TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Lea Leppik

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Lea Leppik"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Lea Leppik, Veiko Berendsen, Krista Lepik Tartu 2016

2 SISUKORD SISSEJUHATUS ESSEE REFERAAT SEMINARI-, LÕPU- JA MAGISTRITÖÖ Uurimistöö osad Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Üldnõuded Tiitelleht Sisukord Pealkirjad Loetelud Arvud Tabelid Illustratsioonid Märkused ja kommentaarid Kasutatud lühendid Viitamine teksti põhiosas ja teksti järel (kasutatud kirjanduse loetelus) Lisade esitamine KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1. Uurimistöö võimalikud variandid Lisa 2. Tiitellehe näidis Lisa 3. Uurimistöö kaitsmine ja hindamine Lisa 4. Seminaritöö hindamiskriteeriumid

3 SISSEJUHATUS Juhendis esitatakse järgmiste kirjalike tööde koostamise üldnõuded: essee; referaat; uurimistöö (seminari-, lõpu- või magistritöö). Eraldi peatükis antakse näpunäiteid erinevate kirjalike tööde vormistamise nõuete kohta. Täpsemaid soovitusi selle kohta, kuidas kirjutada esseed, referaati või mõnd mahukamat uurimistööd, võib leida arvukate ülikoolide kodulehekülgedelt ja erinevatest õpikutest, alljärgnevalt on loetletud mõni eestikeelne kasulik õppematerjal, millest alustada: McMillan, Kathleen; Weyers, Jonathan (2011). Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. Tallinn: SA Archimedes. Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko; Sajavaara, Paula (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. 3

4 1. ESSEE Essee on vabas vormis loov ja kriitiline mõttearendus etteantud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõendamist allikaviidetega, küll aga mõttekäigu argumenteerimist. Essee lubab näidata oma teadmisi, analüüsioskust, faktikäsitluse- ja argumenteerimisoskust. Essee olulisteks sisuelementideks on sissejuhatus, teemaarendus ehk põhiosa, ning kokkuvõte. Essee kirjutamisel tuleb silmas pidada erinevaid kriteeriume, mis hõlmavad töö esitusviisi, ülesehitust ning sisu! Nagu iga teise uurimistöö puhul, tuleb ka essee vormistamisel silmas pidada, et: töös ei tohi olla õigekirjavigu (tekstitöötlusprogramm aitab neid leida); asjakohased kirjalikud allikad ja viited tulevad tööle kasuks, kindlasti tuleb vältida plagieerimist; tabelid, graafikud või diagrammid tuleb alati pealkirjastada ning ülejäänud tekstiga sisuliselt seostada; vormistus peab olema korrektne (üldjuhul 12 p Times New Roman, reavahe 1,5; tekst joondatud mõlemast servast, kasutades tekstitöötlusprogrammi võimalusi); juhul, kui essee maht ületab 3 lk, tuleb sellele vormistada tiitelleht (vt Lisa 2), lühema töö puhul piisab, kui oled töö esilehele paremasse ülemisse nurka märkinud oma nime ja kursuse või õpperühma. NB! Ülesehituse ja sisu kriteeriumide kohta võib leida täiendavat infot siit: McMillan, Kathleen; Weyers, Jonathan (2011). Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. Tallinn: SA Archimedes.; peatükk 46. Essee, lk Vahel tuleb kirjutada esseed lõpueksami tarbeks. Lõpueksami essee puhul hinnatakse: a) sisu vastavust pealkirjale; b) teemat puudutava ainevaldkonna ja selle arengute laiemat tundmist; c) head stiili selget sõnastust, sobivat ülesehitust, sisutihedust ja huvitavust; d) arutluskäigu loogilisust ja veenvust ning arvamuste põhjendatust konkreetsete ja asjakohaste näidete esitamisega; e) teksti analüütilisust, erinevate seisukohtade vaatlemist ja põhjendamist; f) teksti korralikku ja nõuetekohast vormistatust, sh viitamist kasutatud allikatele, head õigekirja. 4

5 2. REFERAAT Referaat koondab juba olemasolevat informatsiooni erinevatest allikatest. Referaadi kirjutamine annab hea kogemuse informatsiooni kogumisest, selle analüüsimisest ja vormistamisest. Referaadi kirjutamisel käsitletakse konkreetse teemaga seotud teoseid. Hea referaat sisaldab: a) ülevaadet refereeritavate allikate sisust; b) ülevaadet refereeritavate allikate kontekstist (erinevate allikate vahelised seosed, millist laadi seisukohti võib allikates eristada); c) järeldusi või omapoolset arvamust (Õunapuu, 2010: 5). Referaadis, nagu igas teises varem ilmunud allikaid kasutavas uurimistöös, on hästi oluline viidata kasutatud allikatele korrektselt. Tekstisiseselt kasutatakse refereerimise, parafraseerimise ja tsiteerimise võtteid, mis aitavad töö lugejal lõpuks aru saada, kelle mõtetega ta parasjagu tutvub. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Referaadi ülesehitus: 1) tiitelleht (ÜLIKOOL, instituut, eriala / Töö pealkiri / Töö liik (Referaat) / Töö autori nimi / Töö juhendaja nimi / Töö tegemise koht ja aasta). Tiitelleht vormistatakse töödele, mille sisu maht ületab 3 lk; 2) sisukord (vajalik siis, kui referaat jaguneb peatükkideks, näidatakse ära ka lisade pealkirjad); 3) sissejuhatus; 4) põhiosa (pikema referaadi puhul võib jaguneda peatükkideks); 5) kokkuvõte; 6) kasutatud allikate loetelu (originaalallikad eespool, käsitlused autori perenime järgi tähestiku järjekorras); 7) lisad (fotod, skeemid, tabelid jms). NB! Referaadi kirjutamise võtete kohta võib leida täiendavat infot siit: McMillan, Kathleen; Weyers, Jonathan (2011). Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. Tallinn: SA Archimedes.; peatükk 56. Referaadid, lk

6 3. SEMINARI-, LÕPU- JA MAGISTRITÖÖ Iga uurimistöö peaks andma mingit uut teadmist. Seminari-, lõpu- ja magistritööde ülesehituse ja vormistamise põhimõtted on üldjoontes sarnased, erinev on tööde maht, nõutav kasutatud allikate hulk ning probleemi käsitlemise sügavus ja ulatus. Mida kõrgema kooliastme töö, seda enam oodatakse autorilt iseseisvat mõtlemist ja töölt teaduslikku uudsust. Erinevad kooliastmed puudutavad ka juhendaja valikut: juhendajal peab olema vähemalt sama kraad, mida taotleb tema juhendatav (st bakalaureus ei saa juhendada magistritööd). Nõutav maht: 6 EAP mahuga seminaritöö pikkus on lisadeta orienteeruvalt tähemärki ehk 1 autoripoogen, mis vastab u 20 leheküljele (1,5 reavahega kirjas Times New Roman suurusega 12 punkti). Viidatud allikate arv on üldreeglina vähemalt EAP mahuga lõputöö pikkus on lisadeta umbes tähemärki, mis vastab u 35 leheküljele. 6 EAP mahuga lõputöös on soovitatav jätkata seminaritöös alustatud uuringuga, s.t osa lõputööst hõlmabki juba varem kirjutatud ja kaitsmise järel korrastatud seminaritööd. 15 EAP mahuga lõputöö pikkus on lisadeta umbes tähemärki ehk 2 autoripoognat, mis vastab u 40 leheküljele. Viidatud allikate arv on üldreeglina vähemalt EAP mahuga magistritöö pikkus on lisadeta umbes tähemärki ehk 2,5 autoripoognat, mis vastab u 60 leheküljele. Viidatud allikate arv on üldreeglina vähemalt 20. Seminaritöö ja lõputöö kujutavad endast iseseisvat väiksemahulist empiirilist, teoreetilist või kombineeritud uurimust (Õunapuu, 2010), lisaks võib seminari- või lõputööna kaitsta rakenduslikku uurimust. Üldiselt eeldab seminari- või lõputöö kirjutamine mõne uurimisprobleemi lahendamist teemakohaste allikate toel ja/või kogutud empiirilise materjali põhjal. Vastavalt uurimisvaldkonnale ja lähenemisviisile tuleb valida seminaritöös rakendatavad meetodid. Töö teema, allikad ning meetodid valib üliõpilane koos juhendajaga, või annab need ette juhendaja. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis aktsepteeritavatest uurimistöö variantidest annab ülevaate Lisa 1. 6

7 Magistritööna võib esitada a) analüütilist uurimisaruannet, b) juhendajaga kaasautorluses avaldatud või avaldamiseks vastuvõetud teaduslikku artiklit, c) kaht erialast (populaarteaduslikku) artiklit koos neid siduva ülevaateartikliga, d) õppevahendit, e) praktilist projekti või f) teoreetilise iseloomuga ülevaatlikku tööd. Magistritöö sisuliste nõuetega on võimalik täpsemalt tutvuda Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleheküljel Uurimistöö osad Igal uurimistööl peab alati olema sissejuhatus, sisu või põhiosa ja kokkuvõte. Juhend annab ülevaate nende sisuelementide olulisematest osadest, kuid seda, kuidas kirjutada head uurimisküsimust või hüpoteesi, tulemuste analüüsi või järelduste peatükki, saab õppida juhendi sissejuhatuses mainitud õppematerjalide või konkreetseid meetodeid käsitlevate õpikute varal Sissejuhatus Sissejuhatuses peab olema: 1) lühike ülevaade taustast, teemavaliku põhjendus (võimalusel kinnistatud uurimisprobleemiga), töö eesmärk ja uurimisküsimus(ed) või hüpotees(id) vastavuses töö pealkirjaga; 2) lühiülevaade antud probleemi varasematest käsitlustest (monograafiad, artiklid, teised üliõpilastööd vm), st analüüs, mis selgitab, milliseid aspekte on varem uuritud, milliseid veel ei ole ja kuidas autor oma töös kavatseb küsimusele läheneda siit selgub, mille poolest on kirjutatav töö uudne; 3) valitud meetodi(te) ja töö struktuuri (peatükkideks jaotamise) sisuline põhjendus. Uurimisprobleem: esitada piiritletud kujul, eksperimentaalselt või allikate abil uuritavana. Uurimisprobleemi esitus on kirjeldus selle kohta, miks on vaja antud uurimust läbi viia. Uurimistöö eesmärgid: peavad olema valmiva töö raames saavutatavad ja aitama lahendada eelnevalt esitatud uurimisprobleemi. Eesmärgid tuleb sõnastada nii, et need oleks suunatud tulemusele, mitte protsessile, s.t eesmärk võib olla midagi kaardistada, seletada, kirjeldada või ennustada (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2007: 129). Näide: Vanem põlvkond kurdab, et noored loevad vähe. Noored ise arvavad, et nad loevad väga palju. Siin on ilmne vastuolu. Näide: Töö eesmärk on võrrelda eri põlvkondade lugemisharjumusi. Uurimisküsimused: sõnastatakse enamasti kvalitatiivse uurimuse korral, kusjuures saadav vastus ei ole küll tingimata mõõdetav, kuid peab olema konkreetne. Uurimusküsimus on 7

8 küsimus, millele tahetakse läbiviidava uuringuga vastust leida, saadavad vastused omakorda aga aitavad jõuda uurimistöö eesmärkideni. Hüpoteesid: sõnastatakse tavaliselt kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on teaduslikult põhjendatud oletus (uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta), mida püütakse uurimistöö käigus tõestada. Hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja ta peab samas olema võimalikult lihtne Põhiosa Uurimistöö põhiosa ülesehitus sõltub valitud teemast ja meetodist (vt Lisa 1). Uurimistöö põhiosa kirjutamisel tuleb hoolega meeles pidada sissejuhatuse sisuelemente vastasel juhul tekib oht teemast, püstitatud eesmärkidest ja uurimisprobleemist jm olulisest kõrvale kalduda. Töö põhiosa võib jaguneda peatükkideks; sotsiaalteadustes on põhiosa ülesehitus enamasti järgmine: teoreetilised ja empiirilised lähtekohad (mida on eelnevalt uuritud, millises keskkonnas leiab aset minu uurimus); meetodikirjeldus (kuidas ma uurin); saadud tulemused (milleni ma jõudsin); tulemuste vaatlus (mida saadud tulemustest võib järeldada). Ajaloolise ülevaate puhul on töö põhiosas otstarbekas kasutada kronoloogilist või temaatilist ülesehitust. Alati tuleb jälgida, et peatükkide jaotusalus oleks läbivalt kogu töös ühesugune, mitte nii, et üks peatükk on temaatiline ja teine kronoloogiline. Iga peatükk peaks lõppema selle peatüki kokkuvõttega. Need kokkuvõtted omakorda on aluseks lõpuks kogu töö kokku võtmiseks, kuid mehaaniliselt seda teha ei saa Kokkuvõte Kokkuvõttes esitatakse lühidalt töö põhitulemused ja neist tehtavad järeldused. See peaks kujunema peatükkide kokkuvõtetest, kuid mitte sõna-sõnalt, vaid suuremal üldistusastmel. Alguses püstitatud uurimisküsimus peab saama vastuse, seepärast tuleks töö viimistlemise faasis alati sissejuhatust ja kokkuvõtet omavahel võrrelda. Ka negatiivne tulemus on tulemus kui töö käigus selgus näiteks, et valitud metoodikaga antud küsimusele vastust ei saa. Kokkuvõttes tuleb 8

9 sel juhul ära märkida, mida tulnuks teha teisiti. Kokkuvõtte lõpuks esitatakse tulemuste kasutamise võimalikud viisid ja/või töö edasiarendamise võimalused. 9

10 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Peatükk Uurimistöö vormistamine annab ülevaate seminari-, lõpu- ja magistritööde vormistusnõuetest: alates üldistest kujunduspõhimõtetest konkreetsete sisuelementide vormistamiseni, tekstisiseste viidete koostamisest kasutatud kirjanduse loeteluni Üldnõuded Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 ( mm). Lõputöö ja magistritöö köidetakse kõvade kaante vahele. Bakalaureuse- ja seminaritööd võivad olla köidetud kiirköitjasse. Referaadi ja essee köitmine pole kohustuslik. Töö tuleb printida 1,5 reavahega (32 rida leheküljel). Lehe veerised on: üleval ja all 2,5 cm, paremal 1,5 cm ja vasakul 3 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või töö muu iseseisev osa (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte jne), jäetakse ülalt vabaks 6-7 cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega (space after paragraph). Nõutav tähemärgi suurus on 12p ja kirjatüüp Times New Roman. Tekst joondatakse mõlemast servast (justify). Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada kald-, s õ r e n d a t u d või paksus kirjas. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni resümee lõpuni saavad järjekorranumbri, sh ka leheküljed, kus on ainult joonised või tabelid. Tiitellehel lehekülje numbrit ei näidata. Lehekülgede nummerdamist alustatakse sisukorra esimesest leheküljest ja numbrid paigutatakse lehekülgede paremasse alumisse nurka. Lõputöö ees ja taga peab olema valge puhas leht (nn köiteleht) Tiitelleht Tiitelleht 1 (vt Lisa 2) on töö esimene lehekülg, millel on ära toodud järgmine informatsioon: 1 Kirjalikule tööle mahuga alla 3 lehekülje tavaliselt tiitellehte ei koostata. 10

11 1. Kõrgkooli nimetus (läbivalt suurtähtedega); 2. Teaduskonna nimetus; 3. Instituudi nimetus; 4. Õppekava; 5. Töö autori ees- ja perekonnanimi; 6. Töö pealkiri; 7. Töö üldnimetus (essee, referaat, bakalaureuse-, seminari-, lõputöö või muu töö); Töö juhendaja andmed (amet, ees- ja perekonnanimi ja teaduslik kraad; kui juhendaja on väljastpoolt kõrgkooli, siis ka töökoht). Kui tööl on mitu juhendajat või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla; 8. Töö tegemise koht ja aasta Sisukord Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Soovitav on kasutada (kuni) kolmetasandilist peatükkide ja alapeatükkide süsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada kõik lisad koos pealkirja ja Sisukorra näide: alguslehekülje numbritega. Automaatse sisukorra tegemiseks tuleb kõigile määrata pealkirja stiil Pealkirjad Pealkirjade vormistamiseks kasutatakse erinevaid pealkirjastiile. Soovitav on kasutada esimese tasandi puhul 16-, teise tasandi puhul 14- ja kolmanda tasandi puhul 12-punktist kirjasuurust. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee pealkirjad kujundatakse suurtähtedega. Alljaotuste ja alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) alustatakse uuelt lehelt. 11

12 Peatüki pealkirja stiil vormistatakse tehniliselt nii, et pealkiri jääb järgneva lõiguga kokku (pealkiri ei tohi jääda lehekülje viimaseks reaks). Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Uue (ala)pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida Loetelud Loetelude vormistatakse, kasutades tekstitöötlustarkvara võimalusi täpp- või nummerdatud loetelude moodustamisel. Juhul, kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Loetelu punktid nummerdatakse, kui järjekord on oluline või kui tekstis soovitakse mõnele loetelu punktile viidata. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb ka koma, sulud jms, siis võib need kirjutada üksteise alla eraldi ridadena ja eraldada üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjenumbri järele punkt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest punktiga. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse tähtedega. Töö peatükke ja allpunkte ei lõpetata loeteluga. Igasugusele loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Näide: Loomeprotsessis eristatakse seitse astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon, 3) ilmumine, 4) viimistlemine, 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid, sh: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust. Millised on tüüpilisemad vead essee ülesehituses? 1. Ümber palava pudru. Selline töö on laialivalguv, hüplev, seosetu ega jõua kuhugi välja. Info peab olema esitatud asjakohaselt ja essee erinevad osad peavad olema loogiliselt seotud. 2. Puudub sissejuhatus ja/või kokkuvõte. Sissejuhatus ja kokkuvõte näitavad, et oled võimeline sügavalt ja analüütiliselt mõtlema ning essee moodustab terviku. 3. Liiga üksikasjalik. Sellisel juhul on kirjutaja tahtnud näidata, kui palju ta on pähe õppinud või leidnud erinevaid fakte, ning unustanud näidata, kui paljust ta tegelikult aru on saanud. Teema arendamisel on äärmiselt oluline kriitiliselt mõelda ning eristada olulist ebaolulisest. (McMillan ja Weyers, 2011: 349) 12

13 4.6. Arvud Arvude esitamisel järgitakse eesti õigekeelsusreegleid. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide arvutamisel on soovitav piirduda ühe, statistiliste koefitsientide arvutamisel kahe kohaga koma järel. Konkreetse uurimuse iseloomust tulenevalt võib komajärgseid kohti olla ka rohkem Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja väga oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid varustatakse nimetusega ja nummerdatakse (näiteks: Tabel 1. Seminaritööde teemad ja juhendajad). Tabeli nimetus peab avama tabeli sisu. Tabelid nummerdatakse läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses araabia numbritega. Tabelis olevad andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest viitamist (järgneva Tabel 10 andmed iseloomustavad ) või kaudset viitamist. Viimasel juhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, näiteks (vt Tabel 10). Juhul, kui tabelisse märgitakse andmeid, mis on pärit mõnest teisest teosest, tuleb tabelile panna nimetus, tabeli alla märkida aga vastav allikas. Toodud näites on tabeli koostamiseks kasutatud palju erinevaid arhiivallikaid. Kui säilikute numbrid jooksevad järjest, võib neid näidata vahemikuna ( ). Kui numbrid ei ole järjest, tuleb anda iga kasutatud säiliku viide. Tabel 1. Tabeli nimetus (Allikas: Aasmaa 2000, lk 5) Tabel 2. Tabeli nimetus (Koostamisalus: EAA, ; Eesti ajalugu VI, lk 89) 4.9. Illustratsioonid Töödes kasutatakse mitmesugust illustreerivat materjali graafikute, diagrammide, skeemide, jooniste, fotode jne kujul. Illustratsiooniga visualiseeritakse teksti. Illustratsioon peab olema 13

14 tekstiga seotud. Illustratsioon täidab oma ülesannet, kui annab kirjeldatavast objektist parema ja põhjalikuma ülevaate kui sõnaline seletus. Illustreeriva materjali kasutamisel tuleb jälgida, et ei koormataks teksti üle, mis teeb lugemise raskeks. Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal (mahult suurem kui pool lehekülge) peaks minema lisasse. Väiksemad statistilised tabelid ja illustratsioonid peaksid paiknema illustreeritavale tekstilõigule võimalikult lähedal. Illustratsioonid nummerdatakse analoogiliselt tabelitega ja allkirjastatakse. Illustratsiooni tähiseks on termin Joonis. Tekstis tuleb viidata kõikidele illustratsioonidele. Viitamisel näidatakse illustratsiooni number, mis paigutatakse ümarsulgudesse, näiteks (Joonis 2) või (vt Joonis 1). Juhul, kui teadustöös kasutatakse joonist, mis on ilmunud mõnes varasemas allikas, tuleb sellele joonise allkirja juures viidata ning esitada viide kasutatud kirjanduse loetelus. Näide 2: Foto, joonis, diagramm, maali skaneering, reproduktsioonid jne Joonis 1 Pildi allkiri (Allikas: Wilber, 1999: 100) Märkused ja kommentaarid Kui töös kasutatakse joonealust viitamist, võivad märkused olla teiste joonealuste viidete seas, teksti alustatakse sõnaga Märkus. Kui töös kasutatakse tekstisisest viitamist, siis võib märkused paigutada joone alla, kasutades läbivat numeratsiooni kogu töö ulatuses (funktsioon footnotes). Märkused tabeli kohta on soovitav teha tabeli all. Kui märkusi on üks, siis pärast sõna Märkus pannakse punkt. Kui märkusi on rohkem, siis pärast sõna Märkus tuleb koolon, märkused aga nummerdatakse Kasutatud lühendid Töös tuleb kasutada võimalikult vähe ja ainult üldlevinud lühendeid, nagu lk, nt, nr, st, vt, a, jms, vrd, jne. Kui kasutatakse üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole üldjuhul tavaks kasutada (näiteks: ÜRO, USA, ENSV), siis ei ole vaja esitada lühendi täielikku kirjapilti. 14

15 Üldtuntud lühendite lõppu punkti ei panda. Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab teksti mõistmist, eriti juhtumitel, kui lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis. Kui lühendatakse sõnaühendit ja saadud punktita lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis, siis on soovitav kasutada lühendi sees sõnavahet tähistavat punkti: k.a käesoleval aastal, kaasa arvatud; v.a välja arvatud, e.m.a enne meie ajaarvamist, s.o see on. Kui tööd läbib üks ja seesama küllaltki pikk ja mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mis esimesel mainimisel tuleb defineerida täieliku kirjapildi kaudu, näiteks: aastal loodi Varnja Maanaiste ühing (edaspidi VMÜ) Viitamine teksti põhiosas ja teksti järel (kasutatud kirjanduse loetelus) Teadustöös toetutakse teiste autorite poolt loodud töödele. Kasutades oma töös teiste autorite mõtteid, seisukohti, uurimistulemusi jms, tuleb viidata allikale, millest need on võetud. Varem ilmunud tekstide kasutamise puhul oma töös tuleb arvestada erinevate tekstisisese viitamise võtetega: tsiteerimine, parafraseerimine ja refereerimine, samuti kaudne viitamine. Tekstis kasutatavad viited peavad olema üksüheses vastavuses teksti järel kasutatud kirjanduse loetelus olevate viidetega. Tsiteerimine on teise autori teose mingi osa üksühene kordamine oma töös. Tsiteeritav osa tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaali sisule ja vormile. Tsitaat esitatakse jutumärkides originaalkeeles või tõlkena. Väljajäetavad sõnad asendatakse nurksulgudes punktiiriga [ ]. Välja jätta ei tohi sõnu ja lauseid nii, et autori esialgne mõte täielikult moonduks. Kui tsitaati lisatakse selgitavaid märkusi, siis piiritletakse need nurksulgudega ja lisatakse vihje märkuse tegijale [võrdle eelmisega! LL]. Pikemate tsitaatide puhul (rohkem kui kolm rida) võib kasutada ka muid eristamise või esiletõstmise viise: taandatud tekst või vähendatud tähesuurus. Parafraas on oma sõnadega kokkuvõttev ümberjutustus teksti osast. Seda ei eristata jutumärkidega, küll aga täpse tekstisisese viitega autorile, ilmumisaastale ja konkreetsele leheküljele (lehekülgedele) (Ainsaar, 2014). NB! Viitamise võtete ja plagieerimise vältimise kohta võib leida täiendavat infot siit: McMillan, Kathleen; Weyers, Jonathan (2011). Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. Tallinn: SA Archimedes.; peatükid 36. Kasutatud allikatele viitamine. ja 37. Plagiaat ja autoriõiguse rikkumine, lk Refereerimine / refereering on teise autori idee kasutamine ja väljendamine oma sõnadega, et toetada töös esitatud väidet (McMillan ja Weyers, 2011: 266). Refereerimine võib hõlmata nii 15

16 ühe kui ka mitme autori väidete kokkuvõtmist, näiteks siin juhendis võetakse arvesse üliõpilastööde vormistamisalaseid materjale (Hirsjärvi jt., 2007; McMillan ja Weyers, 2011; Õunapuu 2010). Kaudne viitamine on vajalik juhtudel, kui leiame käepärasest teosest idee, mis on algselt ilmunud mõnes teises teoses, mida meil aga pole võimalik kätte saada, vt nt (Howard ja Sharp, 1995: 23, Hirsjärvi jt., 2007: 61 kaudu). Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kaudse viitamise korral viide teosele, mida oleme saanud reaalselt kasutada. Töö lõpus on kõigi kasutatud ja töös viidatud allikate loetelu. Kui allikaid on palju (ja kasutati joonealust viitamist), siis võib allikad loetelus grupeerida: arhiiviallikad, käsitlused, perioodika. Arhiiviasutuste nimetused kirjutatakse siin välja. Artiklid ja monograafiad esitatakse autori või toimetaja perenime järgi tähestiku järjekorras. Veebiallikatel ja trükistel pole vaja vahet teha, kuid veebiallikatel peab olema ka veebilehe aadress ja selle külastamise kuupäev. Tekstisiseste ning -järgsete viidete koostamiseks on olemas erinevaid viitesüsteeme (APA, Harvard style, Chicago style jt). Viidete vormistamisel on kõige olulisem, et ühe töö piires oldaks järjekindel ühe süsteemi kasutamisel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis on kasutusel APA (American Psychological Association) viitamise stiil, millega tuleb arvestada seminari-, lõpu- või magistritöödes. APA viitesüsteem sobib eeskätt tekstisiseseks viitamiseks, see on kasutatav erinevate viitehaldustarkvarade (RefWorks, Zotero, EndNote, Mendeley jpt) abiga. Konkreetsed näited monograafiatele, peatükkidele, artiklitele, veebimaterjalidele jm allikatele viitamise kohta on leitavad TÜ ühiskonnateaduste instituudi koduleheküljelt: Kuna info- ja dokumendihalduse, raamatukogunduse ja infokeskkondade ning infokorralduse erialadel kasutatakse võrreldes teiste instituudis õpetatavate erialadega teadustöödes rohkem arhiivimaterjale, on siin juhendis spetsiaalselt käsitletud arhiivimaterjalidele ning erikollektsioonidele viitamist. 16

17 Viitamine arhiivimaterjalidele ja erikollektsioonidele Arhiiviallikate puhul peab viites olema viidatava dokumendi autor, pealkiri, daatum ja leidandmed. Autor võib olla ka asutus. Kõigil dokumentidel ei pruugi pealkirja olla või pole teada autor, kuid tavaliselt saab selle tuletada (näiteks: Tartu Linnavolikogu protokoll , Riia õpperingkonna kuraatori kiri Tartu Ülikooli rektorile ). NB! Arhivaalide ja käsikirjade lehed on sageli nummerdatud ainult ühelt poolt. Sel juhul ei saa kasutada lk, vaid viidatakse lehte (l. 2) ja lehe pööret (l. 2p). Kui toimikus lehenumbreid pole, siis tuleb lisada märkus lehed nummerdamata. Kuna Eestis on valdavalt kasutusel ühetaoline arhiiviallikate viitekood (arhiiviasutus, fond, nimistu, säilik, võib seda kasutada viitamiseks täiendavate seletusteta (näiteks EAA , l. 8). Arhiiviasutuste lühendid tuleb esimesel korral lahti kirjutada (Ajalooarhiiv EAA, Riigiarhiiv ERA, Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv KM EKLA jne). Näide: Riia õpperingkonna kuraatori kiri Tartu Ülikooli rektorile EAA , l Välismaiste allikakogude puhul või Eesti allikakogude viitamisel välismaise lugeja tarbeks tuleb üheselt mõistetavalt anda edasi mäluasutuse leidandmed, üldjuhul suunaga üksikult üldisemale. Üldine formaat: Autor Dokumendi pealkiri, daatum [materjali tüüp]. Kollektsioon. Leidandmed. Arhiiv/Raamatukogu, Linn. Näide: Karl Morgensterni kiri Georg Friedrich Parrotile [käsikiri]. F 3, Mrg DCXXV, l TÜR KHO [Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond], Tartu. Tekstisisese viitamise puhul mainitakse ainult autorit, aastat ja konkreetset viidatud lehte, näiteks: (Morgenstern, 1806: l. 40p). Kirjatüki lõpus peab olema täisviide Lisade esitamine Lisadesse paigutatakse materjalid, mis ei ole asja mõistmiseks esmatähtsad, kuid millele siiski tuleb viidata (Hirsjärvi jt., 2007): ankeedid, intervjuu kava, (vajadusel) intervjuude transkriptsioonid jpm. Ka enam kui poole lehekülje pikkused illustreerivad materjalid (tabelid ja joonised) tuleks esitada lisadena. Sarnaselt tabelitele ja joonistele tuleb lisad numereerida ning pealkirjaga varustada (vt Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3 ja Lisa 4). 17

18 KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, M. (2014). Viitamine. Tartu. Kasutatud 1. oktoober Hirsjärvi, S., Remes, P. ja Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. McMillan, K. ja Weyers, J. (2011). Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. Tallinn: SA Archimedes. Õunapuu, L. (2010). Üliõpilaste kirjalikud tööd: Metoodiline juhend magistritöö, seminaritöö, lõputööde, referaadi ja essee koostamiseks ning vormistamiseks. Viljandi. 18

19 LISAD Lisa 1. Uurimistöö võimalikud variandid A-variant Iseseisev väikesemahuline kvantitatiiv-, kvalitatiiv-, juhtumi- või eksperimentaaluuring, millel on selgelt piiritletud ja konkreetne rakenduslik või tunnetuslik eesmärk, mida on võimalik realiseerida antud empiirilise materjali põhjal. Sellises töös võib teoreetiline osa olla väga lühike või üldse puududa. Autor peab välja tooma konteksti ning sellest lähtudes põhjendama oma uurimisainese valikut ja esitama uurimisküsimuse(d) või hüpoteesid. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka arhiiviallikatel rajanevad kirjeldavad uurimused. B-variant Otsinguline uurimus (pilootuuring), mis võib olla teoreetilise või empiirilise fookusega. Teoreetilis-metodoloogilise fookusega uuringu puhul on eesmärgiks töötada välja mingite teoreetiliste käsitluste operatsionaliseerimise skeem (st defineerida mõisted nii, et neid saaks mõõdetavalt uurida) ning seda proovida või katsetada varasemaid operatsionaliseerimise viise uue andmestiku peal. Empiirilise fookusega uuring on uudse/originaalse/ebatavalise materjali kirjeldamise, struktureerimise ja mõtestamise katse. Antud variandi puhul moodustab teoreetiline ja metodoloogiline osa kuni 50% töö üldmahust. Autor peab kriitiliselt analüüsima senist valdkonna käsitlustraditsiooni ja põhjendama sellest lähtudes oma lähenemise või ainese uudsust ja pilootuuringu vajadust. Töö peab lõppema teoreetilis-metodoloogilise arutlusega ja hinnanguga oma otsingu tulemuslikkusele. C-variant Teatud suurema uurimistöö raames kogutud empiiriliste andmete kirjeldus, mis esitab osa suuremast tööst (koos vastava probleemipüstitusega). Antud variandi puhul peab autor tutvustama kasutatavat andmestikku ja selle kogumise teoreetilist ja metodoloogilist tausta 4-5 leheküljel. Oluline on esitada enda poolt valitud osa probleemi seade ning selgitada analüüsi põhimõtteid. Autor peab tundma lähedasi uuringuid Eestis ja mujal ning suutma oma materjali nendega võrrelda. 19

20 D-variant Teatud protsessi või probleemi (näiteks kommunikatiivse kampaania) kriitiline analüüs vastava valdkonna teooriast lähtudes ning asjakohased rakenduslikud järeldused. Antud variandi puhul peab autor näitama oma oskust kasutada teoreetilisi kontseptsioone ja mudeleid reaalsete protsesside kriitilisel analüüsil ja probleemide lahendusteede otsingul. Sissejuhatav osa peab sisaldama analüüsitava objekti kirjeldust ja teoreetilist mõtestust. Mõtestuse osa peab sisaldama viiteid valdkonna põhilistele teoreetikutele ja empiirilistele uuringutele. Variandi D puhul on teoreetiline käsitlus läbiv ega pea olema esitatud omaette struktuurosana. E-variant Ülevaade mingi protsessi või probleemi senistest teoreetilistest käsitlustest või empiirilisest uurimisest. Tööl peab olema selgelt püstitatud eesmärk, mis võib olla nii teema-, probleemi- kui autori(te)keskne. Sellest lähtuvalt on tööl ülevaateline, süstemaatiline või kriitiline iseloom. Nõutav on valdkonna põhitekstide vahetu (mitte sekundaarsete allikate kaudu) kasutamine ja viitamine. Töö peab olema valdkonna põhiautorite suhtes esinduslik. Samuti on nõutav erinevate interpretatsioonide ja kriitikate tundmine ning nende võrdlemise oskus. Variandi E puhul on teoreetiline osa läbiv ega pea olema esitatud omaette struktuurosana. F-variant Praktiline loominguline produkt (näit. probleemsaade, uuriv põhilugu) või kommunikatsiooniprojekt (kampaania plaan, kommunikatsioonistrateegia) või rakenduslik projekt asutuse arhiivi, infosüsteemi või asjaajamise ümberkorrastamiseks koos selle teoreetilise põhjenduse ja koostamise analüüsiga. Antud variandi puhul peab autor näitama oma loome- või organisatsioonilise tegevuse teoreetilis-kriitilise reflektsiooni oskust. Autor peab oskama kasutada teoreetilisi kontseptsioone ja mudeleid oma loomingu või tegevuse põhjendamisel ja analüüsil. G-variant Olemasoleva praktilise lahenduse (dokumendiregistri, veebilehe, andmebaasi, infosüsteemi jne) kriitiline analüüs, lähtudes seadustega pandud nõuetest, kasutajamugavusest ja/või tehniliste lahenduste otstarbekusest. 20

21 Autor peab näitama orienteerumist vastavas seadusandluses, tehniliste lahenduste võimalustes ja piirangutes ning tarbija vajadustes. Sellisel tööl on kirjeldav osa, analüüsiv osa ja reeglina lõpeb töö soovitustega, kuidas olukorda paremaks teha. 21

22 Lisa 2. Tiitellehe näidis TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Peeter Tamm Digiajastu kujundajad Seminaritöö Juhendaja: Klaara Õun, MA Kaasjuhendaja: Siim Sipelgas, MSc, AS Medisoft Tartu

23 Lisa 3. Uurimistöö kaitsmine ja hindamine Uurimistöö kaitsmine toimub komisjoni ees. Töö autor annab lühidalt ülevaaate töö eesmärgist, sisust ja peamistest tulemustest. Järgneb retsensendi sõnavõtt. Seejärel saab töö autor sõna kaitsmiseks. Pärast autori ja retsensendi vahelise diskussiooni lõppu on komisjoni liikmetel (ja kuulajatel) võimalus esitada autorile lisaküsimusi. Uurimistöö hinne kujuneb töö ja selle kaitsmise põhjal. Kirjaliku töö puhul hinnatakse: struktuuri ja kompositsiooni terviklikkust ja põhjendatust; püstitatud eesmärkide realiseerimist; järelduste sisukust ja selgust; metoodilist korrektsust, meetodi ja ülesande sisulist vastavust; ratsionaalsust ja oskust teha uurimisobjekt mõõdetavaks; arutluste loogilisust, sidusust ja arukust; keelt ja stiili; vormistuse korrektsust (sh arvutikasutamise oskust). Kaitsmisel hinnatakse: töö autori kaitsekõnet, selle ettevalmistust ja oskust tuua ettenähtud aja jooksul välja olulisi seisukohti; töö kaitsja vastuseid retsensendi ja komisjoni liikmete poolt esitatud küsimustele. 23

24 Lisa 4. Seminaritöö hindamiskriteeriumid Teema valiku põhjendamine Uurimisülesan de püstitamine Teoreetilise, empiirilise või metoodilise teabe käsitlemine Uurimismetoo dika kavandamine ja rakendamine E D C B A Põhjendus on Põhjenduses Põhjendus on Põhjenduses selgub Teema uurimise vajalikkus kogemusele ja näidatakse teema uurimisvaldkonna teema teoreetiline ja/või ja tähtsus selgub tavateadmisele uurimise üldine teoreetilise ja/või rakenduslik tähtsus ning uurimisvaldkonna tuginev kirjeldus sotsiaalkultuuriline rakendusliku uurimise vajadus lahendamist vajavate vajadus ja tähtsus üldproblemaatikaga teoreetiliste ja/või seotud selgitus rakenduslike probleemide analüüsi tulemusena Probleem, eesmärk Probleemi, eesmärgi Probleem, eesmärk ja Probleemipüstitusel, Probleemipüstitus, ja ülesanded on ja ülesannete ülesanded on eesmärgil ja ülesannete eesmärk ja osaliselt teemaga sõnastused on sõnastatud kooskõlas sõnastusel on uurimisülesanded kooskõlas sõnastatud omavahel ning teema põhjenduses teoreetiline ja/või tulenevad antud teemaga kooskõlas käsitletud teoreetilise rakenduslik lähtekoht uurimisvaldkonnas ja/või rakendusliku lahendamata teoreetiliste problemaatikaga ja/või rakenduslike uurimisprobleemide ning hüpoteeside analüüsist Teemaga seotud Teemaga seotud teave Teemaga seotud teave Teaduslik teave on Teaduslik teave on teave on esitatud on referatiivne on referatiivne esitatud teoreetilismetoodilise esitatud teema suhtes referaadina, mis ülevaade, kus autor on ülevaade, mis sisaldab ülevaatena, relevantsete allikate moodustub püüdnud teabe analüüsi ja mis moodustub teema ülevaate integreeritud refereeritud refereeringuid üldistavaid suhtes relevantsete teadusliku tervikliku tekstilõikude ja/või sidustada omapoolse vahekokkuvõtteid allikate ideede analüüsi tekstina; selgelt eristub otsetsitaatide sildava tekstiga ja ja üldistuse tulemusena autoripoolne loogilisest jadast kommentaaridega allikakriitilisus Uurimismetoodika Uurimismetoodika Uurimismetoodika Uurimismetoodika ja Uurimismetoodika on uurimuse sisaldab kavandamisel on teoreetilis-metoodiline moodustab uurimuse probleemi, eesmärgi uurimismeetodi ja toetutud refereeritud ning empiiriline teave probleemiga, eesmärgiga ja teoreetilismetoodilise uurimisprotsessi teoreetilis- on loogilises kooskõlas; ja refereeritud teadusliku teabe üldise metoodilisele teabele; uurimisobjekt on teabega integraalse suhtes kirjeldatud kirjelduse uurimisobjekt on määratletud ja uuritavad terviku; näidatud on

25 haakepunktideta üldjoontes tunnused kirjeldatud metoodika sisemine ja sisulise üksusena määratletud; andmete kooskõlas väline valiidsus kogumise meetod uurimisprobleemiga; võimaldab koguda andmete kogumine, andmeid uuritava analüüs ja objekti kohta interpreteerimine vastab uurimuse probleemile ning eesmärgile Kokkuvõtte Kokkuvõte on tehtud Kokkuvõte kirjeldab Kokkuvõte sisaldab Kokkuvõte põhineb Kokkuvõte sisaldab tegemine töö üldsõnaline tehtud tööd ja esitab uurimuse probleemiga andmete analüüsi tulemuspõhist vastust kirjeldus tulemuste ja eesmärgiga tulemustel; järeldused uurimisprobleemile; argumenteerimata kooskõlas olevaid põhinevad saadud järeldused põhinevad üldistusi, mis annavad üldistusi ning tulemustel ning on andmete analüüsi osalise vastuse argumenteerimata kooskõlas uurimuse tulemustel; on antud uurimisprobleemile järeldusi probleemi ja argumenteeritud hinnang eesmärgiga; näidatud uurimismeetodile; on uurimistulemuste näidatud on rakendatavus uurimistulemuste rakendatavus ja võimalikud suunad probleemi jätkuvaks uurimiseks Teadusteksti Tekstis kasutatakse Tekstis kasutatakse Termineid on Termineid on kasutatud Termineid on kasutatud kirjutamine ja kõnekeelseid defineerimata kasutatud õiges õiges tähenduses ja õiges tähenduses ja vormistamine väljendeid, erialast erialatermineid; tähenduses ja kontekstis; põhimõisted kontekstis; tekst on slängi ja terminite kasutus on kontekstis; tekst on on defineeritud; tekst korrektne ja teaduskeelne, tühisõnalisust; tekst ebajärjekindel, loogilise on teaduskeelne, loogilise ülesehitusega, sisaldab omades läbi töö mitu ülesehitusega, kuid loogilise ülesehitusega mõtteliselt selge ja sidus kontekstiväliseid/eba erinevat tähendust; esineb üksikuid tervik selge mõttega esineb üksikuid kõrvalekaldeid lauseid ja lõike loogikavigu teaduskeele tavadest Vormistus Kasin Rahuldav Hea Väga hea Suurepärane 25

26 Suuline kaitsmine Kaitsekõne tekst loetakse ette; vastused retsensioonis ja/või kaitsmise käigus esitatud küsimustele on ebamäärased Kaitsekõnes esitatakse töö uurimisprotseduuri kirjeldus; vastustes retsensioonis ja/või kaitsmise käigus esitatud küsimustele esineb teatavat ebamäärasust Kaitsekõne on osaliselt tulemuspõhine; vastused retsensioonis ja/või kaitsmise käigus esitatud küsimustele on asjakohased Kaitsekõne on tulemuspõhine ettekanne; vastused retsensioonis ja/või kaitsmise käigus esitatud küsimustele on asjakohased ning osaliselt argumenteeritud Kaitsekõne on sidus, tulemuspõhine ja argumenteeritud ettekanne; vastused retsensioonis ja/või kaitsmise käigus esitatud küsimustele on asjakohased ning argumenteeritud 26

27

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Veiko Berendsen, Krista Lepik, Lea Leppik Üliõpilaste kirj

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Veiko Berendsen, Krista Lepik, Lea Leppik Üliõpilaste kirj TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Veiko Berendsen, Krista Lepik, Lea Leppik Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Tartu 2017 SISUKORD

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

Microsoft Word - UurimistOO_vormistamise_juhend

Microsoft Word - UurimistOO_vormistamise_juhend Uurimistöö vormistamise juhend Kinnitatud dir. kk. nr. 27, 18. detsember 2012 Uurimistöö osad: 1) tiitelleht 2) sisukord 3) sissejuhatus 4) põhiosa 5) kokkuvõte 6) kasutatud materjalid 7) lisa(d) (vajadusel).

Rohkem

1

1 LOOVTÖÖ-UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JUHEND Muhu Põhikooli 8.klassi õpilased kirjutavad uurimistöö, mille maht lisadeta on 10 15 lehekülge. Uurimistöö eesmärgid on: 1) uurimistöö metoodika õpetamine, 2) uurimistöö

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018

Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018 Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LOOVTÖÖ KOOSTAMINE 4 1.1 Üldised nõuded õpilaste loovtöödele 5 1.2. Loovtöö hindamine

Rohkem

Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016

Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016 Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 2. TÖÖ KOOSTAMINE... 4 2.1. Üldised nõuded õpilaste töödele... 4 2.1.1. Õpilase

Rohkem

Microsoft Word - UPT juhend-parandused_25jaan2019

Microsoft Word - UPT juhend-parandused_25jaan2019 Tartu Tamme Gümnaasium Õpilastööde koostamise ja vormistamise juhend gümnaasiumile Tartu 2019 1 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Juhendatava ja juhendaja rollid õpilastöö koostamisel... 5 2. Uurimistöö...

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž ÜLIÕPILASTÖÖDE JUHEND Pärnu 2018 SISUKORD Sissejuhatus... 4 1. Töö koostamine... 5 1.1. Tööde liigid... 5 1.2. Lõputöö teema valik ja laiendatud kava... 6 1.3. Erialakirjanduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018

Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018 Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018 Sisukord 1. Loovtöö korraldamisest põhikoolis... 3 2. Loovtöö teema valimine... 4 3. Loovtöö juhendamine... 5 4. Töö kava ja üldistatud nõuded...

Rohkem

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Jõgeva 2019

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Jõgeva 2019 JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Jõgeva 2019 SISUKORD 1. Üldised nõuded... 4 2. Õpilasuurimuse olemus ja ülesehitus... 7 2.1. Tiitelleht... 7 2.2. Sisukord... 8 2.3. Kasutatud

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

PKG_kirjalike_tööde_juhend_2018

PKG_kirjalike_tööde_juhend_2018 Pärnu Koidula Gümnaasium Pärnu Koidula Gümnaasiumi kirjalike tööde juhend Koostajad: I. Rohtlaan, T. Leibur, M. Rebane, K. Õun, R. Lume (2018) Pärnu 2018 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Õpilastööde liigid

Rohkem

Microsoft Word - JUHEND_13_14

Microsoft Word - JUHEND_13_14 Kinnitatud Gümnaasiumi Nõukogus 26. septembril 2006, lisatud muudatused 31. maist 2011 PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM AASTATÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostaja Gerli Laur PÄRNU 2011 2 SISUKORD

Rohkem

UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND

UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinna Rahumäe Põhikool LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLIS Juhend Koostaja: Triinu Pääsik Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Lõputöö liigid... 4 1.1. Loovtöö... 4

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva võ

Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva võ Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille võib teha individuaalselt

Rohkem

Nõo Reaalgümnaasium UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Nõo 2018

Nõo Reaalgümnaasium UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Nõo 2018 Nõo Reaalgümnaasium UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Nõo 2018 SISUKORD I. TÖÖ SISU JA EESMÄRK... 3 II. TÖÖLE ESITATAVAD PÕHINÕUDED... 5 1. Sisulised nõuded... 5

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Binder1.pdf

Binder1.pdf Neeme Katt: Juhendaja peab olema kursis õpilasuurimuste metoodikaga ning omama ettekujutust töö tulemustest. Ainult nii saab anda õpilasele asjatundlikku nõu, tegemata samas midagi tema eest ära. Õpilaste

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND TALLINN 2008

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND TALLINN 2008 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND TALLINN 2008 1. ÕPILASUURIMUSE STRUKTUUR 1.1. Õpilasuurimused on referaat, essee, uurimuslik lõputöö. Õpilasuurimus koosneb: - tiitellehest,

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Viitamine ja allikad Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandme

Viitamine ja allikad Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandme Viitamine ja allikad Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

ATV_esmaspäev

ATV_esmaspäev Kursuseprogramm Ainekood: IFI6001 Arvuti töövahendina Maht 5 EAP Kontakttundide maht: 56 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Doktoritöö malli kasutamise juhend koos Wordi selgitustega Sisukord Sissejuhatus see on numbrita esimese taseme pealkiri Doktoritöö malli kasut

Doktoritöö malli kasutamise juhend koos Wordi selgitustega Sisukord Sissejuhatus see on numbrita esimese taseme pealkiri Doktoritöö malli kasut Doktoritöö malli kasutamise juhend koos Wordi selgitustega Sisukord Sissejuhatus see on numbrita esimese taseme pealkiri... 2 1 Doktoritöö malli kasutamise selgitus peatükkide kaupa... 3 1.1 Tiitellehed...

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

IT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00

IT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00 IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft Word - KutseandmArhivKord_ _ESprot2

Microsoft Word - KutseandmArhivKord_ _ESprot2 KINNITATUD Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse 26.01.2015 otsusega protokoll nr 2 Kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise kord Üldsätted 1. Käesolev kord sätestab Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem