SALVA KINDLUSTUSE AS ÕJKT Kehtivad alates Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr ÕNNETUSJUHTUMIKIN

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SALVA KINDLUSTUSE AS ÕJKT Kehtivad alates Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr ÕNNETUSJUHTUMIKIN"

Väljavõte

1 ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE TINGIMUSED SISUKORD 1. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE KINDLUSTATUD ISIK SOODUSTATUD ISIK USALDUSARST, AKTIIVRAVI, TAASTUSRAVI KINDLUSTUSJUHTUM JA ÕNNETUSJUHTUM KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUS KINDLUSTUSHÜVITISTE LIIGID, HÜVITISPIIR VALURAHAHÜVITIS PÄEVARAHAHÜVITIS RAVIKULU HÜVITIS PÜSIVA PUUDE HÜVITIS SURMAJUHTUMIHÜVITIS HÜVITISPIIRANGUD JA VÄLISTUSED TEGUTSEMINE ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE MUUDATUSTEST TEATAMISE KOHUSTUS... 7 LISA 1 VALURAHA PROTSENDI MÄÄRAMISE TABEL... 8 LISA 2 PÜSIVA PUUDE PROTSENDI MÄÄRAMISE TABEL KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE 1.1. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtja poolt edastatud andmete alusel poliisi. Kindlustusleping jõustub poliisil märgitud kindlustusmakse või esimese kindlustusmakse laekumisele järgnevast päevast. Juhul kui kindlustusmakse on tasutud õigeaegselt, jõustub kindlustusleping poliisil märgitud kindlustusperioodi algusest Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset või esimest kindlustusmakset, siis loetakse, et kindlustusvõtja ei soovinud kindlustuslepingut sõlmida ning kindlustuslepingut ei sõlmitud. Nimetatud juhul kindlustuskaitset ei teki. 2. KINDLUSTATUD ISIK 2.1. Kindlustatud isik on kindlustuslepingus nimetatud füüsiline isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping Kindlustatud isikuks ei ole füüsilise või vaimse puudega isik, kes vajab pidevat või regulaarset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. 3. SOODUSTATUD ISIK 3.1. Soodustatud isik on isik, kes on kindlustusvõtja poolt kindlustatud isiku kirjalikul nõusolekul kindlustuslepingus määratud. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustushüvitist vastavalt kindlustuslepingule Kui soodustatud isikut ei ole kindlustuslepingus määratud, siis: valurahahüvitis, päevarahahüvitis, püsiva puude hüvitis ja/ või ravikulu hüvitis makstakse kindlustatud isikule, alaealise kindlustatud isiku korral tema seadusjärgsele esindajale; surmajuhtumihüvitis makstakse kindlustatud isiku pärijatele õigusaktides sätestatud korras Kui soodustatud isik on kindlustuslepingus määratud, siis: valurahahüvitis, päevarahahüvitis, püsiva puude hüvitis ja/ või ravikulu hüvitis makstakse kindlustatud isikule, alaealise kindlustatud isiku korral tema seadusjärgsele esindajale, v.a juhul, kui kindlustusandjaga on kokku lepitud teisiti ja kindlustuslepingus on tehtud vastav märge; surmajuhtumihüvitis makstakse soodustatud isikule Kui soodustatud isik sureb või lõpeb ilma pärijata enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud Kui soodustatud isik sureb enne surmajuhtumihüvitise väljamaksmist, kuid pärast kindlustatud isikut, makstakse surmajuhtumihüvitis soodustatud isiku pärijale õigusaktidega ettenähtud korras Kui kindlustatud isik ei ole kindlustusvõtja ning soodustatud isikuks on märgitud kindlustusvõtja või muu kolmas isik, on kindlustuslepingu kehtivuse eelduseks kindlustatud isiku kirjalik nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks. Kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikule või mistahes muule isikule on kindlustusandjal hüvitise maksmise kohustus üksnes juhul, kui kindlustusandjale on esitatud kindlustatud isiku kirjalikus vormis nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks. 4. USALDUSARST, AKTIIVRAVI, TAASTUSRAVI 4.1. Usaldusarst on isik, kes nõustab kindlustusandjat meditsiinilistes küsimustes Aktiivravi (edaspidi ka: ravi) on käesolevate tingimuste mõistes tõenduspõhine meditsiiniline tegevus, mille eesmärk on parandada õnnetusjuhtumist saadud organi või kehaosa vigastust, luua paranemiseks võimalikult hea seisund või hoida ära vigastusest tingitud võimalikud hilisemad terviseprobleemid Taastusravi on käesolevate tingimuste mõistes aktiivravile järgnev tõenduspõhine süsteemne tegevus, mille eesmärk on vähendada vigastatud organi või kehaosa funktsionaalset puudulikkust, kohandada inimest omandatud puudega igapäevases elus paremini toime tulema. Taastusravina ei käsitata tegevust, mis toimub pärast ühe aasta möödumist taastusravi alustamisest. 5. KINDLUSTUSJUHTUM JA ÕNNETUSJUHTUM 5.1. Kindlustusjuhtumiks käesolevate kindlustustingimuste mõistes on kindlustatud isiku ajutise iseloomuga kehavigastus, ajutine töövõimetus, püsiv puue või surm kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel Õnnetusjuhtum käesolevate kindlustustingimuste mõistes on: kindlustatud isiku tahtest sõltumatult toimunud ja välismõjust tingitud ühekordne äkiline, ettenägematu ja ootamatu sündmus, mis toob kaasa kindlustatud isiku kehavigastuse või surma; kindlustatud isiku ühekordse liigutuse vahetul tagajärjel tekkinud kehavigastus (nt lihase või kõõluse rebend); kuumarabandus, päikesepiste, gaasimürgitus; uppumine või külmumine ainult juhul, kui selle tagajärjel tekib püsiv puue või saabub surm. 6. KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUS 6.1. Kindlustuskaitse kehtib kindlustuslepingus märgitud kindlustusperioodi kehtivuse ajal kogu maailmas. Kindlustuskaitse ajaline kehtivuse kohta tehakse märge kindlustuslepingusse. 1

2 6.2. Kindlustuskaitse ajalise kehtivuse valikud on: ööpäevaringne kindlustus kehtib 24 tundi ööpäevas; vabaaja kindlustus kehtib kindlustatud isiku tööst vabal ajal; tööaja kindlustus kehtib kindlustatud isiku tööajal tööülesannete täitmisel ning tööajasisesel puhkeajal, samuti kindlustatud isiku töölähetuses viibimisel. Tööaja kindlustus ei kehti teel tööle ja töölt Kindlustuskaitse kehtivus sportimisel Kindlustuskaitse kehtib erikokkuleppeta nende spordialade harrastamisel, mis ei ole käesolevate tingimustega välistatud (loetletud punktis 6.3.3) Spordivõistlustel osalemisel ning profispordiga tegelemisel (v.a punktis nimetatud välistatud spordialade korral) kehtib kindlustuskaitse üksnes juhul, kui asjaomase asjaolu kohta on kindlustuslepingus tehtud eraldi märge Kindlustuskaitse ei kehti ning kindlustushüvitis ei kuulu maksmisele, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või selle toimumisele aitas kaasa järgnevalt nimetatud spordiala harrastamine (sh treeningul ja/või spordivõistlusel osalemine): auto- ja motosport (sh lennusport ja veemoto); rula, rulluiskude, tõukeratta, jalgrattaga (sh trikirattaga) ja muude sarnaste vahenditega rambis sõitmine; trikirattasport ja erinevate trikkide harrastamine, sh BMX rattaga sõitmine (nt BMX kross); mäesuusatamine või lumelauaga sõitmine väljaspool talispordikeskuse poolt ettemärgistatud radu; lumepargis sõitmine (nt Freestyle suusatamine); rafting, kärestikusõit; kiir- ja sööstlaskumine, suusahüpped; kontaktsport (nt poks, tai-poks, kickboks, MMA jne); alpinism, mägironimine, kalju- ja seinaronimine; sukeldumine sügavamale kui 40 m, allveesport; kiteboarding, veesuusatamine; õhuakrobaatika, parkuur; muu eelnevas loetelus nimetamata ekstreemspordiala või -tegevus, mille käigus esineb kõrge risk saada kehavigastus või võib saabuda surm. Samuti ei kehti kindlustuskaitse mistahes spordiala harrastamisel ekstreemsetes oludes Kindlustuskaitse ei kehti ning kindlustushüvitis ei kuulu maksmisele kindlustatu tegelemisel profispordiga, samuti osalemisel mistahes spordivõistlusel, sh rahvaspordivõistlus, v.a kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti Spordivõistluseks loetakse osalemist sarja-, karika-, liiga- või meistrivõistlusel, samuti osalemist rahvaspordivõistlusel Profisport on sporditegevus, mis on suunatud edu saavutamisele üleriigilises ja/või rahvusvahelises sportlikus konkurentsis ning millega tegelevad elukutselised sportlased, kes saavad selle eest tasu. 7. KINDLUSTUSHÜVITISTE LIIGID, HÜVITISPIIR 7.1. Kindlustushüvitiste liigid on valurahahüvitis, päevarahahüvitis, ravikulu hüvitis, püsiva puude hüvitis ja surmajuhtumihüvitis Hüvitispiir on kindlustuslepingus märgitud summa, mis on kindlustushüvitise liigi osas kõigi kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumite eest makstavate hüvitiste summaarne piirmäär. Päevarahahüvitise hüvitispiir määratakse kindlustuslepingus ühe ajutise töövõimetuse päeva kohta Kindlustatud kindlustushüvitiste liigid ning hüvitispiiride suurused lepitakse eraldi kokku kindlustuslepingus. Kindlustusandjal ei ole kindlustushüvitise maksmise kohustust nende kindlustushüvitiste liikide osas, mida ei ole kindlustuslepinguga kokku lepitud. 8. VALURAHAHÜVITIS 8.1. Valurahahüvitist makstakse, kui kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtum põhjustab kindlustatud isikule ajutise iseloomuga kehavigastuse Valurahahüvitist makstakse tingimusel, et arsti poolt määratud, õnnetusjuhtumist tingitud aktiivravi kestab vähemalt kuus päeva ja on raviasutuse poolt tõendatud. Raviaja pikkuse tõendamise nõue ei kehti röntgenuuringuga tõendatud luumurru korral Valurahahüvitist makstakse üks kord ühe õnnetusjuhtumi kohta protsendina kokkulepitud valuraha hüvitispiirist Valurahahüvitise protsentuaalne suurus määratakse käesolevate tingimuste lisas 1 toodud valuraha protsendi määramise tabeli alusel, mis kehtis kindlustuslepingu sõlmimise hetkel Kui ühe õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud ühe kehaosa vigastus vastab mitme valuraha protsendi määramise tabeli protsendi alajaotuse tunnustele, määratakse valurahahüvitis suurima valuraha protsendi alusel. Näide: Kindlustatud isikul diagnoositakse suure varba murd koos põrutusega. Valuraha protsendi määramise tabeli alusel vastab põrutusele 1% ja varba murrule 3% valuraha hüvitispiirist. Kindlustatud isikule makstakse suurima valuraha protsendi alusel 3% kindlustuslepingus märgitud valurahahüvitise hüvitispiirist Kui kindlustatud isikul esineb ühe õnnetusjuhtumi tagajärjel korraga mitme erineva kehaosa vigastus, määratakse esmalt valurahahüvitist valuraha protsendi määramise tabeli järgselt suurima valuraha protsendi alusel. Kaasnevate kehavigastuste eest arvestatakse kindlustushüvitisena 50% valuraha protsendi määramise tabelis ettenähtud valuraha protsendist, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud valurahahüvitise hüvitispiir. Näide: Kindlustatud isikul diagnoositakse kukkumise tagajärjel ajuvapustus, parema rangluu murd ja (röntgenuuringuga tõendatud) III-IV roide hulgimurd paremal pool. Raskeim vigastus valuraha protsendi määramise tabeli alusel on ühe rangluu murd (5%), kaasnevate vigastustena on III ja IV roide murd (kahe roide murd 3% + 1% = 4%, vähendus 50%, kahe roide eest kokku 2%) ning ajuvapustus (1%, vähendus 50%, kokku 0,5%). Hüvitamisele kuulub 5+2+0,5=7,5% kindlustuslepingus märgitud valurahahüvitise hüvitispiirist Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatud isikul ajutise iseloomuga vigastus, mida valuraha protsendi määramise tabelis ei nimetata, teeb kindlustusandja hüvitise protsentuaalse suuruse kohta otsuse valuraha protsendi määramise tabelis olevate sarnase raskusastmega vigastuste järgi Valurahahüvitist makstakse kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumite alusel mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud valurahahüvitise hüvitispiiri ulatuses Valurahahüvitist ei maksta: kui õnnetusjuhtumist tingitud ning arsti poolt määratud aktiivravi kestab viis või vähem päeva järjest; kui kehavigastus on tingitud uppumisest või külmumisest; kui kehavigastus ei ole tingitud õnnetusjuhtumist. 2

3 8.10. Valurahahüvitise taotlemine Valurahahüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale pärast ravi lõppemist järgmised dokumendid: täidetud ja allkirjastatud hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; erakorralise meditsiini osakonda pöördumise korral seal väljastatud meditsiinilise dokumendi koopia ja/või muu esmaabi saamist tõendav dokument (nt kiirabikaart); koopiad õnnetusjuhtumiga seonduvatest haiguslugudest (epikriisidest) ja muud meditsiinilised dokumendid, mis kirjeldavad kindlustatud isiku kehavigastust, teostatud ravi ja raviaja pikkust; kindlustusandja nõudmisel luumurdude ja teiste luuliste kahjustuste korral röntgenpildid koos leiu kirjelduse ja diagnoosiga; kindlustusandja nõudmisel arsti poolt nõuetekohaselt täidetud kindlustusandja blankett Arsti otsus ; tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport; kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta; kindlustusandja nõudmisel õnnetusjuhtumile eelnenud varasemad haiguslood (epikriisid). 9. PÄEVARAHAHÜVITIS 9.1. Päevarahahüvitist makstakse juhul, kui kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud ajutise iseloomuga kehavigastuse tõttu on: töötaval kindlustatud isikul ajutiselt võimatu täita tema ametikohal ettenähtud tööülesandeid ning raviarst on ravi eesmärgil väljastanud vähemalt kuus järjestikust kalendripäeva kehtiva töövõimetuslehe, mille on kinnitanud kindlustatud isiku tööandja ja riiklikku ravikindlustust pakkuv asutus (nt Eesti Haigekassa); alaealise kindlustatud isiku töötaval seadusjärgsel esindajal alaealise isiku õnnetusjuhtumi tõttu ajutiselt võimatu täita tema ametikohal ettenähtud tööülesandeid ning raviarst on ravi eesmärgil väljastanud vähemalt kuus järjestikust kalendripäeva kehtiva hoolduslehe kindlustatud alaealise isiku hooldamiseks, mille on kinnitanud kindlustatud isiku seadusjärgse esindaja tööandja ja riiklikku ravikindlustust pakkuv asutus (nt Eesti Haigekassa) Päevarahahüvitise suuruseks ühe ajutise töövõimetuse päeva kohta on kindlustuslepingus määratud päevarahahüvitise hüvitispiir Päevarahahüvitist makstakse kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumite alusel kokku mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud päevade arvu eest ühe aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumise päevast Päevarahahüvitis makstakse pärast ajutise töövõimetuse lõppemist. Kui kindlustusandja on hüvitise maksmise kohustuse kindlaks teinud ning kindlustatud isikule on ajutine töövõimetus määratud pikemaks perioodiks kui 1 kuu, makstakse kindlustatud isikule tema taotlusel päevaraha üks kord kuus Õigus päevarahahüvitisele lõpeb, kui: lõpeb kindlustatud isiku õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud ja töövõimetuslehele märgitud ajutise töövõimetuse periood või lõpeb alaealise kindlustatud seadusjärgse esindaja hooldusleht; kindlustatud isik või mittetöötava alaealise kindlustatud isiku seaduslik esindaja asub tööle; kindlustusandja määrab kindlustatud isikule püsiva puude hüvitise; õnnetusjuhtumi toimumise kuupäevast möödub 1 aasta 9.6. Päevarahahüvitist ei maksta: kui kindlustatud isik on õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt töövõimetu viis või vähem päeva järjest; kui alaealise kindlustatud isiku seaduslik esindaja on alaealise kindlustatud isiku õnnetusjuhtumi tagajärjel hoolduslehel viis või vähem päeva järjest; nende ajutise töövõimetuse või hoolduslehe päevade eest, mil kindlustatud isik või mittetöötava alaealise kindlustatud isiku seaduslik esindaja täitis tööülesandeid; samaaegselt mitme erineva kindlustusjuhtumi eest; kui ajutine töövõimetus on tingitud uppumisest või külmumisest; kui ajutine töövõimetus ei ole tingitud õnnetusjuhtumist; riiklikku ravikindlustust mitteomavale isikule, kellel puudub võimalus töövõimetus- või hoolduslehele jääda; kui riiklikku ravikindlustusteenust pakkuv asutus (nt Eesti Haigekassa) ei kinnita töövõimetus- või hoolduslehte; meditsiiniliselt põhjendamatu ajutise töövõimetuse päeva eest, mis ei vasta õnnetusjuhtumist tulenevale diagnoosile ja ravi kestusele Päevarahahüvitise taotlemine Päevarahahüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale pärast ravi lõppemist järgmised dokumendid: täidetud ja allkirjastatud hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; erakorralise meditsiini osakonda pöördumise korral seal väljastatud meditsiinilise dokumendi koopia või muu esmaabi saamist tõendav dokument (nt kiirabikaart); koopiad õnnetusjuhtumiga seonduvatest haiguslugudest (epikriisidest), sh ajutise töövõimetuse või hoolduslehe väljastanud arsti poolt koostatud haiguslugu-epikriis, ja muud meditsiinilised dokumendid, mis kirjeldavad kindlustatud isiku kehavigastust, teostatud ravi, raviaja ja ajutise töövõimetuse pikkust; kindlustusandja nõudmisel luumurdude ja teiste luuliste kahjustuste korral röntgenpildid koos leiu kirjelduse ja diagnoosiga; kindlustusandja nõudmisel arsti poolt nõuetekohaselt täidetud kindlustusandja blankett Arsti otsus ; tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport; kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta; kindlustusandja nõudmisel õnnetusjuhtumile eelnenud varasemad haiguslood (epikriisid); koopia tööandja poolt täidetud ja Eesti Haigekassale või muule ravikindlustust pakkuvale asutusele esitatud töövõimetuslehest. 10. RAVIKULU HÜVITIS Ravikulu hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatud isikuga kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel on kehavigastuse raviga seonduvalt tekkinud ja kantud kindlustuslepingus piiritletud otsesed kulutused tervishoiuteenusele. Hüvitatakse kulud, mis on tekkinud ja kantud 1 aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumisest Eesti 3

4 Vabariigis ning mida ei hüvitata ravikindlustuse alusel Eesti Haigekassa poolt Kui kindlustatud isikul puudub Eesti Vabariigis riiklik ravikindlustus, arvestatakse kindlustushüvitist sarnaselt isikuga, kes on kaetud Eesti Vabariigis kehtiva kohustusliku ravikindlustusega (ei hüvitata ravikulu seda osa, mille oleks hüvitanud ravikindlustuse olemasolu korral Eesti Haigekassa) Ravikulu hüvitise korral hüvitatakse: õnnetusjuhtumist tingitud haigla voodipäevatasu, v.a hooldus- ja/või õendushaigla vms järelravi teenust pakkuva haigla voodipäevatasu; õnnetusjuhtumist tingitud hambavigastuse ravikulu maksimaalselt 500 euro ulatuses ühe vigastatud hamba kohta; õnnetusjuhtumist tingitud, ravi seisukohalt vajalik ja raviarsti poolt määratud füsioteraapia kulu; õnnetusjuhtumist tingitud, raviarsti poolt määratud, ravi seisukohalt vajalik ja põhjendatud erinevate meditsiiniliste abivahendite (nt kargud, ratastool jmt) üürimise või soetamise mõistlik kulu. Abivahendite soetamise kulu hüvitatakse ainult juhul, kui see on kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud; õnnetusjuhtumist tingitud ja kantud kulutused raviarsti poolt määratud retseptiravimitele, v.a psühhiaatrilistele ravimite ja krooniliste haiguste ravimite kulu; õnnetusjuhtumist tingitud, raviarsti poolt määratud, ravi seisukohalt vajalik ja meditsiiniliselt põhjendatud raviteenuse kulu (sh raviarsti poolt määratud uuringute ja analüüside kulud) Ühe õnnetusjuhtumi korral makstakse ravikulu hüvitist maksimaalselt kindlustuslepingus kokku lepitud ravikulu hüvitispiiri ulatuses. Ravikulu hüvitist makstakse kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumitega seoses kokku mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud ravikulu hüvitise hüvitispiiri ulatuses Ravikulu hüvitise maksmisel arvestatakse hüvitatavast summast maha kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus. Ravikulu hüvitise omavastutust rakendatakse iga õnnetusjuhtumi korral Õigus ravikulu hüvitisele lõpeb juhul, kui kindlustusandja määrab kindlustatule püsiva puude hüvitise Ravikulu hüvitist ei maksta: juhtumi korral, mis on tekkinud kindlustatud isiku hambale hammustamise või närimise tagajärjel. Samuti ei hüvitata hambakaariese või muu stomatoloogilise haiguse ravi tõttu tekkinud kulutusi; käsimüügi ravimitele tehtud kulutuste korral; meditsiiniliselt mistahes põhjendamatu kulutuse korral; sellise tasulise raviteenuse kulu (sh uuringud ja/või analüüsid) hüvitamiseks, mis ei ole raviarsti poolt määratud; teenusega seoses, mille osutajal või mistahes ravi määranud raviarstil ei ole Eesti Vabariigis kehtivat tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba; kui kahju kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse või kahju põhjustanud isiku muu kohustusliku kindlustuse alusel. Samuti ei hüvitata kahju ega kulutust, mille on hüvitanud või mida on kohustatud hüvitama muu füüsiline või juriidiline isik (nt Eesti Haigekassa, kindlustatu tööandja, kohalik omavalitsus, kahju põhjustanud isik, mistahes muu kindlustus jne); seonduvalt ravikuluga, mis on tekkinud hiljem kui 1 aasta möödumisel õnnetusjuhtumi toimumisest; psühhiaatrilisele ravile tehtud kulutuste korral; seonduvalt kahju või mistahes kuluga, mis tekib väljaspool Eesti Vabariiki Ravikulu hüvitise taotlemine Ravikulu hüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale pärast ravi lõppemist järgmised dokumendid: täidetud ja allkirjastatud hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; erakorralise meditsiini osakonda pöördumise korral seal väljastatud meditsiinilise dokumendi koopia või muu esmaabi saamist tõendav dokument (nt kiirabikaart); koopiad õnnetusjuhtumiga seonduvatest haiguslugudest (epikriisidest), sh taastusravi haiguslugu ja muud meditsiinilised dokumendid, mis kirjeldavad teostatud ravi, raviaja pikkust ja raviga seonduvaid kulutusi; meditsiiniline dokument ravi ja/või meditsiiniliste abivahendite vajalikkuse põhjendatuse kohta ja asjaomaste kulutuste tegemist tõendavad dokumendid; kindlustusandja nõudmisel luumurdude ja teiste luuliste kahjustuste korral röntgenpildid koos leiu kirjelduse ja diagnoosiga; tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport; kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta; kindlustusandja nõudmisel õnnetusjuhtumile eelnenud varasemad haiguslood (epikriisid). 11. PÜSIVA PUUDE HÜVITIS Püsivaks puudeks käesolevate kindlustustingimuste mõistes on kindlustatud isikuga kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel kehaosa püsiv kaotus või selle funktsiooni osaline või täielik kaotus, mis on meditsiiniliselt tõestatud Püsiva puude hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatud isikuga kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastusega kaasneb püsiv puue või püsiv puue on välja kujunenud aktiiv- ja taastusravi lõpuks Õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suurus määratakse pärast seda, kui on meditsiiniliselt tõendatud püsiva kehavigastuse tekkimine, kuid mitte hiljem kui kahe aasta jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumist. Kui püsiv puue on tekkinud kehaosa püsivast kaotusest õnnetusjuhtumi tagajärjel (nt kehaosa amputatsioon), määratakse püsiva puude olemasolu ja selle suurus hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist Püsiva puude hüvitise määramisel võetakse arvesse ainult püsiva kehavigastuse raskust ja iseloomu, mitte kindlustatud isiku individuaalseid omadusi, näiteks eluviisi, ametit, harrastusi. Püsiva puude hüvitise määramisel arvestatakse, milline oli kindlustatud isiku tervislik seisund vahetult enne õnnetusjuhtumit. Enne kindlustusjuhtumit tekkinud kindlustatu kehaosa kahjustus arvestatakse püsiva puude hüvitisest maha. Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt püsivalt kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, makstakse püsiva puude hüvitist ainult raskeima funktsioonikaotuse järgi (nt õlg ja küünarliiges) Püsiva puude ulatuse määramisel ei arvestata töövõime kaotust ega sissetuleku vähenemist Püsiva puude määrab kindlustusandja ekspertarst meditsiiniliste dokumentide põhjal ja/või arstliku läbivaatuse tulemusena. 4

5 11.7. Püsiva puude hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud püsiva puude hüvitise hüvitispiirist. Püsiva puude protsentuaalne suurus määratakse käesolevate tingimuste lisas 2 toodud püsiva puude protsendi määramise tabeli alusel, mis kehtis kindlustuslepingu sõlmimise hetkel Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud püsiv kehaosa funktsiooni osaline või täielik kaotus vastab püsiva puude protsendi määramise tabeli mitme alajaotuse tunnustele, määratakse püsiva puude protsent selle alajaotuse alusel, kus kirjeldatud kehavigastus on tekkinud funktsioonikaotuse peamiseks põhjuseks. Ühe õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud mitme erineva kehaosa funktsioonikaotuse hüvitise arvutamisel liidetakse tabelis esitatud protsendid. Maksimaalselt makstakse püsiva puude hüvitisena kindlustusperioodi jooksul kuni 100% püsiva puude hüvitispiirist Kui kindlustatud isikul esineb püsiv ja taastumatu kehavigastus, mida püsiva puude protsendi määramise tabelis ei nimetata, teeb kindlustusandja püsiva puude hüvitise kohta otsuse püsiva puude protsendi määramise tabelis oleva sarnase raskusastmega kehavigastuse järgi Püsiva puude hüvitist makstakse üks kord ühe õnnetusjuhtumi kohta Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa või mistahes muu meditsiinikomisjoni otsusega määratud puude raskusaste, puude liik, puuduv või osaline töövõime vms ei ole kindlustusandjale siduvad püsiva puude määramisel Püsiva puude hüvitist ei maksta, kui: kindlustatud isik sureb asjaomase õnnetusjuhtumi tagajärjel ühe aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumise päevast; püsiv puue ei ole tingitud õnnetusjuhtumist; püsiv puue ilmneb hiljem kui 2 aasta möödumisel õnnetusjuhtumi toimumisest alates Püsiva puude hüvitise taotlemine Püsiva puude hüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale pärast püsiva ja taastumatu vigastuse tekkimist järgmised dokumendid: täidetud ja allkirjastatud hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; erakorralise meditsiini osakonda pöördumise korral seal väljastatud meditsiinilise dokumendi koopia või muu esmaabi saamist tõendav dokument (nt kiirabikaart); koopiad õnnetusjuhtumiga seonduvatest haiguslugudest (epikriisidest), sh taastusravi haiguslugu ja muud meditsiinilised dokumendid, mis kirjeldavad kindlustatud isiku püsivat ja taastumatut kehavigastust, teostatud ravi ja raviaja pikkust; kindlustusandja nõudmisel luumurdude ja teiste luuliste kahjustuste korral röntgenpildid koos leiu kirjelduse ja diagnoosiga; kindlustusandja nõudmisel arsti poolt nõuetekohaselt täidetud kindlustusandja blankett Arsti otsus ; tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport; kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta; kindlustusandja nõudmisel õnnetusjuhtumile eelnenud varasemad haiguslood (epikriisid); Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Eesti Töötukassa või mistahes muu riikliku meditsiinikomisjoni püsiva puude, töövõimetuse otsuse jms dokumendid. 12. SURMAJUHTUMIHÜVITIS Surmajuhtumihüvitist makstakse juhul, kui kindlustatud isik sureb kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel 3 aasta jooksul õnnetusjuhtumi toimumisest alates Surmajuhtumihüvitise suuruseks on kindlustuslepingus kokkulepitud surmajuhtumi hüvitispiir Soodustatud isikul või muul hüvitise saamiseks õigustatud isikul tekib õigus surmajuhtumihüvitisele, kui kindlustatud isik sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel hiljemalt kolme aasta jooksul õnnetusjuhtumi toimumisest alates Surmajuhtumihüvitist ei maksta: kui kindlustatud isik sureb hiljem kui kolme aasta möödumisel õnnetusjuhtumi toimumisest; kui kindlustatud isiku surm ei ole tingitud õnnetusjuhtumist Surmajuhtumihüvitise taotlemine Surmajuhtumihüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale pärast kindlustatud isiku surma järgmised dokumendid: täidetud ja allkirjastatud hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; kindlustatud isiku surmatunnistus või muu kindlustatud isiku surma tõendav ametlik dokument (nt surmatõend); tõend surma põhjuse kohta (nt kohtuarstliku ekspertiisi akt, surma põhjuse teatis); vajaduse korral pärimisõigust tõendav notariaalne dokument; koopiad õnnetusjuhtumiga seonduvatest haiguslugudest; tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport; kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta; kindlustusandja nõudmisel õnnetusjuhtumile eelnenud varasemad haiguslood (epikriisid). 13. HÜVITISPIIRANGUD JA VÄLISTUSED Hüvitispiirangud ja välistused kohalduvad kõikide kindlustushüvitiste liikide korral Kindlustusjuhtumiks ei ole: õnnetusjuhtum, mis toimus väljaspool kindlustuskaitse kehtivust; kindlustatud isiku haigestumine, haiguse ägenemine ja/või haiguse tagajärg, v.a juhul, kui haigus on vahetult tingitud kindlustusjuhtumist. Kindlustatud isiku haigestumine ei ole kindlustusjuhtum ka olukorras, kus haigestumine ilmneb esmakordselt kindlustusperioodi kehtivuse ajal; putuka, ämbliku (sh puugi) piste või hammustus, sellest tekkinud haigus ja/või tagajärg; kindlustatud isiku hamba või hambaproteesi vigastus, v.a ravikulu hüvitise hüvitisliigis sätestatud tingimustel; psüühikahäire tekkimine, v.a juhul, kui psüühikahäire on tekkinud õnnetusjuhtumist põhjustatud peaaju traumaatilisest vigastusest; raseduse komplikatsioon või sünnitus või nendest tekkinud tüsistus; haigestumine HIV-i, AIDS-i, hepatiiti, teetanusse, marutaudi; selgrookumeruste muutuste tekkimine, siseorganite või ajuverejooks, alakeha- või kubemesong, v.a juhtudel, kui vigas- 5

6 tus on tingitud kindlustuskaitse ajal toimunud õnnetusjuhtumist; lülisamba lülidevaheliste ketaste kahjustused (nt diski prolaps); erinevad infektsioonid, sh kudede mikrotraumast tekkinud bakteriaalsed infektsioonid Kindlustusandjal on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui: kindlustusjuhtumi saabumist soodustas või selle tagajärge mõjutas kindlustatud isiku haigus (nt radikuliit, epilepsia, suhkruhaigus, infarkt, tasakaaluhäired, osteoporoos jne) või enne õnnetusjuhtumit tekkinud tervisekahjustus; Näide: Kindlustatud isikul tekib autoroolis epilepsiahoog, mistõttu sõiduk kaotab juhitavuse ja satub liiklusõnnetusse. Sellise liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi ei loeta kindlustustingimuste mõistes kindlustusjuhtumiks ja kindlustusandjal ei ole hüvitise maksmise kohustust kannatada saab kehaosa või meeleorgan, mis oli enne õnnetusjuhtumit kahjustunud, või on tegemist sama kehaosa korduva vigastusega. Vigastus on korduv, kui sama kehaosa on olnud kindlustusjuhtumile eelnenud 12 kuu jooksul eelnevalt vigastatud või kehaosa eelnev vigastus ei ole uue kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks täielikult paranenud. Korduvateks vigastusteks loetakse ka harjumuslikke nihestusi ja selle retsidiive; tavapärane paranemisaeg pikeneb mõjutatuna haigusest või tervisekahjustusest, mis ei ole tingitud õnnetusjuhtumist; kindlustatud isik ei järgi arsti poolt määratud või soovitatud ravi; kindlustatud isik rikub tööohutusnorme ja/või muid erinevaid ohutusnõudeid (nt pürotehnika tootjapoolsete ohutusnõuete rikkumine) Kindlustushüvitist ei maksta, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või selle toimumisele aitas kaasa: kindlustatud isiku olemine joobeseisundis, kui joobeseisundi ja õnnetusjuhtumi saabumise vahel võib eeldada põhjusliku seose olemasolu. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobena käsitatakse ka joobe tuvastamisest keeldumist ning joobeseisundi tekitamist õnnetusjuhtumi järgselt; kindlustatud isiku poolt joobeseisundis liiklusvahendi juhtimine või liiklusvahendi juhtimisõiguse üleandmine joobeseisundis või juhtimisõiguseta isikule; kindlustatud isiku töötamine riskiohtlikul ametikohal, v.a juhul, kui selles on kindlustusandjaga eelnevalt kokku lepitud. Kindlustustingimuste kohaselt on riskiohtlikud järgmised ametid: elukutseline sportlane, kiirabibrigaadi töötaja, politseinik ja muu korrakaitse töötaja, päästeameti töötaja, kaitseväelane, piirivalvur, inkassaator, allveetööline, kaevur, stjuardess ja stjuuard, õhusõiduki piloot, laevameeskonna liige, kaskadöör. Töötamiseks loetakse ka nimetatud ametikohtadel tööpraktikal osalemist või töötamist vabatahtlikuna (nt vabatahtlik päästja, abipolitseinik jne); mistahes meditsiiniline protseduur (sh operatsioon), v.a juhul, kui meditsiiniline protseduur on tingitud kindlustuskaitse ajal toimunud õnnetusjuhtumist; kindlustatud isiku riskiohtlik tegevus, milleks loetakse järgmist tegevust: mootorsõidukite võidu-, treening- või katsetussõit (sh mitteametlikud omaalgatuslikud sündmused), kus kindlustatud isik osaleb sõidukijuhina või kaassõitjana; ATV või mootorrattaga väljaspool teeliiklust sõitmine; igasugune kindlustatud isiku ekstreemne tegevus, mille käigus esineb tavapärasemalt kõrgem oht saada kehavigastus (nt benji- või langevarjuhüpete sooritamine, mootorita õhusõiduki, deltaplaani või muu mittejäigatiivalise õhusõiduki kasutamine, matkamine või viibimine kõrgemal kui 4500 m, matkamine ekstreemsetes oludes, koopauurimine, rekordi purustamise katsed jms tegevused ja harrastused); kindlustatud isiku või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt kindlustatud isiku elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetapp, enesetapukatse, kindlustatud isiku algatatud kaklus jms; kindlustatud isiku või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt süüteo toimepanemine; kindlustatud isiku või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine või mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta; kindlustatud isiku viibimine kaitseväeteenistuse tegevteenistuses ja mistahes sõjalistest õppustest ning tegevustest osavõtmine (sh Kaitseliidu tegevused); kindlustatud isiku viibimine kinnipidamisasutuses vahistatuna, arestialusena või kinnipeetavana; kindlustatud isiku viibimine õhusõidukil ja laeval, mis ei ole ette nähtud reisijate veoks. 14. TEGUTSEMINE ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL Kindlustatud isik on kohustatud õnnetusjuhtumi korral kindlustushüvitise saamiseks: pöörduma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul arsti poole; täitma arsti ettekirjutusi ning võtma kasutusele kõik abinõud paranemise soodustamiseks; vajaduse korral lubama kindlustusandja soovil usaldusarstil või muul kindlustusandja poolt määratud arstil teostada enda arstliku läbivaatuse; liiklusõnnetuse ja isikuvastase kuriteo korral pöörduma politsei poole Kindlustatud isik, kindlustusvõtja või soodustatud isik on kohustatud õnnetusjuhtumi korral kindlustushüvitise saamiseks: informeerima kindlustusandjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul toimunud õnnetusjuhtumist, esialgsest diagnoosist ja raviasutusest; andma koheselt õiget ja täielikku kindlustusandja poolt nõutavat asjassepuutuvat lisainformatsiooni Kindlustusandjale või kindlustusandja usaldusarstile tuleb võimaldada juurdepääs õnnetusjuhtumit puudutavale informatsioonile, sh kindlustatud isiku eelneva meditsiinilise seisundi kohta käivale teabele. Kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja on nõus õnnetusjuhtumi korral eelnimetatud informatsiooni töötlemisega kindlustusandja ja/või usaldusarsti poolt Kui kindlustatu, kindlustusvõtja või soodustatud isik ei täida punktis 14 nimetatud kohustusi ning sellistel rikkumistel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusele või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest või hüvitist vähendada. 15. KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE Kui sama õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib hüvitise saamiseks õigustatud isikul kindlustuslepingu alusel õigus mitmele erinevale kindlustushüvitise liigile (valurahahüvitis, päevaraha- 6

7 hüvitis, püsiva puude hüvitis, surmajuhtumihüvitis, ravikulu hüvitis), siis lähtutakse hüvitiste arvutamisel järgmistest põhimõtetest: esmajärjekorras makstakse valuraha- ja/või päevarahahüvitis, seejärel ravikulu ja püsiva puude hüvitis ja surmajuhtumihüvitis; püsiva puude hüvitist vähendatakse sama õnnetusjuhtumi tõttu makstud valuraha-, päevarahahüvitise ja ravikulu hüvitise võrra. Kui varem väljamakstud hüvitiste summa osutub püsiva puude hüvitisest suuremaks, siis juba makstud hüvitist tagasi ei nõuta. Kui püsiva puude hüvitis on välja makstud, siis ei maksta enam valuraha-, päevaraha- ja ravikulu hüvitist; surmajuhtumihüvitist ei vähendata sama õnnetusjuhtumi tõttu eelnevalt makstud kindlustushüvitise liikide võrra. Surmajuhtumihüvitise väljamaksmise järel ei tehta enam täiendavalt mistahes väljamakseid; kindlustusjuhtumi korral makstakse kindlustushüvitis välja 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate tõendite, dokumentide ja hüvitistaotluse esitamist või edastatakse nimetatud tähtaja möödumisel kindlustushüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise otsus; kindlustushüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide hankimisega seotud kulud kannab kindlustusvõtja, kindlustatud isik, tema seaduslik esindaja, soodustatud isik või muu hüvitise saamiseks õigustatud isik. Kindlustusandja poolt nõutud täiendava arstliku ekspertiisi kulud kannab kindlustusandja; kui raviga seonduv kulu, ravi, ravi pikkus (sh ajutise töövõimetuse pikkus) ja põhjendatus ei vasta õnnetusjuhtumist tulenevale diagnoosile, maksab kindlustusandja hüvitist vaid meditsiiniliselt põhjendatud ravi, raviaja ja ravikulu eest; kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita kindlustushüvitise taotlemiseks vajalikke dokumente, on kindlustusandjal õigus hüvitise maksmisest keelduda. 16. MUUDATUSTEST TEATAMISE KOHUSTUS Kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isik on kohustatud kirjalikult teatama kindlustusandjale kõigist temale teadaolevatest kindlustusriski suurendavatest asjaoludest ning informeerima kindlustusandjat esimesel võimalusel kindlustatud isiku ameti- ja/või tegevusala muutusest Kui kindlustusandja hinnangul on kindlustusrisk suurenenud, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul alates ajast, kui kindlustusandja sai teada riski suurenemisest. Eeldatakse, et kindlustusrisk on suurenenud, kui kindlustusandja viitab punkti 16.1 alusel saadud teabe põhjal nimetatud asjaolule Kui kindlustusvõtja soovib kindlustuslepingut mistahes põhjusel muuta, tuleb esitada kindlustusandjale asjakohane avaldus. Kindlustuslepingu muudatus loetakse jõustunuks ainult juhul, kui kindlustusandja nõustub kindlustuslepingu muutmisega ja väljastab kindlustusvõtjale muudetud kindlustuslepingu või kirjaliku teatise kindlustuslepingu muutmise kohta. Kui kindlustuslepingu muudatuse tõttu kindlustusmakse suureneb, jõustub muudatus üksnes tingimusel, et täiendav kindlustusmakse on nõuetekohaselt tasutud. 7

8 LISA 1. VALURAHA PROTSENDI MÄÄRAMISE TABEL Protsent Vigastuse piirkond Vigastuse kirjeldus 1% Arsti sekkumist vajavad kergemad vigastused sõltumata vigastuste arvust ja keha piirkonnast, arsti määratud ravi kestusega 6 kuni 30 päeva. haav(ad), mis ei vaja kirurgilist korrastust liigese nikastus ja venitus, lihase venitus põrutus I astme põletus kuni 10% kehapinnast lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta (ajuvapustus) 3% Pehmed koed: Märkus põletuste puhul: vigastuse suurus peab olema arsti kindlaks määratud ja fikseeritud vahetult pärast õnnetusjuhtumi toimumist. Nägemisorganid: II või suurema astme põletus 1-3% kehapinnast sõltumata haavade arvust, haavad kogupikkusega 2 cm kuni 9 cm, mis vajavad õmblemist silma trauma järgne konjunktiviit, keratiit, iridoksükliit, koorionretiniit ninaluu, otsmiku- ja ninakõrvalkoopa eesseina murd Hingamisorganid: ühe roide röntgenuuringuga tõendatud murd, iga järgneva roide murru korral täiendavalt 1% Lülisammas: ühe lüli rist- või ogajätke murd Sõrmed: ühe või mitme sõrmelülimurd ühel sõrmel, iga järgneva sõrme ühe või mitme lülimurru korral täiendavalt 1%. Painutaja- või sirutajakõõluse rebend või nihestus 1,5%. Randmeliiges: küünarluu pähiku nihestus Põlveliiges: põlveliigese operatsioonil tõestatud värske meniski rebend Hüppeliiges: vigastus, mis vajab fiksatsiooni 2 nädalat ja rohkem Pöid: ühe luu murd (v.a kand- ja kontsluu), nihestus 1,5% Varbad: Muud: Ühe või mitme varbalülimurd ühel varbal, iga järgneva varba ühe või mitme lülimurru korral täiendavalt 1%; üla- ja alajäsemete lihasrebendid äge juhuslik vingugaasimürgitus, maohammustus, elektritrauma haiglaraviga kuni 10 päeva 5% Pehmed koed: Nägemisorganid: Kuulmisorganid: Hingamisorganid: sõltumata haavade arvust, haavad kogupikkusega üle 10 cm, mis vajavad õmblemist silmakesti läbivad haavad, II-III järgu põletus (söövitus), hemoftalm ühe kuulmekile traumaatiline rebend rinnaku murd kõri, hingetoru (trahhea) vigastused Seedetrakt: Märkus: harjumuslikku nihestust ja selle sarna-, üla-, alalõualuu murd ühel luul, nihestus 2,5% retsidiive ei loeta kindlustusjuhtumiks. Lülisammas: õndraluu (sabaluu) murd, nihestus 2,5%? Aba- ja rangluu: aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar, sternoklavikulaarliiduse rebend: ühe luu murd, ühe liiduse rebend küünarliigese vigastus: küünar- või kodarluu murd liigeses, ühe luu nihestus 2,5%; luufragmentide (k.a epikondüluste) rebimismurd; luksatsioon küünarliigesest Küünarliiges, küünarvars: küünarliigese sidemete rebend küünarvarre luude ühe diafüüsi murd ühel luul Õlaliiges: õlaliigese luufragmentide ärarebimismurd, nihestus 2,5% Randmeliigese vigastused: luukillu (kildude) ärarebimismurd, tikkeljätke murrud, ühe luu murd, kodarluu murd tüüpilisest kohast (in loco typica Randme-, kämblaluude vigastused: ühe randme- või kämblaluu murd (v.a lodiluu) Vaagen ja puusaliiges: vaagna ühe luu murd puusaliigese luuliste fragmentide ärarebimismurd 8

9 Põlveliiges: Säär: Hüppeliiges: põlveliigese luuliste fragmentide ärarebimismurd, sääreluu epikondülite murd, pindluu pähiku murd, operatsioonil/uuringul tõestatud ristatisidemete rebend, rist- ja külgsidemete rebend sääreluude diafüüsi murd: pindluu murd, luufragmentide ärahoidmine ühe päksi murd, sääreluu-pindluu vahelise sündesmoosi rebend Pehmed koed: Märkus: vigastuse suurus peab olema arsti kindlaks määratud ja fikseeritud vahetult II või suurema astme põletus 4-10% kehapinnast pärast õnnetusjuhtumi toimumist. Lülisammas: lülisamba lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete murd 1-2 lülil, nihestus 3,5% Aba- ja rangluu: aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar-, sterno-klavikulaarliiduse rebend: kahe luu murd, murd koos liiduse rebendiga küünarvarre kahe luu murd, ühe luu hulgimurd Küünarliiges, küünarvars, õlavarreluu: küünar-ja kodarluu murd liigeses; mõlema luu nihestus 4% 7% õlavarre kakspealihase pika pea- ja distaalse kõõluse rebend Randmeliiges: kahe või enama luu murd randmeliigeses, kodarluu tüüpilise koha murd nihkumisega Randme-, kämblaluud: kahe ja enama luu murd lodiluu murd Põlveliiges: reie nelipealihase kõõluse rebend põlvekedra sideme rebend Hüppeliiges: kannakõõluse rebend bimalleolaarne murd, ühe päksi ja sääreluu serva murd Säär: sääreluu murd, pindluu hulgimurd Pöid: 2-3 luu murd, kontsluu murd äge juhuslik vingugaasimürgitus, maohammustus, elektritrauma haiglaravi kestvusega Muud: üle 10 päeva seljaaju põrutus 10% Pehmed koed: Märkus: vigastuse suurus peab olema arsti kindlaks määratud ja fikseeritud vahetult pärast õnnetusjuhtumi toimumist. Kolju vigastused: Nägemisorganid: Näoluustik: Märkus: harjumuslikku nihestust ja selle retsidiive ei loeta kindlustusjuhtumiks. Lülisammas: Aba- ja rangluu: Õlaliiges ja õlavarreluu: Märkus: harjumuslikku nihestust ja selle retsidiive ei loeta kindlustusjuhtumiks. Randmeliiges: Vaagen ja puusaliiges: Põlveliiges: Säär: Hüppeliiges: II või suurema astme põletus 11-15% kehapinnast ajupõrutus koljuvõlvi murd koljusisesed verevalumid (epiduraalne) orbita murd sarna-, üla-, alalõualuu murd mitmel luul, hulgimurd, nihestus 5% lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete murd 3-5 lülil, nihestus 5% ristluu murd aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar-, sterno-klavikulaarliiduse rebend: kahe liiduse rebend koos ühe luu murru, kahe luu murd koos ühe liiduse rebendiga õlaliigese vigastus: kahe luu murd, abaluumurd koos õlaliigese nihestusega, uuringutel tõestatud kõõluste ja/või liigesekapsli rebend, liigesenapa murd õlavarreluu murd distaalse metafüüsi osas õlavarreluu diafüüsi murd perilunaarne nihestus, randmeliigese sidemete vigastus vaagna kahe luu murd, ühe luu hulgimurd, ühe liiduse rebend puusaliigese isoleeritud pöörla(te) murd, liigesenapa murd puusaliigese nihestus põlvekedra, sääreluu põntadevahelise välja, põntade, sääreluu proksimaalse metafüüsi murd sääreluu- ja pindluu murd, sääreluu hulgimurd mõlema päksi ja sääreluu serva murd 9

10 Pöid: nelja ja enama luu murd kandluu murd 15% Pehmed koed: Märkus: vigastuse suurus peab olema arsti II või suurema astme põletus 16-20% kehapinnast kindlaks määratud ja fikseeritud vahetult pärast õnnetusjuhtumi toimumist. koljupõhimiku murd Kolju vigastused: koljusisesed verevalumid: subduraalne, ajusisene pähiku murd, kirurgilise või anatoomilise kaela murd Õlavarreluu: murd koos nihestusega Märkus: õlavarreluu ja -liigese harjumuslikke nihestusi ei loeta kindlustusjuhtumiks. hulgimurd killustunud hulgimurd õlaliigeses murd koos küünar- või/ja kodarluu murruga; Vaagen: kolme või enama vaagnaluu murd, kahe või enama liiduse rebend Põlveliiges: reieluu põnda (põntade) murd, sääre nihestus 7,5% Kolju vigastused: koljuvõlvi ja -põhimiku murd Lülisammas: lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete murd rohkem kui 6 lülil, nihestus 10% 20% Puusaliiges: reieluu pea, kaela, proksimaalse metafüüsi murd Reieluu: murd diafüüsi osas Põlveliiges: reieluu distaalse metafüüsi murd 25% Pehmed koed: Reieluu: Põlveliiges: II või suurema astme põletus üle 20% kehapinnast hulgimurd reieluu distaalse metafüüsi ja sääreluu proksimaalse metafüüsi või/ja pindluu pähiku murd 10

11 LISA 2. PÜSIVA PUUDE PROTSENDI MÄÄRAMISE TABEL Protsent püsiva puude hüvitislimiidist Käe puue primaarne sekundaarne 4. või 5. sõrme täielik kaotus sõrme täielik kaotus sõrme täielik kaotus sõrme kaotus 2 lüli võrra , 3., 4., 5. sõrme kaotus küüslüli võrra 5 3 pöidla täielik kaotus pöidla anküloos põhiliigesest pöidla küüslüli täielik kaotus või DIP liigesest anküloos 10 5 kõigi sõrmede või labakäe kaotus randmeliigese anküloos soodsas asendis randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis käe amputatsioon küünarvarre osast käe amputatsioon õlavarre osast või küünarliigesest käe amputatsioon õlaliigesest õlaliigese anküloos soodsas asendis õlaliigese anküloos ebasoodsas asendis küünarliigese anküloos soodsas asendis küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis mitteparanev õlavarre murd või ebaliiges, mis halvab õlavarrest funktsiooni mitteparanev küünarvarre luude murd või ebaliiges, mis halvab küünarvarrest funktsiooni õlavarre närvipõimiku vigastus, mis halvab täieliku käe funktsiooni õlavarre närvipõimiku vigastus, mis halvab osaliselt käe funktsiooni n. radialise läbilõige, küünarvarre tagumise külgmise rühma lihaste halvatuse n. medianuse läbilõige küünarvarre eesmise rühma lihaste halvatusega n. ulnarise läbilõige 7 3 * Perifeerse närvide vigastus objektiviseeritakse ENMG uuringuga Jala puue jala amputatsioon puusaliigesest 70 jala amputatsioon reie osast 60 jala amputatsioon põlveliigesest 50 jala amputatsioon säärest (ka hüppeliigese tasapinnast) 45 labajala amputatsioon tarsaalluude tasapinnast 35 labajala amputatsioon metatarsaalluude tasapinnast 30 kõikide varvaste amputatsioon põhiliigesest alates 25 suure varba amputatsioon põhiliigesest alates 10 ühe varba (mitte suure varba) amputatsioon põhiliigesest alates 3 puusaliigese anküloos 40 põlveliigese anküloos 30 hüppeliigese anküloos 25 hüppeliigese liikuvus kuni 15 kraadi 10 madaldunud kand pärast kandluu murdu 10 reieluu defektiga mitteparanev murd või ebaliiges, mis ei võimalda jalale keharaskust kanda 60 kederluu murru järgne seisund, mille tõttu põlvest jala painutus võimalik alla 15 kraadi 20 jala lühenemine trauma tõttu kuni 3 cm 10 jala lühenemine trauma tõttu enam kui 3 cm 20 jala lühenemine trauma tõttu enam kui 5 cm 30 alajäseme täielik halvatus närvi vigastuse tõttu 60 n. femoralise läbilõige reie eesmise rühma lihaste halvatusega 20 n. ischiadicuse läbilõige reie tagumise rühma lihaste halvatusega 30 n. tibialise läbilõige sääre tagumise rühma lihaste halvatusega 20 n. peroneuse läbilõige sääre eesmise lihasrühma halvatusega 15 * Perifeerse närvide vigastus objektiviseeritakse ENMG uuringuga 11

12 Protsent püsiva puude hüvitislimiidist Seedetrakti puue primaarne sekundaarne alalõualuu kaotus 100 keele amputatsioon kuni 1/2 ulatuses 15 keele amputatsioon üle 1/2 ulatuses 30 söögitoru ahenemus (läbitav vaid vedelale toidule) 40 söögitoru läbimatus (gastrostoom toitmiseks) 60 soolte vigastus, mis tingib püsiva stoomi 70 trauma tulemusel saadud lühikese soole sündroom 85 maksa vigastusest tingitud maksakoe kaotus vähemalt 1/2 osas 15 põrna kaotus 8 kõhunäärme traumast näärme puudulikkus (1. tüübi diabeet) 75 Hingamiselundite puue ühe kopsu kaotus, mis põhjustab hingamispuudulikkuse 35 kopsu osaline kaotus, mis põhjustab hingamispuudulikkuse 20 kõri või trahhea ahenemine, mis nõuab aastas korduvaid uuringuid ja manipulatsioone 20 Eritus ja suguorganite puue ühe neeru eemaldamine 10 neerude puudulikkus, mis nõuab neerude asendusravi 75 kuseteede läbimatus, mis nõuab püsivat stoomi 70 kuseteede ahenemine, mis nõuab sagedasi eriarsti visiite ja protseduure 25 traumast tingitud kusepidamatus, mis tingib hügieenivahendite pidevat kasutamist 45 põie mahu vähenemine enam kui 2/3 10 suguti ja munandite kaotus 50 emaka kaotus alla 40 a vanusel 50 kõikide munajuhade ja munasarjade kaotus 30 mõlema munandi või osaliselt suguti kaotus 30 Lülisamba kaelaosa puue kaelalülide liikumatus trauma või luumurru stabiliseerimise tulemusel 25 Närvisüsteemi puue apalliline seisund 100 pea- või seljaaju vigastusest tingitud: monoparees kuni hemi-, paraparees kuni 100 tetraparees 100 kraniaalnärvi halvatus 10 * Hinnang halvatuse ulatusele ja sügavusele antakse närviarstide poolt tunnustatud SSS skaala ja ENMG uuringu alusel Nägemise puue ühe silma akommodatsiooni halvatus 15 kahelinägemine 10 hemianopsia vähemalt 50% 10 ühe silma nägemise täielik kaotus, mida ei ole võimalik taastada 50 Kuulmise puue ühe kõrva täielik kurtus 30 mõlemast kõrvast täielik kurtus 50 väliskõrva kaotus 10 Näokolju vigastus, mis jätab püsiva välise defekti 15 12

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE

TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks   TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE2 20191 Vaata lisaks www.tele2.ee TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE2 20191 1 Tele2 seadmekindlustuse tingimused TH-TELE2 20191 TINGIMUSTE KASUTAMINE 1.

Rohkem

Reisikindlustuse tingimused RK Kehtivad alates

Reisikindlustuse tingimused RK Kehtivad alates Reisikindlustuse tingimused RK101-2019 Kehtivad alates 19.02.2019 Reisikindlustuse tingimused RK101-2019 Kehtivad alates 19.02.2019 Sisukord 1. Üldised mõisted lk 3 2. Kindlustuskaitse lk 4 2.1. Meditsiiniabikindlustus

Rohkem

Dokument

Dokument KINDLUSTUSTEENUSE HEA TAVA Kindlustusteenuse hea tava kirjeldab põhimõtteid, mida kindlustusandjad kliendisuhetes järgivad. Hea tava on abiks kliendile ja kolmandatele isikutele kindlustusandja tegevuse

Rohkem

VEOS Ifi veosekindlustuse üldtingimused TC Helista meile numbril või vaata lisaks VEOSEKINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED TC

VEOS Ifi veosekindlustuse üldtingimused TC Helista meile numbril või vaata lisaks   VEOSEKINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED TC VEOS Ifi veosekindlustuse üldtingimused TC-20181 Helista meile numbril 777 1211 või vaata lisaks www.if.ee VEOSEKINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED TC-20181 1 SISUKORD TINGIMUSTE KASUTAMINE... 3 KINDLUSTATUD ISIKUD...

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

arst2

arst2 Erialane tsiviilvastutuskindlustus Tallinna Arstide Liidu liikmetele Tallinna Arstide Liidu (edaspidi TAL) juhatus informeerib TAL liikmeid selles, et 24.09.2002. a kirjutati ERGO Kindlustuse AS ja Tallinna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

REIS Ifi reisikindlustuse tingimused TT Helista meile numbril või vaata lisaks REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED TT

REIS Ifi reisikindlustuse tingimused TT Helista meile numbril või vaata lisaks   REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED TT REIS Ifi reisikindlustuse tingimused TT-20191 Helista meile numbril 777 1211 või vaata lisaks www.if.ee REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED TT-20191 1 SISUKORD KINDLUSTUSSUMMADE TABEL... 3 LEPINGUGA SEOTUD ISIKUD...

Rohkem

LEMMIKLOOM Ifi lemmikloomakindlustuse tingimused TKK Helista meile numbril või vaata lisaks IFI LEMMIKLOOMAKINDLUSTUSE TINGIM

LEMMIKLOOM Ifi lemmikloomakindlustuse tingimused TKK Helista meile numbril või vaata lisaks   IFI LEMMIKLOOMAKINDLUSTUSE TINGIM LEMMIKLOOM Ifi lemmikloomakindlustuse tingimused TKK-20191 Helista meile numbril 777 1211 või vaata lisaks www.if.ee IFI LEMMIKLOOMAKINDLUSTUSE TINGIMUSED TKK-20191 1 Ifi lemmikloomakindlustuse tingimused

Rohkem

EHITUSMASINATE JA -SEADMETE KINDLUSTUSE TINGIMUSED

EHITUSMASINATE JA -SEADMETE KINDLUSTUSE TINGIMUSED EHITUSMASINATE JA -SEADMETE KINDLUSTUSE TINGIMUSED Käesolevaid ehitusmasinate ja -seadmete kindlustuse tingimusi kohaldatakse ADB Gjensidige Eesti filiaalis sõlmitud kindlustuslepingute suhtes, milles

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Seesam_soidukikindlustus.indd

Seesam_soidukikindlustus.indd SEESAMI SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED 1/2018 (Kehtivad alates 01.02.2018) SISUKORD KINDLUSTATUD ESE 2 Sõiduautode ja väikeveokite erimaksega osad 2 KINDLUSTUSTERRITOORIUM 3 KINDLUSTATAVAD RISKID JA KINDLUSTUSJUHTUM

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Ehitaja Koguriskikindlustuse tingimused 2005 CAR Gjensidige

Ehitaja Koguriskikindlustuse tingimused 2005 CAR Gjensidige EHITAJA KOGURISKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED TR101 2005 Käesolevaid ehitaja koguriskikindlustuse tingimusi kohaldatakse AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalis sõlmitud kindlustuslepingute suhtes, milles kindlustusobjektiks

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

KELIONIŲ DRAUDIMO TAISYKLĖS

KELIONIŲ DRAUDIMO TAISYKLĖS ELISA EESTI REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED 1. TINGIMUSTES KASUTATAVAD MÕISTED 1.1. Kindlustatud isik Elisa Eesti ASi (registrikood 10178070) pakutavate mobiilsideteenuste tarbija, täpsemalt eraklient, kelle

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on Miks tekib Ravi ja harjutused

LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on Miks tekib Ravi ja harjutused LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on Miks tekib Ravi ja harjutused MIS SEE ON Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluse põletik. Kõõlus jätkub

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

TK EST Sõidukikindlustuse tingimused-P&C.indd

TK EST Sõidukikindlustuse tingimused-P&C.indd Sõidukikindlustuse tingimused TK-20111-EST IF P&C INSURANCE AS. ÄRIREGISTRI KOOD 10100168 Tingimuste kohaldamine 1. Sõidukikindlustuse tingimusi kohaldatakse sõidukite ja töömasinate kindlustamisel koos

Rohkem

Polümedel-M

Polümedel-M Polümedel-M Polümedel-M kujutab endast Polümedeli ja ferromagnetite sümbioosi. Polümeerne materjal (lavsaan) ühendatakse ferritoovsete osakestega. Saadud kilet töödeldakse alguses spetsiaalsete seadmete

Rohkem

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus Üldtingimused Kehtivad alates Tingimustest saate ülevaate elukindlustuse üldistest põhimõtetest ning mõis

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus Üldtingimused Kehtivad alates Tingimustest saate ülevaate elukindlustuse üldistest põhimõtetest ning mõis AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus Üldtingimused Kehtivad alates 01.10.2018 Tingimustest saate ülevaate elukindlustuse üldistest põhimõtetest ning mõistetest, mida kindlustamisel kasutatakse. Palun varuge

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Ehitusmasinate kindlustuse tingimused

Ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018 Käesolev dokument moodustab ühe osa AB Lietuvos draudimas Eesti filiaaliga (edaspidi PZU ) sõlmitud kindlustuslepingust, milles kindlustatud ese on ehitusmasin koos lisaseadmetega. Siin reguleerimata

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on? Miks tekib? Ravi ja harjutused

LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on? Miks tekib? Ravi ja harjutused LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on? Miks tekib? Ravi ja harjutused MIS SEE ON? Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluse põletik. Kõõlus jätkub

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Reisikindlustuse tingimused RK Kehtivad alates

Reisikindlustuse tingimused RK Kehtivad alates Reisikindlustuse tingimused RK112-2016 Kehtivad alates 01.11.2016 Reisikindlustuse tingimused RK112-2016 Kehtivad alates 01.11.2016 Sisukord 1. Üldised mõisted lk 3 2. Meditsiiniabikindlustus lk 4 3. Õnnetusjuhtumikindlustus

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ksenia Sidorova Alajäseme amputatsiooni järgne taastusravi Rehabilitation after lower-limb amp

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ksenia Sidorova Alajäseme amputatsiooni järgne taastusravi Rehabilitation after lower-limb amp TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ksenia Sidorova Alajäseme amputatsiooni järgne taastusravi Rehabilitation after lower-limb amputation Bakalaureusetöö Füsioteraapia õppekava Juhendaja:

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015 TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul

Rohkem

(Microsoft Word - Gjensidige s\365idukikindlustuse tingimused SK , kehtivad alates )

(Microsoft Word - Gjensidige s\365idukikindlustuse tingimused SK , kehtivad alates ) SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED SK101 2015 Sõidukikindlustuse tingimusi kohaldatakse kindlustusandja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga (edaspidi Gjensidige) sõlmitud kindlustuslepingute suhtes, milles

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Ehitusriskide kindlustamine Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL Alar Urm Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL Mai 2013 Päevakava 9.30 9.55 Registreerimine ja hommikukohv 9.55 10.00 Seminari

Rohkem

(Microsoft Word - K\344esolev kokkuv\365te on koostatud AS SEB \334hisliisingu Kindlustusmaakler.doc)

(Microsoft Word - K\344esolev kokkuv\365te on koostatud AS SEB \334hisliisingu Kindlustusmaakler.doc) Käesolev kokkuvõte on koostatud AS-i SEB Kindlustusmaakler (edaspidi nimetatud: kindlustusmaakler) poolt vastavalt kindlustustegevuse seaduse 141 lg 1 punktidele 8 ja 9 ning see hõlmab järgmiste kindlustusandjate

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Nele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad

Nele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad Nele Parrest Teie 10.03.2014 nr 7-9/131500/1401100 Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie 29.04.2014 nr 1.2-5/769-14-1 15193 TALLINN Seisukohad Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku kontrollkäigu

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Reumayhendus_Jalgadele_REPRO_2010_CS4_UUS.indd

Reumayhendus_Jalgadele_REPRO_2010_CS4_UUS.indd Omal jõul HARJUTUSED alajäsemetele TALLINNA REUMAÜHENDUS 2010 Igale inimesele on antud üks kord olla noor, kuid ta ise valib aja selle jaoks Omal jõul on võimlemisharjutuste komplekt reumatoloogilistele

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

SAMPO ÜLDTINGIMUSED

SAMPO ÜLDTINGIMUSED SCANIA FINANS AB EESTI FILIAALI KASUTUSRENDI-LE- PINGU ÜLDTINGIMUSED Tallinnas, 25.05.2018. Käesolev liisinguleping (Leping) on sõlmitud Lepingu esilehel toodud päeval ja aastal Liisinguvõtja ja Liisinguandja

Rohkem

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks

Rohkem

Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale

Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale kättesaadavaks enne SRK lepingu sõlmimist. Üldtingimused

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

TÖÖKORRALDUSE REEGLID KINNITATUD H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli direktori 26.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69 H. ELLERI NIM. TARTU MUUSIKAKOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID 1. Üldsätted. 1.1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid)

Rohkem

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, registrikood 90005872 (edaspidi

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööoh

EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööoh EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

SAF 6.0

SAF 6.0 SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade

Rohkem

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 17.09.2012 nr 12.2-1/13528 15006 Tallinn Meie: 22.02.2013.a nr 5-1-4/12-0010-146 Edastatud elektrooniliselt e-posti aadressile madli.juhani@fin.ee

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Veosekindlustuse üldtingimused TC if p&c insuranse as. äriregistri kood Kindlustusobjekt 1. Kindlustusobjektiks on veos, so transpordit

Veosekindlustuse üldtingimused TC if p&c insuranse as. äriregistri kood Kindlustusobjekt 1. Kindlustusobjektiks on veos, so transpordit Veosekindlustuse üldtingimused TC 20031 if p&c insuranse as. äriregistri kood 10100168 Kindlustusobjekt 1. Kindlustusobjektiks on veos, so transporditavad kaubad, näituse või messi eksponaadid või muud

Rohkem

Sotsiaalkindlustusõigused Leedu

Sotsiaalkindlustusõigused Leedu Sotsiaalkindlustusõigused Leedu Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.

Rohkem