ruut2013_yld_b.indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ruut2013_yld_b.indd"

Väljavõte

1 DEPARTMENTS 1 Õ P P E T E A T M I K A C A D E M I C H A N D B O O K

2 2 OSAKONDADE TUTVUSTUS Ülikooli peahoone University Main Building Raekoja plats Town Hall Square Toomemägi Toome Hill Vanemuine Bussijaam Bus Terminal Tartu Kõrgem Kunstikool Tartu Art College Tähe 38b Tartu Estonia Raudteejaam Railway Station TKK Koostaja: Tartu Kõrgem Kunstikool Fotod: TKK osakondade fotokogud Kujundus: OÜ Disain ja Trükk Trükk: AS Paar Content: Tartu Art College Design: OÜ Disain ja Trükk Print: AS Paar

3 DEPARTMENTS 3 Kunstiühingu Pallas Kunstikool Art School of the Pallas Arts Association Kõrgem Kunstikool Pallas Higher Art School Pallas Konrad Mägi nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool Public Higher Art School named after Konrad Mägi Kõrgem Kunstikool Pallas Higher Art School Pallas Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused Tartu Higher Courses of Fine Arts Kõrgem Kunstikool Pallas Higher Art School Pallas Konrad Mägi nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool 1944 Public Higher Art School named after Konrad Mägi ENSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut Estonian SSR Tartu State Art Institute ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakond Tartu affiliate of the Estonian SSR Art Institute Tartu Kujutava Kunsti Kool Tartu School for Fine Arts Tartu Kunstikool 1960 Tartu Art School Tartu Kõrgem Kunstikool 2000 Tartu Art College Osakonnad ja erialad: fotograafia osakond fotograafia maalingute osakond maal ja maalingute restaureerimine meedia- ja reklaamikunsti osakond meedia- ja reklaamikunst mööbliosakond mööbel ja restaureerimine nahadisaini osakond nahadisain ja restaureerimine skulptuuriosakond skulptuur tekstiiliosakond tekstiil Maalingute, mööbli, nahadisaini ja skulptuuri osakonna üliõpilased saavad spetsialiseeruda kas disaini või restaureerimise suunal. Departments and Programs of Study: Department of Photography Photography Department of Paintings Painting and Wall Paintings Restoration Department of Media and Advertisement Design Media and Advertisement Design Department of Furniture Furniture and Restoration Department of Leather Design Leather Design and Restoration Department of Sculpture Sculpture Department of Textile Textile Students in the Departments of Paintings, Furniture, Leather Design and Sculpture may specialize in either design or restoration.

4 4 Sisukord Contents Kõrgkoolist General Overview Õppimine Programs of Study...5 Vastuvõtt Admission...5 Õppekavade üldtutvustus General Overview of Curricula...6 Juhtimine Administration of the college...7 Osakondade tutvustus Departments Fotograafia osakond Department of Photography...9 Maalingute osakond Department of Paintings Meedia- ja reklaamikunsti osakond Department of Media and Advertisement Design Mööbliosakond Department of Furniture Nahadisaini osakond Department of Leather Design Skulptuuriosakond Department of Sculpture Tekstiiliosakond Department of Textile Üldainete keskus Centre of General Subjects Õppekorraldus Organization of Studies Akadeemiline liikuvus Academic mobility Õppimine välismaal Studying abroad Erasmuse programm The Erasmus Program Tudengile For the Student Raamatukogu Library Ettevõtlus- ja arenduskeskus Enterprise and Development Centre Täienduskoolitus Continuing Education Galerii Noorus Gallery Noorus... 48

5 GENERAL OVERVIEW 5 Õppimine Programs of Study Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK) on visuaalset keskkonda kujundavaid professionaalseid rakenduskunstnikke ja kultuuripärandit säilitavaid konservaatoreid/restauraatoreid koolitav multidistsiplinaarne rakenduskõrgkool. Koolis on võimalik omandada rakenduskõrgharidus kolmel suunal: disain, konserveerimine ja restaureerimine ning kunstid. TKKs on võimalik õppida tasuta õppekohal täiskoormusega õppes (üliõpilane täidab õppeaastas õppekava % ulatuses), tasulisel õppekohal osakoormusega õppes (üliõpilane täidab õppeaastas õppekava 50 74% ulatuses ning tasub semestri tasu) ning tasulises eksternõppes (õppur täidab valitud õppekava lepingus ettenähtud mahus ning tasub läbitavate EAP-de eest). Õppekavade täitmisel on kõigil õppureil võimalus taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA). Tartu Art College (University of Applied Sciences) is a multidisciplinary applied higher education institution that educates professional applied artists and artists-restorers who value and preserve cultural heritage. In Tartu Art College (TAC), students can acquire applied higher education in the speciality of audiovisual arts, design and applied art, conservation and restoration and free arts. At TAC it is possible to study full time without tuition-fees (student completes % of curricula), part-time (student completes 50 74% of curricula in academic year and pays semester tuition fee) and as external student (student completes chosen curriculum in given capacity and pays for chosen ECTS-s) Upon completing a curriculum, all students may apply for the recognition of prior studies and work experience (APEL Accreditation of Prior and Experiential Learning). Vastuvõtt TKKsse astumise üldtingimus on keskharidus, mida tõendab gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või varem kehtinud süsteemide vastavad tunnistused ja diplomid. Lisaks üldtingimustele on TKKs sisseastumiseksamid üldkunstiainete eksam: joonistamine ning erialaeksamid, sh motivatsioonieksam. Meedia- ja reklaamikunsti erialal on eelülesandena vajalik koostada portfoolio. Täpsem info vt Vastuvõtul TKKsse ei nõuta riigieksamite tulemusi. Igal üliõpilaskandidaadil on võimalik kandideerida kahele erialale. Õppekohad täidetakse sisseastumiseksamite tulemuste pingerea alusel. Admission TAC s general admission requirement for the first cycle of higher education is a completed secondary education proved by a corresponding document an upper secondary school graduation certificate, a certificate for having acquired vocational secondary education, corresponding certificates and diplomas of earlier systems. In addition to the general admission requirement, TAC administers entrance exam in drawing and discipline specific exams. Applicants for the curriculum of Media and Advertisement Design are required to submit portfolios. TAC does not require state examination certificates. More information Each student candidate can apply to two programs of study. State-commissioned as well as tuition-based student places will be filled according to a ranking of admission exam results.

6 6 KÕRGKOOLIST Õppekavade üldtutvustus General Overview of Curricula TKK õppekavad on positiivselt läbinud rahvusvahelise akrediteerimise aastal ja üleminekuhindamise aastal. Vabariigi Valitsuse määrusega 12. augustist 2010 on TKK-l tähtajatu õigus kunstide õppekavagrupis õpet läbi viia. TKK rakenduskõrghariduse õppekavad vastavad kõrghariduse esimese astme õppele (võrdne bakalaureuseõppega), mille eesmärk on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppe nominaalkestus on 4 aastat, maht 240 EAP. Õppeaasta maht on 60 EAP. Starting with 2007, all of TAC s curricula are fully internationally accredited and have passed transitional evaluation in The Government of the Republic issued the right to provide instruction in the sector of art studies to TAC on August 12, 2010, for an unlimited period of time. TAC s curricula of professional higher education are equivalent to the first cycle of higher education (equal with Bachelor s study), the aim of which is to acquire the competences necessary to work within a specific profession or continue on to a Master s degree. The overall credit volume of a TAC curriculum is 240 ECTS and the standard period of study is 4 years. Õppe lõpetanule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom. Õppekavad on üles ehitatud järgmiselt: Üldmoodul koondab teoreetilisi ja praktilisi õppeaineid, mis loovad laiapõhjalise aluse eriala omandamiseks. Vaba- ja valikmoodul koondab endas üldainete valikplokke ja vabaaineid. Erialamoodul annab üliõpilasele erialavaldkonnas tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Maali ja maalingute restaureerimise, mööbli ja restaureerimise, nahadisaini ja restaureerimise ning skulptuuri õppekavadel spetsialiseerutakse kas disaini või restaureerimise suunal. Disaini suuna moodul annab vajalikud teadmised ja oskused disaineri või kunstnikuna tegutsemiseks. Restaureerimise/konserveerimise suuna moodul annab vajalikud teadmised ja oskused tegutsemiseks restauraatori või konservaatorina. Structure of TAC curricula: The core module incorporates theoretical and practical subjects creating a broad foundation for further specialized studies. The electives and free electives module incorporates sets of general electives and free electives. The specialization module is designed to develop the skills and tools necessary for creating artworks and design. Study programs of Painting and Wall Paintings Restoration, Furniture and Restoration, Leather Design and Restoration and Sculpture allow specializing in design or restoration The Design study module gives students the knowledge and skills to work as a designer or artist. The Restoration/conservation module provides students with the knowledge and skills to work as a restaurateur or conservator.

7 GENERAL OVERVIEW 7 Juhtimine Administration of the college Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor on aastast 2005 Vallo Nuust (s 1962). Vallo Nuust lõpetas aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajakirjanikuna ja omandas aastal TÜ sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse alal teadusmagistri kraadi. Ta on töötanud ajakirjanikuna Rootsis Stockholmis Eesti Päevalehes (1990 ja 1991), Eesti Televisioonis režissöörina ( ja ), ajakirja Pere ja Kodu toimetajana ( ), Linnalehe peatoimetajana ( ), Tartu Börsi vastutava toimetajana ( ) ja Postimehe reporterina ( ). Ta oli Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu aseesimees ja esimees ning juhib Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetiste kolleegiumi. Nuust on avaldanud arvukalt artikleid, teinud raadiosaateid ning režii mitmetele saatesarjadele. Ta on võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. Tema sulest on ilmunud luulekogu Et vaadata merd (1995) ja publitsistikakogumik Kuutunnel (2004). Nuusti kirjutatud tekste on viisistanud mitmed tuntud muusikud. Vallo Nuust on Eesti Autorite Ühingu liige, Korp! Fraternitas Estica taasasutaja ning Eesti Kaitseliidu tegevliige. Talle on määratud Eesti Vabadussõja mälestusrist ja aumärk Isamaalise kasvatuse eest ning tema tegevust tunnustatud Tartu maavanema, Eesti Kaitseliidu ülema ning haridus- ja teadusministri tänukirjadega. Since 2005, the Rector of TAC is Vallo Nuust (born 1962). Vallo Nuust graduated as a journalist from the Faculty of Philosophy at the University of Tartu in 1992 and received a Master s degree in Journalism from the Faculty of Sociology at the same university in Vallo Nuust worked as a journalist in Stockholm, Sweden for the Estonian daily newspaper Eesti Päevaleht from 1990 to He has worked as a TV director at the Estonian national public television Eesti Televisioon ( and ), an editor of the Pere ja Kodu (Family and Home) magazine ( ), the editor-in-chief of the newspaper Linnaleht ( ), the executive editor of the newspaper Tartu Börs ( ), and as a reporter for the daily newspaper Postimees ( ). Nuust was the Vice Chairman of the Institutions of Professional Higher Education Rectors Council in and the Chairman in Nuust is currently the chairperson of the publications committee at Tartu Art College. Vallo Nuust has published dozens of articles, produced radio features, directed TV presentations and won a number of journalism awards. He is the author of the poetry collection Et vaadata merd (So as to Look at the Sea; 1995) and the collection of articles Kuutunnel (The Moon Tunnel; 2004). His texts have been used by many well-known musicians. Vallo Nuust is a member of the Estonian Author s Society, reestablisher of Fraternitas Estica and a member of the Estonian Defence League. He is also an active member of the Estonian Defence League. Nuust has been awarded the memorial cross of the Estonian War of Independence and a badge of honor for patriotic education.

8 8 KÕRGKOOLIST Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprorektor on alates aastast Marleen Viidul (s 1981). Marleen Viidul lõpetas aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna klassikalise filoloogina ning kirjutas bakalaureusetöö ladina keele ja kirjanduse valdkonnas aastal kaitses Marleen Viidul Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudis kultuurikorralduse magistrikraadi. Tema uurimisvaldkonnaks on loomemajandus. Marleen Viidul on töötanud Paide Linnavalitsuses pressiesindajana, ajalehes Järva Teataja korrektorina, MTU-s Tartu Üliõpilasmaja juhiabina, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnas peaspetsialistina ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arendusjuhina. Marleen Viidul on osalenud Tartu kultuurikonverentside korraldamises ning loonud kaasa mitmetes kultuurivaldkonna projektides ja uuringutes. Lisaks on ta aastatel vabatahtlikuna osalenud ülikooli kultuuriklubi töös ning olnud Eesti ühe suurema noortefestivali Tartu tudengipäevad korraldaja. Since 2012, the Vice Rector of Studies at TAC is Marleen Viidul (born 1981). Marleen Viidul graduated from the Faculty of Philosophy at the University of Tartu as a classical philologist and wrote her thesis on Latin language and literature. In 2010 Marleen Viidul received her Master s degree from the Institute for Cultural Research and Fine Arts of the Faculty of Philosophy at the University of Tartu. Marleen Viidul has worked as a public relations specialist in Paide City Government, as a corrector in Järva Teataja, as an assistant in NGO Tartu Student House, as a head specialist in the Department of Culture of Tartu City Government and as a development manager at TAC. Marleen has participated in organizing cultural conferences in Tartu, has been involved in several cultural projects and researches and in composing culture development plan of Tartu city. During her studies Marleen was also an active member of the organisation responsible for coordinating one of the biggest youth festivals in Estonia, Tartu Student Days. Tartu Kõrgema Kunstikooli prorektor on aastast 2011 Maarja Aeltermann (s 1987). Maarja Aeltermann lõpetas aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal ning omandas aastal TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonnas ajakirjanduse eriala magistrikraadi. Ta on töötanud Postimehes, Tartu Postimehes ning Eesti Televisiooni uudistesaates Aktuaalne Kaamera oli ta Tartu Kõrgema Kunstikooli arendusjuht ning aastal oli ta iga-aastase rakenduskõrghariduse koostöökonverentsi kommunikatsioonijuht. Ta on Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi liige. Since 2011, the Vice Rector at TAC is Maarja Aeltermann (born 1987). In 2009, Maarja Aeltermann graduated from the Institute of Journalism and Communication at the University of Tartu and received a Master s degree in Journalism at the same university in She has worked for daily newspapers Postimees and Tartu Postimees and Estonian Television s news program Aktuaalne Kaamera. In she was the development manager at TAC. In 2010 and 2011 she was the communication manager for the annual cooperation conference of applied higher education. She is a member of Estonian Academic Journalism Association.

9 DEPARTMENTS 9 Fotograafia osakond Department of Photography 1997 avati Tartu Kunstikoolis fotograafia eriala. Esialgse õppekava koostaja ja eestvedaja oli Vallo Kalamees moodustati Tartu Kõrgem Kunstikool. Kõrghariduse tasemel õpe sai alguse professor Peeter Linnapi (PhD) juhtimisel. Fotograafia osakonna eesmärk on anda üliõpilastele rahvusvaheliselt tunnustatud tasemega spetsialiseeritud kunstiharidus, luua neile eeldused loominguliste eesmärkide saavutamiseks ja professionaalseks arenguks. Fotograafia õppekava võimaldab spetsialiseeruda kolmes suunas: Vabaloominguline kunstialane tegevus, millega tulevased lõpetajad puutuvad kokku juba õpingute ajal oma loominguliste projektide käigus. Eraldi võimalusena kuulub siia ka fotovaldkonnaalane museoloogiline või kriitika- ja uurimistegevus, mille tarvis läbitakse stuudiumi jooksul ka märkimisväärne hulk asjakohaseid kursusi ja praktikaid. Professionaalne stuudiofotograafia ja dokumentalistika, samuti internetipõhised projektid, milles pildilooming kuulub hüpertekstuaalsetesse kooslustesse. In 1997, the Tartu Art School established a program in photography. The architect of the initial curriculum and the director of the program was Vallo Kalamees. In 2000, Tartu Art College was founded. Instruction and study at higher education level started under the management of Professor Peeter Linnap. The principal aim of the Department of Photography is to provide students with internationally recognized specialized art education, to create conditions for their professional development, and to help students achieve their creative objectives. The curriculum in photography allows for specialization in three major fields. Free creative activity, which prospective graduates experience already during their studies through implementing their creative projects. As a separate opportunity the program offers practical experience in museological activities or criticism and research in the field of photography. This requires the completion of a substantial amount of relevant courses and practical training classes during the program of study.

10 10 OSAKONDADE TUTVUSTUS Fotograafiaga seonduva loomingu eksponeerimine, kureerimine, turustamine vm kaasamine avalikesse ettevõtmistesse (näitused, etendused, galeriitegevus, festivalid jms). Neid eesmärke silmas pidades õpitakse osakonnas nelja aasta jooksul nii fotograafia kaasaegseid kui ka ajaloolisi tehnoloogiaid, pildistamise eriliike, fotograafilisi väljendusvahendeid ja fotode kriitilist/teoreetilist mõtestamist. Stuudiumi jooksul tegeldakse ka paljude iseseisvate dokumentalistikaalaste ja režissuurile rajatud fotoprojektidega. Erialastest teooriaainetest õpitakse fotograafia- ja kunstiteooriaid/ kriitikat ning fotograafia ajalugu, kunstiteooriaid ja -kriitikat, visuaalsemiootikat jm. Erialaste valikainete sihiks on tutvumine fotograafiaga külgnevate valdkondadega: fotofilm, video, filmi- ja helikunst, installatsioon, graafiline disain jm, mis võimaldab üliõpilastel luua interdistsiplinaarseid teoseid ja suurendab võimalusi lõpetamisjärgse rakenduse leidmisel. Õppekava tulemuslik omandamine võimaldab leida tööd fotograafia ja visuaalkultuuri paljudes valdkondades, samuti sellega külgnevatel erialadel: digitaalpilditöötleja, multimeediatoodete valmistaja, fototoimetaja või vabakunstnikuna. Fotoosakonnas on loenguid pidanud professorid Thomas McEvilley (School of Visual Arts NYC), James Elkins (School of the Art Institute of Chicago), Jay Ruby (Temple University Philadelphia), David Tomas (Quebec Université a Montreal), Ian Jeffrey (Goldsmith s College London), Irit Rogoff (Goldsmith s College London), David Bate (University of Westminster, London), Maurizio Gagliano (Bologna University), Serge Bismuth (Universite de Picardie Jules Vernes, Amiens, France), Göran Sonesson (University of Lund), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet) jpt. Proseminaridel esinevad ka teedrajavad isiksused muudest kultuuri- ja teadusvaldkondadest. Osakonda külastavad sageli ka väliskunstnikud: Kimo Arbas (CalArts, Los Angeles), Joyce Burstein (New York), Alex Kirkbride (New York/Brighton), Raphael Gianelli-Meriano (Pariis, Berliin), Nicholas Sinclair (London/Brighton) jpt. Professional studio photography and documentary photography, also web-based projects, where images are a part of hypertextual environments. Marketing, curating and publicizing photography-related activities and products (exhibitions, performances, gallery activities, festivals, etc). Keeping those goals in mind the department provides, over four years of study, instruction in modern and historical technologies, different types of photography, photographic expression and critical/theoretical interpretation of photography. During the studies students must complete a number of independent projects on documentary photography and studio photography. Theoretical subjects include courses on theoretical and historical aspects of photography, history of photography, art criticism, visual semiotics, and other similar subjects. The purpose of specialized electives is to provide insight into disciplines closely related to photography: photofilm, video, cinema, film- and sound art, installation, and graphical design, in order to enable students to create interdisciplinary works and increase their employment opportunities after graduation. Successful completion of the curriculum can lead to employment in many fields of photography, as well as in related fields: digital image processing, developing multimedia products, photo editing or freelancing. Professors who have delivered lectures in the Department of Photography include: Thomas McEvilley (School of Visual Arts NYC), James Elkins (School of the Art Institute of Chicago), Jay Ruby (Temple University Philadelphia), David Tomas (Quebec Université a Montreal), Ian Jeffrey (Goldsmith s College London), Irit Rogoff (Goldsmith s College London), David Bate (University of Westminster, London), Maurizio Gagliano (Bologna University), Serge Bismuth (Universite de Picardie Jules Vernes, Amiens, France), Göran Sonesson (University of Lund), Jan-Erik Lundstrom (Director of Umeå Bildmuseet), and many others. Many pioneers from other cultural and scientific areas also perform in proseminars.

11 DEPARTMENTS 11 Osakonna lõpetajate hulka kuulub arvukalt tuntud tegijaid. Tiit Lepp on asutanud fotoajakirja Cheese ja loonud mitu fotoalast ettevõtet; Kaisa Eiche on edukas galerist ja kunstielu organisaator; lühikese ajaga on Eesti kunstis olulisele kohale tõusnud Taavi Piibemann, Anna-Stina Treumundt ja Diane Tamane; moefotograafia tipptegijate hulgas tegutseb Madis Palm, spordifotos Joosep Martinson jne. Paljud osakonna endised tudengid (Madis Kats, Toomas Thetloff, Alan Proosa, Anna Hints, Kalev Vapper jt) alustasid olulistel muuseumi- ja galeriinäitustel esinemisega juba stuudiumi ajal ning nad on olnud preemiate nominendid. The department is frequented by international artists, such as Kimo Arbas (CalArts, Los Angeles), Joyce Burstein (New York), Alex Kirkbride (Brighton, New York), Raphael Gianelli-Meriano (Paris, Berlin), Nicholas Sinclair (London/Brighton), and many others. Graduates of the department include a number of well-known young artists. Tiit Lepp has founded a photography magazine Cheese and several photography companies; Kaisa Eiche is a successful gallerist and organizer of art life; in a short time Taavi Piibemann, Anna-Stina Treumundt and Diana Tamane have achieved an important place in Estonian art; Madis Palm has entered the ranks of top Estonian fashion photographers and Joosep Martinson has become one of the sport photographers etc. Many of department`s former students (Madis Kats, Toomas Thetloff, Alan Proosa, Anna Hints, Kalev Vapper and others) started participating in important museum- and gallery exhibitions during their studies in TAC and they have been also nominated to many awards. Fotograafia osakonda juhib aastast professor Peeter Linnap PhD (s 1960). Linnap on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika osakonna 2006 doktorikraadiga tema dissertatsioon Fotoloogia on esimene fotograafia teoreetilis-monograafiline käsitlus Eestis. Linnap on visuaalkultuuri teoreetik, kunstnik ja kuraator. AICA, FIPRESCI, INSEA, IAVS/AISV, NASS, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ja Eesti Semiootika Seltsi liige. Kunstnikuna on ta teinud üle 20 personaalnäituse Euroopas ja Ameerikas, sh Beyondscapes, galerii Foto-Medium- Art, Wroclaw, Poola (1993); Estonian Studies, Galerie in Since 2000 the Department of Photography is chaired by Professor Peeter Linnap PhD (born 1960). In 2006, Peeter Linnap received his PhD in Semiotics and Culture from Tartu University. Linnap is a theoretician visual culture. Linnap is a member of AICA, FIPRESCI, INSEA, Estonian Artists Association, Estonian Art Scientists Association and Estonian Semiotics Association. As an artist, Peeter Linnap has had more than 20 solo exhibitions in Europe and America, including Beyondscapes, gallery Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poland (1993); Estonian Studies, Galerie in der Brotfabrik, Berlin, Germany (1994); Suvi 1955 (Summer 1955), gallery Mylos, Thessaloniki, Greece (1995); Estonian Studies II, gallery Parts, Minneapolis, USA (1996); Suvi 1955 (Summer 1955), Centro de Cultural, Sao Paulo, Brazil (1997); Estonia: Old and New, SoHo Photo Gallery, New York, N.Y., USA (2001) etc. Linnap s works belong among to artcol-

12 12 OSAKONDADE TUTVUSTUS der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); Suvi 1955, galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); Estonian Studies II, galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); Suvi 1955, Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); Old and New, SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001) jm. Linnapi teosed kuuluvad Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseum, Kaasaegse Fotograafia Muuseum (Chicago, USA) jpt. kunstikogudesse. Teoseid avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. TV saated ja filmid kunstnikust: Peeter Linnap (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon, 1998 (rež. M. Raat); Teadlased: Peeter Linnap, ETV 2008 (rež. K. Veidenbaum). Teadlasena avaldanud 8 autoriraamatut: sh monograafia Fotoloogia (2008) ja unikaalse fotograafia/ visuaalkultuurialase raamatusarja Silmakirjad 1 6. Seerias on avaldatud kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist (Tartu 2007); tõlketekste (2009), intervjuusid erialaste tippteoreetikutega kogu maailmast (2011), visuaalkultuuri leksikon (2500 märksõna, 2011), artikleid eesti ja välisriikide fotograafidest (2012) jm. Linnap on koostanud 5 raamatut ja kataloogi: Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States (Glasgow, 1993), Ajaloo vabrik: I Saaremaa biennaal (Tallinn 1995), Invasioon: II Saaremaa biennaal (Tallinn 1997), Out of the Shadow (Greenville, USA, 1998); Käsitlusi fotograafiast (2003), Donald Koppel. Ma hoidsin neid Sulle (Tartu 2006), Eesti foto (Tartu 2006, CD-Rom) jpm. Teadusartikleid avaldanud eelretsenseeritavates teadusajakirjades (kat 1.1) International Journal of Education through Art (London), Aperture, European Photography, (kat. 1.2) Presses Universitaires de Rennes (Rennes), Kunstiteaduslikke uurimusi, Turkish lections of Bibliotheque Nationale (Paris), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Art Museum of Estonia, Modern Photography Museum (Chicago, USA) etc. His works hava been published in magazines Art in America, Art News and Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KAT- ALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi) and also in most of the Estonian culture publications. TV shows and films about Linnap: Peeter Linnap (Fotovisioon), RTV, 1994 (director. J. Nõgisto); Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon, 1998 (director. M. Raat); Teadlased: Peeter Linnap, ETV 2008 (director. K. Veidenbaum). As a scientist, Linnap has published 8 author books, including Fotoloogia (Photology; 2008) and unique photography/visual cultural book series Silmakirjad 1 6, that includes writings about photography and visual culture in (Tartu 2007); translated texts (2009), interviws with professional top theoretics from all over the world (2011), visual culture lexicon (with 2500 keywords, 2011), articles about Estonian and foreign photographs (2012) etc. Linnap has composed 5 books and catalogue: Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States (Glasgow, GB, 1993), Ajaloo vabrik: I Saaremaa biennaal (History Plant: I Saaremaa Biennial; Tallinn 1995), Invasioon: II Saaremaa biennaal (Invasion: II Saaremaa Biennial; Tallinn 1997), Out of the Shadow (Greenville, USA, 1998); Käsitlusi fotograafiast (2003), Donald Koppel. Ma hoidsin neid Sulle (Tartu 2006), Eesti foto (Tartu 2006, CD-Rom) etc. Linnap has published scientific articles in peer-reviewed science magazines (kat 1.1) International Journal of Education through Art (London), Aperture, European Photography, (kat. 1.2) Presses Universitaires de Rennes (Rennes), Kunstiteaduslikke uurimusi, Turkish Online Journal of Art and Design. and (kat. 3.1) Visualist 2012 :International Congress of Visual Culture (Conference Papers). Linnap s articles has been published in encyclopedias, in monography The history of European Photography 1 3 (2010) and The history

13 DEPARTMENTS 13 Online Journal of Art and Design ning (kat. 3.1) Visualist 2012 : International Congress of Visual Culture (Conference Papers). Linnapi artikleid on ilmunud entsüklopeediates, monograafias Euroopa Fotograafia Ajalugu 1. 3 (2010) ning Eesti kunsti ajalugu 5 6 kd. Esinenud enam kui 40-l rahvusvahelisel konverentsil Euroopas, USA-s, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Kuulub rahvusvahelise eelretsenseeritava teadusajakirja Acta Semiotica Estica toimetuse kolleegiumisse. Eesti Teadusfondi uurimisprojekti Fotograafia Eesti ühiskonnas ja kultuuriloos juht ning ETF-i teadusgrandi Poliitilise kommunikatsiooni semiootilise analüüsi perspektiive põhitäitja. Õppejõuna on Linnap pidanud arvukalt loenguid valisülikoolides, sh Erasmuse (Holland), Rennes i (Prantsusmaa), Hongiki (Korea), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Lissaboni, Viseu ja Porto (Potrugal), Dublini (Iirimaa), New Yorgi ja East- Carolina (USA), Quebeci/Montreali (Kanada), Lundi (Rootsi), Bergeni (Norra), TAIK is ja Kuvataide Akademias (Soome), Vilniuse (Leedu), West Surrey ja Durhami (Suurbritannia), Leuveni (Belgia), Venteetsia (Itaalia), Marmara ja Kültür i (Türgi), Buenos Airese (Argentina) jt. ülikoolides. Ajakirjaniku ja kuraatorina teinud üle 30 tele- ning raadiosaate, kureerinud Saaremaa biennaale Ajaloo vabrik (1995) ja Invasioon (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: Baltisk Fotografi (koos Liz Steincke ga; Museet for Fotokunst, Odense, 1992 ) Borderlands 1993 (6 galeriid Suurbritannias), Out of the Shadow (Greenville, 1998), Arte Factum (Vilnius 2003), Changing World: Images (J.Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar), Cross Time (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona ). Telesaateid: Aja sõdurid (ETV 1993), Homo Consumens (Martin Parr, ETV 1992), Fiktiivsed skulptuurid (Francois Mechain, ETV 1991), saatesari Pärast kunsti 1. 6 (autor/saatejuht. ETV 1996), Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis, Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilley ga (mõl. ETV 1995); Invasioon 3: Maastik/ Territoorium ja Invasioon 4: Intervjuu Victor Burgin iga (mõl. ETV 1997) jm. of Estonian art (5 6). Linnap has participated in more than 40 international conferences in Europe, USA, Asia and South- America and is a member of the editorial body of the peerreviewed international academic journal Acta Semiotica Estica. He is the Head of the research project Photography in Estonian society and culture in Estonian Science Foundation. Linnap has lectures in various international universities, including Erasmus University (the Netherlands), Rennes University (France), Hongik University (Korea), Osaka University (Japan), University of Barcelona (Spain), Universities of Viseu and Porto (Portugal), University of Dublin (Ireland), New York University and East Carolina University (USA), Quebec University and University of Montreal (Canada), Lundi (Sweden), University of Bergen (Norway), TAIK is and Kuvataide Akademia (Finland), Vilnius (Lithuania), West Surrey and Durhami (GB), Leuven University (Belgium), University of Venice (Italy), Marmara and Kültür (Turkey), Buenos Aires (Argentina) and many others. As a journalist and curator, Linnap has produced more than 30 television and radio broadcasts, curated the series Ajaloo vabrik (History Plant; 1995) and Invasioon (Invasion; 1997) biennials in Saaremaa and more than 20 international exhibitions: Baltisk Fotografi (with Liz Steincke; Museet for Fotokunst, Odense, 1992 ) Borderlands 1993 (6 galleries in GB), Out of the Shadow (Greenville 1998), Arte Factum (Vilnius 2003), Changing World: Images (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar), Cross Time (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona ). Television broadcasts: Aja sõdurid (ETV 1993), Homo Consumens (Martin Parr, ETV 1992), Fiktiivsed skulptuurid (Francois Mechain, ETV 1991), saatesari Pärast kunsti 1. 6 (autor/saatejuht. ETV 1996), Ajaloo vabrik:2 Dokument kunstis, Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilley ga (ETV 1995); Invasioon 3: Maastik/ Territoorium ja Invasioon 4: Intervjuu Victor Burgin iga (ETV 1997) Linnap has received the following awards: award of the year from the Estonian National Culture Foundation (1995) and Cultural Endowment of Estonia (1996), awards from the journal Teater. Muusika. Kino (Theater. Music. Cinema) and weekly

14 14 OSAKONDADE TUTVUSTUS Preemiad/Grandid: Eesti Rahvuskultuuri Fondi (1995) ja Eesti Kultuurkapitali (1996) aastapreemiad; Kristjan Raua kunstipreemia (1998), väljaannete Teater. Muusika. Kino ja Sirp aastapreemiad (1992 ja 2001), Ervin Pütsepa kunstiteooria monograafiapreemia (2008), Eesti ajalookirjandus aastapreemia (aut. koll 2010) jne. Stipendiumid: Svenska Institutet, British Council, Arts Link (USA) jne. Euroopa Sotsiaalfondi meede 1.1 (2007) ja Eesti Teadusfondi Grant ETF7704 ( ). Sirp (Sickle) (1992 and 2001), Ervin Pütsepa s art theory monography award (2008), award of Estonian history literature (2010) etc. Linnap has received scholarships from the following culture organizations abroad: Svenska Institutet (Sweden), British Council (GB), ArtsLink (USA) etc. European Social Fund measure 1.1 (2007) and Estonian Science Foundation grant ETF7704 ( ). Vallo Kalamees Osakonnajuhataja abi Assistant Head of Department Toomas Kalve Meister Technical Assistant Andrus Kannel Meister Technical Assistant Taavi Piibemann Meister Technical Assistant Kalev Vapper Assistent Assistant

15 DEPARTMENTS 15 Maalingute osakond Department of Paintings 1996 loodi maali ja maalingute restaureerimise õppekava, mille koostaja ja traditsioonidele alusepanija on Heli Tuksam moodustati Tartu Kõrgem Kunstikool, õpe jätkub kõrghariduse tasemel Heli Tuksami juhtimisel. In 1996, Tartu Art School established a program in Painting and Wall Paintings Restoration, its traditions were founded by Heli Tuksam In 2000, Tartu Art College was founded; study at post-secondary level continues under the management of Heli Tuksam. Maalingute osakonna eesmärk on anda laiahaardeline haridus maali ja maalingute restaureerimise erialal, mis võimaldab lõpetanul töötada spetsialistina erialavaldkonnas või jätkata õpinguid magistriõppes. Kahel esimesel aastal õpitakse kõiki erialaaineid ühiselt, alates kolmandast kursusest spetsialiseerutakse kas disaini või restaureerimise suunale. I ja II kursuse jooksul õpitakse tundma erinevaid maalitehnikaid, sealhulgas peamisi monumentaalkunsti ja ruumidekoori tehnikaid (fresko, secco, mosaiik, sgrafiito, marmoreerimine, aaderdus). Arendatakse arusaamist, mille alusel on võimalik hinnata, tunda ära ning luua kvaliteetset kaasaegset monumentaalkunsti ning õpitakse teostamiseks vajalikke tehnoloogiaid. The primary goal of the Department of Paintings is to provide a comprehensive education in the field of paintings and painting restoration, enabling graduates to find employment as professionals in their areas of specialization or to continue their studies at the graduate level. In the first two years, all students enroll in specialized courses together; starting with the third year students choose a specialization in design or restoration. In the 1st and 2nd year, students study different painting techniques, including the principal methods and techniques of monumental painting and interior decoration (fresco, secco, mosaic, sgraffito, faux marbling, graining). The Department aims to develop students understanding of how to recognize, evaluate and create contemporary monumental art and how to acquire the

16 16 OSAKONDADE TUTVUSTUS Oluline osa on materjaliõpetusel, mille aluseks on teadmised ja oskused traditsioonilisel viisil valmistatud värvide kasutamisest restaureeritavatel objektidel ja kaasaegses ruumis. Pannakse rõhku ka kaasaegsete materjalide kasutusvõimalustele. Esimese kahe aasta jooksul omandatakse oskused kujundusfailide, portfooliote, ajalooliste uuringute vormistamiseks arvutiprogrammide vahendusel. Erialapraktikate käigus tutvutakse põhitõdedega maalingute restaureerimisest ja monumentaalkunsti kasutusvõimalustest interjööris. Lisaks erialaainetele saadakse tugevad alusteadmised kompositsioonis, värvusõpetuses, joonistamises ning maalimises. Disaini suunamoodul lähtub süvendatult interjöörispetsiifikast. Eesmärgiks on inspireerida tudengeid looma uuenduslikke lahendusi ning kasutama eelnevalt õpitud teadmisi monumentaalkunsti tehnikatest uue keskkonna loomisel. Disaini suunale spetsialiseerunu on peale kooli lõpetamist võimeline kujundama nii ajaloolist kui ka nüüdisaegset ruumi, on saanud põhjalikud teoreetilised teadmised interjööri ajaloost, on kursis ajalooliste stiilide ja nüüdisaegsete kujundusvõtetega. Suudab kavandada monumentaalkunsti teost nii interjööri kui ka eksterjööri. Firmapraktika jooksul omandatakse kogemused reaalses töökeskkonnas, planeerides aega ja kandes vastutust kavandatud teose valmimise protsessis. Uute ideede tekkele aitavad kaasa erinevad loomingulised projektid, mis annavad kogemuse näitusekunsti vallas. Konserveerimis-restaureerimissuuna läbinu tunneb materjalidest ja tehnoloogiatest tulenevaid restaureerimisalaseid töövõtteid, on suuteline andma eksperthinnangut ja tegema ettepanekuid maalingute säilimistingimuste loomiseks. Õppesuuna lõpetanu tunneb säilituspõhimõtteid ning oskab eksponeerida ja konserveerida kultuuriväärtuslikke seinamaalinguid. Samuti on tal kogemused ja oskused kuldamisvõtete kasutamiseks ning ajaloolise värvi- ja ornamendikäsitluse rekonstrueerimiseks. Üliõpilastel on õppekava vältel võimalus õppejõu juhendamisel töötada kultuuriväärtuslikel objektidel. necessary performance techniques. Material theory plays an important role here, concentrating on the knowledge and skills of using traditionally made colours on restored objects in a modern interior. The curriculum also emphasizes the possible uses of modern materials in designing mural art. In the first two years, students acquire skills in presenting design fi les, portfolios, and historical research with the help of digital software. Over the course of practical professional training, students acquire the fundamentals of mural art restoration and study possible uses of monumental art in interior decoration. The specialization module in design concentrates on the specificity of the interior. We aim at inspiring students to create innovative solutions. Students should employ previously acquired knowledge about techniques of monumental art in creating new environments. Graduates specializing in design are capable of designing both historical and contemporary interiors, they have acquired thorough theoretical preparation in the history of interior design, and they are familiar with historical styles and modern design methods. Graduates are able to design a piece of monumental art both for interiors and the exteriors. Students gain practical experience through internships in companies, which require effective time management and assuming responsibility in realizing designs. Different creative projects will help students generate new ideas, and provide valuable experience in exhibiting artwork. The specialization module in conservation/restoration provides students with competence in restoration techniques associated with different materials and techniques, prepares them to provide expert opinions and suggestions for effective preservation of painting. Graduates specializing in conservation and restoration are familiar with preservation principles and can display and conserve murals of high cultural value.

17 DEPARTMENTS 17 They are familiar with gilding methods and the reconstruction of period colours and ornaments. During the completion of the curriculum, students have the opportunity of working on cultural sites under the supervision of a faculty member. Maalingute osakonna lõpetanul on teadmised ja oskused, mis võimaldavad professionaalset tegevust erialavaldkondades või õpingute jätkamist kujutava kunsti ning restaureerimise magistriõppes. Ettevõttepraktika ja projektide raames omandavad üliõpilased ametialaseid ja meeskonnas töötamise oskusi. Maalitehnikate hea tundmine ning tugev alus joonistamises, teoreetilistes ja erialaainetes loob üliõpilastele eelduse areneda loovkunstnikuks. Graduates of the Department of Paintings have competences and skills enabling them to pursue a professional career in their fields of specialization or to continue studies in visual arts and restoration at a postgraduate level. Graduates will have developed professional and teamwork skills through internships in companies and independent projects. Good knowledge of painting techniques and good grounding in drawing, general, theoretical and specialized subjects create the basis for students development into accomplished creative artists. Maalingute osakonda juhib aastast professor Heli Tuksam (s 1956). Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ning tegutsenud peamiselt vitraažikunstnikuna. Heli Tuksam on läbi aastate valmistanud hulgaliselt vitraaže nii avalikku ruumi kui ka eraisikute tellimusel (nt Järva Maakohtu hoone, Maarja kogudus, Järva-Madise kirik). Näitustel osaleb ta alates aastast, seda nii Eestis, Soomes, Leedus kui Venemaal. Samuti on Heli Tuksam osalenud juhendajana mitme ajaloolise interjööri seinamaalingute uuringutel ning restaureerimisel. Näiteks Tartu Linnamuuseumi Pompei laadis seinamaalingute restaureerimine (2001), Tartu raekoja saali restaureerimine (2003), Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi seinamaalingute restaureerimine, Kiltsi mõisa seinamaalingute restaureerimine ( ) jpm. Since 2000, the Department of Paintings is chaired by professor Heli Tuksam (born 1956). She is a member of the The Estonian Artists Association and has mostly acted as a stained glass windows artist. Heli Tuksam has produced a number of stained glass windows for public spaces as well as private individuals (for example, in the Järva county court building, the Maarja parish, Järva-Madise church). Heli Tuksam has held exhibitions in Estonia, Finland, Lithuania and Russia. Furthermore, Heli Tuksam has participated in a number of studies, designs and restorations of wall paintings in historic interiors, for example, design and wall painting design for the City Plaza in Tallinn (2004), restoration of Pompeii style wall paintings for the Tartu City Museum (2001), restoration of the Tartu city hall s auditorium (2003), supervision of the restoration of wall paintings in Tartu University s Art Museum etc. A deep interest in restoration has brought to light Tuksam s long-standing interest in history, philosophy and, most of all,

18 18 OSAKONDADE TUTVUSTUS Heli Tuksam on kujundanud, kavandanud ja teostanud ka nt suuremõõtmelise sgrafiito City Plazale Tallinnas (2004). Süvenemine restaureerimisse tõi esile Heli Tuksami ammuse huvi ajaloo, filosoofia ja ennekõike olemise põhjuslikkuse vastu. Sellest tulenevalt läbis ta lisaks ERKI maalikunsti erialale magistriõppe Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuri erialal. the causality of being. As a result, Tuksam completed a Master s program in Christian Culture at the Institute of Theology. She has also a degree in painting from the State Art Institute of the Estonian SSR. Pille Johanson Osakonnajuhataja abi Assistant Head of Department Madis Liplap Meister Technical Assistant Sirje Petersen Lektor Lecturer Helle-Reet Paris Lektor Lecturer Tuuli Puhvel Lektor Lecturer Valentin Vaher Lektor Lecturer Piret Veski Lektor Lecturer

19 DEPARTMENTS 19 Meedia- ja reklaamikunsti osakond Department of Media and Advertisement Design 1996 loodi Olav Villmanni ja David Price i juhtimisel 2-aastase õppekavaga Tartu Kunstikoolis loodi arvutigraafika osakond, mille juhatajaks ja õppekava arendajaks sai Are Tralla moodustati Tartu Kõrgem Kunstikool. Õpe on jätkunud kõrghariduse tasemel. In 1996, Olav Villmann and David Price founded the department, which offered a two-year program of study. In 1997, Tartu Art School established the Department of Computer Graphics, headed by Are Tralla, who was also the developer of the curriculum. In 2000, Tartu Art College was founded. Instruction and study have continued at higher education level. Osakonna õppekava võib jagada nelja suurema sisulise ploki vahel: trükimeedia, meediadisain, interaktiivne disain, kolmemõõtmeline kujundus digitaalses keskkonnas: 1. Trükimeedia ja sellega seotud õppeainete plokid on kompositsioon ja stilistika, trükitehnoloogiad, tüpograafia, erialane joonistamine, digitaalne pilditöötlus, küljendamine, tootedisain, välireklaami tehnoloogia jne. 2. Meediadisain, videotöötlusega seotud ained, lineaarse ekraanitoote kujundamine: liikuva pildi töötlus ja montaaž lineaarse multimeedia projekti raames, kahe- ja kolmemõõtmeline animatsioon, visuaalsed efektid ja filmigraafika. Teemad kajastuvad kursustes: animatsioon ja storyboard, heli multimeedias, digitaalne videomontaaž, eksperimen- The curriculum of the department is divided into four major fields: print media, media design, interactive design and 3D design in a digital environment. 1. Print media and subsets of related courses include composition and stylistics, printing technologies, typography, specialized drawing, digital image processing, layout, product design, outdoor advertising technology, etc. 2. Media design, courses related to video editing, development of linear screen products: editing and cutting of moving pictures within a linear multimedia project; 2D and 3D animation, visual effects and motion picture graphics. These topics are covered in the following courses: animation and storyboard sound in multimedia, digital video montage,

20 20 OSAKONDADE TUTVUSTUS taalvideo, videoefektidele ja digitaalsele videomanipulatsioonile pühendatud kursused. 3. Interaktiivne disain, veebimeedia ja interaktiivse multimeedia interface i kujundamisega seotud kursused. Need on nii kujundamise kui ka infoarhitektuuri ja disainiga tegelevad kursused, mis hõlmavad nii online i kui ka offline i interaktiivset ekraanitoodet. See kajastub kursustes nagu veebireklaam, internetitooted, multimeedia baaskursus, programmeerimiskeelte kursused, flash i kursus ja interaktiivse filmiga seotud kursused. 4. Kolmemõõtmeline kujundus (3D) digitaalses keskkonnas. 3D modelleerimis-, animatsiooni- ja ruumikujundusprogrammide tundmaõppimine, mis ei välista manuaalse modelleerimise ja füüsilise visualiseerimisega seotud kursusi: pakend, skulptuur, virtuaalne ruum ja 3D graafika. Lõputöödeks on graafilise disaini, audiovisuaalse ja interaktiivse meedia tooted: interaktiivsed esitlused, veebilehekülgede või -portaalide kujundused, videod, filmid, animatsioonid, raamatukujundused, terviklikud reklaamiprojektid, firmagraafika terviklahendused jne. Õppekava läbinud vilistlased töötavad meedia- ja reklaamifirmades disainerite, loovjuhtide, kujundajate ja veebidisaineritena, paljud on asutanud ka oma firma või töötavad edukalt FIE-dena. Samuti on mitmed vilistlased jätkanud õpinguid magistriõppes. Osakonna üliõpilased on oma töid esitlenud rahvusvahelistel festivalidel, näiteks meediafestivalil Rencontres Video Art Plastique Caenis, plakatikonkursil Souvenir Helsingis, filmifestivalil Animated Dreams Tallinnas ja ka Pimedate Ööde Filmifestivali raames. Välislektoritest on meedia- ja reklaamikunsti osakonnas töötubasid ja kursusi andnud Chris Hales (Inglismaa), Sophea Lerner (Austraalia-Soome), Antti Ikonen (Soome), Antonio Della Marina (Itaalia), Shawn Pinchbeck (Kanada), John Grzinich (USA) ja Nuno Correia (Portugal). Loenguid on pidanud Teresa Wennberg, Andy Best, Veikko Mynttila, Mihkel Mõttus, Andres Kuusik, Martti Poom, Evelin Urm, Jüri Muhhin, Riina Niine, Krisexperimental video, video effects and digital video manipulations. 3. Interactive design, courses on web media and the design of interactive multimedia interface. This includes courses on design and information architecture focusing on both online and offline interactive screen production. Courses include: online advertising, internet products, fundamentals of multimedia, programming languages, flash and interactive film. 4. Three-dimensional (3D) design in a digital environment. Introduction to 3D modelling, animation and interior design programmes, including courses on manual modelling and physical visualization: packaging, sculpture, virtual space and 3D graphics. Students final projects are examples products of graphic design, audio-visual and interactive media: interactive presentations, designs of web sites or portals, videos, films, animations, book designs, full advertising projects, full solutions for corporate graphics, etc. Graduates of the department work as designers, creative managers and web designers in the media and advertising companies. Many have set up their own businesses or are successfully operating as sole proprietors. Others have chosen to undertake postgraduate study. Students of the department have presented their works at national and international forums, e.g. the media festival Rencontres Video Art Plastique in Caen, the poster competition Souvenir in Helsinki, the film festival Animated Dreams in Tallinn and the Tallinn Black Nights Film Festival (POFF) in Estonia. Visiting foreign lecturers who have done workshops and courses in the Department of Media and Advertisement Design include Chris Hales (Great Britain), Sophea Lerner (Australia-Finland), Antti Ikonen (Finland), Antonio Della Marina (Italy), Shawn Pinchbeck (Canada), John Grzinich (USA) and Nuno Correia (Portugal). Guest lecturers have included Teresa

21 DEPARTMENTS 21 tel Sibul, Andres Liivamägi, Maido Selgmäe, Vallo Kalamees, Andreas Annamaa, Peeter Linnap, Artur Granström, Martin Rästa, Sille Lavin jt. Meedia- ja reklaamikunsti osakonna õppejõud: Mart Anderson, Meelis Arulepp, Jevgeni Berezovski, Sveta Bogomolova, Carl- Christian Frey, Christopher Hales, Rao Heidmets, Andrus Kannel, Mati Kark, Lemmit Kaplinski, Marko Kekišev, Raivo Kelomees, Margus Kiis, Elari Kingo, Artur Kuus, Lauri Kärk, Toomas-Vahur Lihtmaa, Vilho Meier, Triin Mänd, Priit Pajusalu, Lauri Rahusoo, Janar Raidla, Urmas Reisberg, Andres Rõhu, Joonas Sildre, Elmo Soomets, Alar Suija, Taavi Suisalu, Lauri Särak, Lauri Tikerpe, Malev Toom, Are Tralla, Marti Unt, Maiken Urmet, Veiko Vaatmann, Kristjan Nagla. Wennberg, Andy Best, Veikko Mynttila Mihkel Mõttus, Andres Kuusik, Martti Poom, Evelin Urm, Jüri Muhhin, Riina Niine, Kristel Sibul, Andres Liivamägi, Maido Selgmäe, Vallo Kalamees, Andreas Annamaa, Peeter Linnap, Artur Granström, Martin Rästa, Sille Lavin and others. Lecturers in the Department of Media and Advertisement Design: Mart Anderson, Meelis Arulepp, Jevgeni Berezovski, Sveta Bogomolova, Carl-Christian Frey, Christopher Hales, Rao Heidmets, Andrus Kannel, Mati Kark, Lemmit Kaplinski, Marko Kekišev, Raivo Kelomees, Margus Kiis, Elari Kingo, Artur Kuus, Lauri Kärk, Toomas-Vahur Lihtmaa, Vilho Meier, Triin Mänd, Priit Pajusalu, Lauri Rahusoo, Janar Raidla, Urmas Reisberg, Andres Rõhu, Joonas Sildre, Elmo Soomets, Alar Suija, Taavi Suisalu, Lauri Särak, Lauri Tikerpe, Malev Toom, Are Tralla, Marti Unt, Maiken Urmet, Veiko Vaatmann, Kristjan Nagla. Meedia- ja reklaamikunsti osakonda juhib aastast Jaanus Eensalu (s 1964). Jaanus Eensalu on lõpetanud aastal Tartu Kunstikooli puidu kunstilise kujundamise eriala aastal sai Eensalust Tartu Lastekunstikoolis õpetaja aastal lisandus õpetajaametile veel kunstnik-dekoraatori amet. Soovist avardada oma oskuste piire asutas Eensalu aastal sisekujundusbüroo, asudes seda ise ka juhtima aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas näituste kujunduskunstnikuna a. sügisest sai Eensalust Estiko-Plastari trükiettevalmistus osakonna vanemarvutigraafik. Aastatel on Jaanus Eensalu töötanud nii arendus- kui loovjuhina reklaami- ja kujundusfirmades. Aastast 2000 on Eensalu õppejõuks Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja jätkuvalt ka Tartu Lastekunstikoolis. Tartu Kõrgemasse Since 2008, the Department of Media and Advertisement Design is chairedled by Jaanus Eensalu (born 1964). Jaanus Eensalu graduated from the Department of Artistic Design of Wood in Tartu Art School in In 1987, Eensalu became a teacher in the Tartu Children s Art School. In 1990, Eensalu became an artist-decorator at the advertising group Must Kass (Black Cat). From the desire to broaden his skills, he established an interior design bureau and became its director in In the fall of 1995, he became an exhibition curator/ design artist at the Estonian National Museum s exhibition building and in the fall of 1997, Eensalu became an artist at Estiko-Plastar AS. In , he has worked as a development and creative director in many advertisement and design firms. Since 2000, Jaanus Eensalu has been involved with Tartu Art College and teaching in the Tartu Children s Art School. Jaanus Eensalu enrolled Tartu Art College Department of Media and Advertisement Design in 2001 and graduated it in In 2012, he received Master s degree from the Institute for Cultural Research and Fine Arts of the Faculty of Philosophy at the University of Tartu.

22 22 OSAKONDADE TUTVUSTUS Kunstikooli asus Eensalu õppima aastal ning aastal 2005 lõpetas eelnimetatud kooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna aastal lõpetas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kultuurikorralduse eriala ja omandas sotsiaalteaduse magistrikraadi. Näitustel on Jaanus Eensalu esinenud alates aastast. Suurimad on olnud Tartu kevad-, sügis- ja ülevaatenäitused, isikunäitusi on olnud kokku kolmteist. Eensalu kuulub Eesti Kujundusgraafikute Liitu. Jaanus Eensalu has participated in various exhibitions since 1987 including the spring, fall and overview exhibitions in Tartu. Eensalu has had 13 solo exhibitions. He is a member of Estonian Graphic Designers Union. Maarja Tamjärv Osakonnajuhataja abi Assistant Head of Department Rihhard Krüüner Meister Technical Assistant

23 DEPARTMENTS 23 Mööbliosakond Department of Furniture 1955 loodi Tartu Kunstikoolis puidu kunstilise kujundamise eriala muudeti puidu kunstilise kujundamise eriala mööbli kujundamise ja restaureerimise erialaks, mis esimesena Eestis võimaldas õppida mööbli restaureerimist. Eriala eestvedajaks ja uue õppekava koostajaks oli sisearhitekt Jaak Roosi moodustati Tartu Kõrgem Kunstikool. Õpe on jätkunud kõrghariduse tasemel. Mööbli ja restaureerimise õppekava eesmärk on koolitada oma ala professionaale. Õppekava on kahesuunalise spetsialiseerumisvõimalusega alates kolmandast õppeaastast: 1. Disainisuuna eesmärk on koolitada spetsialiste mööbli kujundamiseks/teostamiseks orienteeritusega väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusele, välistamata koostööd suurtööstustega. Disaini õppesuuna läbinu mõistab tootearenduse printsiipe ning tal on teadmisi ressursside säästlikust ja ratsionaalsest kasutamisest, lähtudes kutse-eetika põhimõtetest. Disainile spetsialiseerunud üliõpilane oskab iseseisvalt toime tulla mööblivaldkonnaga seotud situat- In 1955, Tartu Art School established a program in creative timber design. It was reorganized as the program in Furniture Design and Restoration in In 1990, Tartu Art School created the first program in Estonia specializing in furniture restoration. The creator and architect of the new curriculum was interior designer Jaak Roosi. In 2000, Tartu Art College was established. Instruction and study have continued at a higher education level. The main goal of the Furniture and Restoration curriculum is to educate professional furniture designers and furniture conservators. The curriculum has two main directions: furniture design and furniture restoration. 1. The specialization module in design educates professionals for the design and construction of furniture with an emphasis on small and medium-sized enterprises, without necessarily excluding cooperation with large industrial companies. Upon completion of the specialization module in design, students will know the principles of product development, will be able to use resources sustainably and

24 24 OSAKONDADE TUTVUSTUS sioonides, teab ja oskab kasutada nüüdisaegseid materjale, tehnoloogiaid, töövahendeid ja seadmeid. 2. Restaureerimissuuna eesmärk on koolitada spetsialiste mööblipärandi säilitamiseks, Eesti mööblipärandi uute leidudega rikastamiseks ja taustauuringute teostamiseks. Restaureerimissuuna lõpetanu on omandanud teadmised ja eetikaprintsiibid pärandkultuuri restaureerimise valdkonnas töötamiseks. Ta oskab analüüsida ja hinnata eseme kahjustuste iseloomu ning planeerida erinevate materjalide, kemikaalide ja tehnoloogiate omavahelist kombineerimist, saavutamaks teostuses optimaalset tulemust. Mööbli ja restaureerimise õppekava läbimine annab lõpetanule eeldused töötada pärast lõpetamist kas mööbli disainerirationally and respect the professional code of conduct. Graduates specializing in design will know and be able to use modern materials, technologies, tools and equipment. 2. The specialization module in restoration educates professionals in preservation of heritage furniture, the replenishment of Estonian heritage furniture stock with new discoveries and research in background information. Upon completion of the restoration specialization, graduates will have acquired the knowledge and ethical principles for working in the field of cultural heritage preservation. They will be able to analyse and estimate the extent of damage to furniture items and combine different materials, chemicals and technologies for the achievement of best possible results.

25 DEPARTMENTS 25 na, teostajana või restauraatorina, konservaatorina nii riiklikus kui erasektoris. Lisaks võimaldavad omandatud teadmised ja oskused luua oma ettevõtte või jätkata õpinguid magistriõppes. Mööbliosakonna viimaste aastate tegevus on olnud mitmekülgne. Väljapanekutega on esinetud messidel, osaletud on näitustel ja paljudes koostööprojektides. Töid on eksponeeritud Stockholmi messil, Londoni Design Week il, Tartu Ehitus ja Sisustusmessil ja disainifestivali Disainöö raames. Tudengid on võitnud Eesti disainialastel konkurssidel auhinnalisi kohti. Lisaks nimetati aastal mitmeid mööbliosakonna vilistlasi eesti disainiauhinna Bruno nominentideks. Disainivaldkonnas on partneriteks olnud Tartu Linnavalitsus, Tarmeko, Arens, Supra Mööbel, Vegard Furniture jt. Restaureerimispoolel on tehtud koostööd TÜ, Muinsuskaitse, ERM-iga jt. Mitmeid projekte ja lõputöid on valminud EAS-i innovatsiooniosakute toetusel. Paljud mööbliosakonna vilistlased suunduvad edasi õppima magistrantuuri. Mööbliosakonna aktiivsemaid vilistlasi: Karl Annus, Maria Rästa, Kersti Siim, Liisa Kuusik, Aivar Sarapuu, Jaanika Turu, Eva-Kaia Vabamäe, Alar Tamm, Liina Lemsalu, Veiko Kuusik, Ahti Lill, Martti Kalamees, Joel Kõivistik, Kristjan Bachman, Merle Ambre, Pille Vilgota, Jaanus Paaver, Kristiina Piirisild, Dan Lukas, Annes Hermann, jne. Upon completion of the curriculum of Furniture and Restoration, graduates will have acquired specialized knowledge and skills in designing, constructing or restoring furniture, enabling them to work as furniture designers, constructors or conservators in the public and private sector, to set up their own businesses or to continue studies at the postgraduate level. During the previous years the Department of Furniture has been active in many fields. Department has participated with exhibitions at Stockholm furniture fairs and they have also taken part in fairs and cooperation projects in Estonia. For example, in design area the department has cooperated with the City Council of Tartu, Tarmeko, Arens, Supra Mööbel, Vegard Furniture and others. In restoration area they have cooperated with University of Tartu, National Heritage Board of Estonia, Estonian National Museum and others. Many of the projects and diploma works have been made with the support of Enterprise Estonia. The development of the curriculum assures more opportunities to specialize and allows to more foreign lecturers to the department. The activity of students has also grown. They take part in exhibitions and interior design fairs, for example Tartu Interior Design Fair and design festival. In 2012, many graduates of the department were nominated for the Estonian design award Bruno. Many graduates of the department also continue studies at the postgraduate level. Some of the most active alumni of the Department of Furniture are: Karl Annus, Maria Rästa, Kersti Siim, Liisa Kuusik, Aivar Sarapuu, Jaanika Turu, Eva-Kaia Vabamäe, Alar Tamm, Liina Lemsalu, Veiko Kuusik, Ahti Lill, Martti Kalamees, Joel Kõivistik, Kristjan Bachman, Merle Ambre, Pille Vilgota, Kristiina Piirisild, etc.

26 26 OSAKONDADE TUTVUSTUS Mööbliosakonda juhib aastast sisearhitekt Jaak Roosi (s 1956). Jaak Roosi on lõpetanud Tartu Kunstikooli naha kunstilise kujundamise eriala ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujunduse eriala (1981). Ta on töötanud Tartu Kunstikoolis ja seejärel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kompositsiooni ja üldainete õppejõuna ning mööbliosakonna juhatajana ( , 2006 ). Jaak Roosi esindab mööbliosakonda Eesti Mööblitootjate Liidus. Jaak Roosi on Tartu Kõrgema Kunstikooli kahe õppehoone sisekujunduse autor ( ). Jaak Roosi pälvis aastal 2000 Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia hotell Pallase sisekujunduse uudse kujunduslahendus eest. Since 2006, the Department of Furniture is chaired by Jaak Roosi (born 1956). Jaak Roosi graduated from the Art Institute of the Estonian SSR with a degree in Interior and Furniture Design and from Tartu Art School with a degree in Artistic Leather Design. He has worked in Tartu Art School from and he has been a lecturer in composition and general subjects as well as the chair of the Department of Furniture ( , 2006 ). Jaak Roosi has designed the interiors of two TAC s buildings ( ). In 2000, Jaak Roosi was awarded the yearly prize of the Estonian Interior Designer s Association for the unique design for hotel Pallas. Riho Tiivel Osakonnajuhataja abi Assistant Head of Department Annes Hermann Meister Technical Assistant Kristjan Bachmann Külalisõppejõud Guest Lecturer Teet Papson Õpetaja Teacher

27 DEPARTMENTS 27 Nahadisaini osakond Department of Leather Design 1965 Tartu Kunstikoolis avati naha kunstilise kujundamise eriala koostati diplomiõppe standarditele vastav nahakunsti õppekava erialaõpet jätkati kõrghariduse tasemel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppekava uueks nimeks sai nahadisain ja restaureerimine, mis kajastas täpsemalt uusi taotlusi. Eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset rakenduskõrgharidust nahadisaini valdkonnas, ühendades õppekavas erialatemaatika aksessuaaridisainist köitekunsti ja restaureerimiseni. Õpiaja jooksul omandatakse nahkesemete kujundamise ja aksessuaaride disaini alused, saadakse teoreetilised ja praktilised teadmised nahast ja pabermaterjalidest, nende töötlemisest ja restaureerimisest, käsitletakse ajaloolisi ja tänapäevaseid nahakaunistustehnikaid ja köitestiile. Kahel esimesel aastal õpitakse kõiki erialaaineid ühiselt, alates kolmandast kursusest spetsialiseerutakse kas disaini või restaureerimise suunale. In 1965, Tartu Art School established the program in Decorative Leatherwork. In 1998, a curriculum of leather art was established according to the standards of diploma-level study. In 2000, Tartu Art College was established. Instruction and study have continued at a higher education level. In 2005, the program was renamed Leather Design and Restoration, more accurately reflecting its new mission. The goal of the program is to provide high-quality professional higher education in the field of leather design, by combining specialized knowledge from accessory design to bookbinding and restoration within the same curriculum. The program of study introduces students to the fundamentals of leather product design and accessories design, theoretical and practical knowledge about leather and paper materials, processing and restoration techniques, and historical and contemporary methods of leather craft and binding styles. In the first two years all specialized courses are studied jointly, but from the third year students choose a specialization either in design or restoration.

28 28 OSAKONDADE TUTVUSTUS Disaini suunamoodul annab süvendatud teadmised nahkaksessuaaride ja -rõivaste disainist ja teostuse viisidest. Kavandatakse ja teostatakse originaalseid ehteid, käekotte, kindaid ning lihtsamaid nahkrõivaid. Disainiõpetuse teoreetilised ained aitavad mõista tootearenduse printsiipe, intellektuaalse omandi kaitse põhimõtteid ning annavad oskusi projektide finantseerimis- ja teostamisvõimaluste otsimisel ja leidmisel. Koostöös teiste erialadega osaletakse disainiprojektides, saades nii meeskonnatöö kogemusi. Erialased praktikad toimuvad nahkesemeid tootvates firmades, koostööpartnerid on Katariina Gild, Antoniuse Gild, AS Kolm, AS Lindante. Konserveerimise ja restaureerimise suunamoodul lähtub konservaatori kutsestandardi nõuetest. Õpitakse restaureerima erineva kattematerjali ja struktuuriga köiteid, pabermaterjale ja nahkobjekte ning esitama sobivaid säilitusjuhiseid. Teoreetilised ained annavad teadmisi kultuuriväärtuste kaitsest, konserveerimise keemiast ning bioloogiast, dokumenteerimisest ja terminoloogiast. Teoorialoengud ja mitmed projektid toimuvad koos mööbli-, maalingute- ja skulptuuri erialadega. Koostöö TÜ raamatukogu, OÜ-ga Mandragora ja Rahvusarhiiviga annab üliõpilastele võimaluse sealseid fonde uurimistööks kasutada ja materiaalse baasi restaureerimise praktilise õppe läbiviimiseks. Nahadisaini ja restaureerimise õppekava läbinu on pädev töötama nahkaksessuaaride disainerina, tehnoloogi või meistrina nahkesemeid tootvas ettevõttes; köite- objekti- ja paberirestauraatorina arhiivides, muuseumites ja raamatukogudes või stilisti ja kunstiadministraatorina. Pärast pedagoogikaalast The specialization module in design provides students with in-depth knowledge of designing and making leather accessories and leather garments. Students design and prepare original adornments, handbags, gloves and simpler leather garments. Theoretical courses in the design module enhance students understanding of the principles of product design, the principles of intellectual property protection, and provide skills for searching for funding opportunities to implement the projects. Design projects are undertaken in collaboration with other specializations providing teamwork experience. Internships are carried out in companies producing leather goods; our partners are Katariina Gild, Antoniuse Gild, AS Kolm, AS Lindante. The specialization module in conservation/restoration is based on the occupational standards of conservators. Students learn to restore bindings with different cover materials and structure, paper materials, and leather objects and to compile preservation instructions. Theoretical courses provide students with an understanding of the protection of cultural property, conservation chemistry and biology, documentation and terminology. Theoretical courses and creative projects are conducted in collaboration with the Departments of Furniture, Paintings and Sculpture. Partnerships with the Tartu University Library, OÜ Mandragora and the Estonian National Archives allow students to use their archives for research and their artefact collections as a base for practical training in restoration. Upon completion of the program in Leather Design and Restoration, students are qualified to work as leather accessories designers, technologists or specialists in enterprises producing leather goods; conservators of bindings, items and paper in archives, museums or libraries, or as stylists or art curators. After additional pedagogical training, graduates will also be qualified to work as art teachers. Graduates of the program can become members of professional associations and artists unions. The students and faculty of the department are active artists, participating in national and international exhibitions. Stu-

29 DEPARTMENTS 29 lisakoolitust võib töötada kunstiõpetajana. Õppekava läbinutel on võimalus astuda kutseühingute ja loomeliitude liikmeks. Osakonna üliõpilased ja õppejõud on loominguliselt aktiivsed, osaledes üleriigilistel ja rahvusvahelistel näitustel. Üliõpilaste õppetöödest on korraldatud näitusi Eestis ja Tartu sõpruslinnas Tamperes. Osakonna õppejõudude loomingut on tunnustatud rahvusvahelistel ja vabariiklikel köitekunsti näitustel preemiatega. Samuti on osakonna üliõpilased vahetusüliõpilasena õppinud välisriikide partnerkoolides ja käinud praktikal sealsetes ettevõtetes või restaureerimisasutustes. Tavaks on saanud välisõppejõudude meistriklassid, õpetamas on käinud tuntud köitekunstnikud ja restauraatorid: Hans-Peter Frolich, Michel Frolich (Saksamaa), Jeff Clements (Holland), Enrico Flaiani (Itaalia), Manfred Mayer (Austria). Disainivaldkonnas tegutsevad aktiivsemad vilistlased: Sillle Sikmann ( Stella Soomlais ( Kristel Suigussaar (kristelsuigussa ar.daportfolio.com), Kadri Paloveer ( Tiina Andron (tiinaandron.com/), Kärt Põldmann, Triinu Siilbek, Egge Edussaar Harak. Restaureerimisvaldkonna aktiivsemad vilistlased: Hedvig Mäe, Reet Randoja, Meryli Paomets, Jolana Laidma, Tea Šumanov, Anne Arus. dents have presented examples of their coursework at exhibitions in Estonia and Tampere, the twin town of Tartu. Works produced by faculty have won recognition and awards at national and international exhibitions of the art of binding. The students of the department have also participated in student exchange programs. They have studied abroad and done their internship at foreign restoration companies. Master classes taught by visiting faculty have become a tradition; renowned binding artists and conservators who have lectured at TAC include: Hans-Peter Frolich, Michel Frolich (Germany), Jeff Clements (Holland), Enrico Flaiani (Italy), Manfred Mayer (Austria). Alumni that are active in the field of design: Sille Sikmann( Stella Soomlais (www. stellasoomlais.com/), Kristel Suigussaar (kristelsuigussaar.dap ortfolio.com), Kadri Paloveer ( Tiina Andron (tiinaandron.com/), Kärt Põldmann, Triinu Siilbek, Egge Edussaar Harak. Alumni that are active in the field of restoration: Hedvig Mäe, Reet Randoja, Meryli Paomets, Jolana Laidma, Tea Šumanov, Anne Arus. Nahadisaini osakonda juhib aastast Maila Käos (s 1978) Maila Käos lõpetas aastal Tallinna Kergetööstustehnikumi nahkesemete kujundamise ja valmistamise erialal, 2003 Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti Since 2013, the Department of Leather Design is chaired by Maila Käos (born 1978). In 1999 Maila Käos graduated from Tallinn Technical School of Light Industry with a degree in Leather Object Making and Design. She also has a degree from Tartu Art College in Leather Design and a Teacher of Arts master s degree from University of Tartu. Since 2005 Maila has been an active lecturer at Tartu Art College at the Department of Leather Design. Her artworks can be found at the Estonian Museum of

30 30 OSAKONDADE TUTVUSTUS eriala ning 2008 Tartu Ülikooli kunstiõpetuse magistrantuuri. Alates aastast Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna lektor. Maila Käose töid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja erakogudes. Applied Art and Design, Academic Library of Tallinn University and in private collections. Silli Peedosk Osakonnajuhataja abi Assistant Head of Department Tõnu Ojaver Meister Technical Assistant Rutt Maantoa Professor Professor Kaia Lukats Lektor Lecturer Juta Mölder Külalisõppejõud Guest Lecturer

31 DEPARTMENTS 31 Skulptuuriosakond Department of Sculpture 1952 Tartu Kunstikoolis hakati andma skulptuurialast kunstiharidust moodustati Tartu Kõrgem Kunstikool. Õpe on jätkunud kõrghariduse tasemel. In 1952, Tartu Art School started providing instruction in sculpture. In 2000, Tartu Art College was established. Instruction and study have continued at higher education level. Skulptuuriosakonna õpetuslik suund põhineb klassikalisel kunstiharidusel. Osakonna siht on anda üliõpilastele haridus, mis võimaldab täita ülesandeid loovkunstnikuna, restauraatorina, disainerina või pedagoogina. Õppekava võimaldab omandada skulptorile vajalikke kutseja eneseväljendusoskusi. Esimesel kahel kursusel pannakse alus klassikalisele modelleerimisoskusele ja professionaalsele vormitunnetusele, mis on hilisemate õpingute põhialus. Paralleelselt vormiõpetusega õpetatakse klassikalist kompositsiooni. Kui põhitõed on omandatud ja kinnistatud, on edasine areng võimalik nii klassikalise vormimõistmise alusel kui ka moodsa kunsti vaimus. Instruction in the Department of Sculpture is based on classical art education. The goal of the department is to provide students with an education that enables them to work as creative artists, conservators, designers or teachers. The curriculum provides both the professional and expressive skills required from a sculptor. In the first two years, the program provides training in classical modelling skills and professional form perception, which are essential for later studies. Simultaneously, students are taught the principles of classical composition. Having acquired these principles, students can continue their professional development both on the basis of classical form comprehension, and along the lines of modern art.

32 32 OSAKONDADE TUTVUSTUS Kolmandal kursusel tuleb valida restaureerimise või disaini suunamooduli vahel. Restaureerimismoodulis on põhitähelepanu üliõpilase ettevalmistamiseks klassikalise skulptuuri ja restaureerimisoskuste omandamisel, disainimoodul keskendub enam kaasaegsele vormi- ja materjalikäsitlusele. Kompositsiooniõpingutes läbitakse suur hulk tänapäevaseid rakendusülesandeid alates tarbeesemete disainist ja lõpetades purskkaevude, dekoratiivvormide ning kujundusobjektide loomisega, lisaks arendatakse individuaalset väljendusoskust vabaloominguliste ülesannetega. Materjaliõpetuses tutvutakse põhiliste skulptuurile omaste materjalidega. Suur tähelepanu on õppekavas pööratud praktilistele ülesannetele töös materjaliga. Marmor, graniit, dolomiit, puit ja eriti plastik on leidnud kindla koha õppeprotsessis. In the third year students have to specialize in restoration or design. The restoration module prepares students for the acquisition of classical sculpture and restoration skills; the design module takes a contemporary approach to the study of form and material. In studying composition, students have to accomplish a number of practical tasks from the design of commodities to the creation of fountains, decorative forms and decorative objects; furthermore, free creative tasks are assigned in order to develop students self-expression skills. Materials theory introduces students to the main materials commonly used in sculptural work. The curriculum pays great attention to practical assignments in working with materials. Marble, granite, dolomite, timber and especially plastic are all covered in the study process. Converting ideas formalized in the composition

33 DEPARTMENTS 33 Kompositsioonitunnis vormi leidnud ideede materjali viimine tagab töövilumuste omandamise ja materjalitunnetuse. Kips kui iidne vormimaterjal on tööde materjali viimise abivahend. Süvendatult töötatakse keraamika, betoonivalu, metallkeevituse ja pronksivalu tehnikatega. Meeskonnatöö kogemuse andmiseks on üliõpilased kaasatud installatsioonilaadsetesse ülesannetesse (lumeskulptuuride valmistamine talvel, looduse- ja linnateemalised land-art ülesanded, mis sageli lähtuvad avalikest kunstisündmustest linnaruumis). Olla valmis kõigiks loomingulisteks valjakutseteks sõltumata käsitletavast materjalist või ideest see on tänase skulptuuriosakonna moto. Mitmed skulptuuriosakonna vilistlased on kaastegevad Eesti kunstimaastikul. Ivar Feldman kureeris Põhjamaade sepanäituse Raudtuli 2004 (Tartus, Eesti Rahva Muuseumis ja Narvas). Bruno Kadak aktiivselt pronksivaluga ja valutehnika laiemate võimaluste arendamisega Tartus. TKK lõpetanud üliõpilased moodustavad põhiosa Eesti Kunstiakadeemia magistrandidest. class into material form ensures the acquisition of work routines and developing a fingertip feeling for material. Students use plaster to give their designs material form. Techniques of ceramics, concrete casting, metal welding and bronze casting are studied in depth. In order to develop teamwork, students work together on installation-like projects (making of snow sculptures in winter, creating land art in natural and urban environments, often inspired by public art events in urban spaces). The motto of the Department of Sculpture is: Be prepared for all creative challenges, irrespective of material or idea. Several graduates of the Department of Sculpture are active in the Estonian art scene. Ivar Feldmann curated the Nordic blacksmithing exhibition Raudtuli 2004 (in Tartu, the Estonian National Museum and Narva). Bruno Kadak has devoted himself to bronze casting and the introduction and development of casting techniques in Tartu. Graduates from Tartu Art College account for the majority of graduate students in the Tallinn Academy of Arts.

34 34 OSAKONDADE TUTVUSTUS Skulptuuriosakonda juhib aastast Jaan Luik (s 1953). Jaan Luik lõpetas aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuri erialal. Samal aastal suunati ta Tartu Kunstikooli, kus ta õpetas aastani 2000 skulptuuri, kompositsiooni ja joonistamist ning oli ka kiviraiumise osakonna juhataja. Aastatel õpetas Jaan Luik ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kunstide osakonnas skulptuuri, plastilist anatoomiat ja joonistamist. Alates aastast õpetab ta Imatra Kõrgemas Kunstikoolis (Saimaan Ammattikorkeakoulu). Aastatel ja oli Jaan Luik Tartu Kunstnike Liidu esimees. Näitustel hakkas Jaan Luik esinema kohe parast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist ja teeb seda ka praegu, esinedes oma loominguga nii Eestis, kui ka valjapool. Sellest ajast alates on ta esinenud ka kõigil Tartu Kunstnike Liidu ülevaatenäitustel. Alates aastast 1980 on Jaan Luik osalenud ka arvukatel ühisnäitustel. Since 2011, the Department of Sculpture is chaired by Jaan Luik (born 1953). Jaan Luik graduated from the Estonian Institute of Art in 1979 as a sculptor. In the same year he started to work in Tartu Art School. He taught sculpture, composition and drawing until the year He was also the leader of stone hew department. From 1993 to 2002 Jaan Luik taught sculpture, plastic anatomy and drawing at the Department of Arts of the Faculty of Philosophy of the University of Tartu. Since 1995 he also teaches at Saimaa University of Applied Sciences. In and Jaan Luik was the chairperson of Tartu Artists Association. Jaan Luik started to participate in exhibitions right after graduating from the Estonian Institute of Art. He is still showing his artwork in Estonia and abroad. Since graduating from the Estonian Institute of Art he has taken part in all Tartu s Artists Association s overview exhibitions. In addition, since 1980 Jaan Luik has also taken part in various group exhibitions. Mati Karmin Dotsent Docent Lauri Tamm Meister Technical Assistant

35 DEPARTMENTS 35 Tekstiiliosakond Department of Textile 1993 loodi Tartu Kunstikoolis tekstiilikunsti eriala. Õppekava koostaja ja traditsioonidele alusepanija on tekstiilikunstnik Aet Ollisaar moodustati Tartu Kõrgem Kunstikool. Õpe on jätkunud rakendusliku kõrghariduse tasemel Aet Ollisaare juhtimisel. Tekstiiliosakonna eesmärk on koolitada oma eriala professionaalsel tasemel valdavaid kunstnikke ja disainereid, kes on võimelised töötama tekstiili või moe valdkonnas. Õppekava on laiapõhjaline ja sisaldab ka moe valdkonna ained. Õppeprotsess toimub tsüklitena, kus erinevad ained üksteist toetavad, õppeaja vältel on üliõpilastel võimalus osaleda kunsti- ja disainiprojektides. Olulised on nii tugevad individuaalsed oskused kui ka suutlikkus teha koostööd. Läbi mitmekülgsete projektide saavad tudengid analüüsida oma erialaseid võimeid ning eelistusi, et teha kooli lõpetamisel otsuseid edasise suuna valikuks. Õppekavas on oluline hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, mis loovad eeldused eriala vastutustundlikuks In 1993, the Program in Textile Art was established at Tartu Art School. The author of the curriculum and the founder of the program was the textile artist Aet Ollisaar. In 2000, Tartu Art College was established. Instruction and study have continued at a professional higher education level under the management of Aet Ollisaar. The goal of the Department of Textile is to educate professional artists and designers, who are capable of working in the field of textile and fashion. The study program has a broad basis also containing subjects from the fashion field. Study process is carried out in cycles, with different subjects complementing each other. Throughout their studies, students have the opportunity to participate in versatile art and design projects that help students to analyse their professional abilities and preferences valuable experiences for making decisions regarding their future plans. The Department of Textile emphasises students strong individual skills and ability to co-operate. The curriculum of the Department of Textile emphasises the shaping of values and attitudes, laying groundwork for the responsible development of the discipline.

36 36 OSAKONDADE TUTVUSTUS The Department of Textile initiates professional projects where lecturers work as a team. They are also often co-operating with experts and lecturers from partner institutions and incorporating private clientele projects to the study process. The Department of Textile actively takes part in various competitions and participates in exhibitions and professional fairs. arendamiseks. Tekstiiliosakond algatab erialaseid projekte, kus õppejõud töötavad ühise meeskonnana, sageli kaasatakse eksperte ning külalisõppejõude partnerkoolidest. Õppetöös tehakse koostööd tellijatega, osaletakse konkurssidel, näitustel ja erialamessidel. Tekstiiliosakond korraldab kohtumisi disainerite ja kunstnikega ning õppereise ettevõtetesse, et siduda ainekursused reaalse eluga. Osakonna tehnoloogiline baas on arendatud kaasaegseks töökeskkonnaks, kus on võimalik omandada oskusi nüüdisaegsete seadmetega töötamiseks, suur osakaal on digitaalsetel tööprotsessidel. Üliõpilased saavad kogemusi ka traditsioonilistest tekstiilitehnikatest, piltvaibakursus annab võimaluse süveneda gobelääntehnikasse. Erialaaineid täiendavad üldained, et mõista interdistsiplinaarseid seoseid ja näha oma eriala laiemas kontekstis. Tekstiiliosakond on aktiivne koostööpartner rahvusvahelises võrgustikus, kaasates üliõpilasi osalema projektidesse ja näitustele. Üliõpilased on motiveeritud täiendama oma oskusi väljaspool Eestit praktikal või vahetusüliõpilasena. Tekstiiliosakond korraldab näitusi ja seminare, et tutvustada eriala laiemale publikule. Üliõpilaste algatatud, nüüdseks pikaajaliste traditsioonidega projekt Mood Performance Tants The Department of Textile organizes meetings with designers and artist and study trips to different enterprises, in order to combine studies with real life. The technological base has been developed into a modern work environment. Students have the chance to acquire skills for working on up-to-date equipment, emphasising on digital work processes. Students can gain experience in working with traditional textile techniques, tapestry course is an opportunity to get more acquainted with picture weave techniques. Specialized courses are complemented by general subjects that develop the ability to identify interdisciplinary relationships and situate the discipline in a wider context. The Department of Textile is an active partner in international networks involving students in projects and exhibitions, too. Students are encouraged to study outside Estonia as an exchange student or intern. The Department of Textile arranges exhibitions and seminars in order to promote the field of textile more widely. Fashion. Performance. Dance, an annual tradition started by the students and will be held for the 16th time in Product development projects are shown in fairs. The Department of Textile participates at the Stockholm Furniture Fair in cooperation with the Department of Furniture. In September 2013 the joint project of the departments 8:TOOL was presented in Tent London during the London Design Festival. The lecturers of the Department of Textile are creatively active, engaged in different projects and exhibitions. Visiting lecturers are well-known Estonian artists and international lecturers from the partner schools of TAC.

37 DEPARTMENTS 37 toimub aastal 2014 juba 16. korda. Tootearendusprojektide tulemusi eksponeeritakse erialamessidel, koos mööbliosakonnaga osaletakse ühisväljapanekuga Stockholmi Mööblimessil Greenhouse i paviljonis. Koostööprojekti 8:TOOL tutvustati septembris 2013 Londoni Disainifestivali raames messil Tent London. Osakonna õppejõud on loominguliselt aktiivsed ning tegelevad erinevate projektidega ja esinevad näitustel. Külalisõppejõududena kaasatakse Eesti kunstnikke ja disainereid ning õppejõude TKK välispartnerkoolidest. Tekstiiliosakonna partneriteks on kõrgkoolide tekstiili- ja moeosakonnad, muuseumid, valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja erialaliidud, osakond on organisatsiooni European Textile Network liige. Tihe koostöö on Eesti Tekstiilikunstnike Liiduga. Õppekava läbinu on võimeline töötama disaineri või kunstnikuna tekstiili ja moe valdkonnas, samuti korraldama koolitusi, avaldama loomingulisi artikleid ning osalema konkurssidel, näitustel ja projektides. Tekstiiliosakonna aktiivsemaid vilistlasi on Triinu Pungits, Maru, Liisa Murdvee, Epp Mardi, Anni Varm, Hanna Korsar, Eva Jakovits, Triin Paumer, Liisa Soolepp, Kaidi Ploomipuu, Helen Valk-Varavin, Katrin Trumm, Miina Leesment, Kairi Lentsius ja Mari Kõrgesaar. The Department of Textile has partnerships with higher education institutions teaching the specialty of textiles and fashion, also with museums, enterprises and professional associations. The Department of Textile is a member of the International professional organization European Textile Network and cooperates with the Estonian Association of Textile Artists. Upon completion of the program, graduates are able to work as designers or artists in the field of textile and fashion, also conduct workshops, publish creative articles and participate in competitions, exhibitions and projects. Graduates of the Department of Textile include Triinu Pungits, Maru, Liisa Murdvee, Epp Mardi, Anni Varm, Hanna Korsar, Eva Jakovits, Triin Paumer, Liisa Soolepp, Kaidi Ploomipuu, Helen Valk-Varavin, Katrin Trumm, Miina Leesment, Kairi Lentsius and Mari Kõrgesaar. Tekstiiliosakonda juhib aastast professor Aet Ollisaar (s 1966). Aet Ollisaar on Aet Ollisaar on õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiilikunsti erialal töötanud Tartu Kunstikoolis ja seejärel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõu ja tekstiiliosakonna juhatajana, aastatel ka Tartu Kunstikooli direktori asetäitjana. Valitud professoriks aastal Aet Ollisaare töid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Tampere Kunstimuuseumis (Soome) ja erakogudes. Aet Ollisaar on pälvinud 2007 Tartu Kultuurkapitali Aasta Since 2000, the Department of Textile is chaired by Professor Aet Ollisaar ( born 1966). Aet Ollisaar graduated from the Department of Textile at the Estonian Academy of Arts in In Ollisaar worked in Tartu Art School, and as a lecturer and Head of Department at Tartu Art College afterwards. In she served as the deputy principal in Tartu Art

38 38 OSAKONDADE TUTVUSTUS Loomingulise Stipendiumi ja valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks 2007, samuti pälvinud aastal Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemia Aasta Tegu 2010 pikaajalise töö eest noortega. School. In 2001, she was elected to the post of Professor. Aet Ollisaar s works are in the collections of Estonian Museum of Applied Art and Design, Estonian National Museum, Museum of New Art in Pärnu, Tampere Art Museum (Finland) and also in private collections. In 2007, she was awarded the Tartu Cultural Endowment s creative scholarship. The same year, Aet Ollisaar was named Textile Artist of the Year. In 2011, Estonian Association of Textile Artists awarded her with Deed of the Year 2010, for long-term work with the youth. Liina Kool Osakonnajuhataja abi (õppekorraldus) Assistant Head of Department (Organization of Studies) Marju Nurk Osakonnajuhataja abi (projektid) Assistant Head of Department (Projects) Kristina Paju Lektor Lecturer Kadi Pajupuu Dotsent Docent Katrin Trumm Lektor Lecturer Veinika Västrik Lektor Lecturer

39 DEPARTMENTS 39 Üldainete keskus Centre of General Subjects Lisaks erialaainetele on TKKs rohkesti õppeaineid, mis on kõikide erialade tudengitele ühised. Üldainete keskuse alla on koondatud üldmooduli ja üldvalikmooduli ained ning neid andvad õppejõud. Üldainete keskuse eesmärk on anda heatasemeline ja mitmekülgne kunstiõppe baasharidus, mis on integreeritud erialaosakondade õppega. Teoreetilised ja praktilised üldained aitavad kujundada terviklikku maailmapilti ja annavad teadmised ja oskused, kuidas oma ideid väljendada. Teoreetilised üldained annavad üliõpilastele teadmised kunstiajaloo, visuaalse keskkonna ajaloo ja filosoofia arenguloost ning ettevõtluse ja kultuurikorralduse ning pedagoogika põhimõtetest, süvendavad inglise keele oskust, aitavad hoida ja edasi kanda eesti keele väärtusi ning annavad algteadmised kirjalike uurimistööde tegemiseks. Praktilised üldained annavad visuaalseks kommunikatsiooniks vajaliku nägemis-, väljendus- ja mõtlemisoskuse. Joonistamise, maalimise, skulptuuri, kompositsiooni, värvusõpetuse, arvutigraafi ka ja kujutava geomeetria õppimisega arenevad kujutamisoskus, käeosavus, tehnoloogilised oskused ning abstraktne mõtlemine ja analüüsioskus. In addition to specialized courses, students from each department have to take several general art subjects. The Centre of General Subjects is composed of the lecturers teaching courses in the modules of general or general elective courses. The goal of the Centre of General Subjects is to provide high-quality versatile general art education complementing the instruction provided by specialized departments. Theoretical and practical general courses help to build a comprehensive world view and provide students with the skills and knowledge for the creative expression of ideas. General theoretical courses trains students in the basics of art history, history of visual environments, history of philosophy, principles of entrepreneurship and cultural management; they help to refine students English language skills and maintain and promote the merits of the Estonian language; they provide students with the basics of academic research. General practical courses enhance the perceptual, communicative and cognitive skills necessary for visual communication. Courses in drawing, painting, sculpture, composition,

40 40 OSAKONDADE TUTVUSTUS Üldainete valikplokkidest saavad üliõpilased valida pedagoogilise või ettevõtluse suunaga aineploki. Valikmoodulite õppeaineid õpetavad erinevad TKK õppejõud ja külalislektorid väljastpoolt kooli. Teoreetilisi üldaineid õpetavad: Kurmo Konsa, Tiia Haud, Sigrid Butlers, Epi Tohvri, Kristina Tamm, Karin Rummo ning külalistena Priit Pajuste, Jüri Ginter, Pille Johanson, Indrek Grigor jt. colour studies, computer graphics and descriptive geometry help students develop depictive skills, manual proficiency, technological competence, abstract thinking and analysing capacity. Students have to take one set of general electives from either the pedagogical or enterprise set. The modules in general elective are being taught by different TAC lecturers and docents outside TAC.

41 DEPARTMENTS 41 Praktilisi üldaineid õpetavad: Peeter Allik, Sirje Petersen, Helle- Reet Paris, Eero Ijavoinen, Imbi Kruuv, Piret Veski, Nadežda Tšernobai, Udo Vool, Rein Maantoa, Eve Eesmaa, Ave Avalo, Anne Rudanovski, Tõnis Paberit, Malev Toom, Kristel Sibul, Hillar Uudevald ning külalistena Tõnis Kriisa, Tarvi Laamann, Hando Tamm jt. Theoretical general courses are taught by: Kurmo Konsa, Tiia Haud, Sigrid Butlers, Epi Tohvri, Kristina Tamm, Karin Rummo ning as a guest by Priit Pajuste, Jüri Ginter, Pille Johanson, Indrek Grigor and other. Practical general courses are taught by: Peeter Allik, Sirje Petersen, Helle-Reet Paris, Eero Ijavoinen, Imbi Kruuv, Piret Veski, Nadežda Tšernobai, Udo Vool, Rein Maantoa, Eve Eesmaa, Ave Avalo, Anne Rudanovski, Tõnis Paberit, Malev Toom, Kristel Sibul, Hillar Uudevald and as a guest by Tõnis Kriisa, Tarvi Laamann, Hando Tamm, etc. Üldainete keskuse juhataja on Ave Avalo(s 1972) aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse kraadiga klaasikunstis, 2004 TÜ õpetajakoolituse kunstiõpetaja erialal ja aastast 2005 on tal EKA kunstimagistri kraad. Alates 2004 a õpetab ta Tartu Kõrgemas Kunstikoolis joonistamist ja alates aastast juhib ta TKK üldainete osakonda. Näitustel osaleb ta alates aastast. The Centre of General Subjects is chaired by Ave Avalo (born 1972). She graduated from the Estonian Academy of Art in 1997 with a Bachelor s degree. In 2004, she graduated from teacher training programme for art teachers from University of Tartu. Since 2005, Avalo holds a Master s degree in Art from the same institution. Since 2004, Ave Avalo has worked at Tartu Art College as a lecturer in drawing, since 2008, she is the Department Chair of General Subjects at TAC. She has been participating in exhibitions since Peeter Peedosk Meister Technical Assistant Kurmo Konsa Professor Professor

42 42 OSAKONDADE TUTVUSTUS ÕPPEKORRALDUS ORGANIZATION OF STUDIES

43 ORGANIZATION OF STUDIES 43 Akadeemiline liikuvus Academic mobility TKK üliõpilastel on võimalus lisaks oma õppekava õppeainetele osaleda TKK teiste õppekavade õppeainetes või võtta aineid teistest Eesti kõrgkoolidest. Vastavalt sõlmitud koostöölepingule tunnustavad TKK, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor vastastikku õpitulemusi akrediteeritud ainevaldkondades bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe tasemel ning pakuvad üliõpilastele vastastikust võimalust osaleda kõrgkoolide õppetöös. Akadeemiliste koostööpartnerite arv suureneb järjepidevalt. TAC students can choose subjects from other departments curriculums. Pursuant to existing partnership agreements, Tartu Art College, the University of Tartu, the Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, the Tartu College of Tallinn University of Technology and Estonian Academy of Arts mutually recognize the academic achievements of students in the accredited areas of study at undergraduate and professional post-secondary levels, and offer mutual opportunities for students to participate in courses offered by these institutions. The number of partner institutions is constantly enlarging. Õppimine välismaal Studying abroad TKK üliõpilastel on võimalik õppida välismaal: rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina; üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; isiklikul algatusel. Olenevalt stipendiumi pakkujast saadavad üliõpilased nõutud dokumendid kas iseseisvalt üliõpilasvahetuse organiseerijale või TKK komisjonile ning saavad taotleda vahetusüliõpilase kohta partnerkoolis ja välismaal õppimiseks ettenähtud stipendiume. Välismaale õppima siirdunud üliõpilane jääb edasi TKK üliõpilaseks ning täidab kokkulepitud semestri õpingukava vastavas välisriigi kõrgkoolis. Esimesel aastal pole välismaal õppimine üldjuhul lubatud. TAC students may study abroad: as stipendiaries of international organizations, programs, governments, foundations and institutions of higher education; in the framework of student exchange programs based on inter-university and international agreements; on an individual basis. Depending on the scholarship provider, students will either send the required documentation independently to the student exchange organizer abroad or the TAC committee, thus enabling them to apply as an exchange student to a partner school and receive scholarships for studying abroad. Students studying abroad will remain TAC students and will complete their original semester s study plan in their respective institution of higher education abroad. Studying abroad is generally not permitted during a student s first year at TAC.

44 44 ÕPPEKORRALDUS Erasmuse programm The Erasmus Program Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogramm, mille eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, riikidevahelist vaba liikumist ning õpingute ja kvalifikatsioonide tunnustamist kogu Euroopa ulatuses. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes nimetasid TKK Eesti edukaimaks haridusasutuseks välissuhete alal aastal Lisaks valiti TKK aastal 2010 Euroopa Erasmuse edulugude brošüüri. Erasmus is the European Commission s educational program, the purpose of which is to improve the quality of higher education, further cooperation between institutions of higher education, increase educational mobility between countries and recognize studies and qualifications across Europe. In December 2009, Estonian Ministry of Education and Research and Archimedes Foundation named Tartu Art College the most successful educational institution in Estonia in furthering international activities. Tartu Art College has also been featured in the 2010 Erasmus Europe Success Stories Brochure. Üliõpilased Erasmuse programmi raames õpib Euroopa kõrgkoolides ja käib välisriikide ettevõtetes praktikal igal aastal umbes vahetusüliõpilast 33st programmiga liitunud riigist. Erasmuse õppe- või praktikastipendiumile saab Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kandideerida kord aastas, kevadel, vabade kohtade olemasolul lisaks ka sügisel. Kevadine taotlustähtaeg on märtsi alguses, sügisene tähtaeg septembri lõpus. Samuti saavad TKK Erasmuse stipendiaadid taotleda kohta Erasmuse intensiivsele keelekursusele riikides, kus õppekeelena on kasutusel mõni Euroopa vähemkasutatud keeltest. 2012/2013. akadeemilise aasta lõpuks on Erasmusega välismaal käinud 190 Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilast (141 õppimas ja 49 praktikal). Erasmuse raames välismaale end täiendama saadetavate üliõpilaste protsendi poolest (10,1 % õppeaastal 2012/2013) on Tartu Kõrgem Kunstikool Eestis kõige edukam kõrgharidusasutus. Õppejõud/töötajad TKK töötajatel on võimalus end Erasmuse programmi raames välismaal täiendada. Samuti käivad TKKs õpetamas külalisõppejõud ning ennast täiendamas töötajad Erasmuse partnerkoolidest. Students The Erasmus program enables approximately students across Europe to study and work abroad every year. TAC students can apply for the Erasmus study or placement scholarships once a year in spring; if there are vacancies, additional applications are accepted in the fall semester. The spring deadline for applications is the beginning of March; the deadline in the fall is the end of September. In addition, TAC Erasmus students can apply for a place in the EILC language courses in countries where the language of instruction is one of the less common European languages. By the end of the academic year 190 students from Tartu Art College have participated in the Erasmus studying and placement programme (141 students with studying grant and 49 students with placement grant) Considering outward student mobility percentage within Erasmus, Tartu Art College ranks first in Estonia (10,1% during the 2012/2013 academic year). Faculty members and staff Members of the TAC faculty and staff can improve their qualifications within the framework of the Erasmus program. Also, visiting lecturers from partner schools teach and employees participate in staff training at TAC.

45 ORGANIZATION OF STUDIES 45 Partnerkoolid Tartu Kõrgema Kunstikoolil on kokku 45 Erasmuse partnerkooli Austrias, Belgias, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Leedus, Lätis, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Tšehhis, Türgis ja Ungaris. Partnerkoolid lisanduvad vastavalt üliõpilaste ja osakonnajuhatajate ettepanekutele, aga ka ühiste huvide olemasolul väliskõrgkoolide algatusel. Koostööleping on allkirjastatud ka Sankt-Peterburi Kunstiakadeemia ning Peterburi Kino- ja Televisiooni Ülikooliga Vene Föderatsioonis. Lisaks üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate vahetusele tehakse partneritega ka mitmesuguseid koostööprojekte ning korraldatakse rahvusvahelisi näituseid. Partner schools and international co-operation Tartu Art College has approximately 45 Erasmus partner schools in Austria, Belgium, Spain, Italy, Greece, Lithuania, Latvia, Poland, Portugal, France, Sweden, Germany, Finland, the Czech Republic, Turkey and Hungary. New partnerships are constantly formed based on suggestions from students and departments or based on common interests with foreign universities. TAC also has partnership agreements with the Saint-Petersburg Academy of Arts and the St. Petersburg University of Film and Television. In addition to being active in student and staff mobility TAC also takes part in international projects and exhibitions with international partner institutions. Tudengile For the Student Akadeemiline puhkus Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppetöö kohustusest. Akadeemilist puhkust saab üliõpilane omal soovil taotleda kuni üheks aastaks nominaalse õpiaja jooksul. Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust võtta maksimaalselt kaks aastat. Akadeemilist puhkust on võimalik saada ka lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (aluseks lapse sünnitunnistus). Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt üks aasta akadeemilist puhkust seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Õppekava nominaalkestuse arvestamine peatub üliõpilase jaoks tema akadeemilise puhkuse ajaks. Akadeemilise puhkuse järel tuleb üliõpilasel asuda õppetööle selle kursuse ja semestri algusest, mille kestel ta akadeemilisele puhkusele lubati. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad üliõpilaste hulka, kuid neid ei viida üle järgmise aasta üliõpilasteks. Leave of absence Students may interrupt their studies for an academic leave of absence. Students may apply for an academic leave of absence at their own request for up to one year during the nominal period of study. A leave of absence for medical reasons can be requested for a maximum of two years. In this case the student provides a medical certificate from their doctor (or medical institution) upon applying for the leave of absence. Students may apply for a leave of absence to care for a child until the child reaches the age of three (according to the child s birth certificate). After the academic leave the student must resume studies starting in the beginning of the semester and in the year of study during which he/she was granted academic leave. Students on academic leave are in the matriculation register but they are not advanced to the next year of study. Õppetoetused Täiskoormusega õppivatel üliõpilastel on õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust ning võtta õppelaenu. Lisainfot saab TKK kodulehelt. Educational allowances Full time students in state-funded places are eligible to apply for an educational allowance and for a student loan. Further information from TAC s webpage.

46 46 ÕPPEKORRALDUS Õppelaen TKKs õppival üliõpilasel on õigus taotleda õppelaenu. Õppelaen on üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Õppelaenu suurus sõltub vabariigi valitsuse igal aastal kinnitatavast õppelaenu määrast. Laenu tagasimaksmise aja pikkus on kahekordne nominaalne õppeaeg. Tagasimaksmist tuleb alustada 12 kuud pärast kooli lõpetamist. Majutusvõimalused Tartu Kõrgemal Kunstikoolil puudub ühiselamu. Sisseastumiseksamite ajal on vabade kohtade olemasolul võimalik ööbida Tartu Üliõpilasküla Hostelis. TKKsse sisse saanud üliõpilastel on võimalik vabade kohtade olemasolul kandideerida Tartu Üliõpilasküla ühiselamusse. Õpikeskkond Tartu Kõrgemal Kunstikoolil on kolm õppehoonet, mis asetsevad Tähe, Tolstoi ja Eha tänavatel. Eha tn õppehoones asuvad skulptuuri ning meedia- ja reklaamikunsti osakonnad, ülemised korrused on Tartu Kunstikooli päralt. Fotograafia, nahadisaini ning maalingute osakonnad asuvad Tolstoi õppehoones, tekstiili- ja mööbliosakonnad Tähe õppehoones. Student loans Students matriculated at TAC are eligible to apply for student loans. A student loan is a loan guaranteed by the government and granted to students in order to cover educational expenses. The amount a student can borrow depends on the loan rate determined each year by the Government of the Republic Accommodation Tartu Art College does not have a dormitory. During entrance examinations students can stay at the hostels of the Tartu Student Village provided there are vacancies. Study spaces Tartu Art College has three study buildings in the area between Tähe, Tolstoi and Eha street. The building on Eha street houses the Department of Sculpture and the Department of Media and Advertisement Design. Top floors are owned by Tartu Art School. Departments of Photography, Leather Design and Painting are on Tolstoi street, Departments of Textile and Furniture on Tähe street.

47 ORGANIZATION OF STUDIES 47 Raamatukogu TKK õppe- ja erialaraamatukogus on Lõuna-Eesti rikkalikum kunstivaldkonna raamatute ja perioodika valik. Aastas tellitakse ligikaudu üle 35 nimetuse välismaiseid erialaseid ajakirju. Teemadest on esindatud fotograafia, meedia, graafiline disain, film, nahk, tekstiil, skulptuur, mööbel, maalingud, (sise)arhitektuur, disain, restaureerimine ja konserveerimine, kunsti üldained, jmt. Ühe osa kogudest moodustavad tudengite lõputööde portfooliod alates aastast ja õppemetoodilised materjalid. Raamatukogus korraldatakse ülekoolilisi infotunde, raamatunäitusi ja meeleolukaid üritusi. Tehakse koostööd Eesti ja rahvusvaheliste kunsti- ja kõrgkooliraamatukogudega. Library TAC s library is hosting Southern-Estonia s widest range of art related books and periodicals. TAC library is subscribed to over 35 exemplars of professional international magazines every year. Topics represented at TAC s library are photography, media, graphic design, film, leather design, textile, sculpture, furniture design, paintings, interior design, restoration and preservation, design, general subject of art etc. As a part of TAC library s collection the portfolios of students final thesis from 2000 until now can be found. Also represented at the library are the study related materials. TAC s library is often used for meetings, book exhibitions and social gatherings. TAC s library co-operates with other Estonian and international art and higher education institution libraries. Ettevõtlus- ja arenduskeskus TKK lõi aastal ettevõtlus- ja arenduskeskuse, mille ülesandeks on ettevõtlusalase teadlikkuse tõstmine üliõpilaste seas ning TKK sidustamine ettevõtluskeskkonnaga. Sealhulgas koordineerib keskus ettevõtlusalaseid projekte ning koostööd avaliku-, era- ja kolmanda sektoriga. Keskus arendab koostööd ka teiste kõrgkoolide ning arendusorganisatsioonidega, loomaks üliõpilastele võimalusi kasutada oma teadmisi ja oskusi erinevates projektides. Ettevõtjatega kontakte luues aitab keskus kaasa üliõpilaste ettevõtlikkusele ja tööalaste suhete loomisele juba õpingute ajal. Enterprise and Development Centre In 2013 Enterprise and Development Centre was created to raise the awareness of entrepreneurship among students and to link TAC with the business environment. The centre co-ordinates business related projects and communication with public, private and non-profit sector. The centre aims to develop co-operation between TAC and other higher education institutions and development organisations to create opportunities for students to be involved in collaborative projects. This helps to familiarise students with the business environment.

48 48 ÕPPEKORRALDUS Täienduskoolitus , TKK pakub ettevalmistavaid kursuseid sisseastumiseksamiteks kunstierialadele ning huvi- ja tööalast täiendusõpet enesearengu ning erialase kompetentsi tõstmiseks. Koolitused toimuvad kooli hästivarustatud ateljeedes, töökodades ja stuudiotes ning neid juhendavad kooli õppejõud ja vastava eriala kogenud praktikud. Koolituse läbinutele väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Continuing Education , TAC offers preparatory courses for admission exams as well as hobby and work related courses on the basis of all the specialities taught at TAC. Courses and trainings take place at the College s wellequipped studios, workshops and classrooms and are supervised by the best specialists in the field. Upon completion of a course, participants receive an in-service training certificate. Galerii Noorus Riia 11, Tartu galerii@artcol.ee; aastal avatud galeriis Noorus tutvustatakse TKK erialaosakondade, tudengite ja õppejõudude, vilistlaste ning (rahvusvaheliste) koostööpartnerite loomingut. Näitused vahetuvad galerii suures saalis ja keldris vähemalt korra kuus ning lisaks toimub galeriis ka muid kultuuri- ja haridusüritusi. Näituste külastamine on tasuta. Gallery Noorus Riia 11, Tartu galerii@artcol.ee; The Gallery Noorus of Tartu Art College was opened in The gallery is used to exhibit the pieces of the departments, students, lecturers, alumni and (international) partners. Exhibitions are changed at least once a month and are free of charge. In addition, the gallery is also used to host cultural and educational events.

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.01.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 10.04.2009 Avaldamismärge: Vastu võetud 12.03.2003 nr 76 RT

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Teadmistepõhine ehitus 2019 (23.04.2019) RÄÄGIME BIM-IST ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE VAATEVINKLIST Raido Puust, MSc, PhD professor (ehitusinfo modelleerimine) raido.puust@taltech.ee ÜLEVAADE Ehitusinfo modelleerimisest

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem

Microsoft Word - Performa17_Eesti_Programm.doc

Microsoft Word - Performa17_Eesti_Programm.doc Performa 17 esitleb: Eesti Avatud Paviljon Kava R, 3. november 17.30 20.30 Flo Kasearu Ainult liikmetele (Members Only) T, 7. november 13.00 14.00 Flo Kasearu projekti Ainult liikmetele (Members Only)

Rohkem

Akadeemilise õiendi ja ingliskeelse diplomilisa Diploma Supplement täitmise juhend

Akadeemilise õiendi ja ingliskeelse diplomilisa Diploma Supplement täitmise juhend AKADEEMILISE ÕIENDI TÄITMISE JUHEND (akadeemilistele õienditele, mis antakse välja alates 01.01.2012) Koostaja Gunnar Vaht Eesti ENIC/NARIC keskus Sihtasutus Archimedes gunnar.vaht@archimedes.ee Tallinn,

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt Kavandamine ja arhitektuur Erik Jõgi erik.jogi@hansa.ee Muutused Muutused on elu igapäevane osa Meie peame tagama, et meie kirjutatud tarkvara need muutused üle elab Oleme valmis muutusteks, mitte ei võitle

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

Ettevalmistavad tööd 3D masinjuhtimise kasutamisel teedeehituses ning erinevate masinjuhtimise võimaluste kasutamine

Ettevalmistavad tööd 3D masinjuhtimise kasutamisel teedeehituses ning erinevate masinjuhtimise võimaluste kasutamine Kaasaegsed mõõdistustehnoloogiad droonidest märkerobotiteni Mart Rae Filmimuuseumis 29.03.2019 Lugemist MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD AEROFOTODE PÕHJAL PUISTANGU MAHTUDE ARVUTAMISE TÄPSUS; Kaupo Kokamägi,

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

RN aastaraamat 2008.indd

RN aastaraamat 2008.indd 2007/2008 1 Head lugejad! Käesolevaga esitab mittetulundusühing Rektorite Nõukogu ülevaate oma liikmesülikoolide tegevusest õppeaastal 2007/2008. Läbi aegade on ülikoolid alati olnud ühelt poolt uute

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

untitled

untitled EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA 3 Kumu kunstimuuseum Sügiskonverents 2006 Kumu Art Museum Autumn Conference 2006 ÜHEST SAJANDIST TEISE KRISTJAN JA PAUL RAUD FROM

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TARTU ETTEVÕTJATE INFOPÄEV ERNI KASK KALLE PAAS 13. veebruar 2018 Mis on Euroopa kultuuripealinn? 1985: Athens (Greece) 1986: Florence (Italy) 1987: Amsterdam (Netherlands) 1988: West-Berlin (Germany)

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

TRIIN KERGE

TRIIN KERGE TRIIN KERGE GALERII POSITIIV TRIIN KERGE Kui kaugel on lähedus If / When / How Far is Close 20.11.-08.12.2017 TRIIN KERGE: Suur aitäh! Thank you! Marcin Teterycz Kalamaja poisid EKA fotograafia osakond

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis

CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutisse laadida ja redigeerida erinevatest analoogvideo

Rohkem

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0 Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.04.2015, Eesti, Holstre-Nõmme motokeskus. (58 o 18 56.36

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Outline Estonian language resources First experiment for summarization EstSum

Rohkem

Elo-Mai-Mikelsaar-CV

Elo-Mai-Mikelsaar-CV YOUNG PAINTER PRIZE 2016 The descriptive conception of the artwork "Unless One sees himself he will not see at all: Figure 1.6 (original title: "Ta ei näe üldse, kui ta ei näe iseennast: Kujund 1.6 ) The

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Ai

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Ai Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Aineprogrammi versioon 1 Kinnitamise kuupäev Õppekava(d):

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Kristin Kraav Eesti Teadusagentuur kristin.kraav@etag.ee H2020 konsultantide teenused Horisont 2020 informatsiooni edastamine Taotlejate nõustamine ja koolitus

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum 2019 - on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime kaubandussektori väljavaateid, otsime õigeid vastuseid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2013 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2005 METALLMATERJALID Järelevalvedokumentide tüübid Metallic materials Types of inspection documents EESTI STANDARDI

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc

Microsoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides GRAAFILISE DISAINERI kutsemeistrivõistlus VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

IFI7052_6pikeskkonnad_ja_6piv6rgustikud

IFI7052_6pikeskkonnad_ja_6piv6rgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem