KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile"

Väljavõte

1 KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile

2 KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile Trükk on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist programmi Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames 2014

3 Valdkonnaraamatud on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning rahastamisel. Koostaja: Keeletoimetaja: Foto: Mare Lehtsalu OÜ Luisa Tõlkebüroo Rajaleidja ametite andmebaas Tegemist on a veebis ilmunud aineraamatu esmatrükiga. Aineraamatus ei ole tehtud sisulisi ega struktuurilisi muudatusi a veebiversioon on leitav aadressil Autoriõigus: SA Innove ISBN (veeb): ISBN (trükis): Trükiettevalmistus: Kirjastus Atlex Kivi Tartu Tel Faks atlex@atlex.ee

4 Saateks Käesolev aineraamat on koostatud selleks, et toetada õpetajaid gümnaasiumi karjääriõpetuse töökavade koostamisel. Aineraamatu esimene osa keskendub karjääriõpetuse teoreetilistele alustele. Teises osas on kirjeldatud õppeprotsessi ja aine sisu peamisi rõhuasetusi, soovitusi hindamiseks. Kolmandas osas on koondatud kogemustega praktikute artiklid. Viimasest osast leiab lugeja artiklid soovitustega lõiminguks karjääriõpetuse aspektist ja näiteid õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse tagamise kohta Rajaleidja keskustega koostöö näitel. Karjääriõpetus on väga õppijakeskne ja individuaalset lähenemist võimaldav õppeaine. Seepärast on oluline õppijat märgata ja toetada ning luua talle õppimis- ja arengutingimused. Üks läbiv eeldus edukale karjääriõpetuse ainele on riskimist ja eneseavamist toetav õppekeskkond, milles õppijat julgustatakse leidma oma teed ja uskuma, et selle tee leidmine on võimalik. Ideid oma töö kavandamiseks leiavad siit raamatust nii klassiõpetaja, aineõpetaja, klassijuhataja, kooli karjäärikoordinaator, koolipsühholoog kui ka kõik teised pedagoogid. Aineraamatu on koostanud kogemustega karjäärikoordinaatorid, pedagoogid ja karjääriteenuste eksperdid, sh karjääriteenuste erialaliidu Karjäärinõustajate Ühingu liikmed. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa aineraamatu valmimisele! Soovime toimetajatena kõigile õpetajatele: proovige ja otsige, kuni leiate just endale omase ning õppija jaoks kõige tähendusrikkama viisi karjääriõpetuse valikainega suhestuda. Soodustagu käesolev raamat seda protsessi! Mare Lehtsalu SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe valdkonna juht Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant

5 SISUKORD 5 SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE 6 KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 6 Karjääriteooriad karjääriõpetuses 10 Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad 13 Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad 15 ÕPPEPROTSESS 15 Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis 31 Viidatud meetodite kirjeldused 33 Õppeaine sisu kirjeldus 39 Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed 40 Kujundav hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses 45 Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul 49 Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines 51 PRAKTIKUTE KOGEMUSI 51 Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse kavandamisel 56 Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi 60 Töövestluse simulatsioon 62 Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses, erisused võrreldes põhikooliga 64 LÕIMING 64 Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentrid karjääriõpetuse aspektist 69 Koostöövõimalused noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusega (Rajaleidja keskustega), karjäärinõustamise ja infoseminaride tõhus kavandamine õppeprotsessi 71 SOOVITATAV KIRJANDUS 71 KASULIKUD VIITED

6 Sissejuhatus karjääriõpetusse 5 SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE Mare Lehtsalu SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe valdkonna juht Karjääriõpe Karjääriõpe on korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe, mille raames õpilane omandab karjääri planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning elukestvaks õppeks valmisolekut soodustava hoiaku. Karjääriõpe laiemas tähenduses koosneb kooli õppekavas mitmest osast: karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine lõimitakse karjäärinõustamise ja -infovahendamise teenustega. Karjääriõpetuse õppeaine Karjääriõpetus on olnud juba mõnda aega Eesti koolides üks võimalikest valikainetest, olles kandnud nime karjääri planeerimine, karjääri kujundamine või midagi sarnast. Riiklikusse õppekavasse on alates aastast karjääriõpetuse aine võetud esimest korda ja mitte põhi-, vaid valikainena. Karjääriõpetus on õppeaine, mis kujundab õpilases teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Miks on karjääriõpetus tähtis Karjääriõppe tähtsust ja selle kvaliteedi tagamise vajalikkust on Eestis aasta-aastalt enam teadvustatud. Tehnoloogiate areng ja ootamatud muutused need on märksõnad, mis iseloomustavad tänapäeva maailma. Olukordi, seisundit ühiskonnas, mille kohta saab öelda, et kõik on kindlalt paigas, jääb aina vähemaks. Tulevikku prognoosida on keeruline. Kindel on vaid üks: muutumine on pidev ja etteaimamatu. Riikide edu või ebaedu oleneb aga järjest enam inimeste haridustee ja tööeluga seotud otsustest ning teadlikest valikutest karjäärivalikutest. Karjääriõppe keskmes on karjääri mõiste. Tänapäevase maailmakäsitluse kohaselt on igal inimesel karjäär. See on haridus- ja tööalane edenemine kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Kiiresti arenevas maailmas peab iga inimene olema suuteline tööturu muutustele paindlikult reageerima, nendeks valmis olema. Valmis olla võimaldab adekvaatne enesehinnang, maailmas toimuvate protsesside mõistmine ja elukestvas õppes osalemine. On oluline, et õpilane saaks kujundada karjääri planeerimiseks vajalikud baasteadmised ja oskused üldhariduslike õpingute osana. Karjääriõpetuse kaudu saab kool tõhusalt toetada õpilasi elutee juhtimiseks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste kujundamisel. Head lugemist ning rõõmu ja edu õpilaste toetamisel!

7 6 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD Karjääriteooriad karjääriõpetuses Piret Jamnes Fontes PMP OÜ partner Karjäärinõustajate Ühingu liige Karjääriõpetust planeerides ja korraldades on asjakohane paralleelselt järgida teoreetilisi paradigmasid kahes dimensioonis: 1) karjääriteooriatega seotud paradigmad, 2) arengupsühholoogia alused. Karjääriteooriatega seotud paradigmade tundmine aitab valida õige lähenemise raamistiku, mis vastab töömaailma vajadustele ja olukorrale ning arvestab sotsiaalmajanduslike mõjuritega nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil (Herr, 1998). Arengupsühholoogia tundmine võimaldab pakkuda igale vanuseastmele jõukohaseid ja aktuaalseid teemasid ning valida nendega tegelemiseks asjakohased meetodid. Mõned autorid (näiteks Super ja Ginzberg) on need kaks teoreetilist dimensiooni ühendanud, kirjeldades inimese karjääriarengu või karjääriküpsuse etappe ning nende etappidega seotud põhiküsimusi ja rõhuasetusi. Peale karjääriteooriate, mis on keskendunud individuaalsele karjääriplaneerimisele, tuleks gümnaasiumiõpilastele tutvustada ka karjääri juhtimise (career management) teooriaid, mis käsitlevad organisatsioonides kasutusel olevaid töötajate karjääri kujundamisega seotud kontseptsioone ja tegevusi. Karjääriteooriate paradigmad 20. sajandi peamisteks karjäärinõustamise paradigmadeks võib nimetada sobivuse (matching) paradigmat ja arengu (developmental) paradigmat. 90-ndatel aastatel hakkas reaktsioonina töömaailma kiirele arengule levima ka uus, kolmas, konstruktivistlik ehk narratiivne paradigma (Jamnes & Väli, 2009). Viimane vastandus alguses jõuliselt eelnevatele paradigmadele (eriti sobivuse paradigmale). Kerkisid esile sellised karjääriteoreetikud nagu Richardson, Savickas, Peavy, Amundson, Spangar jt. Tänapäeva karjääriõpetuses kasutatakse elemente kõigist kolmest, kuid peamine põhimõtete raamistik on pärit siiski viimasest ja kõige ajakohasemast paradigmast. Sobivuse paradigma nimetus tuleneb selle eesmärgist leida ideaalne sobivus inimese ja töö vahel. Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad (Peavy, 2002): 1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala. 2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuseomaduste kogum, mis tagab parima soorituse. 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus. Sobivuse paradigma teatud elemente rakendatakse tänapäeval näiteks esimeste oluliste karjääriotsuste tegemise juures, kus püütakse enda ja oma võimaluste analüüsi käigus leida sobivaim eriala või valdkond. Selleks kasutatakse sageli John Hollandi teoorial põhinevaid küsimustikke, mille abil jagatakse inimesi kuude kategooriasse: Realistlik, Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne (Holland, 1985). Erinevalt eelmise sajandi lähenemisest eeldatakse sealjuures aga, et ühele inimesele võib sobida väga palju tegevusalasid ning et ka teatud hulga elukutsete välistamine on juba edenemine.

8 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad 7 Tänapäeva karjääriõpetus pole enam keskendunud ühekordsele kutsevalikule, vaid selle eesmärk on kujundada analüüsi- ja otsustusvõimelisi inimesi, kes tulevad toime kiiretempolises ja pidevalt muutuvas töömaailmas. See eeldab kõige uuemast, konstruktivistlikust paradigmast pärit põhimõtete ja meetodite kasutamist. Tänapäeva inimene peab olema ette valmistatud teadlike karjääriotsuste tegemiseks ning elukestva õppe keskkonnas toimimiseks. (Vähämöttönen, 1998). Sobivusotsuse tegemise asemel keskendutakse tähenduse leidmisele match making vs meaning making, võttes arvesse inimese isiklikku kogemust holistilises perspektiivis (Savickas, 2008; Patton, 2008). Ka karjäärinõustamises kasutatakse aktiivse kaasamise meetodeid, mis on eelkõige suunatud probleemilahendusele ja nõustatava elukvaliteedi parandamisele (Amundson, 2010; Peavy, 2002). Testide osakaal väheneb (Peavy, 2002). Arengu paradigma haakub kahe eelnevaga väga hästi, kuna eeldab, et inimesed muutuvad ja arenevad ning sellega seoses arenevad ja muutuvad nii nende eeldused kui ka vajadused. Näiteks Donald Superi tõdemus, et inimese kutse-eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon muutuvad aja jooksul (Super, 1980), pole kaotanud aktuaalsust ja kehtib praeguseni. Karjääriteooriate sidumine vanuseastmetega Asjasse mittesüvenenud inimestelt on aeg-ajalt ikka kostnud arvamusi, et algklassiõpilastega pole mõtet karjääriteemadest rääkida või et karjääriplaneerimine on mõttetu tegevus. Küllap see nii ongi, kui sellega tegeldakse ilma eakohaseid iseärasusi arvesse võtmata. Seetõttu on ealiste iseärasuste ja karjääriteemade seose tundmine pedagoogide jaoks hädavajalik. Donald Superi life-span i teooria (Super, 1980) keskendub karjääriküpsuse arengule läbi viie tsükli: kasv ( eluaasta huvide jms väljakujunemine), uurimine ( eluaasta erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik), väljakujunemine ( eluaasta pädevuse saavutamine valitud valdkonnas), säilitamine ( eluaasta taseme säilitamine või edasiarendamine), eraldumine (pärast 65. eluaastat tööelust kõrvalejäämine). Ta kirjeldas ka iga tsükli juurde kuuluvaid põhiküsimusi, mille edukas lahendamine võimaldab sujuvalt liikuda järgmisele tasandile. Tänapäeval ei seostata neid tsükleid nii rangelt vanuseastmetega ning eeldatakse, et alates teatud tasemest võivad tsüklid karjäärivalikutega seonduvalt (olulisi karjäärivalikuid tehakse mitu korda elus) korduda. Põhikoolis veelgi kasutatavamad on Eli Ginzbergi 1940-ndatel aastatel esimest korda avaldatud elukutsevaliku etapid (Ginzberg et al, 1951), mis laias laastus kehtivad praeguseni: fantaasiastaadium ( eluaasta); proovistaadium ( eluaasta) koos huvide, võimete, vajaduste ja väärtuste perioodiga; realistlik staadium (alates 18. eluaastast). See arengupsühholoogial põhinev teooria kirjeldab näiteks muuhulgas, millal laps hakkab seostama oma huvisid ja võimeid oma tegevusega, mis vanuses peaks noor inimene võimalikult palju asju järele proovima ja katsetama, et enda jaoks sobivat tegevust ära tunda, ning mis vanuses mõjutavad kaaslased noorte valikuid kõige rohkem. Sellest lähtuvalt saab kavandada karjääriõpetuse rõhuasetusi ja õpitegevusi, millega põimuvad teadmised ühiskonnast ja töömaailmast ning toimetulekuoskuste kujunemine. Nii saab luua eeldused karjääriõpetuse oodatavate õpitulemuste saavutamiseks ning muuta õppeprotsessi õpilaste jaoks huviäratavaks ja jõukohaseks. Eri riikides töötatakse välja üha uusi karjääriõppe raamatuid, edasi arenevad ka karjääriteooriad. Jätkuvalt püütakse leida ühendavat silda klassikalise ja uue nõustamise vahel (Patton & McMahon, 2006), julgustatakse inimesi loobuma teoreetilisest planeerimisest ning tegelema selle asemel oma vajaduste, eesmärkide ja karjääri- ning enesejuhtimisega. Narratiivne lähenemine enesekonstrueerimisele võimaldab tulevikus inimestel sobitada tööd nende eluga, mitte ennast tööga.

9 8 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad Oluliseks muutub isikliku missiooni olemasolu, mis aitab suunda leida ja hoida (Savickas, 2008). Inimest käsitletakse kui iseuuenevat ja iseorganiseeruvat süsteemi (Patton & McMahon, 2006). Siiski keskenduvad kaasaegsed karjääriõppe materjalid endiselt kolmele põhiteemale (Perry & VanZandt, 1998): 1) kes ma olen (enda tundmaõppimine); 2) kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs); 3) kuidas ma sinna saan (otsustamise, planeerimise ja toimetulekuoskused). Neid põhiteemasid eakohase lähenemise ja kaasaegse karjääriteooria põhimõtete valguses käsitledes ongi võimalik toetada tänapäeva kiiresti muutuvas töömaailmas toimetuleva inimese kujunemist. Karjääri juhtimine organisatsioonis Kui varem räägiti seoses karjääri juhtimisega peamiselt organisatsioonis eksisteerivatest karjäärisüsteemidest, siis tänapäeval lähenetakse sellele teemale märksa laiemas kontekstis. Karjääri juhtimisega seotud tegevuste alla liigitatakse värbamine ja valik, inimese sobitamine töökohaga, töötajate hindamine ja arendamine, järgnevuse planeerimine jne. See tähendab, et pea kõik sammud, mis organisatsioon töötaja poole teeb, on seotud tema karjääri arenguga: värbamisel püütakse valida ametikohale kõige sobivamate eelduste ja potentsiaaliga inimene, tema töösoorituse analüüsi ja kompetentside hindamise abil hinnatakse tema sooritust regulaarselt, saadud tagasiside on aluseks planeeritavatele arendustegevustele jne. Organisatsiooni eesmärk on sealjuures eelkõige luua pädev ja optimaalse suurusega meeskond ning säilitada järjepidevus. Kuigi töötaja ja organisatsiooni eesmärgid võivad olla mõnevõrra erinevad või kohati lausa vastuolulised, püüeldakse olukorra poole, kus mõlema huvid, nii töötaja püüdlused kui organisatsiooni strateegiliste plaanidega seotud eesmärgid, oleksid maksimaalselt kaetud (Schein, 1978). Aina olulisemaks on organisatsioonides saanud talendijuhtimise arendamine, mida peetakse rahvusvahelisel tasandil aktuaalseks tulevikuteemaks (EPA; Boston Consulting Group, 2007) ja mis tagab selle, et inimesed saaksid jõukohaselt panustada neile sobivatel ametikohtadel, areneksid organisatsiooni toel ning saaksid oma panuse eest ka väärilise tasu. Tänapäevane lähenemine talendijuhtimisele ei tähenda seda, et tegeldakse ainult kõige andekamatega. Nn Human Capital Portfolio lähenemise meetod hõlmab tegelemist kõigi töötajatega, kusjuures rakendatakse teadlikult nii ametikohtade kui töötajate diferentseerimise printsiipi. Organisatsioonil on tänu regulaarsele töötajate soorituse hindamisele pilt selle kohta, kes on kõige tulemuslikumad ning kes vajavad abi või ümberpaigutamist. Eriti oluline on organisatsiooni jaoks täita võtmeametikohad pädevate ja hea potentsiaaliga töötajatega (Becker et al, 2009). Kuna töötaja ja organisatsiooni vahel toimub pidev dialoog, võetakse arvesse ka tema ambitsioone ja pikaajalisi karjääriplaane. Seetõttu korraldavad ka teadlikumad organisatsioonid individuaalse karjääri planeerimise koolitusi. Kokkuvõtteks Gümnaasiumiõpilaste ettevalmistamisel töömaailma siirdumiseks on oluline õpetada neile individuaalse karjääri planeerimise aluseid, mis võimaldaks neil teha iseseisvaid ja teadlikke karjäärivalikuid. Samavõrra tähtis on suunata neid töömaailma tundmaõppimisele, mis aitaks neil paremini aru saada oma võimalustest töömaailmas laiemalt ning ka ühe organisatsiooni kontekstis. Asi pole ju ainult kutsevaliku tegemises ja töökoha leidmises. Samavõrra oluline on teada, kuidas organisatsioonis töötada ja seal areneda. Selleks on vaja aru saada organisatsiooni huvidest, toimimispõhimõtetest ja eesmärkidest. See aitab noortel töömaailma paremini sulanduda, mõista oma võimalusi ja õigusi.

10 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad 9 Kasutatud kirjandus Amundson, N. E. (2010) Aktiivne kaasamine. Karjäärinõustamine: olemine ja tegemine. Elukestva Õppe arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn. Becker, B. E.; Huselid, M. A.; Beatty, R. W. (2009) The Differentiated Workforce: Transforming Talent into Strategic Imapct. HBS Press. Euroopa Personalijuhtimise Assotsiatsioon; Boston Consulting Group (2007) The Future of HR in Europe. Key Challenges through Publications 2007: Ginzberg, E.; Ginsburg, S.; Axelrad, S.; Herma, J. (1951) Occupational Choice: An approach to a general theory. Columbia University Press, New York. Herr, E. (1996) Toward the Convergence of Career Theory. Savickas, M. L.; Walsh, W. B. (ed., 1996) Handbook of Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black Publishing, Palo Alto, California. Holland, J. L. (1985) Making Vocational Choices: A Theory of Vocational Personalities and Workind Environments. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall. Jamnes, P.; Väli, M. (2009) Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat. Elukestva Õppe arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn. Patton, W. (2008) Recent Developments in Career Theories: The Influence of Constructivism and Convergence. Savickas, M. L.; Walsh, W. B. (ed., 1996) Handbook of Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black Publishing, Palo Alto, California. Patton, W.; McMahon, M. (2006) Constructivism. What does it mean for career counselling? McMahon, M.; Patton, W. (ed., 2006) Career Counselling. Constructivist approaches. Routledge Taylor & Fracis Group, London and New York. Peavy, R. V. (2002) Sotsiodünaamiline nõustamine. Abiks praktikule. SA Eesti Kutsehariduse Reform. Perry, N.; VanZandt, Z. (1998) Focus on the Future. A Career Development Curriculum for High School Students. Soros Foundation, New York. Savickas, M. L. (2008) Helping People Choose Jobs: A History of the Guidance Profession. Athanasou, J.; Van Esbroeck, R. (ed.) Internatonal Handbook of Career Guidance. Springer Science + Business Media B.V. Schein, E. H. (1978) Career Dynamics: Matching Individual and Organisational Needs. MA: Addison Wesley. Super, D. E. (1980) A Life-Span, Life-Space Approach to Career Development. Journal of Vocational Behavior, 16. Vähämöttönen, T. (1998) Refraiming Career Counselling in Terms of Counsellor-Client Negotiations. An Interpretive Study of Career Concepts and Practice. University of Joensuu Publications in Social Sciences.

