Kohtla-Järve Tammiku Põhikool Sisehindamise aruanne perioodil Kohtla-Järve 2015
|
|
- Tõnu Mändla
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kohtla-Järve Tammiku Põhikool Sisehindamise aruanne perioodil Kohtla-Järve 2015
2 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU PÕHIKOOL 1.1. Juht Valentina Kutuzova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg 1.3.Koolipidaja, tema aadress Puru tee 38, Kohtla-Järve, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Keskallee 19, Kohtla-Järve 1.4. Laste/õpilaste arv 535 (seisuga a.) 1.5. Personali arv 103 (58 inimest on seotud õppetöö-kasvatusliku protsessiga) 1.6. Pedagoogilise personali arv Sisehindamise periood 2012/ /2015 õa 2. a) Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära Tammiku Põhikool asutati aasta septembris ning kool asub Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas aastani oli kooli nimetus Kohtla- Järve 18. Keskkool aastal nimetati ümber Tammiku Gümnaasiumiks. Alates kool töötab Põhikoolina ja kannab nime Kohtla-Järve Tammiku Põhikool. Kohtla-Järve Tammiku Põhikool on munitsipaalõppeasutus. Koolis õpib 535 õpilast. Klassikomplekte on 27. Kooli õppekeel on vene keel liitus kool hilise keelekümblusprogrammiga, mis edukalt tegutseb ja areneb koolis tänapäevani. See tähendab, et osaline eestikeelne aineõpe algab 6.klassist, kus lisaks kohustuslikele ainetele õpetatakse eesti keeles veel mitmeid aineid. Koolil on oma lipp, logo, hümn, kiituskiri. Tammiku Põhikooli õpetajad ja õpilased osalevad edukalt projektide kirjutamises ja projektitöös üle 20 aasta. Projektitöö peamised suunad on rahvusvahelised vahetusprogrammid, rahvusvahelised virtuaalprojektid, kooliprojektid infotehnoloogia kasutamisega, e-kool, integratsiooni- ja keeleprojektid, kasvatussisulised projektid, programm Erasmus, Etwinning, Ettevõtlik kool jt. Tänu projektidele arenevad õpilased mitmekülgselt, on motiveeritud hästi õppima, toimub õpilasvahetus. Kasvatusliku töö oluliseks osaks koolis on kooli traditsioonide kinnistamine, säilitamine ja arendamine. Koolis töötab õpilasomavalitsus (parlament), mis soodustab sotsiaalselt aktiivse isiksuse arengut. Õpilasomavalitsus õpetab õpilastele eesmärkide püstitamist, tegevuste planeerimist, analüüsi ja eneseanalüüsi, kontrolli ja enesekontrolli, kujundades nii isiksuse kasvu põhialuseid. b) Õppeasutuse arengukava eesmärgid (2013/ /2015) Kooli mission Tammiku Põhikooli kõigi töötajate missioon on luua kõigile võrdsete võimalustega kool (adaptiivne) Adaptiiivne kool kool kus õpivad erinevate võimetega lapsed (tavalapsed, andekad, parandus- ja kasvatusõpet vajavad lapsed) Kooli üheks olulisemaks aspektiks on luua tingimused, mis soodustaksid iga õpilase individuaalsete võimete arendamist, vabadust, suhtlemist ja kõigi osapoolte koostööd, psühholoogilist turvalisust, loovust, õpimotivatsiooni jt tegevusi. Kooli iga töötaja eesmärk on kasvatada ja arendada isiksust, kes suhtub austavalt kaasinimestesse, austab nende õigusi ja väärtushinnanguid oskab ja soovib teha konstruktiivset koostööd 2
3 austab ja järgib seadusi tunnetab end ühiskonnaliikmena, riigi kodanikuna, eurooplasena ja maailmakodanikuna tunneb ja austab oma rahva kultuuripärandit, suhtub austavalt teiste rahvaste kultuuri hoiab loodust usub endasse, käitub väärikalt ja enesekriitiliselt oma tegevuses ja valikutes juhindub eetilistest põhimõtetest: elu on püha, väärtustab au- ja õiglustunnet peab kinni tervislikest eluviisidest omab selliseid teadmisi ja oskusi, mille abil suudab luua materiaalseid ja kultuuriväärtusi ning saavutada väärika koha ühiskonnas Visioon Visioon loob nägemuse kogu kooli personalile, millisteks me saame, kui oleme kooli missiooni täitnud. õppetöö tase on selline, et õpilane saab kvaliteetsed teadmised õppekava raames, sh riigikeele ja Euroopa keelte õppimises ja on konkurentsivõimelised tööturul on loodud tingimused loominguliselt vaba inimese kasvatamiseks, kes elab kooskõlas iseenda ja muu maailmaga, võib positiivselt mõjutada protsesse ja kohaneda toimuvate muutustega toetatakse õpilase arengut enam pööratakse tähelepanu andekate laste arendamisele õpilased suhtuvad positiivselt maailma ja endasse tundides ja tunnivälistes tegevustes kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja pedagoogilisi võtteid Arengukava eesmärgid Eestvedamine ja juhtimine Eestvedamine 1. Protsesside juhtimine lähtuvalt eesmärkidest. 2. Dokumentatsiooni uuendamine seoses kooli reorganiseerimisega. Strateegiline juhtimine 1.Kooli tegevuses juhindutakse arengukavast. 2.Uue arengukava ja kooli üldtööplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest. 3.Uute meetodite otsing sisehindamise korraldamiseks Personalijuhtimine Personalivajaduse hindamine 1. Nõuda pedagoogidelt keeleseaduse täitmist. 2. Pakkuda pedagoogidele võimalusi täiendava hariduse omandamiseks. Personali värbamine 1. Vastava kvalifikatsiooniga õpetajate leidmine. Personali kaasamine ja toetamine 1. Töötingimuste parandamine töökohtadel ja tervisenõute järgimine. 2. Koolitöötajate töörõõmu tagamine. Personali arendamine 1. Personali ümberõpe vastavalt kooli vajadusele. 2. Kaadri ettevalmistamine eestikeelseks aineõppeks (ainealased eesti keele kursused). 3. IT-alaste kursuste korraldamine (uued võimalused- teadmiste avardamine ja süvendamine). Personali hindamine ja motiveerimine 1.Stimuleerida pedagoogide tööd (rahaline tunnustamine, aukirjad, arendavad väljasõidud, kursused 3
