2/20/2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerija

Save this PDF as:
Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "2/20/2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerija"

Väljavõte

1 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerijad Pöördume teie poole kodanikuühendusest Eesti Metsa Abiks (EMA), et saada rohkem informatsiooni Riigikokku kandideerijate seisukohtadest metsa majandamise ja kaitse osas. Oleme väga tänulikud, kui võtate aega meie küsimustele vastamiseks. Vastused palume saata hiljemalt 11. veebruari südaööks, et jõuaksime teiepoolset tagasisidet analüüsida ja kodanikuühenduse infokanalites levitada. Oleme jaotanud küsimused selguse huvides kahte teemaplokki, saamaks tagasisidet nii konkreetsete metsanduslike ettepanekute kui üldisemate seisukohtade osas. Esimene plokk käsitleb meie poolt algatatud ja hetkel allkirjade kogumise faasis olevat Rahvaalgatuse petitsiooni Lageraied ajalukku! Sellega kaasnevad ettepanekud jõuavad otsustamiseks uute ametisse valitavate Riigikogu saadikute laudadele. Ehk väärib ka märkimist, et juba praegusel hetkel on tegu Rahvaalgatuse portaalis kõigi aegade jooksul enim hääli saanud petitsiooniga, ning allkirju lisandub ka paberkandjal. Teine teemaplokk puudutab bioenergeetikat, kliimamuutusi, raiemahtusid, säästvat metsandust, jahindust ja keskkonnateenuseid, kaardistamaks teie üldist positsiooni nendes väga aktuaalsetes ja olulistes, meie metsa kui ressursi suhtes määrava tähtsusega küsimuste juures. Küsimuste vastused on kandidaatidele ülesande kergendamise huvides ning infoselguse mõttes antud valikuvariantidena, aga mõne küsimuse puhul võib vajadusel märkida ka mitu valikuvarianti või lisada uue, isikliku selgituse. Üle õige vastusevariandile või variantide võib tõmmata näiteks markerijoone (text highliht) või kasutada mõnda muud markeerimisviisi. EMA tänab teid meie küsimustikule pühendatud tähelepanu ja aja eest! address * 1/22

2 1. Mis ulatuses toetate EMA ettepanekut vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel? Põhjendus (kokkuvõtlikult): riigimetsa ja erametsa staatus on erinevad, sest erametsades tuleb leida tasakaalupunkt omaniku huvi ja avaliku huvi vahel. Riigimets on samas puhtalt avaliku huvi objekt, arvestades, et rahvas on kõrgeimaks riigivõimu kandjaks ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalik asutus, millel on sellest lähtuv kohustus tegutseda avalikkuse huvides. Küsitlused on näidanud, et Eesti rahvas väärtustab metsa ökoloogilisi, süsinikku siduvaid, rekreatiivseid ning kultuurilisi väärtusi puidutulust kõrgemalt. EMA leiab, et rahva väärtusahel peaks kajastuma ka riigimetsa majandamise viisides. Toetan täielikult Lageraielangi maksimumsuurust võiks langetada metsa parema uuenemise ja elurikkuse säilimiseks 5 hektarile Lageraielangi maksimumsuurust võiks langetada metsa parema uuenemise ja elurikkuse säilimiseks 3 hektarile Praegune lageraielangi maksimumpindala on piisav Leian, et lageraielangi maksimumpindala võiks veelgi suurendada 2/22

3 2. Mis ulatuses toetate EMA ettepanekut lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel?põhjendus (kokkuvõtlikult): praegune uuenenuks lugemise süsteem võimaldab suurte lagealade teket, kuna seadused lubavad raiuda uuenenud metsa kõrvale uue langi. Seepärast on EMA välja pakkunud, et metsa võiks nii riigi- kui erametsades uuenenuks lugeda paraja latimetsa eani jõudes. Metsanduslikus mõttes tähendab latimets metsa, mis on täiusega üle 30% ja mille keskmine rinnasdiameeter on 6 12 cm, keskmine vanus aga alla poole küpsusvanusest. Põhimõtteliselt tähendab see noort, üle pea ulatuvat metsa, mida ka silma järgi juba metsaks saab nimetada. Toetan täielikult Metsa uuenemise tingimusi peaks metsade parema kaitse ja uuenemise tagamiseks parandama, aga tuleb täiendavalt konsulteerida erialateadlaste, sh ökoloogidega Metsade uuenemise praegused nõuded on piisavad 3. Kas toetate EMA ettepanekut piirata oluliselt raietegevust ja - meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel? Põhjendus (kokkuvõtlikult): nii keskkonnakaitseorganisatsioonid kui tavavaatlejad on osutanud üha sagenevale raietegevusele piiranguvööndi kaitsealadel ning muudatustele Metsa majandamise eeskirjas, mis on kaitsealadel raiumist otseselt soodustanud. Maastikuökoloog Anneli Palo soovitab kaitsealad paarikümneks aastaks ülepea rahule jätta, kuna hetkel pole neil aladel tegemist piisavalt vana metsaga. See tähendab, et sagenenud raiete protsess neis piirkondades tuleb tagasi pöörata ning kindlasti ei tohiks lubada laialdasi lageraieid looduskaitsealadel. Toetan täielikult Toetan ettepaneku põhjalikku kaalumist Ei toeta 3/22

4 4. Mis ulatuses toetate EMA ettepanekut kehtestada kogu riigis 4-kuune (märtsi algusest juuni lõpuni) raierahu?põhjendus (kokkuvõtlikult): üldise 4-kuuse raierahu idee pakkusid viis keskkonna- ja teadusorganisatsiooni välja juba üheksateist aastat tagasi. Ka traditsiooniliselt on raietööde tegemise aeg talvel. Raierahu pidamise eeliseks oli nii linnustiku ja loomastiku kaitse kui ka parem puidukvaliteet, juurepessi leviku tõkestamine ja mullakaitse. Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ja hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust. Lindude ja nende liigirikkuse hoidmine Eestis mõjutab linnupopulatsioone üle kogu maailma. Toetan täielikult Toetan 3-kuuse (aprillist juuni lõpuni või maist juuli lõpuni) raierahu kehtestamist Toetan ettepaneku põhjalikku kaalumist Ei toeta 4/22

5 5. Kas toetate EMA ettepanekut inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad?põhjendus (kokkuvõtlikult): igal aastal hävitatakse ja rüvetatakse Eestis metsade majandamise kaudu kuni 600 ha hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku. Pühapaikade spetsialisti Ahto Kaasiku arvutuste kohaselt raiutakse pühadest metsadest igal aastal kuni tihumeetrit puitu, kusjuures RMK osa on selles vastavalt 90 hektarit ja tihumeetrit. Kuivõrd Eesti seadustes puudub loodusliku pühapaiga mõiste, ei ole need kaitstud terviklike sakraalobjektidena, vaid leiavad kaitset kitsalt arheoloogilise (materiaalse) pärandina või siis loodusväärtusena, mis võimaldab aga teatavat majandustegevust isegi kaitse alla võetud pühapaikades. Looduslike pühapaikade rüüstamine on vastuolus ka FSC säästliku metsamajandamise nõuetega. Toetan täielikult Toetan pühapaikade inventeerimist, aga mitte riikliku kaitse alla võtmist Ei toeta 5/22

6 6. Mis ulatuses toetate EMA ettepanekut järelejäänud looduslikud vooluveekogud koos ümbritsevate aladega kaitse alla võtta ning alustada riigimaal kuivendussüsteemide sulgemist?põhjendus (kokkuvõtlikult): mets pole mitte ainult lindude, loomade ja taimede elukooslus, vaid ka veeringluse osa ning vee kvaliteedi määraja. Liigse metsakuivendamise käigus on hävinud 95% meie metsade looduslikest vooluveekogudest. Juba ainuüksi see peaks olema piisav argument, et hoida neid metsaojasid ja -jõgesid, mis meile veel jäänud on. Ka on metsanduslik käibetõde, et kuivendamine soodustab nii metsatulekahjusid, metsakahjurite levikut kui tuulemurdu. Ka kliima soojenemise protsess hoogustab neidsamu ilminguid, seetõttu võib kuivendatud aladel eeldada kumulatiivse ehk kuhjuvatest mõjudest tingitud efekti tekkimist. Toetan täielikult Toetan järelejäänud looduslike vooluveekogude kaitse alla võtmist Toetan kuivendussüsteemide sulgemist riigimaal, aga mitte täies mahus Toetan ettepaneku põhjalikku kaalumist Ei toeta 6/22

7 7. Kas toetate EMA ettepanekut võimaldada majanduslikult vähekindlustatud inimestele riigimetsast eelisjärjekorras ning vastuvõetava hinnaga küttepuid osta?põhjendus (kokkuvõtlikult): riigimets peab teenindama esmajärjekorras rahvast, see tähendab kohalikke elanikke. Praegusel hetkel tõstavad Euroopa Liidu taastuvenergiatoetused, mis on mitmel põhjusel terve Euroopa kliimapoliitika häbiplekiks, kunstlikult küttepuu hinda, mis seab majanduslikult vähemkindlustatud inimesed üha raskemasse olukorda. Kuna intensiivse metsaraiumise põhjuseks pole meie hinnangul mitte kohalike inimeste puiduvajadus, vaid liiga suureks paisutatud tööstuse varundamine, siis leiame, et kohalike metsade kogukonnametsadena majandamine ja piirkonna elanikele vastuvõetava hinnaga küttepuude võimaldamine tuleb säästva metsanduse eesmärkidele kasuks, aga mitte kahjuks. Toetan täielikult Toetan ettepaneku põhjalikku kaalumist Ei toeta II Metsanduse perspektiivid biomass, kliimamuutused, raiemahud, jahindus ja keskkonnateenused. Kuidas edasi? 1. Biomassi kasutamine Probleemi sisu: praegusel hetkel on Eesti juhtivaks taastuvenergiaharuks biomassienergeetika, ning selles kasutatakse keskmiselt 7 miljonit tihumeetrit meil raiutavast puidust. Euroopa autoriteetseim teadlasühendus EASAC on kritiseerinud Euroopa Liidu bioenergiapoliitikat kui meie kliimaeesmärkidele mittevastavat. Nimelt on puidu põletamise süsinikuheide fossiilkütuste omast kõrgem, ning samuti nõuab bioenergeetika viljelemine äärmiselt suurt maa-ala, väites "puud kasvavad tagasi ja taasseovad nii süsiniku" pole aga arvestatud ajalise teguriga, st ajaga, mis puul kasvamiseks läheb. Samuti on nii metsanduse arengukava algatamisdokument kui ka alusuuringu vahearuande kokkuvõte viidanud kon iktile Euroopa Liidu energiapoliitika ja metsapoliitika vahel. Üks neist soosib bioenergeetikat, teine aga pigem kestvustooteid. Alusuuringu vahearuandes leiti, et suund tuleb võtta kestvustoodete osakaalu suurendamise poole. Hetkel kasutatakse bioenergeetikas aga ka puitu, mida saaks kasutada muul otstarbel. Samuti kergitavad taastuvenergiatoetused küttepuude hinda. 7/22

8 Kas teie hinnangul peaks biomassi säästlikkuse kriteeriumite tõstmisega poliitilises plaanis rohkem tegelema? Peab Ei tea probleemist piisavalt Ei pea Milliste kriteeriumite alusel varutud biomass on teie hinnangul säästlik? Kasutatakse vaid tööstusjääke ja raiejäätmeid Kasutatav biomass ei tohi pärineda looduskaitsealadelt, vääriselupaikadest või looduslikest pühapaikadest ega tohi olla muul moel ebaeetiliselt varutud (näiteks soodustades jätkusuutmatut puidukasutust ja liigirikkuse pidevat kahanemist) Kasutatavat biomassi varutakse vaid lähiümbrusest (mitte kaugemalt kui 160 km) Biomassi kasutatakse kõrge efektiivsusega koostootmisjaamades (90% kasuteguriga) Milliseid meetmeid rakendaksite, et tagada Eestis varutud puidulise biomassi võimalikult suur säästlikkus (rangemad toetuste kriteeriumid, puidu süsinikumaks vm)? Rangemad toetuste kriteeriumid (sealhulgas piirangud sellele, kui kaugelt biomass on varutud) Puidu süsinikumaks 8/22

9 Kuivõrd olete teadlikud metsast varutava biomassi ja metsade mullastiku vaesestumise omavahelistest seostest? Leian, et biomassi liigne metsast välja toomine (hakkepuidu, liigsete lageraiete jms näol) põhjustab metsade mullastiku ulatuslikku vaesumist ning metsa tuleks jätta rohkem biomassi (lamapuidu, säilikpuude jms) näol, tagamaks nii metsamuldade jätkusuutlikkuse ja ökoloogilise liigirikkuse Olen seostest vähe teadlik ning leian, et probleem vajab lähemat uurimist See küsimus ei paku mulle huvi Leian, et biomassi metsast välja toomine ei muuda metsade mullastikku vaesemaks Kas peate biomassi taastuvenergeetiliseks lahenduseks põlevkivilt ja fossiilkütustelt üleminekul? Puiduga pole võimalik asendada maailma energiavajadust fossiilkütustelt üle minemise protsessis, pealegi on biomassi põletamisel samuti suur süsinikuemissioon, seega ei saa biomassi fossiilkütuste kliimasõbralikuks alternatiiviks pidada Puidu üha laialdasema kasutamisega energiasektoris kahjustame metsade bioloogilist mitmekesisust, mille tagajärjel aitame kaasa metsaliikide olukorra halvenemisele, liigirikkuse hoidmine on aga sama oluline kui emissioonide vähendamine Puit on sobilik, taastuvenergeetiline lahendus põlevkivi ja teiste fossiilkütiste asendamisel Biomassi kasutamine aitab seista vastu kliimamuutustele Biomassi kasutamine ei halvenda liikide olukorda Biomassist energia tootmine ei tohiks saad üleraie õigustuseks. 9/22

10 Kas peate tselluloosiga plastiku asendamiste jätkusuutlikuks ja tulevikku vaatavaks alternatiiviks? Leian, et tselluloosi juurde tootmise asemel võiks keskenduda pakendite vähendamisele ja nende taaskasutamisele Tselluloosi suurtootmine on iganenud, keskkonda saastav ja metsi kahjustav tööstusharu Leian, et plastmassi on võimalik asendada just tselluloosist pakendite laialdasema tootmisega Moodne tselluloositööstus ei saasta keskkonda ega hävita metsi 2. Kliimamuutuste pidurdamine Probleemi sisu: ikka enam võrreldakse käesolevat kliima ja elurikkuse kriisi sõjalise väljakutsega ning ärgitatakse ka vastavalt reageerima. Ka metsade ja nende tervise seisukohast on kliima võimalikult stabiilsena hoidmine äärmiselt tähtis, lisaks levib ka erinevaid teooriaid metsade eneste rollist süsinikuringes ja sellest, milliseid otsuseid metsapoliitikas tuleks kliimamuutuse pidurdamiseks teha. Seepärast on tekkinud ka kaks vastandlikku leeri, kellede hulgast ühed väidavad, et metsi peaks süsinikusidumise suurendamiseks kiiremini raiuma ja uuendamine, teised seevastu leiavad, et kuna kliimamuutustele tuleb reageerida kiiresti (uuemate andmete kohaselt peab lähema 12 aasta jooksul emissioonide vähendamiseks olulisi muudatusi läbi viima), siis peab vanu metsi hoopis hoidma, sest nende raiumisel vallanduks süsinik kiiresti ja suurema süsinikusidumisvõimega metsad areneks välja alles 8-15 aasta jooksul, mis tähendab aga, et soovitud efekti saavutamiseks on liiga hilja. Lisaks seostatakse kliimamuutustega kohanemist ka elurikkuse kiire kadumise kriisiga, ökoloogilise liigirikkuse säilitamiseks on aga samuti vaja vanu, puutumatuid loodusmetsi ning terviklikku rohevõrgustikku. 10/22

11 Milliseid meetmeid te esmajärjekorras edendaksite, et liikuda Eesti süsinikuneutraalsuse eesmärgi poole? Põlevkivi kasutamisest väljumine Rangemad toetuste kriteeriumid biomassi kasutamisele Süsiniku sidumisest lähtuvad raiepiirangud Autostumist vähendavad meetmed Liha söömise vähendamisele suunavad meetmed Kas toetate pigem seisukohta, et kliimamuutuste pidurdamiseks, nendega kohanemiseks ja temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 2,5 kraadi C järgi, tuleb vanu metsi ja neisse talletunud süsinikku ning elurikkust paremini hoida, või leiate te, et vanu metsi peaks intensiivselt raiuma ja (istikutega) uuendama? Leian, et kliimamuutused on lahutamatult seotud ka elurikkuse kriisiga ning et metsade raiumisel liikide olukord muudkui halveneb ning vallandub ka maapinda talletunud süsinik, mis tähendab, et kliimamuutustega kohanemiseks ja nende pidurdamiseks peab vanu metsi paremini hoidma ning otsima nii energeetikas kui tarbimises säästvamaid lahendusi Ei oska öelda Kliimamuutustega võitlemiseks tuleb vanu metsi hoogsama metsade majandamisega uuendada 11/22

12 3. Raiemahud ja säästev metsandus Probleemi sisu: metsanduse arengukava aastani 2030 probleemikorje faasis hääletati tähtsaimaks probleemiks Tartu Ülikooli juhtivteaduri Asko Lõhmuse esitatud probleem "Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone", ning seda võibki nimetada käimasoleva metsadebati juurprobleemiks. Viimane Keskkonnaministeeriumi tellitud meelsusuuring leidis, et tervelt 77% Eesti rahvast leiab, et raiemahtusid tuleks langetada. Siiski leidub antud küsimuses ka teisitimõtlejaid ning neid, kes leiavad, et antud küsimust on üle tähtsustatud. Rahvale oleks kindlasti abiks teada oma kandidaadi seisukohti selles nende jaoks nii olulises küsimuses. Milline raiemaht oleks teie arvates mõistlik kehtestada Eestis tulevaks kümnendiks? Raiemaht peab kasvama Raiemaht võib jääda samaks Raiemaht peab kahanema, aga täpset numbrit hetkel ei oska välja pakkuda Raiemaht peab kahanema miljonile tihumeetrile aastas, sest (sisestada väljale "Other") Raiemahtudele seatavad piirangud on ebavajalikud Kuidas raiemahtusid teie hinnangul kontrolli alla saada? Vähendada lageraielangi maksimumpindala Lugeda mets uuenenuks alles latimetsa eani jõudmisel Tõsta erinevate puuliikide raievanuseid/raiediameetreid vastukaaluks varasematel aastatel toimunud raievanuste langetamisele Säästliku varu kehtestamine metsaressursile säästva arengu seaduse alusel ning selle kajastumine suurte metsaomandite metsamajandamiskavades 12/22

13 Milline võiks olla Eesti keskmine raiemaht pikemas perspektiivis Raiemahud peavad kogu aeg kasvama Samasugune nagu praegugi Raiemaht peab stabiilselt kahanema Raiemaht peab hüppeliselt kahanema ja tulevikus peame suhtuma oma metsaressurssi säästlikkumalt Kas eelistate pigem lageraiepõhist, kõrgete raiemahtudega ja kvantideedile suunatud intensiivset metsamajandust või valikraiete ja saemeestega teostatavat püsimetsandust, mis on suunatud väiksemale raiemahule, kuid kõrgema väärindamise astme saavutamisele (kasutatakse väärispuitu, valmistatakse palkmaju, mööblit jt pikaajalise kasutuseaga puidust kestvustooteid)? Leian, et püsimetsandust rakendatakse Eestis liiga vähe ning nii Riigimetsa Majandamise Keskuse kui ka erametsaomanike metsades võiks olla rohkem teadmistepõhist ja säästlikku raiet, millest loodaks kvaliteetseid ning püsivaid väärtusi Püsimetsandust võiks rohkem olla, aga sellega sarnases mahus võiks jätkata ka praegu levinud lageraietele ja istutuspõhisele metsauuendusele suunatud metsamajandust Küsimus vajab põhjalikku kaalumist Leian, et praegune metsamajandus sobib meile paremini kui püsimetsandus 13/22

14 Kas eelistate metsade laialdast tagasiistutamist või pooldate võimalusel pigem loodusliku uuenemise soodustamist? Looduslikult uuenenud metsad on ühe- või kaheliigilistest istutatud metsadest vastupidavamad, liigirikkamad ja ka odavamad kasvatada, aga looduslikuks uuenemiseks peavad olema täidetud mitmesugused tingimused, sealhulgas seemneja säilikpuude piisav olemasolu, loodusliku järelkasvu säilitamine jms Looduslik uuenemine ja metsade tagasi istutamine on mõlemad ühtviisi tervitatavad nähtused Looduslik uuenemine on küsitav, metsade tagasi istutamine annab aga kindlama tulemuse ja on seega parem valik Kas peate metsatraktorite (harvesteride ja forvarderide) arvu pidevat kasvu probleemiks ning leiate, et mõistlik oleks sisse seada metsalangetusest ja eelkõige lageraietest elatuvate metsamasinate kvoot vm nende arvu kontrolli all hoidvaid piiranguid, et liiga suur metsatraktorite sissevoog ei põhjustaks meie metsade liigset raiumist? Metsatraktorite arvu peaks vähendama, Eestisse sobiks hinnanguliselt harvesteri ja forvarderi (sobiv vastus sisestada väljale "Other") Metsamasinate ostuks antavatele laenudele peaks sisse seadma rangemad nõuded, kuna tegemist on kogu ühiskonda puudutava vara käitlejatega Metsatraktorite hulgaga pole Eestis probleeme Metsatraktoreid võiks olla veelgi rohkem Puudub teadmine 14/22

15 Kas pooldate rasketele metsatraktoritele saemeeste kasutamist? Professionaalsed saemehed on alati parem alternatiiv metsaharvesterile, sest ta kahjustab metsa mullastikku ning teiste puude juuri hoopis vähem Saemeestel on metsaga vahetum kontakt ning neil on võimalik adekvaatsemalt otsustada, millised puud kasvama jätta ja millised mitte Saemeestel on võimalik harvesteridest paremini looduslikult uuenenud alusmetsa säilitada Saemeeste töö väärtustamine ja kasutamine tekitab maapiirkondadesse tunduvalt rohkem pikaajalisi paikseid töökohti kui harvesteride eelistamine (mida tehakse eelkõige majandusliku kokkuhoiu huvides) Saemeeste kasutamine pole mõistlik juhul, kui harvesteri eelistamine on majanduslikult tulusam 4. Jahindus Probleemi sisu: jahindusega seotud küsimused tekitavad probleeme ja lahkarvamusi nii maal kui linnas. Inimesed tunnevad end ebaturvaliselt, kuna alati ei teata, kus jahimehed jahti peavad. Mõned leiavad, et praegune vananenud jahilubade väljastamise ja kontrollimise süsteem võimaldab salaküttimist ning vajaks seepärast reformimist. Teised on jällegi opositsioonis Keskkonnaministeeriumi tööstuslikust metsamajandusest tuleneva seisukohaga, et suurulukeid (põdrad, hirved ja kitsed) peaks üha rohkem küttima, sest nad olevat metsale ja eriti metsanoorendikele kahjulikud. Ka leiavad mitmed loodushoidlikumad ringkonnad, et ka hunti ja karu peaks vähem küttima ning rohkem metsade hea tervise näitajatena väärtustama. 15/22

16 Kas toetate jahinduse avaliku elektroonilise andmebaasi loomist, mille abil oleks ülevaade jahindusest ja jahtide toimumise aegadest ning kohtadest, kütitavate loomade täpsest arvust jne, mis omakorda aitaks muuta jahindust inimestele turvalisemaks, kontrollida salaküttimist ning jälgida olukorda adekvaatsemalt kui praeguse arhailise ning jahimeeste aususest sôltuva pabersüsteemi jätkumisel? Toetan Probleem vajab lähemat uurimist Ei toeta Kas leiate, et suurulukid (kitsed, hirved ja põdrad) on metsanoorendikele ohtlikud kahjurid, kelle populatsiooni jahimehed üha kasvaval määral reguleerima peaksid? Ei leia. Tasakaalustatud jahindus on mõistetav, aga mitte massiline küttimine. Suurulukeid, nagu ka suurkiskjaid (kelle toiduks ongi tihtipeale just ulukid), on meie metsade ökoloogilise terviklikkuse nimel vaja Probleem vajab põhjalikumat analüüsimist, aga üldiselt leian, et jahindust peaks Eestis rohkem reguleerima ja kontrollima Ei oska öelda Suurulukid on metsakahjurid, keda on vaja metsakasvatuse huvides võimalikult suurel määral küttida 16/22

17 Kas leiate, et hundid on lammastele kahjulikud ja nende populatsiooni peaks pidevalt reguleerima, või peaksid lambakarjatajad huntide vastu kaitsemeetmeid rakendama (aedikud jms) ja suurulukeid vähem küttima, et ka kiskjatele rohkem toitu jääks ja nad vähem inimeste karjaloomi ründaksid? Leian, et hunte peaks Eestis paremini hoidma Huntide jahi küsimus nõuab põhjalikumat arutelu Olen rahul seniste jahikvootidega Pooldan huntide enamat jahtimist Kas leiate, et karude populatsiooni reguleerimine peaks püsima praegusel tasemel? Leian, et karusid peaks Eestis paremini hoidma Karude jahi küsimus nõuab põhjalikumat arutelu Olen rahul seniste jahikvootidega Pooldan karude enamat jahtimist Ma ei tea karudest palju Kas leiate, et väikekiskjate (rebased, nugised ja teised) jahtimine võiks parandada neile tundlike metsaliikide (lendoravad, väikelinnud jt) olukorda? Leian, et väikekiskjate jahtimine võib tundlike metsaliikide olukorda parandada Väikekiskjate jahi küsimus nõuab põhjalikumat arutelu Ma ei seosta väikekiskjate jahti tundlike metsaliikide olukorraga 17/22

18 Kas peate salaküttimist Eestis probleemiks, millega tuleb tegeleda, või pigem marginaalseks nähtuseks? Salaküttimine on tõsine probleem, millega pole seni piisavalt tegeletud ja tuleb tegeleda senisest enam Salaküttimine on probleem, mis vajab tähelepanu, aga seda ei maksa ka üle tähtsustada Salaküttimine väärib lähemat uurimist ja seejärel saab langetada täpsemaid otsuseid Salaküttimine pole Eestis probleemiks 5. Keskkonnajärelvalve Probleemi sisu: riigi keskkonnateenistustele on usaldatud Eestimaa hoidmine, aga samas on üha laiemal osapoolte ringil tekkinud küsimusi nii Keskkonnaameti kui Keskkonnainspektsiooni, samuti neid juhtiva Keskkonnaministeeriumi pädevuse kohta meie maa keskkonnaressursside jätkusuutliku haldamise ja järelvalve teostamises. Milliseks hindate Eesti keskkonnajärelevalve hetkeolukorda ning kuidas tõhustaksite puudujääkide ilmnemisel selle tööd? Keskkonnajärelvalve tõhusasse toimimisse tuleb rohkem tähelepanu suunata Probleem vajab lähemat uurimist Kõik toimib hästi 18/22

19 Kas Keskkonnaamet suudab keskkonnaressursse säästlikult hallata või vajaks KKA reformimist? Olen Keskkonnaameti toimimisega rahul Olen kursis mõningate puudustega KKA töös ja pean asja lähemalt uurima KKA vajab kahtlemata reformimist, sest hetkel ei suudeta meie keskkonnaressursse, sealhulgas metsa ja metsaloomi, jätkusuutlikult hoida Kas toetate Keskkonnainspektsiooni ühendamist Keskkonnaametiga või peaks see jääma iseseisvaks asutuseks? Keskkonnainspektsioon peab jääma iseseisvaks asutuseks ning selle kui tugeva rohelise politsei mõjuvõimu ja tõhusust peaks suurendama Keskkonnainspektsioon peab jääma iseseisvaks asutuseks Keskkonnainspektsioon tuleb ühendada Keskkonnaametiga Kas metsavahi ametikoha mingikujuline taastamine võiks metsanduslikku järelvaadet ja seega metsanduse olukorda ka laiemalt parandada? Olen selles veendunud Ettepanek väärib kaalumist Metsavahi ametikohta pole enam võimalik ega vajalik taastada 19/22

20 Milliseks hindate Keskkonnaministeeriumi senist tööd nii metsade majandamises kui loodusressursside haldamises üldisemalt? Keskkonnaministeerium ei tule hetkel oma põhiülesande ehk meie riigi keskkonnaressursside kaitse ja jätkusuutliku kasutamise tagamisega toime Keskkonnaministeeriumi töös esineb puudujääke ja on vaja reforme, ent on ka tunnustust väärivaid saavutusi Kõik toimib hästi ja vajab edaspidigi sarnast juhtimisstiili Kandidaadi nimi: Tiiu Roosma Oleme väga tänulikud, kui leiate aja, et meie poolt ette valmistatud küsimustele vastata! Lugupidamisega Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) /22

21 Viited 1. Keskkonnaagentuuri metsastatistika Keskkonnaministeeriumi kodulehel 2. RMK aastaraamat les/rmk_aastaraamat_2017_ee_web.pdf 3. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, Turu-uuringute keskus, Tallinna Ülikool, les/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf 4. MAK 2030 algatamise ökoloogia valdkonna alamtöörühma probleemide kaardistus, probleem nr 47 les/okoloogia_kaardistus.pdf 5. EKO pressiteade: Ühendused esitasid eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest, 14. november Raiesurve kaitsealadele hakkab ilmselt kasvama, Kaido Kama, 5. november Rahvuspargi südames tehtav raie tekitab kohalikele meelehärmi, Priscilla Õmblus, Pärnu Postimees, 6. märts Martin Pent, Inimesi ärritab metsaraie Lahemaa rahvuspargis Postimees, 2. august Ettepanek kevadise ja suvise metsaraie keelustamiseks Eestis, ETA LKK, ERL, ELUS, ELF, EOÜ, , 7. E t v e r k, I., Looduskaitsenõuded metsatööde tegemisel. Eesti metsade kaitse ja kasutamine. Tln, lk Arvutused on tehtud Maa-ameti ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse poolt valminud looduslike pühapaikade kaardikihi andmete ja aastaraamatu Mets 2015 põhjal 9. Rüüstatud pühapaigad, Ahto Kaasik, Tartu les/ryystatud_pyhapaigad_2018.pdf 10. Kui kõik pühapaigad teada pole, siis kuidas saab FSC-märk neis raiet ära hoida? Postimees, MAK 2030 algatamise ökoloogia valdkonna alamtöörühma probleemide kaardistus, probleem nr 30 les/okoloogia_kaardistus.pdf leadmin/pdf_s/reports_statements/forests/easac_forests_web_complete.pdf EASAC Policy report: Multi-functionality and sustainability in the European Union s forests. Managing Europe s forests under con icting objectives calls for a holistic view and new tools, says a new report released by EASAC 13. Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek, lk 19, les/metsanduse_arengukava_aastani_2030_koostamise_ettepanek. pdf 14. MAK 2030 alusuuringu esmased sõnumid, Paavo Kaimre, Maaülikool, Tallinn, les/mak2030_alusuuring_vaheulevaade_paavo_kaimre.pdf 15. MAK 2030 algatamise ökoloogia valdkonna alamtöörühma probleemide kaardistus, probleem nr 59 les/okoloogia_kaardistus.pdf 16. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, Turu-uuringute keskus, Tallinna Ülikool, les/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf This content is neither created nor endorsed by Google. 21/22

22 Forms 22/22

2/21/2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerija

2/21/2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerija Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideerijad Pöördume teie poole kodanikuühendusest Eesti Metsa Abiks (EMA), et saada rohkem informatsiooni Riigikokku

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Arengukava koostamise

Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Arengukava koostamise Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek... 1 1. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk... 2 2. Olukorra analüüs...

Rohkem

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi

Rohkem

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

MAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon F

MAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon F MAK2030 de rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING

Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURINGU ARUANNE Märts 2017 Tallinn SISUKORD 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Liikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole

Liikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole Liikudes madala süsinikusisaldusega Soome poole Soome valitsuse ennetav kliima- ja energiapoliitika raport Teel vähese süsinikusisaldusega ühiskonna suunas Inimkond võib peagi sattuda silmitsi kliimamuutustest

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Eesti Mets 1/2019 Harvester

Eesti Mets 1/2019 Harvester Foto: Arno mikkor Debatt Harvester kellele looduse hävitaja, kellele arengutee sillutaja ain alvela Mullu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva peol näidati harvesteri kui verejanulist kükloopi, kes loodust

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Soode kaitse ja taastamine 25.11.2016 Rakvere Päevakava 15:00 Keskkonnaameti avasõnad 15:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 15:20 Soode taastamise põhimõtted

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Al

Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Al Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Alusmaterjali põhjal ootame Teie ettepanekuid 14. aprilli

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem