KUTSESTANDARD /2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine
|
|
- Marko Suvi
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KUTSESTANDARD /2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
2 EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid kliinilise psühholoogi IV ja V kutsekvalifikatsioonile. Kutsestandardi kavandi koostas Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu moodustatud psühholoogia töörühm koosseisus: Anu Aluoja Tiina Kompus Maie Kreegipuu Reet Montonen Liina Vahter Anneli Kolk Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik Eesti Psühholoogide Liit Tartu Ülikool SA TÜK Psühhiaatriakliinik Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste osakond Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts Ajavahemikus 25 jaanuar 10 veebruar 2006 a viidi läbi kutsestandardi kavandi tutvustamine, millesse kaasati ettevõtete ning koolitajate esindajad Eesti erinevatest piirkondadest. Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi. Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Euroopa Psühholoogiaassotsiatsioonide Föderatsiooni (EFPA) koolitusstandardit - Europsühholoogidiplomit ja EFPA ülevaadet Euroopa Liidu liikmesmaades psühholoogidele seadusega kehtestatud nõuetest. Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena. Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 9. aprillil a Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr.11 kinnitatud kliiniline psühholoog IV, V kutsestandard. Käesolev kliiniline psühholoog IV, V kutsestandard on kinnitatud 15. märtsil a Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr. 24. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 2
3 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks. 2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1 järgi kuulub psühholoogia tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonda, kood Ametite Klassifikaatoris 2 kuulub psühholoog 2. pearühma Tippspetsialistid, kood KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE Eesti keeles: Kliiniline psühholoog IV, V Kvalifikatsioonid spetsialiseerumisel: Kliiniline lapsepsühholoog IV, V Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV, V Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV, V Neuropsühholoog IV, V Inglise keeles: Clinical Psychologist IV, V Specialities: Clinical Child Psychologist IV, V Clinical Psychologist- Psychotherapist IV, V Clinical Forensic Psychologist IV, V - Neuropsychologist IV, V Saksa keeles: Klinische Psychologe/Psychologin IV, V Spezialisierung: - Klinische Kinderpsychologe/psychologin IV, V - Klinische Psychologe-Psychotherapeut IV, V - Klinische Gerichtspsychologe/psychologin IV, V - Neuropsychologe IV, V Vene keeles: Медицинский психолог IV, V Профессии при специализации: - Медицинский детский психолог IV, V - Медицинский психолог-психотерапевт IV, V - Медицинский судебный психолог IV, V - Невропсихолог IV, V 1 Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestistatud versioon 2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon 3
4 4 KUTSEKIRJELDUS Kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema põhilised tööülesanded on: inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul; psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika; psühhoteraapia; nõustamine; konsulteerimine; õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine; osalemine tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises; psüühiliste häirete ja tervise uurimine; eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õiguslikes-, sõjaväekõlbulikkuse jms. küsimustes. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kohustuslik on konfidentsiaalsuse tagamine. Töö häiretega või haavatavas olukorras inimestega nõuab kliiniliselt psühholoogilt empaatiat, sõbralikkust, siirust, suhtlemisoskust, oskust ennast valitseda ja frustratsioonitaluvust. Kuna kliinilise psühholoogi töö seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale, nõuab töö temalt loovust, iseseisva mõtlemise oskust ja paindlikkust. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises. Kliiniline psühholoog võib erioskuste-teadmiste omandamisel (vt p 5.3) spetsialiseeruda psühhoteraapia, kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia, lapsepsühholoogia või neuropsühholoogia erialadele. Spetsialiseerumine kliinilises psühhoteraapias nõuab teadmisi ja oskusi kontrollitud efektiivsusega teraapiametoodikatest, mis põhinevad teaduslikel teooriatel. Spetsialiseerumine kliinilises kohtu- ja korrektsioonipsühholoogias nõuab õigussüsteemi vajadustest tulenevaid oskusi õigusrikkuva käitumise hindamiseks, korrigeerimiseks ja preventsiooniks. Spetsialiseerumine kliinilises lapsepsühholoogias nõuab lapse psüühika iseärasuste ja psüühikahäirete tundmist, oskust töötada last ümbritsevate inimeste ja asutustega. Spetsialiseerumine neuropsühholoogias nõuab neuroanatoomia- ja füsioloogia kõrgtasemel tundmist ning oskusi neuropsühholoogilise diagnostika ja rehabilitatsiooni alal. Kliinilise psühholoogi IV kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või erialase magistriõppe läbimine ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus. Kliinilise psühholoogi V kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja erialane töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide, sh 4
5 vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades. Täpsemad kliinilise psühholoogi kutsekvalifikatsioonide taotlemise tingimused esitatakse kliinilise psühholoogi kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja omistamise korras. 5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B) 5.1 Üldoskused ja -teadmised Majanduse alused Juhtimise alused Õigusaktid algtase 1) kutsealast tegevust puudutavad Eesti Vabariigi õigusaktid 2) rahvusvahelised õigusaktid 3) tööõigus Töökeskkonna ohutus algtase 1) tööohutus 2) töötervishoid 3) töö hügieen 4) esmaabi Asjaajamine ja dokumenditöö algtase Keeleoskus (vt lisa C) 1) eesti keel C2 2) üks võõrkeel B2 3) teine võõrkeel B Arvuti kasutamine moodulid AO1 AO4, AO7 (vt lisa D) Humanitaarteadused algtase 1) filosoofia 2) sotsioloogia 3) antropoloogia 5.2 Põhioskused ja teadmised Psühholoogia põhivaldkonnad kõrgtase, v.a. punktid 7) ja 11) 1) üldpsühholoogia 2) kognitiivne psühholoogia 3) diferentsiaalpsühholoogia 4) arengupsühholoogia 5) sotsiaalpsühholoogia 6) isiksusepsühholoogia 7) töö- ja organisatsioonipsühholoogia kesktase 8) kliiniline psühholoogia 9) psühhopatoloogia 10) tervisepsühholoogia 11) koolipsühholoogia kesktase Psüühika bioloogilised alused kesktase 1) neuroanatoomia ja füsioloogia 2) psühhofarmakoloogia 3) neuropsühholoogia 5
6 4) neurokeemia 5) geneetika Psühholoogia ajalugu kõrgtase 1) psühholoogia teooriad 2) rakendusvaldkonnad Kutse-eetika kõrgtase Tervishoid 1) psühhiaatria kesktase 2) üldmeditsiin algtase 3) tervishoiukorraldus algtase Psühholoogia meetodid ja tehnikad IV kesktase; V kõrgtase 1) andmekogumise ja hindamise teooriad 2) psühholoogiliste mõõtvahendite konstrueerimine ja rakendamine 3) eksperimentaalne uurimine 4) uurimuste läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 5) uurimistulemuste üldistamine ja rakendamine Psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimine - kõrgtase 1) intervjueerimine 2) süstemaatiline vaatlus 3) psühhomeetriline testimine Psühholoogiline diagnoosimine kõrgtase 1) intellektuaalse taseme, kognitiivsete, emotsionaalsete, sotsiaalsete ja käitumuslike aspektide hindamine 2) funktsionaalse diagnoosi püstitamine 3) psüühiliste häirete diagnoosimine 4) prognostiliste hinnangute andmine Suhtlemisoskused kõrgtase 1) kontakti loomine ja reguleerimine 2) kuulamine ja küsitlemine 3) motiveerimine Psühholoogilised sekkumised kõrgtase 1) toetava psühhoteraapia meetodid 2) psühholoogiline nõustamine Koostööoskused IV kesktase; V kõrgtase 1) ravivõrgustiku loomine 2) meeskonnas ja võrgustikus töötamine 3) kompetentsuse piiridest väljuvate juhtumite edasisuunamine Õpetamisoskus IV nõue puudub; V kesktase 5.3 Erioskused ja teadmised Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut kõrgtase 1) psüühikahäirete ja ravi aluseks olevad teooriad ja mehhanismid 2) teraapiakoolkonna ravimeetodid 3) ravi hindamise meetodid Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog kõrgtase 1) eksperdi- ja spetsialistiarvamuste andmine kõrgtase 2) korrigeerivate sekkumiste kavandamine ja läbiviimine kõrgtase Kliiniline lapsepsühholoog kõrgtase 1) lapseea arengupsühholoogia, lapseea psüühikahäirete ja nende ravi aluseks olevad teooriad ja mehhanismid 6
7 2) lapsele kohased hindamismeetodid 3) lapsele kohased sekkumismeetodid Neuropsühholoog kõrgtase 1) neuroanatoomia ja füsioloogia 2) neuropsühholoogiline diagnostika ja rehabilitatsioon 5.4 Lisaoskused ja -teadmised Esinemisoskus Töö grupiga 1) grupitöö juhtimine 2) grupitreeningute läbiviimine Arvuti kasutamine AO5, AO6 5.5 Isikuomadused ja võimed 1) empaatilisus 2) sõbralikkus ja sallivus 3) frustratsioonitaluvus 4) kõlbelisus 5) kohusetundlikkus 6) loovus ja iseseisvus 7) kontseptualiseerimisvõime 6 KEHTIVUSAEG Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu. 7
8 Lisa A KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID Kutsestandard dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifikatsioon antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kutsekvalifikatsioonisüsteemis on viis taset, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. I tase töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; II tase töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; III tase töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; IV tase töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; V tase töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. 8
9 Lisa B KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskused ja -teadmised tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele. Põhioskused ja -teadmised kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele. Erioskused ja -teadmised nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega. Lisaoskused ja -teadmised soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Isikuomadused ja võimed nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele. KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED Algtase mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine. Kesktase mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlus, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine. Kõrgtase seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. 9
10 KIRJUTAMINE KIRJUTAMINE SUULINE ESITUS RÄÄKIMINE SUULINE SUHTLUS LUGEMINE MÕISTMINE KUULAMINE KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED Lisa C A1 A2 B1 B2 C1 C2 Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt. Saan aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides. Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen. Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust). Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust. Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest. Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida. Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd. Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või mulle huvitavaid teemasid. Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades. Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused. Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid. Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. Saan aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust. Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast. Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada. Oskan selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte. Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan suurema vaevata aru teleprogrammidest ja filmidest. Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala. Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, väljendeid eriti otsimata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada. Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet. Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili. Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks. Saan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest. Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad. Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat. Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone. 10
11 Lisa D ARVUTI KASUTAMISE OSKUS Arvutikasutaja oskustunnistus AO (ECDL/ICDL The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.) 7 moodulit: AO1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond AO2 Arvuti kasutamine ja failihaldus AO3 Tekstitöötlus AO4 Tabelitöötlus AO5 Andmebaasid AO6 Esitlus AO7 Informatsioon ja kommunikatsioon AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND 1. Põhimõisted 2. Riistvara 3. Mälu 4. Tarkvara 5. Arvutivõrgud 6. Arvutid igapäevaelus 7. Infotehnoloogia ja ühiskond 8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus 9. Infotehnoloogia ja Eesti AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS 1. Elementaaroskused 2. Töölaud 3. Failihaldus 4. Failide lihtne redigeerimine 5. Prindihaldus AO3 TEKSTITÖÖTLUS 1. Alustamine 2. Põhioperatsioonid 3. Kujundamine (vormindamine) 4. Dokumendi viimistlemine 5. Printimine 6. Muud oskused AO4 TABELITÖÖTLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhioperatsioonid 3. Valemid ja funktsioonid 4. Kujundamine (vormindamine) 5. Diagrammid ja objektid 6. Printimine 11
12 AO5 ANDMEBAASID 1. Alustamine 2. Andmebaasi loomine 3. Vormi kasutamine 4. Informatsiooni otsimine 5. Aruanded Lisa D AO6 ESITLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhitegevused 3. Vormindamine 4. Graafika ja diagrammid 5. Printimine ja levitamine 6. Slaidiseansi efektid 7. Slaidiseansi vaatamine AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON 1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused 6. Kirjavahetus 7. Adresseerimine 8. Postkasti haldamine 9. Listid ja uudisgrupid 12
KUTSESTANDARD Dekoraator III /4 Dekoraator IV /4 Dekoraator-kunstnik V /4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-K
KUTSESTANDARD Dekoraator III 19-20112012-4.3/4 Dekoraator IV 19-20112012-4.4/4 Dekoraator-kunstnik V 19-20112012-4.5/4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-KUNSTNIK V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Rannakalur I /1 Rannakalur II /3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU Kutsekval
KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-12062006-02/1 Rannakalur II 11-12062006-01/3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse
RohkemKUTSESTANDARD Rannakalur I /3s EKR tase 3 Rannakalur II /5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJAND
KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-17112011-7.8/3s EKR tase 3 Rannakalur II 11-17112011-7.9/5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 05-04122008-28/2 TERVISHOIUJUHT V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kvalifikatsiooninõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 12-10122008-44/3 VAGUNIJÄRELEVAATAJA II TRANSPORDI JA LOGISTIKA KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase
RohkemKUTSESTANDARD /1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine
KUTSESTANDARD 05-18042005-02/1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD /3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine
KUTSESTANDARD 18-10122008-43/3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on
RohkemKUTSESTANDARD /2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 05-02062004-04/2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.
RohkemKUTSESTANDARD /1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 10-06112001-01/1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid mehhatrooniku
RohkemKUTSESTANDARD /1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 05-22102001-01/1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid sotsiaaltöötaja
RohkemKUTSESTANDARD Lihunik II /4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm Kutsete süsteemi arendamine
KUTSESTANDARD Lihunik II 11-30112010-11/4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD Avamerekalur I 11-17112011-7.10/3 Avamerekalur II 11-17112011-7.11/3 Avamerekalur III 11-17112011-7.12/5 AVAMEREKALUR I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm
RohkemKUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III /4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV /4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiuj
KUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III 13-04052012-18/4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV 13-04052012-19/4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiujuht V 13-04052012-20/3s EKR tase 6 KINNISVARA HOOLDUSMEISTER
RohkemKUTSESTANDARD /2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 18-13122004-02/2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD I, II tase 11-12062006-04/1 III tase 11-12062006-03/3 AVAMEREKALUR I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Koostelukksepp I /4 Koostelukksepp II /3 Koostelukksepp III /3 KOOSTELUKKSEPP I, II,
KUTSESTANDARD Koostelukksepp I 10-09062011-5.2.1/4 Koostelukksepp II 10-09062011-5.2.2/3 Koostelukksepp III 10-09062011-5.2.3/3 KOOSTELUKKSEPP I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU
RohkemEESSÕNA
KUTSESTANDARD Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II 17-27042012-5.1.13/3s EKR tase 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III 17-27042012-5.1.14/3s EKR tase 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister
RohkemKUTSESTANDARD /1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisü
KUTSESTANDARD 17-15062005-02/1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Keevitaja I /6s EKR tase 3 Keevitaja II /5s EKR tase 4 Keevitaja III /5s EKR tase 5 KEEVITA
KUTSESTANDARD Keevitaja I 10-19092012-4.1/6s EKR tase 3 Keevitaja II 10-19092012-4.2/5s EKR tase 4 Keevitaja III 10-19092012-4.3/5s EKR tase 5 KEEVITAJA I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD Aednik I 11-30112010-14/4 Aednik II 11-30112010-15/4 Aednik III 11-30112010-16/4 AEDNIK I AEDNIK II AEDNIK III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD Hotelliteeninduse spetsialist III 04-11052011-2.4/4s EKR tase 5 HOTELLITEENINDUSE SPETSIALIST III TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I /2 Kelner/ettekandja II /1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I 04-19112001-02/2 Kelner/ettekandja II 04-19112001-02/1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 04-19112001-02/1 BAARMEN/BAARIDAAM II, III TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid baarmeni/baaridaami II ja III
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V /3s /3s /3s TANTSUSPETSIA
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V 19-20112012-4.28/3s 19-20112012-4.29/3s 19-20112012-4.30/3s TANTSUSPETSIALIST III, IV, V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti
RohkemKUTSESTANDARD /1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 13-13102000-01/1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Kinnisvarahooldaja IV kutsestandard on asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõuete
RohkemMicrosoft Word - Energiamärgise väljastaja kutsestandard.doc
KUTSESTANDARD Kutsestandard kirjeldab tööd ja määratleb selle tegemiseks vajalikud kompetentsid. Kutsestandard on aluseks inimeste hindamisele kutseomistamise protsessis ning õppe- ja koolituskavade koostamisele.
RohkemKUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I /1 Ehitusviimistleja II /2 Ehitusviimistleja III /1 EHITUSVIIMISTLEJA I, I
KUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I 13-13062001-01/1 Ehitusviimistleja II 13-13062001-01/2 Ehitusviimistleja III 13-13062001-01/1 EHITUSVIIMISTLEJA I, II, III Kvalifikatsioonid spetsialiseerumisel: krohvija
RohkemKUTSESTANDARD Maastikuehitaja II /1 Maastikuehitaja III /2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUT
KUTSESTANDARD Maastikuehitaja II 11-30052007-03/1 Maastikuehitaja III 11-30052007-03/2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 11-08062004-01/2 AEDNIK I AEDNIK II AEDNIK III HALJASTAJA II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemKINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k
KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi
RohkemAMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest
AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed
RohkemProjekt
KINNITATUD Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu 26.04.2017 nr 6.1-7/6 otsusega nr 3.3 MTÜ EESTI MÄESELTSI KUTSE ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks
KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsenimetus
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuj
KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuja, tase 5 5 Võimalikud spetsialiseerumised ja nimetused kutsetunnistusel Spetsialiseerumine Nimetus
Rohkem-
KUTSESTANDARD KUTSENIMETUS Kutsetase Kutsenimetus Nimetus kutsetunnistusel EKR 1 tase I II Mehhatroonik II Mehhatroonik II kutsetase 4 III Mehhatroonik III Mehhatroonik III kutsetase 5 IV V 1 EKR- Eesti
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemKUTSESTANDARD Mehaanikainsener IV /2 Diplomeeritud mehaanikainsener V /2 Volitatud mehaanikainsener V /2 MEH
KUTSSTANDARD Mehaanikainsener IV 15-15012009-01/2 Diplomeeritud mehaanikainsener V 15-15012009-02/2 Volitatud mehaanikainsener V 15-15012009-03/2 MHAANIKAINSNR IV DIPLOMRITUD MHAANIKAINSNR V VOLITATUD
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemKUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute
KUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemKUTSESTANDARD /1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJA III Erialad spetsialiseerumisel: taimekasvatus (teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride ka
KUTSESTANDARD 11-28112000-01/1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJA III Erialad spetsialiseerumisel: taimekasvatus (teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride kasvatus, puuviljandus, iluaiandus, rohumaaviljelus)
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemProjekt
KUTSE ANDMISE KORD justiits- ja kohtuteenistuste kutseala kutsetele KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 20.04.2016 otsusega nr 1 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemII kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet
II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD august 2018 I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Järelevalveosakond 1.2 Ametinimetus Nõunik (keskkonnatervis) 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Järelevalveosakonna juhataja 1.5
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemEesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu
Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppe
KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutsenimetus Eesti
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKINNITATUD
KINNITATUD Inseneride Kutsenõukogu Otsus nr KUTSE ANDMISE KORD Mäeinseneride ja mäetehniku kutsetele 1.1. Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmist: 1) Mäetehnik 5. tase;
Rohkem