Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevuse

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevuse"

Väljavõte

1 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM EELNÕU ( ) Tellija: AS Lahevesi KMH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2016

2 2 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

3 Sisukord 1. Üldist Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus, asukoht ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Teave KMH sisu kohta, sh mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KMH hindamismetoodika kirjeldus Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu (sh asjaomased asutused) KMH protsessi ajakava Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta LISAD Lisa 1. KMH algatamise otsus; Lisa 2. Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused. Klooga reoveepuhasti laiendamise võimalikkusest (Noorvee, 2016). Lisa 3. KMH programmile laekunud asutuste seisukohad ja nendega arvestamine.. 3 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

4 1. Üldist Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus, asukoht ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on leida Keila vallas Laulasmaa, Kloogaranna, Tuulna külades tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt parim lahendus projektiala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni lahendamiseks, sealhulgas reoveepuhastuse nõuetekohaseks lahendamiseks. KMH algatati Keila Vallavalitsuse 25. mai 2016 korraldusega nr 358 (lisa 1). Projekti piirkonnaks on Keila valla Laulasmaa, Kloogranna ja Tuulna külade tiheasustusalad (joonis 2.1). mis on ühtlasi ka Keila valla suurimad tiheasustusalad, kus puudub täielikult ühiskanalisatsioon ning reovesi kogutakse kas kogumiskaevudesse, mis sageli ei ole veetihedad, või immutatakse kontrollimatult keskkonda. Projektpiirkond jääb Keila valla rannikualale suurusega 490 ha, kogu projektipiirkonna arvestuslik reostuskoormus on ie. Projektipiirkonnast suveperioodil kokku kogutava reovee kogused on perspektiivis keskmiselt m 3 /kvartalis. Tehnilise projekti käigus kaaluti algselt projekti piirkonna ühisvee- ja - kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks alternatiividena reoveepuhastamist: uues lokaalses reoveepuhastis (Kloogaranna külas); Paldiski reoveepuhastis; Türisalu (Keila-Joa) reoveepuhastis; Klooga reoveepuhastis. Eelnevat arvestades on joonisel 2.1 esitatud ka olemasolevate Paldiski, Türisalu ja Klooga reoveepuhastite (RVP) asukohad. Joonisel 2.1 kajastatud reoveepuhastite suublateks on vastavalt: Paldiski RVP Paldiski laht, Türisalu (Keila-Joa) RVP Lohusalu laht, Klooga RVP Klooga järv (VEE ) ja uus lokaalne puhasti Kloogarannas Lahepere laht (osaliselt piirneb projektalaga). 4 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

5 Joonis 2.1. Projektala asukoht. Aluskaart: Maa-amet, Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, ) andmetele jäävad projektalale järgmised loodusväärtused: 1. Laulasmaa külas: kaitsealuse taimeliigi aasnelk (Dianthus superbus) kasvukoht kaitsekategooria); ürglooduseobjektid Ahtma Uudismaakivi ja Linavästriku Suurkivid; (II 2. Kloogaranna külas: kaitsealune üksikobjekt ja ürglooduseobjekt Treppoja astangud (KLO ); Treppoja (läbib projektala Kloogaranna külas, Tuulna külas kattub osaliselt projektala piiriga) kaitsestaatuseta jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaik. Keskkonnaministri määruse nr 73 alusel kuulub Treppoja kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Kaitse- ja hoiualadest piirneb projektala Laulasmaa maastikukaitsealaga (KLO ), mis on ühtlasi ka Natura 2000 Laulasmaa loodusala (RAH ) ning Pakri hoiualaga (KLO ), mis on ühtlasi osa Natura 2000 Pakri linnu- (RAH ) ja loodusalast (RAH ). Käesolevas töös vaadeldavatest reoveepuhastitest jääb Türisalu maastikukaitsealale (KLO ) Türisalu reoveepuhasti. Türisalu maastikukaitseala moodustab osa Türisalu 5 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

6 loodusalast (RAH ). Türisalu puhasti süvamerelask jääb Pakri linnu- ja loodusalale. Paldiski reoveepuhasti ja süvamerelask jäävad Natura 2000 aladest välja, kuid selle süvamerelask suubub Pakri lahte, mis on suures osas määratud kui Pakri linnu- ja loodusala. Klooga reoveepuhasti ja selle suublaks oleva Klooga järve asukohas Natura 2000 alad puuduvad. Lähtuvalt pinnakatte paksusest jääb valdav osa projektalast kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, vaid Kloogaranna külas esineb kaitstud kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkond (Maa-ameti kaardirakendus, 2016). Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) alusel jääb projektala osaliselt piirkondliku/maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalale (T9) ning Kloogaranna ja Tuulna külades ka rohevõrgustiku konfliktalale (tugev elamuarenduse surve rohealal). Vaadeldavatest puhastitest jääb rohevõrgustikule Türisalu reoveepuhasti (piirkondliku/maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala (T9)) ja uus kavandatav lokaalne puhasti Kloogaranna külas (piirkondliku/maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala (T9)). Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele (2016) ei jää projektalale kultuuriväärtuslikke objekte. Samuti ei jää vaadeldavate reoveepuhastite alale kultuuriväärtuslikke objekte. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) alusel jääb projektala osaliselt maakondliku tähtsusega Kloogaranna ja Lohusalu väärtuslikele maastikele. Vaadeldavatest puhastitest jääb väärtuslikule maastikule Türisalu reoveepuhasti (Keila-Joa Türisalu maakondlikku, võimalikku üleriigilisse tähtsusega väärtuslik maastik) ja uus kavandatav lokaalne puhasti Kloogaranna külas (Kloogaranna väärtuslik maastik). 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatavaks tegevuseks on Kloogaranna, Tuulna ja Laulasmaa külade kanalisatsioonitorustike rajamine ning projektalalt kogutava reovee puhastamine ning heitvee suublasse juhtimine. Projektala reovee puhastamise osas on kaalumisel järgmised alternatiivid (joonis 3.1): 1. Alternatiiv ie reovee puhastamine uues "Lokaalses reoveepuhastis", suublaks Lahepere laht. Üheks võimalikuks puhasti asukohaks kaaluti esialgu Liiva tee 12 kinnistut (29501:007:1512) Kloogaranna külas, mis on erakinnistu. Täiendavalt on võimalikeks uue puhasti asukohtadeks ka kinnistu Keila metskond 37 (29501:007:0204) Kloogaranna külas või reformimata riigimaa Liiva tee 12 kinnistust lõunas Kloogaranna külas, mis piirneb põhjast kinnistutega Liiva tee 17 (29501:007:0667), Liiva tee 15 (29501:007:3910), Liiva tee 13 (29501:007:2040); idast kinnistutega Sangla (29501:007:1596), Kalda tee 6 (29501:007:3610), Kalda tee 8 (29501:007:3150), Kalda tee 10 (29501:007:0828), Kalda tee 14 (29501:007:4170); lõunast Tuule tee 6 (29501:007:1329), Tuule tee 5 (29501:007:1780), Mere tee 40 (29501:007:0727); läänest Mere põik 4 (29501:001:0474). 6 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

7 Nimetatud kinnistule rajatakse uus reoveepuhasti. Projektialal tekkiv reovesi juhitakse reoveepuhastile rajatava kanalisatsiooni survetorustiku kaudu. Purgitava reovee vastuvõtmiseks rajatakse reoveepuhastile kaasaegsel tehnoloogial reovee mehhaanilise puhastuse kombiseadmega samas ruumis paikneva automaatse võreseadmega reovee purgimissõlm. Mehhaaniliselt puhastatud purgitud reovesi voolab purgla pumplasse, kust see pumbatakse edasi reovee mehhaanilise puhastuse etappi. Reovee mehhaanilise puhastuse etapp hõlmab endas reovee mehhaanilist puhastust kombiseadmes, mis koosneb trummelvõrest ja horisontaalvoolulisest õhustatavast liiva- ja rasvapüünisest. Seadmes eraldatakse reoveest tahked võõrised, rasv ja mineraalne osis, mis takistavad edasise reovee bioloogilise puhastuse protsessi läbiviimist. Mehhaanilise puhastuse etapi läbinud reovesi voolab isevoolselt edasi reovee ühtlustusmahutisse. Reovee biokeemiline puhastusprotsess viiakse läbi annuspuhastuse tehnoloogial (Sequencing Batch Reactor SBR) baseeruvas kaheliinilises aktiivmudapuhastis. Lämmastikuärastuse efektiivsuse tagamiseks nähakse puhastusprotsessis ette orgaanilise aine allikana metanooli doseerimine. Fosfori ärastamine toimub valdavalt bioloogiliselt aktiivmuda koostisesse sidumisena ja protsessist väljaviimisena, kuid lõplik vee-erikasutusloas nõutud sisaldus tagatakse raudsulfaadi lisamisega, mille käigus fosfor sadeneb keemiliselt aktiivmuda koosseisus. Puhastatud heitvesi eraldatakse aktiivmudast settimisfaasis, mille järgselt juhitakse settinud aktiivmuda kohale jäänud heitvesi dekanterväljavoolu seadme abil SBR mahutist isevoolselt väljavoolu ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahuti eesmärk on ühtlustada heitvee koormust suublasse juhtivale isevoolsele torustikule. Ühtlustusmahutist juhitakse heitvesi edasi rajatavasse süvamerelasku, mille vajalik minimaalne pikkus on hinnanguliselt ca 5,7 km. Tahendatud reoveesette käitlemine toimub rajataval asfaltkattega kompostväljakul (ca 5000 m 2 pindalaga). Kompostväljakule rajatakse teraskonstruktsioonil, profiilplekist katuse ja kolmest küljest seintega piiratud varjualune, mis kaitseb kompostaunasid ilmastiku, eelkõige sademete, mõju eest ja parandab kompostimisprotsessi efektiivsust. 2. Alternatiiv ie reovee puhastamine Paldiski reoveepuhastis, suublaks Paldiski laht. Kogu projektipiirkonna reovesi suunatakse Paldiski linna olemasolevale ja 2012 aastal rekonstrueeritud reoveepuhastile. Paldiski reoveepuhasti projekteeritud koormus Paldiski linna ÜVK arendamise kava järgselt on ie aasta andmete alusel on Paldiski reoveepuhasti koormus ie. Seejuures on Paldiski linnas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud 98% elanikkonnast. Paldiski reoveepuhasti reoveepuhastuse protsessi laiendamist ei vaja, kuna reoveepuhasti jõudlus ületab koormatust oluliselt. Paldiski reoveepuhasti reoveepuhastuse protsessi hõlmab reovee mehhaanilist puhastust koos liiva ja rasvaäratusega, reovee bioloogilist puhastust aktiivmuda läbivoolurežiimiga 7 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

8 reoveepuhastis. Reoveesette käitlemise tehnoloogia hõlmab sette gravitatsioonilist tihendamist ja sellele järgnevat tahendamist. Investeeringuid vajab reoveesette kompostimise väljak, mille osas tuleb teostada väljaku laiendamine ja kompostimise varjualuse rajamine. Projektipiirkonna reovee juhtimiseks Paldiski reoveepuhastisse tuleb rajada ca 11 km pikkune ühendustorustik Tuulna reoveekogumisala priilt kuni Paldiski linna kanalisatsioonivõrguni. 3. Alternatiiv ie reovee puhastamine laiendatavas Türisalu reoveepuhastis, suublaks Lohusalu laht; Kogu projektipiirkonna reovesi suunatakse Türisalu reoveepuhastile (olemasoleva puhasti kinnistu katastrinumbriga 29501:007:1714 (Reovee puhasti)). Türisalu reoveepuhasti on aastal valminud reoveepuhasti, mille projekteeritud koormus on 2000 ie. Tänasel päeval jõuab reoveepuhastile ca 750 ie reovesi. Koormusest tänasel päeval vakantne osa on aga tuleviku perspektiivis planeeritud Türisalu reoveekogumisala tarbeks, kus planeeritakse samuti AS Lahevesi poolt ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist. Täiendavalt juhitaks perspektiivis puhastile Harku valla Türisalu reoveekogumisala reovesi. Türisalu puhasti juurde rajatakse olemasoleva 2000 ie projektkoormusega reoveepuhasti kõrvale uus reoveepuhasti jõudlusega 7250 ie (Laulasmaa RKA 3400 ie + Harku valla Türisalu reoveekogumisala 2600 ie + Tuulna ja Kloogaranna reoveekogumisala (2500 ie) ie olemasolev Türisalu puhasti koormus = 9250 ie, millest 2000 ie puhastatakse olemasolevas puhastis ja ülejäänud 7250 ie uues puhastis). Purgitava reovee vastuvõtmiseks rajatakse reoveepuhastile kaasaegsel tehnoloogial reovee mehhaanilise puhastuse kombiseadmega samas ruumis paikneva automaatse võreseadmega reovee purgimissõlm. Mehhaaniliselt puhastatud purgitud reovesi voolab purgla pumplasse, kust see pumbatakse edasi reovee mehhaanilise puhastuse etappi. Reovee mehhaanilise puhastuse etapp hõlmab endas reovee mehhaanilist puhastust kombiseadmes, mis koosneb trummelvõrest ja horisontaalvoolulisest õhustatavast liiva- ja rasvapüünisest. Mehhaanilise puhastuse etapi läbinud reovesi voolab isevoolselt edasi reovee ühtlustusmahutisse. Reovee biokeemiline puhastusprotsess viiakse läbi annuspuhastuse tehnoloogial (Sequencing Batch Reactor SBR) baseeruvas kaheliinilises aktiivmudapuhastis. Tahendatud reoveesette käitlemine toimub rajataval asfaltkattega kompostväljakul (ca 5000 m 2 pindalaga). Kompostväljakule rajatakse katuse ja kolmest küljest seintega piiratud varjualune. Puhastatud heitvesi eraldatakse aktiivmudast settimisfaasis, mille järgselt juhitakse heitvesi isevoolselt väljavoolu ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahutist juhitakse heitvesi edasi olemasolevasse süvamerelasku, mille pikkus on 180 m. Olemasolevat 8 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

9 süvamerelasku tuleb esialgsete hinnangute põhjal pikendada kuni ca 400 meetrit või rajada olemasoleva süvamerelasu asemele uus ca 600 m pikkune süvamerelask. Alternatiiv 3 korral on vajalik olemasoleva Türisalu reoveepuhasti maa-ala laiendamine kuni 1,2-1,4 ha võrra (Türisalu reoveepuhasti maa-ala ümbritseb kinnistu katastrinumbriga 29501:007:0198 (Keila metskond 31). Projektipiirkonna reovee juhtimiseks Türisalu reoveepuhastisse tuleb rajada ca 4,8 km pikkune ühendustorustik Laulasmaa reoveekogumisala priilt kuni Keila-Joa aleviku kanalisatsioonivõrguni. 4. Alternatiiv ie reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv. Kogu projektipiirkonna reovesi suunatakse Klooga reoveepuhastile (olemasoleva Klooga reoveepuhasti kinnistu katastrinumbriga 29501:009:0407 (Järve tee 7, Klooga alevik). Klooga reoveepuhasti on aastal rekonstrueeritud reoveepuhasti, kuhu juhitakse Klooga asula elanike reovesi, reostuskoormusega ca 800 ie. Rekonstrueerimine käigus paigaldati olemasolevatesse mahutitesse uued tehnoloogilised seadmed. Mahutid on aga jõudmas lähemal 10 aastal oma eluea lõppu. Lähtuvalt eelnevast on mõistlik projektipiirkonna reovee suunamisel Klooga reoveepuhastile planeerida Klooga reoveepuhasti kinnistule juba täiesti uue reoveepuhasti ehitus, mille koormus koos Klooga asula elanike reovee koormusega on 6700 ie (5900 ie ie). Reoveepuhasti heitveesuublaks oleks Klooga järv. Projektipiirkonna reovee juhtimiseks Klooga reoveepuhastisse tuleb rajada ca 4,7 km pikkune ühendustorustik Tuulna reoveekogumisala priilt kuni Klooga aleviku kanalisatsioonivõrguni. Puhasti tehnoloogilne lahendus oleks analoogne alternatiivides 1 ja 3 kirjeldatuga. Einevus seisneks vaid ühtlustusmahtutite mahus ning ka annuspuhasti mahutite mahud oleksid suurema koormuse tõttu proportsionaalselt suuremad, kuna puhasti koormus oleks suurem. Samuti on kavas varikatusega reoveesette kompostimisväljaku rajamine. 5. Alternatiiv 5 Tuulna ja Kloogaranna reovee (2500 ie) puhastamine Klooga reoveepuhastis (olemasolev koormus 800 ie; olemasoleva reoveepuhasti kinnistu katastrinumbriga 29501:009:0407 (Järve tee 7, Klooga alevik), suublaks Klooga järv ja Laulasmaa RKA jaoks eraldi uue reoveepuhasti rajamine, suublaks Lahepere laht. Üheks võimalikuks puhasti asukohaks kaaluti esialgu Liiva tee 12 kinnistut (29501:007:1512) Kloogaranna külas, mis on erakinnistu. Täiendavalt on võimalikeks uue puhasti asukohtadeks ka kinnistu Keila metskond 37 (29501:007:0204) Kloogaranna külas või reformimata riigimaa Liiva tee 12 kinnistust lõunas Kloogaranna külas, mis piirneb põhjast kinnisutega Liiva tee 17 (29501:007:0667), Liiva tee 15 (29501:007:3910), Liiva tee 13 (29501:007:2040); idast kinnistutega Sangla (29501:007:1596), Kalda tee 6 (29501:007:3610), Kalda tee 8 (29501:007:3150), Kalda tee 10 (29501:007:0828), Kalda tee 14 (29501:007:4170); 9 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

10 lõunast Tuule tee 6 (29501:007:1329), Tuule tee 5 (29501:007:1780), Mere tee 40 (29501:007:0727); läänest Mere põik 4 (29501:001:0474). Sisuliselt eeldab alternatiiv 5, et olemasoleva Klooga reoveepuhasti asemele rajatakse samale kinnistule uus suurem reoveepuhasti (2500 ie + olemasoleva puhasti 800 ie = 3300 ie koormusele vastav reoveepuhasti) ning Kloogaranna külla rajatakse Laulasmaa RKA tarbeks nimetatud kinnistule uus reoveepuhasti koormusega ca 3400 ie.; Kloogaranna ja Tuulna piirkonna reovee juhtimiseks Klooga reoveepuhastisse tuleb rajada ca 4,7 km pikkune ühendustorustik Tuulna reoveekogumisala priilt kuni Klooga aleviku kanalisatsioonivõrguni. Mõlema uue reoveepuhasti tehnoloogia baseerub alternatiivide 1, 3 ja 4 raames kirjeldatud tehnoloogiale, kusjuures erinevad on mahutite mahud. Samuti hõlmab tegevus mõlema puhasti juures reoveesette käitlemist varjualusega kompostimisväljakul. 6. Alternatiiv 6 Tuulna ja Kloogaranna reovee (2500 ie) puhastamine Klooga reoveepuhastis (olemasolev koormus 800 ie), suublaks Klooga järv ja Laulasmaa RKA reovesi pumbata laiendatava Türisalu RVP juurde, suublaks Lohusalu laht. Sisuliselt eeldab alternatiiv 6, et olemasoleva Klooga reoveepuhasti (olemasoleva Klooga reoveepuhasti kinnistu katastrinumbriga 29501:009:0407 (Järve tee 7, Klooga alevik) asemele rajatakse samale kinnistule uus suurem reoveepuhasti (2500 ie + olemasoleva puhasti 800 ie = 3300 ie koormusele vastav reoveepuhasti), mis võtab vastu ka Klooga aleviku reovee. Kloogaranna ja Tuulna piirkonna reovee juhtimiseks Klooga reoveepuhastisse tuleb rajada ca 4,7 km pikkune ühendustorustik Tuulna reoveekogumisala priilt kuni Klooga aleviku kanalisatsioonivõrguni. Samuti hõlmab tegevus Klooga puhasti juures reoveesette käitlemist varjualusega kompostimisväljakul. Laulasmaa reoveekogumisala reovesi juhitakse Türisalu reoveepuhastile (olemasoleva Türisalu reoveepuhasti kinnistu katastrinumbriga 29501:007:1714 (Reovee puhasti)).. Täiendavalt juhitaks perspektiivis laiendatavale puhastile Harku valla Türisalu reoveekogumisala reovesi. Türisalu puhasti juurde rajatakse olemasoleva 2000 ie projektkoormusega reoveepuhasti kõrvale uus reoveepuhasti jõudlusega 4750 ie (Laulasmaa RKA 3400 ie + Harku valla Türisalu reoveekogumisala 2600 ie ie olemasolev Türisalu puhasti koormus = 6750 ie, millest 2000 ie puhastatakse olemasolevas puhastis ja ülejäänud 4750 ie uues puhastis). Laulasmaa reoveekogumisala reovee juhtimiseks Türisalu reoveepuhastisse tuleb rajada ca 4,8 km pikkune ühendustorustik Laulasmaa reoveekogumisala priilt kuni Keila-Joa aleviku kanalisatsioonivõrguni. Mõlema uue reoveepuhasti tehnoloogia baseerub alternatiivide 1, 3 ja 4 raames kirjeldatud tehnoloogiale. 10 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

11 KMH protsessi käigus selgitatakse koostöös projekteerijaga välja, kas Türisalu puhasti laiendus on alternatiiv 6 korral võimalik ära mahutada olemasoleva reoveepuhasti territooriumile. Samuti on alternatiiv 6 korral soov rajada Türisalu reoveepuhasti juurde ca 5000 m 2 pindalaga kompostimisväljak, kuid samuti on kaalumisel võimalus, et Türisalu reoveepuhasti juurde kompostimisväljakut ei rajata ja Türisalu reoveepuhasti reoveesette kompostimine korraldatakse Klooga või Suurupi reoveepuhasti juures. Alternatiiv 6 korral on vajalik olemasoleva Türisalu reoveepuhasti maa-ala laiendamine kuni 1 ha võrra, kui rajada Türisalu puhasti juurde ka kompostimisväljak (Türisalu reoveepuhasti maa-ala ümbritseb kinnistu katastrinumbriga 29501:007:0198 (Keila metskond 31). Joonis 3.1. Käsitletavad alternatiivid. Aluskaart: Maa-amet, Infragate Eesti AS poolt a koostatud Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna küla veemajandusprojekt. ETAPP I. Alternatiivide tehnilise lahenduse eskiisprojekti, keskkonnamõju eelhinnangu ja finantsmajandusanalüüsi koostamine töö alusel kujuneks alternatiividest summaarse maksumuse (alternatiivide väljaminevate rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtused; tabel 3.1) osas teistest alternatiividest oluliselt kallimaks alternatiiv 2. Seega ei ole majanduslikult põhjendatud alternatiiv 2 realiseerumine ning alternatiiv 2 ei loeta praeguseks hetkeks enam reaalseks alternatiiviks. 11 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

12 Tabel 3.1. Alternatiivide väljaminevate rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtused 30 aastat (alus: Infragate Eesti AS, 2016). Alternatiiv Ühik Väärtus ALTERNATIIV 1 EUR ,95 ALTERNATIIV 2 EUR ,08 ALTERNATIIV 3 EUR ,53 ALTERNATIIV 4 EUR ,69 ALTERNATIIV 5 EUR ,18 ALTERNATIIV 6 EUR ,997,37 KMH programmi koostamise ajaks teostatud Klooga reoveepuhasti laiendamise võimalikkuse analüüsi (Noorvee, 2016; lisa 2) tulemustele tuginedes ei ole reaalne samuti alternatiiv 4 rakendumine, kuna sellisel juhul (kogu piirkonna reovee puhastamisel Klooga puhastis) ületataks Klooga järve kriitilist fosfori ja lämmastiku koormust. Keskkonnaamet on oma kirjas nr 14-3/16/272-3 välja toonud järgmist: Türisalu reoveepuhasti täiendav laiendus eeldaks maastikukaitseala(edaspidi MKA)sihtkaitsevööndi vähendamist ja puhasti laienduse osas piiranguvööndi laiendamist. Türisalu MKAkaitse-eeskirja 7 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Tulenevalt sellest, et reoveepuhasti töö laienemisega ümbruskaudsele alale eeldab ehitus tegevust, millega kaasneks nii Türisalu MKA kui ka Türisalu loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüüpi metsastunud luited pindala vähenemine ning asjaolust, et selline tegevus oleks vastuolus nii Türisalu MKA kaitse-eeskirja kui ka Natura 2000 võrgustiku kaitse põhimõtetega, asub Keskkonnaamet kaitseala valitsejana seisukohale, et Türisalu (Keila-Joa) reoveepuhasti maa-ala laiendamine ~1,4 ha ulatuses väljapool olemasolevat Reovee puhastimaaüksust (katastriüksuse tunnus 29501:007:1714) ei ole võimalik. Seega ei ole Keskkonnaameti hinnangul hetkel välja pakutud alternatiiv 3 teostatav. KMH programmile kirjaga nr 6-5/16/213-2 esitatud seisukohas on Keskkonnaamet antud teemale uuesti tähelepanu juhtinud ja täiendavalt lisanud, et Keskkonnaametil ei ole Türisalu maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine lähiajal plaanis. Eeltoodust lähtuvalt ei ole reaalseks alternatiiviks samuti alternatiiv 3, kuivõrd see ei ole keskkonnakaitselistest tingimustest lähtuvalt elluviidav. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei käsitleta KMH edasise protsessi käigus alternatiive 2, 3 ja 4 (kuivõrd nimetatud alternatiivid ei ole reaalsed alternatiivid) ehk KMH-s on hinnatavad alternatiivid 1, 5 ja 6. Lisaks käsitletakse KMH-s null-alternatiivi, mille korral ühtki kavandatud tegevust ellu ei viida. 12 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

13 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Keila valla üldplaneeringu (2005) alusel on ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise osas viidatud, et täpsemalt pannakse see paika ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas. Samas on juhitud tähelepanu mh olemasolevate veel ühisveevarustuseta ja kanalisatsioonita piirkondades torustike väljaarendamise vajadusele. Seega on kavandatav tegevus põhimõtteliselt kooskõlas valla üldplaneeringuga. Keila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava (2014). Käesoleval ajal on projektipiirkonnas riiklikult kinnitatud reoveekogumisaladena järgmised reoveekogumisalad: Tuulna (105 ha ja 1000 ie) ja Laulasmaa (208 ha ja 1980 ie). Nendega seostub läbi Türisalu reoveepuhasti ka Keila-Joa alevikuga seotud Türisalu reoveekogumisala (218 ha, 5090 ie), seejuures asub Türisalu reoveekogumisala suuremas osas Harku valla territooriumil, vaid 16% (35ha) sellest jääb Keila valda. Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale on ette nähtud, et oluline on alustada ühiskanalisatsiooni rajamisega nn suvilapiirkonna tiheasustusalale, sh Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külades. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Keila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga. Käesoleva projekti koosseisus teostatakse ka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava uuendamine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) kohaselt kuuluvad projektala lähialal paiknevad Pakri, Lahepere ja Lohusalu lahed Pakri lahe rannikuvee veekogumisse. Veekogumi ökoloogiline seisund a oli kesine. Seejuures on seisundi mõjutajateks nii transport, tööstus kui ka nõuetele mittevastav reoveekäitlus. Eesmärgiks on seatud saasteainetest tuleneva koormuse piiramine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) kohaselt oli Klooga järve ökoloogiline seisund a hea. Hea seisundi säilitamiseks on eesmärgiks seatud uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. 5. Teave KMH sisu kohta, sh mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt järgnevatest osadest (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 20 lg 1 alusel): Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus; Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ning kõrgematest arengudokumentidest; Olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus; Keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus; Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva 13 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

14 arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus; Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus; Seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks; Avalikkuse kaasamise ning aruande koostamisel esinenud raskuste ülevaade; Aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte; Teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta; Lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms). KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH aruandes antakse ülevaade, millised mõjud võivad avalduda (sh nende mahud, ulatus, kestvus ja kumuleeruvus). Mõjuala on torustike rajamise ja reoveepuhastite alternatiivide osas piiritletav projekti tööaladega ja nende vahetult piirnevate aladega, v.a võimalike reoveeleketega seotud mõjud põhjaveele. Mõjuala ulatus pinnaveele on samuti laiem, kuna mõjutatakse heitveesuublaid (milleks võib olla ka Pakri lahe rannikuvee veekogum). Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KMH aruande koostamise käigus. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KMH algatamisotsusest ning peatükkides 2-4 esitatud teabest käsitletakse KMH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi valdkondi: Mõju pinnasele; Mõju pinna- ja põhjaveele (sh merekeskkonnale); Jäätmekäitluse mõjud (eeskätt reoveesette käitlus); Mõju elustikule, sh kaitstavad loodusobjektid; Natura 2000 võrgustiku alad; Kalastiku kudealad; Linnustik, Taimestik Rohevõrgustik; Mõju maastikuilmele ja maakasutusele (sh väärtuslikele maastikele); Mõju inimese heaolule ja tervisele (sh müra ja lõhna levik); Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh maanteed) ning varale; Mõju kultuuripärandile. Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KMH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt (lähtuvalt läbiviidud keskkonnamõju eelhinnangust) olulist mõju maavaradele, välisõhusaastele ja kliimale. Samuti ei ole ette näha olulise mõju esinemist vibratsioon, valguse, soojuse ning kiirguse tekkimise näol. Seetõttu antud teemasid KMH aruandes ei käsitleta. Samuti ei ole ette näha riigipiiriülest mõju. 14 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

15 Kui KMH protsessi käigus selgub, et kavandatava tegevusega põhjustatavad ning eeldatavate ja oluliste ebasoodsate mõjude ulatus on suurem või avaldumisparameetrid laiemad, siis käsitletakse neid aspekte koostatavas KMH aruandes. Aruande eelnõu loogilise ülesehituse tagamiseks võidakse teha muudatusi KMH aruande eelnõu põhiosade struktuuris ehk teemade järjestuses. 6. KMH hindamismetoodika kirjeldus KMH viiakse läbi KeHJS kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel ning töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest allikatest, sh: Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, 2002); Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil (K. Peterson, 2007). Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala. 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav ebasoodne mõju; potentsiaalne soodne mõju - 1 vähene ebasoodne mõju + 1 vähene soodne mõju - 2 nõrk ebasoodne mõju + 2 nõrk soodne mõju - 3 mõõdukas ebasoodne mõju + 3 mõõdukas soodne mõju - 4 oluline ebasoodne mõju + 4 oluline soodne mõju KMH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse Vajadusel konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega ning teostatakse välisvaatlusi. Natura asjakohasel hindamisel lähtutakse loodusdirektiivi artikli 6 lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetest ja metoodikast ning MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu poolt a koostatud juhendmaterjalist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kui olemasolevat kirjandust ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides selgub, et infot KMH koostamiseks ei ole piisavalt, siis tellitakse täiendavad eksperthinnangud/uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused (sh koostöö erinevate spetsialistidega). KMH programmi koostamise etapis teadaoleva info põhjal teostatakse KMH käigus vähemalt järgmine uuring: Lahepere lahe ja Lohusalu lahe veevahetuse (heitvee hajumistingimuste) modelleerimine; Olemasolev kasutatav kirjandus ning varasemad uuringud: Gasum Oy, Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne; 15 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

16 Hendrikson & Ko OÜ, Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne; Infragate Eesti AS, Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna küla veemajandusprojekt. ETAPP I. Alternatiivide tehnilise lahenduse eskiisprojekti, keskkonnamõju eelhinnangu ja finantsmajandusanalüüsi koostamine; Maves AS, Keila-Joa reoveepuhasti rekonstrueerimine. Keskkonnamõju hindamise aruanne; Noorvee, A., Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused. Klooga reoveepuhasti laiendamise võimalikkusest; Ott, I., Eesti väikejärvede seire a; Ott, I., Eesti väikejärvede seire a; Ramboll Eesti AS, Klooga harjutusvälja detailplaneeringu KSH aruanne; TÜ Eesti Mereinstituut, Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine. Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine raames; Türisalu maastikukaitseala kaitsekorralduskava , 2013; Vetemaa, M., Hinnangud kaitsekorralduskavade jaoks ESTMAR projekti raames. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade. KMH raames antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd. Lähtudes KMH aruande olemasolevat olukorda ja mõjutatava keskkonda kirjeldavast peatükist ning peatükist kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus, antakse esmalt töögrupi liikmete poolt mõjuvaldkondadele kvalitatiivne hinnang. Mõjude olulisust hinnatakse alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kvantitatiivselt tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel. Hindamise kriteeriumiteks on aruandes analüüsitavad mõjuvaldkonnad. Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel delphimeetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. 16 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

17 7. Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu (sh asjaomased asutused) Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada, on esitatud tabelis 7.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) või ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja üldkasutatavasse kohta või hoonessse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus). Tabel 7.1. Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused. Isik või asutus Kaasamise põhjendus Harju Maavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Keila Vallavalitsus Otsustaja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Tulevikus vee erikasutusloa väljastaja, kaitsealade valitseja. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellaga kooskõlastatakse KMH aruanne. Keskkonnainspektsioon KeHJS 16 lg 3 Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (müra, lõhn). Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellaga kooskõlastatakse KMH aruanne. AS Lahevesi (arendaja; Keila valla veeettevõte) Piirkonna vee-ettevõtjad OÜ Strantum (Harku valla vee-ettevõte) AS Riigimetsa Majandamise Keskus Türisalu reoveepuhasti võimaliku laienduse ala ja Kloogaranna küla ühe võimaliku reoveepuhasti asukoha metsa majandaja (Türisalu reoveepuhasti maa-ala ümbritseb kinnistu katastrinumbriga 29501:007:0198 (Keila metskond 31); Kloogaranna külas on üheks võimalikuks reoveepuhasti asukohaks kinnistu katastrinumbriga 29501:007:0204 (Keila metskond 37)). Maanteeamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus (torustike kavandamine paralleelselt riigimaanteedega). Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellaga kooskõlastatakse KMH aruanne. Muinsuskaitseamet Kõltsu mõisa pargi ja Keila-Joa mõisakompleksi paiknemine kavandatud torustike läheduses. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH 17 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

18 Isik või asutus Kaasamise põhjendus programmile ja aruandele seisukohta ja kellaga kooskõlastatakse KMH aruanne. Maa-amet Maa omaniku esindaja riigimaade osas. Valitsusvälised organisatsioonid ja KeHJS 16 lg 3 keskkonnaühendused Võimalike laiendatatvate või uute Naaberkinnistu arengust huvitumine, enda reoveepuhastite naaberkinnistute omanikud huvide kaitse Kohalikud elanikud Piirkonna arengust (ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamistest) huvitumine 18 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

19 8. KMH protsessi ajakava KMH protsessi orienteeruv läbiviimise ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt KeHJS. Tabel 8.1. KMH protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava. Etapp Tööde nimetus Tööde teostamise aeg (mitte hiljem kui) I KMH algatamine (otsustaja Keila Vallavalitsus) Mai 2016 II Eelinfo kogumine ja KMH programmi koostamine Mai juuni 2016 III Programmile seisukoha küsimine ja seisukohtade Juuni august 2016 saamine IV Programmi täiendamine lähtuvalt laekunud August 2016 seisukohtadest ja seisukohtade esitajatele vastuskirjade koostamine V Programmi avalikustamise korraldamine August 2016 VI Programmi avalikustamine (avalik väljapanek ja August-september 2016 arutelu) VII Programmi avalikustamisel tehtud ettepanekute September 2016 analüüsimine ja vajadusel programmi täiendamine ning esitamine otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks VIII Programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus September oktoober 2016 IX KMH aruande koostamine ja esitamine otsustajale August November 2016 (Keila Vallavalitsusele) X Aruande kohta seisukoha küsimine ja seisukohtade Detsember 2016 jaanuar XI saamine Aruande täiendamine vajadusel lähtuvalt seisukohtadest ja seisukohtade esitajatele vastuskirjade koostamine 2017 Jaanuar 2017 XII Aruande avalikustamise korraldamine Jaanuar 2017 XIII Aruande avalikustamine (avalik väljapanek ja Jaanuar veebruar 2017 arutelu) XIV Aruande avalikustamisel tehtud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine ning esitamine otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks Veebruar 2017 XV Otsustaja (Keila Vallavalitsus) poolt KMH aruande edastamine asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja kooskõlastuste saamine Veebruar aprill 2017 XVI KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Mai juuni Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

20 9. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta Arendaja: AS Lahevesi Paldiski mnt 21, Keila Tel.: E-post: Kontaktisik: Ingvar Kosarv (e-post: Otsustaja: Keila Vallavalitsus Aadress: Paldiski mnt 21, Keila Telefon: E-post: Kontaktisik: Marju Kaivapalu (keskkonnanõunik; e-post: Ekspert: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Aadress: Riia 15b, Tartu Tel: ; E-post: KMH ekspertrühma koosseis: Alar Noorvee (OÜ Alkranel) KMH juhtekspert (litsents nr KMH 0098). Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju pinnasele; mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja lõhna levik); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; jäätmekäitluse mõjud; Elar Põldvere (OÜ Alkranel) keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0118). Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju pinnasele; mõju pinna- ja põhjaveele; mõju maastikuilmele ja maakasutusele, mõju elustikule; Tanel Esperk (OÜ Alkranel) keskkonnaspetsialist. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju maavarade ja teiste loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning vastavus säästva arengu põhimõtetele; mõju pinna- ja põhjaveele; mõju elustikule, sh Natura hindamine; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja lõhna levik). Taavi Liblik (TTÜ Meresüsteemide Instituut) vanemteadur. Mõjuvaldkond käesolevas KMHs: mõju merekeskkonnale; Tiit Randla - ornitoloog Vajadusel kaasatakse eksperthinnangute andmisel täiendavaid eksperte. Näiteid viimastel aastatel teostatud keskkonnamõju hindamistest, keskkonnamõju strateegilistest hindamistest ning muudest hinnangutest ja analüüsidest, kus ekspertgrupi liikmed on osalenud ja analoogseid tegevusi või mõjuvaldkondi hinnanud: Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise keskkonnamõju hindamine (2015; ekspertgrupis: Alar Noorvee, Elar Põldvere, Tanel Esperk); Paide linna reoveepuhasti rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine ( ; ekspertgrupis: Alar Noorvee, Elar Põldvere, Tanel Esperk); 20 Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

21 Lootvina Pikkjärve korrastamise keskkonnamõju hindamine (2011; ekspertgrupis: Alar Noorvee, Tanel Esperk); Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine (2009: ekspertgrupis: Alar Noorvee, Elar Põldvere); Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ( ; ekspertgrupis: Alar Noorvee, Taavi Liblik, Tanel Esperk); Põlva paisjärve tervendamiskava koostamine ( ; ekspertgrupis Alar Noorvee); Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus (LEL). Keskkonnamõjude hindamine ( ; ekspertgrupis Taavi Liblik); Hundipea sadama süvendamise heljumi leviku seire. Heljumi ja veekvaliteedi näitajate ruumilise jaotuse määramine süvendustööde ja kaadamisala lähipiirkonnas ( ; ekspertgrupis Taavi Liblik); Nord Streami gaasijuhtme rajamise mõju-uuring Soome lahe merekeskkonnale. Soome lahe merekeskkonna seisundi kaardistamine enne Nord Stream gaasijuhtme suuremahulisi ehitustöid ning seire abil piiriülese kahjulikku keskkonnamõju dokumenteerimine ehitustööde teostamise perioodil ja Nord Stream gaasitrassi tegutsemise ajal ( ; ekspertgrupis Taavi Liblik); Rahvusvaheline projekt Rändlindude kaitse rändeteedel ( ; ekspertgrupis ornitoloogina Tiit Randla); Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine ( ; ekspertgrupis ornitoloogina Tiit Randla). KMH programmi eelnõu koostasid (koostöös arendajaga): Allkirjastatud digitaalselt KMH juhtekspert Keskkonnaspetsialist Alar Noorvee OÜ Alkranel Tanel Esperk OÜ Alkranel Projekti Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused KMH programm eelnõu. OÜ Alkranel, 2016.

22 Lisa 1. KMH algatamise otsus

23 + KEILA US US Keila 25. mai 2016 nr 358 Keila valla Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna kiilade iihisveevarustuse ja -kanalisatsioonististeemide projekti proj ekteerimistingimuste viilj astamine ja keskkonnam6ju hindamise a AS Infragate Eesti esitas taotluse Keila valla Laulasmaa, kanalisatsioonististeemide proj ekti Too eesmiirgiks on,,keila valla kanalisatsioonististeemide ehitust maj anduslikult j a keskkonnakaitseliselt ja Tuulna krilade) tihisveevarustuse ja tegevuse piirkonnad asuvad Keila vallas kiiigus kaalutakse projekti piirkonna alternatiividena reoveepuhastamist: uues Paldiski reoveepuhastis; Ttirisalu (Keila-Joa Juhul kui kavandatav tegevus vdib kaasa keskkonnamdju hindamise ja algatada keskkonnam6ju hindamine ( ja 2 toodud juhtudel. KeHJS $ 6 lg I tilejiiiinud juhtudel annab otsustaja (r eelhinnangu KMH vajalikkuse kohta nimetatud kriteeriumide alusel. KeHJS kaaluda KSH algatamise vajalikkust, miitirus w 224,,Tegevusvaldkondade, vaj alikkuse eelhinnang, tiipsustatud loetelu" Projektiga kavandatav tegevus ei kuulu hulka. Vastavalt KeHJS $ 6 lg 2 ning reostuskoormus on vtihemalt 2000 rajamine) ja p 12 (viihemalt 2000 laiendamine v6i rekonstrueerimine, valj keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse> $ 6 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud vajalik, kuid mis v6ib tiksi v6i koostoimes 2000 v6rgustiku ala vdi kaitstavat loodusobj selle kohta, kas tegevusel on oluline 3 toodud kriteeriumite alusel KMH kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline KMH eelhinnangu koostasid Alkranel OU KMH009S) ja Alkranel OU Vallavalitsusele projekteerimistingimuste ja Tuulna kiilade tihisveevarustuse ja - Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade tegevused" raames leida tehniliselt, lahendus proj ektiala (Laulasmaa, Kloo garanna -kanalisatsiooni lahendamiseks. Kavandatava Kloogaranna, Tuulna kiilades. Proj ekti ja -kanalisatsioonististeemide rajamiseks reoveepuhastis (Kloogaranna ktilas); reoveepuhastis; Klooga reoveepuhastis. olulise keskkonnam6ju avaldumise, tuleb seaduse (edaspidi KeHJS) jiirgi KMH). KMH on kohustuslik KeHJS $ 3 lg 1 olulise keskkonnamdjuga tegevused ning juhul kohalik omavalitsus) kaalutletud $ 6 lg 2 tegevusvaldkondade ja $ 6 lg 3 $ 6 lg 2 tegevusvaldkondi, mille puhul tuleb Vabariigi Valitsuse 29. augusti a korral tuleb anda keskkonnam6ju hindamise mdiirus nr 224) $ 6 lg 1 olulise keskkonnam6juga tegevuse nr 224 $ 11 p ll (reovee, mille valenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike valendi suuruse reoveepuhasti rajamine, arvatud <Keskkonnam6ju hindamise ja I punktis 20 nimetatud juhud ning $ 15 p 8 kaitsekorraldusega v6i ei ole selleks otseselt tegevusega eeldatavalt m6jutada Natura ) kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu Seet6ttu on koostatud KeHJS $ 6 lsike (korralduse lisa 2) ning kaalutletud, kas Alar Noorvee (KMH litsents nr Tanel Esperk. e

24 Keila Vallavalitus saatis Keskkonnaametile arvamuse saamiseks,,keila valla Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade iihisveevarustuse ja -kanalisatsioonisiisteemide projekti projekteerimistingimuste vdljastamine ja keskkonnam6ju hindamise algatamine" korralduse eelndu koos projekti keskkonnam6ju hindamise eelhinnanguga ki{a m 7-7/ Keskkoruraamet esitas mdrkused KMH eelhinnangule kirjaga nr Keskkonnaamet ndustub KMH eelhinnangus ja otsuse eeln6us esitatud jiireldusega KMH algatamise vajalikkuse kohta ning juhib tiihelepanu jiirgnevale: o KMH eelhinnangu joonistel Ll-1.3; 1.5 ei ole projektala tiihistus vastavuses legendis esitatuga.. Kuigi KMH eelhinnangu p6hir6hk on Natura 2000 aladel, peab KMH vajalikkust olema kaalutud k6ikide KeHJS $ 6lg 3 nimetatud kriteeriumide alusel. o KMH eelhinnangus on Ttirisalu loodusala puudutavas tekstis jiireldusele j6utud, et Natura elupaigattitibi 2180 (metsastunud luited) ohustab torustikuto6del kuni 0,4 yo elupaigatiitibi hiivinemine, kuid sellega ei kaasne pikaajalist ebasoodsat m6ju elupaigale. Sarnasele jiireldusele on j6utud ka elupaigattitibi 1640 (ptisitaimestuga liivarannad) osas. Keskkonnaamet asub arvamusele, et elupaigattitibi metsastunud luited niiol ei ole asjakohane j6uda jiireldusele, et mdningase elupaigattitibi hdvinemisega ehitustri<ide kiiigus ei ole tegemist pikaajalise m6juga, sest antud elupaigattitibi taastumise niiol on tegemist pikaajalise protsessiga. Keskkonnaameti seisukohas KMH eelhinnangule esitatud miirkuste alusel tiiiendati eelhinnangut j iirgmiselt:. Vastavaid eelhinnangujooniseid konigeeriti. o KMH eelhinnangu peattikki 3.2 lisati tiiiendavalt tilevaade eelhindamise kiiigus KeHJS $ 6 lg 3 toodud kriteeriumitega arvestamise kohta ja tiiiendati eelhinnangu tabelit 3.5. o Vastavas osas muudeti mdnevdrra sdnastust. Antud teemat kiisitletakse ttiiendavalt p6hjalikumalt KMH aruande koostamisel. Keila Vallavalitus saatis Maanteeametile arvamuse saamiseks,,keila valla Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade iihisveevarustuse ja -kanalisatsioonististeemide projekti projekteerimistingimuste viiljastamine ja keskkonnam6ju hindamise algatamine" korralduse eeln6u koos projekti keskkonnam6ju hindamise eelhinnanguga ki{a w 7-7/ Maanteeamet esitas miirkused KMH eelhinnangule ki{aga nr Maanteeametil ei ole vastuviiiteid projekti,,keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade kanalisatsioonisiisteemide ehitust ettevalmistavad tegevused" KMH eelhinnangu sisu ja algatamise otsuse eelndu osas. Samuti on Maanteeamet seisukohal, et eelhinnangus esitatud altematiividest on eelistatum alternatiiv 1, st kaasaegse puhasti rajamine Kloogaranna ktilasse. Seisukoht v6etakse teadmiseks. L6plik lahendusalternatiiv tridtatakse viilja KMH ja proj ekteerimise protsessi k?iigus. Keila Vallavalitus saatis Terviseametile arvamuse saamiseks,,keila valla Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade iihisveevarustuse ja -kanalisatsioonististeemide projekti projekteerimistingimuste vdljastamine ja keskkonnam6ju hindamise algatamine" korralduse eeln6u koos projekti keskkonnamdju hindamise eelhinnanguga kirja nr ,222-L Terviseamet esitas miirkused KMH eelhinnangule ki{aga nr Terviseamet on tutvunud projekti keskkonnamdju eelhinnanguga ning on seisukohal, et kavandatava tegevuse liibiviimisel tuleb kiisitleda ja arvestada jdrgnevate aspektidega: o Hinnata siivamerelaskude m6ju supluskohtadele ja suplusvee kvaliteedile, arvestades uue reoveepuhasti ja olemasolevate reoveepuhastite lokaalse m6ju suurenemist.

25 . Reoveepuhastite rajamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse mdsrusest rr lll,,kanalisatsiooniehitiste veekaitsen6uded" tulenevate kujade ja nouetega. Uhtlasi ei tohi reoveepuhasti kuja kattuda veehaarde sanitaarkaitsealaga, ega ohustada joogivee kvaliteeti ka muul viisil. Liihtuvalt veeseadusest $ 28 lg I on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee v6tmise kohta timbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise viiltimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tege\ust ja piiratakse liikumist. Kavandatava tegevusega ei tohi p6trjustada veehaarde veeomaduste halvenemist. Terviseameti seisukohas esitatud teemasid arvestatakse ja kdsitletakse KMH protsessi kiiigus. Vdttes aluseks Keskkonnam6ju hindamise ja keskkorurajuhtimisstisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 3 punkt 2 ja $ 6 lg22 alusel koostatud projekti,,keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade kanalisatsioonististeemide ehitust ettevalmistavad tegevused" raames koostatud keskkonnam6ju eelhinnangu ja KeHJS $ 6 lg 3, Keila Vallavalitsus, kui KeHJS $ 9 alusel otsustaja. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse $ 6 lg 1 g 7le lg 2, Keila valla p6himiiiiruse $ 3l l6ike 3, $ 107; ehitusseadustiku $ 13 $ 26 $ 27; planeerimisseaduse $125 lg 5, riigilsivuseaduse $ 3315, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse $ 3 $ 6 $, Vabariigi Valitsuse 29. augusti a mddrus nr 224,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamdju hindamise vajalikkuse eelhinnang, ttipsustatud loetelu" $ 11 p ll ja 12 $ 15 p 8, KMH eelhinnangust, AS Infragate Eesti poolt a. esitatud taotluse,,,keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade kanalisatsioonisiisteemide ehituse ettevalmistatavad tegevused" eskiislahendus ning ehitus- ja planeerimiskomisjoni a. seisukoha, annab Keila Vallavalitsus korralduse: l. Viiljastada projekteerimistingimused iihisveevarustuse ja- tihiskanalisatsiooni taristu projekteerimiseks Laulasmaa, Tuulna, Illurma, Kdesalu, Merem6isa ja Kloogaranna ktila tiheasustuse aladele. Algatada Keila valla Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade iihisveevarustuse ja -kanalisatsioonististeemide projekti keskkonnam6ju hindamine 2. Keila Vallavalitsusel teavitada keskkonnam6ju hindamise algatamisest vastavalt KeHJS $ Taotluse eest on tasutud valla eelarvesse riigiloiv summas 25 eurot. 4. Kdesoleva korralduse peale v6ib esitada kaebuse Tallinna halduskohtusse 30 kalendripdeva jooksul, kui seadus ei sdtesta teisiti, alates pdevast, millal isik korraldusest teada sai v6i oleks pidanud teada saama. 5. Korraldusjdustub teatavakstegemisest. Lisa I - projekteerimistingimused Lisa 2 - projekti,,keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna ktilade kanalisatsioonististeemide ehitust ettevalmistavad tegevused" raames koostatud keskkonnam6ju eelhinnang J Vallavanem Lea Vallasekretdr

26 PROJEKTEERIMISE TINGIMUSED NR. 000/2016 Keila Vallavalitsuse t6 korraldus nr 358 Lisa I Ehitustegevuse liigi tfipsustus: Ehitise (iihisveevarustuse ja- iihiskanalisatsiooni taristu) rajamine. Proj ekteerimistingimuste andj a KEILA VALLAVALITSUS Keila Paldiski mnt.21 Registrikoo d Risto Ling Ehitusspetsialist Taotluse Andmed Projekteerimistingimuste taotlus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Number: l Kuupdev: Asukoht: Keila vald, Laulasmaa, Tuulna, Merem6isa, Kloogaranna, Illurma ja Kiiesalu kiila Taotleja: AS INFRAGATE EESTI LAHTEANDMED 1. Ehitusprojekt koostada vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri a. mfiflrusele nr 97 " N6uded ehitusprojektile". 2. Ehitusprojekt peab olema koostatud v6i kontrollitud ehitusseadustikus $-s14 nimetatud projekteerimises piideva v6i kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises piideva vastutava spetsialisti poolt ning olema seadustega etteniihtud juhtudel heaks kiidetud. 3. Projekteerimisel ltihtuda ehitusseadustikust, planeerimisseadusest, looduskaitseseadusest, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest, ehitisele ja selle osale esitavad tuleohutusn6uetest (Vabariigi Valitsuse mtiiirus a. nr.54), tervisekaitse nduetest, Keila valla ehitusmiiiirusest, ning muudest kehtivatest 6igusaktidest. 4. Arvestamisele kuulub Keila Vallavalitsuses asuv Keila valla tildplaneering a, Keila valla iihisveevtirgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava aastateks , Keila otsus nr Ehitiste joonistel ndidata materjalid, rajatise alune pind-, pikkus-, laius ja k6rgusmiirgid. 6. Esitada asendiplaan topogeodeetilisel alusplaanil kuni M: l:500, iira ndidates ehitise piirid. 7. Projekteerimistingimuste alusel v6ib projekteerida iihisveevarustuse ja - iihiskanalis atsiooni raj amise. VAJALIKUD UURINGUD 8. Geodeetilised uuringud ja geodeetiline alusplaan

27 9. Ristuvate tehnov6rkude ja rajatiste asukohtade ja projekteeritavale alale ulatuvate piiranguvri<indite viilj aselgitamine Looduskaitseliste piirangute viiljaselgitamine Muinsuskaitseliste piirangute viiljaselgitamine. PROJEKTI KOOSSEIS JA VORMISTAMINE o Ehitusprojekti arhitektuuriosa joonised ja seletuskiri. o Asendiplaan m66tkavas kuni l: 500 geodeetilisel alusplaanil koos tehnovdrkudega. o Keila Vallavalitsuse projekteerimistingimused. o Kinnistu omanike koosk6lastused kelle maatiksusi ehitis labib. o Ehitisehooldusjuhend PROJEKTI HEAKSKIITMISED o Lahevesi AS o Kinnistute omanikega, kelle maatiksusi ehitis liibib o Ristuvate tehnovdrkude ja rajatiste omanikega o Elektrilevi OU o Telia AS o Keskkonnaamet o Maanteeamet o Piiiisteameti Pdhja- Ptiiistekeskus 12. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovdrgu v6i -rajatise ehitamiseks vf,ijastatakse kinnisasja omaniku kirjalikul n6usolekul. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. 13. Ehitusloa saamiseks esitada k6igi vajalike koosk6lastustega tehniline projekt kas elektrooniliselt ehitusregistri kaudu v6i paberil 2 eksemplaris kinnitamiseks Keila Vallavalitsusele. Ehitusloa elektroonilisel taotlemisel tuleb esitada paberkandjal I ekseplaris projekt Keila Vallavalitsusele arhiveerimiseks. 14. Projekteerimise tingimused kehtivad viis aastat vtiljaandmisest ning neid ei pikendata. 15. Juhime tiihelepanu, et taotlejal ei teki projekteerimistingimuste saamisega 6iguspiirast ootust ehitusloa viiljastamiseks, kui projekteerimise kiiigus on rikutud seaduseid v6i riivatud puudutatud isikute huve. Risto Ling ehitusspetsialis

28 Lisa 2. Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused. Klooga reoveepuhasti laiendamise võimalikkusest (Noorvee, 2016).

29 Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused Klooga reoveepuhasti laiendamise võimalikkusest Majanduslikust seisukohast on esialgselt jõutud järeldusele, et projektis Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused välja pakutud alternatiividest oleksid eelistatumad järgmised alternatiivid: Alternatiiv 6 Tuulna ja Kloogaranna reovee (2500 ie) puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv ja Laulasmaa RKA reovesi pumbata Türisalu RVP juurde, suublaks Lohusalu laht või Alternatiiv 3 reovee puhastamine Türisalu reoveepuhastis, suublaks Lohusalu laht. Klooga järv Klooga järv on keskmise karedusega kihistumata looduslik järv, mis paikneb Klooga alevikus. Järve pindala on Keskkonnaregistri (2016) andmetel 131,4 ha (sh saared 0,3 ha) ja keskmine sügavus 1,9 m (suurim sügavus 3,6 m). Järv saab oma veed kraavidest ja allikatest, väljavool (suvisel aja või väljavool ka lakata) toimub Kloogajärve oja (VEE ) kaudu Vasalemma jõkke. Järve veevahetuse väärtus on 0,68 korda aastas (Loopmann, 1984 alusel Ott, 2009). Tegemist on madala veetasemega ja mudase põhjaga soostuva järvega (Ramboll Eesti AS, 2010) a seire käigus püüti järvest 7 liiki kalu (Ott, 2009): ahven, kiisk, särg, linask, koger, haug ja luukarits ning a seire käigus samuti 7 kalaliiki (Ott, 2015): ahven, kiisk, särg, linask, koger, haug ja hõbekoger. Klooga järve ja kaldaalaga seotud linnustik on suhteliselt rikas ning esindatud on ka kaitsealused liigid (nt tutkas, merikotkas, hüüp jt; Ramboll Eesti AS, 2010). Klooga järve vee hüdrokeemiliste näitajate osas vastas a Klooga järve üld-p sisaldus (0,029 mg P/l) väga heale, üld-n (1,1 mg N/l) kesisele ja vee ph (9,08) väga halvale veekvaliteedi klassile (Ott, 2009). Vastavad veeseisundi näitajad a seire alusel olid (Ott, 2015): üld-p (0,025 mgp/l) järgi väga hea, üld-n (1,01 mgn/l) järgi kesine ning ph (9,1) järgi väga halb. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) kohaselt oli Klooga järve ökoloogiline seisund a hea (ka a ja a seire kohaselt oli koondseisund hea ). hea seisundi säilitamiseks on eesmärgiks seatud uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. EELIS infosüsteemi (seisuga ) andmetel on koos järve pindalaga Klooga järve valgala suuruseks 950,3 ha. Kui järve enda pindala maha arvata, siis on järve valgala suuruseks 818,9 ha. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) alusel on eesmärgiks seatud uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Keila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava (2014) alusel on Klooga järve lubatud suublasse juhitav heitvee hulk alla 90 m 3 /d. 1

30 Klooga reoveepuhasti koormus AS-ile Lahevesi on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/324156, mille kohaselt on Klooga reoveepuhastist lubatud Klooga järve juhtida aastas kuni m 3 /d heitvett (8100 m 3 /kvartalis), mis teeb keskmiseks lubatud ööpäevaks heitvee vooluhulgaks ca 90 m 3 /d. Tabelis 1 on esitataud Klooga reoveepuhastist Klooga järve reaalselt juhitud heitvee kogused ning reostusnäitajate väärtused. Tabel 1. Klooga järve juhitud heitvee näitajad BHT 7 (piirväärtus Vooluhulk 25 mg/l) Heljum (piirväärtus 35 mg/l) N üld (piirväärtus 60 mg/l) P üld (piirväärtus 2 mg/l) m 3 /kv mg/l t/kv mg/l t/kv mg/l t/kv mg/l t/kv 2012 I kv ,5 0,152 9,5 0,057 33,1 0, , II kv , , ,291 0,84 0, III kv , , ,187 1,9 0, IV kv , , ,311 0,52 0, I kv , , ,425 0,82 0, II kv , ,011 11,9 0,067 1,2 0, III kv , , ,242 1,6 0, IV kv ,6 0, , ,312 0,57 0, I kv ,3 0, , ,173 0,5 0, II kv , ,048 2,4 0,016 0,88 0, III kv ,5 0, , ,151 2,8 0, IV kv , , ,184 1,1 0, I kv ,9 0, , ,319 0,67 0, II kv , , ,149 1,3 0, III kv , , ,260 1,7 0, IV kv , , ,231 0,73 0,005 keskmine kvartalis 6207,125 6,613 0,040 6,281 0,040 36,088 0,220 1,133 0,007 Keskmine aastas (Q m 3 /a; reostusnäitajad t/a) 24828,5 0,160 0,159 0,879 0,029 Kui rakendada alternatiivi 6, siis kasvaks olemasolevasse Klooga reoveepuhastisse juhitav reostuskoormus 800 inimekvivalendilt (ie-lt) ca 2500 ie võrra 3300 ie-ni. Tabelis 2 on esitatud hinnang, milline oleks Klooga reoveepuhasti heitvee maksimaalne võimalik reostuskoormus, kui reoveepuhasti mahtu suurendada 3300 ie-ni. 2

31 Tabel 2. Klooga reoveepuhasti prognoositav heitvee reostuskoormus puhasti laiendamisel 2500 ie-ni Koormus, ie Arvestuslik vooluhulk (100 l/ie*d + 25% võimalik sademevee kogus, infiltratsioon ja mahu kõikumised), Lubatud reostusnäitajad heitvees vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 BHT 7 Heljum N üld P üld mg/l t/a mg/l t/a mg/l t/a mg/l t/a m 3 /d ,5 15 2, , , ,151 Klooga järve koormustaluvuse hinnang Fosfor Järvedes on enamasti limiteerivaks toiteelemendiks fosfor ja seetõttu pööratakse enam tähelepanu just selle koormusele. Järve valgalalt jõudvat reostuskoormust on võimalik hinnata valgala maakasutuse tüüpide järgi kasutades fosfori ärakande koefitsiente, mille abil saab hinnata järve hektari kohta koguneva fosfori ja ka lämmastiku koguse ühe aasta jooksul. Maakasutustüübilt koguneva fosfori kogused järve ühe hektari kohta on toodud tabelis 3, kasutades joonisel 1 toodud maakasutuse andmeid. Tabel 3. Klooga järve valgala fosforikoormus Maakasutuse tüüp Pindala valgalas, ha P ärakande koefitsient, kgp/ha/a kgp/a Klooga järve pindala, ha Fosfori koormus järve pinnaühiku kohta, kgp/ha/a Fosfori koormus järve pinnaühiku kohta, gp/m 2 /a Märgala 133,1 0,11 14, ,4 0,111 0, Haritav maa 113,4 0,84 95, ,4 0,725 0, Mets 462,9 0,08 37, ,4 0,282 0, Õueala 15,23 0,84 12, ,4 0,097 0, Rohumaa 94,27 0,12 11, ,4 0,086 0, ,9 171,035 1,302 0,130 ärakande koefitsientide allikas: 3

32 Joonis 1. Klooga järve valgala 4

33 Klooga järve koormustaluvuse hindamiseks kasutati Vollenweideri (1975) mudelit. Mudeli alusel saab hinnata kriitilist fosfori koormust, kasutades järgmist valemit ( Lc (mg/m² * a) = Pc sp (z/τw + 10), kus Lc - fosfori kriitiline koormus järve pinnaühiku kohta (mg/m 2 *a) Pc sp - fosfori kriitiline kontsentratsioon (mg/m³) z - järve keskmine sügavus (m) τw - vee viibeaeg (aastat) Klooga järve puhul oleks fosfori kriitiline kontsentratsioon (Pc sp ) järve vees soovides hoida fosfori osas head seisundiklassi µg/l = mg/m 3. Kui soovida tagada väga head fosfori kvaliteediklassi, siis peaks fosfori kriitiliseks kontsentratsiooniks arvestama <30 µg/l (<30 mg/m 3 ). Klooga järve keskmine sügavus on 1,9 m ning kui veevahetus on 0,68 korda aastas, siis on vee viibeajaks 1,47 aastat (17,65 kuud). Vastavalt oleks fosfori kriitiline koormus hea kvaliteedi klassi hoidmisel kriitilisel kontsentratsioonil 30 µg/l (30 mg/m 3 ) 338,76 mgp/m 2 *a = 0,339 gp/m 2 *a. Fosfori kriitiline koormus väga hea kvaliteedi klassi saavutamiseks kriitilisel kontsentratsioonil 25 µg/l (25 mg/m 3 ) oleks 282,3 mgp/m 2 *a = 0,282 gp/m 2 *a. Valgalalt satub Klooga järve hinnanguliselt fosforit koormusega 0,130 gp/m 2 *a (tabel 3). Perioodil on Klooga reoveepuhastist juhitud Klooga järve keskmiselt 0,022 gp/m 2 *a (maksimaalselt 0,027 gp/m 2 *a), siis on käesoleval hetkel fosfori koormus Klooga järvele 0,152 0,157 gp/m 2 *a. Seega ei ületata käesoleval hetkel Klooga järve kriitilist fosfori koormust. Kui arvestada tabelis 2 toodud Klooga reoveepuhasti heitvee fosfori koormust puhasti 3300 ieni laiendamise järgselt (kuni 0,151 t/a), siis oleks Klooga järve pinnaühiku kohta fosfori koormus kuni 0,115 gp/m 2 *a. Koos valgalalt tuleva koormusega oleks seega reoveepuhasti laiendamise järgselt koormus 0,245 gp/m 2 *a, mis jääb samuti allapoole kriitilist fosfori koormust 0,282 gp/m 2 *a. Seega fosfori koormusest lähtudes oleks hinnanguliselt võimeline Klooga järv Klooga reoveepuhasti laiendamisest tuleneva täiendava reostuskoormuse vastu võtma. Lämmastik Rakendasime sama Vollenweideri mudelit ja eelpool toodud valemit ka lämmastiku koormuse hindamiseks. Reeglina sama valemit lämmastiku koormustaluvuse hindamiseks ei kasutata, kuivõrd erinevalt fosforiringest, kus osa fosforist akumuleerub süsteemis setetesse, võib osa lämmastikust nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesside tulemusel atmosfääri lenduda. Seega võib eelpool toodud valemi rakendamine lämmastiku koormustaluvuse hindamiseks anda mõningase alahinnangu lämmastiku koormustaluvuse osas (tegelik koormustaluvus võib olla mõnevõrra suurem). Samas kuulub Klooga järv lämmastiku osas kesisesse seisundiklassi (samal ajal fosfori osas on seisund väga hea) ja a teostatud seire alusel on N:P suhe olnud 37,9 40,4. Ökoloogiliselt peetakse oluliseks N:P suhet ja normaalne on see väärtuse juures 16:1, mis 5

34 on päris suur ning viitab vananevale veekogule (Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus, 2015). Tabel 4. Klooga järve valgala lämmastikukoormus Maakasutuse tüüp Pindala valgalas, ha N ärakande koefitsient, kgp/ha/a kgn/a Klooga järve pindala, ha Lämmastiku koormus järve pinnaühiku kohta, kgn/ha/a Lämmastiku koormus järve pinnaühiku kohta, gn/m 2 /a Märgala 133,1 5,2 692,12 131,4 5,267 0, Haritav maa 113, ,8 131,4 14,671 1, Mets 462,9 2,9 1342,41 131,4 10,216 1, Õueala 15,23 5,3 80, ,4 0,614 0,06143 Rohumaa 94, ,81 131,4 2,152 0, ,9 4325,859 32,921 3,292 ärakande koefitsientide allikas: Lämmastiku kriitiline koormus hea kvaliteedi klassi saavutamiseks kriitilisel kontsentratsioonil 500 µg/l (500 mg/m 3 ) oleks 5646 mgn/m 2 *a = 5,646 gn/m 2 *a. Valgalalt satub Klooga järve hinnanguliselt lämmastikku koormusega 3,292 gn/m 2 *a (tabel 3). Perioodil on Klooga reoveepuhastist juhitud Klooga järve keskmiselt 0,669 gn/m 2 *a (maksimaalselt 0,796 gn/m 2 *a), siis on käesoleval hetkel lämmastiku koormus Klooga järvele 3,961 4,088 gn/m 2 *a. Seega ei ületata käesoleval hetkel Klooga järve kriitilist lämmastiku koormust. Kui arvestada tabelis 2 toodud Klooga reoveepuhasti heitvee lämmastiku koormust puhasti 3300 ie-ni laiendamise järgselt (arvestatud, et väljavoolus võib olla kuni 45 mg/l lämmastikku, siis oleks aastane koormus kuni 6,775 t/a), siis oleks Klooga järve pinnaühiku kohta lämmastiku koormus kuni 5,156 gn/m 2 *a. Koos valgalalt tuleva koormusega oleks seega reoveepuhasti laiendamise järgselt koormus 8,448 gn/m 2 *a, mis ületab Klooga järve kriitilist lämmastiku koormust 5,646 gn/m 2 *a. Seega ei ole sellises mahus Klooga reoveepuhasti laiendamine lubatav, kuivõrd ületataks Klooga järve kriitilist lämmastiku koormust. Vastavalt veeseaduse 24 lõikele 5 võib vee erikasutusloa andja heitvee juhtimisel suublasse, mille seisundiklass on halb või väga halb, määrata suublasse juhitavale heitveele kuni 30 protsendi võrra rangemad nõuded, kui on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 99. Vastavalt veeseaduse 24 lõikele 6 õib vee erikasutusloa andja heitvee juhtimisel suublasse, mille kvaliteedinäitajad halvenevad heitvee suublasse juhtimise tõttu, ning on oht, et veekogu seisundiklass halveneb, määrata kuni 15 protsenti rangemad nõuded. Klooga järve seisundiklass ei ole halb ega väga halb, kuid on oht, et heitvee suublasse juhtimisega võidakse halvendada veekogu seisundit. 15% rangemate nõuete määramine lämmastiku osas muudaks Nüld heitvee väljavoolu normi 38 mg/l. Sel moel oleks summaarne lämmastiku koormus 6,591 gn/m 2 *a, mis ületaks endiselt järve koormustaluvust. Ka 30% rangema Nüld normi korral (heitvee norm 31,5 mg/l) oleks N koormus ületatud (6,027 gn/m 2 *a). 6

35 Arvutuslikult peaks olema Klooga puhasti laiendamisel 3300 ie-ni lämmastiku kontsentratsioon reoveepuhasti väljavoolus 20 mg/l, et ei ületataks järve lämmastiku koormustaluvust. Sel juhul oleks summaarne lämmastiku koormus järvele 5,584 gn/m 2 *a. Koostas: Alar Noorvee OÜ Alkranel keskkonnaekspert KMH litsents nr KMH0098 7

36 Lisa 3. KMH programmile laekunud asutuste seisukohad ja nendega arvestamine.

37 Lisa 3. KMH programmile laekunud asutuste seisukohad ja nendega arvestamine. KMH programmi valmimise järgselt küsiti sellele seisukohta Keila Vallavalitsuse poolt kirjaga nr 8-7/16/ Keskkonnaametilt, Harju Maavalitsus, Keskkonnaamet, Terviseamet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioonilt.

38

39 Terviseameti seisukoht KMH programmile laekus kirjaga nr 9.3-4/4112-3

40 Muinsuskaitseameti seisukoht KMH programmile laekus kirjaga nr 1.1-7/1374-1

41 Vastus: Ettepanekutega arvestatakse KMH aruandes. Märkus, et pinnasetöödel tuleb, sh süvendamine, arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt ( 30-33, 44-3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile lisatakse KMH aruandesse ja seda ei lisata KMH programmi. KMH programm on dokument, kus käsitletakse keskkonnamõju hindamises käisitlemisele tulevaid teemasid ning KMH aruanne on dokument, kus seatakse muu hulgas tingimusi ja nõudeid kavandatava tegevuse elluviimiseks. Kuivõrd antud märkuse näol on tegemist tingimusega ehitustegevusele, siis on selle väljatoomine asjakohane KMH aruandes. Samuti lisatakse andmed pärandkultuuriobjektide paiknemise osas KMH aruandesse.

42 Maanteeameti seisukoht KMH programmile laekus kirjaga nr 15-5/ /044

43 Vastus: Sobivaima reoveepuhasti alternatiivi valik toimub KMH protsessi käigus lähtuvalt erinevate alternatiivide mõjudest looduskeskkonnale ja ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Arvestades, et meetme Veemajandustaristu arendamine määruse lisa 1 (juhendmaterjal) ütleb, alternatiivide analüüsi teostamise kohta järgmist - Analüüsi põhjal valitakse majanduslikult soodsaim alternatiiv, mis tagab eesmärgi, ning järgmised peatükid arvestavad juba valitud alternatiivi. Taotlusi, kus eelistatuks ei osutu majanduslikult soodsaim alternatiiv, mis täidab keskkonnanõudeid, ei toetata. Seega saab sobivaima alternatiivi valida KMH protsessi käigus lähtuvalt eeldusest, et tegemist on keskkonnakaitseliselt sobivatest alternatiividest majanduslikult soodsaima alternatiiviga. Seega KMH programmi etapis ei ole KMH eksperdile veel selge, kas parimaks alternatiiviks osutub uue puhasti rajamine Kloogaranna külasse või mitte. Mis puudutab sademevee juhtimist olmereoveepuhastile sõltumata valitavast puhasti alternatiivis, siis peaks seda võimalusel vältima. Kuna sademevee vooluhulgad on väga kõikuvad, siis võivad need oluliselt häirida olmereovee puhasti tööd ja tekitada riski, kus suurte sademevee löökkoormuste korral rikutakse reoveepuhasti tööprotsess. Eestis on pigem võetud eesmärgiks sademevee maksimaalselt palju olmereovee kanalisatsioonist lahkvoolsena kokku kogumine ja sademevee vajadusel eraldi käitlemine.

44 Keskkonnaameti seisukoht KMH programmile laekus kirjaga nr 6-5/16/213-2

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel)

(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel) Vändra vald, Suurejõe küla Saunataguse ja Traakonimaa katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (10.05.2016. a) Töö tellija: Vändra Vallavalitsus Töö koostaja:

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

II Osa Lepingu Tingimused ME

II Osa Lepingu Tingimused ME AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks Keskkonnaministeerium Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks KIK veemajanduse programmi joogiveevarustuse ja reoveekäitluse alamprogrammi toetuse taotluse kohustusliku lisana SISUKORD Sissejuhatus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Töö number Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, Tallinn Telefon: e-post: Kuup

Töö number Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, Tallinn Telefon: e-post: Kuup Töö number 2018-0013 Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: info@skpk.ee Kuupäev 7.03.2018 Registrikood: 11255795 Lääne-Harju vallas

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programm Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu

Rohkem

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc) TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2018 SISUKORD 1 Sissejuhatus... 3 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt... 4 2.1 Üldplaneering ja selle

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc

Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc TALLINNA LINNAS PIRITA LINNAOSAS RANDVERE TEE 82A JA 88A KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr. 1103 Tellija: Tallinna Keskkonnaamet Koostaja: Corson OÜ Tallinn

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Seletuskirja alus

Seletuskirja alus TOILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2019-2031 Tellija: Toila Vallavalitsus Töö nr: 2-13/29 Tallinn 2019 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 6 1.1 ÜLDIST... 6 1.2 ÜVKA KOOSTAJA... 8 1.3

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem