Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,"

Väljavõte

1 Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60, Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus Osaühingu ALAVEST hagis OSAÜHINGU NARSIL vastu krooni võlgnevuse ja viivise saamiseks OSAÜHINGU NARSIL vastuhagis osaühingu ALAVEST vastu leppetrahvi krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Tartu, 14. detsember a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Kohtuasi Osaühingu ALAVEST hagi OSAÜHINGU NARSIL vastu krooni võlgnevuse ja viivise saamiseks OSAÜHINGU NARSIL vastuhagi osaühingu ALAVEST vastu leppetrahvi krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. mai a otsus asjas nr Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Osaühing ALAVEST (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Kostja OSAÜHING NARSIL (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Asja läbivaatamise kuupäev 16. november a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. mai a otsus osas, millega tühistati Viru Maakohtu 2. novembri a otsus OÜ-lt NARSIL OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks viivise krooni 20 sendi väljamõistmine ja mõisteti OÜ-lt ALAVEST (pankrotis) OÜ NARSIL kasuks välja menetluskulu krooni 6 senti. Tühistatud osas teha uus otsus ja mõista OÜ-lt NARSIL OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks välja viivis krooni 20 senti ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 2.Kohtuotsuse lõplik resolutsioon on järgmine: 2.1.OÜ ALAVEST (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx) hagi rahuldada. Mõista OÜ-lt NARSIL (registrikood xxxxxxxx) välja OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks põhivõlg ja viivis, kokku (üks miljon üheksakümmend üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli) krooni. 2.2.OÜ NARSIL vastuhagi rahuldada. Mõista OÜ-lt ALAVEST (pankrotis) välja OÜ NARSIL kasuks leppetrahv (viissada nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni. 2.3.Tasaarvestada OÜ NARSIL nõue krooni OÜ ALAVEST (pankrotis) nõudega krooni ulatuses Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O... Leht 1 / 7

2 2.4.Välja mõista OÜ-lt NARSIL tasaarvestamata (viissada nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks. 2.5.Hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõiv ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3.OÜ ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4.OÜ NARSIL kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu jätta tema enda kanda. 5.Tagastada OÜ-le Menetlus (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx, Swedbank) OÜ ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebuselt 31. juulil a tasutud kautsjon 5459 (viis tuhat nelisada viiskümmend üheksa) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1.OÜ ALAVEST (edaspidi hageja) esitas 13. septembril 2004 hagi OÜ NARSIL (edaspidi kostja) vastu krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. märtsil 2004 töövõtulepingu (edaspidi leping), mille järgi hageja töövõtjana tegi kostja tellimusel kaubanduskeskuse ehitustöid. Lepingu p kohaselt tuli tööd lõpetada 1. juuniks 2004, kuid tööd lõpetati 28. juulil Kostja tasus tööde eest hageja esitatud arvete alusel. 10. augusti a arvet nr 68, mille alusel tuli maksta krooni, keeldus kostja tasumast, märkides, et objekt anti ekspluatatsiooni 57 päeva hiljem ning arve esitamisel oleks tulnud arvestada viivist. Hageja leidis, et objekti üleandmisega viivitamise põhjused olid mõjuvad, ja palus kostjalt välja mõista lepingu p 10.1 alusel viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest, s.o 30. augusti a seisuga krooni. Hageja suurendas 22. veebruaril 2005 nõuet ning palus kostjalt välja mõista tasumata põhivõla krooni ja arve tasumisega viivitamise eest viivise krooni, s.o kokku krooni. 2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta on arvest nr 68 tulenevad kohustused täitnud. Ta maksis hagejale 10. septembril a krooni ja 17. septembril a krooni, s.o kokku krooni. Kuna objekti valmimine hilines, tõi see kaasa kostjale olulise kahju. 11. augustil 2004 esitas kostja hagejale avalduse, et viimasel esitatud arvel oleks ära näidatud ka viivis. Hageja tunnistas õigust arvestada lepingu järgi viivist krooni. 3.Kostja esitas 14. märtsil 2005 vastuhagi hagejalt krooni suuruse leppetrahvi saamiseks. Hageja hilines tööde valmimisega 57 päeva. Lepingu p 10.2 alusel on tellijal õigus nõuda viivist 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. 4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kooskõlastatult kostjaga tegi hageja lisatöid, milleks kulus 60 päeva. Hageja ei viivitanud tööde tegemisega. 5.Viru Maakohus rahuldas 15. mai a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse krooni ja viivise krooni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. 6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. 7.Viru Ringkonnakohus tühistas 22. novembri a otsusega Viru Maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saatis asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohus ei selgitanud välja, kas ja milliste tööde tegemisega viivitati. Kindlaks on tegemata, milline oli tööde lõpetamise tähtpäev. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus eelmenetluses välja selgitama vastuhagi tegeliku nõude, selle aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 392 lg 1 p-d 1 4). Otsuse tegemisel tuleb hinnata kõiki poolte esitatud tõendeid. 8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus hagi rahuldamise osas. Tühistatud osas palus kostja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. 9.Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja tühistas 27. märtsi a otsusega tsiviilasjas nr Viru Ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 15. mai a otsus hagi rahuldamise osas ja kostjalt hagejale krooni võlgnevuse ning kohtukulude katteks krooni väljamõistmise osas. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Samuti tühistas Riigikohus Viru Maakohtu 15. mai a otsuse osas, millega hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti hagejale välja krooni ning kohtukulude katteks krooni, ja saatis asja Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsus oli vastuoluline ja seega polnud see TsMS 436 lg 1 ning TsMS 654 lg 1 teise lause kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ning ei analüüsinud otsuse tegemisel kõiki väiteid ja tõendeid. Sellele vaatamata tühistas apellatsioonikohus maakohtu otsuse ainult vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuigi eelnimetatud asjaoludega on kostja sidunud ka oma vastuväited hagile. Kolleegium oli seisukohal, et ringkonnakohus ei arvestanud maakohtu otsuse osalisel tühistamisel asjaoluga, et poolte nõuded tulenevad ühest ja samast lepingust, mida poolte väidete kohaselt rikkusid nii hageja kui kostja. Leht 2 / Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O...

3 10.Hageja esitas 14. juunil 2007 hagi täienduse, suurendades hagi summat arve tasumisega viivitamise tõttu põhinõude summani, s.o kroonini, ja palus kostjalt välja mõista kokku krooni. 11.Viru Maakohus rahuldas 2. novembri a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, kokku krooni, ning jättis vastuhagi krooni nõudes rahuldamata. Kohus leidis, et 1. märtsi a töövõtulepingu p-s 10.2 tähendab viivis leppetrahvi kokkulepet. Pooled leppisid kokku kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustuses lepingu rikkumise korral. Samuti leppisid pooled töövõtulepingu p-s kokku, et kaubakeskuse ehitamisega seotud tööd lõpetatakse 1. juuniks Hagi ja vastuhagi lahendamisel on olulise tähtsusega asjaolu, kas pooled on nõuded tasaarvestanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus leidis, et kostja väide, et hageja ei ole kirjades esitanud mingeid vastuväiteid kostja leppetrahvi nõude tasaarvestamisele, on ebaõige. Poolte kirjavahetusest selgub, et kostja esitas hagejale 3. septembril a avalduse leppetrahvi vähendamise kohta ja tegi ettepaneku nõuded tasaarvestada. Hageja sellele ei vastanud. Eelnevates kirjades tasaarvestuse avaldust esitatud ei ole ning seega ei saanud hageja enne 3. septembri a kirja tasaarvestuse kohta vastuväiteid esitada. Pärast 3. septembri a kirja esitas hageja 13. septembril kohtule hagi nõudega mõista kostjalt välja arvest nr 68 tulenev summa. Hageja esitas hagiavalduses ka vastuväiteid kostja leppetrahvi arvestamisele. Samuti märkis hageja, et objekti üleandmise viivitus ei tekkinud hageja süül, vaid oli tingitud vääramatust jõust ja lisatööde tegemise vajadusest. Hageja on esitanud põhjendatult vastuväiteid kostja nõudele ning tasaarvestust ei olnud võimalik teha olenemata sellest, kas tasaarvestuse avaldus oli õiguspärane ning kas tasaarvestuse õigus võis olla tekkinud. Kostja väidet, et arve tasumine toimus tasaarvestuse ja krooni maksmisega, ei saa lugeda põhjendatuks. Aktides nr 55 ja 56-1 märgitud tööd on kostja vastu võtnud. Arve on kostjale kätte antud 13. augustil Seega muutus arvel nr 68 näidatud summa sissenõutavaks 18. augustil Lepingu kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma aktides nr 55 ja 56-1 näidatud tööde eest krooni. Kohus leidis, et hageja nõue kostjalt krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus nõustus hageja esitatud viivisearvestusega. Hageja on omal algatusel vähendanud viivisenõuet mõistliku suuruseni nii, et viivis ei ületaks põhinõude summat. Kostja on jätnud alates 18. augustist 2004 tasumata poolte 1. märtsil a sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse krooni. Kostja ei ole hageja arvutatud viivise suurusele vastu vaielnud. Hageja nõue kostjalt krooni suuruse viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus leidis, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väide, et kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemine põhjustas kostjale olulise kahju, ei ole asjakohane. Kostja on esitanud vastuhagis nõude hagejalt leppetrahvi väljamõistmiseks. Võimaliku kahju hüvitamise nõuet kostja esitanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks lepingu tähtaega poolte kokkuleppel muutnud. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud tööde tegemise tähtaja pikendamises juhuks, kui peaks olema vaja teha lisatöid. Pooled ei vaidle, et tööd lõpetati 28. juulil Seega oli hageja tööde lõpetamisega viivituses 57 päeva. Pole tõendatud, et tööde lõpetamine viibis vääramatu jõu tõttu. Kahjustatud pool kaotab VÕS 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi nõude on kostja esitanud hagejale 11. augusti a kirjas, milles ta esitas ka leppetrahvi arvestuse. Kaks nädalat pärast konkreetse nõude väljaselgitamist esitatud leppetrahvi nõude teade on esitatud mõistliku aja jooksul ning seega on vastuhagi hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist. VÕS 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. 1. märtsi a töövõtulepingu p 10.2 kohaselt, juhul kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist (leppetrahvi), mille määraks on 0,2% lepingu hinnast. Seega on kostjal õigus nõuda leppetrahvi vaid siis, kui on tõendatud hageja süü lepingu rikkumisel. Hageja süü ehituse lõpetamise viibimises ei ole tõendatud. Tunnistaja V. Sokuševi ütlustega on tõendatud, et projekti muutmine ja tööde tähtaegade pikenemine oli tingitud tellija initsiatiivist. Tööde tegemisel lähtuti tellija arvamusest. Sellest võib järeldada, et hageja tegi töid, mis tõid kaasa ehituse tähtaja pikenemise, kostja teadmisel ja nõusolekul. 12.Kostja esitas 5. detsembril 2007 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu 2. novembri a otsuse tühistada hagi rahuldamise (võlgnevuse krooni ja viivise krooni temalt väljamõistmise) ja menetluskulude tema kanda jätmise osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hagi põhinõude rahuldamisel palus kostja rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja krooni ning nimetatud vastastikused nõuded täies ulatuses tasaarvestada. 13.Viru Maakohus kuulutas 20. oktoobril a välja OÜ Alavest pankroti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O... Leht 3 / 7

4 14.Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. mai a otsusega maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis krooni, jäeti vastuhagi krooni saamiseks rahuldamata ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt viivise väljamõistmiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 7299 krooni 80 senti, rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja krooni leppetrahvi ning tasaarvestas hageja krooni suuruse nõude kostja vastu kostja krooni suuruse nõudega hageja vastu. Kokkuvõttes mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 7299 krooni 80 senti. Ühtlasi muutis ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS 200 lg-t 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS 197 lg-st 2 tulenevalt lõpevad tasaarvestuse tulemusena pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Juhul kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei olnud täidetud, peab isik, kellele tasaarvestuse avaldus esitati, end kaitsma ja esitama tasaarvestuse avalduse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Kuigi poolte kirjavahetusest saab järeldada, et hageja tunnistas kostja leppetrahvi nõuet krooni ulatuses, ei välista see vastuväite esitamise õigust ja sellest tulenevalt õigust kohtusse pöörduda. VÕS 200 lg-s 4 sisalduv vastuväite õigus tähendab teise isiku nõude peale esitatavat argumenti, mis tekitab kahtluse, kas nõue eksisteerib või kas see eksisteerib väidetud suuruses. Esitatud hagis ja edasises kohtumenetluses on hageja oma kahtlusi põhistanud ning selle tõendatusele sai kohus anda hinnangu. Kostja tõlgendus, mille kohaselt välistaksid tasaarvestuse tegemise üksnes sellised vastuväited, mis toovad kaasa tasaarvestada sooviva isiku nõude lõppemise (nt täitmine) või mis välistavad üheselt ja selgelt nõude maksmapaneku teise poole vastu (nt aegumine), on liialt kitsendav ning võib jätta teise poole piisava õiguskaitseta. Praegusel juhul on maakohus tõendeid hinnates ekslikult leidnud, et kostja vastuhagi ei ole põhjendatud. Lepingu p 10.1 järgi juhul, kui tellija ei tasu arvet õigel ajal, on töövõtjal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist, mille määraks on 0,2% tasumata summast. Lepingu p 10.2 järgi juhul, kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda iga viivitatud kalendripäeva eest viivist, mille määraks on 0,2% lepingu hinnast. Maakohus leidis õigesti, et lepingu p-s 10.2 märgitud viivise all tuleb mõista leppetrahvi. Lepingu p 15.1 kohaselt ei ole lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või kohustuste täitmisega hilinemine lepingu rikkumine, kui see oli tingitud vääramatust jõust. Eelmärgitud lepingu punktide tõlgendamisel tuleb arvestada ka poolte esitatud faktiliste asjaoludega, samuti sellega, et üldjuhul on lepinguline vastutus süüta ehk garantiivastutus. Hageja on viidanud lepingu p-le 15.1 ja leidnud, et tööde hilisem lõpetamine oli tingitud vääramatust jõust. Seega oli poolte tahe leppida kokku süüta vastutuse põhimõttes ja nii sai vastutusest aru ka hageja, kes tugines tööde kokkulepitust hiljem lõpetamise põhjendamisel üksnes lepingu p-le 15.1, millele vastab VÕS 103 lg 1. Isegi siis, kui lähtuda töövõtja süülisest vastutusest, puuduvad asjaolud, mis välistaksid hageja vastutuse ja leppetrahvi maksmise kohustuse. Süülise vastutuse korral süüd (vähemalt hooletust) eeldatakse ning selle puudumist peab tõendama lepingut rikkunud pool. Süü puudumisele tuginemine saab kõne alla tulla vaid erandlikel asjaoludel ning selliste asjaolude esinemist ei ole hageja tõendanud. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli hageja lepingus kokkulepitud tähtpäevaks teinud eelarvete järgi kokku 83,8% töödest. 1. juuni a seisuga oli põhieelarves märgitud töödest tehtud kokku 67,4% ning juunis ja juulis a tehti põhieelarves nr 51 märgitud töid kokku krooni eest. Viimased põhieelarvejärgsed tööd andis hageja kostjale üle 10. augustil Nimetatud tõenditest järeldub, et hageja ei suutnud kokkulepitud tähtpäevaks lõpetada ka põhieelarvejärgseid töid. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet heakorratööde tegemiseks üle lepingus kokkulepitud tähtaja. Lepingu p-de 1.1 ja kohaselt oli poolte ühiseks tahteks ja lepingu eesmärgiks kaubanduskeskuse valmisehitamine ning seega ei saanud hagejale heakorratööde tegemise vajadus tulla ootamatult. Kuivõrd hageja tegutses professionaalse ehitajana, pidi ta olema hoolas ja tellima heakorratööde tegemise sellise arvestusega, et need saaksid valmis 1. juuniks Eeltoodu viitab otseselt sellele, et hageja suutmatus kõiki töid (sh heakorratöid) tähtaegselt kostjale üle anda põhines tema enda oskamatusel töid mõistlikul viisil korraldada. VÕS 102 kohaselt on võlgnik kohustatud teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta takistavast asjaolust teada sai. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole teatega, et esineks mis tahes lepingu eesmärgi tähtaegset saavutamist takistav asjaolu. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate V. Sokuševi ja N. Bazyleva ütlusi. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud tööde tähtaegade pikenemine kostja initsiatiivil. Kostja ei ole sellist initsiatiivi kinnitanud ning maakohus on ise leidnud, et pooled ei olnud sõlminud kokkulepet tööde üleandmise tähtaja muutmiseks. Kuivõrd ehitusprojekt ja selle muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ehitusseaduse 18 alusel, siis ei ole ka tunnistaja V. Sokuševi ütlustega võimalik tõendada, et projekti muudatuse tõttu tekkis lisatööde tegemise vajadus. Lisaks nähtub tunnistaja V. Sokuševi ütlustest, et vundamendi vale kõrgus, mis tingis projekti muutmise vajaduse tööde esimeses etapis, oli tingitud töövõtja ebakorrektsest tegevusest. Seetõttu ei ole maakohtu järeldus, et lisatööde tegemise vajadus oli tingitud projekti puudulikkusest, kooskõlas esitatud tõenditega. Leht 4 / Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O...

5 Hageja pidi töövõtjana lepingut sõlmides olema teadlik oma suutlikkusest tagada tööde tähtaegne valmimine. Seega oli hageja hooletu lepingu eesmärgi saavutamisel ja ta peab lepingu p 10.2 järgi maksma leppetrahvi. Samuti esines tasaarvestuse olukord ning kostjal oli õigus tasaarvestada hageja krooni suurune arve nr 68 omapoolse krooni suuruse leppetrahvi nõudega hageja vastu. Kostja tasus hagejale kroonist 10. septembril a krooni ja 17. septembril a krooni. Lepingu p 5.4 järgi oli kostja kohustatud maksma arve viie päeva jooksul pärast arve kättesaamist ja arve nr 68 sai ta kätte 13. augustil Seega oli kostja arve tasumisega viivituses ja ta peab maksma viivist 7299 krooni 80 senti. Menetlusosaliste põhjendused 15.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu otsus osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis krooni ja jäeti menetluskulud kostja kanda. Samuti vaidlustas hageja ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastuhagi ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja leppetrahv krooni ning tasaarvestati poolte nõuded, ning osas, millega hageja tasutud riigilõiv ja tunnistajatasu jäeti hageja kanda ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud krooni 6 senti. Tühistatud osas palus hageja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja krooni põhivõlga. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna jättis lahendamata hageja taotluse menetlus osaliselt lõpetada pankrotiseaduse (PankrS) 43 lg 2 alusel kostja vastuhagi osas, ning selline rikkumine on vastuolus TsMS 436 lg 1 ja 442 lg 5 nõuetega. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kuna kohtulahendis on poolte vastastikused nõuded tasaarvestatud. Tasaarvestus polnud aga PankrS 99 lg 1 kohaselt lubatud, sest hageja vastu on algatatud pankrotimenetlus ja tasaarvestada saab ainult võlausaldajate üldkoosolekul kaitstud nõudeid. Seega on nõuete tasaarvestamine vastuolus pankrotiseadusega ning materiaalõiguse normi rikkumine on viinud ebaõige kohtulahendini. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VÕS 1050 lg-s 1 sätestatut. Praegusel juhul oli poolte vahel lepinguline suhe ning lepinguväliste võlasuhete regulatsioon ei kohaldu. Lepinguliste suhete puhul tuleb aga eeldada süü puudumist ning süü olemasolu peab tõendama nõude esitaja. Ringkonnakohus on valesti pannud kogu tõendamiskoormise hagejale ning rikkunud sellega hageja õigusi. See on kokkuvõttes viinud ebaõige kohtulahendini. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS 436 lg-s 1 ja 654 lg-s 1 sätestatud nõudeid, sest on jätnud otsuse kassatsioonkaebuses vaidlustatavas osas põhjendamata. Ringkonnakohus on oma otsust põhjendanud ainult kostja esitatud tõenditega ning jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid. 16.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on pärast hageja esitatud menetluse lõpetamise taotlust määranud kohtuistungi toimumise aja ning sellest tuleneb, et kohus on jätnud hageja taotluse rahuldamata. Seega pole kohus jätnud hageja taotlust lahendamata. Lisaks oleks hageja pidanud oma vastuväite kohtu tegevuse kohta esitama esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis ja kuna hageja pole seda teinud, siis TsMS 333 lg 2 kohaselt hageja hiljem vastuväidet esitada ning ka võimalikule kohtu veale tugineda ei saa. Ebaõige on ka hageja väide, et kohus on vastuolus PankrS 43 lg-ga 2 jätnud lõpetamata vastuhagi menetluse. Kohtulahendini jõudnud vaidlused vaieldakse tsiviilasjas lõpuni ning menetlust ei lõpetata. Kohus ei ole rikkunud PankrS 99 lg-s 1 sätestatud nõuete tasaarvestamise piirangut. PankrS 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõuded, mis on jõustunud kohtuotsusega rahuldatud. Kostja ei ole tasaarvestanud hageja nõudega oma nõuet, vaid esitanud selle nõude ühiseks menetlemiseks asjas. PankrS 99 lg 1 eesmärgiks on aga vältida olukorda, kus huvitatud isikute nõusolekuta saaks tasaarvestada nõudeid, mis pole läbinud kohtulikku kontrolli. Samas pole praegusel juhul kohus nõudeid tasaarvestanud VÕS 197 tähenduses, vaid tegemist oli rahuldatud hagi ja vastuhagi nõuete tasaarvestamisega kohtus. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS 1050 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Kohus on otsuse tegemisel õigesti lähtunud eeldusest, et pooltevahelises õigussuhtes ei kohaldata süülist vastutust, vaid vastutusest on võimalik vabaneda ainult rikkumise vabandatavuse korral, ning seda ei ole hageja kassatsioonkaebuses vaidlustanud. Samas on kohus esitanud alternatiivse põhjenduse, kuid ka seal pole kohus VÕS 1050 lg-le 1 kordagi viidanud ega seda sätet kohaldanud. Õige on aga kohtu märkus, et kui kohalduks süüline vastutus, siis oleks hageja pidanud ise tõendama, et ta polnud rikkumises süüdi. Kohus on analüüsinud kõiki tõendeid ning oma järeldusi ja seisukohti piisavalt põhjendanud. Kolleegiumi seisukoht Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O... Leht 5 / 7

6 17.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega tühistati maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas ja jäeti hagi kostja vastu krooni 20 sendi suuruse viivise saamiseks rahuldamata, tasaarvestati tagasiulatuvalt hageja põhinõue ja kostja leppetrahvinõue ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud krooni 6 senti. Muus osas tuleb jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus TsMS 691 p 5 alusel uue otsuse, millega rahuldab hageja viivisenõude ning jätab alama astme kohtumenetluse kulud poolte endi kanda ning kostja kassatsiooniastme õigusabikulud kostja enda kanda. 18.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja hilines lepingu täitmisega 57 päeva (töövõtuleping tuli täita 1. juunil 2004, täideti aga 28. juulil 2004); 2) hageja esitas 13. augustil 2004 kostjale krooni suuruse arve nr 68, millest kostja maksis 10. septembril ja 17. septembril 2004 kokku ära krooni, jättes tasumata krooni; 3) kostja esitas hagejale leppetrahvi teate mõistliku aja jooksul; 4) kostja esitas 3. septembril 2004 hagejale ettepaneku tasaarvestada leppetrahv krooni hageja põhinõudega samas summas; 5) hageja esitas kostja vastu 13. septembril a hagi põhinõude krooni ja arve nr 68 osalise tasumata jätmise tõttu krooni viivise nõude; 6) kostja esitas 14. märtsil a vastuhagi leppetrahvi krooni saamiseks. 19.Tulenevalt TsMS 688 lg-st 5 ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Seadust kohaldab kolleegium ise ega ole TsMS 688 lg 2 järgi seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kostja vastuhagi põhjendatusele hinnangut andes rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leidis tõendeid hinnates, et hageja töövõtjana pidi olema teadlik oma suutlikkusest tagada tööde tähtaegne valmimine. Hageja ei ole kordagi kostja poole pöördunud põhjusel, et esineb takistus lepingu eesmärgi saavutamiseks, seega peab hageja lepingu p 10.2 järgi maksma leppetrahvi. 20.Samuti ei rikkunud ringkonnakohus oluliselt TsMS 436 ja 442 lg-t 2, kui ta ei võtnud kohtuotsuses seisukohta hageja taotluse kohta lõpetada vastuhagis menetlus. Hageja leiab ekslikult, et kuna tema kui pankrotivõlgniku vastu on jätkuvalt kohtumenetluses rahaline nõue, tuleb pankrotiseaduse kohaselt vastuhagis menetlus lõpetada. Pankrotiseadus seda ette ei näe. Pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus on reguleeritud PankrS -s 43. Lähtuvalt PankrS 43 lg-st 6 oli võlgnik kohustatud pankroti väljakuulutamisel kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana. Sama paragrahvi lg 5 järgi, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata apellatsiooni või kassatsiooni korras, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Vastuhagi on kohtus menetluses 15. märtsist Viru Maakohus tegi vastuhagi kohta otsuse 2. novembril Hageja pankrot kuulutati välja 20. oktoobril Lähtuvalt pankrotiseaduses sätestatust, võib pankrotivõlgniku vastu esitatud rahalise nõude menetlus praegusel juhul kohtus jätkuda. Kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 11. mai a otsuse peale ongi võlgniku nimel esitanud haldur. 21.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Maakohus tuvastas, et kostja esitas 3. septembril 2004 hagejale ettepaneku tasaarvestada krooni leppetrahvi nõue hageja põhinõudega. Sellele hageja vastuväiteid ei esitanud, kuid esitas kostja vastu hagi põhivõla ja viivise saamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna aastal oli tasaarvestuse olukord, ei pea kostja hagejale arve tasumisega viivitamise eest viivist maksma, küll aga peab hageja maksma kostjale lepingu täitmisega viivitamise eest leppetrahvi, ning jättis põhivõla osas maakohtu otsuse muutmata ning hagi viivise nõudes rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi. Kolleegium leiab, et üksnes asjaolust, et pooltel olid a septembris vastastikused rahalised nõuded ja kostja oli teinud ettepaneku need tasaarvestada, ei saa järeldada, et kostja ei pea tuvastatud asjaolude alusel arve osalise tasumisega viivitamise tõttu hagejale viivist maksma. 22.Küsimus on selles, kas kohtud on tuvastanud, et kostja on oma nõude hageja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestanud. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest, praegusel juhul kostjast. VÕS 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. Ringkonnakohtu otsuses märgitu, et aastal oli nn tasaarvestamise võimalus, ei tähenda iseenesest, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse ja ta tasaarvestas oma leppetrahvi nõude hageja põhinõudega. Kostja esitas vastuhagi leppetrahvi saamiseks ning apellatsioonkaebuses taotluse hageja põhinõude ja kostja leppetrahvi nõude rahuldamise korral nõuded kohtumenetluses tasaarvestada. Kui ringkonnakohus oleks tuvastanud, et kostja on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud, oleks tulnud Leht 6 / Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O...

7 hageja hagi põhinõude osas ja kostja vastuhagi nõue jätta rahuldamata, sest tasaarvestatavad nõuded lõpevad (vt Riigikohtu 6. juuni a otsus tsiviilasjas nr , IV osa; Riigikohtu 10. mai a otsus tsiviilasjas nr , p-d 12, 13; Riigikohtu 23. aprilli a otsus tsiviilasjas nr , p 20). Kuna kohtud pole tuvastanud ega ka kostja ise väitnud, et hageja nõue lõppes tasaarvestusega enne hagi esitamist, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja on hageja arve nr 68 maksmisega viivituses. VÕS 113 lg 1 järgi oli hagejal arve maksmisega viivitamise eest õigus nõuda viivist. Lähtuvalt maakohtu otsusest on hageja viivise suuruse sidunud hagiavalduse täienduses põhinõude suurusega, millele maakohtu otsuse põhjenduste järgi kostja vastuväiteid esitanud pole. Lähtuvalt eelnevatest põhjendustest tuleb hagi rahuldamata jäänud krooni 20 sendi viivise nõudes rahuldada ja kostjalt nimetatud summa sisse nõuda. 23.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus kohaldas vääralt PankrS 99 lg-t 1, märgib kolleegium järgmist. Teise poole pankroti väljakuulutamine pärast tasaarvestuse võimaluse tekkimist ei mõjuta tasaarvestuse tegemist. Praeguses asjas palus kostja apellatsioonkaebuses teha hagi ja vastuhagi rahuldatud osas nõuete kohtulik tasaarvestus. PankrS 99 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Nõude tasaarvestamise avalduse võib esitada kohtule kuni viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Kuna PankrS 43 lg 5 lubab võlgniku vastu esitatud rahalise nõude menetlust jätkata ka pankrotimenetluse ajal, on võlgniku vastu esitatud nõude rahuldamise korral sisuliselt tegemist võlausaldaja nõude tunnustamisega. Kui võlausaldaja on vastava nõude esitanud ka võlgniku pankrotimenetluses (PankrS -d 93 ja 94), loetakse PankrS 103 lg 4 järgi nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Seega kuni koosoleku toimumiseni on ka kohtulahendiga rahuldatud nõue ikkagi kaitsmata. Samas peaks olema kohtul lubatud selline nõue tasaarvestada, kuna nõuete kaitsmise koosolekul pole võimalik sellist nõuet kaitsmata jätta. Lubades pankrotimenetluses tasaarvestust, on seatud teiste võlausaldajatega võrreldes paremasse olukorda see võlausaldaja, kelle vastu on võlgnikul nõue (vt Riigikohtu 29. veebruari a otsus tsiviilasjas nr ). Sellest tulenevalt ei kahjusta kohtulahendiga rahuldatud nõuete tasaarvestamine võlausaldajate õigusi. Tulenevalt PankrS 99 lg-st 1 oli ringkonnakohtul ja on Riigikohtul võimalik praegusel juhul poolte nõuded kohtuotsuses TsMS 457 lg 2 järgi kattuvas ulatuses tasaarvestada. 24.Kuna kohtumenetlus on alanud enne 1. jaanuari a, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS 60 lg 11 järgi vastavalt kohtukulude jaotust. Kolleegium leiab, et nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulu jätta nende endi kanda. Kostja taotlus mõista hagejalt välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud krooni tuleb jätta rahuldamata. 25.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud OÜ ALAVEST (pankrotis) eest OÜ Menetlus. OÜ ALAVEST (pankrotis) on alates 1. jaanuarist a kehtiva TsMS 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Menetlus. A. KULL V. KÕVE L. LAARMAA Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril a kohtuotsus O... Leht 7 / 7

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2008 Avaldamismärge: RT III 2008, 29, 197 3-2-1-44-08 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009.

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc

Microsoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

ÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS

ÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS Üürivaidlusasi nr. 11-1/11/17 Otsuse kuupäev ja koht 13.04.2017, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Anne Oad, Mai Sõber, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi Tallinna

Rohkem

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 3,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 3, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 21.12.2005 Avaldamismärge: RT III 2006, 3, 25 3-2-1-95-05 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2005.

Rohkem

Microsoft Word - otsus ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc

Microsoft Word - otsus  ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/66/09 Otsuse kuupäev ja koht 26.10.2009.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Kaja Tassa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö Juhendaja: dr iur Mari Ann Simovart Tallinn 2013 SISUKORD

Rohkem

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-71-12 Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.

Rohkem

Microsoft Word - HagiTagamine.doc

Microsoft Word - HagiTagamine.doc RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND HAGI TAGAMINE TSIVIILKOHTUMENETLUSES Kohtupraktika analüüs Margit Vutt analüütik Tartu november 2009 1. Analüüsi eesmärk...3 2. Valdkonna õiguslik reguleerimine TsMS-i muudatused

Rohkem

LEPING, UUS

LEPING, UUS PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, RAS Ookean (pankroti

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, RAS Ookean (pankroti Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, 339 3-2-1-134-01 RAS Ookean (pankrotis) hagis Postipankki Oy (uus ärinimi Sampo Pankki Oyj),

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 02.03.2005 Avaldamismärge: RT III 2005, 9, 86 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

(Microsoft Word - Tasuta kasutamiselepingu \374ldtingimused_versioon_2_ )

(Microsoft Word - Tasuta kasutamiselepingu \374ldtingimused_versioon_2_ ) TASUTA KASUTAMISE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED (kuuluvad tasuta kasutamise lepingu juurde) Kehtivad alates 08 juuni 2011.a. 1. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad tasuta kasutamise lepingu üldtingimused (edaspidi nimetatud

Rohkem

(Microsoft Word - \334\374rilepingu \374ldtingimused_versioon_2_ )

(Microsoft Word - \334\374rilepingu \374ldtingimused_versioon_2_ ) ÜÜRILEPINGU ÜLDTINGIMUSED (kuuluvad üürilepingu juurde) Kehtivad alates 08 juuni 2011.a. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad üürilepingu üldtingimused (edaspidi nimetatud Üldtingimused) määravad kindlaks põhilised

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates ) 1. MÕISTED 1.1. Laenuleping (ka Leping) Laenuandja ja Laenusaaja vahel sõlmitud

LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates ) 1. MÕISTED 1.1. Laenuleping (ka Leping) Laenuandja ja Laenusaaja vahel sõlmitud LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates 15.08.2013) 1. MÕISTED 1.1. Laenuleping (ka Leping) Laenuandja ja Laenusaaja vahel sõlmitud leping, millega Laenuandja kohustub andma Laenusaajale

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy)

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ MENETLUSLIKUD PROBLEEMID MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEL TSIVIILKOHTUMENETLUSES Annelii Reinvart Juhendaja mag. iur. Kai Härmand Kaasjuhendaja

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Untitled

Untitled RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-81-12 Otsuse kuupäev 9. mai 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Kohtuasi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus

Rohkem

Dokumendiohje protseduur

Dokumendiohje protseduur Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused 1. Üldsätted 1.1. "Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused" (edaspidi: tüüptingimused) reguleerivad Elektrilevi OÜ (edaspidi: võrguettevõtja või pool)

Rohkem

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Tarbijaküsimused Kasutusjuhend Euroopa väiksemate

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

ÜLDTEENUSE TÜÜPTINGIMUSED OÜ Livilla üldteenuse tüüptingimused alates a. 1. ÜLDTEENUSE ELEKTRIENERGIA MÜÜK 1.1 Käesolevad Üldteenuse tüüpti

ÜLDTEENUSE TÜÜPTINGIMUSED OÜ Livilla üldteenuse tüüptingimused alates a. 1. ÜLDTEENUSE ELEKTRIENERGIA MÜÜK 1.1 Käesolevad Üldteenuse tüüpti ÜLDTEENUSE TÜÜPTINGIMUSED OÜ Livilla üldteenuse tüüptingimused alates 01.01.2013 a. 1. ÜLDTEENUSE ELEKTRIENERGIA MÜÜK 1.1 Käesolevad Üldteenuse tüüptingimused (edaspidi Tüüptingimused) reguleerivad Livilla

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil

MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avilet OÜ (registrikood 12998127, edaspidi ka Müüja) vahel

Rohkem

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_ Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

ECHR

ECHR EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates ) 1. MÕISTED 1.1. Laenuandja Credit.ee OÜ, registrikood , aadress F. Tugla

LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates ) 1. MÕISTED 1.1. Laenuandja Credit.ee OÜ, registrikood , aadress F. Tugla LAENULEPINGU ÜLDTINGIMUSED (Credit.ee OÜ, kehtivad alates 19.06.2017) 1. MÕISTED 1.1. Laenuandja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079, aadress F. Tuglase 19, Tartu, 51014. Laenuandja tegevusloa andmetega

Rohkem

Microsoft Word - PT l.plik _2_.doc

Microsoft Word - PT l.plik _2_.doc Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused (PTÜ 2007) SISUKORD PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPINGU ÜLDTINGIMUSED 2007...3 1. Üldmõisted...3 1.1. Lepingu eesmärk 1.2. Leping ja Lepingu Dokumendid 1.3. Lepingu

Rohkem

LUMINOR-kontotingimused_A4-210x297mm_CMYK-EST

LUMINOR-kontotingimused_A4-210x297mm_CMYK-EST Kontolepingu tingimused Kehtivad alates 0.0.09 I Mõisted. Klient Konto Konto number Konto valuuta Kontoleping Makse autoriseerimine Maksejuhis Maksejuhise aktsepteerimine Maksetingimused Pank Üldtingimused

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

ja 51-86

ja 51-86 Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september

Rohkem

HANKETEADE Korduvhange välja kuulutatud kell impregneeritud aktiivsöe sisseostmiseks 2019 a-ks 1/8 AS Narva Vesi (edaspidi hankija) k

HANKETEADE Korduvhange välja kuulutatud kell impregneeritud aktiivsöe sisseostmiseks 2019 a-ks 1/8 AS Narva Vesi (edaspidi hankija) k HANKETEADE Korduvhange välja kuulutatud 05.08.2019 kell 11.00 impregneeritud aktiivsöe sisseostmiseks 2019 a-ks 1/8 AS Narva Vesi (edaspidi hankija) kuulutab välja veebilehehanke Impregneeritud aktiivsöe

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Financing Agreement

Financing Agreement F24, LAENULEPING, EE--201 Kliendi nr: -201 Tallinn, 2018 Käesolev laenuleping (edaspidi Laenuleping ), mis koosneb alljärgnevatest eritingimustest (Laenulepingu I jaotis, edaspidi Eritingimused ), üldtingimustest

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjag

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjag KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjaga nr 1-2/50 TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPILASKODU SISEKORRAEESKIRI

Rohkem

PC Finance OÜ laenulepingu üldtingimused Kehtivad alates Mõisted Laenuandja PC Finance OÜ, registrikood Laenutaotleja Eesti Va

PC Finance OÜ laenulepingu üldtingimused Kehtivad alates Mõisted Laenuandja PC Finance OÜ, registrikood Laenutaotleja Eesti Va PC Finance OÜ laenulepingu üldtingimused Kehtivad alates 01.11.2017 1. Mõisted Laenuandja PC Finance OÜ, registrikood 12323276. Laenutaotleja Eesti Vabariigis alaliselt elav 18 kuni 65 aastane füüsiline

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem