suure osa algmaterjalist. Suur aitäh Sulle minu igakülgse toetamise eest aastate jooksul, hea prof Schlechtriem. Sa oled mulle olnud suurimaks eeskujuks ja suunanäitajaks õigusmaastikul. Olgu see töö pühendatud Sinu mälestusele. Samuti soovin tänada oma perekonda, kes kannatlikult on talunud minu pikkasid päevi ja öid selle tööga seoses ning pikka kodust eemalolekut. Loomulikult tahan tänada ka oma juhendajat prof Irene Kulli, kes aitas oluliselt kaasa, et see tekst jõuaks "kaante vahele". Samuti soovin tänada Toomas Anepaiot abi eest töö ajaloolise osa koostamisel ning Henn Jõksi näpunäidete eest töö korrigeerimisel. 10

11 SISSEJUHATUS Teemavalikul oli autori jaoks oluliseks ajendiks juba 1993/1994. a Hamburgi Ülikoolis Saksa eraõiguse korüfee prof Karsten Schmidt'i seminaris mulle esitatud küsimus, kas Eestis kehtib abstraktsiooniprintsiip? Ma ei osanud toona vastata ja küsisin vastu, kas see on siis nii tähtis? Vastus sellele küsimusele oli uus küsimus: kuidas on võimalik mitte teada, kas abstraktsiooniprintsiip kehtib või mitte, kui sellest sõltub kogu varaliste tehingute süsteem ja korraldus? Käesoleva töö esialgne ajend oligi saada selgust, kas ja millises ulatus kehtib meil varaliste tehingute reguleerimisel abstraktsiooniprintsiip ning milline on selle reaalne tähendus. Tänaseks on nii seadused kui kohtupraktika andnud esialgsele küsimusele vastuse, st on selge, et abstraktsiooniprintsiip meil vähemalt põhiosas kehtib. Ilmselt ainulaadselt maailmas on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 6 lg-tes 3 ja 4 lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiip ju lausa "seadusse raiutud". Samas ei ole jätkuvalt selge nende rakendamise tegelik tähendus ja ulatus. Samuti ei ole selge, millal ja kuidas abstraktsiooniprintsiip tegelikult ikkagi Eesti õigusesse tuli. Tänaseks on uue tsiviilõiguse alustalaks oleva asjaõigusseaduse (AÕS) jõustumisest möödas juba üle 15 aasta ja ikkagi ei ole mitmedki selle aluseks olevad põhitõed jõudnud kohtunikenigi (millele viitab kirju kohtupraktika selles vallas), rääkimata siis tavainimestest. See aga tähendab omakorda, et tuleb selgitada, milline on Eesti varaliste tehingute terviklik käsitlus. Abstraktsiooniprintsiip ja käsitlus abstraktsetest tehingutest on juurdunud Saksa õiguses ja sealt tulnud üle ka Eesti õigusse. Samas ei kehti see rõhuvas enamuses teistes õiguskordades, et mitte öelda tervikuna ilmselt ei kusagil mujal 1. Tavapäraselt räägitaksegi sellest kui Saksa õiguse eripärast, mille järgi puudub reaalne vajadus, st suhtumine sellesse on tihti kriitiline kui mitte öelda üleolev. Tänagi kohtab Eestis aeg-ajalt inimesi mh tunnustatud juristide hulgas, kelle väitel oli abstraktsiooniprintsiibi ülevõtmine põhjendamatu. Esmapilgul tundub tõesti kunstlik nt igapäevase leiva ostmisel kauplusest eristada müüki ja käsutustehingut ning hinnata veel eraldi ka nende kehtivust. Autori arvates väärib rahvusvaheliselt valdavalt kriitiline suhtumine abstraktsiooniprintsiipi kõrgendatud tähelepanu, hindamaks, kuidas abstraktsiooniprintsiibi vahendusel lahendatavaid õiguskonflikte saaks lahendada selleta ja kuidas peaks Eesti õigus perspektiivis kujunema. Arvestades eriti Euroopa unifitseerumist majanduskäibe vallas, väärib kindlasti käsitlemist ka küsimus erinevate õiguskordade konfliktidest, kui ka võimalikest Eesti ees seisvatest valikutest tulevikus. Paratamatult tekib küsimus, kas abstraktsiooniprintsiip on kaasa aidanud eraõiguse süsteemsele arengule või on tegemist Trooja (pigem küll Saksa ) hobusega, mis vargsi õiguskorda imbunud ja mis paneb meid kunagi võib-olla taaskord vajaduse ette oma süsteemi põhjalikult reformida. On ju ka Saksa enda õiguskirjanduses aeg-ajalt väidetud, et asjaõiguslik leping ning seega ka lahutamisprintsiip kui ka abstraktsiooniprintsiip põhinevad algusest peale ebaõigetel alustel ja tuleks kaotada. Kuigi töö algne eesmärk oligi hinnata üksnes abstraktsiooniprintsiibi päritolu ja tähendust õiguste ülekandmisel, sai üpris kiiresti selgeks, et selliselt piiritlemine kitsendaks kunstlikult tegelikku probleemide ringi. Esmalt selgus kiiresti, et vältimatult tuleb käsitleda ka lahutamisprintsiipi ja seega käsutustehingu õigusliku olemust. Lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi tegeliku mõju selgitamiseks ei piisa aga üksnes sellest, et kitsalt uurida nt vallasomandi ülekandmise põhimõtteid, millele tavaliselt keskenduvad 1 Rüthers-Stadler, lk

12 selleteemalised tööd ja ka abstraktsiooniprintsiibi kriitikud. Samuti ei piisa vastamiseks üksnes kinnisomandi ülekandmise ja kinnistusraamatusüsteemi uurimisest, millele tavaliselt keskenduvad vähemalt lahutamisprintsiipi kiitvad tööd. Autori arvates on abstraktsiooniprintsiibi tegeliku "kandejõu" hindamiseks analüüsida mõlemaid neid olulisi valdkondi hinnata koos ja lisada neile ka vähemalt nõuete loovutamine. Samuti ei saa "mööda vaadata" tsiviilõiguses kui ka teistes õigusharudes olevatest teistest õigusinstituutidest, mis on eelnimetatutega otseses seoses. Seejuures on keskse tähendusega esemeliste tagatiste süsteem, esmajoones pandiõiguse süsteem. Analüüsiga edasi minnes selgus, et mõju on veelgi laiem ja viib välja üldiste küsimusteni abstraktsete ja kausaalsete tehingute eristamisest ning üleüldse asja- ja võlaõiguse eristamisest, esindusõiguse kujundamisest jne. Seega püstitas autor endale ambitsioonika ülesande hinnata tsiviilõiguse süsteemi varaliste tehingute seisukohalt tervikuna. Ainult selliselt on võimalik anda adekvaatne hinnang TsÜS 6 lg-tele 3 ja 4. Uuritava valdkonna tähistas autor "varaliste tehingute süsteemina", valides uurimiseks kompleksi erinevaid varalisi muudatusi põhjustavate tehingutega seotud õiguslikke küsimusi, mis puudutavad tsiviilkäivet vast enim. Seejuures uurib autor konkreetseid teemasid eraldiseisvalt, kuid üritab üldisemalt analüüsida ka nendevahelisi seoseid ja mõjusid. Loomulikult võib vaielda, kas "varaliste tehingute süsteem" on käsitletavate probleemide ringi jaoks õige tähistust. Samas ei ole Eesti senini n.ö õigusharuüleselt tehinguõpetust seni antud ega ole ka vastavat väljakujunenud terminoloogiat. Olemasolev mõisteaparaat jääb autori valitud käsitluse jaoks kas liiga üldiseks või liiga kitsaks. Rahvusvaheliselt on aga teatud põhimõtetest lähtuvaid varaliste tehingute regulatsioone (süsteeme) võimalik eristada ja võrrelda. Autor keskendub töös põhjalikult vallas- ja kinnisomandi ja nõuete ülekandmisele ning esemeliste tagatiste regulatsioonile, kui varaliste tehingute süsteemi praktikas ilmselgelt kesksetele küsimustele. Üldiselt hinnatakse ka kausaalsete ja abstraktsete tehingute ning asjaja võlaõiguse eristamist, seeläbi ka kogu tsiviilõiguse süsteemi. Vaatlusaluste küsimuste ringi on põhiküsimustest väiksema detailsusastmega hõlmatud ka lõpetatud ja tühiste lepingute tagasitäitmine, võlasuhete nagu võlatunnistus, kompromiss, garantii ja väärtpaberid õiguslikud alused, esinduse ja selle aluseks oleva õigussuhte eristamise temaatika jm õiguslikud probleemid. Töös kasutatakse olulisel määral Eesti kehtivaid seadusi (esmajoones tsiviilseadustiku üldosa seadust, asjaõigusseadust ja võlaõigusseadust (VÕS)) ning asjaomast Riigikohtu praktikat ja Eesti (nappi) erialakirjandust, samuti võõrkeelseid materjale nii seaduste kui uurimistööde tasandil. Autor kasutab töö kirjutamisel esmajoones võrdlevat ja ajaloolist meetodit. Töö teemat on käsitletud ja analüüs esitatud üldiselt tuginedes materjalidele põhiosas seisuga a november (raamatute osas) kuni a september (õigusaktide ja Riigikohtu praktika osas). Hindamaks Eesti kehtivad varaliste tehingute süsteemi adekvaatselt, on autor võrrelnud Eesti varaliste tehingute süsteemi teiste õigussüsteemidega. Autor on kaasanud võrdlusse väga erinevaid õigussüsteeme ja rahvusvahelise õiguse regulatsioone. Erilisel kohal on kahtlemata võrdlus "doonormaa" Saksamaa õigusega. Võrdlusmaterjalina on kasutatud ka teiste riikide vastavaid materjale. Seejuures on autor keskendunud saksakeelsele õiguskirjandusele, vähem ingliskeelsele kirjandusele, kasutatud on ka venekeelseid allikmaterjale. Võrdluse eesmärk on üritada hinnata nii eri süsteemide eeliseid ja puuduseid kui ka Eesti regulatsiooni süstemaatilist järjekindlust. Senini ei ole eesti keeles varaliste tehingute eri süsteeme lähemalt võrreldud ning terviklikke võrdlevaid käsitlusi on nappinud ka välisallikates. Kuigi eri õigussüsteemide käsitlus võib esmapilgul hõlmata tööst ebaproportsionaalselt suure osa, annab see loodetavasti tervikliku pildi varaliste tehingute eri süsteemidest, aga võimaldab ka 12

13 neid süsteeme sisuliselt võrrelda ning analüüsida eri süsteemide senituntud liigitusaluste paikapidavust. Paralleelselt võrdlusega on autor soovinud anda ka tervikpildi tänase varaliste tehingute süsteemi ajaloolisest kujunemisest Eestis, hinnates siinmail eri aegadel kehtinud õigusakte (ja ka nende muutmise kavasid). Seejuures keskendub autor kui asjaõigusseaduse ja hilisemategi eraõigusaktide üks väljatöötajaid põhjalikumalt lahutamisprintsiibi ja abstraktsiooniprintsiibi Eesti õigusse jõudmisele, esmajoones lähemalt asjaõigusseaduse ettevalmistamisele ja rakendamisele. Eesmärk on anda lugejatele võimalus ka ise hinnata, mis oli selles protsessis kavandatud ja mis "juhuslik". Seni ei ole Eestis avaldatud ajaloolist tervikpilti andvat käsitlust varaliste tehingute reguleerimisest eri aegadel. Sellise mastaapse materjali töösse haaramisel on mitmeid ohtusid, mida autor möönab. Nimelt võivad kättesaadavad allikad kajastada konkreetsete välisriikide õiguslikku olukorda võib olla mitte piisavalt detailselt või teha seda subjektiivselt (sama probleem on ka ajalugu puudutavate allikatega) või võivad töö kirjutamise käigus "vananeda". Samuti on oht, et töö muutub üksikküsimuste käsitlemisel pealiskaudseks. Samuti "paisutab" selline materjalihulk töö mahu "kriitilise piirini". Siiski kaalub autori arvates neid negatiivseid külgi üles süsteemi kui terviku analüüs. Keskendudes kitsastele üksikküsimustele nagu teadustöödel tavaks, ei nähta eri õigusinstituutide vahelisi seoseid ega suudeta neid mõista. See muudab aga tihti küsitavaks ka "kitsal" teemal tehtud järeldused. Süsteemi mittemõistmist on autor näinud (ja näeb ka täna) pea "igal sammul" nii õigusloomes, kohtupraktikas kui õiguskirjanduses. Seepärast on autor valinud Eesti varaliste tehingute süsteemi hindamisel tee, et hinnata üksnes süstemaatiliselt ja põhimõtteliselt autori arvates keskseid küsimusi, jättes hindamata väiksemad üksikprobleemid, mida on ka loomulikult väga palju. Kindlasti on varaliste tehingutega seonduvaid probleeme hulgaliselt ka väljaspool autori käsitletavat teemat, kuid autori arvates moodustavad just tema valitud probleemid süsteemi "telje". Paratamatult tuleb teha valik küsimustest, mida käsitleda süvitsi ja mille puhul töö maht juba üksi seda ei võimalda. Muu hulgas ei tegele autor töös nt aegumise ega rahvusvahelise eraõiguse keerukate spetsiifiliste probleemidega. Autori uurimiseesmärgiks on analüüsida varaliste tehingute süsteemi esmajoones abstraktsete tehingute, lahutamisprintsiibi ja abstraktsiooniprintsiibi olemuse ja päritolu kaudu, käsitledes nendega seonduvaid õigusnorme nii teoreetilisest kui ka praktilise rakendatavuse aspektist. Seejuures käsitleb autor ka abstraktsete tehingutest eristatavat ja laiemas mõttes samuti abstraktsiooniprintsiibile põhinevaid mitteaktsessoorseid tagatisõigusi ja teisi abstraktseid konstruktsioone eraõiguses, aga ka muudes õigusharudes. Üheks küsimuseks, millele autor vastust otsida kavatseb, on see, kas lahutamisprintsiibi ja abstraktsiooniprintsiibi ning mitteaktsessoorsete tagatisõiguste ülevõtmine Eesti eraõigusse oli mõistlik ja kas see tuleks ka perspektiivis säilitada. Alaküsimuseks oleks aga, kas Eesti õigus ise on süstemaatiliselt järjekindel ning kas ja milliseid kõrvalekaldeid sellest esineb ning kas ja millised võiksid olla arengud edaspidi. Selleks kavatseb autor hinnata esmajoones lahutamisprintsiibi ja abstraktsiooniprintsiibi vahendusel lahendavate õiguskonfliktide põhigruppe ja vaadelda nende alternatiivseid lahendusteid, samuti rahvusvahelisi suundumusi selles vallas. Autor võtab töö kirjutamisel lähtekohaks ja esmaseks hüpoteesiks, et objektiivsete kriteeriumite alusel ei ole võimalik öelda, kas tehingute abstraktne või kausaalne käsitlus ning lahutamis- ja/või abstraktsiooniprintsiibil ja mitteaktsessoorsete tagatisõiguste tunnustamisel põhinev varaliste tehingute süsteem on iseenesest (a priori) parem, st lahenduse jaoks on oluline selle taustsüsteem. Teiseks hüpoteesiks võtab autor, et lahutamisprintsiibi ja 13

