KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: AS Levira registrikood: tänava ni

Väljavõte

1 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: registrikood: tänava nimi: Kloostrimetsa tee 58a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: telefon: faks: e-posti aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Konsolideeritud bilanss 7 Konsolideeritud kasumiaruanne 8 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 9 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Raha 14 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 15 Lisa 5 Varud 16 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 7 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 16 Lisa 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud 17 Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud 17 Lisa 10 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 12 Kapitalirent 21 Lisa 13 Kasutusrent 21 Lisa 14 Laenukohustised 22 Lisa 15 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 16 Eraldised 23 Lisa 17 Tingimuslikud kohustised ja varad 23 Lisa 18 Sihtfinantseerimine 24 Lisa 19 Aktsiakapital 24 Lisa 20 Müügitulu 25 Lisa 21 Muud äritulud 25 Lisa 22 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 26 Lisa 23 Turustuskulud 26 Lisa 24 Üldhalduskulud 27 Lisa 25 Tööjõukulud 27 Lisa 26 Muud ärikulud 27 Lisa 27 Tulumaks 28 Lisa 28 Seotud osapooled 28 Lisa 29 Konsolideerimata bilanss 29 Lisa 30 Konsolideerimata kasumiaruanne 30 Lisa 31 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 31 Lisa 32 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 32 Aruande allkirjad 33 Vandeaudiitori aruanne 34 2

3 KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE TEGEVUSVALDKOND on meedia-, pilve- ja ringhäälingu võrguteenuseid osutav ettevõte. Eestis toob Levira televaatajani ja raadiokuulajani vabalevis edastatavad tele- ja raadiokanalid. Paljudele rahvusvahelistele telekanalitele ning meediaettevõtetele osutame teleprogrammide väljastusja videofailide transkodeerimisteenuseid. Ülekandebussidega toodab Levira teleülekandeid Skandinaavias ja Balti riikides. Ettevõtetele osutame IT-majutus- ja pilveteenuseid. Levira peakorter asub Eestis, teenuseid osutame Põhja- ning Kesk-Ida Euroopas ja Venemaal. Levira klientideks on kohalikud ja rahvusvahelised meedia- ja IT-ettevõtted ning telejaamad: ERR, Starman, Kanal2, TV3, Turner, Sony, MTG, EBU, Telia, Tele2, Elisa, ATEA, jt. Levira aktsionärideks on Eesti Vabariik ja Prantsuse telekommunikatsiooniettevõte TDF osalustega vastavalt 51% ja 49%. KONTSERNI STRUKTUUR Levira konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvad konsolideeriva üksusena ja konsolideeritavate üksustena SA Tallinna Teletorn, Eesti Digitaalringhäälingu OÜ ja Levira Central Europe s.r.o. SA Tallinna Teletorn eesmärgiks on turustada Tallinna Teletorni kui rahvusvahelise tähtsusega vaatamisväärsust, kultuuriteenuste osutajat, vaba aja veetmise ja elamusturismi sihtkohta ning korraldada sihtasutuse majandustegevust. Levira poolt investeeritud kapital moodustab 100% sihtasutuse sihtkapitalist. Eesti Digitaalringhäälingu OÜ eesmärgiks on digitaaltelevisiooni edastamise sageduslubade haldamine. Levira osalus osaühingus moodustab 99,96% ühingu osakapitalist. Slovakkias asuva 100%-lise osalusega tütarfirma Levira Central Europe s.r.o. eesmärgiks on teleprogrammide väljastusteenuse osutamine. MAJANDUSTEGEVUS Võrguteenuste aasta osutus selgelt hübriidtv kasvuperioodi aastaks. Kui veel jaanuaris oli hübriidtv-ga igakuigselt ühendunud nutitelekate arv ringis, siis detsembriks oli see tõusnud ligikaudu telerini. HübriidTV-l on kaks teineteisega hästi kokkukäivat eesmärki - pakkuda meie TV-kanalitest äriklientidele võimalust oma sisu järelvaatamise kaudu televaatajale rohkem näidata ja pakkuda vabalevivaatajale enamat kui lihtsalt üle õhu kättesaadavat lineaarset telepilti. Nii tagab see ühtaegu parema kliendi- kui kasutajasuhte ja annab vabaleviteenusele olulise lisaväärtuse. Maapealset televisioonilevi kasutavate teleperede arv ei ole vähenenud. Aasta jooksul on hübriidtv sisuvalik täienenud mitmete raadiojaamadega ning raadiokavadega. Lisaks ERR-i uudistele saab hübriidtv vaataja alates eelmisest aastast osa ka TV3 uudisteportaali tööst. Ka saab üha rohkem tähelepanu Delfi TV otseülekannete jälgimine otse telekast ning uudne Slow TV. Ning kuigi valdav osa ajast vaadatakse telepilti ikka veel telekava alusel, pakub hübriidtv paljudele võimaluse saada kohalikust sisust osa oma kella järgi kõige populaarsemad hübriidtv sisuosad on kahtlemata ETV, Kanal 2 ja TV3 järelvaatamine.

4 Meediateenuste areng aastal keskendus uute suurte rahvusvaheliste klientide võitmisele. Osalesime mitmel varasemast oluliselt suuremal hankel, millest nii mõnigi eeldas märkimisväärset arendustööd. Ühelgi lõppenud hankel ei õnnestunud edukas olla, kuid osa hankeid on veel pooleli ning meie võiduvõimalused võrdlemisi head. Mitmed võtmekliendid jätkasid oma teenuste ümberkorraldamist, et sobituda muutunud turuolukorraga. Kahjuks üks klient ka pankrotistus ja üks otsustas Levira teenustest loobuda. Samal ajal lisandus uusi kliente ja teenuseid. Laiendasime nii oma teenuseportfelli kui ka meediavõrgu ulatust. Vaatamata toimunud muutustele ei õnnestunud saavutada planeeritud majandustulemusi. Televisiooni välitootmises oli aasta väga edukas. Uue ülekandejaama HD3 valmimisega astusime suure sammu edasi nii võimekuse kui ka kvaliteedi poolest. Samuti kasvas teenuste käive. HD3 on täna Baltikumi moodsaim ülekandejaam ja juba esimese paari kuuga tõestanud selle ehitamise otsuse õigsust. Tänu suurematele võimalustele on meil õnnestunud saada mitmeid olulisi ja kasumlikke tootmistöid ning kunagi varem ei ole meil olnud tänases mahus töid ette broneeritud. Aastal 2016 panustasime jõulisemalt pilveteenuste sektorisse. Seni oli meil käigus neli andmekeskust ja kuna nende ressurss ammendus, siis oli loogiline investeerida uue loomisse. DC5 andmekeskuses pakume klientidele seadmekoha ja -kapi põhist serverite majutusteenust ja kuni 100 Gb andmesideühendust viielt erinevalt sideoperaatorilt. Uue andmekeskuse ITvõimsus on kuni 400 kw ning keskuse kolmes eraldatud ruumis asub serverite paigaldamiseks neli autonoomset moodulit. Tallinna teletorni maa-alusel korrusel paiknev andmekeskus hõlmab 300 ruutmeetrit ning vastab kõigile rahvusvahelistele ja kohalikele turvanõuetele. Pilveteenuste arendamise jätkuna oleme alustanud koostööd maailma juhtiva pilveplatvormi arendajaga Jelastic Inc, et pakkuda intuitiivset, kuluefektiivset ja paindlikku pilveplatvormi erinevatele ettevõtetele Eestis ja lähiriikides. Aasta alguses lahkusid kaks suurt klienti, mis jättis majandustulemusele jälje, kuid aasta võrdluses suutsime ikkagi kasvada. Tallinna Teletorni külastas möödunud majandusaasta jooksul ligi inimest, mis oli eelmise aastaga samal tasemel. Talvehooaja külastajate arv tõusis 15% tänu novembrist kuni aprillini avatud ajutisele näitusele "Elus Universum". Juunist oktoobrini täiendas ekspositsiooni "Avastusretk 1991", mis taaselustas Eesti taasiseseisvumisaegseid sündmusi. Ülevaade finantsnäitajatest ja suhtarvudest Levira grupi olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud olid järgmised (tuh eurot): ) ) Müügitulu EBITDA EBITDA marginaal 28,3% 32,2% Ärikasumi marginaal 5,0% 5,8% Omakapitali tootlus 3) 2,4% 1,6% Vaba rahavoog Investeeringute suhe müügitulusse 34,1% 17,6% 1) 12 kuu pikkune majandusaasta 2) 9 kuu pikkune majandusaasta 3) 2015 aasta näitaja on korrigeeritud aasta baasile EBITDA marginaal = EBITDA / Müügitulu Ärikasumi marginaal = Ärikasum / Müügitulu Omakapitali tootlus = Puhaskasum / Keskmine omakapital Vaba rahavoog = Äritegevuse rahavoog Investeerimistegevuse rahavoog Investeeringute suhe müügitulusse = Investeeringud / Müügitulu Levira grupi müügitulu aastal moodustas tuh eurot, vähenedes eelmise aasta 12-kuulise võrreldava perioodi suhtes 3,9%. Käibe vähenemine oli esmakordne peale

5 analoog- ja digitaaltelevisiooni paralleeledastuse perioodi toimunud langust ning tulenes teenuste hindade ja mahtude vähenemisest meediateenuste segmendis teleprogrammide väljastusteenuste osas. Kasvamist jätkasid pilveteenuste, turismiteenuste ja TV välitootmise segmentide tulud. Suurima, 53% osa Levira tuludest moodustas võrguteenuste (televisiooni-, raadio- ja telekomiteenused) segment. Meediateenuste osakaal müügitulus ulatus 30%-ni. Levira poolt eksporditavate teenuste maht langes pisut ja moodustas 29% tuludest. Turgudest olid suurema osakaaluga Suurbritannia, Rootsi ja Läti. Ettevõtte ärikulud olid tuh eurot, vähenedes eelmise aasta 12-kuulise võrreldava perioodi suhtes 0,9% võrra. Üldhalduskulude suhe müügituludesse moodustas 13,1% võrreldes 11,9%-ga eelneval majandusaastal. Levira ärikasum enne põhivara kulumit, finantstulusid-kulusid ja tulumaksu (EBITDA) moodustas tuh eurot ning EBITDA marginaaliks kujunes 28,3%. Ärikasumiks kujunes 531 tuh eurot ja puhaskasumiks 437 tuh eurot. Puhaskasumit mõjutas dividendidelt tasutav tulumaks summas 91 tuh eurot. Levira vaba rahavoog oli 416 tuh eurot. Olulisemad sündmused hübriidtv vaatajate arvu tõus 44% võrra vaatajani; Uue, Balti riikide kaasaegseima teleülekannete välitootmisjaama HD3 valmimine; Pilveteenuste uue andmekeskuse ja pilveplatvormi arendamine ja lansseerimine; Ettevõttest lahkus pikaaegne juhatuse esimees Mart Einpalu. Uue juhatuse esimehena asus tööle Tiit Tammiste. INVESTEERINGUD JA ARENGUVÄLJAMINEKUD aastal investeeris Levira tuhande euro suuruses summas. Nimetatud summast moodustasid olulisema osa investeeringud televisiooni välitootmisteenuste arendamiseks meediateenuste segmendis ja serverimajutusteenuste arendamiseks pilveteenuste segmendis. Samuti lõpetati magistraalsideliinide ehitus Tallinnas. Asendusinvesteeringutest olid olulisemad telelevivõrkudesse ja distributsioonivõrkudesse tehtud investeeringud võrguteenuste ja meediateenuste segmentides ning 3 mastilifti asendamised. ARENGUSUUNAD aasta fookuses on järgmised tegevused. Võrguteenuste valdkonnas astume asjade interneti ajastusse. Asjade internet võimaldab olla asjadega kontaktis kahtepidi: ühest küljest annavad võrku ühendatud seadmed andurite kaudu informatsiooni enda ja ümbritseva olukorra kohta, teisalt on need valmis vastu võtma korraldusi tegutsemiseks. Arvestades asjade võrku ühendamise praktiliselt piiramatuid võimalusi, pakub asjade internet huvitavaid lahendusi ettevõtete äri ja inimeste igapäevaelu paremaks korraldamiseks. Pilveteenused on meie kõige noorem ja kiiremini kasvav valdkond. Kui alguses küsisid kliendid lihtsalt majutusteenust, siis nüüdseks on üle mindud virtualiseeritud lahendustele ning pakume täisteenust Eesti kõige turvalisemas ja hoitumas andmekeskuses. Meediateenuste valdkonnas on eesmärk laiendada koostööd seniste võtmeklientidega ja võita uusi kliente Skandinaavias, milleks panustame oluliselt tootearendusse.

6 Teletorni kui turismiatraktsiooni eesmärgiks on suurendada aktiivse müügi ja turundustegevuste kaudu välisturismi osakaalu ning hoida madalhooaja külastatavuse taset peamiselt kohalike elanike taaskülastusi tagavate ajutise näituse ja sündmuste abil. EAS-i poolt avatud pereturismi arendamise meetmest loodame saada kaasfinantseerimist turismiatraktsiooni edasiarendamise projektile. Kõigis tegevusvaldkondades peame oluliseks klientide kõrget rahulolu ja Levira kui atraktiivse tööandja mainet. Tiit Tammiste Juhatuse esimees Tallinnas,

7 Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevarad Põhivarad Finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed Eraldised Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Laenukohustised Sihtfinantseerimine Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Kokku omakapital Kokku kohustised ja omakapital

8 Konsolideeritud kasumiaruanne Lisa nr Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (kahjum) Intressitulud Intressikulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist)

9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus ,23,24 Kasum (kahjum) põhivarade müügist Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist ,10, ,26 Laekunud intressid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Makstud dividendid Makstud ettevõtte tulumaks Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Kokku Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Muud muutused omakapitalis Aruandeaasta kasum (kahjum) Väljakuulutatud dividendid

11 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS ja Euroopa Ühenduse direktiivid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri vastavasisulistes määrustes, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Käesolev majandusaasta on 12 kuu pikkune ja sellele eelnev majandusaasta 9 kuu pikkune hõlmates perioodi Sellest tulenevalt ei ole võrdlusperioodi andmed võrdlusperioodi pikkuse osas võrreldavad a. keskel muudeti Levira majandusaasta algust ja lõppu vastavalt olulise osalusega omaniku otsusele. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab AS-i Levira ning selle tütarettevõtete finantsnäitajaid konsolideerituna rida-realt. Tütar- ja ühisettevõtted konsolideeritakse alates kuupäevast, mil vastavalt valitsev mõju või ühine kontroll on kontsernile üle läinud ning nende konsolideerimine lõpetatakse alates kuupäevast, mil kontsernil valitsevat mõju või ühist kontrolli enam ei ole. Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui emaettevõte omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütar- ja sidusettevõtted kasutavad oma aruannete koostamisel samu arvestuspõhimõtteid, mis emaettevõtegi. Kõik kontsernisisesed tehingud, nõuded ja kohustused ning realiseerimata kasumid ja kahjumid kontserni ettevõtete vahel toimunud tehingutelt on raamatupidamise aastaaruandes täies ulatuses elimineeritud. Realiseerimata kahjumeid ei elimineerita, kui sisuliselt on tegemist vara väärtuse langusega. Vähemusosalus, milleks on see osa tütarettevõtete kasumist või kahjumist ning netovarast, mis ei kuulu kontsernile, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes ja bilansis (omakapitali koosseisus) eraldi real. Uued tütarettevõtted ja ühisettevõtted (äriühendused) kajastatakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ostumeetodil. Tütar- ja ühisettevõtte definitsioonile võivad vastata ka sihtasutused ja mittetulundusühingud, mitte ainult äriühingud. Finantsvarad Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse kõiki finantsvarasid õiglases väärtuses. Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse igal bilansipäeval ümber hetke õiglasele väärtusele, millest ei ole maha arvatud võimalikke vara realiseerimisega kaasnevaid tehingukulutusi. Õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real Finantstulud-kulud. Kasumid ja kahjumid õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade realiseerimisel nagu ka intressid ja dividendid vastavatelt väärtpaberitelt kajastatakse kasumiaruande real Finantstulud-kulud. Raha Raha ekvivalentidena arvestatakse kõrglikviidseid investeeringuid tähtajaga kuni kolm kuud. Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad kassa, pangakontode ja lühiajaliste pangadeposiitide saldosid ning investeeringuid rahaturu instrumentidesse. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingud kajastatakse eurodes, vastavalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Ümberhindamisel tekkinud kasumid 11

12 ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Emaettevõtte konsolideerimata bilansis on investeeringud tütarettevõtetesse kajastatud soetusmaksumuse meetodil. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt tema soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Investeeringu bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib kontsern läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse investeering alla kuni kaetava väärtuseni (kõrgem kahest: kasutusväärtus ja õiglane väärtus miinus müügikulutused). Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi finantskuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses. Varude hindamisel kasutatakse vähimväärtuse meetodit, st. varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on maa või hoone, mida hoitakse kas renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ei kasutata kontserni enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontserni kinnisvarainvesteeringute kasulik eluiga on 5-33 aastat. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus Varade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse täies ulatuses kuludesse. Kuludesse kantud vähe-väärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara kulumi määrad on arvestatud lähtudes vara oletatavast majanduslikult otstarbekast kasutuseast. Materiaalse põhivara kulumit arvestatakse lineaarse meetodi alusel. Kahjum põhivara mahakandmisest kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes samal real, kus on nende varade kulum. Materiaalse põhivara müügist tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real Muud ärikulud või Muud äritulud. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumuse hulka arvestatakse objektiga seotud materjali-kulu ning otsene tööjõukulu. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute teenuste väljatöötamiseks. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse lineaarse meetodi alusel. Amortisatsiooni määrad arvestatakse lähtudes vara oletatavast majanduslikult otstarbekast kasutuseast. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara, soetusmaksumuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute ning sidusettevõtetesse investeeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, 12

13 mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 7-80 Masinad ja seadmed 5-15 Muu materiaalne põhivara 5-7 Arendusväljaminekud 6 Arvutitarkvara 4 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendile võetud põhivara arvestatakse bilansiväliselt. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes Muu äritulu kirjel. Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes Muu äritulu kirjel. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi maksma. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 13

14 Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha Pangakontod Tähtajalised hoiused Sularaha kassas Raha teel Kokku raha

15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Nõuded seotud osapoolte vastu Muud nõuded Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Kokku nõuded ostjate vastu

16 Lisa 5 Varud Tooraine ja materjal Müügiks ostetud kaubad Kokku varud Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks Käibemaks Üksikisiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad Lisa 7 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse Septembris aastal asutati poolt Sihtasutus Tallinna Teletorn sissemaksega sihtasutuse sihtkapitali summas eurot. Asutatud sihtasutuse eesmärgiks on Tallinna Teletorni kui ajaloolise, arhitektuurilise ja turismiobjekti arendamine ning jätkusuutlik majandamine. Levira poolt investeeritud kapital moodustab 100% sihtasutuse sihtkapitalist. Aruandeperioodil teenis sihtasutus kahjumit eurot. Seisuga on SA Tallinna Teletorni omakapital negatiivne summas eurot. AS Levira konsolideerimata bilansis on investeering Sihtasutus Tallinna Teletorni hinnatud alla euro võrra. on väljastanud SA Tallinna Teletornile laenu summas eurot, mis kajastub emaettevõtte bilansis lühiajalise finantsinvesteeringuna, kuna laenu tagasimakse tähtaeg on Laenu tagasimakse tähtaeg on hetkel osapoolte vahel pikendamisel. Veebruaris 2012 ostis Levira AS-lt Starman Eesti Digitaalringhäälingu OÜ osa nimiväärtusega eurot, mis moodustab 99,96% OÜ osakapitalist. Osa soetusmaksumus on eurot. Osaühingu tegevuse eesmärgiks on digitaaltelevisiooni edastusteenuse osutamine. Septembris aastal asutati poolt Slovakkias 100%-lise osalusega tütarfirma Levira Central Europe s.r.o. sissemaksega aktsiakapitali eurot. Ettevõtte eesmärgiks on teleprogrammide väljastusteenuse osutamine. 16

17 Lisa 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud Kokku Muud Kokku Muud Pikaajalise finantsinvesteeringuna on kajastatud poolt aastal tehtud sissemakse Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse kapitali summas eurot. Levira poolt investeeritud kapital moodustab 6,25% sihtasutuse asutajate poolt asutamisotsuse alusel makstud summadest. Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

18 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud Ettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringuna kinnistut ja üürileantavaid ruume Tallinnas Kristiina tänaval. 18

19 Lisa 10 Materiaalsed põhivarad Kokku Maa Ehitised Masinad ja Transpordivahendid seadmed Muud masinad Muud materiaalsed põhivarad Lõpetamata projektid Lõpetamata projektid ja ettemaksed ja seadmed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused Muud ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Allahindlused väärtuse languse tõttu Müügid Ümberklassifitseerimised Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Maa ja varem kasutusel olnud ehitiste ost Muud ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Allahindlused väärtuse languse tõttu Müügid Ümberklassifitseerimised Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

20 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas Masinad ja seadmed Transpordivahendid Arvutid ja arvutisüsteemid Muud masinad ja seadmed Muud materiaalsed põhivarad Kokku Materiaalset põhivara, mis tunnistati kasutuskõlbmatuks, kanti maha jääkmaksumuses 5801 eurot. Muid varade allahindlusi majandusaasta jooksul läbi ei viidud. Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad Kokku Arenguväljaminekud Arvutitarkvara Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid Lõpetamata projektid ja ettemaksed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Ümberklassifitseerimised Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Ümberklassifitseerimised Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

21 Lisa 12 Kapitalirent Aruandekohustuslane kui rendileandja Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Kapitalirendinõuded kokku Aruandekohustuslane kui rentnik Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Swedbank Liising k euribor + 0,9% EUR Kapitalirendikohustised kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus Masinad ja seadmed Kokku a. sõlmiti kapitalirendileping Swedbank Liisinguga ülekandejaama ostuks maksumuses ,88 eurot. Sissemakse suurus oli eurot. Aruandeperioodil maksti rendimakseid eurot ja intresse 4188 eurot. Lisa 13 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik Kasutusrendikulu Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest kuu jooksul aasta jooksul Üle 5 aasta

22 Kasutusrendina kajastatakse hoonestusõiguse tasusid 19 lepingult. Lepingud on sõlmitud perioodiks 36 kuni 50 aastat a. moodustasid hoonestusõiguse tasud eurot ja perioodil aprill kuni detsember 2015 summas eurot. Olemasolevate hoonestusõiguse lepingute alusel on tulevaste perioodide kulu eurot. Liisingulepingute alusel rendib ettevõte 8 autot seisuga ( seisuga samuti 8 autot). Viimasel majandusaastal lõppesid 2 auto liisingulepingud ning lisandus 2 uut lepingut. Rendimaksete kulu koos intressiga moodustasid 2016.a eurot ja perioodil eurot. Lepingud on sõlmitud 5 aastaks ja olemasolevate lepingute alusel on tulevaste perioodide rendikulu eurot, millele lisandub intress. Lisa 14 Laenukohustised Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised kokku Laenukohustised kokku Lisa 15 Võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Muud saadud ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Dividendivõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Muud saadud ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed

23 Lisa 16 Eraldised Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine Lisa nr Kokku eraldised Sealhulgas: Lühiajalised Muud eraldised Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine Lisa nr Kokku eraldised Sealhulgas: Lühiajalised Muud eraldised AS Kanal 2 esitas Levira vastu hagi aastatel 2007 kuni 2010 väidetavalt alusetult saadud ringhäälinguteenuse tasu tagastamise, sellelt saadud kasu ja viivise nõudes. Novembris 2015 rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Levira hinnangul oli nõue alusetu ja otsus argumenteerimata ning vastuoluline. Sellest tulenevalt moodustati seisuga hagi võimalikuks katmiseks eraldis 50% väljamõistetud summast. Nimetatud kohtumenetlustest tulenevate õigusabikulude katteks moodustas Levira samuti lühiajalise eraldise. Detsembris 2015 esitasid mõlemad pooled apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Mais 2016 rahuldas Ringkonnakohus Kanal 2 taotluse osaliselt, suurendades tema kasuks väljamõistetavat summat. Levira esitas kassatsioonkaebuse edasi Riigikohtule. Riigikohus jättis selle menetlusse võtmata ning Levira tasus Kanal 2-le Ringkonnakohtu otsuse alusel nõutud summa. Lisa 17 Tingimuslikud kohustised ja varad Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt Kokku tingimuslikud kohustised Leviral on amortiseerimata arenguväljaminekut jääk eurot ( seisuga eurot). Sellest tulenevalt on tingimuslike kohustuste summa võimalike dividendide ja tulumaksu näol arvestatud väiksemana. Tarnijatelt seadmete soetamisel kasutab Levira maksegarantiisid. Võimalike tekkivate maksegarantiide tagatiseks on AS-i Swedbank kasuks seatud hüpoteek Koerus asuva kinnistu nr hoonestusõigusele euro ulatuses, intressimääraga 15% ja kõrvalnõuetega euro suuruses summas. Nimetatud kinnistu bilansiline soetusmaksumus koos hoonetega on eurot ja jääkmaksumus on eurot. 23

24 Lisa 18 Sihtfinantseerimine Varad bruto soetusmaksumuses Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine Detsembris 2010 otsustas EAS rahastada euroga Tallinna Teletorni rekonstrueerimisprojekti. Tegelikuks toetuse kogusummaks kujunes EAS-i poolt eurot. Vabariigi Valitsus eraldas projektile oma reservist 2013.a. veebruaris eurot a. aprillis laekus EAS-ilt projekti viimane osamakse summas eurot. Tallinna Teletorni renoveerimist toetati Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatavast meetmest Üleriigilise tähtsusega kultuurija turismiobjektide väljaarendamine, mida kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Põhilised ehitustööd ja ekspositsioonide paigaldamine lõppesid 2012.a. kevadel. Lisa 19 Aktsiakapital Aktsiakapital Aktsiate arv (tk) Aktsiad on nimiväärtuseta. Eesti Vabariigile kuulub aktsiat, mis moodustab 51% kogu emiteeritud aktsiate arvust ning Prantsuse Vabariigi ettevõttele TDF S.A.S aktsiat, mis moodustab 49% kogu emiteeritud aktsiate arvust. Põhikirjas lubatud lihtaktsiate maksimaalne arv on tükki. 24

25 Lisa 20 Müügitulu Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti Suurbritannia Rootsi Läti Soome Poola Leedu Taani Belgia Müük Euroopa Liidu riikidele, muud Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaa Singapur Briti Neitsisaared Šveits Korea Vabariik Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku Kokku müügitulu Müügitulu tegevusalade lõikes TV ja raadioteenused Meediateenused Turismiteenused Telekomiteenused IT infrastruktuuriteenused Muud teenused Kokku müügitulu Lisa 21 Muud äritulud Kasum materiaalsete põhivarade müügist Eelmiste perioodide tulud Muud Kokku muud äritulud

26 Levira saavutas kliendiga kohtuvälise kokkuleppe, mille alusel klient hüvitas Levirale põhivõlgnevuse koos viiviste ja menetlemiskuludega summas eurot eelmiste perioodide eest. Lisa 22 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Müügi eesmärgil ostetud kaubad Energia Elektrienergia Kütus Üür ja rent Tööjõukulud Amortisatsioonikulu Kulu varade väärtuse langusest Remont ja hooldus Distributsiooni- ja infoliinide rent, internet Muud Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Lisa 23 Turustuskulud Tööjõukulud Amortisatsioonikulu Reklaamikulud Muud Kokku turustuskulud

27 Lisa 24 Üldhalduskulud Energia Elektrienergia Kütus Tööjõukulud Amortisatsioonikulu Muud Kokku üldhalduskulud Lisa 25 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale Töötajate keskmine arv sisaldab konsolideeriumisgrupi töötajate keskmist arvu taandatuna täistööajale ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta. Ülaltoodu sisaldab ka kapitaliseeritud tööjõukulusid koos maksudega summas eurot (aruandeperioodil summas eurot). Lisa 26 Muud ärikulud Lisa nr Kahjum materiaalsete põhivarade müügist Trahvid, viivised ja hüvitised Eraldis kohtukulude katteks Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest Muud Kokku muud ärikulud

28 Lisa 27 Tulumaks Tulumaksukulu komponendid Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid Kokku Aprillis 2016 otsustas aktsionäride üldkoosolek maksta välja dividende summas eurot majandusaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Lisa 28 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised TDF S.A.S Eesti Rahvuringhääling Eesti Energia Ostud ja müügid Ostud Müügid Ostud Müügid Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu Leviral olid aastal tehingud järgmiste seotud osapooltega: -Eesti Vabariik (Levira 51% aktsiate omanik), välja on toodud suuremad partnerid - Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Energia; - TDF S.A.S (Levira 49% aktsiate omanik). Valitseva mõjuga aktsionär Leviral puudub. 28

29 Lisa 29 Konsolideerimata bilanss Varad Käibevarad Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevarad Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse Finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed Eraldised Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Laenukohustised Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku omakapital Kokku kohustised ja omakapital