Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Väljavõte

1 Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid: Kutsutud: - Enely Prei (Kaitseministeerium) Merje Frey (Maaeluministeerium) Kaire Karp (Riigikantselei) Anneli Laansoo (Sotsiaalministeerium) Astrid-Helena Teär (Rahandusministeerium, RIHATO) Ülle Johanson (Siseministeerium) Merilin Olo (Rahandusministeerium) Urve Pastarus (Riigi Infosüsteemi Amet) Liis Didvig (Justiitsministeerium) Liis Getter Mandel (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Janek Rozov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ITAO) Maiu Merihein (Kultuuriministeerium) Liivi Karpištšenko (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ITAO) Helena Kõrge (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ITAO) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna esindaja Keskkonnaministeeriumi esindaja Välisministeeriumi esindaja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja

2 2 Päevakord: 1. Korralduslikud küsimused: protokoll 2. Tagasiside: TERE ja TKTA teenused; riigiteenuste kataloog: eesmärk, avalikkus, kataloogi täiendamine TERE teenuskaartidega 3. Teenuse kasutaja teekonna jälgija jätkuprojekt 4. Rahulolu küsimine 5. Muud teemad Helena Lepp avas koosoleku ja tutvustas päevakorda. 1. Korralduslikud küsimused: protokoll Hetkel protokoll valikuline stenogramm, mis sisaldab üksikuid noppeid arutelust. Teha kokkuvõtlik protokoll, kus on fikseeritud olulisemad küsimused ja vastused ilma nimedeta, samuti otsused. 2. Tagasiside: TERE ja TKTA teenused; riigiteenuste kataloog: eesmärk, avalikkus, kataloogi täiendamine TERE teenuskaartidega Helena Lepp tegi ettekande. Slaidid lisatud protokollile. (Otsese avaliku) teenuse mõiste. TEREs ja TKTAs kasutatakse otsese avaliku teenuse puhul sama mõistet, mis on taotuslik. TKTA teenuse mõiste puhul oluline kliendivaade, TERE puhul riigi strateegiline vaade laiemalt. Kuna andmehalduse teema on plaanis viia TKTA määrusesse, siis selle raames on määruses võimalik teha ka muid täpsustavaid, kuid mitte põhimõttelisi muudatusi. Võiks lähenda näiteks selles vaates, et TKTA räägiks TERE otsese teenuse ja välise tugiteenuse mõistes teenuse tegevusest. Samuti tehti ettepanek võtta TKTAst välja sõna protsess, jättes TKTAsse ainult põhiülesannete täitmine. Riigiteenuste kataloog on asutuste jaoks lisakohustus, mitte tööriist teenuste omanikele teenuste haldamisel. Seepärast ei soovita seda ka täita. Kelle huvides kataloogi edasi arendatakse? Kataloog on lisatööriist, kuhu paneme juba varem ära kirjeldatud asjad. See ei ole lõpptarbijale, avalik vaade on loodud seetõttu, et avalike teenuste puhul on tegemist avaliku infoga. TERE teenuskaardid lisatakse selleks, et ei peaks teenuskaarte haldama Excelis ning luua riigiülene vaade. Samuti luua seos nö TERE ja TKTA teenuste vahel. Initsiatiiv tuli RaMi riigieelarve osakonnast (RO), MKM ITAO peab jätkuarenduse teemadel RaMi RO-ga uuesti lähteülesande üle vaatama. Lähteülesanne saata ka nõukogu liikmetele. Kataloogi arenduse puhul tuleb ka arvestada asutuste sisemiste tööriistadega (nt Jira, Troux). Kui TERE teenuskaartide piloot õnnestub ja otsustatakse, et TERE teenuskaarte hallatakse ja koondatakse riigiteenuste kataloogi, siis tuleb luua ka liidesed asutuste sisemiste teenuste

3 haldamise tööriistadega, mis nö tõmbaks vajaliku info neist kataloogi. 3 TKTA mõttes on oluline, et kataloogis oleks kaardistatud asutuse põhitegevuse elluviimiseks olulised otsesed teenused. MeM kaardistab teenuseid näiteks protsessi kaudu, mistõttu jääb MeMi valdkonnas 2 kõrvuti tabelit eksisteerima. Kataloog võiks olla võimalikult vähe töömahukas. Kui luua liidestus KAIS-ga, siis mõne asutuse jaoks võiks sellest saada tööriist. 1. MKM ITAO ja RaM RO arutavad, kuidas siduda TKTA teenuste mõiste ja TERE mõistete ja praktikaga, nii et et tekiks ühtne lähenemine. Samuti vaatavad üle kataloogi TERE teenuskaartide piloodi lähteülesande (TERE ja TKTA teenuskaartide väljad). 2. MKM ITAO saadab nõukogu liikmetele täpsustatud arenduse lähteülesande. 3. Teenuse kasutaja teekonna jälgija jätkuprojekt Helena Lepp tutvustas projekti a saaks panna esimestele teenustele külge panna andmejälgija, mis jälgiks teenuse kasutaja teekonda teenuse kasutamisel infosüsteemis ja fikseeriks: - teenuse kasutamise kordi (ostutamiste arv, võimalik saada automaatselt andmed teenuste kataloogi), - kasutajal kulunud netoaja teenuse kasutamisel (nt taotluse täitmise algusest kuni taotluse esitamiseni, võimalik saada automaatselt andmed teenuste kataloogi); - teenuse katkestamisi (kus teenus kasutaja teenuse kasutamise katkestas). MKM ITAO taotleks keskselt SF-st raha avaandmete ja andmeanalüütika voorust, millega saaks ühe aasta jooksul jälgida teenuse kasutaja teekonda 5 infosüsteemis, igaühes 10 teenuses, so kokku 50 teenuses. Teenuse kasutaja teekonna andmejälgija puhul on võimalikud kaks varianti: 1. APIga info kogumine. Kallim, kuid võimaldab täpsemini andmeid koguda. Eeldab iga süsteemi ja teenuse puhul eraldi arendust. 2. Brauseriagendiga info kogumine. Odavam variant, kuna võimaldab vähesema arendamisega lihtsamalt andmeid koguda, kuid ei sobi kõigi teenuste jaoks. MKM ootab ATNi aprilliks/maiks infot, millised teenused võiks projekti tulla, siis saame taotluse kokku panna. Sügisel võiks eelduslikult projektiga alustada. 1. MKM paneb kokku infokirja selle kohta, mida projekt teenuse omanikelt ja infosüsteemidelt

4 4 nõuab ning potentsiaalse ajakava. 2. Nõukogu liikmed edastavad info oma haldusala asutustele ja koguvad kokku info infosüsteemi ja teenuste kohta, mida projektis mõõta. 4. Rahulolu küsimine Statistikaamet ei küsi enam rahulolu avalike e-teenustega leibkonnauuringu raames. Ettevõtjate osas on see endiselt olemas. Küsimus, mis edasi? Kas on mõtet uuesti iga kahe aasta tagant rahulolu-uuringut, mida kunagi tegime, teha? Kui päriselt on vaja seda, siis tuleks kriitiliselt üle vaadata see teema. Infoühiskonna arengukava läheb ka kohe uuele ringile, mis tähendab, et saab üle läbi mille tulemusvaldkondade mõju hinnata? Teenustega rahulolu on üheks üleriigiliseks mõõdikuks praeguseni. Võime minna ka seda teed, et võtta aluseks Riigiportaali uuringud. Riigiportaali osas on mõte sihtgruppide põhiselt kaasata ka neid, kes riigiportaalis pole kunagi käinud. Strateegilisel tasemel on oluline, kuidas leida sellised mõõdikud, mis oleksid usaldusväärsed. Algne mõte oli see, et iga asutus mõõdab ise oma teenuseid, sisestab need teenuste kataloogi ja selle pealt võetakse koondnäitaja. Kui kõigil on samad mõõtmise alused, siis on loogiline niimoodi mõõta. Paraku ei ole see käima läinud. Korraldava Kogu formaadis on välja töötatud Hea kasutajakogemusega avalike teenuste kujundamise tavad (link: uskogemusega_avalike_teenuste_kujundamise_tavad.docx) kus on kirjeldatud 4 taseme osas kvaliteedi mõõtmise ja hindamise võimalused. Tulevastel kvaliteedi mõõtmise aruteludel saab tavad aluseks võtta. Kui RIA Riigiportaali rahulolu mõõtmisest tuleb hea use case, siis vaatame, kas ja kuidas saab seda teistele laiendada. Head näidet/lahendust hetkel ei ole. Kuniks ootame RIA projekti tulemused ära, võtame info endiselt teenuste kataloogist. 5. Muud teemad Dokumendihalduri kutsestandardi muudatused (kutsestandard, tase 6), mis oleks teabehaldur laiema vaatega. Seal ka teenuste ja protsesside analüüsi temaatika sees, seetõttu ootaks sellele kutsestandardile ka ATNi liikmete tagasisidet selles osas. Hakatakse otsima selle kutseandjat seejärel, hetkel seda ei eksisteeri. MKM ITAO saadab kutsestandardi ATNi liikmetele kohe, kui Kutsekoda selle edastab. Järgmine ATN: KaM tutvustab oma keskkonda. Üleskutse ka teistele haldusaladele tutvustada nõukogu liikmetele oma parimaid praktikaid.

5 5 (allkirjastatud digitaalselt) Helena Lepp Koosoleku juhataja Alar Teras Protokollija