14 abstraktsiooniprintsiibi ülevõtmine ja süstemaatiline rakendamine seadustes ja kohtupraktikas on Eesti eraõiguse süsteemile palju juurde andnud, võimaldades reguleerida adekvaatselt mh moodsa majanduskäibe vajadusest tingitud erinevaid instituute ning seda süsteemi tuleks edasi arendada ja täiustada, mitte aga "revideerida". Töö põhiprobleemid võiks tuua välja selliselt: millel põhinevad ja kuidas mõjutavad varaliste tehingute süsteemi abstraktsete tehingute tunnustamine ning lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip, aga ka mitteaktsessoorsete tagatisõiguste tunnustamine; millised on maailmas tunnustatud ja käibivad alternatiivsed lahendused ning millised on nende eelised ja puudused võrreldes Eesti süsteemiga; kas ja milliseid muudatusi Eesti seadus perspektiivis süstemaatilise terviklikkuse ja praktilise rakendamise paindlikkuse tagamiseks edaspidi vajab. Varaliste tehingute süsteemist ega lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibist ei ole autori andmetel Eestis siiani laiaulatuslikumat teadustööd kirjutatud ning ei ole ka sellest panoraamset ülevaadet andvaid muid käsitlusi. Üksikuid sisult piiratud käsitlusi on erinevates õpikutes ja käsiraamatutes, mis aga pigem konstateerivad, mitte ei hinda küsimusi. Kinnistusraamatuõiguse seisukohalt on sel teemal kirjutanud Rein Tiivel ja Priidu Pärna, väitekirja vallasomandi ülekandmisest kirjutab autorile teadaolevalt Kai Kullerkupp. Autor möönab võimalikke etteheiteid töö liigsele struktureeritusele ning võrdluse ja ajaloolise käsitluse võimalikule ebaproportsionaalsusele, mis paisutab töö üldist mahtu. Samas määrasid töö struktuuri autori jaoks esmajoones just töö põhiprobleemid. Et teha adekvaatseid järeldusi võrreldavate välisriikide varaliste tehingute süsteemide osas, ei piisanuks nt üksnes konkreetselt vallasomandi ülekandmise sätete võrdlevast analüüsist nende sätete juures. Nimelt soovis autor anda võrdluse esmajoones just vastava süsteemi raames tervikuna. Seda saab aga teha vaid siis, kui konkreetse riigi varaliste tehingute süsteemi käsitelda mitte üksnes instituutide kaupa, vaid ka terviklikult. Pealegi võimaldas selline metoodika käsitleda nt USA õigust ühes kohas kompleksselt ja edaspidi võrdlevas analüüsis teha üksnes viiteid sellele osale, mis hoidis oluliselt kokku ruumi instituutide kaupa tehtud analüüsis. Sama puudutab Eesti õiguse ajaloolist käsitlust, st töös on paralleelselt antud käsitlus nii terviklikult (st esmajoones õigusaktide kaupa) kui ka instituutide lõikes. Kuigi see võib tekitada mõningaid kordusi (kuigi autor püüdis neid miinimumini viia), hõlbustab see autori arvates siiski töö mõistmist ja annab võrreldavast materjalist parema pildi. Autor on nii riikide kui teemade lõikes lähtunud üldjuhul sarnasest käsitlusskeemist, analüüsides esmalt üldisi küsimusi (nagu tsiviilõiguse üldine regulatsioon ja süsteem ning kausaalsete ja abstraktsete tehingute eristamine), seejärel aga vallas- ja kinnisomandi ülekandmist ning nõuete ja muude õiguste ülekandmist, pandiõigust (ja muid esemelisi tagatisi), lepingute tühisuse ja lõpetamisega seonduvaid küsimusi, garantiidega (kohati ka võlatunnistuste ja väärtpaberitega) seonduvat ning esinduse ja selle kausaalsuhte eristamist. See käsitlus ei ole aga mitte kõigi riikide puhul täielik nagu ei ole see ka kõigi Eesti territooriumil ajalooliselt kehtinud õigusaktide puhul järgitav. Seda esmajoones allikmaterjali nappuse tõttu autori jaoks. Siiski loodab autor, et olemasolev allikmaterjal võimaldab teha argumenteeritud järeldusi. Konkreetsete teemade käsitlemisel kasutas autor töös läbivalt skeemi, et esmalt analüüsis Eesti regulatsiooni ja praktikat, seejärel võrreldavaid lahendusi rahvusvaheliselt (eraldi Saksa lahendusi kui meile süstemaatiliselt lähimaid) ning käsitluse arengut Eesti ajaloos ning nende põhjal andis omapoolse hinnangu Eesti lahendusele ja tegi omapoolseid muudatusettepanekuid. 14

15 Töö esimeses peatükis esitatakse varaliste tehingute süsteemiga seonduvad põhimõisted. Muu hulgas käsitletakse siin kausaalsete ja abstraktsete tehingute eristamise põhilisi kriteeriumeid ja avatakse üldiselt lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi sisu ning nende eristamist õiguste aktsessoorsuse ja mitteaktsessoorsuse temaatikast. Töö teises peatükis uuritakse varaliste tehingute üldist käsitlust Rooma õiguses. Kuna just see on suures osas olnud aluseks erinevate tänaste varaliste tehingute süsteemide väljaarendamisel, tuleb paratamatult alustada "juurte juurde" minekust. Seejuures käsitletakse abstraktsete ja kausaalsete tehingute käsitlust ning omandi ja nõuete ülekandmist ja tagatisõigusi. Lähemalt keskendutakse vallasomandi ülekandmise erinevatele tõlgendustele Rooma õiguses, millest lähtudes on maailmas arendatud välja erinevad käsitlused. Töö kolmandas peatükis uuritakse esmajoones abstraktsete tehingute tunnustamise ning lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi "sünnilugu" Saksamaal ja nende jõudmist Saksa Eraseadustikku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB), samuti nende põhimõtete hilisemat rakendamist ja üldist käsitlust Saksa kehtivas õiguses, mh kriitikat Saksa õigusteaduses. Seejuures on põhiosas keskendutud vallas- ja kinnisasjade ülekandmise regulatsioonile, vähemal määral ka esemelistele tagatistele. Seejuures ei käsitleta selles peatükis lähemalt konkreetseid Saksa õiguse regulatsioone, mida tehakse võrdlevalt iga käsitletava valdkonna (nt vallasomandi ülekandmine) juures. Töö mahukaimas neljandas peatükis uuritakse varaliste tehingute süsteeme teistes välisriikides. Lähtudes töö mahulistest piirangutest, allikmaterjali kättesaadavusest ja eri süsteemide paratamatust "kaalukusest" on eri riikide süsteeme tutvustades maht paratamatult erinev, samuti ei ole võimalik ega mõttekas käsitleda kõikvõimalikke erinevaid riike. Võrdluses ongi olulisena keskendutud alternatiivsete varaliste süsteemide "puhtakujulistele" esindajatele. Ülejäänud võrdluseks valitud riikide õigused jagunevad erinevate varaliste tehingute süsteemide vahel või moodustavad neist teatud "kombinatsioone". Neid on käsitletud vähem põhjalikumalt. Eraldi on käsitletud Eestile geograafiliselt või ajalooliselt lähedasi riike Venemaad, Soomet, Rootsit, Lätit ja Leedut. Loodetavasti annab see ülevaade aga siiski "tervikpildi" ning on põhiliseks aluseks järgnevate peatükkide raames tehtavale võrdlusele konkreetsete õigusinstituutide kaupa. Üheks eesmärgiks on hinnata, kas ja kuivõrd eri riikide varaliste tehingute süsteemid ikkagi reaalselt erinevad ning millisel alusel on eri riike võimalik ja mõistlik grupeerida. Siinkohal märgib autor, et selles peatükis ei käsitleta laiemalt Saksa õiguse sätteid, mille kohta üldiselt on antud ülevaade 3. peatükis, konkreetselt analüüsitakse neid sätteid aga konkreetsete küsimuste juures. Töö viies peatükk jätkab sisuliselt neljandat ning seal käsitletakse nii kehtivat kui kavandatavat Euroopa Liidu õigusest varaliste tehingute reguleerimise teemal kui ka samateemalist rahvusvahelist õigust, esmajoones konventsioone. Käsitletud on ka erinevaid projekte ja kavasid õiguse ühtlustamiseks, mida võiks ühendada koondnimetusega "mudelseadused". Keskne tähelepanu on seejuures suunatud Principles of European Contract Law (PECL) / Draft Common Frame of Reference (DCFR) hindamisele varaliste tehingute reguleerimise aspektist. Töö kuuendas peatükis uuritakse Eesti territooriumil kehtinud varaliste tehingute regulatsiooni aegade jooksul. Seejuures tutvustatakse lähemalt käsitlusi eri aegadel kehtinud seadustes kui ka nende muutmiskavasid, samuti põhjalikult asjaõigusseaduse vastuvõtmist ja edasist rakendamist ning muutmist, st teed lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi juurutamiseni. Sellise käsitluse raames on võimalik jälgida erinevate valikute tegemise 15

16 lähtekohtasid ja tagajärgi. Lisaks võimaldab see peatükk hinnata järjepidevust või selle puudumist erinevate varaliste tehingute aspektide reguleerimisel ning see peatükk on järgnevates peatükkides õigusinstituutide kaupa esitatud analüüsi jaoks põhiliseks aluseks järelduste tegemisele. Töö seitsmendas peatükis analüüsitakse varaliste tehingute süsteemi aluseid kehtivas Eesti õiguses ning lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi üldist toimet koos rahvusvahelise võrdluse ja ajaloolise arenguga. Töö kaheksas peatükk keskendub konkreetselt ja põhjalikult vallasomandi ülekandmise 2 regulatsiooni analüüsile, võrdlusele, ajaloolisele arengule ja hindamisele. Töö üheksandas peatükis esitatakse samasugune käsitlus kinnisasjade suhtes ja kümnendas peatükis nõuete ja muude õiguste suhtes. Töö üheteistkümnendas peatükis käsitletakse samadest põhimõtetest lähtuvalt esemeliste tagatiste süsteemi, st pandiõigust ja esemete tagatisena ülekandmist, töö kaheteistkümnendas peatükis lepingu lõpetamise ja kehtetusega ning lepingute tagasitäitmisega seonduvaid probleeme. Töö kolmeteistkümnendas peatükis antakse (võrreldes eelnevate peatükkidega tunduvalt üldisem) käsitlus võlaõiguslikest lepingutest nagu nt võlatunnistus, aga ka garantii, kompromissiga, maksekäsundiga ja väärtpaberitega seonduvatest probleemidest ning neljateistkümnendas peatükis esinduse ja selle aluseks oleva õigussuhte piiritlemise küsimusest. Töö viieteistkümnendas peatükis käsitletakse (suurema võrdluse ja ajaloolise ülevaateta) lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi mõju muudele õigusinstituutidele, mh lepingu täitmise nõudele, eellepingule, ostueesõigusele, "usaldustehingutele", eraõiguslike juriidiliste isikute "korporatiivsetele" lepingutele, aga ka mõju perekonna- ja pärimisõiguses ning tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses, aga ka avalikus õiguses, sh karistusõiguses. Töö kuueteistkümnes peatükk võtab eelnevad teemad kokku ja seal analüüsitakse esmajoones kokkuvõtlikult lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi rakendamise positiivseid ja negatiivseid külgi, mis omakorda on aluseks töö järelduste tegemisele. 2 autor kasutab teadlikult õiguste ülemineku tähistamiseks läbivalt väljendit "ülekandmine" mis eristab seda asjade valduse "üleandmisest" (sarnaselt nt saksa ja inglise keelele), kuigi kehtivas seaduses kahjuks neid termineid eksitavalt ei eristata. 16

