ET Euroopa Liidu Teataja L 320/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustus

Väljavõte

1 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, ( 1 ) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1, ning arvestades järgmist: (1) Määrusega (EÜ) nr 1606/2002 on ette nähtud, et iga majandusaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2005 või pärast seda, peavad börsil noteeritud äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust, teatavatel tingimustel koostama oma konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas nimetatud määruse artiklis 2 määratletud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. (3) Eri rahvusvahelised standardid on vastu võetud mitme muutmismäärusega. See põhjustab õiguskindlusetust ja raskusi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite korrektsel kohaldamisel ühenduses. Selleks et lihtsustada raamatupidamisstandardeid käsitlevaid ühenduse õigusakte, on selguse ja läbipaistvuse huvides asjakohane koondada ühtsesse teksti standardid, mida praegu sisaldavad määrus (EÜ) nr 1725/2003 ja seda muutvad õigusaktid. (4) Määrus (EÜ) nr 1725/2003 tuleks seepärast asendada käesoleva määrusega. (5) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: (2) Komisjoni 29. septembri aasta määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) ( 2 ) võeti vastu teatavad 14. septembril aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. Olles arvesse võtnud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühma (TEG) nõuandeid, muutis komisjon kõnealust määrust, et lisada sellesse kõik rahvusvahelise raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) esitatud standardid ja rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) esitatud tõlgendused, mis ühendus võttis täielikult vastu 15. oktoobriks 2008, välja arvatud IAS 39 (seotud finantsinstrumentide kajastamise ja mõõtmisega), millest on välja jäetud mõningad väikesed osad. ( 1 ) ELT L 243, , lk 1. ( 2 ) ELT L 261, , lk 1. Artikkel 1 Määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2 määratletud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse lisale. Artikkel 2 Määrus (EÜ) nr 1725/2003 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

2 L 320/2 ET Euroopa Liidu Teataja Artikkel 3 Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 3. november 2008 Komisjoni nimel komisjoni liige Charlie McCREEVY

3 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/3 LISA RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID Lehekülg IAS 1 Finantsaruannete esitamine IAS 2 Varud IAS 7 Rahavoogude aruanded IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 10 Bilansipäevajärgsed sündmused IAS 11 Ehituslepingud IAS 12 Tulumaks IAS 16 Materiaalsed põhivarad IAS 17 Rendid IAS 18 Müügitulu IAS 19 Hüvitised töötajatele IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud IAS 23 Laenukasutuse kulutused IAS 24 Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine IAS 26 Pensionihüvitiste plaanide arvestus ja aruandlus IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse IAS 29 Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades IAS 31 Osalemised ühisettevõtmistes IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine IAS 33 Aktsiakasum IAS 34 Vahefinantsaruandlus IAS 36 Varade väärtuse langus IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad IAS 38 Immateriaalsed varad IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud IAS 41 Põllumajandus IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt IFRS 2 Aktsiapõhine makse IFRS 3 Äriühendused IFRS 4 Kindlustuslepingud IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad IFRS 6 Maavarade uuring ja hindamine IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave IFRS 8 Tegevussegmendid

4 L 320/4 ET Euroopa Liidu Teataja Lehekülg IFRIC 1 Muutused olemasolevates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes IFRIC 2 Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid IFRIC 4 Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti IFRIC 5 Õigus osalusele eemaldamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondides IFRIC 6 Konkreetsel turul osalemisest tekkivad kohustised elektri- ja elektroonikaseadmete vanad jäätmed IFRIC 7 Korrigeerimise rakendamine IAS 29 Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades kohaselt IFRIC 8 Standardi IFRS 2 rakendusala IFRIC 9 Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine IFRIC 10 Vahefinantsaruandlus ja väärtuse langus IFRIC 11 IFRS 2 tehingud kontserni- ja omaaktsiatega SIC 7 Euro kasutuselevõtt SIC 10 Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos põhitegevusega SIC 12 Konsolideerimine eriotstarbelised (majandus)üksused SIC 13 Ühiselt kontrollitavad (majandus)üksused ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed SIC 15 Kasutusrent stiimulid SIC 21 Tulumaks ümberhinnatud mitteamortiseeritavate varade katmine SIC 25 Tulumaks (majandus)üksuse või selle omanike maksustaatuse muutused SIC 27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine SIC 29 Avalikustamine teenuste kontsessioonikokkulepped SIC 31 Tulu reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud SIC 32 Immateriaalsed varad veebilehe kulud Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt

5 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/5 RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 1 Finantsaruannete esitamine EESMÄRK 1 Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada üldotstarbeliste finantsaruannete esitamise alused tagamaks võrreldavus nii (majandus)üksuse varasemate perioodide finantsaruannetega kui ka teiste (majandus)üksuste finantsaruannetega. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesoleva standardiga finantsaruannete esitamise üldnõuded, juhised nende struktuuri kohta ning miinimumnõuded nende sisu kohta. Konkreetsete tehingute ja teiste sündmuste kajastamist, mõõtmist ning avalikustamist käsitletakse teistes standardites ja tõlgendustes. RAKENDUSALA 2 Käesolevat standardit rakendatakse kõigi üldotstarbeliste finantsaruannete suhtes, mis on koostatud ja esitatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS). 3 Üldotstarbelised finantsaruanded on sellised aruanded, mis on mõeldud vastama nende kasutajate vajadustele, kes ei saa nõuda aruannete koostamist konkreetselt oma teabevajadustest lähtudes. Üldotstarbelisi finantsaruandeid võib esitada eraldi või mõne teise avaliku dokumendi, nagu näiteks majandusaasta aruande või emissiooniprospekti koosseisus. Käesolevat standardit ei rakendata kooskõlas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus koostatud lühendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Selliste finantsaruannete suhtes rakendatakse aga paragrahve Käesolev standard on võrdselt rakendatav kõigi (majandus)üksuste suhtes olenemata sellest, kas nad koostavad konsolideeritud või konsolideerimata finantsaruandeid, nagu need on määratletud IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded. 4 Kehtetu 5 Käesolevas standardis kasutatakse kasumit taotlevaile (majandus)üksustele, kaasa arvatud avaliku sektori äriüksustele, sobivaid mõisteid. Erasektori, avaliku sektori või valitsuse mittetulundusüksustel, kes soovivad käesolevat standardit rakendada, võib osutuda vajalikuks muuta finantsaruannete ja nende teatavate kirjete nimetusi. 6 Samamoodi võib (majandus)üksustel, kellel ei ole omakapitali, nagu see on määratletud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine (nt teatud avatud investeerimisfondid), ja (majandus)üksustel, kelle aktsiakapital ei liigitu omakapitaliks (nt teatud ühistud), osutuda vajalikuks kohandada finantsaruannetes liikmete või osanike osaluste esitamist. FINANTSARUANNETE EESMÄRK 7 Finantsaruanded on (majandus)üksuse finantsseisundi ja -tulemuse struktureeritud esitus. Üldotstarbeliste finantsaruannete eesmärk on anda (majandus)üksuse finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoogude kohta informatsiooni, mida lai ring aruande kasutajaid saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Finantsaruanded näitavad ka juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Selle eesmärgi täitmiseks annavad finantsaruanded informatsiooni (majandus)üksuse: a) varade; b) kohustiste; c) omakapitali; d) tulude ja kulude; e) omakapitali muude muutuste ja f) rahavoogude kohta. See informatsioon koos lisades sisalduva muu informatsiooniga aitab finantsaruannete kasutajatel prognoosida (majandus)üksuse tulevasi rahavoogusid ning eeskätt nende ajastust ja kindlust. FINANTSARUANNETE KOMPONENDID 8 Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab järgmisi komponente: a) bilanss; b) kasumiaruanne;

6 L 320/6 ET Euroopa Liidu Teataja c) omakapitali muutuste aruanne, mis näitab kas: i) kõiki muutusi omakapitalis või ii) muutusi omakapitalis, välja arvatud need muutused, mis tulenevad sellistest tehingutest omanikega, kus viimased rakendavad oma omanikuõigusi; d) rahavoogude aruanne ja e) lisad, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttest ja teistest selgitavatest lisadest. 9 Paljud (majandus)üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka juhtkonna koostatud finantsülevaate, mis kirjeldab ja selgitab (majandus)üksuse finantstulemuse ja -seisundi kujunemist ning teda ees ootavaid peamisi ebakindlusi. Selline aruanne võib sisaldada ülevaadet: a) peamistest finantstulemust mõjutavatest teguritest, kaasa arvatud muutused (majandus)üksuse majanduskeskkonnas, (majandus)üksuse reageeringud nendele muutustele ja nende mõjud ning (majandus)üksuse finantstulemuste säilitamisele ja parandamisele suunatud investeerimispoliitika, sealhulgas dividendipoliitika; b) (majandus)üksuse finantseerimisallikatest ning eesmärgiks seatud kohustiste ja omakapitali suhtarvust ja c) (majandus)üksuse ressurssidest, mida kooskõlas IFRS-idega ei kajastata bilansis. 10 Paljud (majandus)üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka selliseid raporteid ja aruandeid, nagu näiteks keskkonnaraportid ja lisandväärtuse aruanded, ja seda eelkõige sellistes tööstusharudes, kus keskkonnategurid on olulised ja kus töötajaid loetakse tähtsaks kasutajarühmaks. Finantsaruannetest eraldi esitatavad raportid ja aruanded ei kuulu IFRS-ide rakendusalasse. MÕISTED 11 Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: Teostamatu. Nõude rakendamine on teostamatu, kui (majandus)üksus ei ole kõigile mõistlikele jõupingutustele vaatamata võimeline seda rakendama. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards IFRS) on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (International Accounting Standards Board IASB) poolt vastu võetud standardid ja tõlgendused. Need hõlmavad: a) rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS); b) rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS) ja c) Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) või selle eelkäija Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni (SIC) tehtud tõlgendusi. Oluline. Andmete puudumine või väärkajastamine on oluline, kui see kas eraldivõetuna või summaarsena võib mõjutada finantsaruannete kasutajate aruannete alusel tehtud majandusotsuseid. Olulisus sõltub puudumise või väärkajastamise summa suurusest ja olemusest, hinnatuna vastavas kontekstis. Määravaks asjaoluks võib olla kas andmete suurus või olemus või kombinatsioon mõlemast. Lisad sisaldavad informatsiooni lisaks bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes toodud teabele. Lisades avaldatakse jutustav kirjeldus või üksikasjalikum analüüs nendes aruannetes avaldatud kirjete kohta ning informatsioon objektide kohta, mis ei vasta neis aruannetes kajastamise tingimustele. 12 Hindamaks, kas andmete puudumine või väärkajastamine võis mõjutada kasutajate majandusotsuseid, ning olla seega oluline, on vaja vaadelda neile kasutajaile iseloomulikke tunnusjooni. Finantsaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtete paragrahvis 25 on öeldud, et eeldatakse, et kasutajatel on piisavad teadmised äri- ja majandustegevusest ning raamatupidamise valdkonnast ning tahe saadud informatsiooni mõõduka hoolsusega analüüsida. Seetõttu tuleb hindamisel arvestada, millist mõju majandusotsuste tegemisel selliste tunnusjoontega kasutajatele eeldatavasti avaldatakse. ÜLDPÕHIMÕTTED Õiglane esitus ja vastavus rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) 13 Finantsaruanded peavad kajastama õiglaselt (majandus)üksuse finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Õiglane esitus nõuab tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõjude esitamist kooskõlas Raamistikus