4 välismaal). 2.Süstemaatiliselt viia läbi kollektiivi töö hindamist saades tagasisidet õpilaste ja vanemate poolt. 3.Välja töötada uued õpetaja töö hindamiskriteeriumid. Koostöö huvigruppidega Koostöö kavandamine 1. Koostöö kavandamine huvirühmadega lähtudes üldtööplaanist ja arengukavast. Huvigruppide kaasamine 1. Laiendada koostöövõimalusi huvirühmadega. 2. Leida uusi eesti koole koostööks. 3. Arendada, hoida ja säilitada kooli traditsioone. 4. Kaasata kooli tegevustesse vanemaid. 5. Toetada projektitööd. Huvigruppidega koostöö hindamine 1. Viia läbi küsitlused kõigis huvigruppides (hoolekogu, partnerid jt). Ressursside juhtimine Eelarveliste ressursside juhtimine 1. Vahendite ratsionaalne kasutamine vastavalt arengukava prioriteetidele ja võimalustele. Materiaal-tehnilise baasi arendamine 1. Materiaalse baasi uuendamine vastavalt põhikooli vajadustele ja võimalustele. 2. Füüsilise õpikeskkonna vastavusse viimine RÕK-ga. Inforessursside juhtimine 1. Kaasajastada ja täiustada kooli infosüsteemi. 2. Uuendada kooli kodulehte. Säästlik majandamine ja keskkonnahoid 1. Järgida säästva majandamise põhimõtteid. Õppe- ja kasvatusprotsess Õpilase areng 1. Arendada välja süsteem tööks andekate lastega. 2. Abi hariduslike erivajadustega lastele. 3. Avada uusi keelekümblusklasse. 4. Luua koolisisene süsteem eestikeelseks aineõpeks. Õppekava 1. Viia õppe- ja kasvatustegevus ning kooli õppekavad kooskõlla RÕK-ga. 2. Süstemaatiline töö õppekava ja ainekavadega. 3. Jälgida ja kontrollida planeerimise vastavust ja õppekava koostamist klassile, grupile, üksikutele õpilastele. Õppekorraldus ja õppemeetodid 1. Rakendada diferentseeritud lähenemist õpetamisel. 2. Kutsesuunitlustöö rakendumine, et aidata lõpetajatel elukutset valida. 3. Tegevuskava koostamine tööks andekate lastega erinevate meetodite kaudu. 4. IT kasutamise kvaliteedi tõstmisel. Väärtused ja eetika 1. Viia vastavusse õpetajate nõudmised ja vanemate ootused. 4
5 2. Kõigi õppijate edu tunnustamine. 3. Lugupidava suhtumise kasvatamine inimestesse. 4. Õpilaste korrarikkumiste karistussüsteemi uuendamine. 3. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus Sisehindamise eesmärk Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on täita kooli missioon, tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Saada tagasisidet tööst ja kooli arengust erinevatelt asjast huvitatud rühmadelt. Sisehindamise hindamise objektid: Hinnatakse kooli kõiki tegevusvaldkondi. Eriti neid, kus sisehindamise käigus on avastatud nõrgad kohad ning mis vajavad parandamist. Hindamiskriteeriumid: Eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine, õppe- ja kasvatusprotsess. Kooli sisehindamise läbiviimiseks kasutatakse järgmisi metoodikaid: SWOT-analüüs iga valdkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsimiseks eelnevalt kogutud andmete põhjal; õppeasutuse dokumentatsiooni sisuline analüüs; tundide, õppe- ja kasvatustegevuse ning ürituste, õpilastööde vaatlemine ja analüüsimine; küsitluste korraldamine; õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventari ülevaatus; riikliku statistilise ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste, edasiõppijate osakaalu ja muu i analüüs. Sisehindamise tulemuste esitamise vorm: Sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise analüütilise aruandena. Korraldus, ajakava ja osalejate vastutus: Sisehindamise läbiviimise aja ja küsimuste ringi määrab kooli direktor käskkirjaga, milles ta kinnitab sisehindamise kava, sisehindamise aruande esitamise kuupäeva, määrab sisehindamist teostavad isikud ja nende vastutuse, kaasates vajadusel eksperte. Sisehindamise aeg planeeritakse õppeaasta alguses kooli üldtööplaanis. Kõiki kooli töötajaid teavitatakse kooli direktori rakenduskäskkirjade kaudu sellest, millal ja mida kooli töötajatelt oodatakse seoses kavandatava sisehindamisega. 5
6 Eestvedamine ja juhtimine eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine Analüüs. Eesmärgid arengukavast: Eestvedamine 1. Protsesside juhtimine lähtuvalt eesmärkidest. 2. Dokumentatsiooni uuendamine seoses kooli reorganiseerimisega. Strateegiline juhtimine 1.Kooli tegevuses juhindutakse arengukavast. 2.Uue arengukava ja kooli üldtööplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest. 3.Uute meetodite otsing sisehindamise korraldamiseks Tegevused ja tulemused eesmärkide realiseerimiseks Koolis on töökas, arukas ja usaldusväärne juhtkond, kuhu kuuluvad koolijuht, õppealajuhataja, arendusjuht, direktori asetäitja majanduse alal, huvijuht, infojuht, personalijuht ja sekretär. Koolil on hinnataval perioodil kinnitatud arengukava, milles on selged eesmärgid, põhiväärtused, missioon ja visioon, mis on keskendunud õpilastele. Üldtööplaanil on seos arengukava, õppekava ja töökavadega, nende dokumentide koostamisel juhindutakse strateegilistest põhieesmärkidest ja tegevuste osas kirjeldatakse nende eesmärkide saavutamise teed Koolidirektor Valentina Kutuzova on hinnatud koolijuht ja vanempedagoog, kes tulemuslikult töötab kooli direktorina juba üle 20 aasta, õpetab ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Kooli direktor on tunnustatud maakondlikul tasandil. Ta on aasta õppeasutuse juht 2014a. Direktori juhtimisel aastal sai kool põhikooli staatuse. Põhjuseks oli õpilaste arvu langus ja linna koolivõrgu optimeerimine. Kooli staatuse muutmisega vastavad koolidokumendid on korrigeeritud ja uuendatud. Kooli e- leheküljel võib näha tähtsamaid koolidokumente, mis on vastavusse viidud põhikooli-ja gümnaasiumiseadusega: Tammiku põhikooli õppekava üldosa, Tammiku Põhikooli põhimäärus, Tammiku Põhikooli arengukava, Kooli vastuvõtmise kord, Tammiku Põhikooli sisehindamise kord, Hoolekogu, Õppenõukogu otsused, Õppekorraldus hariduslike erivajadustega õpilastele Kohtla-Järve Tammiku Põhikoolis, dokumendiregister Üldtööplaani koostamisele kaasatakse kogu kollektiiv.õppeaasta algul tutvustatakse kogu kollektiivile kooli üldtööplaani. Üldtööplaan hõivab kõiki kooli tegevusvaldkondi. Üldtööplaan on arengukava eesmärkidega kooskõlas. (alus: SWOT-analüüs ja õppenõukogu protokollid) Tähtajaliselt ja korrektselt on koostatud kõik kooli tööplaanid. (alus: sisekorrakontroll) Tööülesannete jagamisel arvestatakse töötajate võimalustega. (alus: personali küsitlus töökeskkonna rahulolust) Kooli ainekomisjonide töö on kooskõlastatud omavahel. (alus: SWOT-analüüs ja koolisisene kontroll) Direktori juhendamisel tegutseb koolis kaks töörühma: Initsiatiivrühm, mis tegeleb kooli arenguga. Initsiatiivrühma liikmed on juhtkonna esindajad, õpetajad, vanemate esindajad, õpilaste esindajad. Kooli kriisikomisjon. Igal aastal viiakse koolis läbi evakuatsiooniõppus ning iga õppeaasta algul tehakse õpetajatele kriisikomisjoni poolt nn meeldetuletus kursus, kuidas kriisisituatsioonis käituda Koolis tegutsevad ka töörühmad: а) andekate lastega koolisüsteemi arendamine; b) õppeainete õpetamine eesti keeles; c) HEV-komisjon. Nõupidamised ja koosolekud koolis on alati sisukad ja aktuaalsed. (alus: SWOT-analüüs) 6
7 Viiakse läbi elektroonilisi õppenõukogusid. Iga õppenõukogu liige võib vabalt avaldada oma arvamust koolis toimuva kohta (alus: personali küsitlus töökeskkonna rahulolust) Sisehindamisel on kasutusele võetud haridusministeeriumi poolt soovituslik sisehindamise struktuur. Aastal töötas kooli pedagoogiline kollektiiv õppekava uuendamisega. Tugevused: 1.Kooli juhtkond tegeleb pidevalt ja süsteemselt arengu planeerimisega. (alus: SWOT-analüüs) 2.Kooli juhtkond toetab ja tunnustab huvigruppide aktiivsust parendus-ja arengutegevuses osalemisel. (alus: SWOT-analüüs ja personali küsitlus töökeskkonna rahulolust) 3.Kooli juhtkond on avatud suhtlemisele ja koostööle (alus: õpetajate enaseanalüüsid) 4.Kooli juhtkond jagab personaliga koolituste ja konverentside teadmisi ja kogemusi. Parendusvaldkonnad: 1.Innustada ja kaasata kogu kooli kollektiivi aktiivselt osa võtma kooli arendus tegevuses.( Mõned kollektiivi liikmed tunnevad end eemal olevatena tähtsate otsuste vastuvõtmisest. (alus: SWOT-analüüs)) 2. Uuendada ja kinnitada arengukava aastateks Personalijuhtimine personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika Analüüs Eesmärgid arengukavast: 1. Nõuda pedagoogidelt keeleseaduse täitmist. 2. Pakkuda pedagoogidele võimalusi täiendava hariduse omandamiseks. Personali värbamine 1. Vastava kvalifikatsiooniga õpetajate leidmine. Personali kaasamine ja toetamine 1. Töötingimuste parandamine töökohtadel ja tervisenõute vastavuse järgimine. 2. Koolitöötajatele töörõõmu tagamine. Personali arendamine 1. Personali ümberõpe vastavalt kooli vajadusele. 2. Kaadri ettevalmistamine eestikeelseks aineõppeks (ainealased eesti keele kursused). 3. IT-alaste kursuste korraldamine (uued võimalused- teadmise avardamine ja süvendamine). Tegevused ja tulemused: Pedagoogid on huvitatud eesti keele õppimisest ja võtavad kursustest aktiivselt osa. (alus: õpetajate eneseanalüüsid) Perioodil viis õpetajat tõstsid oma eesti keele taset ja said uued keeleoskustaseme tunnistused. Perioodil kaheksa õpetajat täiendasid ennast eripedagoogika alasel koolitusel (160 ak.t või 320 ak.t) Koolis töötavad kõik vajalikud HEV-tugisüsteemi spetsialistid: logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tugiõpetaja. 7
8 Kooli tuli kaks noort õpetajat, kellel on olemas vastav kvalifikatsioon eesti keele oskuses. Süstemaatililelt viiakse läbi erialaseid täiend- ja tasemekoolitusi. Sisehindamise perioodil on korraldatud mitmeid IT-alaseid kursusi. Nende hulgas Erivajadustega õpe ja IKT ning Digialgus: Infotehnoloogia ja koostöö. Igal aastal selgitakse välja õpetajete vajadus kursuste ja koolituse järele (alus: õpetajate eneseanalüüsid). Vastavalt soovile ja vajadusele on piisavalt koolitusi ja võimalusi enesetäiendamiseks. (Kõik õpetajad on läbinud 160 tundi koolitust 5 aasta jooksul.) Eriti kasulikud ja huvitavad olid õpetajate arvates järgmised kursused: o Väärtused ja pädevused õppekavas ning õppeprotsessis. (läbiviija:tartu Ülikooli Narva Kolledž) o Loovtööde ja uurimistööde kirjutamine teemal Tuntud Eestimaa kohad.(läbiviija: OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus) o Andekas laps. Andeka lapse töötamise iseloomustus, eripärad, printsiibid ja meetodid. Andekuse liigid. Andekuse kontseptsioon. (läbiviija: Tartu Ülikooli Narva Kolledž) o Mitteformaalse tunni läbiviimine.õuesõpe.muuseumiõpe. (läbiviija: OÜ Eterna koolituskeskus) o Koos- ja meeskonnatöö koolis andekate õpilaste arengu toetamiseks. (läbiviija: OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus) o Erivajadustega õpilaste õpe ja IKT.( (läbiviija: HITSA) o Individuaalse lähenemise põhimõtted. Eduka õppetunni saladus -psühholoogilised võtted ja meetodid. (läbiviija: OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus) o Ainekavade uuendamine. Kooli õppekava kaasajastamine. (läbiviija: OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus) o Esmaabi täiendõpe. (läbiviija: OÜ Eterna kolituskeskus) o Keskkond kui lapse õpik. (läbiviija: OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus) Pedagoogid on viimasel aastal kirjutanud eneseanalüüsi uue struktuuri järgi, mis on muutunud lihtsamaks ja selgemaks. (alus: õpetajate eneseanalüüsid) Regulaarselt on toimunud õpetajate ühised vaba aja üritused (tervise- ja loovüritused, kepikõnd, sportlikud üritused, juubelid, väljasõidud). Personali hindamine ja motiveerimine: Selleks kasutame sisekontrolli, enesehindamist, arenguvestlusi ja kollektiivi küsitlust. Õppeosakond kontrollib aineõpetaja ametijuhendis sätestatu täitmist pedagoogi poolt. Regulaarselt toimuvad tunnivaatlused ja nõustamine. Võimalusel maksame lisatasusid ja preemiaid vastavalt töötulemustele. Selleks on koolis välja töötatud dokument Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli palgakorraldus, mis sisaldab palgakorralduse põhimõtteid, sh töötasu, lisatasu ja preemia maksmise korda. Kalendriaasta lõpus tunnustame neid õpetajaid, kes on kaasa aidanud kooli arengule. Õpetaja töötulemusi tunnustame ka piirkondlikul ja üleriigilisel tasandil Eestimaa õpib ja tänab ja esitab Kohtla-Järve linna õpetajate autasustamisele. Igal aastal on koolis uusi õpetajaid, kes on Aasta õpetaja nime väärilesed. Tabel 1. Aasta õpetajate nimekiri ja arv sisehindamise perioodi jooksul: Valentina Kutuzova Tatjana Gromova 5 Ingrid Aro Jelena Kumeiko Olga Rõbatšenko Erika Pavlova Irina Šulgina 9 Irina Anissimova Antonina Golubjova Valentina Kutuzova Svetlana Lazarenko Svetlana Pavlenko Jelena Razgonjajeva Jelena Rodik Margarita Sendetskaja 8
9 Lidia Blohhina aastal osales 1 kooli pedagoogidest aktiivselt rahvusvahelistes projektides. Kooli poolt korraldatavates tunnivälistes koostööprojektides osalevad kõik kooli pedagoogid. Personaliga seotud näitajad: Seisuga Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate poolt täidetud ametikohtade arv on 9 Pedagoogid, kellel on eesti keele tase B2 ja sellele vastav kesktase on 3 Pedagoogid, kellel on eesti keele C1 tase, sellele vastav kõrgtase või lõpetatud eesti keelega õppeasutus on 16% Pedagoogid, kellel on eesti keel emakeeleks on 3, Tabel 2. Pedagoogide vanuseline koosseis Grupi keskmine Kuni 29.a (1,) 9% a 4 (7,) 5 (8,6%) 3 (5,) 18, a 20 (38,) 18 (3) 15 (28,) 27, a 27 (51,9%) 28(4) 25 (46%) 3 Üle 60-aastased 1 (1,9%) 7 (1) 10 (1) 14,9% Kokku ,7 Keskmine pedagoogide vanus aastal 2014\2015 on 51.a Meespedagooge koolis on 4 ja ei ole muutunud sisehindamise perioodi jooksul. Õpilaste ja õpetajate suhtarv õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta on 15:1, mis vastab meie arengusihile. Personali liikuvus ei ületa sisehindamise perioodi jooksul on seotud ainult elukoha vahetusega või täiskoormusele üleminekuga. Rahuolu küsimustikud kolme sisehindamise perioodi jooksul näitavad stabiilselt häid tulemusi või kasvavaid trende. Üldiselt on koolipersonaal kooli ja töötingimustega rahul. Vt.lisa 3 Kaebuste arv, mis viitavad õpetaja kutse-eetika rikkumistele on, mis on ka vastavuses meie arengusihiga. Tugevused Kooli õpetajate kaader on piisav ja püsiv, kõik ametikohad on täidetud. Kooli õhkkond on sõbralik ja turvaline, soodustab pedagoogide kutsearengut. (alus: personali küsitlus töökeskkonna rahulolust) Pedagoogid on valmis täiendama ennast ja osalema aktiivselt koolitustel.(alus: õpetajate eneseanalüüsid) Koolis on hea ja kiire infoliikumine. (alus: personali küsitlus töökeskkonna rahulolust ) Parendusvaldkonnad: Kahjuks, jääb oluliseks probleemiks madal õpetajate eesti keele tase 9
10 Jätkuvalt toimub õpetajatele arendavate ja eesti keele õppimist toetavate ürituste korraldamine. Aktiviseerida tuleks koostööd teiste eesti koolidega. Süstemaatiliselt läbi viia õpetajatega arenguvestlusi. Koostöö huvigruppidega koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu Analüüs Eesmärgid arengukavast: Huvigruppide kaasamine 1. Laiendada koostöövõimalusi huvirühmadega. 2. Leida uusi eesti koole koostööks. 3. Arendada, hoida ja säilitada kooli traditsioone. 4. Kaasata kooli tegevustesse vanemaid. 5. Toetada projektitööd. Huvigruppidega koostöö hindamine 1.Viia läbi küsitlused kõigis huvigruppides (hoolekogu, partnerid jt). Tegevused ja tulemused : On vaja laiendada koostöövõimalusi linna ja vallakoolidega. Õpilased võtavad osa koostööprojektidest ja üritustest. Kooli kutsutakse ka õpilasi teistest koolidest üritustele, konkurssidele, olümpiaadidele. Õppeaastal on koolis olnud õpilasi erinevatest koolidest: Jõhvi Vene Põhikool, Slaavi Põhikool, Kesklinna Põhikool, Järve Vene Gümnaasium, Illuka Põhikool, Maleva Põhikool, Ahtme Gümnaasium. Kooli tutvustatakse ligikondsetele lasteaedadele. Traditsiooniliselt korraldame sügisel kooliekskursioone lasteaialastele Tuhkatriinu, Rukkilill, Tareke, Kakuke. Koolis säilitatakse oma traditsioone. Peale kalendrisündmuste, viiakse koolis läbi oma ainulaadseid üritusi. Näiteks 5. klasside õpilaste vastuvõtmine põhikooli, 1.kl.õpilastele Me saime kooliõpilasteks, Omavalitsuspäev, Slaavi kultuuripäevad, Superõhtud, Edukate päev, TPK heade tegude päev, TPK rekordite päev, Ettevõtluse päevad. Samuti arendatakse uusi traditsioone nn Me süütame tähti. Kooli ürituste korraldamisele kaasatakse aktiivselt ka vanemaid. Lapsevanemate küsitlusest selgub, et vanemad on enamuses kooliga rahul aastal oli 8 vanematest, kes on väitega Üldiselt olen kooliga rahul ja kokku, on 89% ja ka 89%. On leidtnud koostööks uus eestikeelne kool Illuka Põhikool ja on juba läbi viidud paar koolidevahelist üritust. Koostöö Ida-Virumaa maavalitsusega on heal tasemel. Ida-Viru maavalitsus toetab kooli projekte Aktiivselt töötab kooli hoolekogu. Hoolekogu koosolekutel käsitletakse õppe-kasvatusprotsessi korraldamise ja parendamise küsimusi, üleminekut uuele õppekavale ja õppeainete õpetamisele eesti keeles, samuti kooli eelarve täitmisega seotud küsimusi ja erinevaid kooli vajadusi. Tehtud ettepanekud on juhtkonnale tegevuse korraldamise juhiseks. Igal aastal analüüsitakse koostöös hoolekoguga ja koolipidajaga tööd ja esitatakse vanemate koosolekul. Koolileht TPK Наша жизнь ilmub regulaarselt kord veerandis elektroonilises- ja pabervormis. Õpetajad ja õpilased kirjutavad regulaarselt artikleid kohalikele ajalehtedele Panorama, Infopress, Põhjarannik. Selleks, et reklaamida oma kooli, kasutame kohaliku telekanaali Lites ja Facebooki lehte Kohtla- Järve Tammiku Põhikool Tihedat koostööd tehakse Kohtla-Järve linna asutustega: Ahtme klubi, Loomemaja, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja, Ahtme kunstikooliga. 10
11 Koostöö Kohtla-Järve noortekeskusega on heal tasemel (koolilaagri ürituste korraldamine, klassiüritused, kodanikupäeva viktoriin, kalendripäeva sündmused jne). Koostöö keskusega Rajaleidja. Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse karjääri nõustajatega on läbi viidud testimine, loengud ja nõustamised 9.klassi õpilastele. Õpilaste tagasisideme järgi oli see kasulik ja õpetlik kogemus. Aastatel , , olid meie kooli partneriteks ja toetajateks projektides järgmised organisatsioonid ja ühingud: Tervise Arengu Instituut, SA Innove, Karjäärikeskus Vita Tiim, SA Archimedes, Leonardo da Vinci programm, Ida-Eesti päästekeskus, Haridus- ja Teadus Ministeerium, AS Tallink, Nordea pank, EMT, Elion, Keskkonnainvesteeringute keskus, Nutilabor, SA Vaata Maailma, Microsoft, MTÜ Peace Child Eesti, HITSA (Tiigrihüppe SA), IVOL, Euroopa Liidu Maja, Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Spordiselts Kalev, RMK Riigimetsa Majanduse keskus, Kultuuriministeerium,Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Integratsiooniprojekt Minu Riik, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Maanteeameti Ida region, Kaitseliidu Alutaguse malev, AS Kuusakoski, Ettevõtlik kool, Koolil on Ettevõtliku kooli baastase. Kooliürituse Super-õhtu sponsoriteks on Polvenauto, Jõhvi bouling, Toila SPA. On läbi viidud huvigruppide rahulolu-uuringud: lastevanemate rahuolu, õpetajate rahulolu, õpilaste rahulolu, partnerite rahulolu. Sellest selgusid kooli tugevamad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: Tammiku Põhikool on valmis koostööks kooli töötajad on aktiivsed ja initsiatiivsed koolis toimub vaheldusrikas ja huvitav klassiväline tegevus koolil on hea maine Arendamist vajavad küljed: vanemate ja partnerite arvates, kooli fasaad vajab remonti õpetajate arvates, klassides ja spordisaalis on vanad aknad, mis ei hoia soojust on klasse, kus ei ole projektorit ja arvutit Rahuolu-uuringu tulemused näitavad, et üldine rahuolu kooliga vanematel, õpilastel, õpetajatel ja partneritel koosneb rohkem kui 8 (vastused kokku ja. Vt.lisa 1.) Tugevused Üldjoontes on kõik huvirgupid kooliga ja koostööga rahul. (alus: rahulolu küsitlus) Kool laiendas oma kontakte ja partnernimekirja. Koolis on tugev ja mõjukas hoolekogu. (alus: SWOT analüüs) Parendusvaldkonnad: Koostada kooli partnerite nimekiri kontaktandmetega. Partnerite osalus rahuoluküsimustes on madal, ainult 7 asutuse esindajat võtsid küsitlusest osa. Laiendada huvigruppide rahuolu uuringutes osalejate arvu. Suurendada õpetajate ja õpilaste osavõttu rahvusvahelistes projektides. 11
12 Ressursside juhtimine ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid Analüüs Eesmärgid arengukavast: Eelarveliste ressursside juhtimine 1. Vahendite ratsionaalne kasutamine vastavalt arengukava prioriteetidele ja võimalustele. Materiaal-tehnilise baasi arendamine. 1. Materiaalse baasi uuendamine vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele. 2. Füüsilise õpikeskkonna vastavusse viimine RÕK-ga. Inforessursside juhtimine. 1. Kaasajastada ja täiustada kooli infosüsteemi. 2. Uuendada kooli kodulehte. Kool saab rahalised vahendid riigieelarvest, kohalikust eelarvest, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest ning koolimajandustegevusega seotud tasulistest teenustest. Koolil on oma raamatupidamine.(alus: Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli põhimäärus) Koolis kasutatakse ratsionaalselt vahendeid, arvestades huvigruppide vajadustega. (alus: SWOT-analüüs ja rahuolu küsimustikud) Õpilasi arvuti kohta : : :1 Kahjuks, see näit ei vasta meie arengusihile 10:1 Pedagooge arvuti kohta: : : :1 Olukord vastab arengusihile 1:1 Kooli õpperuumid vastavad Tervisekaitsenõutele. Õpperuumides peab iga õpilase kohta olema pindala vähemalt 2,0 m 2. Arvestades, et põhikoolis võib ühes klassis olla maksimaalselt kuni 24 õpilast, peab õpperuumi suurus olema vähemalt 41 m 2. Meie kooli ruumid on avarad, soojad ja valgust täis, klassiruumide pindala enamikes klassides on rohkem kui 52 m 2, mis vastab nõuetele. Kolmeaastase perioodi jooksul on pidevalt uuendatud kooli materiaalset baasi: Tabel 3. Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli materiaalse baasi uuendamine sisehindamise perioodi jooksul 2012/ / /2015 Remonditud algkooli klassiruumid nr 3, 4, 6. On tehtud remont spordikompleksi viivas koridoris ja vanad valgustid välja vahetatud uute vastu. B korpuse 3 korrusel on osaliselt paigaldatud uued plastikaknad, mille tagajärjel klassiruumides on palju soojem. Basseini tehnilises osas on Remonditud algkooli klassiruumid nr 7, 11, 12 ja A korpuse klassiruumid nr 39, 46 ja 9 koos linoleumi paigaldusega On tehtud sanitaarremont A korpuse 4 korruse koridoris B korpuse 2 korrusel on osaliselt vanad puuaknad vahetatud uute plastikakende vastu Basseini tehnilises osas on välja vahetatud vee väljavoolu 2 siibrit Spordikompleksi osa vanast Õpperuumides vanad puuaknad vahetatud uute 69 plastikakende vastu. On tehtud kosmeetiline remont basseini dušširuumides. On tehtud kaarvärava remont aula ees olevasse ruumi. On soetatud 5 projektorit 12
13 välja vahetatud vee väljavoolu siiber. Spordikompleksi tehnilises keldris on osa kanalisatsioonitorustikust ja keskkütte torude ventiilid välja vahetatud. B korpuse teise ja kolmanda korruse WC- ruumide kanalisatsioonitorud välja vahetatud uute vastu ja paigaldatud uued WC-potid Söökla ees olevas fujees ja ujulasse viivas koridoris on keskküte radiaatorid välja vahetatud uute vastu. Väikese spordisaali katuse alla on paigaldatud vihmavee äravoolu torud. Uued valgustid on paigaldatud aula ees olevasse ruumi, A korpuse klassiruumidesse nr.35 ja 36, nr 7 ja korpuse tagavara väljapääsu trepile. On teostatud kogu koolihoone ventilatsiooni puhastus, köögi ja ujula ventilatsiooniseadmete filtrite vahetus. Peafuajee tagavara väljapääsule on paigaldatud uus metalluks On tehtud kooli e-lehe uuendamine (süsteem wordpress) On soetatud 11 arvutit, 5 projektorit, 7 printerit ja vahetatud välja kooli fotoaparaat. kanalisatsioonitorustikust on välja vahetatud uue vastu. A korpuse koridoride põrandad on suvel kaetud lakiga Osaliselt on teostatud koolihoone korpuste välisseinte värvimine. Spordikompleksis on teostatud keskkütte ja ventilatsiooni soojenduse eraldamise remonditööd. Ujula ruumides ja suures spordisaalis on keskkütte radiaatorid välja vahetatud uute vastu ja neile on paigaldatud termoregulaatorid. Spordikompleksi katusel on vihmavee äravoolutorudelehtrid uuendatud. On teostatud ventilatsiooni puhastus, köögi ja ujula ventilatsiooniseadmete filtrite vahetus. Koolisööklasse on soetatud uus täiendav külmkapp. Kooli on ostetud professionaalne tolmuimeja. Poiste tööõpetuse ruumi on soetatud puruimeja, mis on paigaldatud ketassaega freespinkide juurde. Tööõpetuse ruumi on samuti ostetud professionaalne tolmuimeja. On soetatud poiste tehnoloogia ruumi CNC freespink, mida juhitakse läbi arvuti. ja 7 arvutit. Söökla on ühendatud internetiga. Söökla jaoks on ostetud arvutiprogramm. Sööklasse on soetatud nõudepesumasin ja kartulikoorimisamasin. Võrreldes ja aastatega, aastal ei ole tehtud väga palju remonditöid ega ostetud juurde varustust. See on seotud sellega, et hädavajalikud remonditööd on juba tehtud aastatel 2012/2013 ja 2013/2014 ja 2015.aastal on tehtud kallid remonditööd. Koolis tegutseb kokkuhoiapoliitika ja säästlik suhtumine materiaalsesse keskkonda. Seisuga koolis on 95 arvutit interneti ühendusega, 29 projektorit ja 4 SMART-tahvlit. Koolis töötab raamatukogu. Kirjanduse kogus on olemas, ilukirjandus vene ja eesti keeles, erinevad sõnastikud, teatmeteosed, õppekirjandus, entsüklopeediad. Erinevad õppevahendid, CD-plaadid, DVD-id, kassetid, seinakaardid ja pildid, gloobused jm. Kooliraamatukogu fondi täiendatakse pidevald eesti ja vene 13
14 autorite teostega ning keele sõnastikega. Tabel 4.Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli raamatukogu koosseis sisehindamise perioodi aastatel 2012/ / /2015 Õpikute kogus Uute õpikute tellimine Summa (eurodes) , , ,78 Töövihikute kogus Summa (eurodes) , , ,62 Ilukirjanduse raamatute kogus Audio ja video kogus Lugejate arv Tugevused: Koolis on olemas õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks vajalikud ressursid. Kooliperel läheb täide ressursside säästlik kasutamine. Kohalik omavalitsus toetab kooli materiaal-tehnilise baasi arendamist. Parendusvaldkonnad Varustatus IT vahenditega koolis ei ole piisav. Kolmandik osa arvutidest on vanad ja vajavad välja vahetamist. B korpuse klassiruumides 8, 11,3,5, 7 ja A korpuse klassiruumis 42 ja 40 ei ole projektorit, aga selleks on vajadus. On vaja renoveerida põrandat väikeses spordisaalis ja teha remont suures spordisaalis. Koolifasaad vajab remonti. Basseini tehniline seisund vajab uuendamist. Jätkata projektide kirjutamist rahaliste vahendite hankimiseks kooli eelarvesse. Taotleda vahendite eraldamist esmajärguliste ja erakorraliste remondi- ja renoveerimistööde läbiviimiseks koolis. Õppe- ja kasvatusprotsess õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus Analüüs Eesmärgid arengukavast Õpilase areng 1. Arendada välja süsteem tööks andekate lastega. 2. Abi hariduslike erivajadustega lastele. 3. Avada uusi keelekümblusklasse. 4. Luua koolisisene süsteem eestikeelseks aineõpeks. 14
15 Õppekava 1. Viia õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekavad kooskõlla RÕK-ga. 2. Süstemaatiline töö õppekava ja ainekavadega. 3. Jälgida ja kontrollida õppekava koostamist klassile, grupile, üksikutele õpilastele ja nende planeerimise vastavust. Õppekorraldus ja õppemeetodid 1. Rakendada diferentseeritud lähenemist õpetamisel. 2. Kutsesuunitlustöö rakendumine, mis aitaks lõpetajatel elukutset valida. 3. Tegevuskava koostamine tööks andekate lastega erinevate meetodite kaudu. 4. IT kasutamise kvaliteedi tõstmine. Väärtused ja eetika 1. Viia vastavusse õpetajate nõudmised ja vanemate ootused. 2. Kõigi õppijate edu tunnustamine. 3. Lugupidava suhtumise kasvatamine inimestesse. 4. Õpilaste korrarikkumiste karistussüsteemi uuendamine. Tegevused ja tulemused Õpilase arengu valdkonna eesmärkide täitmine: Koolis tegutseb juba kolmandat aastat töörühm Andekate lastega koolisüsteemi arendamine. Rühmajuht Inge Laada, aktiivsed liikmed. Tööks on koostatud tegevuskava andekate lastega erinevate meetodite kaudu. Üks kord veerandis korraldab töörühm ümmarlaua. On välja töötatud mitmeid erinevaid andekate õpetamist ja arengut toetavaid meetmeid. (alus sisekontroll ja tunnivaatlused). Vormistatakse autahvlit Meie eesrindlased Õpetajad peavad oma meetmeid andekate õpilaste suhtes effektiivseks. (alus õpetajate enesehindamine). Koolis tunnustatakse andekaid lapsi. Selleks kasutatakse erinevaid viise: rahalised preemiad olümpiaadi tulemuste eest, väljasõidud, direktori vastuvõtt, tänukirjad, kandidaadi esitamine Maxima stipendiumikonkursile ja Ida-Virumaa Andekate Noorte Energiafondile. Aktiivselt töötatab ja areneb HEV-õpilaste tugisüsteem. On välja töötatud HEV-õpilastega töötamise kord Tammiku Põhikoolis õppekorraldus HEV-õpilastele Õppeastal õppis koolis õpiraskuste tõttu13 õpilast individuaalse õppekava alusel tavalises klassis. Nendest on 5 õpilast 9.kl, kes sooritasid lõpueksamid ja jätkavad õppimist kutsekoolis. Koolis on õpiraskustega klass, kus õpib seitse õpilast juba kolmandat aastat.aastatel ja üks 2.kl õpilane õppis ühele õpilasele keskendatud õppevormis aastal koolis on 6 õpiabirühma 2-4 kl.õpilastele matemaatikas ja vene keeles, mis tegutsevad tundide ajal. Algklasside õpilased, kellel tekkisid ajutised õpiraskused matemaatikas ja vene keeles saavad abi tugiõpetajalt pärast tunde. Õppeaastal on saanud 55 algklasside õpilast õpiabi pärast tunde. Logopeedil on moodustatud 11 rühma, igas rühmas on 3-6 õpilsat, kokku on 45 õpilast. Sisehindamise perioodi jooksul logopeedi arvel oli: õpilast; õpilast ; õpilast Kokku hariduslike erivajadustega õpilste protsent koolis sisehindamise perioodi ajal: ; ; Sotsiaaltöötajate tähelepanu all on õpilasi, kes vajavad sotsiaalabi, käitumise juhendamist ja tuge. Nende hulgas on vanemateta õpilased, eestkostjaga elavad lapsed, kellel on töötud vanemad või pere elab vaesuse piiril. Igal aastal toetab kool selliseid õpilasi. 15
16 Igal aastal jõuluajal korraldatakse koolis Heategevus üritus. Nii näiteks, õppeastal oli koolis korraldatud Heategevus (Blagovest), kus oli haaratud 10 peret. Lapsevanemad võisid osta vajalikke rõivaid või koolitarbeid oma lapsele. Veel said 15 peret materiaalset toetust medravi saamiseks ja medravimite ostmiseks. Toimus aktsioon Toidupank, kus oli haaratud 11 peret. Eraaktsioonis Heategu, kus oli haaratud 11 peret. Siin olid lastele jõulumaiustused ja jõulukingitused. Remniku suvelaagrisse said sõita suvel meie koolist 28 last lasterikastest ja vaestest peredest Areneb keelekümblus. Õppeaastal oli koolis 4 hiliskeelekümbluse klassi, oli 6 hiliskeelekümbluse klassi ja koolis on juba 7 hiliskeelekümbluse klassi -6b, 6c,7a,7b,8b, 9a, 9c. Nendes klassides õpetatakse eesti keeles muusikat, käsitööd ja kodundust, arvutiõpetust, loodusõpetust, matemaatikat, kehalist kasvatust, inimeseõpetust, ühiskonnaõpetust. Peale hiliskeelekümbus klasside õpetatakse eesti keeles ka inimeseõpetust 2. ja 3. klassis ning 5. klassides muusikat. Õppekava valdkona eesmärkide täitmine: Õppeaastal läks kooli pedagoolgiline kollektiiv lõplikult üle uuele riiklikule õppekavale. Tänaseks on kooli õppekava riikliku õppekava nõuetekohaselt vormistatud. On loodud koolisisene süsteem eestikeelseks aineõpeks. Selleks korraldavad õpetajad ümmarlaudu, jagavad kogemusi, valmistavad ette üritusi. Üks kord kuus korraldatakse koolis eesti keele päevi. Kõik püüavad koolis rääkida eesti keeles, vahetunnis tantsivad eesti tantse, korraldavad eestikeelseid mänge, terve kool laulab kooliraadio kaudu eesti lastelaulu. Õppeosakond kontrollib aine planeerimise vastavust ja õppekava koostamist klassile, grupile, individuaalse õppekava järgi õppivale õpilastele. Kontrolli tehakse tundide külastamise ajal, õpetajate dokumentatsiooni läbivaatlusel. Kontroll näitab, et pedagoogidel on suur vastutus ja kompetentsus oma kohustuste täitmisel ja asjaajamises. Õpilastel on rohkem võimalusi näidata oma individuaalsust ja loovust tänu koolisisesele huvitegevusele ja koostööle teiste organisatsioonidega. Koolis viiakse läbi laste liikluskasvatust ja valmistatakse õpilasi ette ohutuks liiklemiseks. (Kohtla- Järve Tammiku Põhikooli õppekava üldosa, p.6) Õppekorraldus ja õppemeetodid. Eesmärkide täitmine Koolis rakendatakse diferentseeritud lähenemist õpetamisele. Õppekava täitmisel kasutatakse erinevaid meetodeid: projektitöö, ainetevaheline ja huvitegevuse lõiming, muuseumitunnid, tunnid looduses ja õues, õppekäigud, ettevalmistus osalemiseks olümpiaadidel ja konkurssidel 6-7 klassides toimub klassideta õpe inimeseõpetuses ja looduseõpetuses, see võimaldab õpilasi tulemuste põhjal grupeerida ja kasutada erinevaid õppeviise. Õpilaste hindamisel kasutatkse peale 5 - pallist süsteemi kujundavat hindaminest, sõnalist hindamist esimestes klassides ja diferentseeritud hindamist individuaalses ainekavas võib õpetaja vajadusel kasutada hindamisel 3 määra hinnet 3T Koolis tagatakse karjääriteenuste kättesaadavus järgmiselt: Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine sisu ja eesmärke arvestatakse kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. 16
17 Huvitegevus Koolis toimub mitmekesine ja vaheldusrikas huvitegevus. Pärast tunde on õpilastel võimalus osaleda kooliringides: noor ajakirjanik, õpime eesti keelt mängides, eesti keel lauludes ja tantsides, liiklusmängud, võluvärvid, käsitöö, võrkpall, ujumine, liikumismängud, laulukoor, botaanikaring, ümber maailma, saksa keel mängudes ja lauludes, inglise kõnekeel, osavad käed, paberi ja plastiliini fantaasia, sporditund pikapäevarühmas lõbusad värvid. Õppeaastal oli koolis - 18 ringi, ja ringi Koolis töötab edukalt õpilasomavalitsus (ÕOV), kuhu kuuluvad 7-9.kl õpilaste esindajad. Õpilasomavalitsuses on kultuuri-, spordi, haridus- ja meediakomisjonid. Kooli ÕOV tööd kordineerib klassivälise töö organisaator Inna Mussajeva. Otsused jõustuvad kui need on vastu võetud häälteenamusega. Tabel 5. Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpilaste osalus huvitegevuses 20012/ / /2015 Õppeasutuse huviringides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust 4 4 Koolivälistes huviringides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust 76% 8 70, Õpilaste % õpilaste koguarvust, kes ei osale nii õppeasutuse kui koolivälistes huviringides Õpilaste osalemine õpilasvõistlustel ja konkurssidel Rahvusvahelistes projektides osalevate õpilaste protsent õpilaste koguarvust 2 Õpilaste % õpilaste koguarvust, kes osalevad kooli poolt korraldatavates tunnivälistes koostööprojektides 5 4 Suur osa kooliõpilastest osalevad huvitegevuses. Kasvab õpilaste protsent, kes käivad kooli huviringides. Positiivseks on ka õpilaste protsendi vähenemine, kes ei osale nii õppeasutuse, kui koolivälistes huviringides. Ebastabiilne on osalevate õpilaste protsent rahvusvahelistes projektides. Väärtused ja eetika. 1. Viia vastavusse õpetajate nõudmised ja vanemate ootused. 2. Kõigi õppijate edu tunnustamine. 17
18 3. Lugupidava suhtumise kasvatamine inimestesse. 4. Õpilaste korrarikkumiste karistussüsteemi uuendamine Koolis viiakse regulaarselt kaks korda aastas läbi lastevanemate üldkoosolekuid, kus vanemaid tutvustatakse kooli nõudmistega ja Tammiku Põhikooli kodukorra sisuga. Analüüsitakse lastevanemate klassikoosolekute protokolle ja selgitatakse välja vanemate ootused. Laste vanemate küsitluste alusel on selgunud, et kooli nõudmised õpilastele ja perele on mõistlikud ja põhjendatud. Sellega on nõus ja keskmiselt 88, vanematest. (vt.lisa 1.) Koolis on loodud süsteem õpilaste tunnustamiseks (alus: Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli kodukord p10) Tunnustust (kiituskirja) saanud õpilaste arv 2012/ / / (16%) 82 (15,) 84 (15,9%) Enamik õpilastest koolis arvavad, et nende edu märgatakse ja tunnustatakse: % Kõigil on ühine arusaam koolikultuurist, ootustest; vastastikune mõistmine tugineb ühistel kokkulepitud väärtustel, vähem konflikte, kõik toetavad kooli missiooni ja tulevikunägemust. (alus: õpilaste ja õpetajate arenguvestluste analüüs) Dokumendis Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli kodukord on uuendatud korrarikkumiste karistussüsteem. Tervisedendus Olulisemad tugevused: 1. Igal õppeaastal toimub koolis aktiivne töö, mis on seotud tervisliku eluviisi, sanitaarhügieeniliste normide ja traumaennetamise propageerimisega. Antud tööga tegeleb kooli kollektiiv projektifondide toetusel koostöös kooli meditsiiniteenistuse ja linna meditsiiniasutustega. Aastatel 2012/ on peamised tegevused ja üritused: Profülaktilised hambaarsti läbivaatlused. 1-5 kl. (igal aastal) Südamenädal kepikõnnimatk Jõhvi-Kukruse- Jõhvi õpilased ja õpetajad (igal aastal) Suitsuprii klass 6-8.kl.õpilased. Eesmärk- ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi. (2012/2013) Projekt Mina tean ja tunnen liiklusreegleid 1-9 kl. (2012/2013) Sügisjooks Tallinnas. Osalejad -õpetajad (igal aastal) Maijooks Tallinnas. Osalejad õpetajad (igal aastal) Ujumise algõpetus 2-3 klassides. (igal aastal) Sporditund pikapäevarühmas 4 korda nädalas aasta jooksul. Stressivabapäev. Stressi ja läbipõlemise ennetamine ja juhtimine. Osalejad õpetajad (igal aastal) Kooliprojekt Liikumine on elu kl.õpilased. (2012/2013) Liikumine heategu südamele! 2-3 kl. (2014/2015) Aasta jooksul viiakse läbi klassitunnid tervisedenduse teemadel: Ohutustehnika õues ja kooliruumides Mina tean ja tunnen liiklusreegleid 1-9kl. Eesmärk: korrata ja kinnistada liiklusreegleid ja ohutustehnikat nii õues kui ka kooliruumides Esmaabi. Ohu hindamine ja enda kaitsmine. Kukkumine. Abi kutsumine 1-4 kl. Esmaabi.Teadvusetus. Põletused ja Külmumised.Mürgitused. 5-9 kl. Eesmärk: rääkida, näidata ja õpetada lastele, kuidas ja millistel juhtudel ning missugust abi saab laps ise anda 18
19 Ütle narkootikumidele EI! Uimastid ja sõltuvus 6-9 kl. Eesmärk: rääkida ja näidata lastele, milleni viib uimastite tarvitamine, millist kahju tekitavad nad inimese tervisele Ellujäämine looduses igal aastaajal ja igasuguse ilmaga Eesmärk: jutustada ja isiklike kogemuste põhjal näidata, kuidas võib tegutseda looduses igal aastaajal ja igasuguse ilmaga Õpilastega seotud statistika: Keskmine õpilaste arv klassis: ,1; ,9; ,5 Õpilaste väljalangevus põhikoolist: ; ; Õppurite põhjuseta puudumised rohkem kui 2: (0,); (0,19%); (0,1) Hariduslike erivajadustega õpilste osakaal koolis: ; ; Tabel 6. Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpilaste tasemetööde tulemused 3.kl ja 6.kl. Õppeaine 20012/ / /2015 Kooli Kooli Kooli Linna Linna keskmin keskmi keskmine kesk. kesk. e ne Linna kesk. 3 kl. Vene keel 4,2 3,9 3,9 4,0 4,1 3,7 3 kl. Matem. 4,1 3,9 4,1 4,1 4,5 3,9 6kl. Eesti k. 3,9 3,7 3,3 3,5 3,4 3,2 6 kl. Matem. 3,1 3,1 3,5 3,4 3,4 3,2 6 kl. Ajalugu ,2 6 kl. Saksa keel 3,2 3, kl. Vene keel - - 3,7 3,6 3,9 3,9 Head tasemetööde tulemused 3.klassides. Õpilastel on kõrge motivatsioon õppimiseks ja kindlad teadmised. 6 klassides õpitulemused on madalamad. Positiivseks on, et võrreldes 2012/2013 aastaga, on paranenud matemaatika tulemused. Võrreldes linna koolide tulemustega on meie koolis väärilised tulemused. Tabel 7. Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpilaste õppejõudlus sisehindamise perioodi jooksul: 20012/ / /2015 arengusiht Õppeedukus % 1-4 kl. 99% 99% 99,6% 5-9 kl. 99% 96% 9 Kokku 99% 9 99% 10 Kvaliteet % 1-4 kl kl % Kokku Kasvav trend Ainult kl. 60 (2) 59 (2) 52 (2) 5-9 kl. 29 (9,) 23 (8,) 32 (10,8) 19
20 Kokku 89 (16%) 82 (15,) 84 (15,9%) Kasvav trend Ainult 5 ja kl. 95 (3) 104 (4) 113 (4) 5-9 kl. 97 (3) 64 (22.) 83 (2) Kokku 192 (3) 168 (3) 196 (3) Kasvav trend Välja koolist arvatud 1-4 kl kl. 2(0,) 2(0,) - Kokku 2 (0,) 2 (0,) - Klassikursust kordajade arv 1-4 kl kl Kokku Lõpetanute arv alustanute arvust 1-4 kl kl Kokku 538 (98,) 515 (99,) 525 (99,) 10 Tabel 8. Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpilaste hinnetes lõpueksamite tulemused õppeaineti keskmisena Õppeaine 20012/ / /2015 Kooli Linna Linna Linna Kooli kesk. Kooli kesk. kesk. kesk. kesk. kesk. Eesti keel 3,4 3,5 3,3 3,9 3,1 3,0 Matemaatika 3,8 3,4 3,4 3,4 3,5 3,3 Vene keel ja kirjandus 3,6 3,8 3,7 3,6 3,5 3,5 Keemia ,6 4,6 4,2 Füüsika ,6 Ajalugu 5 4, Bioloogia 3,9 3,6 3,2 3,6 3,7 3,7 Tabel 9. Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli edasiõppijad sisehindamise perioodi jooksul 20012/ / /2015 Gümnaasium 16 (4) 19 (4) 30 (5) 20
21 Kutsekool 15 (4) 23 (5) 25 (4) Muu 1 10 klass Inglismaa 1-9 klass Soome (6%) Venemaa, Kunstide kool (1,) Lõpetajate arv kokku Järgmisel haridustasemel edasiõppijate protsent põhikooli lõpetajate üldarvust on 10 Õpilaste arv, kes saavutasid valla ja linnaolümpiaadidel auhinnalisi kohti: 20012/ õpilast (ettevalmistusel osalenud 12 õpetajat) 2013/ õpilast (ettevalmistusel osalenud 15 õpetajat) 2014/ õpilast (ettevalmistusel osalenud 13 õpetajat) Tugevused: Õpilaste head tulemused riigieksamitel ja tasemetöödel. Eriti head tasemetööde tulemused 3.klassides Koolis toimub aktiivne klassiväline tegevus. Suur osa kooliõpilastest osalevad huvitegevuses. Kasvab õpilaste protsent, kes käivad kooli huviringides. Positiivseks on õpilaste protsendi vähenemine, kes ei osale õppeasutuse,ega koolivälises huviringides. Ebastabiilne õpilaste protsent rahvusvahelistes projektides Koolis on loodud toimekas tugisüsteem HEV-õpilastele Tervisedenduse tegevus on sisukas ja aktiivne nii õpilaste kui ka õpetajate suhtes. Parendusvaldkonnad Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat põhikooli tundides. Tõsta õpimotivatsiooni II ja III kooliastmes. Kokkuvõte: Sisehindamise aruande tulemused näitavad, et kool areneb vastavalt arengukavale ja on kõigile huvigruppidele ootuskohane. Tammiku Põhikoolil on selge arusaam kooli osast õpilaste, ühiskonna ja kultuuri arengus, ühine tulevikuvisioon ja oma põhitegevusele pühendunud koolipere. Koolis valitsevad usaldusel ja vastastikusel rikastamisel põhinevad inimsuhted. Võib öelda, et sisehindamise perioodi jooksul on Kohtla Järve Tammiku koolipere edukalt töötanud ja täitnud püstitatud eesmärke õpilase arengu nimel. Õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu) koosoleku protokoll nr.... (kuupäev) Hoolekogu kooskõlastus Pidaja kooskõlastus (arvamuse avaldamine) (kuupäev) (kuupäev).. käskkiri nr. (kuupäev) Direktori nimi, allkiri (Allkirjastatakse digitaalselt) 21
22 RAHULOLU UURINGU TULEMUSED Pedagoogilise kollektiivi rahuolu uuringu tulemused Juhtimine ja eestvedamine: LISA 1. Tööülesannete jagamisel arvestatakse töötaja võimalustega ei oska vastada (puudub ) % 49% 5 Iga õppenõukogu liige võib vabalt avaldada oma arvamust koolis toimuva kohta üldse ei ole nõus ei oska vastada Motivatsioon: Oma töös ma tunnen kooli juhtkonna tähelepanu ja toetust % % Minu tööd hinnatakse ja tasustatakse vastavalt panusele üldse ei ole nõus
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
Rohkem12.2 lisa KÜG Arengukava
KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a KEILA 2010 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 3 1.1 Arengukava (eelmine arengukava) täitmine... 3 1.2 Kooli hetkeolukord...
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemKINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIU
KINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUMIS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc
Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemMicrosoft Word - arengukava18
1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
Rohkemоснована Нарвская художественная школа
NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
RohkemSeletuskiri
05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemJõhvi Gümnaasiumi hoolekogu koosoleku PROTOKOLL nr mai 2013 Algus: Lõpp: Kohal: Külli Nõmmiste, Kalle Pirk, Eve Kottise, Janno Vool
Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu koosoleku PROTOKOLL nr. 3 14. mai 2013 Algus: 18.00 Lõpp: 20.20 Kohal: Külli Nõmmiste, Kalle Pirk, Eve Kottise, Janno Vool, Raino Erlich, Tamara Põlevina, Kristelle Kaarmaa,
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemLisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse määrusega nr 3 Arengukava Kiiu 2015
Lisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse 02.07.2015 määrusega nr 3 Arengukava 2015-2020 Kiiu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. Hetkeseis... 4 1.1 Eestvedamine ja juhtimine sh strateegiline juhtimine...
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
Rohkem