17 1. PÕHIMÕISTED 1.1. Tehingute kausaalsus ja abstraktsus Hindamaks Eesti varaliste tehingute süsteemi, tuleb paratamatult alustada sellega seotud mõistete defineerimisest. Keskseks mõisteks käesolevas töös on "varaline tehing". Eestis puudub selle kohta eraldi käsitlus. Saksa õigusõpetuses eristatakse tehingut, mille esemeks on mingi varalise muudatuse saavutamine (Zuwendungsgeschäft) 3 ). Autor soovib varaliste tehingute üldmõistega hõlmata erinevaid tehinguid, millega soovitakse muuta varalisi positsioone, st tuua lõppastmes kaasa mingi varalise õiguse omaja muutumine, aga ka erinevaid tagatistehinguid. Edasi on vaja selgitada, mida mõeldakse kausaalsete ja abstraktsete varaliste tehingute all. Sõnaga abstraktne tähistatakse "Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu" kohaselt eesti keeles "mõttelist" ja "meeltega tajumatut", aga ka vastandit konkreetsele, st üldistatuse tähenduses 4. "Abstraktsioon" (ld k abstractio) on "Võõrsõnade leksikoni" kohaselt abstraheerimine, st mõistuslik menetlus, milles tegelikkuses esinevaist asjust ja nähtustest lahutamatuid omadusi, külgi või seoseid vaadeldakse eraldi, andes neile iseseisva mõiste kuju 5. Õigusloomes vastab sellele nn sulgude ette toomise meetod, isoleerides mõttekujunduses mingitest erinevatest asjaoludest nende ühisosa ja reguleerides seda ühiselt. Õigusnormi abstraktsust peetakse hea õiguskultuuri tunnuseks 6. Eraõiguse tehinguõpetuses tuntakse abstraktset ka vastandina sõnale kausaalne ning eristatakse abstraktseid tehinguid kausaalsetest, sõltuvalt sellest, kas lepingul on olemas alus (põhjus) 7. Kuna Eesti kaasaegses õigusteoorias ei ole arendatud oma erinevat käsitlust kausaalsetest ja abstraktsetest tehingutest, võrreldes Saksa teooriaga, on mõistlik seda siinkohal lühidalt selgitada. Saksa õigusõpetuses leitakse, et põhimõtteliselt tehakse varaline tehing alati mingil kindlal eesmärgil, st sellega soovitakse saavutada mingit kindlat tulemust, ning tehingu tegemiseks on mingi ajend või motiiv. On selge, et mitte kõiki tehinguga seotud asjaolusid ning sellega seotud subjektiivseid ajendeid (Beweggründe) ei saa pidada õiguslikult relevantseteks nt tehingu kehtivuse hindamisel, vaid paratamatult tuleb välja valida asjaolud, millele anda õiguslik tähendus. Just need olulised asjaolud moodustavad tehingu õigusliku aluse ehk nn causa 8. Õpetus varalise tehingu õiguslikust alusest on "mitmekihiline" ja komplitseeritud ning pärineb juba Rooma õigusest (vt ka ptk 2). Causa ühest ja tõsikindlat definitsiooni on raske anda. Saksamaa valitseva arvamuse kohaselt võiks seda defineerida kui tehingu õiguslikult relevantset eesmärki, mis võib olla nii majanduslik kui õiguslik ning see eesmärk võib olla selgelt kokku lepitud või olla ka nn tehingutüüpiline 9. Causa võib põhineda nii seadusel kui tehingul, kuid esmajoones võlaõiguslike lepingute puhul sisaldub causa vahetuseesmärgi näol (sünallagmaatilises) lepingus endas, st need lepingud on kausaalsed Flume, lk Erelt jt (koost), lk Vääri, Kleis, Silvet, lk Narits. Õiguse entsüklopeedia, lk Maurer, K. (koost), lk Maurer, J., lk Flume, lk ; Stadler, lk 14; Maurer, J., lk Stadler, lk 9. 17

18 Saksa teooria kohaselt tunnustatakse Rooma õigusele tuginedes varaliste tehingute puhul täna üldiselt kolme causa liiki: causa solvendi - causa seisneb kohustuse täitmise eesmärgis, nt käsutustehingute puhul; causa acquirendi - causa seisneb vara ülekandja tahtes saada omale nõue vastusoorituseks või ülekantud vara tagastamiseks või kompensatsiooniks regressnõue (causa credendi edasiarendus); causa donandi - causa seisneb tasuta sooritamise tahtes, st üldjuhul kinkimises. Mõnikord lisatakse neljanda causa liigina Saksa teoorias ka tagatistehingute tagatiseesmärk 11. Põhimõtteliselt vaid kausaalseid tehinguid tunnistavas romaani õiguses seab juba seadus lepingu õigusliku aluse lepingu kehtivuse eelduseks (vt selle kohta ka ptk 4.1.1). Sellise causa-õpetuse järgi peab igal varalisel tehingul olema selle kehtivuseks õiguslik alus, st põhimõtteliselt on iga varaline tehing kausaalne. Kausaalsus tähendab seejuures tehingu sõltuvust selle causa st. Eesti ega ka Saksa õiguses sellist üldist nõuet seaduses ei ole. Lepingu sõlmimiseks piisab VÕS -de 8 ja 9 kohaselt üksnes poolte kokkuleppest (analoogselt Saksa BGB 151). Siiski ilmneb causa reaalne tähendus ka Saksa ja Eesti õiguses ning seda esmajoones alusetu rikastumise õiguses, kus VÕS 1028 lg 1 kohaselt on teiselt isikult midagi kohustuse täitmisena saanud isik kohustatud saadu tagastama, kui kohustust tegelikult ei olnud, see ei teki või langeb hiljem ära (vt ka ptk ). Saksa õpetus (aga enda oma meil võtta ei ole) abstraktsest tehingust tunnustab, et on ka selliseid tehinguid, mille kehtivuseks ei ole causa vajalik 12. Abstraktsioon tähendab selles kontekstis meetodit, mille järgi jäetakse tehingu kehtivuse hindamisel (esialgselt) tähelepanuta mitmed asjaolud, mis on tehingu tulemuse (Erfolg) jaoks tegelikult olulised, st tehingu asjaolusid kahandatakse selle reguleerimiseks kunstlikult 13. Selliseid kahandatud tehinguid saabki nimetada abstraktseteks. Kausaalse tehingu puhul kuulub causa tehingu sisusse, st tehingu kehtivus sõltub otseselt causa olemasolust, abstraktse tehingu koosseisu aga causa ei kuulu. Tehingu abstraktsus ei tähenda siiski seda, et tehingul ei ole causa ga midagi pistmist; üldjuhul lihtsalt loetakse, et causa ei kuulu tehingu koosseisu, vaid asub väljaspool tehingut, reeglina mingis muus tehingus 14. Nii saabki tehinguid liigitada kausaalseteks ja abstraktseteks, sõltuvalt sellest, kas tehingu õiguslik alus kuulub tehingu koosseisu, st selle õiguslikult relevantsete asjaolude hulka. Eelnevast nähtub, et abstraktsete tehingute tunnustamine ei tulene iseenesest loogika nõudmistest, vaid on õigustehniline konstruktsioon Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip TsÜS 6 lg 3 kohaselt (k)antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Seega eristatakse juba seaduse tasandil nn käsutustehingu mõistet. Sellega tunnustatakse selgelt ka nn lahutamisprintsiipi ehk eraldamisprintsiipi (Trennungsprinzip), mille kohaselt tuleb varalise tehingu puhul üksteisest eristada võlaõiguslikku kohustustehingut 11 Stadler, lk abstraktsete ja kausaalsete tehingute eristamise kohta Saksa õiguses vt ka Flume, Maurer, J., lk samas, lk Stadler, lk 8. 18

19 ja käsutustehingut eseme ülekandmiseks 16. Nii tuleb nt iga eseme müügi puhul eristada võlaõiguslikku tehingut, milleks on võlaõiguslik müügileping ning asjaõiguslikku omandi vms õiguse ülekandmisele suunatud asjaõiguslepingut. Käsutuse (Verfügung) kui tehingu mõistet ei ole ka Saksa BGB-s, selle all mõeldakse aga neid tehinguid (Rechtsgeschäfte), mis on suunatud vahetult (unmittelbar) õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele 17. Lahutamisprintsiip ei ütle iseenesest veel midagi selle kohta, kas kohustus- ja käsutustehingute eristamisega kaasneb ka mõju nende kehtivusele, st kas kohustustehingu õiguslikud puudused (nt tühisus) mõjutab ka käsutustehingut ja selle kehtivust. Siin tulebki mängu abstraktsiooniprintsiip (Abstraktionsprinzip), mis n.ö astub lahutamisprintsiibiga võrreldes sammu edasi ja näeb ette, et kohustustehing ja käsutustehing on õiguslikult kehtivuselt üksteisest sõltumatud, st käsutustehingut ja selle kehtivust tuleb hinnata sõltumata kausaaltehingu kehtivusest, mistõttu saab käsutustehingut pidada abstraktseks 18. Siiski on nii kirjanduses kui ka praktikas mõnigi kord ilmselt pealiskaudsuse tõttu loetud lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiipi samaks põhimõtteks, mis on ilmselge eksitus. Abstraktsiooniprintsiibi näol on tegemist asjaõiguse ja võlaõiguse reguleerimisel ühe keskse põhimõttega. Müügilepingu kehtetuse korral ei pea sellest tulenevalt veel kehtetu olema müügilepingu täitmiseks sõlmitud omandi ülekandmise kokkulepe. Eesti õiguses on abstraktsiooniprintsiip pretsedenditult üheselt ka seaduses sätestatud, nimelt TsÜS 6 lg-s 4, mille kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ka Riigikohtu praktikas on abstraktsiooniprintsiibi kehtivust erinevates lahendites korduvalt toonitatud ja mida edasi, seda enam 19. Nagu juba märgitud, on igal sooritusel mingi majanduslik või õiguslik eesmärk ilma selleta oleks see mõttetu 20. Seega ei ole ka käsutustehingu täielik abstraheerimine alustehingust mõeldav. Käsutustehingu causa asub üldjuhul väljapool seda tehingut, kokkuleppes, mille täitmiseks käsutus toimub või mis luuakse samaaegselt käsutusega (alus- või kausaaltehing). Abstraktsena on käsutustehing ise õiguslikult neutraalne, sel on reeglina stereotüüpne sisu ja see toimub reeglina causa solvendi. 21 Kohustustehingu eesmärk on seevastu üldjuhul osaks tehingust, st kohustustehing on üldiselt kausaalne. Kuna käsutustehingu kehtivus ei sõltu causa kehtivusest, kompenseeritakse causa ta, kuid kehtivaid esemete ülekandmisi alusetu rikastumise soorituskondiktsiooni nõudega soorituse saaja vastu 22. Lähtuvalt selle päritolust käsitletakse tänapäeval abstraktsiooniprintsiipi esmajoones seoses müügilepingu ja asjaõiguslike käsutustehingutega 23. Lahutamisprintsiibi järgi saab ja tuleb tegelikult aga kõiki kohustustehinguid eristada käsutustehingutest, kui ühelt poolt kohustutakse teise isiku suhtes tehinguga asja (aga ka õigust) üle kandma või ka võimaldama, teisalt aga toimub ülekandmine või võimaldamine, mh piiratud asjaõiguste seadmisel nagu hüpoteek või hoonestusõigus. Abstraktsiooniprintsiibi järgi tuleb nende tehingute kehtivust hinnata üksteisest sõltumata. Lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi tähendus ei piirdu üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingute kehtivuse sätetega. Seda regulatsiooni toetavad olulises osas võlaõigusseaduse alusetu rikastumise regulatsioon (VÕS 52. ptk), mille kohaselt 16 Stadler, lk Flume, lk 140; käsutustehingute kohta üldiselt vt ka Baur-Stürner, lk Staudinger-Seiler lk 29-30; Stadler lk vt nt RK , p 16; , p 12; , p 9; , p Stadler, lk samas, lk käsutus- ja kohustustehingute kausaalse seose kohta vt lähemalt Stadler, lk 15-18; Maurer, J., lk Wittig, lk

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö Juhendaja: dr iur Mari Ann Simovart Tallinn 2013 SISUKORD

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2008 Avaldamismärge: RT III 2008, 29, 197 3-2-1-44-08 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008.

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

TÜHINE TEHING

TÜHINE TEHING 2 Sissejuhatus 3 I Tühise tehingu olemus ja koht tehinguõpetuses 7 1.1. Tehingu mõiste 7 1.2. Tehinguvabaduse piiramine ja tehingu kehtivuse tingimused 19 1.3. Tühise tehingu mõiste ning selle õiguslikud

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

(Microsoft Word - magistrit\366\366.doc)

(Microsoft Word - magistrit\366\366.doc) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tsiviilõiguse õppetool Liis Hallik TAHTEAVALDUS TSIVIILÕIGUSES Magistritöö Juhendaja prof Paul Varul 2005 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. TAHTEAVALDUSE

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE ÕPPETOOL Liina Kruglova LAHUTATUD ABIKAASA ÜLALPIDAMINE Bakalaureusetöö Juhendaja: T. Göttig, L.L.M. Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD...2 SISSEJUHATUS...3 1. LAHUTATUD

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Liisbeth Lillo RIKASTUMISNÕUDED EKSLIKE JA ALUSETUTE MAKSETE KORRAL Magistritöö Juhendaja dr. iur. Mar

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Liisbeth Lillo RIKASTUMISNÕUDED EKSLIKE JA ALUSETUTE MAKSETE KORRAL Magistritöö Juhendaja dr. iur. Mar TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Liisbeth Lillo RIKASTUMISNÕUDED EKSLIKE JA ALUSETUTE MAKSETE KORRAL Magistritöö Juhendaja dr. iur. Martin Käerdi Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1.

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Nurk, Mart. Inventarinimistu

Nurk, Mart. Inventarinimistu TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Microsoft Word - HagiTagamine.doc

Microsoft Word - HagiTagamine.doc RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND HAGI TAGAMINE TSIVIILKOHTUMENETLUSES Kohtupraktika analüüs Margit Vutt analüütik Tartu november 2009 1. Analüüsi eesmärk...3 2. Valdkonna õiguslik reguleerimine TsMS-i muudatused

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Merilin Vallimäe ABIKAASADE PRIVAATAUTONOOMIA PIIRANGUD EUROOPA JA EESTI RA

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Merilin Vallimäe ABIKAASADE PRIVAATAUTONOOMIA PIIRANGUD EUROOPA JA EESTI RA TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Merilin Vallimäe ABIKAASADE PRIVAATAUTONOOMIA PIIRANGUD EUROOPA JA EESTI RAHVUSVAHELISES ERAÕIGUSES Magistritöö Juhendaja MJur

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil

MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avilet OÜ (registrikood 12998127, edaspidi ka Müüja) vahel

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

LEPING, UUS

LEPING, UUS PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i

Rohkem

LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates ) 1. MÕISTED 1.1. Laenuandja Credit.ee OÜ, registrikood , aadress F. Tugla

LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates ) 1. MÕISTED 1.1. Laenuandja Credit.ee OÜ, registrikood , aadress F. Tugla LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates 19.06.2017) 1. MÕISTED 1.1. Laenuandja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079, aadress F. Tuglase 19, Tartu, 51014. Laenuandja tegevusloa andmetega

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

II Osa Lepingu Tingimused ME

II Osa Lepingu Tingimused ME AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping

Rohkem