MAANÕUKOGU Protokoll nr. 57. Koosolek 13. oktoobril 1917 kubermangu lossi Valges saalis, Tallinnas, Toompeal. Koosolek kell 5 p. 1. Koosolekust võtava
|
|
- Merike Hunt
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 MAANÕUKOGU Protokoll nr. 57. Koosolek 13. oktoobril 1917 kubermangu lossi Valges saalis, Tallinnas, Toompeal. Koosolek kell 5 p. 1. Koosolekust võtavad osa 36 nõunikku: Hans Eoos, Jul. Seljamaa, K. Saral, A. Kohver, J. M. Ainson, J. Vilms, H. Pohl, A. Podrätshik, Juh. Januson, J. Koort, A. Birk, J. Kärner, P. Põld, J. Kukk, 0. Strandmann, K. Virma, J. Raamot, T. Kuusik, Victor Neggo, J. Reintam, K. Päts, A. Veiler, H. Kask, J. Kalm, T. Laur, Max Bock, H. Reiman, N. Köstner, K. Ast, Ar. Vallner, Masik, H. Kruus, A. Leetsmann, M. Martna, J. Jaakson, J. Sihver. Juhatab' 0. Strandmann (vahepeal J. Jaakson). Protokolli kirjutab H. Kask (peale vaheaega V. Neggo). Päevakord: ' 1. Eelarved. 2. Rahamärkide väljaandmine. 3. Põllutöö osakonna korraldus I lugemisel. 4. Töö ja Hoolekandmise osakonna korraldus II lugemisel. 5. Kurista sündmuste asjus aruandmine. 6. Setude ettepanek Petserimaa Eestimaa külge liitmise asjus. 1. Läänemaa laastamise küsimus. Maanõunik Bock teeb ettepaneku päevakorda täiendada küsimusega Läänemaa laastamise asjus Vene sõjavägede poolt. Ettepanek võetakse vastu, tunnistatakse rutuliseks ja võetakse kõige pealt arutusele. Sõna võtab mn. Bock ja toob ette palju juhtumisi iseäranis Läänemaalt, kus mõisades sõjavägede poolt suuremad rüüstamised toime pandud on. Paljudes mõisades ei ole mitte ainult loomi tapetud ja ära viidud, vaid ka inimesi, kes mõisade varandust on kaitsnud, ära tapetud, surmaga ähvardatud ehk aresteeritud. Tungivalt tarvilik oleks, et Maapäev oma autoriteediga maaomanikkudele appi tuleks. A. Vallner teeb ettepaneku, et kõik sellekohane kirjalik materjal, mis praegu administratiiv-osakonnas koondatud on, kaitse komitee kätte edasi antud saaks sellekohaste sammude astumiseks. J. Vilms teeb ettepaneku, et veel täna Maanõukogu poolt komisjon valitud saaks, kes töötaks välja üleskutse rahvale, nii et kõik vägivalla-teod, mis sõjavägede poolt korda saadetud on, avalikkuse ette kantud saaks. Sellel oleks suurem mõju, kui ühelgi teisel abinõul, nagu näituseks saadikute saatmisel jne. K. Päts toetab J. Viimsi ettepanekut ja nimetab, et väga tähtis on peale selle, kui sõjaväe staabi juures kohalise rahva poolt komissariaat asutatud saaks, kes oma rahva kasusid kaitseda võiks. P. Põld teeb peale eelnimetatud ettepanekute veel ühe ettepaneku, vabariigi Nõukogus oma asemikkude läbi sõna võtta, selle läbi pääseks seisukorra selgitamine ajakirjandusesse. J. Viimsi ettepaneku põhjal otsustatakse kolmeliikmeline komisjon luua. Komisjoni valiti K. Päts, J. Vilms ja M. Bock. Komisjoni kohustatakse tänase koosoleku kestes kindlaid ettepanekuid teha. 2. Maavalitsuse tegevuse eelarve. Eelarvete kohta annab seletust J. Kukk ja avaldab soovi, et tänasel koosolekul eelarve ainult läbi vaadataks ja heaks kiidetaks, üksikasjalik arutus ja lõpulik vastuvõtmine tuleks jätta järgmise sessioni peale. Eelarve komisjoni nimel teeb J. Kukk järgmise ettepaneku: PraeguseI lõpulejõudval istumise järgul eelarvete üksikasjalise arutuse juure mitte asuda, vaid ainult üleüldiseid seletusi ära kuulata ja selle järele Maavalitsust volitada ettepandud ja eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud piirides ajutiselt väljaminekuid teha, kuna eelarvete lõpulik läbivaatamine järgmisel istumise järgul ette võetaks", mis Maanõukogu poolt ühel häälel vastu võetakse. Üleüldise eelarve kannab ette J. Kukk (Vaata lisa nr. 1). Eelarve kohta üleüldiselt sõna ei võeta ja minnakse üle üksikasjalise eelarve ettekandmisele. P. PÕId kannab ette ja annab seletust Hariduse-osakonna eelarve kohta (Vaata lisa nr. 2). Eelarve kohta võtab sõna A. Vallner ja juhib tähelepanekut rahva kooliõpetajate palkade kõrgendamise peale, mida ainult Maapäeval võimalik teha on, sest vallanõukogudel, niisama ka maakonna nõukogudel ei ole see praegu mitte võimalik, ja teeb järgmise ettepaneku: Kõikide Eestimaal töötavate kooliõpetajate palga alammäär määratakse 150 rubla peale, mis 1. septembrist maksma pannakse."
2 250 A. Birk avaldab soovi, et lasteaia juhatajate kursused avatud saaks. Teiseks avaldab A. Birk soovi, et kasvatusteadust kuukirja ei tuleks mitte kui eraettevõtet subsideerida, vaid kuukiri, kas juba seni ilmuv ehk uus, tuleks Maavalitsuse ametlikuks kuukirjaks teha. A. Birk teeb kirjalikult järgmise ettepaneku: Maanõukogu peab tarviliseks, et juba ligemal ajal eeltöödega peale hakataks 1) asutuse loomiseks j kus lasteaedade ja laste mänguplatside jne. juhatajaid ette valmistatakse ja 2) kasvatusteaduse kuukirja asutamiseks, maa koolivalitsuse juurde, mis ühtlasi ka koolivalitsuse ametliseks häälekandjaks oleks." J. Seljamaa, J. Sihver ja A. Leetsmann teevad ettepaneku algkooliõpetajate palka kuni 150 rublani tõsta. J. Seljamaa poolt' kirjalikult tehtud ettepanek käib järgmiselt: Kohustada Hariduse-osakonda kõige lähemal ajal eelnõu välja töötada rahvakooliõpetajate palgaolude korraldamiseks ja abinõude leidmiseks, kuidas rahvakooliõpetajate palga alammäära kuni 150 rublani kuus kindlustada, ühes sellega leiab Maanõukogu tarvilikuks, et meie omavalitsuse asutused juba tänavu Õpeaasta algul (1917 1&) oma kooliõpetajate palka nimetatud minimumini tõstaks." A. Vallneri poolt tehtud ettepanek sai hääli poolt 9, vastu 16. J. Seljamaa poolt tehtud ettepanekule teeb A. Vallner järgmise täienduse: Seni tuleks aga kooliõpetajatel nälgida". Juhataja teeb A. Vallnerile märkuse, ja teatab, et ta viimse ettepanekut hääletusele ei võta. J. Seljamaa ettepanek (ilma A. Vallneri täienduseta) saab hääli poolt 22, vastu 3. A. Birki ettepaneku esimene pool võetakse vastu. Oma ettepaneku teise jao võtab A. Birk tagasi. Hariduse-osakonna eelarve kuni 1. jaanuarini 1918 v õ e- takse vastu sellel kujul, nagu see ettekantud on 12 häälega 5 vastu. 3. Telegramm Läänemaa laastamise asjas. Erakorraliselt saab sõna J. Vilms ja loeb ette telegrammi teksti, mis päevakorra esimese punkti järele valitud kolmeliikmelise komisjoni poolt väljatöötatud on. Ägedaid vaielusi tekitab küsimus, kas telegrammi ka väljamaa saadikutele saata või mitte. Enamlased ja s.-r. fraktsioon ei leia mitte kohalise olevat saadikute poole abi palumisega pöörata, kes mitte demokraatia, vaid imperialistliste riikide kapitalistide esitajad on. Enamlaste poolt tehtakse täienduseks järgmine ettepanek:?,eesti Maanõukogu nõuab, et Ajutine Valitsus ühes liiduriikidega sõjalõpetamiseks viibimata sammusid teeks rahuläbirääkimisi algada ja sõjariistade rahu välja kuulutada." See ettepanek lükatakse 11 häälega 9 vastu tagasi. Komisjoni poolt väljatöötatud telegrammi tekst valitsuse asutustele ja ajakirjandusele võetakse ettekantud kujul vastu, selle lõpulikku redaktsiooni senjoorenkonvendi hooleks andes. (Vaata lisa nr. 3). Otsustatakse seda telegrammi ka väljamaa saadikutele saata. Kellele veel peale nende, kes üleskutse algul nimetatud on, üleskutset saata, jäeti senjoorenkonvendi otsustada. 4. üleskutse Eestimaa rahvale. Loetakse ette sellesama komisjoni poolt väljatöötatud üleskutse Eestimaa rahvale. Üleskutse võetakse vastu ja otsustatakse seda lõpuliku redaktsiooni väljatöötamiseks senjoorenkonventi anda. (Vaata lisa nr. 4.) 4. Läänemaa laastamise küsimus. Kolmas ettepanek käib järgmiselt: Luua väestaabi juure Maapäeva kolmeliikmeline komissariaat, kellel väe ja elanikkude vahekorra korraldamises, valgustamises ning julgeoleku kaitsmises samasugused õigused oleks, kui väekomissaridel väe sisemises korralduses on. Kandidaadid äravalida, kes ajaviitmata kohale sõidaks, ühes sellega pöörata vägede ülemjuhataja poole telegrafi teel, et komissariaadi õigused sõjaväele teada antaks. Eesti sõjaväelaste ülemkomiteele ette panna ka omalt poolt ühte komissari valida. (Telegrammi tekst vaata väljaläinud nr. nr ja 4-85). Viimane, neljas ettepanek on järgmine: Kohtades, kus rüüstamised käimas, ajaviitmata täielik rekvisitsioon ette võtta, milleks rekvisitsiooni komisjonid esimesel võimalusel peavad välja sõitma." okt langenute mälestamise küsimus. Erakorraliselt teeb M. Martna kirjalikult järgmise ettepaneku, mida juhataja J. Jaakson ette loeb ja mis järgmiselt käib: Eesti Maapäevale. Tallinna töölised, s. o. suured linna elanikkude hulgad on otsustanud, 1'6>. oktoobrit a. Uuel turul valitsuse võimu poolt surnuks lastud elanikkude mälestuse leinapäevana töövabalt pühitseda. Panen ette, et Eesti Maapäev rahvaga selles asjas ühineks, seda päeva ka omalt
3 251 poolt leina mälestuse päevana pühitsedes ja seda päeva Eestimaa üleüldiseks leinapäevaks määrates, ja nimelt järgmise kava järele: Esmaspäeva hommikuks Maapäev leinalik-pidulikuks koosolekuks kokku kutsuda ainult selleks otstarbeks, et seda päeva maa üleüldiseks leina päevaks kuulutada. Sellekohase seadluse väljatöötamine Maapäeva juriidilise laudkonna hooleks jätta. Peale seda akti otsustada, üheskoos leinarongina turuplatsile minna, et seal rahvaga ühes koos langenute mälestust pühitseda. Kogu aktile see iselaad anda, et sel päeval kõiki langenuid mälestataks, kes linnas ehk maal vasturevolutsioonile ohvriks langesid, olgu mistahtel ajal. Palun seda ettepanekut rutuliseks tunnistada ja kohe harutusele võtta." Küsimus tunnistatakse rutuliseks, kuid otsustatakse enne selle arutusele võtmist H tunnilist vaheaega teha. Peale vaheaega juhatab 0. Strandmann, protokolli kirjutab V. Neggo. Väevõimudega läbikäimise komiss ar i aati rüüstamiste asjusvalitaksemn. Pöhl, Veiler ja Reiman. Komissariaadi töödest osa võtma kohustatakse ka presidium. Päevakorrale võetakse mn. Martna ettepanek a. revolutsiooni ohvrite mälestuse pühitsemise kohta 16. okt a. Selle kohta paneb mn. Martna järgmised resolutsioonid ette: Maapäev otsustab: 1) 16. oktoobrit Eestimaa leinapäevaks tunnistada ja sellekohast seaduslist määrust avaldada; 2) saatkonda valida, kes esmasp. 16. oktoobr. hommikul kell 149 linna raekotta volikogu koosolekule ja sealt ühes volikoguga Uuele turule läheb, et seal rahvahulkade leina-meeleavaldusest osa võtta." Viimane ettepanek täiendatakse ses mõttes, et senjoorenkonvent ja Tallinnas viibivad maanõunikud leina prqtsess ioonist osa võtaksid ja võetakse selle lisandusega vastu. 6. Maavalitsuse tegevuse eelarve. Minnakse eelarve arutamisega edasi. Tervishoiu osakonna eelarve. Aruandja, tervishoiu-osakonna juhataja Dr. Konik paneb ette eelarvet, milles on üles võetud kõige hädalisemad väljaminekud, vastu võtta. Maanõunik Birk arvab, et Kubermangu haigemaja jaoks liiga suur summa arvesse on võetud. Aruandja Konik vastab mn. Birk'ile ja teatab, et paljud haiged prii ravitsemise saavad, kuna teised ainult 50 kop. päevas maksavad. Linnahaigete eest maksetakse näit. 300' 400 rubla päevas juurde. Linnale on ettepanek tehtud oma eelarvesse tulevaks aastaks suurem summa võtta oma haigete ravitsemiseks kubermangu haigemajas. Kogu eelarve võetakse vastu. Peale seda paneb Tervishoiu osakonna juhataja Konik veel ette vastu võtta järgmist määrust: KÕik sõja-, kroonu- ja tööstuse asutused ja vabrikud maksavad nende poolt saadetud haigete ravitsemise eest kubermangu haigemajas kolm rubla haige päeva pealt. Teised haiged maa ja linnaelanikud maksavad 50 kop. päeva pealt." Määrus võetakse vastu ühel häälel. Põllutöö osakonna eelarve üle annab aru Põllutöö-osakonna juhataja mn. Raamot. Maanõunikud Jaakson ja Birk leiavad, et Tallinna Põllumeeste Keskseltsile liiga vähe abiraha määratud on ja mn. Birk soovitab seda abiraha p. 6 all tähendatud summade abil suurendada. Aruandja Raamot vaidleb sellele ettepanekule vastu, tähendades, et karjakasvatuse toimekonna tegevus sugugi vähema tähtsusega ei ole, kui Keskseltsi oma. Mn. Saral paneb ette, neid summasid, mis võib olla, mõnes eelarve osas aasta lõpuks üle jäävad, Keskseltsi toetuseks Mn. Seljamaa on selle vastu ja soovitab ettepandud summat kinnitada ja alles, kui aasta lõpul rahasid peaks üle jääma, siis Keskseltsile neist uusi abirahasid maksta. Mn. Kohver arvab, et Põhja-Liivimaa keskseltsil rohkem põhjust oleks abirahasid saada, kui Tallinna Põllumeeste Keskseltsil, sest tema tegevus ulatab kaugemale ja soovitab seda tulevikus abirahade määramise juures silmas pidada. Otsustatakse läbirääkimisi lõpetada. Kogu eelarve võetakse muutmatalt vastu. Töö jahoolekandmise-osakonna eelarve üle annab aru Töö ja Hoolekandmise osakonna juhataja mn. Masik. Mn. Leetsmann paneb ette maatameeste Keskseltsile, samuti kui Tallinna Põllumeeste Keskseltsile, 3000 rubla abiraha määrata. Mn. Laur soovitab suuremaid summasid, nagu näit. p. 3 all tähendatud tööarvustiku sisseandmise", ehk palkade jaoks minevaid, üksikasjalisemalt äratähendada, sest muidu võiks need summad rahva keskel umbusaldust äratada. Mn. Kukk teatab, et palkade arves Töö- ja hoolekandmise ja tervishoiu osakondade eelarvetes ühtlasi üles on võetud ka maakondade ametnikkude palgad ja
4 252 kulud ja need sellepärast nii suured näitavad olevat. Mn. Leetsmann parandab oma ettepanekut. Sõnade maatameeste Keskseltsi" asemele põllutööliste keskselts" pannes. Mn. Leetsmani ettepanek ei võeta hääletamisel vastu. Kogu eelarve võetakse vastu. Seda tähele pannes, et muude osakondade juhatajad alles esimest päeva ametis on ja neil võimata on teiste poolt kokkuseatuid eelarveid kaitsta, teeb mn. Kukk järgmise ettepaneku: Maavalitsusele antakse luba ettepandud eelarvete piirides, nii nagu nad üksikute osakondade poolt kokku seatud ja eelarve komisjoni poolt heaks kiidetud, ajutisi väljaminekuid teha. Ühtlasi kohustatakse Maavalitsust eelarvetele kirjalikka seletusi oma kavatsuste kohta juurde lisada ja nõunikkudele koju kätte saata, et võimalik oleks eelarve summasid põhjalikumalt läbi kaaluda." Mn. Vallneri ettepanek, eelarveid järgmisel koosolekul edasi harutada, ei leia hääletamisel enamust. Mn. Kukk'e ettepanek võetakse vastu. 7. Kurista sündmuste uurimise komisjoni aruanne. Otsustatakse kohe 5 päevakorra punkti Kurista sündmuste uurimise komisjoni aruanne" harutamisele võtta. Kurista sündmuste käiku kirjeldab komisjoni liige mn. Podrätshik tähendades, et siin mitte hariliku juhtumisega tegemist ei ole, vaid klassivõitlusega. Kass olla üks ärksamatest meestest ümbruskonnas olnud ja astunud sellepärast teoorjuse vastu üles. Selle tema tegevuse vastu alustatud sõda ja tema vaenlased jäänud muidugi võitjaks. Et siin põhjananevama asi aga tegemist, siis paneb Kurista sündmuste uurimise komisjon järgmise resolutsiooni ette: (Vaata ümbertöötatud resolutsioon protokoll nr. 58, lk. 261). _ Mn. Leetsmann palub resolutsiooni täiendada, ses mõttes, et süüdlased sunnitud oleks Õnnetu Kassi perekonna - eest aineliselt muretsema. Mn. Masik küsib, kas komisjon selle peale tähelepanemist on pööranud, miks sel juhtumisel kohtu võimud asjale nii kiire käigu on annud, mis ometi harilik nähtus ei olla, ja kas miilitsaülemal Karmil juriidiline Õigus oli väljatõstmiseks. Aruandja Podrätshik tähendab, et selle kohta selgust saada raske oli. sest kohtuvõimud olevat ennast sellekohaste küsimuste neale -puiklevalt üleval pidanud. Mn. Põld teatab, et tal raske kaasa on hääletada, sest kindlad faktid rjuuduvad. Mn. Jaakson avaldab kahetsust, et kohtuakt mitte läbi ei ole vaadatud, kust näha oleks olnud, kas kohtunikkudel õigus oli sarnasele teguviisile. Kui kindel oleks, et Kassi vastu vägivalda on tarvitatud, siis peaks Maanõukogu Isvll sammusid astuma niisuguste teguviiside vastu. Mn. Strandmann arvab, et nähtavasti ses asjas põhjusmõttelikult kõik Maanõukogu liikmed ühel arvamisel on, kuid resolutsiooni -vastu võtta olla võimata, sest tema kuulduda, kui teatud klassi dogma. Mn. Päts on mn. Strandmanniga ühel arvamisel ja tähendab, et Maapäev palju laialisemalt asja peale vaatama peab ja niisugust resolutsiooni, mis kohane oleks kohtuasutustele, vastu võtta ei saa. Resolutsioonis peaks, näituseks, tähendatud olema, et kohus, mis sarnaste asjadega valmis saab, mitte kõlbuline ei ole ja, kõigi meie nõudmiste peale vaatamata, veel muudetud ei ole. Teiseks peaks ära tähendatud olema see vildak majandusime seisukord, mis ennast siis veel avaldab, kui juba uued mõtted juuri hakkavad ajama. Mn. Eeiman vaidleb mn. Strandmannile ja Pätsile vastu, nagu ei oleks resolutsioon mitte küllalt laial alusel ja arvab, et seda resolutsiooni põhjusmõttelikult tagasi lükata küll ei või. Mn. Päts näitab, et resolutsioonis asju ette on toodud, mis maapäeva kohta täiesti tähtsuseta on, ja sellepärast ei võivat teda toetada. See olla tagant järele faktide konstateerimine, mis võib ollagi, veel õiged ei tarvitse olla. Ta teeb ettepaneku resolutsiooni komisjoni kätte anda, kes teda lähemalt ja kokkuvõtlikumalt ümber töötaks. Mn. Strandmann paneb ette uurimise komisjonile 2 liiget juure valida, kes siis resolutsiooni järgmiseks koosolekuks ümber töötaks, ettetoodud mõtete nõhjal. Aruandja Podrätshik ühineb mn. Strandmanni ettepanekuga, palub ainult '2 liikme asemel 3 liiget juure valida, sest et komisjoni liigetest praegu ainult 2 Tallinnas viibivad. Mn. Strandmanni ettepanek võetakse vastu ja valitakse juurde mn. Strandmann ja Jaakson. 8. Koosoleku lõpetamine ja järgmise koosoleku määramine. Otsustatakse hilise aja tõttu koosolek ära lõpetada ja järgmine koosolek 14. oktoobri 19H7. a. kell 4 peale määrata. 9. Isiklikud õiendused. Isiklises asjas võtavad veel sõna mn-d Kruus ja Veiler. Koosolek lõpeb kell min. õ. 0. Strandmann (allkiri). J. Jaakson (allkiri). H. Raudsepp (allkiri). Victor Neggo (allkiri)., A. Veiler (allkiri). Hans Pöhl (allkiri).
5 Ž53 LISAD. LISA nr. 1. lit. p. I. MAANÕUKOGU. a) Juhataja.... b) ametnikud c) päevarahad ja sõidukulud a) küte, üür ja valgustus 3. Kantselei sisseseade ja ülevalpidamine. a) inventari muretsemine b) kirjutusmaterjal.. Ettenägemata kulud II. MAAVALITSUS. a) Juhata j a-esimees b) ametnikud c) päevarahad ja sõidukulud d) Juriskonsult a) küte, üür ja valgustus b) puhastus 500. a) inventari muretsemine b) kantselei materjal c) telefonid, elektrikellad jne Ettenägemata kulud Raamatukogu kulud b) raamatukogu materjal ja kulud c) raamatute muretsemine,3000, 4740' III. ADMINISTRATIV-OSAKOND. a) Juhataja b) ametnikud c) päevarahad ja sõidukulud ,50 a) küte, üür ja valgustus O. a) inventari muretsemine 500. b) kantselei materjal c) telefonid d) kuulutused Administratsioni ja miilitsa toimekonna kulud. Tähendused. Maanõukogu poolt kinnitatatud 22. juulil a.
6 lit., (juhataja, sekretär ja asjaajaja) b) kohtu-uurijate sõidurahad c) miilitsaametnikkude sõidurahad d) miilitsaametnikkude korterirahad e) vangikodade jutlustaja jne Majanduse toimekond. (juh. sek. asjaajaja) b) arestimajad c) post (juurdemaks). 50OO0. d) liikumata varanduste ülevalpidamine Arvustiku toimekond b) inventari muretsemine c) kantselei sisseseadmine ja kulud... 10i5O. d) aastaraamat Hindamise toimekond b) trükitööd ja kantselei 500. c) kreposti jaosk. aruannete eest Liivimaa valitsemise ülevõtmise kulud. IV. RAHAASJANDUSE OSAKOND. a) Juhataja b) ametnikud (sekretär) a) küte, üür ja valgustus.... a) inventari muretsemine. ; b) kantselei materjal. 3000: c) telefonid..... d) kuulutused Ettenägemata kulud Raamatupidamine, 5. Kassa, Maksude toimekond. alaliste ametnik b) ajutiste c) maksude blangid Kinnituse toimekond.. V. TEHNIKA OSAKOND. a) Juhatajale Tähendused.
7 b) ametnikkudele.. a) valgustus... 3'. Kantselei sisseseade. a) inventari ostmine b) kantselei materjal Ettenägemata kulud. 4. Teede toimekond.... b) sõidukulud.. c) sildade ja teede pa rändamise tööd d) kubermangu teede in seneerid... Ettenägemata kulud 5. Telefoni toimekond.... b) keskjaama juh. tehnikute palgad ja c) telefoni võrgu remont Ettenägemata kulud.. G. Hüdrotehnika toimekond. Ettenägemata kulud.. 7. Ehituse toimekond. Ettenägemata kulud.. Maamõõtja Katini palgaraha lit VI. PÕLLUMAJANDUSE OSAKOND. a) Juhatajale b) ametnikudele c) päevarahad ja sõidukulud Majanduslised kulud, a) küte, üür ja valgustus a) inventari muretsemine b) kantselei materjal. 300'. Ettenägemata kulud Abirahad. a) Tallinna Põllumeeste kesks. 5. Veterinär toimekond. b) sõidurahad.... c) inventari ostmiseks. d) kantselei kulud.. e) abirahad Karjakasvatuse toimekond. b) sõidurahad ' p O' Tähendused. Teede kapitalist kaetakse Rbl. 76.S45.35 k. Telefoni abonemendi ja remondi sissetulekutest arvatakse katta Rbl
8 lit. p. VII. HARIDUSE OSAKOND. a) Juhatajale b) ametnikud c) päevarahad ja sõidukulud a) inventari ostmine b) kantselei materjal c) telefonid d) Mitmesugused trükikulud Abirahad ja ettevõtted. a) eeltööd koolivõrgu asjus ja t b) eesti keele kursused. 3000'. c) instruktorile ettevalmist. d) abirahad e) Eesti Rahva Museumile f) õpeabinõude kirjastamine Ettenägemata kulud' , VIII. TERVISHOIU OSAKOND. a) Juhatajale.... b) ametnikudele a) inventari muretsem.. b) kantselei materjal. 250' Maa tervishoid. a) Harjumaa b) Virumaa c) Järvamaa d) Läänemaa e) 5 Lõuna Eesti maakonda ä Kubermangu haigemaja. a) haigete ülevalpidam. b) võlad Ämmaemandate asutus. 7. Leprahaigemaja Kuda" '. IX. Töö JA HOOLEKANDMISE OSAK. a) Juhatajale.... b) ametnikudele a) inventari muretsem., Tähendused.
9 Töö arvustiku sisseseadmine ja korraldamine. Kesktöö börse korrald.. 4. üleüldise hoolekandmise kulud. a) toetusrahad... b) pensionid.... c) heategevate asutuste ülevalpidamiseks.. d) varjupaikade ülevalp , 5. Abirahad sõjavigastatute ja sõjaohvrite avitamise asutustele Sõjaväe asjade kommis j onidele abirahade väljamaksmise korraldus.. Ettenägemata kulud lit. P '. 750, 2670, 12000), X. Toetusrahad maakondadele... XI. Kapitalide suurendamiseks. a) talituse kapitali arv b) ettenägemata kulud.' XII. Laenude ja %% tasumine. a) %%. b) laenud SISSETULEKUD Väljaminekud kokku I. Riigi valitsuse käest tagasi. a) % kuludest vaimuhaigete ülevalpidamiseks a b) etapi jaamade ülevalpidamiseks II. Sissetulekud liikumata varandustest. III. Mitmesugused sissetulekud. a) %% Seevaldi Seltsi käest b) laenu tasumine Seevaldi Seltsi käest IV. Tervishoiu osak. Haigete maksud V. Tehnika osak. a) Teede kapitalist., i8 b) Telefoni abonentide raha VI. Maa ja hoonete maksud. a) Põhja Eestimaalt. b) Lõuna , , , O Sissetulekud kokku Tähendused h võetavast maksust liikumata varanduste pealt 2 fo maaval. väljam. 5 /o maav. väljam. a) «Jo 0!*) tasumine R teede kap. R. 560 Hüpot, võlg. pealt R. 120 H. w. Li 9 hulam. pealt. R Kredit Kantsel. R b) Laenude tasum. R Teed, kapitali Üüri rahad ja rendid. T, os, IV kulude katteks. T. os, VI kulude katteks.
10 Maanõukogu 1.. Maavalitsus II. Administrativ Osakond III. Rahaasjand. Osakond IV. Tehnika Osakond V. Põllumajanduse Osakond. VI. Hariduse Osakond VII. Tervishoiu Osakond VIII. Töö ja hoolekande Osakond. IX. Toetusrahad maakondadele X. Kapitalide suurendamiseks XI. Laenude ja %% tasumine. XII. Väljaminekud kokku.. Riigi valitsuse käest tagasi.. I; Sissetulekud liikumata varandustest.... II. Mitmesugused sissetulekud III. Tervishoiu osak.-haigete maksud.... IV. Tehnika Osakond V. Maa ja hoonete maksud. VI. Sissetulekud kokku... Mä rkused: 1) Palgad on Maanõukogu poolt 22. piirides ülesvõetud , S , kop. kop. kop kop. juulil s. a. määratud LISA nr. 2. Hariduse osakonna eelarve kuni 1. jaan a. I. Palgad: a) Juhatajale 1. August, pääle 505 r. X 5 = r. b) Maakoolinõunik X 3 = c) Sekretär resp. Toimekonna Juhataja 43 7.'50 X 3K = 1531 d) Asesekretär 350 X 3 == 1050 e) Kantselei ametnikud 1) 150 X 4 35 = ) 150X3 = , 1086 II. Kantselei sisseseadmine: 1) 2 kirjutuslauda ä 420 r ) Kirjutuslaud 150' 3) 2 lauda ä 50 r 100 4) Toolisid ) Kappisid 240 6) 2 kirjutusmasinad ä 1000 r ) Kirjutustarbeid 100 8) Telefon ) Muud kulud ) Käsiraamatud 300 III. Kantselei kulud: 1) Jooksvad kulud (paber, tint jne.) 2) Blanketid.....,... IV. Mitmesugused trükikulud.... V. Sõidukulud: üleüldised..... Koolinõunikule VI. Ettevõted ja abirahad: 1) Eeltööd koolivõrgu asjus 500 2) Eesti keele kursus kooliõp. ettevalm ) Eeltööd seminari ja kooliõp. ettevalm. asutuste avamiseks 1000' 4) Isikute ettevalmistamine kooliuuenduse läbiviim r. >t k. )> r. k. r. k. )> > 7735 r r. 700 r 1500 r. 70O r
11 5) 6) 7) Abiraha rahvaülikoolidele 6O00 r. k. kasvatust, kuukirjandusele 1000 õpeabinõude ja õperaamatute muretsemine (kirjastar mine, auhinnad jne.) a. Eesti Rahva Muuseumile üleüldisteks kuludeks. 500 b. keskraamatukogu jaoks , r. VII. Vaba krediiti maava 1. nõusolekul tarvitada 1500 r. k r. Rbl Seletuskiri Maavalitsuse Hariduseosakonna eelarve juurde. Osakonna eelarve on esialgu kuni 1. jaanuarini 1917 tagasihoidlik väikene sellepärast, et lühikese aja jooksul võimata on olnud aluseid välja töötada ja kindlaks teha, mille põhjal meie Maa hariduse-eelarve peab rajatama. Ei ole Osakonnal veel mitte teateid valdade maksu j õu kohta, ei ole andmeid maakondade koolieelarvete kujunemisest, et seda asja kindlaks määrata, mis Maa kanda peab jääma. Kuludest läheb 7736 rbl. Osakonna ametnikude palkadeks, kellest veel mõned ametisse tulevad seada, nagu maakoolinõunik, majanduste toimekonna juhataja, kellel ülesandeks oleks Maa koolieelarve väljatöötamisele asuda ja õpeabinõude ning raamatute kirjastuse asja etteotsa astuda, ja üks kantselei ametnik. IL III. Kantselei sisseseadmise summadest on osa juba välja antud, niisamuti jooksvatest kuludest. IV. Mitmesugusteks trükikuludeks on määratud 1500 rbl., mis uute eeskavade, juhatuskirjade j.m. väljaandmiseks tarvis läheb. V. Sõidukuludeks tahab Osakond 700 rbl., neist 400 üleüldisteks, mille arvel- juba sõitusid on tehtud ja millest veel ettetulevate sõitude kulud kaetakse. Koolinõunikule tarvitada jäävad 300 rbl. on mõeldud koolioludega tutvustamiseks kohtadel küsida. VI. 1. Koolivõrgu loomine on üleüldise koolisunduse uuesti maksmapanemise eeltingimine. Selle eeltöödeks nõuab Osakond 500 rubla, mis on arvatud väljaanda kaartide valmistamiseks, materjalide kogumiseks jne. 2. Eesti keele kooliõpetajate kursused läheks 2 kuulise kestvuse juures 258 tunniga, ä 12 rubla tund, korteri ja asjaajamise kuludega 4000 rubla maksma, millest 1000 rubla osavõtjate käest tuleks. 3. Kooliuuendus ja koolivõrk nõuab palju uusi ajakohaselt ettevalmistatud õpejõudusid. Sellepärast hakkab Hariduseosakond juba nüüd seminari kavatsema ja nõuab selle eeltöödeks (asukoha kuulamine, eelkontrahid, käsirahad, plaanid jne.) 1000 rubla. Seminar peaks Jaanuaris a. käima saama. 4. Hariduseosakond peab viibimata isikuid ettevalmistama hakkama, kes tunneksid uuemaid õpemetode, joonistust, käsitööd ja tuleval suvel avatavatel täiendus- ja kursustel kooliõpetajate jaoks juhatajateks võiks olla. Niisamuti peab Osakonnal võimalik olema isikuid komandeerida kooliolusid tundma Õppima Sise- Venemaale, Soome, väljamaale, raamatukogu asja instruktori ettevalmistuseks sammusid astuma jne. Selleks tahab Osakond käesoleval aastal 2000 rubla kulutada. 5. Rahvaülikoolidest on seni tõusnud üks Tallinnas, kel esialgu oma varandust nii palju, et ta tänavuse aasta läbi saab. Kuid ette on näha, et juba lähemal ajal neid teisigi elule kutsutakse, mitte ainult linnades, ülikooli laienduse mõttes, vaid ka maal Põhjamaade eeskujul. Oma poolehoidmist sellele liikumisele peaks Maanõukogu avaldama abirahades, milleks 6000 rubla küsitakse. 6. Kasvatuslisele kuukirjandusele pandi alles käesoleva aasta algul põhi. Ilma selleta ei ole meil kooli edu mõtelda. Sellepärast peab Maanõukogu teatava summaga, kas olemasolevat, raskete trükiolude all kannatavat Kasvatust ja Haridust" toetama, või uue kuukirja asutamist abirahaga kergendama. 7. Eesti koolil puuduvad asjakohased õpeabinõud ja raamatud. Tarvis on otsekohe eestikeelne globus, planiglobid, atlas, kodumaa koolikaardid, maakaardid. Ilmuma peaksid õperaamatud kodumaa tundmise geografia, looduseõpetuse, kodumaa ajaloo kohta algkoolidele, geometria füsika kihelkonna ja ministeriumi koolidele., Oodatakse ajaloolist ja geografilist krestomatiat kodumaa üle, käsiraamatuid kooliõpetajatele emakeele õpemetodi, kodumaatundmise metodika jm. üle. Hariduseosakond peab nende loomist virgutama hakkama aupalkadega, võistlusi välja kuulutama. Ta peab aga ka ise viibimata õperaamatute ja abinõude kirjastamisele
12 260 asuma, mille algamiseks vähemalt rubla vaja läheb. 8. Eesti Rahva Museum.on Hariduseosakonda palunud temale rubla aastas abiraha määrata ja Tartu hobuseposti jaama maatüki Museumi alla tarvitada anda. Museum on asutus, kust Eesti kool ammutama peab aineid, mille abil ta noortsugu rahvuskulturisse istutab, mille varal ta genetilist (arenemise) metodi läbi saab viia. Siin on rikkalikud kogud mustrid, mööblid, majakraami, riideid läbitöötamiseks, joonistamises, käsitöös, rahvalaulu ja luulet tarvitada keeleõpetuses; laulmises jne. Museumi keskraamatukogu on ainukeseks kohaks, kus Eesti raamatute kirjutaja seda leiab, mis enne teda Eestis tehtud. Seda silmas pidades ühtlasi arvesse võttes Museumi rasket majanduslist järge, kus kõrgema haridusega isikud oma parema jõu ära annavad 7'5 100 rubla eest kuus, arvab Hariduse Osakond tungivalt tarviliku olevat Museumile abiraha määrata, esialgu jooksvateks kuludeks 500 rbl. keskraamatukogu hääks 10OO rubla. VII. Ettenägemata kulusid võib praegusel ootamatustest rikkal ajal tekkida. Selleks küsib Osakond alandliku summa 1&00 rubla, mida Maavalitsuse nõusolekul tohib tarvitada. LISA nr. 3. (Lõpulik redaktsion). Venemaa sõjaväe mõned osad, kes Eestimaale on saadetud riiki ja koos kogu riigiga ka Eestimaad ja tema rahvast välise vaenlase vastu kaitsma, panevad rahulikkude elanikkude kallal Eestimaal kõigehirmsamaid vägivallategusid toime, kaitseta kodanikka surmates, hooneid ja vilja põletades, ning loomi äraajades kui ka koha peal kasuta maha tappes. Lääneja Harjumaal on mõne päeva kestes ärarüüstatud mitukümmend talu ja mõisat, nagu Lihula, Oidremaa, Matsalu, Säästma, Paatsalu, Illuste, Laiküla, Koluvere, Küdema, Sinalepa, Kloostri, Riisepere, Taibla ja paljud teised. Rüüstamise teated tulevad ka Eestimaa teistest nurkadest. Rahvas on meeleäraheitmise viimase tipuni viidud ja vaatab ahastusega pealt, et tema pojad ja vennad koos nende samade sõjaväe osadega peavad oma elu võitluses vaenlase vastu ohverdama minutitel, kus vanemate, vendade-õdede, naiste ja laste elu ning varanduse kallale oma riigi väeosade poolt kiputakse. Kui ka meie protestide peale vaatamata tarvilikuks tunnistatud rekvisitsion ettevõetakse, mis rahvast näljaga ähvardab, siis nõuame meie vähemalt kindlasti, et üksikud väeosad mitte inimesi ei-tapaks, ja varandust lihtsalt ära ei rööviks. Kui sellele hirmsale rüüstamisele ja tapmisele otsekohe piiri ei panda, siis ootab Eestimaad ja tema rahvast hukkaminek. Serbia ja Belgia hävitati Saksamaa vägede poolt, Eestimaa hävitatakse^ omariigi vägede poolt. Eesti Ajutine Maanõukogu, kui Eestimaa rahva esitus, loeb oma kohuseks kõige selle peale Teie tähelepanemist juhtida. ( Esimees Strandmann. LISA nr. 4 (Lõpulik redaktsion). Eestimaa rahvale! Venemaa sõjaväe mõned osad, kes meie maale on saadetud riiki, maad ja rahvast välise vaenlase vastu kaitsma, on ära unustanud oma otsekohese kohuse ja hakanud Eestimaa rahva kallal vägivalla tegusid toime panema. Lääne- ja Harjumaal on hulk mõisaid ja talusid ära rüüstatud, maaelanikkude kallal vägivalda tarvitatud ja neid tapetud. Ka teistest kodumaa nurkadest tuleb erutavaid teateid. Eesti Ajutine Maanõukogu teeb kõik, mis tema võimuses, et maad ja rahvast rüüstajate vastu kaitsta. Mõjuvamaks ülesastumiseks on Maanõukogul kõige sündmuste kohta kindlaid teateid vaja. Sellepärast saatke igast vägivallateost ajaviitmata Eesti Maavalitsusele kas otsekohe või vallanõukogude kaudu kõigetäielikumad teadaanded. Nende teadete najal võivad Maanõukogu ja -Maavalitsus vastavate asutuste ja võimude poole pöörata. ühes sellega nõudke kindlasti, et miilits iga vägivallateo kohta seadusliku protokolli teeks. Hädaoht ähvardab kogu maad ja rahvast, nii maatamehi kui taluomanikka ja moisnikka. Sellepärast valitsegu selles küsimuses täieline üksmeel kõigi elanikkude vahel, sest kõikide varandus ja elu võib hädaohtu sattuda. Eesti Maanõukogu.
JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemPÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU
ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemMITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste
MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemLEPING, UUS
PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMiksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2
Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!
Rohkem(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])
Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemNurk, Mart. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
RohkemMTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK
MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemSlide 1
Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab
RohkemVäljaandja: Veriora Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Veriora Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 04.07.2013, 29
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemKinnitatud EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspid
Kinnitatud 01.02.2016 EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspidi ÜE) valimiseeskiri reguleerib ÜE valimiste läbiviimist,
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemMicrosoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf
aotleja foto 4 x 5 cm Siseministri 18.12.2015 määrus nr 74 Siseministri18.12.2015. aasta määruse n1-1/74 odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Rohkemseletus 2 (2)
Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada
RohkemJuhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp
Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemAKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu
AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatult AS Silvano Fashion Group (edaspidi Aktsiaselts).
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:
RohkemSlide 1
SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemTartu Noortekoori kodukord 1. Üldsätted 1.1. Tartu Noortekoori (edaspidi TNK) tegevuse eesmärk on toetada kultuurilisi huvisid ning rahvuskultuuri tra
Tartu Noortekoori kodukord 1. Üldsätted 1.1. Tartu Noortekoori (edaspidi TNK) tegevuse eesmärk on toetada kultuurilisi huvisid ning rahvuskultuuri traditsioonide säilimist, anda muusikaalaseid oskusi ja
Rohkem