11 10 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant Väljundipõhine õppekavareform on õppija- ja õppimiskeskne. Seepärast ei lähtuta ainekava koostamisel enam mitte sellest, mida õpetaja õpetab või teeb, vaid sellest, mida õppija õppeprotsessi lõpuks on omandanud ehk õppinud. Selliselt seatud õppijakeskseid eesmärke nimetatakse õpitulemusteks ehk õpiväljunditeks. Kogu õppeprotsess tuleneb sellest, kuidas aidata õppijatel õpitulemusi saavutada: õppesisu tuleneb õpitulemuste kesksetest teemadest ja õppemetoodika lähtub õpitulemustes sõnastatud verbidest, olgu need siis seotud teadmise, mõistmise või rakendamisega. Hindamisel on keskseks küsimus Kuidas me teame, et õpitulemused on omandatud?. Selle muudatuse rakendamine pole kerge, sest pikka aega on tehtud teisiti. Käesolev raamat aitab läheneda karjääriõpetuse ainele õppijakeskselt ja nii, et õpitulemused saaksid kõige paremini omandatud. Alljärgnev pedagoogilisi lähtekohti käsitlev sissejuhatus koosneb kahest osast: kõigepealt keskendutakse sellele, mis on tõhus õppimine, ning seejärel kirjeldatakse õppeprotsessi keskseid elemente ja nendevahelisi seoseid. Milline on tõhus õppimine Õppekava ja selle osasid ainekavasid koostatakse alati tulevikule mõeldes: õppekava hakatakse kasutama tulevikus ja selle kaudu omandatut veel kaugemas tulevikus. Sellepärast on esimene küsimus õppimise tõhususest seotud sellega, milliseid pädevusi on kõige enam vaja maailmas, milles tänased ja homsed õppijad elama hakkavad. Pakun mõned ideed. 1. Elukestva õppe pädevus. See tähendab eelkõige oskust infot leida ja selekteerida, tõlgendada ning kriitilise meelega sellest õppida. Kusjuures infoallikateks on üha enam peale raamatute ja teatmeteoste ka arvutis leiduv ühetasandiline teave ning inimsuhetes, sh sotsiaalse meedia kaudu jagatav. Karjääriõpetuse seisukohalt tähendab see, et tööturu võimaluste hetkeülevaate tegemise kõrval õpitakse tööturul toimuvat kriitiliselt analüüsima ja ehk isegi võimalikke muutusi ette aimama. Eneseanalüüs aitab väliseid võimalusi enda eelistustega siduda. 2. Loovus ja ettevõtlikkus. Püsivad töökohad asenduvad üha enam projektipõhiste ettevõtlusvormidega, erialad tekivad ja kaovad. Selles kontekstis eeldab tõhus õppimine ja õpetamine kiiret reageerimisvõimet, proaktiivset hoiakut ning loovate lahenduste leidmist. Õppeprotsessi kavandades tuleb küsida, kes juhib õppeprotsessi, kas õppijatel on võimalust harjutada iseseisvust, algatada tegevusi ning ise valida ja otsustada, milline on parim tulemus nende jaoks. Gümnaasiumis on eriti oluline, et õppija õpib tegema kaalutletud valikuid ja neid põhjendama. 3. Paindlikkus ja pingetaluvus. Maailm, milles elame praegu ja tulevikus, ei ole enam hästi etteennustatav ei töökohtade, majandusliku turvalisuse ega ka mitte elukohtade poolest. Üha enam eestlasi on sunnitud kolima töökoha järel, ületama selleks riigipiire ja tulema toime väljakutsetega, mis tekivad sellega seotult pereelus ja psüühikas. Sellest ei saa otse järeldada, et õppeprotsessis peaks olema palju pinget, küll aga tuleks harjutada kohanemisvõimet ja edastada õpilastele selge sõnum selle kohta, et intelligentsuse keskne tunnus on kohanemisvõime.

12 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad Eetilisus ja lugupidamine endast teistsuguse suhtes. Väärtuskasvatusest on saanud moeteema ja ilmselt põhjusega. Maailmas, kus ühine üldine arusaam eetikast piirdub põhimõttega peaasi, et sa teisele kurja ei tee, jääb palju inimese enda otsustada. Mida arvata moslemitest ja mustlastest? Kuidas suhtuda oma linna vaestesse ja viletsatesse? Kui palju tarbida ja kui palju loodust säästa? Need on vaid mõned küsimused, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad inimese elukvaliteeti ehk seda, kas ta kasvab hoolivaks ja lugupidavaks või märkab vaid iseenda heaolu ning arusaamu. Nende tulevikupädevuste loetelu võiks ilmselt jätkata, aga õppeprotsessi seisukohalt on oluline, et õppesisu kõrval toetavad ka õppemeetodid seda, mida õppijatel tulevikus vaja on. Mõtlema õppida saab ainult mõteldes, analüüsioskus tekib seda harjutades ning õigete valikute tegemiseks on hea, kui keegi neid ette näitab. Teine keskne küsimus tõhusa õppimise seisukohalt on, kuidas arvestada õppiva inimese mälu töötamisega. Järgnevalt pakun mõned olulised seaduspärasused. 1. Mällu jõudmiseks tuleb õpitavat märgata ja väärtustada. Inimese tähelepanu on enamikul juhtudel valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Peale selle on õppijad erinevad: ühele sobib paremini kuuldu kaudu õppimine, teine eelistab näha ja kolmas ise teha. Kasulik on rakendada mitut tajukanalit korraga. Gümnaasiumi õppijal on hulk varasemaid teadmisi ja kogemusi, mis aitavad märgata ja ära tunda õpitavat. Õppeprotsess on tõhus vaid juhul, kui õpitav haakub õppijate huvide, eelistuste ja vajadustega. 2. Inimese mälu töötab seostamise põhimõttel. Seepärast saab tõelisest õppimisest rääkida vaid juhul, kui varasemad teadmised seostuvad õppeaines õpituga, kui ainevaldkonna pädevused seostuvad selle rakendamisvõimalustega ning kui õppeained koos neid läbivate teemadega haakuvad õppija jaoks üheks loogiliseks tervikuks. Õppekava tavaline probleem on see, et ta eristab teadmise tervikuid, mitte ei ühenda neid. Seepärast on uuendatud õppekavas üha enam rõhku pandud lõimimisele. Edukas õppeprotsessis toimub seostamine ja sünteesimine mitmel tasandil. 3. Mälus talletatud infot leiame üles ehk meenutame nende seoste kaudu, mille abil oleme õpitu meelde jätnud. Lihtsalt teoreetilise infona ära õpitud teadmised ei seostu hiljem kuigi kergesti, kui inimene peab praktilisi küsimusi lahendama. Seepärast on tõhusa õppimise seisukohalt oluline, et õpitav ei jääks abstraktseks, vaid imiteeriks päris elu nii palju, kui võimalik. Veel parem oleks, kui õpitaks autentses keskkonnas näiteks õppekäikudel ja kohtumistel. 4. Inimese mälu võime õpitavat vastu võtta ja töödelda on piiratud. Kui õppeprotsess on üle koormatud, siis on õpitulemused kehvemad kui mõõdukamate õpieesmärkide puhul. Parem vähe ja paremini on õppeprotsessi kavandamise kuldreegel. Howard Gardner soovitab valida välja õppeaine seisukohalt kõige olulisemad kontseptsioonid, siis neid mitmel viisil esitada ning lasta õppijatel neid ka mitmel viisil demonstreerida. Ta hoiatab, öeldes: Aine läbivõtmine on mõistmise kõige suurem vaenlane. Kui õpitav on mõistlikult kavandatud, siis tuleb arvestada veel sellega, et mitte ainult meeldejätmine pole õppimise seisukohalt oluline protsess, vaid ka meeldetuletamine. Kuna inimese võime oma psüühikas mõtteid töödelda on piiratud, soovitatakse õppeprotsessis kasutada mõtlemise nähtavaks ja kuuldavaks muutmisel mitut vahendit: mõistekaarte, ajurünnakut, ettekandeid ja üksteisele õpitu kohta näidete toomist (kui nimetada vaid mõningaid võimalusi). Eelnimetatud põhimõtetega on uuendatud õppekava koostades vähem või rohkem arvestatud, kuid sellest ei piisa. Kui need põhimõtted ei ole õpetajate juhtivaks arusaamaks, siis jäävad õppekavasse sisse kirjutatud seosed ja eesmärgid poolikuks: kirjutatud õppekava on vaid baas, millele õpetatud õppekava ja õpitud õppekava tuginevad.

13 12 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad Õppeprotsessi kesksed elemendid ja nendevahelised seosed Väljundipõhises lähenemises on kesksel kohal õppija omandatu, mida kirjeldatakse õppeprotsessi lõpu seisuga. Õppekava ehitatakse üles nii, et kõigepealt lepitakse kokku, milline peab olema kas põhikooli või gümnaasiumi lõpetaja. Seejärel otsustatakse, millal milliseid õpitulemusi tuleb omandada. Õppides liigutakse ülevalt alla, st suurematest tervikutest väiksemate poole. Karjääriõpetuse valikaine õpitulemused jagunevad omakorda teemadeks, millel on juba väiksema mahuga õpitulemused. Õnnestunud õppekavaarenduse puhul saab teemade õpitulemusi kokku liites üldistades kokku õppeaine õpitulemused. Õpitulemused on õppeprotsessi kõige olulisem ehitusmaterjal. Õppijale seatud eesmärgina on just õpitulemused see alus, millest tuletatakse õppesisu, õppe- ja hindamismetoodika, hindamiskriteeriumid ning sõnastatakse nõuded õpikeskkonnale. Seepärast on ka käesoleva raamatu õppeprotsessi tabelis õpitulemused kõige olulisemas rollis: nad on aluseks kõigile teistele otsustustele. Õpitulemuste puhul on oluline meeles pidada järgmist. 1. Kirja pannakse kavandatud õpitulemused, mis tuleb kõikidel õppijatel õppeprotsessi lõpuks omandada. See on õppeprotsessi kõige olulisem sisu koos kirjeldusega, mil viisil see sisu peab olema omandatud, ehk õpitulemuse verbidega. Näiteks teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi väljendab nii sisu (õpilase huvid, võimed ja oskused) kui ka seda, kuidas sisu omandatakse (teadvustab). Õpitulemuse verb on hiljem heaks vihjeks õppe- ja hindamismeetodite valikul. Peale kavandatud õpitulemuste omandavad õppijad ka muid teadmisi ja oskusi ning see on hea ja loomulik protsess. Kavandatud õpitulemuste eripära on see, et nende omandamist tuleb formaalõppe protsessis ka hinnata. 2. Õpitulemused kirjeldavad õppija pädevuste (teadmiste, oskuste ja/või hoiakute) seisu õppeprotsessi lõpus. Seepärast peab õpitulemuste iseloomustamisel kasutama verbe, mis kirjeldavad tulemust, mitte protsessi. 3. Õpitulemused peaks peale teadmise sisaldama ka keerukamaid kognitiivseid protsesse ja rakendamist. Näiteks seostab, hindab, analüüsib, rakendab, võrdleb jm on kolmandas kooliastmes igati sobivad õpitulemuste kirjeldamise verbid. 4. Õpitulemused peavad olema saavutatavad ja hinnatavad. See tähendab, et nende sõnastus on piisavalt täpne. 5. Õpitulemusi peaks olema neli kuni kuus. Sõltumata eesmärgistatava õppeprotsessi mahust ei tasu õpitulemusi kavandada rohkem kui kuus. Muidu muutub raskeks nii nende hoomamine kui ka hindamine. Mida mahukama õpisisu eesmärgistamisega on tegu, seda kõrgem peab olema õpitulemuste üldistamisaste. 6. Õpitulemuste ülepaisutamise viga tuleb vältida. Õpitulemuste sisu peab olema keskmise õppija poolt omandatav. Etteantud aeg peab andma võimaluse õpitavasse süveneda, seepärast pole mõistlik liiga suuri eesmärke püstitada. Pigem tuleb küsida, mis on see kõige olulisem, mis kindlasti tuleb omandada. Tüüpilisemad vead õpitulemuste koostamisel on: 1. Kirjeldatakse protsessi, mitte tulemust. Näiteks pole hea kirjutada: Õppija omandab kogemusi tööintervjuul käitumisest. Parem on öelda tulemuse keeles: Õppija oskab käituda tööintervjuul. 2. Õpitulemused jäävad pelgalt teadmiste-keskseks. Näiteks pole hea piirduda üksnes teadmistega tööturust või iseendast. Palju sisukamad on õpitulemused, mis eeldavad analüüsimist, seostamist ja rakendamist. Näiteks võiks õpiväljund kõlada järgmiselt: Õppija mõistab tööturu toimimise loogikat ning seostab seda oma eelistatud valdkonna arengutega või Õppija seostab enda vajadusi, isiksuse eripära ja võimeid erinevate töötamise viisidega.

14 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad Õpitulemused jäävad liiga üldisteks. Õppija tunneb töömaailma on suhteliselt raskelt piiritletav. Seevastu Õppija mõistab töömaailma mõjutavaid tegureid ning analüüsib oma eelistatud valdkonna selle põhjal on oluliselt konkreetsem. 4. Õpitulemusi on liiga palju. Kui õpitulemuste hulk kasvab üle 5 6, võib olla tegu juba hindamiskriteeriumide tasemel detailsusega. Samal ajal on selge, et teema õpitulemused peavad olema konkreetsemad kui terve valikaine omad ühes kooliastmes. 5. Õpitulemused ei seostu õppijate kogemuste ja eluga. Karjääriõpetuses on see oht väiksem kui mujal õppeainetes, aga ka siin tuleb näha vaeva pideva küsimisega: milline on õpitava seos õppijaga? 6. Õpitulemused on sõnastatud liiga nõudlikul tasemel. Näiteks kui õpitulemuses öeldakse: Õppija nimetab peamisi tulevikuelukutseid, analüüsib nende rolli oma riigi majandusliku edukuse seisukohalt ning teeb kaalutletud valikuid, on ilmselt tegu kõrgkooli, mitte gümnaasiumi tasemel kirjeldatud õpitulemustega. Kui õpitulemused on hästi sõnastatud, muutub kogu ülejäänud õppeprotsessi kavandamine lihtsamaks. Samal ajal ei tähenda see, et õpitulemused peaksid jääma fikseeritud igaveseks ühtemoodi: õppekava on elav ja dünaamiline dokument ja seetõttu peaks olema võimalik kooli õppekavades ainekava tasemel teemade juurde kirjutatud õpitulemusi ka üle vaadata ja korrigeerida. Teemat, õpitulemusi ja õppesisu on suhteliselt kerge omavahel kokku panna. Siiski pole paha neid kõrvutada ja vaadata, kas kõik aspektid sobivad üksteisega. Õppeprotsessi muud, toetavad elemendid, nagu nõuded õpikeskkonnale, tuleb samuti sidustada õpitulemustega. Tuleb leida mõistlik tasakaal, mida koolis on võimalik saavutada ja mis on õppijate arenguks vajalik. Kui õppekeskkond ei toeta ega saagi toetada väga ambitsioonikaid õpitulemusi, siis tuleb õpitulemusi kohendada. Näiteks pole mõtet karjääriõpetuses kirjutada õpitulemuseks oskab kogemuse põhjal hinnata, mis ametikohad sobivad tema tugevustega kõige paremini, sest ilmselt ei ole õpilasel võimalik õppeprotsessi jooksul seda sobivust järele proovida. Konstruktiivse sidususe printsiibi abil saab hinnata, kas õppeprotsessi osad on omavahel kooskõlas. Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning omavahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist. Kuid selge on see, et tulemuslikust ja tõhusast õppimisest saab juttu olla vaid siis, kui need hästi kavandatud õppeprotsessi elemendid on praktilises õppeprotsessis rakendatud ja õppijad on nendes kirjeldatud õpitulemused omandanud. Seda on võimalik õpitulemusi kirjeldavas õppekavas hinnata selgemalt kui kunagi varem. Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant Õpitulemuste hindamisel otsustatakse õpitulemuste omandatuse üle. Teisiti väljendades on õpitulemused õppijakesksed eesmärgid, mille omandamist hindamisega kontrollitakse. Välise, õpetajakeskse kontrolli kõrval on üha suurem tähtsus õppija enesehindamisel. Selle käigus omandab ta elukestvaks õppeks olulist päevust võrrelda oma pädevusi nõudmiste ja vajalike pädevustega. Seetõttu peab hindamine olema niimoodi teostatud, et see toetab eelkõige õppija õppimist koolis ja pärast seda. Kuid hindamine on vajalik ka õpetaja jaoks: selle kaudu saab ta tagasisidet ja võib korrigeerida õppemeetodeid ja õppekeskkonda. Peale selle on õpitulemusi vaja hinnata ka administratiivsetel põhjustel: et teada, kuidas õppeprotsess on õnnestunud.

15 14 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad Õpitulemuste hindamist kavandades tuleb paralleelselt mõelda kahele asjale: hindamismeetoditele ja hindamiskriteeriumidele. Hindamismeetodite valikuks annab jällegi hea vihje õpitulemuste verb. Kui õpitulemuseks on näiteks oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust, siis sobib hindamismeetodiks essee (kokkuvõte, analüüs), milles õppija analüüsib enda isiksuseomadusi ja toob välja valdkonnad, mida ta soovib endas arendada. Hindamismeetodi juurde tuleb kirjutada hindamiskriteeriumid, mis täpsustavad õppijale seatud ootusi ning on konkreetsemad kui kavandatud õpitulemused. Näiteks sobivad eelpool kirjeldatud õpitulemuse hindamiseks essee abil järgmised hindamiskriteeriumid. Toob esile enda positiivseid jooni, võimeid ja oskusi. Nimetab enda eeliseid ja tugevusi ning takistavaid nõrkusi. On seostanud isiksuseomaduste-põhist eneseanalüüsi ametivalikuga. Kui neid hindamiskriteeriume võrrelda uuesti hinnatava õpitulemusega oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust, siis on seos ilmne. Selline tagasi seostamine ongi hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodi õnnestunud valiku tunnuseks. Rohkem näiteid hindamiskriteeriumide ja õpitulemuste vastavuse kohta leiab õppeprotsessi kirjelduse tabelist. Hindamiskriteeriumid on kirjutatud kindlas kõneviisis. Kui õpitulemusena on kirjas, et oskab analüüsida, siis hindamiskriteeriumid kirjeldavad detailsemalt, kuidas me teame, et ta analüüsib: toob esile, nimetab, on seostanud. Hindamiskriteeriumide põhjal peab saama öelda, kas õpilane vastab sellele kriteeriumile või ei. Kui vastavus on täielik, on sooritus õpitulemuse tasemel. Tähelepanekud ja soovitused hindamise kavandamiseks 1. Karjääriõpetuses kasutatakse mitteeristavat hindamist (sooritatud/sooritamata). On väga keeruline panna hinnet õppija loetelule tema positiivsetest joontest, võimetest ja oskustest. Veel keerulisem on hakata hindama, kas need vastavad tõele. Kui õppija on tööülesandes nõutud asjad kirja pannud, siis ongi tegu hindamiskriteeriumidele vastava sooritusega. 2. Hoiakuid võib hinnata üksnes kujundavalt. Kui õppija näiteks ütleb, et tema jaoks on oluline saada rikkaks ja teiste aitamine ega ühiskonna edendamine teda ei huvita, siis tasub kaaluda, kui palju sellele üldse reageerida. 3. Igale õpitulemusele pole vaja eraldi hindamismeetodit. Seoste ja terviku tekkimise huvides on oluline isegi see, mitut õpitulemust korraga hinnatakse. Mõistlik suhe õpitulemuste ja hindamismeetodite vahel sõltub mitmetest asjaoludest, kuid üks-kaks hindamismeetodit nelja-viie õpitulemusega tervikteema kohta võiks olla orientiiriks. Hindamisel eristatakse kahte põhilist funktsiooni: kokkuvõtvat ja kujundavat. Nii kokkuvõttev kui kujundav hindamine toetuvad hindamiskriteeriumidele. Kokkuvõttev hindamine toimub pigem õppeprotsessi lõpus ja on tagasivaatav ja hinnangut andev, vastates küsimusele: kuidas õppimine läks ja kas tulemus vastab kavandatud õpiväljunditele. Tavaliselt võtab kokkuvõttes hindamine hinde või sooritatud kuju. Kujundav hindamine võib toimuda kas õppeprotsessi jooksul või selle lõpus. Selles vastatakse küsimusele: mis juba õnnestub ja mis vajab veel õppimist? Kujundav hindamine suunab õppija õppimist ning annab sisulist tagasisidet. Kujundav hindamine võib olla nii suuline kui kirjalik, aga tavaliselt võtab see pikema kuju kui kokkuvõttev hindamine. Kokkuvõttes on hindamise põhjalik kavandamine oluline õpitulemuste saavutamise seisukohalt, sest hindamine juhib õppijate õppimist palju enam kui õppe eesmärgistamine või õppeprotsess. Põhjaliku kavandamise võtmeks on jälgida, et kõik õpiväljundid kajastuvad hindamiskriteeriumides ning hindamismeetodid on valitud õpiväljunditele sobivalt. Mitte asjata ei öelda, et väljundipõhise õppekava reformi keskmes on tegelikult hindamisreform.

16 Õppeprotsess 15 ÕPPEPROTSESS Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis Töökava koostanud: Sirli Kriisa Türi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja Sisuliselt toimetanud: Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant ja Mare Lehtsalu SA Innove karjääriõppe juhtivspetsialist Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandamiseks on väga palju võimalusi. Alljärgnevas on kirjeldatud üht võimalust. Lisaideid õppeprotsessi kavandamiseks pakuvad selles aineraamatus toodud praktilisele kogemusele tuginevad artiklid ja gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, millesse on koondatud suur hulk erinevaid töölehti ja meetodite kirjeldusi. Karjääriõpetuse kursuse soovituslik maht on 35 tundi. Karjääriõpetuse korraldamiseks kooli õppekavas on mitmeid võimalusi: üks nädalatund läbi õppeaasta; paaristunnid üle nädala terve õppeaasta vältel; paaristunnid teatud ajaperioodi vältel (nt septembrist jaanuarini); kahele õppeaastale (11. ja 12. klassis) jaotatud ainetunnid; kombineeritud variant lähtuvalt aineõpetamise metoodikast, st ainetund + õppekäigud, pikemad kohtumised, külalislektorid, ettevõtete külastused jmt (kooli õppe- ja ainekava järgi). Väljavõte karjääriõpetuse ainekavast Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kursusega taotletakse, et õpilane: 1) väärtustab õppimist elukestva protsessina; 2) arendab oma õpi-, suhtlemis-, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi; 3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ning nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda; 4) võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest; 5) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist; 6) on teadlik eri töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest ning kohalikust majanduskeskkonnast; 7) kasutab asjakohast informatsiooni karjääriplaneerimisel; 8) analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri. Õppemeetodid Kursust õpetades on soovitav korraldada järgmisi õppetegevusi: 1) rollimängud ja teised aktiivõppemeetodid, multifunktsionaalsed meetodid; 2) eneseanalüüsi ja töövaldkonna tundmise küsimustike ning mõttearenduslehtede täitmine; 3) auditoorsed loengud või iseseisev töö veebikeskkonnas teoreetiliste teadmiste omandamiseks; 4) diskussioonid, väitlused;

17 16 Õppeprotsess 5) töö karjääriinfo allikatega, info kriitiline analüüs; 6) essee kirjutamine; 7) uurimistöö koostamine (nt konkreetse töövaldkonna kohta); 8) intervjuu tegemine (nt konkreetse ametiala esindajaga); 9) kutsesobivustestide tegemine; 10) õppevisiidid, ettevõtete külastused; 11) iseseisev töö (nt eri tööaladega tutvumiseks); 12) karjääriplaani koostamine; 13) õpimapi koostamine; 14) avalik esinemine jne. Õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste vajadustest ja kavandatud õpitulemustest, optimeerides õppetegevused teiste õppeainete ja tunniväliste tegevustega. Soovitav on eelistada loengutele aktiivõppemeetodeid, kasutada multifunktsionaalsed meetodeid, mida on hõlbus siduda muu õppetegevusega teistes õppeainetes. Füüsiline õppekeskkond Õpilastele on tagatud järgmised tingimused ja vahendite kasutamine: 1) erinevad enese ja tööturu tundmaõppimise töölehed, küsimustikud, mõttearenduslehed; 2) õppevisiidid reaalsesse töökeskkonda; 3) karjääriplaneerimisteemalise kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus; 4) arvutiklassi kasutamine (olenevalt vajadusest personaalseks või rühmatööks) ainetunnis, et otsida veebist karjääriplaneerimise kohta informatsiooni (rajaleidja.ee jt); 5) karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu õpilase vajaduste kohaselt. Õppeprotsessi kirjelduse tabelis on kasutatud alljärgnevaid lühendeid ja märkeid: RL rajaleidja.ee AKAB ametite andmebaas Rajaleidjas, vt Rajaleidja keskused karjäärinõustamise ja infovahendamise teenuseid osutavad keskused maakondades, vt ÕR karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat gümnaasiumile 1 HM hindamismeetodid KR hindamiskriteeriumid Märkega vt kirjeldust varustatud meetodite seletused on toodud õppeprotsessi tabeli järel. 1 Karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, SA Innove, 2011.

18 Õppeprotsess 17 Maht Õpitulemused Hindamine (HM hindamismeetodid, KR hindamiskriteeriumid) SISSEJUHATUS AINESSE. 1 tund Õppesisu ja käsitletavad terminid, mis aitavad oodatud õpitulemusi saavutada 1 tund Õpilane: seostab karjääriõpetust igapäevaeluga ning mõistab karjääriplaneerimise olulisust enda tuleviku kujundamisel; mõistab oma vastutust teadlike karjääriotsuste langetamisel. HM Tagasiside. KR Õpilane arutleb karjääriplaneerimise teemal, kasutades termineid. Õpilane sõnastab karjääriotsuste langetamisega seotud isiklikud eesmärgid. Ülevaade karjääriõpetuse oodatavatest õpitulemustest, peateemadest, hindamise põhimõtetest ja õppekorraldusest. Terminid: karjäär, karjääriteenused:»» karjääriõpe,»» karjäärinõustamine,»» karjääriinfo, karjääriõpetus, elukestev õpe, karjääriplaneerimine, õpimapp. Valik õppemeetodeid koos soovitustega Tutvumismäng: Minu lemmiktegevused (paberile kõik tegevused, mida meeldib teha, enda tutvustamine teistele huvide kaudu). Suur mõistekaart: kõik, mis seostub sõnaga karjäär pannakse tahvlile kirja. Vestlus, terminite arutelu, karjääriteenuste tutvustamine. Juhtumi analüüs: õpilased analüüsivad etteantud lugu, selle peategelase probleeme haridustee kavandamisel (vt meetodite kirjeldused lk 31-33). Arutelu: kuidas karjääriõpetuse aine toetab teadlike karjääriotsuste langetamist. Ootused valikainele. Õpilase vastutus. Iseseisev töö: teadlike otsuste langetamisega seotud isiklike eesmärkide seadmine ja sõnastamine (vt meetodite kirjeldused lk 31-33). Esitlus: õpimapp, eesmärk, vormistamise võimalused. Lõiming: seosed läbivate teemade ja teiste õppeainetega Soovitus: ühine sotsiaalainete õpimapp, kus karjääriõpetuse materjalid on üheks osaks. Koostöö aineõpetajatega: läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine ; aineteülesed mõisted karjäär ja elukestev õpe. Koostöö klassijuhatajatega: arenguvestlusel võimalus kasutada õpimappi (õpilase nõusolekul!).

19 18 Õppeprotsess Maht Õpitulemused Hindamine (HM hindamismeetodid, KR hindamiskriteeriumid) Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi Õppesisu ja käsitletavad terminid, mis aitavad oodatud õpitulemusi saavutada Valik õppemeetodeid koos soovitustega 3 tundi Õpilane: mõistab iseloomujoonte seost tegevusega; analüüsib isiksuse eripära ning seostab seda võimalike elukutsetega. HM Analüüs: millised elukutsed/ ametid sobivad minu temperamenditüübiga? KR Õpilane kirjeldab enda närvisüsteemi iseärasusi ning põhjendab, miks ta nii arvab. Õpilane nimetab vähemalt viis elukutset, mis sobivad introverdile, ja viis, milles on kergem toime tulla ekstraverdina. Enesetundmise tähtsus karjääriplaneerimisel Isiksuseomadused. Seosed isiksuseomaduste ja karjäärivalikute vahel. Terminid: närvisüsteemi tüüp: ekstravert ja introvert, temperament, isiksus, iseloom ja tegevus, erinevad käsitlused isiksuse teoorias. Temperamenditüübi test. Töölehe täitmine: iseloom ja tegevus (ÕR lk 37). Analüüs: isiksuseomaduste ja ametite/elukutsete seosed (vt meetodite kirjeldused lk 31-33). Vestlusring rühmas: millised elukutsed/ametid võiksid sobida minu temperamenditüübiga? Lõiming: seosed läbivate teemade ja teiste õppeainetega Seos psühholoogia ainega. Koostöö Rajaleidja keskuse karjäärinõustajaga.

20 Õppeprotsess 19 Maht Õpitulemused Hindamine (HM hindamismeetodid, KR hindamiskriteeriumid) Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi Õppesisu ja käsitletavad terminid, mis aitavad oodatud õpitulemusi saavutada Valik õppemeetodeid koos soovitustega 3 tundi Õpilane: mõistab väärtuste, vajaduste, hoiakute, emotsioonide ja motivatsiooni tähendust ja seost eri elurollidega; seostab väärtusi, vajadusi ja hoiakuid elurollidega. HM Kirjeldus: minu tuleviku elurollid, lähtudes väärtustest ja vajadustest ning minu emotsionaalsetest eripäradest. KR Õpilane nimetab oma tulevased elurollid ja sõnastab, mis on nende puhul peamised vajadused, väärtused ja hoiakud. Õpilane toob näiteid elurollidest ja väärtustest, mis omavahel kokku ei sobi. Inimese väärtussüsteemi kujunemine, seda mõjutavad tegurid Isiksuseomadused. Põhiväärtused, hoiakute kujunemine, väärtuste muutumine, vajadus kui motiveeriv jõud, emotsionaalsed seisundid ja nendega toimetulek. Väärtuste seos tööeluga. Terminid: väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, Viktoriin: terminid (vt meetodite kirjeldused lk 31-33). Mosaiik: mis on motivaatoriteks erinevates situatsioonides ja elurollides? Õpetaja annab situatsiooni. Õpilased valivad rollid, kirjeldavad, mis motiveeriks selles rollis olevat inimest õppima või töötama. Töölehe täitmine: milline on Sinu emotsionaalne intelligentsus? (ÕR lk 58). Foorumteater: väljamõeldud töösituatsiooni lahendamine erineva emotsionaalse seisundiga. Õpilastele antakse töösituatsiooni kirjeldus (konflikt). Rühmad mõtlevad välja lahenduse/lõpu sellele loole. Esitavad lühisketšina. elurollid, emotsionaalne stabiilsus. Töölehe täitmine: minu tulevased elurollid. Intervjuu vanematega (sugulastega): Meie pere väärtused (võib anda kodutööks). Arutelu: väärtused, vajadused ja hoiakud meie elus. Rühmatöö Väärtuste seos tööeluga (vt meetodite kirjeldused lk 31-33). Lõiming: seosed läbivate teemade ja teiste õppeainetega Seos inimeseõpetuse ja psühholoogiaga. Läbiv teema Väärtused ja kõlblus. Koostöö lapsevanematega: kaasamine arutelusse pereväärtustest.

21 20 Õppeprotsess Maht Õpitulemused Hindamine (HM hindamismeetodid, KR hindamiskriteeriumid) Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi Õppesisu ja käsitletavad terminid, mis aitavad oodatud õpitulemusi saavutada Valik õppemeetodeid koos soovitustega 3 tundi Õpilane: seostab oma võimeid, oskusi ja huvisid võimalike karjäärivalikutega. HM Analüüs: minu huvide, võimete ja oskuste seos võimalike karjäärivalikutega. Intellektuaalsed võimed, materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed huvid, üld- ja erioskused erinevates elurollides ja seostes karjäärivalikutega. Töölehe täitmine: huvide profiil ( Karjäärinõustaja käsiraamat, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, 2009, lk 75). KR Õpilane nimetab oma peamised huvid. Õpilane kavandab huvidest lähtuva karjäärivalikute mõttekaardi. Õpilane nimetab kutsetööks vajalikud võimed ja oskused kolme elukutse näitel, mis õpilasele huvi pakuvad Isiksuseomadused. Terminid: võimed, huvid, oskused, intelligentsus, sotsiaalsus. Mõttekaart: huvialad ja elukutsed. Rühmatöö, ÕR töölehe lk 76 abil mõttekaardi täitmine. Võimete test (koostöö karjäärinõustaja või kooli psühholoogiga). Intervjuu: oskuste intervjuu (ÕR lk 79). Paaris või rühmatöö: elukutse analüüs võimete ja oskuste aspektist (vt meetodite kirjeldused lk 31-33). Analüüs: milliseid võimeid ja oskusi eeldavad elukutsed, mis mulle huvi pakuvad? Lõiming: seosed läbivate teemade ja teiste õppeainetega Seos inimeseõpetuse ja psühholoogiaga. Seos elukutsete, ametite, töövaldkondade jm tutvumisega teistes ainetundides läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine kaudu.

22 Õppeprotsess 21 Maht Õpitulemused Hindamine (HM hindamismeetodid, KR hindamiskriteeriumid) Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi Õppesisu ja käsitletavad terminid, mis aitavad oodatud õpitulemusi saavutada Valik õppemeetodeid koos soovitustega 2 tundi Õpilane: eristab oma tugevaid ja nõrku külgi ja seostab neid eri kutsealadel töötamise eeldustega. HM Kokkuvõttev hindamine. Enesekirjeldus kollaaži abil: minu tugevad ja nõrgad küljed eri töövaldkondades (nt töö inimestega, töö masinatega, töö looduses jne). KR Enesehinnangu kujunemine Minapilt ja enesehinnang. Terminid: identiteet, reflektsioon, meelekindlus, enesehinnang, Interaktiivne loeng: Minapilt ja enesehinnang (ÕR lk 84). Töölehe täitmine: kas tunned ennast enesekindlalt? (ÕR lk 90). Infootsing: RL ametite andmebaas leia kolm valdkonda, mis huvi pakuvad, ja koonda nendel kutsealadel töötamise eeldused. Õpilane nimetab eri kutsealade seisukohalt enda tugevaid ja nõrku külgi. töö ja tervis. Kollaaž: õpetajale on abiks selgitus ÕR lk 94 kujutada (joonistada, lõigata ajakirjadest vms) pilte, detaile, mis selgitaksid tugevaid ja nõrku külgi. Enesekirjeldus: kollaaži põhjal kirjeldada, milles olen tugev, millised on minu nõrkused, ja kuidas nõrkusi saaks tugevusteks muuta. Lõiming: seosed läbivate teemade ja teiste õppeainetega Seos inimeseõpetuse ja psühholoogiaga.

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Present enesejuhtimine

Present enesejuhtimine HHP 0020 SELF-MANAGEMENT 2007, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool EDU = võimed x motivatsioon x võimalus Õppekorraldus 1. TTÜ õppehoonetes orienteerumine 2. AP-de valimise ja deklareerimise süsteem

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeeri

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeeri MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials mooduli maht

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös

OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös Merit Luik Karjäärikoordinaator, inimeseõpetuse õpetaja Tartu Tamme Gümnaasium Info töömaailma kohta õpetaja kirstunael Töömaailma kohta käiv

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem