Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Hellika Lääts LASTERAAMATUTE KASUTAMIN

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Hellika Lääts LASTERAAMATUTE KASUTAMIN"

Väljavõte

1 Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Hellika Lääts LASTERAAMATUTE KASUTAMINE LASTE ÜLDOSKUSTE ARENDAMISEL KAHE PÕLTSAMAA LASTEAIA NÄITEL bakalaureusetöö Juhendaja: Heiki Krips (Phd) Läbiv pealkiri: Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Heiki Krips (PhD pedagoogika)... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Irja Vaas, MA... (allkiri ja kuupäev) Tartu 2014

2 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 2 Lasteraamatute kasutamine laste üldoskuste arendamisel kahe Põltsamaa lasteaia näitel Resümee Käesoleva uurimuse eesmärgiks seati välja selgitada, millistes tegevustes ja mil määral kasutatakse lasteaias lasteraamatuid laste üldoskuste arendamisel. Uurimus viidi läbi aasta märtsis. Uurimusvahendina kasutati ankeeti lasteaiaõpetajatele. Uurimuses osales 41 lasteaiaõpetajat kahest Põltsamaa lasteaiast. Tulemustest selgus, et kõik uuritud kahe lasteaia töötajad kasutavad lasteraamatuid laste üldoskuste arendamisel, tehes seda erinevate üldoskuste puhul erineva sagedusega. Rõhutamist vajaks tulemus, et uuritud õpetajad tähtsustavad väärtuskasvatuse valdkonda kuuluva mõiste hea-halb õpetamist, lasteraamatute abil. Märksõnad: lasteraamat, üldoskused, mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused Using Children`s books for Develop General Skills, based on Põltsamaa Kindergarten Teacher`s Opinion Abstract The purpose of this study was to identify how much and in which activities children's books are used to develop children's overall skills in kindergarten. The study was conducted in march 2014 and as a tool a survey questionnaire for kindergarten teachers was used. In the study participated 41 teachers from two Põltsamaas`s kindergartens. The results revealed that all participants use children's books to develop children's overall skills, but they all do it in different frequencies. The most important result of this study was that teachers use children's books as important part to teach human values like understanding the difference between good and bad. Keywords: children's book, general skills, play skills, cognitive and learning skills, social and self-management skills

3 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 3 Sisukord Sissejuhatus aastaste laste eeldatavad üldoskused...5 Mänguoskused ja nende arendamine lasteraamatute abil...5 Tunnetus- ja õpioskused ja nende arendamine lasteraamatute abil..6 Sotsiaalsed- ja enesekohased oskused ja nende arendamine lasteraamatute abil.7 Meetod 9 Valim...9 Mõõtevahend...9 Protseduur.10 Tulemused.10 Lasteraamatute kasutamine mänguoskuste arendamisel..10 Lasteraamatute kasutamine tunnetus, - ja õpioskuste arendamisel..11 Lasteraamatute kasutamine sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel 13 Arutelu..16 Tänusõnad.18 Autorsuse kinnitus.18 Kasutatud kirjandus...19 Lisa 1. 22

4 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 4 Sissejuhatus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab ära õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja 6-7 aastaste laste eeldatavad üldoskused (Koolieelse lasteasutuse, 2008). Laste üldoskuste arendamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Üks võimalus selleks on lasteraamatute kasutamine. Läbi aegade on lapse õpetamisel ja kasvatamisel kasutatud lasteraamatuid, et kasvatada isiksusi, kes oskaks parandada ise oma elukvaliteeti (Irmagard, 1988). Seda, et laste üldoskuste arendamisel on võimalik kasutada lasteraamatuid, on märkinud mitmed autorid (Evans, 2014; Phillips & Sturm, 2012; Bettelheim, 2007). Ka Adamo et al. (2008), Feuerverger 2010 ja Pullman, (2011) räägivad lasteraamatute kasutamise võimalustest ja nende positiivsest mõjust laste üldoskuste arengule. Viimaste aastakümnete jooksul kogutud tõendid näitavad, et kui lapsel on kuuendaks eluaastaks omandatud sotsiaalsed- ja enesekohased oskused minimaalsel tasemel, siis suure tõenäosusega on tal täiskasvanuna raskusi erinevates valdkondades (McClellan & Katz, 2001). Uuringuid lasteraamatute kasutamise kohta Eesti koolieelsetes lasteasutuses esineb tagasihoidlikult. Kurik (2012) uurib oma bakalaureusetöös lasteaiaõpetajate arvamusi lasteraamatute kasutamisest laste kooliks ettevalmistamisel. Uurimuse tulemusena selgub, et staažikad lasteaiaõpetajad hindavad olulisimaks lasteraamatuks lasteaias muinasjutte, noored lasteaiaõpetajad peavad muinasjuttude kõrval oluliseks ka aimekirjandust. Tigas (2006) toob oma bakalaureusetöös välja, et lasteaiaõpetajad valivad lastele raamatuid eelkõike silmas pidades lasteraamatu huvitavust. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava seab koolieelsete lasteasutuste ette ülesande arendada laste üldoskusi, samas on koolieelsetel lasteasutustel vabadus valida milliste meetmete abil nad laste üldoskusi arendada püüavad. Seda, kuivõrd Eesti lasteasutustes kasutatakse laste üldoskuste arendamiseks lasteraamatuid autorile teadaolevalt varem uuritud pole. Sellest tulenevalt on käesoleva töö uurimisprobleemiks see, kuivõrd lasteaiaõpetajad kasutavad lasteraamatuid laste üldoskuste arendamiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks seati välja selgitada, millistes tegevustes ja mil määral kasutatakse lasteaias lasteraamatuid laste üldoskuste arendamisel. Alaeesmärgiks seati uurida milliseid lasteraamatuid lasteaiaõpetajad erinevate üldoskuste arendamiseks kasutavad. Püstitati uurimusküsimused:

5 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 5 Kui sagedasti kasutavad lasteaiaõpetajad enda hinnangute järgi lasteraamatuid mänguoskuste arendamisel? Kui sagedasti kasutavad lasteaiaõpetajad enda hinnangute järgi lasteraamatuid tunnetus, - ja õpioskuste arendamisel? Kui sagedasti kasutavad lasteaiaõpetajad enda hinnanute järgi lasteraamatuid sotsiaalseteja enesekohaste oskuste arendamisel? Milliseid lasteraamatuid kasutavad lasteaiaõpetajad enda hinnangute järgi mängu, - tunnetus, - sotsiaalsete, - enesekohaste ja õpioskuste arendamisel? 6-7 aastaste laste eeldatavad üldoskused Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab 6-7 aastaste laste eeldatavad üldoskused. Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: 1) mänguoskused; 2) tunnetus- ja õpioskused; 3) sotsiaalsed oskused; 4) enesekohased oskused. Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides (Koolieelse lasteasutuse, 2008). Hubbard ja Coie (1994) ütlevad, et laste üldoskuste arendamine läbi mitmete valdkondade on alus ühiskonnaspädevate inimeste kasvamiseks, kes on võimelised rohkem mõistma kaaslasi ning suutelised olema ühiskonnas aktiivsemad. Autorid rõhutavad, et oluline on lapsi kirjanduse kaudu emotsionaalselt mõjutada, luues selle läbi aluse laste abivalmidusele ja sõbralikkusele. Krusten (1995) on märkinud lasteraamatute põhiülesandena aidata lastel paremini mõista maailmas toimuvat. Õpetajad peaksid kasutama lasteraamatuid mitmete teemade õpetamisel, kuna lugude karakterid ja jutu sisu tekitab lastes entusiasmi ja uudishimu ning eesmärgid saavutatakse tulemuslikumalt (Keat & Wilburne, 2009). Mitt (2012) ja Saarits (2008) toovad välja, et lasteaiaõpetajad peavad oma töö planeerimise juures arvestama üldoskuste arendamisega, kuna seeläbi suudavad lapsed mõista kaaslasi ning teha koostööd. Mänguoskused ja nende arendamine lasteraamatute abil Mäng on oluline ja asendamatu tegevus lapsepõlves, selle kaudu areneb lapse füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne ja kognitiivne tase, millesse lapsed süvenevad ning peegeldavad reaalsust (Niilo & Kikas, 2008).

6 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 6 Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 7aastane laps: - tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma; - rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast; - algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu; - täidab mängudes erinevaid rolle; - järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada; - suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele; - tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus; - kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid (Koolieelse lasteasutuse, 2008). Mitmed autorid räägivad lasteraamatute kasutamisest mänguoskuste arendamisel (Oona, 2011; Pullman, 2011). Lapsed vajavad mängimiseks loovust ja fantaasiat. Mäng on keskne teema nende elus, mis aitab ka leida sisemist rahu ja ümbritseva mõistmist Muinasjutt arendab mänguoskust, mis omakorda aitab lastel edasises elus areneda (Rasmussen 1999, viidatud Samuelsson & Johansson 2004 j). Lasteraamatute kasutamine mänguoskuste arendamise eesmärgil, aitab lapsel näha ennast ning mõista elu läbi loo tegelaste. Samaaegselt õpetavad loo kangelased last iseendasse positiivselt suhtuma (Evans, 2014). Oma õppekavades rõhutavad mitmed lasteaiad mänguoskuste arendamist erinevate tegevuste - sealhulgas lasteraamatute kaudu. (Kristiine lasteaia õppekava, 2012; Oru lasteaia õppekava, 2004). Tunnetus- ja õpioskused ja nende arendamine lasteraamatute abil Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 7aastane laps: - saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna; - mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; - tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi; - kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

7 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 7 - tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi; - suhtub õppimisse positiivselt tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada; - rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel; - kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist (Koolieelse lasteasutuse riiklik, 2008). Tunnetusprotsesside toetamine ja arendamine paneb aluse infole, mis salvestub mällu ning mida laps on võimeline hiljem kasutama ja mälu areneb selle baasil, mis on lapsele isiklikult tähtis ja tähenduslik (Kikas, 2008). Laps peab suutma seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega ning kasutama neid oma tegevustes (Lasteaed Naeratus Õppekava, 2008). Iosebadze (2010) ütleb, et lasteraamatud on ülesehitatud lihtsalt ja arusaadavalt ja aitavad lapsel luua seoseid erinevates olukordades ning arendavad tunnetusoskusi. Tunnetusoskuste alla kuuluva emotsioonide mõistmise kohta on kirjutanud Almann (2003), et laps peab oskama suhtlemisel väljendada oma tundeid teistele ja seepärast on oluline, et lapsed räägiksid lasteraamatute teemadel oma emotsioonidest. Padrik ja Hallap (2008) toovad välja, et last on kergem suunata rääkima oma emotsioonidest, kui kasutada lasteraamatut õppevahendina vaadates pilte, arutledes tegelaste ja tegevuste üle, selline tegevus aitab lapsel arendada kõnet ning suurendada sõnavara. Õpioskuste omandamisel on lasteraamatutel oluline väärtus, kuna raamatutest saavad lapsed teadmised, mis on aluseks teadusmõistele ja seoste tekkimisele ning äratavad edasist huvi erinevate valdkondade kohta (Mantzicopoulos & Patrick, 2011). Phillips ja Sturm (2012) toovad oma artiklis näite, et lasteraamatud, mis on kaasahaaravad ja huvitavad, tekitavad lastes positiivset suhtumist kirjandusse, lugemisse, uute teadmiste omandamisse ning annavad lastele otsese kogemuse tähtede tundma õppimiseks. Lastel on kerge uusi mõisteid, numbreid ja loogilist mõtlemist arendada just lasteraamatute abil (McKeny & Foley, 2012). Palu (2008) sõnul loogilise mõtlemise ja matemaatilise keele mõistmise arengus on olulisel kohal ka õpetaja enda eeskuju - kui õigesti kasutab õpetaja mõisteid igapäevaselt. Kikas (2008) märgib, et lasteraamatud aitavad lastel õppida arutlema ja analüüsima, mille tulemusel areneb ka mälu. Elia, Van den Heuvel- Panhuizen ja Georgiou (2010) toovad näite, et kuna piltidel on informatiivne funktsioon, siis pildiraamatute kasutamine õppetegevustes toob kaasa väärtuslikke tulemusi, näiteks nn. matemaatilise keele valdkonnas (numbrid, hulgad, kujundid). Sotsiaalsed- ja enesekohased oskused ja nende arendamine lasteraamatute abil Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest

8 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 8 tõekspidamistest. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 7aastane laps: - püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; - tahab ja julgeb suhelda huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu; - hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise; - osaleb rühma reeglite kujundamisel; - oskab teistega arvestada ja teha koostööd; - loob sõprussuhteid; - saab aru oma-võõras-ühine tähendusest; - teeb vahet hea ja halva käitumise vahel; - mõistab, et inimesed võivad olla erinevad; - järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme; - selgitab oma seisukohti (Koolieelse lasteasutuse, 2008). Sotsiaalsed oskused hõlmavad nii kitsamaid kui ka laiemaid teemasid - alates lapse suhtumisest kaaslastesse, lõpetades täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks kasvamiseni (Tropp & Saat, 2008). Autorid märgivad, et sotsiaalsed ja enesekohased oskused ei arene iseseisvalt, vaid laps omandab need just õppimise teel. Saarits (2008) märgib, et sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste juures mängivad olulist rolli väärtused, mida täiskasvanud aitavad lastel kujundada. Fox Eades (2002) toob näite, kuidas loos Kaunitar ja Koletis kohtuvad kaks erinevat maailma ning muinasjutt mõjutab laste suhtumist teistesse inimestesse ja ühtlasi õpetab moraalseid väärtusi. Väärtuste kõrval on olulised ka sotsiaalsed tavad ja käitumisnormid, mida lasteraamatutes esitatakse arusaadavalt (Feuerverger, 2010). Lasteaiad oma õppekavade täiustamisel rõhutavad väärtuste arendamist erinevate tegevuste kaudu (Helika lasteaia arengukava, 2014; Kuressaare Pargi lasteaia õppekava, s.a.). McClellan ja Katz (2001) märgivad, et kui õpetaja planeerib oma tegevusi laste õpetamisel, siis on oluline ka jälgida kultuuri, temperamendi, vanuse ja perekonnaga seotut ning seda, et mis ühes kultuuris on normaalne, on teises vastuvõetamatu. Lasteraamatud aitavad sotsiaalsete- ja enesekohaste oskuste arendamise juures, lastel õppida sallivust ja tolerantsi teiste inimeste ja kultuuride suhtes. Kaminiski (2000) sõnul laste vaheline koostöö toimib paremini kui õpetaja on tutvustanud erinevaid kombeid ja tavasid ning kasutanud õppematerjalina lasteraamatuid, kuna need aitavad lapses arendada multikultuurset mõistmist. Enesekohaseid oskusi omandab laps aegamisi ning täiskasvanul on väärtuslik roll selles protsessis. Järjekindlalt tuleb lapsele sisendada usku oma võimetesse ning kiita ja tunnustada - selline suhtumine toetab eneseteadvuse arengut (Saarits, 2008). Newton (2010) toob välja

9 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 9 Lumivalgekese näitel, kui oluliselt mõjutavad muinaslood ka lapse eneseväärikust (selfesteem) ja räägib näiteks sellest, kuidas muinasjutud Kuninga uued rõivad ja ` Inetu pardipoeg mõtestavad lahti positiivse enesehinnangu olulisust ja selle toetamise vajalikkust. Autor rõhutab pedagoogilise aspektina seda, kuidas paljud muinasjutud õpetavad teisi aitama ja iseenda suhtes ausaks jääma. Muinasjuttudel on psühholoogiline tähtsus lapse arengus, kuna räägivad reaalsest elust, lapsele arusaadavalt (Danilewitz, 1991). Et lugu tõeliselt pälviks lapse tähelepanu, peab see teda lõbustama ja uudishimu äratama, kuid tema elu rikastamiseks peab see tema ettekujutusvõimet stimuleerima. Jutt peab aitama tal arendada oma intellekti ja selgitama talle tema enda tundeid, häälestama teda oma muredele ja raskustele samal ajal neile lahendusi pakkudes. Lugu peab samaaegselt puudutama kõiki lapse isiksuse aspekte tema probleeme mitte vähendades, vaid vastupidi, ebameeldivusi täie tõsidusega võttes, samaaegselt kasvatades lapse eneseusku ja usku oma tulevikku (Bettelheim, 2007 lk 9). Meetod Valim Käesolev kvantitatiivne uurimus viidi läbi kahes Põltsamaa linna lasteaias. Kasutati mugavusvalimit, mille moodustasid 41 naissoost lasteaiaõpetajat. Vastanud lasteaiaõpetajatest 7 märkisid, et nende tööstaaž on alla kolme aasta, 6 lasteaiaõpetajat, et nende tööstaaž on 4-6 aastat, 6 lasteaiaõpetajat, et 7-9 aastat ning üle 10 aastase tööstaažiga oli 22 lasteaiaõpetajat. Lasteaiaõpetajatele jagati 41 ankeeti, millest tagastati 41 ehk 100%. Uurimuses osales ekspertide rühm, kes hindas enne uuringu läbiviimist ankeedi sobivust. Rühm koosnes neljast lasteaia tegevõpetajast, kes kasutavad lasteraamatuid üldoskuste arendamisel lasteaias ning kelle tööstaaž on üle kümne aasta. Mõõtevahend Andmekogumise instrumendina kasutati autori poolt koostatud ankeeti (vt. Lisa 1). Algselt koostas töö autor 36 üldoskuste väidet, mis oli koostatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhjal. Ankeedi valiidsuse tagamiseks laskis autor hinnata ankeeti ekspertrühmal, mis koosnes neljast lasteaia tegevõpetajast. Ekspertrühma kuuluvad lasteaiaõpetajad teostasid sobivate väidete valiku tuginedes põhimõttele, et mängu, - tunnetus, - sotsiaalsete, - enesekohaste ja õpioskuste arendamiseks on peale lasteraamatute ka muid võimalusi. Ekspertgrupp valis laste üldoskuste arendamiseks lasteraamatute abil ankeedi 36-st olulistest tegevustest välja 15 kõige sobivamat tegevust. Selliselt saadi ankeet, millest kaks väidet

10 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 10 puudutavad laste mänguoskusi. Tunnetus- ja õpioskuste arendamise kohta on neli väidet ning sotsiaalseid- ja enesekohaste oskuste arendamise kohta on üheksa väidet. Lisaks väidetele on ankeedis küsimused selle kohta milliseid lasteraamatuid lasteaiaõpetajad kasutavad mängu, - tunnetus, - sotsiaalsete, - enesekohaste ja õpioskuste arendamisel. Ankeet algas uurimuse põhieesmärgi tutvustusega ning lühikese juhendiga küsimustiku täitmisel. Vastuse variantide esitamisel kasutati ekspertrühma poolt soovitatud sagedusi; kord kuus; 2-3 korda kuus; 4-5 korda kuus; sagedamini. Järgnevalt viis autor läbi pilootuuringu kuue Põltsamaa valla lasteaedade tegevõpetajaga, kes hindasid ankeeti arusaadavaks ja esitasid vaid mõned soovitused, mõne väite sõnastuse osas. Protseduur Töö autor viis eelpoolkirjeldatud ankeedi abil uuringu läbi kahes Põltsamaa linna lasteaias a. märtsis. Küsitluse läbiviimises osalesid uurimuses osalevate lasteaedade direktorid, kes lubasid tagada vastajate anonüümsuse ja kes jagasid ankeedid laiali. Küsimustikud tõi lasteaedadest ära kokkulepitud kuupäeval töö autor. Andmeanalüüsiks kasutati programmi Microsoft Excel 2010 Tulemused Lasteraamatute kasutamine mänguoskuste arendamisel Esimesele uurimisküsimusele vastuse saamiseks esitati uuritavatele kaks väidet laste mänguoskuste arendamise kohta lasteraamatute abil. Analüüsides saadud vastuseid saab öelda, et kõik uuritud lasteaiaõpetajad kasutavad lasteraamatuid laste mänguoskuste arendamiseks suunates lapsi mängima lasteraamatutest pärit situatsioone (vt. Tabel 1). Tabel 1. Lasteaiaõpetajate vastamise sagedused esitatud mänguoskuste arendamise väidetele Mänguoskuste arendamine Ei kasuta Kord kuus 2-3 korda 4-5 korda Sagedamini üldse kuus kuus Suunan lapsi mängima lasteraamatutest pärit situatsioone Suunan lapsi mängima lasteraamatutest pärit erinevaid rolle Vähemalt kord kuus ja 2-3 korda kuus teeb seda 29 õpetajat, mis on 70% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 12 õpetajat, mis on 29% uuritavatest. Neli vastajat ei kasuta

11 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 11 lasteraamatute põhjal mängitavaid rollimänge. Vähemalt kord ja 2-3 korda kuus suunab lasteraamatute põhjal lapsi rollimänge mängima 25 õpetajat, mis on 60% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 12 õpetajat, mis on 29% uuritavatest. Järgnevalt esitatakse laste mänguoskuste arendamiseks kasutatavad lasteraamatud ja nende kasutamise sagedus (vt. Joonis 1).Vastanud lasteaiaõpetajatest 32 tõid välja lasteraamatuid, mida nad mänguoskuste arendamise juures kasutavad, 9 jätsid sellele küsimusele vastamata. Kõige sagedamini, (8 korda) oli nimetatud A. Kivirähk Lotte lood ja muinasjutt Kolm Põrsakest. Lasteraamatute näited Kaspari lood Grimmid; Laura lood 8 1 Karu aabits; Suur Peeter ja väike Peeter 2 Rongisõit; Kolm karu; Naeris; Muinasjutud 1 Tublid loomad; Pipi Pikksukk Lotte lood 6 8 Sipsik Kolm Põrsakest Kakuke; Hunt ja 7 kitsetalle Joonis 1. Lasteaiaõpetajate poolt enim nimetatud lasteraamatud, mänguoskuste arendamisel Lasteraamatute kasutamine tunnetus, - ja õpioskuste arendamisel Teisele uurimisküsimusele vastuse saamiseks esitati uuritavatele neli väidet laste tunnetus, - ja õpioskuste arendamise kohta lasteraamatute abil. Tulemustest, selgus (vt. Tabel 2), et lasteraamatuid kasutab hulga ja suuruse mõistete õpetamiseks vähemalt kord kuus ja 2-3 korda kuus 23 õpetajat, mis on 56 % uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 17 õpetajat, mis on 41% uuritavatest.

12 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 12 Ajamõistete õpetamiseks kasutab lasteraamatuid vähemalt kord kuus ja 2-3 korda kuus 22 õpetajat, mis on 53% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 17 õpetajat, mis on 41% uuritavatest. Arutlemise ja oma seisukohtade väljendamise õpetamiseks kasutab lasteraamatuid vähemalt kord kuus ja 2-3 korda kuus 18 õpetajat, mis on 43% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 19 õpetajat, mis on 46% uuritavatest. Ümberjutustamise õpetamiseks ja selle läbi oma kõne oskuse arendamiseks kasutab lasteraamatuid vähemalt kord kuus ja 2-3 korda kuus 17 õpetajat, mis on 41% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 23 õpetajat, mis on 56% uuritavatest. Märkimist väärib, et kaheksa õpetajat ei kasuta tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks (nelja tegevuse puhul kokku) üldse lasteraamatuid. Tabel 2. Lasteaiaõpetajate vastamise sagedused esitatud tunnetus, - ja õpioskuste arendamise väidetele Tunnetus- ja õpioskuste arendamine. Ei kasuta Kord kuus 2-3 korda 4-5 korda Sagedamini üldse kuus kuus Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks tundma hulga ja suuruse mõisteid Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks tundma ajamõisteid Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks arutlema ja oma seisukohti väljendama Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks ümberjutustamist ja selle läbi arendaks oma kõne oskust Tunnetus- ja õpioskuste arendamisel kasutatavate raamatute näiteid, 41st vastajast tõid välja 26 lasteaiaõpetajat. Kõige sagedamini, (6 korda) mainiti muinasjuttu Kolm Karu. Üks lasteaiaõpetaja oli nimetanud lasteraamatut Viktor (vt. Joonis 2).

13 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 13 Joonis 2. Lasteaiaõpetajate poolt enim nimetatud lasteraamatud, tunnetus, - ja õpioskuste arendamisel Lasteraamatute kasutamine sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel Kolmandale uurimisküsimusele vastuse saamiseks esitati uuritavatele üheksa väidet, mille sisuks on lasteraamatute kasutamine laste sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel. Ankeetküsitluse tulemusena selgus (vt. Tabel 3), et lasteraamatuid kasutab eesmärkidel, et laps arvestaks teistega ja teeks koostööd kord kuus ja 2-3 korda kuus 19 õpetajat, mis on 46% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 21 õpetajat, mis on 51% uuritavatest. Lasteraamatuid kasutab selleks, et laps õpiks abi osutama ja vajadusel abi küsima kord kuus ja 2-3 korda kuus 21 õpetajat, mis on 51% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 19 õpetajat, mis on 46% uuritavatest. Oma-võõras-ühine tähendusest arusaamise õpetamiseks kasutab lasteraamatuid kord kuus ja 2-3 korda kuus 24 õpetajat, mis on 58% uuritavatest ja 4-5 korda kuus teeb seda 14 õpetajat, mis on 34% uuritavatest. Hea ja halva käitumise vahel vahet tegemist õpetab lasteraamatute abil kord kuus ja 2-3 korda kuus 13 õpetajat, mis on 31% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 27 õpetajat, mis on 65% uuritavatest, kusjuures 10 õpetajat teevad seda sagedamini kui 4-5 korda kuus. Lasteraamatuid kasutab selleks, et laps õpiks mõistma, et inimesed on erinevad kord kuus ja 2-3 korda kuus 24 õpetajat, mis on 58% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 14 õpetajat, mis on 34% uuritavatest. Lasteraamatuid kasutab selleks, et laps õpiks järgima reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme kord kuus ja 2-3 korda kuus 24 õpetajat, mis on 58% uuritavatest ja 4-5 korda

14 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 14 kuus ja enam teeb seda 12 õpetajat, mis on 29% uuritavatest. Viis õpetajat ei kasuta selleks lasteraamatuid. Tabel 3. Lasteaiaõpetajate vastamise sagedused esitatud sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamise väidetele Ei Kord Sageda Sotsiaalsed- ja enesekohased oskused kasuta kuus korda korda mini üldse kuus kuus Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks teistega arvestama ja koostööd tegema Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiksabi osutama ja vajadusel küsima Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks aru saama omavõõras-ühine tähendus Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps teeks vahet hea ja halva käitumise vahel Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps mõistaks, et inimesed võivad olla erinevad Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks järgima kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisenorme Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: arutleme lastega mis tundeid raamatu tegelased tundsid ja mis tunded neil juttu kuulates tekkisid Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: arutleme lastega kaastunde (empaatia) teemadel elusolendite kannatuste puhul Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps oskaks lahendada probleeme, konflikte ja saavutada enesekontrolli

15 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 15 Lastega arutleb selle üle, mis tundeid raamatu tegelased tundsid ja mis tunded neil juttu kuulates tekkisid kord kuus ja 2-3 korda kuus 16 õpetajat, mis on 39% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 25 õpetajat, mis on 60% uuritavatest. Lastega arutleb lasteraamatute põhjal kaastunde (empaatia) teemadel elusolendite kannatuste puhul kord kuus ja 2-3 korda kuus 22 õpetajat, mis on 53% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 18 õpetajat, mis on 43% uuritavatest. Lasteraamatuid kasutab selleks, et laps oskaks lahendada probleeme; konflikte ja saavutada enesekontrolli, kord kuus ja 2-3 korda kuus 18 õpetajat, mis on 43% uuritavatest ja 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 18 õpetajat, mis on 43% uuritavatest. Viis õpetajat ei kasuta selleks lasteraamatuid. Sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel ei kasuta kõigi tegevuste puhul lasteraamatuid üldse 22 õpetajat (vt. Joonis 3). Joonis 3. Lasteaiaõpetajate hinnangud lasteraamatute kasutamisele välja toodud sotsiaalsete- ja enesekohaste oskuste eesmärkidele

16 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 16 Sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel kasutatavate raamatute näiteid, 41st vastajast tõid välja 28 lasteaiaõpetajat. (vt. Joonis 4). Vastanutest 6 lasteaiaõpetajat oli nimetanud Sipsik. Lasteraamatud Naeris, Minu tunded ja Sööbik ja Pisik oli märkinud 4 lasteaiaõpetajat. Joonis 4. Lasteaiaõpetajate poolt enim nimetatud lasteraamatud, tunnetus, - ja õpioskuste arendamisel Arutelu Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava seab koolieelsete lasteasutuste ette ülesande arendada laste üldoskusi. Üldoskuste alla kuuluvad mängu, - tunnetus, - õpi, - sotsiaalsed, - ja enesekohased oskused (Koolieelse lasteasutuse,2008). Koolieelsetel lasteasutustel on vabadus valida milliste meetmete abil nad laste üldoskusi arendada püüavad. Mitmed autorid on leidnud lasteraamatute kasutamise positiivset mõju laste üldoskuste arengule (Adamo et al., 2008; Feuerverger, 2010 & Pullman, 2010). Käesoleva uuringu tulemused näitavad, et kõik uuritud kahe lasteaia töötajad kasutavad lasteraamatuid laste üldoskuste arendamisel, tehes seda erinevate üldoskuste puhul erineva sagedusega. Esimesele uurimisküsimusele vastuse saamiseks esitati uuritavatele kaks väidet laste mänguoskuste arendamise kohta lasteraamatute abil. Varasemate uuringute põhjal on väidetud, et lasteraamatud aitavad arendada mänguoskusi (Samuelsson & Johansson, 2004). Sellele tuginedes saab positiivsena märkida, et kõik uuritud lasteaiaõpetajad (41 õpetajat) kasutavad lasteraamatuid laste mänguoskuste arendamiseks suunates lapsi mängima

17 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 17 lasteraamatutest pärit situatsioone ja 40 õpetajat kasutab rollimänge raamatute põhjal. Võrreldes nimetatud tegevuste kasutamise sagedust kord kuus ja 2-3 korda kuus sagedusega 4-5 korda kuus ja enam, saab öelda, et 70% (29 õpetajat) uuritavatest kasutab enda hinnangute järgi lasteraamatuid mänguoskuste arendamisel kord ja 2-3 korda kuus ning 70 % (29 õpetajat) uuritavatest kasutab kord ja 2-3 korda kuus rollimänge. Kui optimaalne on taoline sagedus, peaksid selgitama edasised uuringud. Teisele uurimisküsimusele vastuse saamiseks esitati uuritavatele neli väidet laste tunnetus, - ja õpioskuste arendamise kohta lasteraamatute abil. Analüüsides uurimistulemustes laste tunnetus, - ja õpioskuste arendamiseks kasutatavate tegevuste kasutamise sagedust kord kuus ja 2-3 korda kuus sagedusega 4-5 korda kuus ja enam, saab esile tuua lasteaiaõpetajate poolt esitatud suuremat sagedust, 4-5 korda kuus ja enam vastuste puhul, mis puudutavad ümberjutustamise õpetamist lasteraamatute abil ja selle läbi laste kõne oskuse arendamist (23 õpetajat, mis on 56% uuritavatest). Analüüsil selgus, et lasteraamatuid kasutatakse ajamõistete õpetamiseks vähemalt kord kuus (7 õpetajat), arutlemise ja oma seisukohtade väljendamise õpetamiseks vähemalt kord kuus (5 õpetajat) ja ümberjutustamise õpetamiseks ja selle läbi oma kõne oskuse arendamiseks vähemalt kord kuus (7 õpetajat). Rõhutamist väärib ka tulemus, et kaheksa õpetajat ei kasuta tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks (nelja tegevuse puhul kokku) üldse lasteraamatuid. Antud tulemused tekitab küsimuse sellest, kas õpetamisvaldkond, mis puudutab tunnetus ja õpioskuste arendamist lasteraamatute abil ei vajaks lasteasutustes laiemat propageerimist. Kolmandale uurimisküsimusele vastuse saamiseks esitati uuritavatele üheksa väidet, mille sisuks on lasteraamatute kasutamine laste sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel. Analüüsides uurimistulemustes laste sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamiseks kasutatavate tegevuste kasutamise sagedust saab esile tuua suuremat sagedust vastuste puhul, mis puudutavad väidet: Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps teeks vahet hea ja halva käitumise vahel. 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 27 õpetajat, mis on 65% uuritavatest, kusjuures tuleb rõhutada, et 10 õpetajat teevad seda sagedamini kui 4-5 korda kuus. Saadud tulemus näitab, et uuritud õpetajad tähtsustavad väärtuskasvatuse valdkonda kuuluva mõiste hea-halb õpetamist. Samuti saab esile tuua lasteaiaõpetajate poolt esitatud suuremat sagedust (enam kui pooled vastajatest), 4-5 korda kuus ja enam vastuste puhul, mis puudutavad väidet: Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: arutleme lastega mis tundeid raamatu tegelased tundsid ja mis tunded neil juttu kuulates tekkisid. 4-5 korda kuus ja

18 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 18 enam teeb seda 25 õpetajat, mis on 60% uuritavatest. Ka väite: Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks teistega arvestama ja koostööd tegema: puhul on näha vastuste suuremat sagedust, 4-5 korda kuus ja enam teeb seda 21 õpetajat, mis on 51% uuritavatest. Käesoleva töö autor peab oluliseks rõhutada uurimistulemust kus 5 õpetajat ei kasuta üldse lasteraamatuid ei selleks, et laps õpiks järgima kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme kui selleks, et laps oskaks lahendada probleeme; konflikte ja saavutada enesekontrolli. Selline tulemus viitab võimalusele, et paljudel lasteaiaõpetajatel puuduvad kas teadmised ja oskused või huvitatus selle kohta kuidas nimetatud teemasid lasteraamatute abil käsitleda. Mis puudutab raamatuid, mida lasteaiaõpetajad nimetasid, siis tundub huvitavana märkida muinasjuttude tagasihoidlikku esindatavust, (13 õpetajat), samal ajal, kui mitmed autorid, (Danilewitz, 1991 & Bettelheim, 2007) rõhutavad muinasjuttude olulisust laste arengus. Selgus ka, et 12 lasteaiaõpetajat kasutab mängu, - sotsiaalsete, - ja enesekohaste oskuste arendamisel raamatut Sipsik ning Kolm põrsakest on nimetanud 12 korral mängu, - tunnetus, - ja õpioskuste arendamisel. Käesoleva töö piiranguks on tagasihoidlik valim (41 õpetajat). Autor rõhutab, et kuna käesolevas uuringus on tegemist mugavusvalimiga, siis kehtivad autori poolt esitatud arvamused ja ettepanekud vaid uuritud õpetajate kohta. Samas oleks huvitav uurida antud temaatikat laiemalt juhuslikku valimit kasutades, paljudes Eesti lasteaedades, et leida, kui sagedasti neis lasteraamatuid kasutatakse laste üldoskuste arendamiseks. Tänusõnad Töö autor tänab oma juhendajat, Heiki Kripsi väga toetava ja abistava suhtumise eest. Suured tänud kuuluvad ka pereliikmetele, kes kinkisid aega minu bakalaureusetöö koostamisel. Autorsuse kinnitus Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega.

19 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 19 Kasutatud kirjandus Adamo, S., Adamo Serpieri,S., De Falco, R., Di Cicco, T., Foggia, R., Giacometti, P & Siani, G. (2008). Tom Thumb in hospital: The fairy tale workshop in a paediatric oncology and haematology ward. Psychodynamic Practice, 14, Almann, S. (2003). Laps ja Tunded. Emotsionaalsest kasvatusest lasteaias. K. Hellerma (Toim), Tea ja Toimeta, 22. Kirjastus Ilo. Bettelheim, B. (2007). Muinasjuttude võlujõud. Tartu: Atlex Danilewitz, D. (1991). The meaning and importance of fairy tales. Early Child Development and Care. 75(1), Elia, I., Van den Heuvel-Panhuizen, M., & Georgiou, A. (2010). The Role of Pictures in Picture Books on Children's Cognitive Engagement with Mathematics. European Early Childhood Education Research Journal, 18(3), Evans, J. (2014). This is Me : developing literacy and a sense of self through play, talk and stories. Education 3-13: International Journal of Primary, Elementary and Early Years Education, 40(3), Feuerverger, G. (2010). Fairy tales and ohter stories as spiritual guides for children of war: an auto- ethnographic perspective. International Journal of Children`s Spirituality, 15(3), Fox Eades, J. (2005). Classroom tales: Using Storytelling to Build Emotional, Social and Academic Skills across the Primary Curriculum (pp.11-33). London, GBR: Jessica Kingsley Publishers. Guroian, V. (2002). Tending the Heart of Virtue : How Classic Stories Awaken a Child's Moral Imagination. Cary, NC, USA: Oxford University Press. Külastatud aadressil: Hubbard, Julie A. & Coie, John D. (1994). Emotional Correlates of Social Competence In Children's Peer Relationships. Merrill-Palmer Quarterly, 40(1). Lasteaed Helika õppekava ( ). Külastatud aadressil Iosebadze, T. (2010). Teaching of problem solving as a component of fairy-tale cognitive behavioral therapy (FCBT). European Psychiatry, 25, p Irmagard, T. (1988). The Importance of Metaphors in Fairy Tales in Promoting Egostrength Values and Well-Being. Külastatud aadressil: g+egostrength+values+and+well-being&id=ed303801

20 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 20 Kaminiski, R. (2000). Using Multicultural Cinderella Books To Engage Students in Comprehension Strategies. Classroom Connections. Council Connections, Keat, Jane B. & Wilburne, Jane M. (2009). The impact of storybooks on kindergarten children`s mathematical achievement and approaches to learning. US-China Education Review, 6(7), Külastatud aadressil Kikas, E. (2008). Tunnetusprotsesside areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 19-34). Tartu: TÜ Kirjastus. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Külastatud aadressil Krusten, R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar Kuressaare Pargi lasteaia õppekava (s.a.). Külastatud aadressil Kurik, K. (2012). Lasteaiaõpetajate arvamused lasteraamatute kasutamisest laste kooliks ettevalmistamisel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Lasteaed Helika õppekava ( ). Külastatud aadressil Lasteaed Naeratus õppekava (2008). Külastatud aadressil Mantzicopoulos, P. & Patrick, H. (2011). Reading Picture Books and LearningScience: Engaging Young Children With Informational Text. Theory Into Practice, 33(4), McClellan, Diane E. & Katz, Lilian G. (2001). Assessing Young Children's Social Competence. Early Childhood and Parenting Collaborative, Article, Külastatud aadressil McKeny, S. T. & Foley, D.G. (2012). Tales, Tasks, Tools, and Talk. Teaching children mathematic, 19(5), Mitt, M. (2012). Väärtuskasvatus tarkuse hoidise abil. MTÜ Väärtuskoolitus: OÜ Print Best Trükikoda. Newton, R. (2010). Teaching Self-esteem through fairy tales. Külastatud aadressil: airy+tales%22++teacher&ots=wvpim9yrke&sig=_fr-tlxan2-rrseiymvuhxvbte&redir_esc=y#v=onepage&q=%22fairy%20tales%22%20%20teacher&f=false Niilo, A. & Kikas, E. (2008). Mäng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk ). Tartu: TÜ Kirjastus.

21 Lasteraamatud laste üldoskuste arendamisel 21 Oona, A. (2001). Muinasjuttudel baseeruv õppetsükkel. A. Kons, & M. Mänd (Toim), Tea ja Toimeta, 18, (lk 34-40). Kirjastus Ilo. Oru lasteaed Mesimumm õppekava (2004). Külastatud aadressil Padrik, M. & Hallap, M. (2008). Keel ja kõne: Kuulamine ja kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk ). Tartu: TÜ Kirjastus. Palu, A. (2008). Matemaatika. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk ). Tartu: TÜ Kirjastus. Phillips, E. & Sturm, B. (2013). Do Picture Books About Starting Kindergarten Portray the Kindergarten Experience in Developmentally Appropriate Ways? Early Childhood Education J, 41(6), Pullman, P. (2011). Imaginary friends. New Statesman, nr Saarits, Ü. (2008). Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 79-90). Tartu: TÜ Kirjastus. Samuelsson, I. & Johansson, E. (2004). Play and learning- inseparable dimensions in preschool practice. Early Child Development and Care, 176(1), Tallinna lasteaed Kristiine õppekava (2012). Külastatud aadressil Tigas, E. (2006). Lastekirjanduse kasutamine Põlvamaa koolieelsete lasteasutuste õppe, - ja kasvatustöös. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Tulviste, T. (2008). Kõne areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 39-51). Tartu: TÜ Kirjastus. Tropp, K. & Mägi, K. (2008). Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk ). Tartu: TÜ Kirjastus. Tropp, K. & Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 53-75). Tartu: TÜ Kirjastus.

22 Lisa 1 Lugupeetud lasteaiaõpetaja! Tänapäeval hinnatakse lasteraamatute kasutamist õppe- ja kasvatustöös üha enam. Lasteraamatuid jagatakse pildiraamatuteks, muinasjuttudeks, populaarteaduslikuks kirjanduseks ehk teabekirjanduseks, illustreeritud tekstideks. Oma bakalaureusetöö raames uurin seda kui palju ja milliseid raamatuid lasteaiaõpetajad kasutavad laste üldoskuste arendamisel. Uurimuse läbiviimiseks olen koostanud ankeedi, millele vastamine on anonüümne. Tagasiside soovi korral saab minuga ühendust võtta e- maili aadressil: AITÄHH! Hellika Lääts Palun hinnake algjärgnevaid väiteid ning märkige ringiga või ristiga see number mis näitab kui sagedasti te lasteraamatuid allpool nimetatud eesmärkidel lasteaias kasutate. Kasutan lasteraamatuid laste mänguoskuse arendamiseks: Suunan lapsi mängima lasteraamatutest pärit situatsioone Kasutan lasteraamatuid laste mänguoskuse arendamiseks: Suunan lapsi mängima lasteraamatutest pärit erinevaid rolle Olen kasutanud järgmisi lasteraamatuid laste mänguoskuse arendamiseks:

23 Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks tundma hulga ja suuruse mõisteid Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks tundma ajamõisteid Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks arutlema ja oma seisukohti väljendama Kasutan lasteraamatuid laste tunnetus- ja õpioskuste arendamiseks: et laps õpiks ümberjutustamist ja arendaks selle kaudu oma kõne oskust Olen kasutanud järgmisi lasteraamatuid laste õpetamisel:

24 Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks suhtlemisel teistega arvestama ja koostööd tegema Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks teistele abi osutama ja vajadusel abi küsima Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps saaks aru oma-võõras-ühine tähendusest Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps teeks vahet hea ja halva käitumise vahel Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps mõistaks, et inimesed võivad olla erinevad

25 Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps õpiks järgima kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: arutleme lastega mis tundeid raamatu tegelased tundsid ja mis tunded neil juttu kuulates tekkisid Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: arutleme lastega kaastunde (empaatia) teemadel elusolendite kannatuste puhul Kasutan lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks: et laps oskaks lahendada probleeme, konflikte ja saavutada enesekontrolli Olen kasutanud järgmisi lasteraamatuid laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks

26 Taustandmed Palun märkige ristikesega Kui suur on Teie tööstaaž koolieelse lasteasutuse õpetajana? o Alla 3 aasta o 4-6 aastat o 7-9 aastat o Üle 10 aasta o Muu... Mis vanuses lastega Te töötate? o 2-3 aasta vanused o 4-5 aasta vanused o 6-7 aasta vanused o Muu

27 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Hellika Lääts (sünnikuupäev: ) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose LASTERAAMATUTE KASUTAMINE LASTE ÜLDOSKUSTE ARENDAMISEL KAHE PÕLTSAMAA LASTEAIA NÄITEL, mille juhendaja on Heiki Krips, 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tartus/Tallinnas/Narvas/Pärnus/Viljandis (kuupäev)

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

TOILA LASTEAED NAERUMERI ÕPPEKAVA Kinnitanud: a. Martin-L. Rytberg Juhatuse esimees Lasteaed OÜ Toila 2018

TOILA LASTEAED NAERUMERI ÕPPEKAVA Kinnitanud: a. Martin-L. Rytberg Juhatuse esimees Lasteaed OÜ Toila 2018 TOILA LASTEAED NAERUMERI Kinnitanud: 04.12.2018.a. Martin-L. Rytberg Juhatuse esimees Lasteaed OÜ Toila 2018 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 3 2 LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA 3 2.1 Üldinfo 3 2.2 Visioon ja missioon

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tallinna Linnupesa Lasteaia õppekava

Tallinna Linnupesa Lasteaia õppekava TALLINNA LINNUPESA LASTEAIA Õ P P E K A V A SISUKORD 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 4 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID... 5 3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED... 6 4. LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED...

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

RAKVERE LASTEAED TRIIN ÕPPEKAVA

RAKVERE LASTEAED TRIIN ÕPPEKAVA Õppekava kinnitatud 09.september2009a juhataja käskkirjaga nr 1-1/16 Muudatused kinnitatud 27.05 2010 juhataja käskkirjaga nr 1-1/13 Muudatused kinnitatud 14.12.2011 juhataja käskkirjaga nr 1-1/33 Muudatused

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Helena Falilejev Väärtuste õpetamine muinas

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Helena Falilejev Väärtuste õpetamine muinas Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Helena Falilejev Väärtuste õpetamine muinasjutu kaudu 6-aastastele lasteaia lastele Bakalaureusetöö

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017

ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017 ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017 Teadusartikkel Autio, O., & Soobik, M. (2017). Technological knowledge and reasoning

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

TALLINNA KOMEEDI LASTEAED ÕPPEKAVA TALLINN 2009

TALLINNA KOMEEDI LASTEAED ÕPPEKAVA TALLINN 2009 TALLINNA KOMEEDI LASTEAED ÕPPEKAVA TALLINN 2009 SISUKORD Sisukord LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 3 LAPSE ÜLDOSKUSED JA NENDE ARENG... 4 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS... 16 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Kristi Vinter MEEDIAMÄNGUD LASTEAIAS Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses

Kristi Vinter MEEDIAMÄNGUD LASTEAIAS Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses Kristi Vinter MEEDIAMÄNGUD LASTEAIAS Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses Autor: Kristi Vinter Retsensent: Kaire Kollom Toimetaja:

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS KINNITATUD Tallinna Padriku Lasteaia direktori käskkirjaga nr. 1-1/2 31.05.2013 LISA 1 TALLINNA PADRIKU LASTEAIA ÕPPEKAVA Tallinn 2013 Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Microsoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord

Microsoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISTE KORD NARVA 6. KOOLIS I. Üldsätted. I.1.Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud klassijuhataja, õpilase ja vanemate (seadusliku esindaja, edaspidi - vanem) vestlus,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

MergedFile

MergedFile Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist

Rohkem

Lasteaed-Algkooli õppekava on Raikküla Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise alusdokument, mis põhineb alusharid

Lasteaed-Algkooli õppekava on Raikküla Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise alusdokument, mis põhineb alusharid KERGU LASTEAED-ALGKOOLI ALUSHARIDUSE ÕPPEKAVA SISUKORD Kergu Lasteaed Algkooli õppekava A. LASTEAED... 3 1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED NING EESMÄRGID... 3 1.1 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID...

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise

Rohkem