TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1"

Väljavõte

1 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1

2 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE VÕÕRKEELTES AINEVALDKONNA ÕPPEAINED JA MAHT VÕÕRKEELTE AINEVALDKONNAKIRJELDUS, VALDKONNASISENE 8 LÕIMING NING LÕIMINGU VÕIMALUSED TEISTE VALDKONDADEGA LÄBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VÕIMALUSI VÕÕRKEELTES VÕÕRKEELTE OODATAVAD TULEMUSED JA HINDAMISE ALUSED VÕÕRKEELTE FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND EESTI KEELE TEISE KEELENA GÜMNAASIUMI ASTME AINEKAVA 13 I KURSUS EESTI MAAILM. KULTUUR JA LOOMING 14 II KURSUS KESKKOND JA TEHNOLOOGIA. HARIDUS JA TÖÖ 15 III KURSUS INIMENE JA ÜHISKOND 16 EESTI KEEL TEISE KEELENA KEELEOSKUSTE TASEMED 10.KLASSI LÕPUS 17 IV KURSUS MEEDIA 17 V KURSUS TERVISLIKUD ELUVIISID 18 VI KURSUS TEHNOLOOGIA 19 EESTI KEEL TEISE KEELENA KEELEOSKUSTE TASEMED 11.KLASSI LÕPUS 21 VII KURSUS RIIK JA ÜHISKOND 21 VIII KURSUS LOODUSHOID 22 IX KURSUS MAAILMAKULTUURIST OSALEMINE 23 EESTI KEEL TEISE KEELENA KEELEOSKUSTE TASEMED 12.KLASSI LÕPUS EESTI KEELE TEISE KEELENA VALIKKURSUSED VALIKKURSUSE PRAKTILISE EESTI KEELE GRAMMATIKA I KURSUSE AINEKAVA 25 2

3 5. VALIKKURSUSE PRAKTILISE EESTI KEELE GRAMMATIKA II KURSUSE AINEKAVA VALIKKURSUSE KÕNE JA VÄITLUS I KURSUSE AINEKAVA VALIKKURSUSE KÕNE JA VÄITLUS II KURSUSE AINEKAVA INGLISE KEELE (A-VÕÕRKEELE) AINEKAVA 33 I KURSUS HARIDUS JA TÖÖ. INIMENE JA ÜHISKOND 34 II KURSUS EESTI JA MAAILM 35 III KURSUS HARIDUS JA TÖÖ 36 INGLISE KEELE KEELEOSKUSTE TASEMED 10.KLASSI LÕPUS 37 IV KURSUS KESKKOND JA TEHNOLOOGIA. EESTI JA MAAILM 37 V KURSUS HARIDUS JA TÖÖ 38 VI KURSUS INIMENE JA ÜHISKOND 39 INGLISE KEELE KEELEOSKUSTE TASEMED 11.KLASSI LÕPUS 39 VII KURSUS KULTUUR JA LOOMING 40 VIII KURSUS EESTI JA MAAILM 41 IX KURSUS INIMENE JA ÜHISKOND 42 X KURSUS KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 43 INGLISE KEELE KEELEOSKUSTE TASEMED 11.KLASSI LÕPUS INGLISE KEELE VALIKKURSUSTE KAVAD VALIKKURSUS COUNTRY STUDY VALIKKURSUS ACADEMIC WRITING SAKSA KEELE (B-VÕÕRKEELE) AINEKAVA 49 I KURSUS (A1.1) MINA JA TEISED. PEREKOND JA KODU 53 II KURSUS - (A1.1) MINA JA TEISED. PEREKOND JA KODU. IGAPÄEVASED TEGEVUSED 53 III KURSUS - (A1.2.) IGAPÄEVASED TEGEVUSED. SÕBRAD. ÕPPIMINE JA TÖÖ 54 IV KURSUS - (A1.2.) SÕBRAD. ÕPPIMINE JA TÖÖ. KESKKOND, EESTI JA MAAILM 54 3

4 V KURSUS - (A2.1.) KESKKOND, EESTI JA MAAILM. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD 55 VI KURSUS (A2.1.) KESKKOND, EESTI JA MAAILM. SÕBRAD. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD 55 VII KURSUS (A2.2.) HARRASTUSED JA KULTUUR 56 VIII KURSUS - (A2.2.) MINA JA TEISED. ÕPPIMINE JA TÖÖ. HARRASTUSED JA KULTUUR 56 IX KURSUS (B1.1.) SÕBRAD. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD. ÕPPIMINE JA TÖÖ 57 X KURSUS (B1.1.) IGAPÄEVASED TEGEVUSED. HARRASTUSED, KULTUUR 57 XI KURSUS (B1.1.) ÕPPIMINE JA TÖÖ. PEREKOND JA KODU. SÕBRAD 58 XII KURSUS (B1.1.) KESKKOND, EESTI, MAAILM. IGAPÄEVASED TEGEVUSED SOOME KEELE (B-VÕÕRKEELE) AINEKAVA 59 I KURSUS MINA JA TEISED 62 II KURSUS KODU JA LÄHIÜMBRUS. IGAPÄEVAELU 62 III KURSUS KODU JA LÄHIÜMBRUS. IGAPÄEVAELU 63 IV KURSUS KODU JA LÄHIÜMBRUS. VABA AEG 63 V KURSUS VABA AEG 64 VI KURSUS IGAPÄEVAELU. VABA AEG 64 VII KURSUS IGAPÄEVAELU. KODUKOHT EESTI 65 VIII KURSUS VABA AEG. RIIGID JA NENDE KULTUUR. IGAPÄEVAELU 65 IX KURSUS IGAPÄEVAELU. MINA JA TEISED 66 X KURSUS IGAPÄEVAELU. RIIGID JA NENDE KULTUUR 66 XI KURSUS VABA AEG. KODUKOHT EESTI 67 XII KURSUS RIIGID JA NENDE KULTUUR. KODUKOHT EESTI 67 4

5 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel, see tähendab B- keeleoskustasemel. Võõrkeelte õpetamisega taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut; 3) on omandanud teadmisi eri kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; 4) on omandanud elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE VÕÕRKEELTES Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused. Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja tegevuste kaudu KOOSTÖÖ, KULTUURI- JA VÄÄRTUSPÄDEVUSE arendamisel suunatakse õpilasi hindama inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohalt; väärtustama oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi, inimlikku ja kultuurilist mitmekesisust; hindama üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, sh sallivust ja koostööoskust ning seeläbi teadvustama oma väärtushinnanguid. SOTSIAALNE JA KODANIKUPÄDEVUS võimaldavad õpilasel end edukalt ühiskonnas teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on sobivate keelendite valiku kõrval vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid ja mitmekesisust. Seetõttu on sotsiaalne ja kodanikupädevus tihedalt seotud kultuuri-, väärtus- ja suhtlemispädevusega. Sotsiaalse ja kodanikupädevuse 5

6 kujundamisele aitavad kaasa mitmesugused õpitöövormid (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest. ENESEMÄÄRATLUSPÄDEVUS areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel iseennast sügavamini mõista. Oskus hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi, analüüsida oma käitumist erinevates olukordades on tihedalt seotud ka õpipädevuse arenguga. ÕPIPÄDEVUST kujundatakse suunates õpilasi rakendama erinevaid õpistrateegiaid, seostama omandatud teadmisi varemõpituga ning kasutama õpitut erinevates olukordades, analüüsima oma teadmisi ja oskusi (nt Euroopa keelemapi põhimõtete alusel), planeerima oma õppimist ja seda plaani järgima. SUHTLUSPÄDEVUS on võõrkeeleõppes kesksel kohal. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea teksti mõistmise, eneseväljendus- ja tekstiloomeoskus on võõrkeeltes eduka suhtlemise eeldused. Koos suhtluspädevusega arendatakse õpilastes oskust võrrelda oma ning võõra kultuuri sarnasusi ja erinevusi, mõista ning väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. MATEMAATIKA-, LOODUSTEADUSTE- JA TEHNOLOOGIAALANE PÄDEVUSEGA seonduvad võõrkeeled suhtluspädevuse kaudu. Vastavuses keeleoskuse arenguga õpitakse mõistma ja edasi andma teavet erinevatest elu- ja tegevusvaldkondadest, sh nt teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud teavet. Õpilasi suunatakse mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; tajuma digivahendite kasutuselevõtuga kaasnevaid muutusi ühiskonnas; suhtuma kriitiliselt saadaolevasse teabesse ning olema vastutustundlik interaktiivse meedia kasutamisel. Õpilasi suunatakse kasutama digivahendeid loovalt, uuendusmeelselt ja sihipäraselt. ETTEVÕTLIKKUSPÄDEVUS 6

7 kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus ja selle abil omandatud teadmised ja oskused erinevates elu- ning tegevusvaldkondades. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega; võõrkeeleoskus avardab õppija võimalusi oma ideid ja eesmärke ellu viia ning aidata kaasa probleemide lahendamisele, reageerides muutustele loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult. DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis teabe otsimiseks ning saadud teabe rakendamiseks, arutledes erinevate kultuuri- ja igapäevaeluteemade üle võõrkeeles. Kasutatakse veebisõnastikke ja tõlkeprogramme, luuakse ja vormistatakse uut sisu, järgides autoriõigusi, ning säilitatakse loodut digitaalsel kujul. Digikeskkonnas suheldes arvestatakse igapäevaelu väärtuspõhimõtteid ning jälgitakse ohutut teabe kasutamist ja jagamist. Eraelu kajastavaid, sh isikuandmeid sisaldavaid, tekste koostades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele AINEVALDKONNA ÕPPEAINED JA MAHT Ainevaldkonda kuuluvad eesti keel teise keelena, A-võõrkeel ja B-võõrkeel. A-võõrkeelena õpitakse gümnaasiumi astmes inglise keelt, B-võõrkeelena soome või saksa keelt õpilase valikul. Võõrkeelerühmi moodustades arvestatakse õpilaste keeleoskuse taset ja soove ning kooli võimalusi. Valikainetena õpetatakse Country study ja Academic Writing. Eesti keele teise keelena tundide jaotus: Klass Kursuste arv Nädala tundide arv klassiti 10.klass klass klass 3 3 A-võõrkeele tundide jaotus: Klass Kursuste arv Nädala tundide arv klassiti RÕK 10.klass klass klass Kohustuslikud kursused 7

8 B-võõrkeele tundide jaotus: Klass Kursuste arv Nädala tundide arv klassiti 10.klass klass klass 4 4 Valikainete tundide jaotus: Klass Kursuste arv Nädala tundide arv klassiti 10.klass klass 1 1 ( Country study ) 12.klass 1 1 ( Academic Writing ) Kohustuslike kursuste arv võimaldab õpilasel saavutada valitud sihttasemega võõrkeeles õpitulemused rahuldaval või heal tasemel olenevalt õppija võimekusest ning tema algsest keeleoskustasemest. Keeleoskustaseme oskuste süvendamiseks, kinnistamiseks ja liikumiseks järgmise keeleoskustaseme poole pakub kool õpilasele valikkursusi vastavalt kooli õppekavale. 1.3.VÕÕRKEELTE AINEVALDKONNAKIRJELDUS, VALDKONNASISENE LÕIMING NING LÕIMINGU VÕIMALUSED TEISTE VALDKONDADEGA Tallinna Pae Gümnaasiumis rakendatakse ainetevahelise lõimingu elluviimiseks teemakeskset ehk multidistsiplinaarset lõimingut, mille puhul mitu erinevat õppeainet kooskõlastatakse ajaliselt ühe keskse teema ümber. Nii aine- kui ka keeleõpetajad kasutavad seda teemat, et tõsta esile sobivaid mõisteid, ainealaseid teemasid ning arendada õpetava keele osaoskusi. Teemaõppe rakendamisel õppeainete sisu ei muutu, iga õppeaine käsitleb vastavat teemat oma vaatenurgast. Tallinna Pae gümnaasiumis rakendatakse välist lõimingut, mille puhul luuakse lõimitud tööd õppekava ja õppematerjalide kaudu, mis seostub õpetajate tegevusega koostöös õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel. Teemaõppe rakendamiseks on määratletud lõimingutsentrid, mis tulenevad iga paralleeli jaoks valitud distsipliinist ja teemadest. Lõimivad teemad on suhteliselt konkreetsed ja neid on võimalik leida erinevate ainete õppesisust. 8

9 Gümnaasiumi astme 10. klassis on keskaineteks Karjääriõpetus ning Majandus- ja ettevõtlusõpe. Teemadeks on valitud Vali oma edutee ( Haridus ja töö ) ning Edu saladus ( Ettevõtlus ja tuntud ettevõtjad ). Teemaõppe rakendamisse on kaasatud viis ainet: eesti keel, inglise keel, emakeel ja kirjandus, karjääriõpetus ning majandus- ja ettevõtlusõpe. Võõrkeelte tundides õppetöö on suunatud antud teemade sõnavara laiendamisele. Tundides õpitakse teemakohaseid sõnu ja väljendeid ning kasutatakse neid kirjalike ja suuliste tööde korraldamisel. Teemaõpet toetatakse teemakohaste tekstide lugemisel ning videote/ kuulamisülesannete vaatamisel/kuulamisel ja analüüsimisel. Tunni õppetöö korraldamisel lähtutakse keelekümblusmetoodika põhimõtetest ning rakendatud on aktiivõppemeetodid LÄBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VÕIMALUSI VÕÕRKEELTES Võõrkeelte õppe eesmärgid ja teemad toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ja erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega: ELUKESTEV ÕPE JA KARJÄÄRIPLANEERIMINE Teemavaldkonnad Haridus ja töö, Inimene ja ühiskond. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet, mis on aluseks elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel, ning suhtlus- ja koostööoskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus. Võõrkeeleõppe kaudu omandatakse enda ning oma teadmiste ja oskuste tutvustamiseks vajalik sõnavara. Õpilastele tutvustatakse eri ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi ning õpitakse mõistma ja koostama nt õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente. KESKKOND JA JÄTKUSUUTLIK ARENG Teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Harjutatakse otsuste langetamist ja hinnangute andmist keskkonnaküsimustes, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sh piiranguid), ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegelda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise. KODANIKUALGATUS JA 9

10 ETTEVÕTLIKKUS Teemavaldkonnad Eesti ja maailm, Haridus ja töö, Inimene ja ühiskond. Õpilasi suunatakse mõistma ühiskonna toimimise põhimõtteid ning kodanikualgatuse tähtsust, ettevõtluse rolli ühiskonnas ja sellega seotud mõjusid ning kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Gümnaasiumis on peamine eesmärk kujundada õpilastes vajalikke praktilisi oskusi kohalikul ja riigi tasandil otsustamiseks ning majanduselus osalemiseks. KULTUURILINE IDENTITEET Teemavaldkonnad Eesti ja maailm, Kultuur ja looming, Inimene ja ühiskond. Toetatakse jätkuvalt omakultuuri väärtustamist, huvi teiste kultuuride vastu ning eelarvamusteta ja teadlikku suhtumist neisse. Õpilaste teadmisi erinevatest kultuuridest laiendatakse ja sünteesitakse eri ainete tundides tervikuks, luuakse võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti ja meedia kui ka vahetu kogemuse kaudu. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mis kaasneb teises kultuuriruumis elamisega. TEABEKESKKOND Teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Õpilasi suunatakse tegema meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning neid põhjendama, lähtudes oma huvidest ja vajadustest; arutlema avalikus ruumis tegutsemise reeglite üle, mõistma meediamajanduse rolli ühiskonnas ning üleilmastumise mõjusid meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON Teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Õpilasi suunatakse mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale ning seeläbi kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Eesmärk on kujundada positiivseid hoiakuid tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes, valmisolekut kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks. TERVIS JA OHUTUS Teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes 10

11 on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna loomisele. VÄÄRTUSED JA KÕLBLUS Kõik teemavaldkonnad. Õpilasi suunatakse arutlema isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; respekteerima erinevaid vaateid ning kaitsma ja põhjendama enda seisukohti; mõistma, et mitmekesisus on rikkus. Kesksel kohal on kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailmapildi ja maailmavaate küsimustega. 1.5.VÕÕRKEELTE OODATAVAD TULEMUSED JA HINDAMISE ALUSED Eesti keele teise keelena oodatavad õpitulemused: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine B1.2 B1.2 B1.2 B klass B2.1 B2.1 B2.1 B klass B2.2 B2.2 B2.2 B klass Gümnaasiumi astme õpilastel on võimalus soovi korral sooritada C1.1 eksami. A-võõrkeele oodatavad tulemused: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine 10. klass 11. klass 12.klass B1.2 B1.2 B1.2 B1.2 B2.1 B2.1 B2.1 B2.1 B2.2 B2.2 B2.2 B2.2 B-võõrkeele oodatavad tulemused: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine 10. klass 11. klass 12.klass A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 A2.2 A2.2 A2.2 A2.2 B1.1 B1.1 B1.1 B HINDAMISE ALUSED 11

12 Õpitulemuste hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada õpilast sihikindlalt õppima, suunata tema enesehinnangu kujunemist, tekitada huvi võõrkeelte õppimise vastu ning luua niiviisi alus elukestvale võõrkeeleõppele. Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Gümnaasiumis hinnatakse kõiki keeleoskuse aspekte. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundega, osutades võimalustele neist üle saada. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks. Õpilast suunatakse märkama oma edusamme ja kasutama saavutatut edasi õppides, seadma ise endale õpieesmärke ning andma oma teadmistele ja oskustele hinnangut õpitavas võõrkeeles. Hindamise korraldus täpsustakse kooli hindamiskorras. 1.6.VÕÕRKEELTE FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND Kool korraldab õppe: 1) lähtuvalt keelekümbluse metoodika põhimõtetest; 2) vajaduse korral rühmades, paarides, individuaalselt; 3) klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajalike õppematerjalide (õpikud, töövihikud, õpetajate poolt loodud töölehed/ teemaõpet toetavad lõimitud töölehed, sõnaraamatud, rääkivad seinad, ajakirjad ja teatmeteosed), sisustuse (laudade paigaldus rühmadena, ringikujuline, klassikaline) ja tehniliste abivahenditega (DATA-projektori, SMART-tahvli, foto- ja videokaamerate, Doc-kaamerate, skanneri ja printeri kasutamise võimalus ning wi-fi ja internetiühendus). 12

13 2. EESTI KEELE TEISE KEELENA GÜMNAASIUMI ASTME AINEKAVA 2.1 Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2) on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3) mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 5) omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused Õppeaine kirjeldus Eesti keele õpetuse tähtsamaid ülesandeid on kujundada keeleoskus, mis võimaldab Eesti ühiskonnas iseseisvalt toime tulla ning paneb aluse elukestval e õppele. Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab õppekava eesmärgi liikuda C1-keeleoskustaseme saavutamise poole gümnaasiumi lõpuks. Eesti keele õppe kaudu toetatakse õpilaste suutlikkust õppida teisi aineid eesti keeles. Gümnaasiumis on üldteema Mina ja maailm. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel põimunud ning samamoodi võib neid käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja oma päritolumaa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas nende päevakohasust, õpilase huve ning kursuse keeletaset. Kultuuriteadlikkust kujundades juhitakse õpilase tähelepanu erinevustele suhtlemisel emakeeles ja eesti keeles ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane teab oma kohta ja vastutust ühiskonnas ning suudab anda adekvaatseid hinnanguid ühiskonnas toimuvale. Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse ainult eesti keeles. Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse eestikee lse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, kasutades selleks nt väitlusi, referaate, uurimistöid, 13

14 rvutiesitlusi, suhtlusportaale, blogisid jne. Erinevate tegevuste kaudu loob õpetaja võimaluse ka sutada eesti keelt aktiivselt ka väljaspool tunde. Suureneb iseseisvus eestikeelse info otsimisel ning kasutamisel. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Õppes on jätkuvalt tähtis õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi keeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele 2.3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 4) selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 5) suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid; 6) arvestab eesti kultuurinorme ja -tavasid; 7) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ning trükimeediat; 8) vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid; 9) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 10) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 11) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 12) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. I KURSUS EESTI MAAILM. KULTUUR JA LOOMING Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tutvub Eesti haridussüsteemiga; 14

15 2) oskab rääkida elukutsevalikust ja koolivahetusest; 3) oskab oma arvamust põhjendada; 4) kordab käändeid, lihtminevikku, umbisikulist tegumoodi, tud-kesksõna, omadussõna võrdlusastmeid, i-mitmust, tingivat kõneviisi, ma-ja da- infinitiivi kasutamist; 5) kirjutab artikli oma kooli ajaloost; 6) kirjutab kirja oma koolielust; 7) kommenteerib sektordiagrammi; 8) loeb ja räägib välismaal õppinud noortest; 9) räägib oma tulevikuunistustest; 10) kasutab erinevaid väljendeid nõustamiseks ja mittenõustamiseks. Õppesisu Geograafiline asend ja kliima; rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid, mitmekultuuriline ühiskond, rahvuslik identiteet, kultuuritraditsioonid, kodukoha lugu, Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik, ELi liikmesriigid, Eesti koht maailmas, rahvusvaheline koostöö, kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö, rahva ajalooline kultuurimälu, loova mõtte arendamine kogemuse kaudu, rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu, erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. II KURSUS KESKKOND JA TEHNOLOOGIA. HARIDUS JA TÖÖ Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) õpib loetud lühidalt kirja panema; 2) laiendab omadussõnade pagasit; 3) jagab soovitusi positiivse mõtlemise kohta; 4) korraldab diskussiooni ja viktoriini; 5) kirjutab arutlevat teksti; 6) kordab käskivat kõneviisi, arvsõnade käänamist, kokku- ja lahkukirjutamist, sihitist, täis- ja enneminevikku; 7) selgitab arvulisi näitajaid graafiku järgi; 8) räägib ja kirjutab arvuti kasutamise võimalustest; 9) loeb ning vestleb leiutistest ja tehnikaimedest; 15

16 10) koostab tulevikuennustuse; 11) kirjutab teemakohase kirjandi; 12) loeb intervjuud ja selle põhjal kirjutab lühiartikli; 13) iseloomustab spordikuulutust; 14) koostab kutse; 15) kirjutab kaebuse. Õppesisu Keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus, looduslik tasakaal, puutumatu loodus, tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad, saasteallikad, elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel, sotsiaalsete hüvede olemasolu ning nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele), säästlik eluviis, sotsiaalne miljöö, põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond, lähinaabrid, teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus, teabekeskkond, infootsing ja vahetus, keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus, elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid, perekond, peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine, kasvatus, viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak, riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused, kohustuslik kooliharidus, iseõppimine, koolikeskkond ja traditsioonid, noorteorganisatsioonid, edasiõppimisvõimalused Eestis ja välismaal, elukestev õpe, teadlik eneseteostus, elukutsevaliku võimalused ja karjääri plaanimine, tööotsimine, elulookirjeldus, tööleping, töövestlus, raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad), tööpuudus, vastutustundlik suhtumine oma töösse, hoolivus enese ja teiste vastu. III KURSUS INIMENE JA ÜHISKOND Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) avaldab arvamust söögikohtadest, toitude tellimisest, oma toitumiskoha avamisest; 2) kuulab ja võrdleb hinnanguid kahe toitlusasutuse kohta; 3) õpib võõrsõnade ortograafiat; 4) kordab umbisikulise tegumoe moodustamist ja kasutamist, liitsõnade moodustamist; infinitiivforme ja otse- ja kaudkõnet, tegusõnaderektsiooni, sidesõnu; 5) kirjutab tänukirja; 16

17 6) avaldab arvamust kodu, kodutunde ja perekonna kohta; 7) kirjutab peretraditsioonidest; 8) avaldab arvamust ja annab nõu eakaaslastele; 9) kirjutab luuletust; 10) avaldab arvamust õnnetuse põhjustest ja tagajärgedest; 11) avaldab arvamust sõltuvustest ja tervisest; 12) koostab reisipaketi ja kuulutuse. Õppesisu Eluring, sünd, elu ja surm, tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees), elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik, inimsõbralik, tervislik), inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine, iga inimese kordumatu eripära, väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale, inimsuhted, isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed, erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad), suhtlusvahendid, loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika), meedia kui suhtluskanal ja vahend, majanduselu, tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond, sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus, reisimine, söögikohad, toitlustus, ettevõtlus. EESTI KEEL TEISE KEELENA KEELEOSKUSTE TASEMED 10.KLASSI LÕPUS Õpitulemus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Mitterahuldav A 2.2 A 2.2 A 2.2 A 1.2 Rahuldav B 1.1 B1.1 B1.1 B1.1 B1.2 Hea B 1.2 B 2.1 B1.2 B2.1 B1.2 B2.1 B2.1 Väga hea B 2.2 B2.2 B2.2 B2.1 IV KURSUS MEEDIA Õpitulemused Kkursuse lõpul õpilane: 1) teab sõnu antud temaatika piires; 2) saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. 3) saab aru loomuliku tempoga kõnest 4) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 17

18 5) loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid; 6) oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti, oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. 7) arvestab eesti kultuurinorme ja tavasid; 8) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid; 9) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 10) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 11) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 12) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 13) kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar); oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. 14) eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. 15) valdab grammatikat küllaltki hästi. Õppesisu Eesti ja maailm, Eesti riik ja rahvas: riigikaitse, kultuur ja looming, kultuur kui looming loova mõtte arendamine kogemuste kaudu (nt tekstiõpetus: arvustus, arutlus, aruanne) Kultuuritraditsioonid ja tavad: rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; Inimeste suhtlus: suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); meedia kui suhtluskanal ja vahend. V KURSUS TERVISLIKUD ELUVIISID Õpitulemused Kkursuse lõpul õpilane: 1) teab sõnu antud temaatika piires; 2) saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. 3) saab aru loomuliku tempoga kõnest 5) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 18

19 5) loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid; 14) oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti, oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. 15) arvestab eesti kultuurinorme ja tavasid; 16) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid; 17) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 18) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 19) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 20) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 21) kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar); oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. 14) eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. 15) valdab grammatikat küllaltki hästi. Õppesisu Keskkond ja tehnoloogia. Elukeskkond: sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikudtoetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja kultuuriline ühiskond; lähinaabrid; Haridus ja töö. Pere ja kasvatus: kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak, heategevus jne. Inimene ja ühiskond. Inimene kui looduse osa: eluring: sünd, elu ja surm; elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik eluviis); Inimene kui indiviid: väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; Ühiskond kui eluavalduste kogum:sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; ebaterved eluviisid, kuritegevus. VI KURSUS TEHNOLOOGIA Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) teab sõnu antud temaatika piires; 2) saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. 19

20 3) saab aru loomuliku tempoga kõnest 4) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 5) loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid; 6) oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti, oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. 7) arvestab eesti kultuurinorme ja tavasid; 8) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid; 9) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 10) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 11) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 12) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 13) kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar); oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. 14) eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. 15) valdab grammatikat küllaltki hästi. Õppesisu Keskkond ja tehnoloogia. Tehnoloogia: teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; teabekeskkond: infootsing ja vahetus; keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; Haridus ja töö. Tööelu: töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; puudega inimeste töö. 20

21 EESTI KEEL TEISE KEELENA KEELEOSKUSTE TASEMED 11.KLASSI LÕPUS Õpitulemus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Mitterahuldav B 1.2 B1.2 B1.2 B1.2 Rahuldav B 2.1 B2.1 B2.1 B1.2 B2.1 Hea B 2.1 B 2.2 B2.1 B2.2 B2.1 B2.2 B2.1 Väga hea B 2.2 B2.2 B2.2 B2.1 VII KURSUS RIIK JA ÜHISKOND Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) teab sõnu antud temaatika piires; 2) tunneb huvi Eesti ühiskonnaelu vastu, loeb eestikeelset trükimeediat; vaatab telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 3) saab aru antud teemaga seotud vestlusest, loengust, ettekandest ning keeruka sisuga mõttevahetusest, milles väljendatakse erinevaid seisukohti; 4) oskab leida tekstidest asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta; 5) suudab väljendada ja põhjendada oma arvamust, esitada asjakohaseid selgitusi ja kommentaare; 6) oskab selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 7) koostab kirjalikke loovtöid (nt referaat, essee, arutlus) põhjendades oma seisukohti ning esitades poolt- ja vastuväiteid; 8) kasutab teadmisi tekstide liikidest ja stiililistest iseärasustest, teksti ülesehitusest ja sõnajärgust; 9) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks; 10) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 11) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 21

22 Õppesisu Eesti ja maailm. Eesti riik ja rahvas: oma riik ja kodanikuks olemine; rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel: rahvuslik identiteet; Eesti ja teised riigid: Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik: ELi töökorraldus; Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö.kultuur ja looming: loova mõtte arendamine kogemuse kaudu (nt referaat, arutlus, erinevad tarbetekstid) Inimene ja ühiskond. Ühiskond kui eluavalduste kogum. Majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; VIII KURSUS LOODUSHOID Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) teab sõnu antud temaatika piires; 2) tunneb huvi Eesti looduse ja selle hoidmise vastu, loeb eestikeelset trükimeediat; vaatab telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 3) saab aru antud teemaga seotud vestlusest, loengust, ettekandest ning keeruka sisuga mõttevahetusest, milles väljendatakse erinevaid seisukohti; 4) oskab leida tekstidest asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta; 5) suudab väljendada ja põhjendada oma arvamust, esitada asjakohaseid selgitusi ja kommentaare; 6) oskab selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 7) koostab kirjalikke loovtöid (nt referaat, essee, arutlus) põhjendades oma seisukohti ning esitades poolt- ja vastuväiteid; 8) kasutab teadmisi tekstide liikidest ja stiililistest iseärasustest, teksti ülesehitusest ja sõnajärgust; 9) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks; 10) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 11) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 22

23 Õppesisu Eesti ja maailm. Roheliseks kasvamine: oma riik ja kodanikuks olemine; pärand tulevastele põlvkondadele; majandushuvid. Keskonnakaitse: looduse mitmekesisuse säilitamine; Eesti ja teised riigid: Läänemeri, Soomelaht: koostöö teiste riikidega; Veekogud: rahvusvaheline koostöö. Looduskaitsealad. Mets ja metsahooldus: metsasäilitamine; liigirikkuse säilitamine (nt referaat, arutlus, erinevad tarbetekstid) Inimene ja ühiskond. Maavarade kasutamine:majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; IX KURSUS MAAILMAKULTUURIST OSALEMINE Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) teab sõnu antud temaatika piires; 2) tunneb huvi maailma-ja Eesti kultuuri vastu, loeb eestikeelset trükimeediat; vaatab telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 3) saab aru antud teemaga seotud vestlusest, loengust, ettekandest ning keeruka sisuga mõttevahetusest, milles väljendatakse erinevaid seisukohti; 4) oskab leida tekstidest asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta; 5) suudab väljendada ja põhjendada oma arvamust, esitada asjakohaseid selgitusi ja kommentaare; 6) oskab selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 7) koostab kirjalikke loovtöid (nt referaat, essee, arutlus) põhjendades oma seisukohti ning esitades poolt- ja vastuväiteid; 8) kasutab teadmisi tekstide liikidest ja stiililistest iseärasustest, teksti ülesehitusest ja sõnajärgust; 9) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks; 10) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 11) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 23

24 Õppesisu Eesti ja maailm. Kultuuriline identiteet: oma riik ja kodanikuks olemine; väärtused ja kõlblus; pärand tulevastele põlvkondadele; märkame ja hoolime; ideedest sünnivad teod. Rahvaalgatuse jõud: Eesti rahva traditsioonide ja kommete säilitamine. Eesti ja teised riigid: maailmakultuurist osalemine ja koostöö teiste riikidega; massi- ja olmekultuur. Looduskaitsealad.Linna- ja maaelukultuur: riietus, mood, kokakunst, kodude sisekujundus (nt referaat, arutlus, erinevad tarbetekstid). Inimene ja ühiskond. Kehakultuur, teeninduskultuur, kirikukultuur: majanduselu: sõidukultuur; inimese heaolu ja elukvaliteet EESTI KEEL TEISE KEELENA KEELEOSKUSTE TASEMED 12.KLASSI LÕPUS Õpitulemus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine mitterahuldav B2.1 B2.1 B 2.1 B1.2 rahuldav B2.1 B2.2 B2.1 B2.2 B 2.1 B 2.2 B2.1 hea B2.2 B2.2 B 2.2 B2.1 - B2.2 väga hea B2.2 C1 B2.2 C1 B 2.2 C 1 B2.2 24

25 3. EESTI KEELE TEISE KEELENA VALIKKURSUSED 4. VALIKKURSUSE PRAKTILISE EESTI KEELE GRAMMATIKA I KURSUSE AINEKAVA 4.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õpilane: 1) oskab keelt tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2) on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 4) täiendab oma praktilise eesti keele grammatika oskusi Valikõppeaine lühikirjeldus Praktilise eesti keele grammatika tundides on keskendatud õpilase grammatiliselt õigele kirjaliku ja suulise suhtluse, arutlus- ja väljendusoskuse arendamisele; eri liiki tekstide mõistmise süvendamisele, eri liiki tekstide koostamise, selleks vajaliku teabe hankimise ja kasutamise praktiliste oskuste kujunemisele Hindamise alused Õpitulemuste hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada õpilast sihikindlalt õppima, suunata tema enesehinnangu kujunemist, tekitada huvi eesti keele õppimise. Õpitulemusi hinnates lähtutakse riikliku õppekava üldosast ja Tallinna Pae Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja hinnetega Arvestus (A) ja Mittearvestus (MA). Kursuse hinne kujuneb kodutööde ning klassis tehtud tööde põhjal. Suur osa kursuse sisust on planeeritud individuaalseks tööks. Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid Õpitulemused Kursuse lõpuks õpilane: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 4) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 5) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 25

26 6) kinnistab ja parandab oma õigekirja ja kirjakeeleoskust; 7) teab käändsõna liike, käänete funktsioone moodustab ja kasutab nimi-, omadus-, arv- ja asesõnu erinevates käänetes ainsuses ja mitmuses; 8) moodustab ja kasutab arvsõna erinevaid vorme; 9) moodustab ja kasutab asesõnade erinevaid vorme; 10) oskab kasutada muutumatuid sõnu lausetes Õppesisu Käändsõnad. Nimisõnad. Omadussõnad. Arvsõnad. Asesõnad. Käänete moodustamine ja funktsioonid (kõik käänded); käänetevahelised seosed; tüvede variatiivsus (astmevaheldus jm); isikulise asesõna käänamine koos nimisõnaga; ühildumise keerukamad juhud; hulgafraasid; enesekohased, vastastikused ja umbmäärased asesõnad; pärisnimede käänamine; võõrsõnade käänamine; liitarvsõnade käänamine; rooma numbrid. Käändsõna süsteemne ja süvendatud käsitlemine, lähtudes vormide kasutusvõimalustest põhimõistete ja suhtlusfunktsioonide väljendamiseks. Muutumatud sõnad. Kaassõnad. Omastavat ja osastavat käänet nõudvad sagedasemad kaassõnad. Tähendusrühmad; kaassõnafraasid erinevate käänetega. Määrsõnad. Sagedased koha-, aja- ja viisimäärsõnad. Viisi-, hulga- ja mõõdumäärsõnad. Rõhumäärsõnad, abimäärsõnad. Sidesõnad. Muutumatute sõnade süvendatud käsitlus väljenduse eesmärgipärase varieerimise huvides. 26

27 5. VALIKKURSUSE PRAKTILISE EESTI KEELE GRAMMATIKA II KURSUSE AINEKAVA 5.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õpilane: 1) oskab keelt tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2) on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 4) täiendab oma praktilise eesti keele grammatika oskusi Valikõppeaine lühikirjeldus Praktilise eesti keele grammatika tundides on keskendatud õpilase grammatiliselt õigele kirjaliku ja suulise suhtluse, arutlus- ja väljendusoskuse arendamisele; eri liiki tekstide mõistmise süvendamisele, eri liiki tekstide koostamise, selleks vajaliku teabe hankimise ja kasutamise praktiliste oskuste kujunemisele Hindamise alused Õpitulemuste hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada õpilast sihikindlalt õppima, suunata tema enesehinnangu kujunemist, tekitada huvi eesti keele õppimise. Õpitulemusi hinnates lähtutakse riikliku õppekava üldosast ja Tallinna Pae Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja hinnetega Arvestus (A) ja Mittearvestus (MA). Kursuse hinne kujuneb kodutööde ning klassis tehtud tööde põhjal. Suur osa kursuse sisust on planeeritud individuaalseks tööks. Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid Õpitulemused Kursuse lõpuks õpilane: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 4) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 5) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 6) kinnistab ja parandab oma õigekirja ja kirjakeeleoskust; 7) moodustab ja kasutab tegusõna erinevaid vorme; 27

28 8) teab lauseehituse põhireegleid; 9) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides Õppesisu Tegusõnad. Käskiv kõneviis, keeld; tingiv kõneviis; kaudne kõneviis. Ma- ja da-tegevusnime kasutamine; sagedased ühendverbid (kontekstis). Tegusõna põhi- ja peavormid; põhivormide astmevahelduslikud suhted; mineviku aegade kasutamine; umbisikuline tegumood (olevik, minevik); ma-infinitiivi käändelised vormid; des-vorm; kesksõnad; ühend- ja väljendtegusõnad; sagedasemate tegusõnade rektsioon (eesti ja vene keele erinevused. Tegusõna süsteemne ja süvendatud käsitlus; vormistiku kasutusvõimaluste laiendamine põhimõistete ja suhtlusfunktsioonide väljendamiseks. Sõnamoodustus. Tähtsamad tuletusliited ja nende tähendus (nt -ja, -mine, -lik, -us, -ne, -ta-). Tuletusliited ja nende kasutamine (enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu- ja määrsõnaliited). Sõnavara rikastamise allikad ja teed; sihiliste ja sihitute tegusõnade tuletusvahekord. Lauseõpetus. Täis- ja osasihitis; kaudkõne; lauselühend; muud elemendid lauses; alistussuhted lauses (ühildumine ja rektsioon); sõnajärg erinevates lausetüüpides. Lauseehituse mitmekesiste võimaluste rakendamine eesmärgikohaste tekstide koostamiseks; lauseliikmete vormi ja tähenduse variatiivsus (nt aspekti väljendamiseks, võimalikkuse ja kohustatuse väljendamiseks jne); teksti liigid ja stiililised iseärasused; teksti ülesehitus, sidumine ja sõnajärg. 28

29 6. VALIKKURSUSE KÕNE JA VÄITLUS I KURSUSE AINEKAVA 6.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi kõne- ja väitluskursusega taotletakse, et õpilane: 1) väljendab ennast suulises keelekasutuses selgelt ja sobivalt; 2) argumenteerib veenvalt ning oskab kaitsta oma seisukohti; 3) rakendab kriitilist mõtlemist Valikõppeaine lühikirjeldus Suulise tekstiloome kursus keskendub suulise eneseväljenduse, eesmärgistatud kuulamise ja argumenteeritud esinemise ning tagasiside arendamisele Hindamise alused Õpitulemuste hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada õpilast sihikindlalt õppima, suunata tema enesehinnangu kujunemist, tekitada huvi eesti keele õppimise. Õpitulemusi hinnates lähtutakse riikliku õppekava üldosast ja Tallinna Pae Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja hinnetega. Kursuse hinne kujuneb kodus ettevalmistatud tööde ning klassis tehtud tööde põhjal. Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne kujuneb kursuse raames tehtud tööde põhjal. Kogu kursust hinnatakse numbriliste hinnetega: 1, 2, 3, 4, Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, kõne liike ning avalikule esinemisele esitatavaid nõudmisi; 2) argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti; 3) moodustab ja esitab teemakohaseid küsimusi; 4) koostab ning esitab eri liiki kõnesid (olmekõne, akadeemiline ja kohtukõne); 5) teeb ettekande näitvahenditega; 6) jälgib tolerantselt ja kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet Õppesisu Kõne kui suhtlusolukord. Kommunikatsioonimudel. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Suhtlustõkked. Kõne veenvuse tegurid. Kehakeel. Argumenteerimine ja emotsionaalsus. Kõne koostamine ja esitamine. Kõne kui suulise monoloogi ja dialoogi liigid (ettekanne, sõnavõtt, koosolek, läbirääkimised, väitlus, repliik vm). Kõne eesmärgid. Kõne osad. Suulise 29

30 kõnesündmuse ettevalmistamise etapid. Näitlikustamine. Esinemishirm. Parakeel. Esinemisstiil ja -kultuur. Kõne kuulamine ning kõnele reageerimine. Repliik ja küsimuste esitamine. Erinevad kuulajatüübid. Kuulamistakistused. Väitlemine. Väitluse olemus. Jaatav ja eitav kaasus. Kaasuse ülesehitus: teema, tuumsõnad, definitsioon, kriteerium, argumentatsiooni struktuur, tõestusmaterjal, topos. Ümberlükkamine, taastugevdamine. Ristküsitlus. Kohtunikutöö ja tagasiside andmine. Kõne ja väitluse ainekava on lõimitud Eesti keele teise keelena ainekavaga. Eesti keele suulise oskuse arendamiseks on kasutatud järgmised teemad ainevaldkonnast Võõrkeeled : Eesti ja maailm (nt Eesti koht maailmas, Eesti ja teised riigid, rahvusvaheline koostöö, Eesti poliitika ja majandus). Inimene ja ühiskond. Ühiskond kui eluavalduste kogum (nt Pangandus, pangateenused). Keskkond ja tehnoloogia. Geograafiline keskkond (nt Keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus, loodushoid, keskkonnakaitse, energeetika, keskkonna jätkusuutlik areng). Inimene ja ühiskond (nt Inimene kui looduse osa, inimene kui indiviid, inimeste suhtlus, armastus, perekond, suhted perekonnas). Kultuur ja looming (nt looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, teater). 30

31 7. VALIKKURSUSE KÕNE JA VÄITLUS II KURSUSE AINEKAVA 7.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi kõne- ja väitluskursusega taotletakse, et õpilane: 1) väljendab ennast suulises keelekasutuses selgelt ja sobivalt; 2) argumenteerib veenvalt ning oskab kaitsta oma seisukohti; 3) rakendab kriitilist mõtlemist Valikõppeaine lühikirjeldus Suulise tekstiloome kursus keskendub suulise eneseväljenduse, eesmärgistatud kuulamise ja argumenteeritud esinemise ning tagasiside arendamisele Hindamise alused Õpitulemuste hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada õpilast sihikindlalt õppima, suunata tema enesehinnangu kujunemist, tekitada huvi eesti keele õppimise. Õpitulemusi hinnates lähtutakse riikliku õppekava üldosast ja Tallinna Pae Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja hinnetega. Kursuse hinne kujuneb kodus ettevalmistatud tööde ning klassis tehtud tööde põhjal. Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne kujuneb kursuse raames tehtud tööde põhjal. Kogu kursust hinnatakse numbriliste hinnetega: 1, 2, 3, 4, Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, kõne liike ning avalikule esinemisele esitatavaid nõudmisi; 2) argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti; 3) moodustab ja esitab teemakohaseid küsimusi; 4) koostab ning esitab eri liiki kõnesid (olmekõne, akadeemiline ja kohtukõne); 5) teeb ettekande näitvahenditega; 6) jälgib tolerantselt ja kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet Õppesisu Kõne kui suhtlusolukord. Kommunikatsioonimudel. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Suhtlustõkked. Kõne veenvuse tegurid. Kehakeel. Argumenteerimine ja emotsionaalsus. Kõne koostamine ja esitamine. Kõne kui suulise monoloogi ja dialoogi liigid (ettekanne, sõnavõtt, koosolek, läbirääkimised, väitlus, repliik vm). Kõne eesmärgid. Kõne osad. Suulise 31

Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase

Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses

Rohkem

Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald

Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;

Rohkem

AINEKAVA 10

AINEKAVA 10 GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.

Rohkem

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft Word - Voorkeeled.doc

Microsoft Word - Voorkeeled.doc Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada

Rohkem

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui 1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)

Rohkem

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 7 Eesmärgid: 7. klassi lõpetaja 1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc GÜMNAASIUMI VALIKAINE VESTLUSKURSUS inglise keeles AINEKAVA I. AINEVALDKOND - VÕÕRKEELED 1.1. AINEVALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt

Rohkem

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9

Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9 Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr 1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse

Rohkem

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser

Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility serviceman Lisa 1 KINNITATUD Õppekava kood EHISes ESMAÕPPE

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1 2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v

Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades

Rohkem

AINEKAVA

AINEKAVA AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Digikogumike loomine Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš

Digikogumike loomine   Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš Digikogumike loomine http://lingid.ee/digikogumik Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš 29.06.2018 Teemad 2 1. Digipädevus õppekavas (Siret) suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti

Rohkem