7 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/7 sätestatud varade, kohustiste, tulude ja kulude mõistetega ja kajastamiskriteeriumitega. Eeldatakse, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite asjakohane rakendamine koos lisainformatsiooni avalikustamisega vajaduse korral annab tulemuseks õiglase esitusega finantsaruanded. 14 (Majandus)üksus, mille finantsaruanded vastavad IFRS-idele, avalikustab selle vastavuse selgesõnaliselt ja tingimusteta lisades. Finantsaruandeid ei tohi nimetada IFRS-idega vastavuses olevateks, välja arvatud juhul, kui need finantsaruanded järgivad kõiki IFRS-ide nõudeid. 15 Asjakohaste IFRS-ide rakendamisega on (majandus)üksusel võimalik peaaegu kõikides olukordades saavutada õiglane esitus. Õiglane esitus nõuab ka, et (majandus)üksus: a) valib ja rakendab arvestusmeetodeid kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. IAS 8-s sätestatakse kindel juhiste hierarhia, mida juhtkond peab arvestama konkreetse objekti kajastamist reguleeriva standardi või tõlgenduse puudumisel. b) esitab informatsiooni, sealhulgas arvestusmeetodid, viisil, mis tagab asjakohase, usaldusväärse, võrreldava ja arusaadava esituse. c) avalikustab täiendavalt informatsiooni, kui rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite konkreetsed nõuded ei ole piisavad, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel mõista konkreetsete tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõju (majandus)üksuse finantsseisundile ja -tulemusele. 16 Ebasobivate arvestusmeetodite kasutamist ei heasta kasutatavate arvestusmeetodite avalikustamine, lisad ega selgitav materjal. 17 Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne standardi või tõlgenduse nõude järgimine võib olla selliselt eksitav, et see põhjustaks vastuolu Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaldub (majandus)üksus kõrvale sellest nõudest paragrahvis 18 toodud viisil juhul, kui vastav regulatiivne raamistik seda nõuab või sellist kõrvalekaldumist ei keela. 18 Juhul kui (majandus)üksus kaldub kõrvale mõne standardi või tõlgenduse nõudest kooskõlas paragrahviga 17, avalikustab (majandus)üksus: a) juhtkonna järelduse, et finantsaruanded kajastavad õiglaselt (majandus)üksuse finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid; b) et (majandus)üksus on järginud kehtivaid standardeid ja tõlgendusi, välja arvatud asjaolu, et ta on õiglase esituse saamiseks teatud konkreetsest nõudest kõrvale kaldunud; c) selle standardi või tõlgenduse, millest (majandus)üksus on kõrvale kaldunud, pealkirja, kõrvalekalde olemuse, sealhulgas selle standardi või tõlgendusega nõutava käsitluse, põhjuse, miks see käsitlus oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus määratletud finantsaruannete eesmärgiga, ja valitud käsitluse ning d) iga esitatud perioodi puhul kõrvalekalde finantsmõju igale finantsaruande kirjele, mis oleks esitatud selle nõude järgimisel. 19 Juhul kui (majandus)üksus on eelneval perioodil mõne standardi või tõlgenduse nõudest kõrvale kaldunud ja see kõrvalekaldumine mõjutab ka käesoleva perioodi finantsaruannetes kajastatud summasid, avalikustab (majandus)- üksus informatsiooni, mis on nõutud paragrahvi 18 punktides c ja d. 20 Paragrahvi 19 tuleb rakendada näiteks juhul, kui (majandus)üksus kaldus eelneval perioodil kõrvale mõne standardi või tõlgenduse nõudest varade või kohustiste mõõtmisel ja see kõrvalekalle mõjutab aruandeperioodi finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste muutuste mõõtmist. 21 Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne standardi või tõlgenduse nõude järgimine võib olla selliselt eksitav, et see põhjustaks vastuolu Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kuid vastav regulatiivne raamistik keelab nõudest kõrvalekaldumise, vähendab (majandus)üksus selliseid tajutavaid, eksitavaid vastavusaspekte maksimaalselt, avalikustades: a) kõnealuse standardi või tõlgenduse pealkirja, nõude olemuse ja põhjuse, miks juhtkond on arvamusel, et nõude järgimine oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruande vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, ja b) iga esitatud perioodi puhul, iga finantsaruannete kirje korrigeerimised, mida juhtkonna hinnangul oleks vaja teha, et saavutada õiglane esitus.

8 L 320/8 ET Euroopa Liidu Teataja Paragrahvide tähenduses satuks informatsioon vastuollu finantsaruannete eesmärgiga, kui informatsioon ei esita tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi usaldusväärselt, mida selle informatsiooniga kas soovitakse esitada või mida sellelt põhjendatult oodatakse, ja järelikult mõjutab see tõenäoliselt finantsaruannete kasutajate tehtavaid majandusotsuseid. Hinnates, kas standardi või tõlgenduse teatud nõue on selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruannete vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaalub juhtkond järgmist: a) miks ei saavutata finantsaruannete eesmärki konkreetses olukorras ja b) kuidas kõnealuse (majandus)üksuse olukord erineb teiste antud nõuet järgivate (majandus)üksuste olukorrast. Juhul kui teised (majandus)üksused samalaadsetes tingimustes järgivad antud nõuet, kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)üksuse poolt nõude järgimine ei ole selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga. Tegevuse jätkuvus 23 Finantsaruandeid koostades hindab juhtkond (majandus)üksuse suutlikkust tegevust jätkata. Finantsaruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse alusel, välja arvatud juhul, kui juhtkond kas plaanib (majandus)üksust likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub muu realistlik alternatiiv ja ta on sunnitud seda tegema. Juhul kui juhtkond on oma hinnangu andmisel teadlik sellistest olulistest ebakindlust põhjustatavatest sündmustest või asjaoludest, mis võivad anda põhjust kahtlemiseks (majandus)üksuse võimes tegevust jätkata, avalikustatakse need ebakindlused. Juhul kui finantsaruandeid ei koostata tegevuse jätkuvuse alusel, avalikustatakse see asjaolu koos finantsaruannete koostamise alusega ja põhjusega, miks (majandus)üksust ei käsitleta jätkuvalt tegutsevana. 24 Tegevuse jätkuvuse eelduse põhjendatuse hindamisel arvestab juhtkond kogu kättesaadavat informatsiooni tuleviku kohta, mis peab hõlmama vähemalt kahtteist kuud alates bilansipäevast, kuid ei ole piiratud sellega. Hindamise põhjalikkus sõltub iga juhtumiga seotud asjaoludest. Kui (majandus)üksuse tegevus on olnud tulutoov ja tal on olnud raskusteta juurdepääs finantsvahenditele, võib ka detailse analüüsita jõuda järelduseni, et tegevuse jätkuvuse alus on asjakohane. Teistel juhtudel võib juhtkonnal osutuda vajalikuks kaaluda suurt hulka erinevaid tegureid olemasoleva ja prognoositava tasuvuse kohta, võlgade tagasimaksegraafikute ja võimalike alternatiivsete finantseerimisallikate kohta, enne kui on võimalik veenduda, et tegevuse jätkuvuse alus on asjakohane. Tekkepõhine arvestus 25 (Majandus)üksus koostab oma finantsaruanded, välja arvatud rahavoogusid käsitlev informatsioon, tekkepõhisest arvestusest lähtudes. 26 Tekkepõhise arvestuse kasutamisel kajastatakse objekte varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kuludena (finantsaruannete elemendid) juhul, kui need vastavad kõnealuste elementide Raamistikus toodud määratlustele ja kajastamiskriteeriumitele. Esituse järjepidevus 27 Objektide esitamise ja liigitamise põhimõtted finantsaruannetes säilitatakse muutumatutena ühest perioodist teise, välja arvatud juhul kui: a) oluliste muutuste tõttu (majandus)üksuse äritegevuses või (majandus)üksuse finantsaruannete läbivaatamise tulemusena on ilmne, et teistsugune esitusviis või liigitamine oleks sobivam, arvestades IAS 8-s esitatud arvestusmeetodite valiku- ja rakendamiskriteeriume, või b) mõni standard või tõlgendus nõuab muutust esitusviisis. 28 Oluline omandamine või võõrandamine või finantsaruannete esitusviisi läbivaatamine võib viidata asjaolule, et finantsaruanded tuleks esitada senisest erineval viisil. (Majandus)üksus muudab oma finantsaruannete esitusviisi ainult juhul, kui muudetud esitusviis annab usaldusväärset ja finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat informatsiooni ja uuendatud struktuuri kasutatakse tõenäoliselt ka tulevikus nii, et võrreldavuse põhimõtet ei rikuta. Selliste muudatuste tegemisel esitusviisis peab (majandus)üksus oma võrdlusinformatsiooni kooskõlas paragrahvidega 38 ja 39 ümber liigitama. Olulisus ja summeerimine 29 Kõik sarnaseid objekte sisaldavad olulised rühmad esitatakse finantsaruannetes eraldi. Erineva olemuse või otstarbega objektid esitatakse eraldi, välja arvatud juhul, kui need on ebaolulised.

9 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/9 30 Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute või muude sündmuste töötlemise tulemusena, mille käigus need tehingud ja sündmused summeeritakse rühmadesse nende olemuse või otstarbe alusel. Summeerimise ja liigitamise protsessi lõppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad kirjed bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes või lisades. Väheolulised objektid summeeritakse põhiaruannetes või lisades teiste objektidega. Objekt, mis ei ole piisavalt oluline põhiaruandes endas eraldi esitamiseks, võib olla piisavalt oluline eraldi esitamiseks lisades. 31 Olulisuse põhimõtte rakendamisest tuleneb, et mingi standardi või tõlgenduse konkreetset avalikustamisnõuet ei ole vaja täita, kui saadav informatsioon ei ole oluline. Saldeerimine 32 Varasid ja kohustisi ning tulusid ja kulusid ei saldeerita, välja arvatud juhul, kui see on mõne standardi või tõlgendusega nõutud või lubatud. 33 On tähtis, et varad ja kohustised ning tulud ja kulud esitatakse aruandes eraldi. Saldeerimine kasumiaruandes või bilansis, välja arvatud juhul, kui saldeerimine peegeldab tehingu või muu sündmuse sisu, kahandab finantsaruannete kasutajate võimet mõista aset leidnud tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi ning hinnata (majandus)üksuse tulevasi rahavoogusid. Varade mõõtmist vähendatuna allahindluse võrra näiteks iganenud varude allahindluse või ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse võrra ei loeta saldeerimiseks. 34 IAS 18-s Müügitulu määratakse tulu mõiste ja nõutakse selle mõõtmist saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, arvestades kõiki (majandus)üksuse poolt antud hinnaalandusi ja mahust tulenevaid hinnaalandeid. (Majandus)üksus teeb oma tavapärase tegevuse käigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on põhitegevuse seisukohast juhuslikud. Selliste tehingute tulemused esitatakse samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu või muu sündmuse sisu. Näiteks: a) põhivarade, sealhulgas investeeringute ja äritegevuses kasutatavate varade müügikasum ja -kahjum kajastatakse, lahutades müügitulust vara bilansilise (jääk)maksumuse ja kaasnevad müügikulud, ning b) kulutusi, mis on seotud kooskõlas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastatud eraldisega ja mis hüvitatakse kolmanda osapoolega saavutatud lepingulise kokkuleppe kohaselt (näiteks tarnija garantiileping), võib saldeerida nendega seotud hüvitistega. 35 Lisaks esitatakse sarnaste tehingute rühmast tulenevad kasumid ja kahjumid saldeerituna, näiteks valuutakursi muutuste kasumid ja kahjumid või kauplemise eesmärgil hoitavatest finantsinstrumentidest saadud kasumid ja kahjumid. Juhul kui sellised kasumid ja kahjumid on olulised, esitatakse need siiski eraldi. Võrdlusinformatsioon 36 Võrdlusinformatsioon eelmise perioodi kohta esitatakse kõikide finantsaruannetes esitatud summade puhul, välja arvatud juhul, kui mõni standard või tõlgendus lubab või nõuab teisiti. Võrdlusinformatsioon tuleb esitada seletava ja kirjeldava informatsiooni kohta siis, kui see on käesoleva perioodi finantsaruannete mõistmiseks asjakohane. 37 Mõningatel juhtudel on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav informatsioon jätkuvalt asjakohane ka käesoleval perioodil. Näiteks avalikustatakse käesoleval perioodil üksikasjad õigusvaidluse kohta, mille tulemus oli eelmisel bilansipäeval ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajal on kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmisel bilansipäeval ja milliseid abinõusid on selle lahendamiseks käesoleval perioodil tarvitusele võetud. 38 Juhul kui finantsaruannete objektide esitusviisi või liigitust muudetakse, liigitatakse võrdlusinformatsioon ümber, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu. Võrdlusinformatsiooni ümberliigitamisel avalikustab (majandus)üksus: a) ümberliigitamise olemuse; b) iga ümberliigitatud objekti või objektide liigi summa ja c) ümberliigitamise põhjuse.

10 L 320/10 ET Euroopa Liidu Teataja Juhul kui võrdlusinformatsiooni ümberliigitamine on teostamatu, avalikustab (majandus)üksus: a) summade ümberliigitamata jätmise põhjuse ja b) selliste paranduste olemuse, mida oleks tulnud summade ümberliigitamisel teha. 40 Perioodidevahelise informatsiooni võrreldavuse parandamine aitab finantsaruannete kasutajatel teha majandusotsuseid, eriti võimaldades finantsinformatsiooni trendide hindamist prognooside tegemise eesmärgil. Mõnikord on võrreldavuse saavutamiseks eelneva perioodi võrdlusinformatsiooni ümberliigitamine praktiliselt teostamatu. Näiteks võib juhtuda, et eelmis(t)el perioodi(de)l ei ole andmeid kogutud selliselt, mis lubaks ümberliigitamist, ja informatsiooni taasloomine ei pruugi olla teostatav. 41 IAS 8 käsitleb arvestusmeetodi muutusega või vigade parandamisega seotud võrdlusinformatsiooni korrigeerimisi. STRUKTUUR JA SISU Sissejuhatus 42 Käesolev standard nõuab teatavate kirjete avalikustamist bilansis, kasumiaruandes ja omakapitali muutuste aruandes ning teiste kirjete avalikustamist kas nimetatud põhiaruannetes või nende lisades. IAS 7 Rahavoogude aruanded sätestab nõuded rahavoogude aruande esitusviisile. 43 Käesolev standard kasutab mõnikord mõistet avalikustamine laias tähenduses, hõlmates nii bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes kui ka nende lisades esitatavaid objekte. Ka teistes standardites ja tõlgendustes nõutakse teabe avalikustamist. Juhul kui kõnealuses standardis või mõnes teises standardis või tõlgenduses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse avalikustatav teave kas bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes või rahavoogude aruandes (mis iganes neist on asjakohane) või nende aruannete lisades. Finantsaruannete identifitseerimine 44 Finantsaruanded identifitseeritakse selgelt ja eraldatakse muust samas avaldatud dokumendis sisalduvast informatsioonist. 45 IFRS-id kehtivad ainult finantsaruannete suhtes ja mitte aastaaruandes või muus dokumendis esitatud muu teabe suhtes. Seetõttu on oluline, et finantsaruannete kasutajad suudaksid eristada IFRS-ide kohaselt koostatud teavet muust teabest, mis võib aruannete kasutajatele kasulik olla, kuid mida standardid ei käsitle. 46 Finantsaruannete iga komponent identifitseeritakse selgelt. Lisaks tuuakse selgesti, ja juhul kui see on vajalik esitatud teabe õigeks mõistmiseks, korduvalt välja järgmised andmed: a) aruandva (majandus)üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed ja mis tahes muutused sellises informatsioonis võrreldes eelmise bilansipäevaga; b) kas finantsaruanded hõlmavad üksikut (majandus)üksust või (majandus)üksuste rühma; c) bilansipäev või periood, mida finantsaruanded käsitlevad, olenevalt, kumb neist on asjakohane finantsaruannete kõnealuse komponendi suhtes; d) esitusvaluuta määratletuna IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud kohaselt ja e) täpsusaste, mida kasutatakse finantsaruannetes arvandmete esitamisel. 47 Paragrahvi 46 nõudeid täidetakse harilikult nii, et finantsaruannete igal leheküljel esitatakse lehekülje pealdis ja veergude lühipealdised. Sellise informatsiooni parima esitusviisi kindlaksmääramine tugineb hinnangul. Näiteks juhul, kui finantsaruanded esitatakse elektroonilisel kujul, ei kasutata alati eraldi lehekülgi ja ülalmainitud andmed esitatakse seetõttu piisavalt tihti, et kindlustada finantsaruannetes sisalduva informatsiooni õige mõistmine. 48 Finantsaruanded on tihti paremini mõistetavad, kui informatsioon esitatakse tuhandetes või miljonites esitusvaluuta ühikutes. Selline esitusviis on aktsepteeritav seni, kuni täpsusaste on avalikustatud ja oluline teave ei ole aruandest välja jäänud.

11 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/11 Aruandeperiood 49 Finantsaruanded esitatakse vähemalt üks kord aastas. Juhul kui (majandus)üksuse bilansipäev muutub ja aruandeaasta finantsaruanne esitatakse ühest aastast pikema või lühema aruandeperioodi kohta, avalikustab (majandus)üksus lisaks finantsaruannetega hõlmatud perioodile ka: a) lühema või pikema perioodi kasutamise põhjuse ja b) fakti, et kasumiaruande, omakapitali muutuste aruande, rahavoogude aruande ja nendega seotud lisade võrdlusandmed ei ole üheselt võrreldavad. 50 Tavaliselt koostatakse finantsaruanded järjepidevalt üheaastase perioodi kohta. Siiski koostavad mõned (majandus)üksused praktilistel põhjustel aruande näiteks 52-nädalase perioodi kohta. Käesolev standard ei välista sellise perioodi kasutamist, sest tulemuseks olevad finantsaruanded ei erine tõenäoliselt oluliselt finantsaruannetest, mida esitataks üheaastase perioodi kohta. Bilanss Lühi- ja pikaajaliste elementide eristamine 51 (Majandus)üksus esitab käibevarad ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised paragrahvide kohaselt bilansis eraldi liikidena, välja arvatud juhul, kui likviidsusel põhinev esitusviis annab usaldusväärset ja asjakohasemat informatsiooni. Sellise erandi rakendamisel esitatakse kõik varad ja kohustised üldjoontes nende likviidsuse järjekorras. 52 Olenemata sellest, kumba esitusviisi kasutatakse, avalikustab (majandus)üksus iga vara ja kohustise kirje kohta, mis sisaldab summasid, mis eeldatavasti laekuvad või tasutakse a) mitte hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva ja b) hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva, selle summa, mis eeldatavasti laekub või tasutakse pärast kaheteist kuu möödumist. 53 Kui (majandus)üksus tarnib kaupu või pakub teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul, siis käibe- ja põhivara ning pika- ja lühiajaliste kohustiste eraldamine bilansis annab kasulikku informatsiooni, eristades käibekapitalina ringleva netovara (majandus)üksuse pikaajalise kasutusega objektidest. Samuti võimaldab see esile tuua varad, mis jooksva äritsükli jooksul eeldatavasti realiseeritakse, ning kohustised, mis tuleb sama perioodi vältel arveldada. 54 Mõnede (majandus)üksuste puhul, nagu näiteks finantsasutused, annab varade ja kohustiste esitamine kasvavas või kahanevas likviidsusjärjekorras informatsiooni, mis on usaldusvääne ja asjakohasem kui esitamine lühi- ja pikaajaliste elementide eristuse alusel, kuna (majandus)üksus ei paku kaupu või teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul. 55 Paragrahvi 51 rakendamisel on (majandus)üksusel lubatud esitada osa oma varasid ja kohustisi lühi- ja pikaajalise liigitatuse alusel ning teised likviidsusjärjekorras, kui selline esitus annab usaldusväärset ja asjakohasemat informatsiooni. Vajadus segaesituseks võib tekkida, kui (majandus)üksusel on erinevaid tegevusvaldkondi. 56 Informatsioon varade ja kohustiste eeldatavate realiseerimiskuupäevade kohta on kasulik (majandus)üksuse likviidsuse ja maksevõime hindamisel. IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave nõuab finantsvarade ja finantskohustiste maksetähtaegade avalikustamist. Finantsvarad hõlmavad nõudeid ostjate vastu ja muid nõudeid ning finantskohustised võlgnevusi tarnijatele ja muid võlgnevusi. Informatsioon mitterahaliste varade ja kohustiste, nagu varude ja eraldiste realiseerumise ja arveldamise eeldatava tähtaja kohta on samuti kasulik, olenemata sellest, kas varad ja kohustised on liigitatud lühi- ja pikaajalisteks või mitte. Näiteks avalikustab (majandus)üksus selliste varude summa, mis eeldatavasti realiseeritakse pikema aja jooksul kui kaheteist kuu möödumisel bilansipäevast. Käibevarad 57 Vara liigitatakse käibevaraks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest: a) eeldatavasti see realiseeritakse või on mõeldud müügiks või tarbimiseks (majandus)üksuse tavapärase äritsükli jooksul; b) seda hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil; c) eeldatavasti see realiseeritakse kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva või d) see on raha või raha ekvivalent (nagu see on määratletud IAS 7-s), välja arvatud juhul, kui vara kasutamine vahetamiseks või kohustise arveldamiseks on piiratud vähemalt kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva. Kõik teised varad liigitatakse põhivaradeks.

12 L 320/12 ET Euroopa Liidu Teataja Käesolevas standardis kasutatav mõiste põhivara hõlmab pikaajalisi materiaalseid, immateriaalseid ning finantsvarasid. Standard ei keela alternatiivsete nimetuste kasutamist, kui nende tähendus on selge. 59 (Majandus)üksuse äritsükkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha või raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)üksuse tavaline äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Käibevarad hõlmavad varasid (nagu näiteks varud ja nõuded ostjate vastu), mis müüakse, tarbitakse või realiseeritakse tavapärase äritsükli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavasti ei realiseerita kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva. Käibevarad hõlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil (finantsvarasid liigitatakse selle kategooria raames kauplemise eesmärgil hoitavateks kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ) ja pikaajaliste finantsvarade lühiajalist osa. Lühiajalised kohustised 60 Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest: a) eeldatavasti see arveldatakse (majandus)üksuse tavapärase äritsükli jooksul; b) seda hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil; c) selle arveldamise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva või d) (majandus)üksusel pole tingimusteta õigust kohustise arveldamist edasi lükata rohkem kui kaksteist kuud pärast bilansipäeva. Kõik muud kohustised liigitatakse pikaajalisteks. 61 Mõned lühiajalised kohustised, nagu võlad tarnijatele, töötajate palgakulude ja muude tegevuskuludega seotud viitvõlad, on osa (majandus)üksuse tavapärase äritsükli jooksul kasutatavast käibekapitalist. Sellised jooksva äritegevusega seotud objektid liigitatakse lühiajalisteks kohustisteks isegi siis, kui nende arveldamise tähtaeg on hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva. Samasugune tavapärane äritsükkel kehtib nii (majandus)üksuse varade kui ka kohustiste liigitamise puhul. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. 62 On teisi lühiajalisi kohustisi, mida ei arveldata tavapärase äritsükli käigus, kuid nende arveldamise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva või neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil. Selliste kohustiste näideteks on finantskohustised, mida liigitatakse IAS 39 kohaselt kauplemise eesmärgil hoitavateks, arvelduskrediidid ja lühiajaline osa pikaajalistest finantskohustistest, dividendivõlad, tulumaksuvõlg ja muud mitte jooksva äritegevusega seotud võlad. Finantskohustised, mida kasutatakse pikaajaliseks finantseerimiseks (st need, mis ei kuulu (majandus)üksuse tavapärases äritsüklis kasutatava käibekapitali hulka) ja mida ei tule tasuda kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva, kuuluvad pikaajaliste kohustiste alla, mida käsitletakse paragrahvides 65 ja (Majandus)üksus liigitab oma finantskohustised lühiajalisteks, kui need tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul pärast bilansipäeva, isegi sellisel juhul kui: a) esialgne tähtaeg oli pikem kui kaksteist kuud ja b) pikaajaline refinantseerimise või maksegraafiku muutmise leping on sõlmitud pärast bilansipäeva ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist. 64 Kui (majandus)üksus kavatseb ja ta omab õigust omal äranägemisel olemasoleva laenulepingu alusel kohustust refinantseerida või pikendada vähemalt kaheteistkümneks kuuks pärast bilansipäeva, liigitatakse kohustus pikaajaliseks ka siis, kui see muidu tuleks tasuda lühema perioodi jooksul. Kui aga kohustuse refinantseerimine või pikendamine ei ole (majandus)üksuse otsustada (näiteks juhul, kui puudub refinantseerimise kokkulepe), refinantseerimisvõimalust ei arvestata ja kohustus liigitatakse lühiajaliseks. 65 Kui (majandus)üksus rikub bilansipäeval või enne seda pikaajalises laenulepingus sätestatud tingimusi, mille tõttu muutub kohustis nõudmisel väljamaksmisele kuuluvaks, liigitatakse kohustis lühiajaliseks ka siis, kui laenuandja on pärast bilansipäeva ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist nõustunud rikkumise tõttu laenu mitte välja nõudma. See kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kuna bilansipäeval ei ole (majandus)üksusel tingimusteta õigust seda arveldust edasi lükata rohkem kui kaheteistkümneks kuuks alates nimetatud kuupäevast. 66 Samas liigitatakse kohustis pikaajaliseks, kui laenuandja on bilansipäevaks nõustunud andma ajapikendust, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast bilansipäeva ning mille jooksul (majandus)üksus saab lepingurikkumist kõrvaldada ja mille jooksul laenuandja ei saa nõuda kohest tagasimaksmist.

13 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/13 67 Kui lühiajalisteks kohustisteks liigitatud laenude puhul toimuvad bilansipäeva ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel perioodil järgmised sündmused, siis need kuuluvad mitte-korrigeerivate sündmustena avalikustamisele kooskõlas IAS 10-ga Bilansipäevajärgsed sündmused : a) pikaajaline refinantseerimine; b) pikaajalise laenulepingu tingimuste rikkumise kõrvaldamine ja c) laenuandjalt pikaajalise laenulepingu rikkumise kõrvaldamiseks ajapikenduse saamine, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast bilansipäeva. Bilansis esitatavad andmed 68 Bilanss sisaldab vähemalt järgmisi kirjeid, mis väljendavad summasid ulatuses, mis ei ole esitatud kooskõlas paragrahviga 68A: a) materiaalsed põhivarad; b) kinnisvarainvesteeringud; c) immateriaalsed varad; d) finantsvarad (välja arvatud punktides e, h ja i toodud summad); e) kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud; f) bioloogilised varad; g) varud; h) nõuded ostjate vastu ja muud nõuded; i) raha ja raha ekvivalendid; j) võlad tarnijatele ja muud võlad; k) eraldised; l) finantskohustised (välja arvatud punktides j ja k toodud summad); m) tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad kooskõlas IAS 12-ga Tulumaks ; n) edasi lükkunud tulumaksu kohustised ja edasi lükkunud tulumaksu varad kooskõlas IAS 12-ga; o) vähemusosalus (esitatakse omakapitali koosseisus) ja p) emaettevõtte omanikele omistatav emiteeritud kapital ja reservid. 68A Bilanss sisaldab ka kirjeid, mis väljendavad järgmisi summasid: a) nende varade kogusumma, mis on kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad liigitatud müügiks hoitavaks või mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse, ja b) kohustised, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kooskõlas IFRS 5-ga. 69 Bilansis esitatakse täiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui nende esitamine on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks. 70 Kui (majandus)üksus esitab oma bilansis käibe- ja põhivara ning lühi- ja pikaajalised kohustised eraldi, ei liigita ta edasi lükkunud tulumaksu vara (kohustisi) käibevaraks (lühiajalisteks kohustisteks). 71 Käesolev standard ei tee ettekirjutusi kirjete esitamise järjekorra ega formaadi kohta. Paragrahvis 68 üksnes loetletakse kirjeid, mille olemus või otstarve on piisavalt erinevad, et õigustada bilansis eraldi esitamist. Täiendavalt: a) lisatakse kirjeid, kui objekti või samalaadsete objektide kogumi suurus, olemus või otstarve on selline, et eraldi esitamine on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks, ja

14 L 320/14 ET Euroopa Liidu Teataja b) võib objektide või samalaadsete objektide kogumi nimetusi ja järjekorda muuta sõltuvalt (majandus)üksuse tegevuse ja tehingute olemusest, et anda (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks olulist teavet. Näiteks võib finantsasutus muuta ülaltoodud nimetusi, et anda edasi informatsiooni, mis on asjakohane finantsasutuse tegevuse jaoks. 72 Hinnang täiendavate kirjete eraldi esitamise vajalikkuse kohta põhineb järgmiste asjaolude hindamisel: a) varade olemus ja likviidsus; b) varade otstarve (majandus)üksuses ja c) kohustiste summad, olemus ja arveldamise tähtajad. 73 Erinevate mõõtmisaluste kasutamine vara eri liikide puhul viitab asjaolule, et nende olemus või otstarve on erinev ja seetõttu tuleb need esitada eraldi kirjetena. Näiteks materiaalsete põhivarade erinevaid liike võib kooskõlas IAS 16-ga Materiaalsed põhivarad kajastada soetusmaksumuses või ümberhinnatud maksumuses. Bilansis või lisades esitatav informatsioon 74 (Majandus)üksus avalikustab kas bilansis või selle lisades esitatud kirjete täiendavaid alajaotusi, mis on liigitatud sobival viisil (majandus)üksuse tegevusest lähtudes. 75 Alajaotuste detailsus sõltub IFRS-ide nõuetest ja vastavate summade suurusest, olemusest ja otstarbest. Paragrahvis 72 välja toodud tegureid kasutatakse ka alajaotustesse liigitamise aluse üle otsustamisel. Avalikustatav teave erineb iga objekti puhul, näiteks: a) materiaalsete põhivarade objektid jagatakse liikidesse kooskõlas IAS 16-ga; b) nõuded jagatakse nõueteks ostjate vastu, nõueteks seotud osapoolte vastu, ettemakseteks ja muudeks nõueteks; c) varud jagatakse IAS 2 Varud kohaselt sellistesse alajaotustesse nagu kaup, tootmisvarud, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistooted; d) eraldised jagatakse töötajate hüvitistega seotud eraldisteks ja muudeks eraldisteks ja e) sissemakstud omakapital ja reservid jagatakse eri rühmadesse, nagu näiteks sissemakstud omakapital, ülekurss ja reservid. 76 (Majandus)üksus avalikustab bilansis või lisades järgmised andmed: a) aktsiakapitali iga liigi kohta: i) lubatud aktsiate arv; ii) iii) iv) emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arv ning emiteeritud ja mittetäielikult tasutud aktsiate arv; aktsia nimiväärtus või asjaolu, et aktsiatel nimiväärtus puudub; perioodi alguses ja lõpus ringluses olevate aktsiate arvu võrdlus; v) antud liigiga seotud õigused, eelised ja piirangud, sealhulgas dividendide jaotamise ja kapitali tagasimaksmise piirangud; vi) vii) (majandus)üksuse enda või selle tütar- või sidusettevõtete valduses olevad aktsiad; optsioonide ja aktsiate müügilepingute alusel emiteerimisele kuuluvad aktsiad, sealhulgas tingimused ja summad, ning b) iga omakapitali reservi olemus ja eesmärgi kirjeldus. 77 (Majandus)üksus, millel puudub aktsiakapital, näiteks täis- või usaldusühing, avalikustab paragrahvi 76 punktis a nõutavaga võrdväärse informatsiooni, mis näitab igas omakapitali liigis aruandeperioodil toimunud muutusi ja iga omakapitali liigiga seotud õigusi, eeliseid ja piiranguid.

15 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/15 Kasumiaruanne Aruandeperioodi kasum või kahjum 78 Kõik aruandeperioodi tulu- ja kuluobjektid kajastatakse kasumis või kahjumis, välja arvatud juhul, kui mõne standardi või tõlgendusega nähakse ette teisiti. 79 Kõik aruandeperioodi tulu- või kuluobjektid sisalduvad tavaliselt kasumis või kahjumis. See hõlmab arvestushinnangute muutuste mõju. Siiski võib esineda olukordi, mil teatud objekte ei kajastata käesoleva perioodi kasumis või kahjumis. IAS 8 käsitleb kahte sellist olukorda: vigade parandamine ja arvestusmeetodite muutuste mõju. 80 Teised standardid käsitlevad objekte, mis võivad vastata Raamistikus sätestatud tulude ja kulude mõistele, kuid mida tavaliselt ei kajastata kasumis või kahjumis. Näideteks on ümberhindluse kasumid (vt IAS 16), teatud kasumid ja kahjumid välismaiste äriüksuste finantsaruannete ümberarvestusest (vt IAS 21) ning kasumid või kahjumid müügi ootel finantsvarade ümberhindlusest (vt IAS 39). Kasumiaruandes esitatavad andmed 81 Kasumiaruanne sisaldab vähemalt järgmisi kirjeid perioodi vastavate summade kohta: a) müügitulu; b) finantskulud; c) osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste kasumist või kahjumist; d) tulumaksu kulu; e) koondsumma i) lõpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujärgsest kasumist või kahjumist ja ii) lõpetatud tegevusvaldkondadesse kuuluvate varade või müügigruppide ümberhindamisel õiglasesse väärtusesse, millest on maha arvatud müügikulutused, või nende müügil kajastatud tulumaksujärgsest kasumist või kahjumist ja f) kasum või kahjum. 82 Järgmised kirjed avalikustatakse kasumiaruandes perioodi kasumi või kahjumi jaotusena: a) vähemusosalusele omistatav kasum või kahjum ja b) emaettevõtte omanikele omistatav kasum või kahjum. 83 Kasumiaruandes esitatakse täiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui see on oluline (majandus)üksuse finantstulemuse mõistmiseks. 84 Kuna (majandus)üksuse mitmesuguste tegevuste, tehingute ja muude sündmuste mõjud erinevad sageduse, kasumivõi kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse osas, aitab finantstulemuse komponentide avalikustamine mõista saavutatud finantstulemust ja prognoosida järgmiste perioodide tulemusi. Kasumiaruandesse lisatakse täiendavaid kirjeid ning kirjete nimetusi või järjekorda muudetakse, kui see on vajalik finantstulemuse komponentide selgitamiseks. Arvestatakse erinevate tulu- ja kulukomponentide olulisust, olemust ja otstarvet. Näiteks võib finantsasutus muuta nimetusi, et anda teavet, mis on oluline finantsasutuse tegevuse suhtes. Tulu- ja kuluobjekte ei saldeerita, välja arvatud juhul, kui paragrahvis 32 toodud kriteeriumid on täidetud. 85 (Majandus)üksus ei esita kasumiaruandes ega lisades mingeid tulu- ja kuluobjekte erakorralise tulu või kuluna. Kasumiaruandes või selle lisades esitatav informatsioon 86 Kui tulu- ja kuluobjektid on olulised, avalikustatakse nende olemus ja summa eraldi. 87 Tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamist põhjustada võivad olukorrad on: a) varude allahindlused netorealiseerimisväärtuseni või materiaalsete põhivarade allahindlused kaetava väärtuseni, samuti ka selliste allahindluste tühistamised;