Microsoft Word - Programme manual Est_JF clean

Väljavõte

1 Koostööprogramm Interreg V-A Eesti Läti PROGRAMMI JUHEND (mitteametlik tõlge)* 1. taotlusvoor Veebruar 2016 *Kui esineb vastuolusid käesolevas tõlke ja programmi juhendi ametliku ingliskeelse versiooni vahel, tuleb järgida viimast.

2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 4 2. PROGRAMMI ÜLDINFO EESTI ESTI-LÄTI PROGRAMM PROGRAMMI VISIOON PROGRAMMI MISSIOON PROGRAMMI PRIORITEEDID ABIK BIKÕLBLIKUD TERRITOORIUMID ID PROGRAMMI RAHASTAMINE AMINE PROGRAMMI JUHTIMINE PROGRAMMI KEELED 7 3. PROGRAMMI ÜLESEHITUS NING TOETATAVAD T TEGEVUSED I PRIORITEET: 3.2. II PRIORITEET: PUHAS JA V 3.3. III PRIORITEET: 3.4. IV PRIORITEET: 3.5. HORISONTAALSED PÕHIM P PRIORITEET: AKTIIVNE JA ATRAKTIIVNE ETTEVÕTLUSKESKKOND TLUSKESKKOND 11 UHAS JA VÄÄ ÄÄRTUSTATUD ELUKESKKOND 14 PRIORITEET: PAREM SADAMAVÕRGUSTIK 19 ORITEET: INTEGREERITUD TÖÖ T ÖÖTURG 20 HIMÕTTED PROJEKTI PEAMISED TUNNUSED PROJEKTI SUURUS JA KAASFINANTSEERIMISE K MÄÄ M ÄÄRAD PROJEKTI KESTVUS PEAMISED NÕUDED N PROJEKTILE JA PARTNERLUSELE P JUHTPARTNER PROJEKTIPARTNERID PROJEKTIPARTNERITE MEESKON ESKONNA NA MOODUSTAMINE RIIGIABI HUVIDE KONFLIKT PROJEKTI EELARVE ABIK REISI KULUDE ABIKÕLBLIKKUS 31 BIKÕLBMATUD KULUD EELARVETABEL ELARVETABEL NING EELARVERIDADE KIRJELDUS PERSONALIKULUD KONTORI ONTORI- NING HALDUSKULUD 35 EISI- JA MAJUTUSKULUD VÄLISEKSPERTIDE JA -TEENUSTE KULUD SEADMETE KULUD INFRASTRUKTUUR JA TÖÖ T ÖÖD ETTEVALMISTUSKULUD HINNAPAKKUMISED NING HANKED MITTERAHALINE PANUS

3 6. TAOTLUS- NING VALIKUMENETLUS TAOTLUSE ESITAMISE EELSED KONSULTATSIOONID TAOTLEMISE PROTSEDUUR PROJEKTIIDEE VORMI ESITAMINE Projekti idee hindamine Sekretariaadi soovitus projekti ideede osas PROJEKTITAOTLUSE ESITAMINE Projektitaotluste valikumenetlus Otsustamine LEPINGUTE SÕLMIMINE S LMIMINE: PARTNERLUS- NING TOETUSLEPING PROJEKTI ELLUVIIMINE INE PROJEKTI ALGUS- NING LÕPUKUUP L PUKUUPÄEV AVALIKKUSE TEAVITAMISE T NÕUDED N KULUDE JAGAMINE PROJEKTI TULUD MAKSED PROJEKTIDELE NING N EURO KASUTAMINE KULUDE ARVEPIDAMINE NING NG DOKUMENTIDE SÄILITAMINE S EELARVE ELARVE ÜMBERJAOTUS MBERJAOTUS, MUUDATUSTE NING PIKENDUSTE TAOTLEMINE PARTNER ARTNER- JA VAHEARUANNETE ESITAMINE ETTEMAKSED LÕPPARUANNE PROJEKTI VÄLJUNDITE V KESTVUS NING OMANDIÕIGUS IGUS AUDITID NING TEISED VÕIMALIKUD V KONTROLLID EELARVELISTEST ELARVELISTEST KOHUSTUSTEST USTEST VABASTAMISE REEGEL R EESKIRJADE ESKIRJADE EIRAMINE

4 1. SISSEJUHATUS Selle juhendi on heaks kiitnud koostööprogrammi Interreg V-A Eesti-Läti seirekomitee. Juhend annab ülevaate Eesti-Läti programmi poolt rahastatavate programmide planeerimisest ning haldamisest. Käesoleva juhendi tekst on taotlejate peamiseks juhiseks. 1 Programmi juhend sisaldab suuniseid projektiidee vormi ja taotluse ettevalmistamisest kuni projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja lõpetamiseni. Ühine sekretariaat uuendab juhendit kogu programmiperioodi vältel, seega kasutage alati teie taotlusvoorule kohalduvat versiooni, mis on kättesaadav programmi veebilehel. Kutsume teid tutvuma ka programmidokumendiga Interreg V-A Eesti-Läti ning EL-i seadusandlusega, mis on kättesaadavd programmi kodulehel 1 PALUN PANGE TÄHELE, ET PROGRAMMIGA SEONDUVA INFORMATSIOONI AUTORITEETSEKS ALLIKAKS ON KOOSTÖÖPROGRAMM NING ASJAKOHASED ÜHENDUSE JA RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID. KUI ESINEB VASTUOLUSID KÄESOLEVAS JUHENDIS LEIDUVA INFORMATSIOONI NING KOOSTÖÖPROGRAMMI VÕI ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE VAHEL, TULEB JÄRGIDA VIIMATI MAINITUID. 4

5 2. PROGRAMMI ÜLDINFO 2.1. Eesti esti-läti programm Programmi juhend põhineb programmidokumendil Interreg V-A Estonia-Latvia CCI 2014TC16RFCB050, mille Euroopa Komisjon kiitis heaks 4. detsembril 2015 (otsus nr. C(2015) 8926) (edaspidi programm ). Programmi on võimalik alla laadida aadressilt Programmi teostatakse vastavalt Euroopa ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgile ning see toetab piiriülest koostööd. Programm kannab edasi koostöösuhet Eesti ja Läti vahel, mis algas Eesti-Läti-Venemaa INTERREG III A koostööprioriteedi elluviimisega Läänemerepiirkonna INTERREG III B Naabrusprogrammi raames aastal 2004 ning jätkus Eesti-Läti programmiga aastatel Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ning Läti Vabariik Programmi visioon Eesti ja Läti on riigid, kus inimestel on suurepärane võimalus elada edukat ning täisväärtuslikku elu ja mille elanikud kuuluvad Euroopa õnnelikemate inimeste hulka Programmi missioon Toetame ideid, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberliku koostöö kaudu Programmi priori riteedid Programmil on neli prioriteeti: 1) aktiivne ja atraktiivne ettevõtluskeskkond; 2) puhas ja väärtustatud elukeskkond; 3) parem sadamavõrgustik; 4) integreeritud tööturg Abikõlblikud territooriumid Programmi abikõlblik territoorium hõlmab järgnevaid NUTS III piirkondi 2 : Eesti: Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti. Läti: Kurzeme, Pierīga, Rīga, Vidzeme. 2 Euroopa Komisjoni jaotus vastavalt statistilisele territoriaaljaotusele palun vaata 5

6 Programmi piirkonnad on näidatud allpool oleval kaardil: 2.6. Programmi rahastamine amine Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ning kaasrahastavad riiklikud partnerid ning osalised. ERF-i poolt projektide jaoks ette nähtud eelarve perioodil ulatub euroni, millele lisandub avaliku ning erasektori kaasfinantseering. Programmi rahastuse hetkeseis prioriteetide lõikes i on nähtav programmi kodulehel Programmi juhtimine Programmi juhtimise struktuur koosneb järgnevatest institutsioonidest: Korraldusasutus (KA) vastutab programmi juhtimise ja elluviimise efektiivsuse ja korrektsuse eest. KA teostab ka sertifitseerimistoiminguid ning vastutab seega kuluaruannete täpsuse ja abikõlblike kulude vastavuse eest ühenduse ja riiklikele reeglitele. KA ülesandeid teostab Eesti Rahandusministeeriumi piiriüleste programmide rakendamise talitus. KA allkirjastab toetuslepingud ja kontrollib, et kaasfinantseeritud tooted ja teenused antakse üle ja et projektide esitatud kulud on ka tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja riiklikele reeglitele. KA koostab ja esitab Euroopa Komisjonile taotlused ERF-i maksete saamiseks, võtab makseid vastu ning teeb projektidele toetuse väljamakseid. Auditeeriv asutus (AA) asub Eesti Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna III auditi talituses. AA tagab auditite teostamise kontrollimaks programmi juhtimise ja kontrollsüsteemi tõhusat toimimist ning projektide suhtes läbiviidud kontrollide õigsust. 6

7 Audiitorite rühm (AR) abistab auditeerivat asutust. AR koosneb AA ning Läti Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeeriumi siseauditi osakonna esindajatest. Eesti Rahandusministeerium tagab funktsioonide eraldatuse ülalmainitud institutsioonide vahel ministeeriumi struktuuri raames. Seirekomitee (SK) koosneb maksimaalselt kaheksast liikmest nii Eestist kui Lätist. SK liikmete hulka kuuluvad asjakohaste asutuste esindajad ning partnerid riiklikul ja regionaalsel tasemel, sealhulgas mõlema liikmesriigi sotsiaalmajanduslike partnerite ja kodanikuühiskonna partnerite (näiteks keskkonnaalaste partnerite, valitsuseväliste organisatsioonide jne) esindajad. SK vastutab toetatavate tegevuste valimise, projektide elluviimise kontrollimise, käesolevas dokumendis muudatuste tegemise ning programmidokumendile muudatuste väljapakkumise eest. Programmi riiklikud vastutavad asutused on Eesti Rahandusministeerium ning Läti Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium. Need asutused vastutavad programmi elluviimise eest oma riigis. Riiklikud vastutavad asutused rajavad koordineerimismehhanismid Euroopa territoriaalse koostööprogrammide ning struktuurifondide programmide vahel Eestis ja Lätis Ühine sekretariaat (Sekretariaat) on kõige olulisem kontaktpunkt toetuse taotlejatele, kuna annab taotlejatele ja projektijuhtidele projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel igapäevast abi. Sekretariaat vastutab programmi igapäevase haldamise ja jälgimise eest, toetab korraldusasutust ja seirekomiteed ning kui vajalik, Auditeerivat Asutust ja Audiitorite rühma nende ülesannete läbiviimisel. Sekretariaat on loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juurde ning see asub Tartus. Sekretariaati toetab informatsiooni ja konsultatsioonipunkt (IKP), mis asub Riias Läti Regionaalarengu Agentuuris. Eesti ja Läti finantskontrolli (FK) süsteemi seavad üles liikmesriigid ise. FK asutused kontrollivad partneraruannete põhjal, et kaasfinantseeritud tooted ja teenused on üle antud jning kasusaajate deklareeritud kulud on välja makstud ning et see on vastavuses kohaldatavate seadustega, programmidokumendiga ning projekti tingimustega. Partner aruandeid kontrollitakse vastavalt riiklikele tingimustele ja menetlusele, mida kirjeldatakse käesolevas dokumendis ja riiklikes FK aruandluse juhendites. Lisaks moodustatakse Lätis rahvuslik alakomitee (RAK), kuhu kaasatakse esindajad ministeeriumitest, regioonidest ning valitsusevälistest organisatsioonidest. RAK-i istungeid peetakse eesmärgiga kujundada riiklik rahvuslik seisukoht projekti teemade olulisuse kohta riiklike planeerimisdokumentide ja strateegiate kontekstis Programmi keeled Programmi ametlikuks keeleks on inglise keel, sealhulgas ametlikuks kirjavahetuse ning dokumentide keeleks. Projekti idee vorm ning taotlus peavad olema esitatud inglise keeles. Tehniline dokumentatsioon ning Investeeringute põhjenduse dokument võivad olla inglise keeles, aga ka eesti või läti keeles, kui lisatud on lühike ingliskeelne kokkuvõte. Ka projekti aruanded esitada inglise keeles; lisadokumendid, näiteks nt arved, lepingud, hankedokumendid jms võib esitada eesti või läti keeles. Projekti konsultatsioonid viiakse läbi eesti, läti või inglise keeles. Projekti partnerid võivad deklareerida kõik projektiga seotud tõlkekuludabikõlblike kuludena. 7

8 3. PROGRAMMI ÜLESEHITUS NING TOETATAVAD TEGEVUSED Programmil on neli prioriteeti: 1) aktiivne ja atraktiivne ettevõtluskeskkond, 2) puhas ja väärtustatud elukeskkond, 3) parem sadamavõrgustik, ning 4) integreeritud tööturg. Iga prioriteedi kitsam fookus on defineeritud kolme elemendi kaudu: spetsiifilised eesmärgid, tulemusnäitaja(d) ja väljundnäitaja(d). Igal prioriteedil on vähemalt üks spetsiifiline eesmärk. Iga projekt peab valima spetsiifilise eesmärgi, mis sobib kõige paremini projekti kavatsusega. Igal spetsiifilisel eesmärgil on tulemusnäitaja(d) oma alg- ning sihtväärtustega. Tulemusnäitajaid kasutatakse konkreetsete eesmärkide saavutamise mõõtmiseks. Iga projekt peab seega näitama oma panust ühe tulemusnäitaja sihtväärtuse saavutamisel. Ühtlasi on igal spetsiifilisel eesmärgil väljundnäitaja(d) oma sihtväärtustega. Sarnaselt tulemusnäitaja(te)le kasutatakse neid spetsiifilise eesmärgi saavutamise mõõtmiseks. Iga projekt peab andma oma panuse väljundnäitajate sihtväärtuste saavutamiseks. Kui plaanite taotleda rahastust, palun kontrollige oma idee sobivust nende kolme elemendi suhtes. Palun vaadake tabelit 1, et lugeda täpsemalt programmi konkreetsete eesmärkide, tulemus- ja väljundnäitajate kohta; tulemus- ja väljundnäitaja sihtväärtuste kohta ning iga prioriteedi jaoks mõeldud programmi rahastuse kohta. Uuringud sätestamaks tulemusnäitajate algväärtused toimusid aastatel ning neid on võimalik alla laadida veebilehelt Väljundnäitajate kirjeldused ning näiteid toetatavatest tegevustest leiab punktides Tabel 1 Prioriteet Spetsiifiline eesmärk Tulemusnäitaja Väljundnäitaja Väljundnä itaja sihtväärtu s 1 Aktiivne ja atraktiivne ettevõtluskeskkond 1.1 Suurem ettevõtete piiriülene koostöö programmipiirkonnas. Ettevõtjate ning uute ettevõtete osakaal regioonis, kes on valmis piiriüleseks koostööks (kasv 53%-lt ettevõtjatest ning ettevõtetest 59%- ni). 1: Osalejate arv projekti üritustel, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekutel 2: Ühiselt korraldatud üritused, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud. 3: Ettevõtete arv, kes saavad mitterahalist abi. 1: 500 (nr) 2: 30 (nr) 3: 125 (nr) Umbkaudne ERF-i toetus spetsiifilise eesmärgi kohta (EUR) Rohkem ühiselt välja töötatud tooteid ja teenuseid Ettevõtjate osakaal, kes tegelevad ühise toote- või 1: Koostöös arendatud ühised tooted ja teenused. 1: 12 (nr) 2: 12 (nr) 3: 25 (nr) 8

9 programmipiirkonnas. teenusearenduse ga (kasv 14%-lt ettevõtjatest 19%-ni). 2: Ühised turundustegevused 3: Ettevõtete arv, kes saavad rahalist toetust. 4: Ettevõtete arv, kes saavad mitterahalist toetust. 5: Tööhõive suurenemine toetatud ettevõtetes. 4: 80 (nr) 5: 60 (täistööaj ale taandatud töökohta) Puhas ja väärtustatud elukeskkond 2.1 Mitmekesisem ning jätkusuutlikum loodus- ja kultuuripärandi kasutamine. 2.2 Suurem teadlikkus energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja jäätmete taaskasutuse valdkonnas ning ühise veeressursi säästlikum haldamine Külastajate arv loodus- ja kultuuripärandi paikades (kasv külastajalt külastajani). 1. Inimeste teadlikkus ressursitõhususes t (teemaga väga tuttavate inimeste kasv 43%-lt 53%-ni). 2. Koostöö intensiivsus veekogude ning rannikualade haldamisega tegelevate asutuste vahel 1: Parendatud loodus- ja kultuuripärandi paigad. 2: Loodud tooted või teenused (või nende kogumid), mis põhinevad kultuuri- või looduspärandil. 3: Kultuuri- või looduspärandi kohtade haldamiseks ja edendamiseks loodud uued piiriülesed võrgustikud või oma koostööd tugevdanud olemasolevad piiriülesed võrgustikud 1: Osalejate arv projekti ürituste raames, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud 2: Avalikud kampaaniad, mis on suunatud keskkonnasõbraliku male käitumisele. 3: Ühised tegevused veeressursside või 1: 35 (nr) 2: 7 (nr) 3: 7 (nr) : 450 (nr) 2: 6 (nr) 3: 5 (nr) 4: 40 (nr)

10 (vastavate asutuste regulaarse koostöötegevuse kasv 36%-lt 59%- ni). rannikuala haldamiseks. 4: Väiksemahulised investeeringud. 3 Parem sadamavõrgustik 2.3 Paremini integreeritud Valga- Valka kesklinnaruum. 3.1 Paranenud väikesadamate võrgustik, mis pakub heal tasemel teenust. Valga ja Valka elanike osakaal, kes peavad Valgat-Valka ühislinnaks (osakaalu kasv Valga ja Valka elanike seas 21%- lt 28%-ni). Väikesadamaid külastavate aluste arv (kasv 6420 aluselt aluseni). Parendatud ning taaselustatud piiriülene ühinelinnaruum. Parendatud teenustega väikesadamate arv (m²) 17 (nr) Integreeritud tööturg 4.1. Parem piiriüleste töökohtade kättesaadavus. Piiriüleste töötajate arv (kasv 2753 isikult 3100 isikuni). 1: Uued ja/või täiustatud teenused tööotsijatele ja/või tööandjatele. 2: Osalejad piiriülese mobiilsuse algatustes. 1: 2 (nr) 2: 160 (nr)

11 3.1. I PRIORITEET: Aktiivne ja atraktiivne ettevõtluskeskkond ERF-i i toetuse kogusumma: : EUR. Spetsiifilised eesmärgid (SE): 1.1 Suurem ettevõtete piiriülene koostöö programmipiirkonnas. See spetsiifiline eesmärk toetab abistavate meetmete kaudu majanduskeskkonda, et julgustada inimesi muutumaks isemajandavateks, rajamaks ettevõtteid ja arendamaks uusi ideid ning algatusi, mis suurendaksid koostööd ja toetaksid piiriülese koostöö valmidust. Spetsiifilise eesmärgi raames otsib programm projekte, mis viiksid kokku Eesti ja Läti ettevõtjaid, ettevõtlusspetsialiste, nõuandjaid, kutseorganisatsioone ning ettevõtlusest huvituvaid inimesi. Ühtlasi peab programmialal tihenema koostöö Eesti ja Läti ettevõtluse tugiorganisatsioonide vahel, et leevendada naaberriigi majanduskeskkonnaga seonduva pädeva ja kergelt ligipääsetava informatsiooni puudust. Koostöö ettevõtluse tugiorganisatsioonide vahel on oluline katalüsaator eelpool mainitud sihtgruppide kaasamiseks. Taolist koostööarengut julgustatakse eriti Valga/Valka kaksiklinna puhul. Tulemusena loodetakse liikmesriikides näha suurenenud ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate arvu, kes on valmis piiriüleseks koostööks. See tähendab, et uued ettevõtted (ettevõtted, mis on alla kahe aasta vanad) on loonud koostöösidemed valdkondades, mis on olulised nende äriliseks arenguks. Tulemusnäitaja: Ettevõtjate ning uute ettevõtete osakaal regioonis, kes on valmis piiriüleseks koostööks Tulemusnäitaja algväärtus on 53%, mis osutab ettevõtjate osakaalule, kes olid aastal 2014 valmis piiriüleseks koostööks. Programm sätestab näitaja 2022 aasta sihtväärtuseks 59%. Näiteid oodatud tegevustest: Tegevused ning tugisüsteemid, mis hõlbustavad koostööd ja infovahetust, suurendades seeläbi äritegevust Eesti ja Läti ettevõtjate vahel, sh koolitused, töötoad, konsultatsioonid ja turuanalüüsid (sh sektoripõhise väärtusahela SWOT analüüsid), et tuvastada ning tegutseda vastavalt ärivõimalustele, mis on mõlemale poolele kättesaadavad. Tegevused, mis toetavad ettevõtteid rahvusvahelistumisel ning piiriüleste võrgustike loomisel, sealhulgas ühine osalemine messidel, ärireisidel ning üritustel, mida korraldavad mõlema liikmesriigi ettevõtjad või mis on korraldatud mõlema liikmesriigi ettevõtjate koostööna. Tegevused, mis edendavad ettevõtlusvaimu erinevates sotsiaalsetes sihtgruppides ning hõlbustavad uute piiriülesest koostööst huvitatud ettevõtete loomist. Tegevused, mis võimaldavad luua pikaajalisi suhteid mõlema liikmesriigi ettevõtjate vahel, sh ühiste turundukanalite, reklaammaterjalide ning äriürituste loomine. Väljundnäitajad: NB! Kõik SE 1.1 projektid peavad täitma järgnevaid väljundnäitajaid: 1) osalejate arv projekti üritustel, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud. 2) ühiselt korraldatud üritused, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud. 1: Osalejate arv projekti üritustel, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud. Programmi sihtmärk: 500 osalejat. Väljundnäitajat peetakse täidetuks järgnevatel tingimustel: - Isik kvalifitseerub osalejaks, kui ta võtab isiklikult osa vähemalt ühest projekti üritusest (virtuaalne osavõtt ei loe). Isikut võib lugeda osalejaks ainult üks kord projekti vältel. 11

12 - Projekti ürituste formaadi võivad valida projektid ise, kuid see peab vastama programmi kontekstile ning aitama saavutada konkreetset eesmärki ja tulemusnäitajat. 2: Ühiselt korraldatud üritused, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud. Programmi sihtmärk: 30 üritust. Ühiselt korraldatud üritus tähendab, et partnerid mõlemal pool piiri on kaasatud selle ettevalmistamisse ning sisu kavandamisse. Ühiselt korraldatud ürituste formaadi võivad valida projektid ise, kuid see peab vastama programmi kontekstile ning aitama saavutada konkreetset eesmärki ja tulemusnäitajat. 3: Ettevõtete arv, kes saavad mitterahalist abi. Programmi sihtmärk: 125 ettevõtet Ettevõte väike või keskmise suurusega ettevõte (VKE), mis ei ole seotud projektiga kui projekti partner, kuid kes saab projektist kasu projekti üritustes osalemise kaudu (näiteks koolitused). Spetsiifiline eesmärk: 1.2 Rohkem ühiselt välja töötatud tooteid ning teenuseid programmipiirkonnas. See spetsiifiline eesmärk on peamiselt suunatud toetama juba olemasolevaid ettevõtteid ühises tootevõi teenusearenduses. Ühtlasi hõlmab see tegevused, mis on seotud pädevuste arendamise, innovatsiooniprotsessi toetamise, ühisturustamise, ning ühiste juhtimiskoolitustega, sh VKE-de jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime keskkondlike väljakutsete muutmisel ärivõimalusteks. Programm loodab näha nende ettevõtete arvu suurenemist, kes tutvustavad ühiselt arendatud tooteid/teenuseid või protsessiparandusi ning ka piiriüleste ärivõrgustikega seonduvates tegevustes osalevate ettevõtete arvu suurenemist. Tänu teadmiste jagamisele võrgustikes ning sealsetele ühistegevustele luuakse rohkem koostöös arendatud tooteid ja teenuseid nii kohalikele turgudele kui ka potentsiaalselt kolmandate osapoolte turgudele turundamiseks. Naaberriigi turu ning ettevõtluse tugisüsteemide hea tundmise tulemusena tekib programmipiirkonnas atraktiivne majanduskeskkond. Tulemusnäitaja: Ettevõtjate osakaal, kes tegelevad ühise toote- või teenusearendusega. Tulemusnäitaja algväärtus on 14%, mis tähistab ettevõtete osakaalu, kes tegelesid ühise toote- või teenusearendusega aastal Programm seab näitaja sihtväärtuseks 19% ettevõtjatest aastaks Näiteid oodatud tegevustest: ühine toote- ja teenusearendus (sealhulgas esimeste prototüüpide rahastamine ning teadus- ja arenduskeskuste või haridusasutuste teenuste kasutamine, et loodud tooteid katsetada); VKE-dele suunatud süstemaatiliste ning pikaajaliste arendustegevuste läbiviimine (nt prototüübi valmistamise seminarid, teaduslaboratooriumite kasutamine); turundamise ning müügitööga seonduva kompetentsi tõstmine, sh e-kaubandusega seotud pädevused (nt materjalid, koolitused); koostöö võimendamine VKE-de ning haridusasutuste ja avalike tugistruktuuride vahel, eesmärgiga toetada innovatsiooniprotsessi (nt ringmajanduse 3 põhimõtete järgimine ettevõtlusprotsessides); 3 Ringmajandus tööstusmajandus, mis kaasab endaga nihet fossiilsete kütuste kasutamiselt taaskasutava energia kasuks, mis on kas disaini või kavatsuse poolest taastuv ning kus esineb kahte tüüpi materjalivoogu - bioloogilised toitained, mis naasevad biosfääri ohutult ning tehnilised toitained, mis ringlevad kõrgel kvaliteedisisaldusel, ilma et need naaseksid biosfääri. See nõuab tegutsemist toodete igas elutsükli etapis: alustades toormaterjalide hankimisest, materjali ja toote disainilahenduse, tootmise, toote transportimise ja tarbimise, parandamise, ümbertootmise, skeemide taaskasutamise, jäätmehoolduse ning ümbertöötluseni, aga ühtlasi hõlmab see ka organisatsiooni, ühiskonda, finantsmeetodeid ja põhimõtteid. Ringmajanduse süsteemid säilitavad toote lisandväärtust nii kaua kui võimalik ja kõrvaldavad saastamise. 12

13 turundustegevused sh turuuuringud, ühised kontaktüritused ja osalemine messidel, turundusmaterjalide arendamine, asjakohastele andmebaasidele ligipääsu saamine. Väljundnäitajad: NB! Kõik SE 1.2 projektid peavad täitma vähemalt üht järgnevaist väljundnäitajaist: 1) koostöös arendatud ühised tooted ja teenused või 2) ühised turundustegevused. 1: Koostöös arendatud ühised tooted ja teenused. Programmi sihtmärk: 12 toodet ja teenust. Vähemalt üks VKE Eestist ja üks VKE Lätist peab panustama oma eriteadmiste ning spetsialiseerumisega, et osaleda projekti partnerina ühise toote- või teenusearenduse elluviimises. Programm ei rahasta müügiks mõeldud kaupade tootmist. 2: Ühised turundustegevused. Programmi sihtmärk: 12 tegevust. Ühine turundustegevus koostöös arendatud ühiste toodete või teenuste turustamine või ühine Eesti ja Läti toodete turustamine. Ühistegevused võivad hõlmata järgnevaid: - sihtturgude külastamine ning sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamine; - ettevalmistav tegevus ühise turundustegevuse elluviimiseks, nt sihtturgude turuuuringute teostamine, sh teenused, mis on seotud partnerite kontaktide ja taustainformatsiooni hankimisega ning sihtturu iseärasustega (seisundi, trendide, konkurentsi ja riskianalüüsiga) seotud informatsiooni hankimine; - osalemine sihtturgudele suunatud messidel jms. 3: Ettevõtete arv, kes saavad rahalist toetust. Programmi sihtmärk: 25 ettevõtet. Ettevõte VKE, kes on projektiga seotud kui projekti partner ning saab rahalist toetust. 4: Ettevõtete arv, kes saavad mitterahalist toetust. Programmi sihtmärk: 80 ettevõtet. Ettevõte VKE, kes ei ole projektiga seotud kui projekti partner, kuid kes saab projektist kasu projekti üritustes osalemisega (näiteks koolitused, ühised turundustegevused). 5: Tööhõive suurenemine toetatud ettevõtetes. Programmi sihtmärk: 60 täiskohale taandatud töökohta. Ettevõte väike või keskmise suurusega ettevõte (VKE). Uued töökohad on loodud VKE-s, mis on seotud projektiga ning saab kas rahalist või mitterahalist abi. Selle spetsiifilise eesmärgi raames on lubatud ainult järgnevad investeeringud: investeeringud, mis on vajalikud VKE-des ühise toote- või teenusearenduse läbiviimiseks; investeeringud, mis on vajalikud projekti partneri ühise turundustegevuse läbiviimiseks; projekti juhtimiseks vajalikud seadmed. 13

14 3.2. II PRIORITEET: Puhas ja väärtustatud elukeskkond ERF-i i toetuste kogusumma: : EUR. Spetsiifiline eesmärk: 2.1 Mitmekesisem ning jätkusuutlikum loodus- ja kultuuripärandi kasutamine. See spetsiifiline eesmärk on pühendatud väärtuste edendamisele ning loodusressursside ja nii materiaalse kui ka mitte-materiaalse kultuuripärandi mõistlikule kasutamisele, arendades välja nende turismi ja puhketegevuste potentsiaali. Tasakaal olemasoleva pärandi sh merepärandi säilitamise ja arendamise vahel on olulisim komponent, et arendada väärtuslikke teenuseid, mis aitavad suurendada pärandi nähtavust külalistele ning tõsta kohalike kogukondade ühist identiteeti ja väärtust. Programmi sihtmärk on toetada 7 turismitoote või -teenuse (kogumi) loomist, mis põhineksid loodusvõi kultuuripärandil. Selle saavutamiseks ootab programm projekte, kus hõlmatakse suuremat geograafilist ala ning suuremat partnerite võrgustikku. Eeldatakse, et uued turismitooted või -teenused luuakse juba olemasolevate pärandipaikade põhjal. Turismitoode on terviklik külastuskogemus, mis koosneb mitmest erinevast turismiteenustest (nt majutus, toitlustamine, giiditeenus), mida külastaja oma reisi jooksul tarbib. Turismitooted peavad olema arendatud klienditeekonna mõiste põhjal. See tähendab, et taotleja peab silmas pidama vähemalt järgnevaid elemente: Kuidas leiavad külastajad informatsiooni toote kohta? Kuidas külastajad kohale jõuavad? Mis on asukohta tulemise peamine põhjus? Millised toitlustus- ja majutusvõimalused asuvad läheduses? Mida muud on asukohas näha ja kogeda? Parendatud pärandipaigad, teenused ja mitmekesisemad tegevusvõimalused, mis on seotud loodus- või kultuuripärandiga, suurendavad piirkondade nähtavust ja hõlbustavad kohalike ressursside kasutamist kogukonna enda hüvanguks. Ühise pärandi säilitamise kogemus ning selle arukas rakendamine ja reklaamimine tugevneb piiriülese koostöö raames, võimaldades säilitada Eesti ja Läti ühist ajalugu, sh ühist loodust, rannajoont ning kultuuri. Tulemusnäitaja: Külastajate arv loodus- ja kultuuripärandi paikades. Tulemusnäitaja algväärtus on külastajat kultuuri- ja looduspärandi paikade valimis aastal Programm sätestab näitaja 2022 aasta sihtväärtuseks külastajat. Näiteid oodatud tegevustest: ühine jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike turismitoodete ning -teenuste arendamine, mis põhineksid programmipiirkonna mitmekesisel loodus- ja kultuuripärandil, nt turismirajad, ühispakkumised, ühisbrändid jms. Tavaliselt hõlmavad need turismitooted kas temaatiliselt või piirkondlikult seotud objekte või vaatamisväärsusi ja nendega seotud teenuseid. loodus- või kultuuripärandiga seotud asupaikade, mis moodustavad lahutamatu osa ühistest turismitoodetest või teenustest, parendamine. loodud toodete ja teenuste turustamine, eri tüüpi turustussündmused ja -tegevused: reklaamimine meedias, osalemine messidel, külastuskäigud jms. 14

15 Väljundnäitajad: NB! Kõik SE 2.1 projektid peavad täitma väljundnäitajaid Loodud tooted või teenused (või nende komplektid), mis põhinevad loodus- või kultuuripärandil ning Piiriülesed võrgustikud, mis on rajatud või tugevdatud, et hallata ja edendada pärandipaiku. Väljundnäitaja Parendatud loodus- ja kultuuripärandi paigad täitmine on valikuline. Projekt ei saa seega täita ainult väljundnäitajat Parendatud loodus- ja kultuuripärandi paigad. 1: Parendatud loodus- või kultuuripärandi paigad. Programmi sihtmärk: 35 paranenud paika. Looduspärandi paikadeks on näiteks Suur Munamägi, Matsalu looduskeskus, Gutmani koobas ja Venta juga. Kultuuripärandi paikadeks on näiteks Kõpu majakas, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, Āraiši arheoloogiline muuseum-park ja Ēdole loss. Investeeringud ei tohi ületada keskmiselt eurot ühe paiga kohta projektis ja maksimaalne kohaldatav summa ühele paigale projektis ei tohi ületada eurot. Tegemist on kogusummadega, st nad hõlmavad nii ERF-i toetust kui ka kaasrahastust. 2: Loodud tooted või teenused (või nende kogumid), mis põhinevad loodus- või kultuuripärandil. Programmi sihtmärk: 7 (kogumit) tooteid või teenuseid. Tooted või teenused (või nende kogumid) peavad olema kas koos arendatud ja/või koos pakutavad. 3: Kultuuri- või looduspärandi kohtade haldamiseks ja edendamiseks loodud l uued piiriülesed võrgustikud või oma koostööd tugevdanud olemasolevad piiriülesed võrgustikud Programmi sihtmärk: 7 piiriülest võrgustikku. Piiriülesel võrgustikul on huvitatud osapooled mõlemal pool Eesti-Läti piiri, kelle huvid täiendavad üksteist ja kes hoiavad regulaarselt ühendust. Piiriülesed võrgustikud haldavad ja hoiavad alal ühiselt arendatud ja/või pakutud tooteid ja teenuseid. Selle spetsiifilise eesmärgi all on lubatud ainult järgnevad investeeringud: investeeringud loodus- või kultuuripärandi paikade parendamiseks; investeeringud, mis on vajalikud loodus- või kultuuripärandi paikadel põhinevate toodete või teenuste ühiseks turustustegevuseks; seadmed, mis on vajalikud projekti juhtimiseks. Spetsiifiline eesmärk 2.2: Suurem teadlikkus energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja jäätmete taaskasutuse valdkonnas ning ühise veeressursi säästlikum haldamine See spetsiifiline eesmärk tegeleb võimaluste ja väljakutsetega, mis on seotud ressursside efektiivse kasutamisega ja igapäevase jätkusuutliku käitumisega. Lahendused taaskasutamise, energiasäästmise ja parema veevarude haldamise koostöös on teemad, mis tuleks saavutada selle spetsiifilise eesmärgi all. Programmi raames pürgitakse kahe tulemuse poole: Esmalt üritab programm suurendada teadlikkust ja muuta keskkonnasõbralikumaks inimeste igapäevaseid harjumusi seoses energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisega. Avalikkuse teadlikkust peab jätkuvalt tõstma ressursside efektiivsest haldamisest kuna puuduvad head tavad, piisav toetus ning teave. Toetatakse olemasolevate tehnoloogiate laialdasemat kasutamist või uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. 15

16 Investeeringud ei tohi ületada keskmiselt eurot ühe paiga kohta projektis ja maksimaalne kohaldatav summa ühele paigale projektis ei tohi ületada eurot. Tegemist on kogusummadega, st nad hõlmavad nii ERF-i toetust kui ka kaasfinantseerimist. Lisaks üritab programm suurendada koostöö tihedust asutuste vahel, mis on seotud ühiste veekogude ja rannikualade haldamisega, nt Gauja/Koiva jõe valgla, Salaca/Salatsi jõe valgla ning programmi territooriumi mere- ja rannikualad. Programm toetab seega ainult neid projekte, mis hõlmavad koostööd vähemalt ühe allmärkustesse lisatud Eesti või Läti asutusega. Investeeringud, mis toetavad ühist vee- või rannikuala haldamist, ei tohi ületada keskmiselt eurot ühe paiga kohta projektis ja maksimaalne kohaldatav summa ühele paigale projektis ei tohi ületada eurot. Tegemist on kogusummadega, st nad hõlmavad nii ERF-i toetust kui ka kaasfinantseerimist. Tulemusnäitajad: 1. Inimeste teadlikkus ressursitõhususest. Tulemusnäitaja algväärtus on 43%, mis näitab vastanute osakaalu, kes on väga tuttavad energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisega aastal Programm seab tulemusnäitaja 2022 aasta sihtväärtuseks 53%. 2. Koostöö intensiivsus veekogude ning rannikualade haldamisega tegelevate asutuste vahel 4. Tulemusnäitaja algväärtus on 36%, mis näitab asutuste osakaalu, kes tegid regulaarselt koostööd aastal 2014, sh regulaarne infovahetus, kohtumised, kogemuste vahetamise reisid ja ühiskoolitused. Programm seab tulemusnäitaja 2022 aasta sihtväärtuseks 59% aastaks. Näiteid oodatud tegevustest: Tegevused, mis suurendavad teadlikkust energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise kohta, sh avalikud kampaaniad, praktilised töötoad, teabevahendid jms. Suurendada koostööd asjakohaste asutustega, et edendada ühiste veevarude efektiivset kasutamist ja kaitsmist (Gauja/Koiva jõe valgla, Salaca/Salatsi jõe valgla ning programmi piirkonna mere- ja rannikualad). Tegevused, mille eesmärk on koordineerida piiriülest reageerimist keskkonnaõnnetustele Liivi lahes, tagades tõhusa tugisüsteemi saastamise vältimiseks. 4 Eesti asutused: Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon; Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon; Hiiu Maavalitsus; Lääne Maavalitsus; Maaeluministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus; MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu; Pärnu Maavalitsus; Politsei ja Piirivalveamet; Saare Maavalitsus. Läti asutused: Läti rannikuäärsete kohalike omavalitsuste liit/association of Latvia s Coastal Local Authorities (LALRG-i liige); Kurzeme planeerimispiirkond/kurzeme Planning Region; Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse administratiivosakond/latvian Environment, Geology and Meteorology Centre Administrative department; Läti Veeökoloogia instituut; Läti Veeteede ameti ohutusosakond/maritime Administration of Latvia Maritime Safety Department; Maaeluministeerium kalanduse valdkond/ Ministry of Agriculture - field of fishery; Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium; Riia planeerimisregioon/riga Planning Region; Piirivalveamet/State Border Guard; Riiklik Keskkonnateenistus/State Environmental Service. Gauja/Koiva jõe valglaga seotud projektide puhul peab partnerlus kaasama ka Videzme planeerimispiirkonda/vidzeme Planning Region või Gauja/Koiva jõe valglal asuvat kohalikku omavalitsust/kohalikke omavalitsusi või organisatsioone, mida rahastab/rahastavad Gauja/Koiva jõe valglal asuv(ad) kohalik(ud) omavalitsus(ed). Salaca/Salatsi jõe valglaga seotud projektide puhul peab partnerlus kaasama ka Videzme või Riia planeerimispiirkonda/vidzeme or Riga Planning Region või Salaca/Salatsi jõe valglal asuvat kohalikku omavalitsust/kohalikke omavalitsusi või organisatsioone, mida rahastab/rahastavad Salaca/Salatsi jõe valglal asuv(ad) kohalik(ud) omavalitsus(ed). 16

17 Väljundnäitajad: NB! Kõik SE 2.2 projektid, mille teema on Suurenenud energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise teadlikkus, peavad täitma väljundnäitaja Avalikud kampaaniad, mis on suunatud keskkonnasõbralikumale käitumisele. Teiste SE 2.2 väljundnäitajate täitmine on valikuline. Kõik SE 2.2 projektid, mille teema on Tõhusam ühiste veevarude haldamine, peavad täitma väljundnäitaja Ühised tegevused veeressursside või rannikuala haldamiseks. Teiste SE 2.2 väljundnäitajate täitmine on valikuline. 1: Osalejate arv projekti üritustel, välja arvatud projekti juhtimisega seotud koosolekud. Programmi sihtmärk: 450 osalejat. Väljundnäitajat peetakse täidetuks järgnevatel tingimustel: - Isik kvalifitseerub osalejaks, kui ta võtab isiklikult osa vähemalt ühest projekti üritusest (virtuaalne osavõtt ei loe). Isikut võib lugeda osalejaks ainult üks kord projekti vältel. - Projekti ürituste formaadi võivad valida projektid ise, kuid see peab vastama programmi kontekstile ning aitama saavutada konkreetset eesmärki ja tulemusnäitajat. 2: Avalikud kampaaniad, mis s on suunatud keskkonnasõbralikumale käitumisele. Programmi sihtmärk: 6 avalikku kampaaniat. Avalik kampaania on tegevus, kus esmärgistatult teavitatakse sihtgruppi või mõjutatakse selle teatud käitumisharjumisi konkreetse ajaperioodi vältel, kasutades selleks erinevate kommunikatsioonivahendite kogumit (nt audio-visuaalsed materjalid, üritused, trükised, jms), mida levitatakse läbi erinevate kanalite. 3: Ühised tegevused veeressursside või rannikuala haldamiseks. Programmi sihtmärk: 5 haldamise algatust. Väljundnäitajat loetakse täidetuks igasuguse ühisalgatuse puhul, mis käsitleb Gauja/Koiva jõe valgla, Salaca/Salatsi jõe valgla või programmi territooriumi mere- ja rannikuala ühist haldamist. 4: Väiksemahulised investeeringud. Programmi sihtmärk: 40 investeeringut. eeringut. Investeeringud, mis toetavad avaliku teadlikkuse suurendamist energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise kohta või ühiseid vee- või rannikualade haldamisalgatusi, ei tohi ületada keskmiselt eurot ühe paiga kohta projektis ja maksimaalne kohaldatav summa ühele paigale projektis ei tohi ületada eurot. Tegemist on kogusummadega, st nad hõlmavad nii ERF toetust kui ka kaasfinantseeringut. Selle spetsiifilise eesmärgi raames on lubatud vaid järgnevad investeeringud: 1) investeeringud toetamaks teadlikkuse tõstmist või ühiste vee- ja rannikualade haldamist; 2) seadmed, mis on vajalikud projekti juhtimiseks. Spetsiifiline eesmärk 2.3: Paremini integreeritud Valga-Valka Valka kesklinnaruum. See spetsiifiline eesmärk toetab piiriülese ühise linnaruumi taaselustamist Valga-Valka kaksiklinna keskuses, Eesti ja Läti piiril. See muudab kunagise piiritsooni ümbruses asuva ja hetkel mahajäetud tühermaa elavaks ning atraktiivseks linnaruumiks, mis kasutab maksimaalselt ära unikaalse piirkonna maastikuomadusi (piki piiri jooksev jõgi, erinevad kõrgused). Nendel muudatustel peaks olema otsene mõju kogukondadevahelise suhtluse parandamisele ning seni kahe eraldiseisva asulana arenenud kaksiklinna omavahelisele integreerumisele. 17

18 Tulemusnäitaja: Valga ja Valka elanike osakaal, kes peavad Valga-Valkat Valkat ühislinnaks. Tulemusnäitaja algväärtuseks aastal 2015 oli 21%, mis viitab Valga ja Valka elanike osakaalule, kes peavad Valga-Valkat ühislinnaks. Programmi eesmärgiks on tulemusväärtus 28% aastaks Näiteid oodatud tegevustest: multifunktsionaalse piiriülese Valga ja Valka keskväljaku loomine Eesti ja Läti piirile, sealhulgas ruum vabaõhu turgude, festivalide, mänguväljakute, uuenduslike valgustussüsteemide, algupärase linnaruumi elementide jms jaoks; jalakäijate tee loomine, mis läbib uut keskväljakut ja ühendab Valga ja Valka linnakeskustes asuvad kirikud; vana piiriülese silla renoveerimine üle väikese oja (Konnaoja), mis jookseb piki Eesti ja Läti piiri; Konnaoja-äärse ala puhastamine ning selle taaselustatud rohelise ruumi liitmine juba olemasoleva rohealaga piki Pedeli jõge; majade restaureerimine äsjarajatud piiriülese keskväljaku ümber, et meelitada piirkonda ettevõtjaid. Väljundnäitaja: 1: Parendatud ja taaselustatud piiriülene ühine linnaruum naruum Programmi sihtmärk: m². m 18

19 3.3. III PRIORITEET: Parem sadamavõrgustik See prioriteet ei ole konkursikutse ajal avatud. Selle spetsiifilise eesmärgiga rahastab programm taotlusvooru korraldamata 5 varem kindlaks määratud projekt(e), mis toetavad väikesadamate võrgustiku loomist Läti läänerannikul ning Liivi lahes, et pakkuda ühtse kvaliteeditasemega teenuseid. 5 Lepingu sõlmimine taotlusvooru korraldamata seirekomitee saab heaks kiita varem kindlaksmääratud projekt(e), ilma et avataks taotlusvooru, et täita programmi teatud väljundnäitajaid. 19

20 3.4. IV PRIORITEET: Integreeritud tööturg ERF-i i toetuste kogusumma: EUR. Spetsiifiline eesmärk 4.1: Parem piiriüleste töökohtade kättesaadavus. Selle spetsiifilise eesmärgiga üritatakse edendada töötamisvõimalusi, kiirendada vabade töökohtade täitumist ja parandada informatsiooni kättesaadavust teisel pool piiri asuvatele tööotsijatele ja tööandjatele. Programm ootab projekte, mis aitavad teha kättesaadavaks inimestele mõlemal pool piiri informatsiooni, paremat kvalifikatsiooni ja toetavaid tegevusi, et aktiveerida piiriülene tööjõumobiilsus ja laiendada piiriüleseid töövõimalusi. Eesmärgi täitmise tulemusena toetavad paranenud ja reklaamitud töövõimalused (nt andmebaasid, ümberõppe võimalused) ja integreeritud teenused tööjõu liikumist ja majandustegevust. Inimestel ja ettevõtjatel mõlemal pool piiri on parem ligipääs asjakohasele informatsioonile ja toetavatele tegevustele, mis aitab kiirendada vabade töökohtade täitumist ja parandab vajalike spetsialistide leidmise võimalusi; piiriülesed regioonid ja kohalikud kogukonnad on rohkem valmis panustama tööjõuturule ning tööjõu liikumise küsimustesse riiklikul ja piiriülesel tasemel. Tulemusnäitaja: Piiriüleste töötajate arv. Tulemusnäitaja algväärtuseks on 2753 isikut, mis oli piiri ületavate töötajate arvuks aastal Programmi eesmärgiks on 3100 regulaarselt piiri ületavat isikut näitaja sihtväärtusena aastaks Näiteid oodatud tegevustest: Eesti tööotsijate ja tööpakkumiste andmebaaside kohaldamine Läti turu jaoks ja vastupidi; elukestva õppe ja ümberõppe tegevuste läbiviimine; piiriülese töötamise jaoks vajaliku (keele)oskuse arendamine; kaugtöö ja arukas töö; kohalikud ja/või piirkondlikud algatused (nt informatsiooniteenused, messid ja muud sarnased üritused), mille eesmärgiks on edendada piiriülest töötamist; tööjõuturu ja avalikke tööhõiveteenuseid pakkuvate kohalike ja piirkondlike asutuste nii avaliku kui ka erasektori võimekuse suurendamine; piiriülesed praktikavõimalused. Väljundnäitajad: 1: Uued ja/või täiustatud teenused tööotsijatele ja/või tööandjatele. Programmi sihtmärk: 2 teenust. Uus ja/või täiustatud teenus peab looma või parendama piiriüleseid töövõimalusi või parendab piiriülese töötamise kättesaadavust. 2: Osalejad piiriülese mobiilsuse algatustes. Programmi sihtmärk: 160 osalejat. Väljundnäitajat peetakse täidetuks järgnevatel tingimustel: - Isik kvalifitseerub osalejaks, kui ta võtab isiklikult osa vähemalt ühest projekti üritusest (virtuaalne osavõtt ei lähe arvesse). Isikut võib lugeda osalejaks ainult üks kord projekti vältel. - Projekti ürituste formaadi võivad valida projektid ise, kuid see peab vastama programmi kontekstile ning aitama saavutada konkreetset eesmärki ja tulemusnäitajat. 20

21 3.5. Horisontaalsed põhimõtted Projekti olemusele vastavalt hinnatakse jätkusuutliku arengu põhimõtteid, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist ning ühtlasi ka võrdsust meest ja naiste vahel. Jätkusuutlik areng Jätkusuutlikku arengut võetakse arvesse horisontaalse põhimõttena kogu programmi rakendamise vältel. Projekte, millel on otsene negatiivne mõju keskkonnale ja jätkusuutlikule arengule, ei rahastata. II Prioriteedi Puhas ja väärtustatud elukeskkond spetsiifiline eesmärk 2.2 keskendub otseselt ressursitõhususele ja keskkonnasõbralikule käitumisele. Projektid, mida rahastatakse selle spetsiifilise eesmärgi raames, peavad selgelt tõestama oma otsest positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule arengule. Lisaks sellele hinnatakse projekte kliimamuutuse vaatepunktist. Programm julgustab rakendama jätkusuutlikkuse küsimust kõikides projekti juhtimisega seotud aspektides. Juhtpartneritel palutakse kaaluda kõige jätkusuutlikumat ja loodussõbralikumat kasutust kõikidele ressurssidele, mida projekti elluviimiseks on plaanitud. See kehtib materjalide levitamisele, trükistele, kohtumistele, suhtlusviisile jne. Kuigi reisimine on piiriülestes tegevustes kesksel kohal, julgustatakse programmi abisaajatel kasutada kõige jätkusuutlikumat reisimisviisi. Võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine Üldise põhimõttena palutakse kõikidel projektidel integreerida need horisontaalsed küsimused oma tegevustesse või vähemalt kaaluda projekti mõju nendele küsimustele. Projekte, millel on otsene negatiivne mõju võrdsetele võimalustele ja mittediskrimineerimisele, ei kiideta heaks. Võrdsus meeste ja naiste vahel Lisaks üldisele mittediskrimineerimise põhimõttele pöörab programm tähelepanu naiste ja meeste vahelisele võrdsusele. Projekte, millel on negatiivne mõju naiste ja meeste vahelisele võrdsusele, ei kiideta heaks. 21

22 4. PROJEKTI PEAMISED TUNNUSED 4.1. Projekti suurus ja kaasfinantseerimise määrad Toetussumma maksimaalne suurus sõltub programmi spetsiifilisest eesmärgist, mille alla projekt kuulub: Programmi spetsiifiline eesmärk 1.1 Suurem ettevõtete piiriülene koostöö programmipiirkonnas. 1.2 Rohkem ühiselt välja töötatud tooteid ning teenuseid programmipiirkonnas. 2.1 Mitmekesisem ning jätkusuutlikum loodus- ja kultuuripärandi kasutamine. 2.2 Suurem teadlikkus energiasäästmise, jäätmete sorteerimise ja jäätmete taaskasutuse valdkonnas ning ühise veeressursi säästlikum haldamine Paremini integreeritud Valga-Valka kesklinnaruum 3.1 Paranenud väikesadamate võrgustik, mis pakub heal tasemel teenust. Maksimaalne toetuse summa EUR EUR EUR nendele projektidele, kes täidavad ainult väljundnäitajat Ühised turundustegevused. 1 mln EUR EUR 3 mln EUR III prioriteedi eelarve 4.1 Parem piiriüleste töökohtade kättesaadavus EUR Minimaalne toetuse suurus ei ole määratletud. Programmipoolnekaasfinantseerimine võib moodustada kuni 85% kogu abikõlblikest kuludest. Riigiabi korral, st abi mis täidab kõiki Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107(1) kriteeriumeid 6, võib programmipoolne kaasfinantseerimise osa olla 50% ja 85% vahel kogu abikõlblikest kuludest, sõltuvalt toetavate tegevuste liigist. Informatsioon riigiabi kohta on esitatud punktis 4.7. ja lisas 1. 6 Riigiabi on teatud tüüpi riiklik sekkumine, mida kasutatakse mingi kindla majandustegevuse edendamiseks. Mõiste viitab, et teatud majandussektoreid või -tegevusi koheldakse soodsamalt kui teisi, häirides nõnda konkurentsi, kuna see tekitab ebaausa olukorra ettevõtete vahel, kes saavad ja kes ei saa abi. Riigiabi süsteem tugineb põhimõttel, et riigiabi ei sobi kokku ühisturuga, nentides samas, et taolise abi andmine võib olla õigustatud erakorraliste asjaolude puhul. Projekti partneri, kes on seotud majandusliku tegevusega ja tegutseb turul, millel esineb kaubavahetus EL-i liikmesriikide vahel, õiguslik vorm ei ole riigiabi kontekstis oluline. Projekti partnerit võetakse ettevõttena; sest iga isikut, hoolimata tema õiguslikust vormist ettevõte, mõni muu majanduslike või erialaliste tegevustega seotud isik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik jne koheldakse riigiabi olukorras ettevõttena. Riigiabi omab artikli 107 (1) tähenduses nelja omadust: i) seda antakse riigi poolt või kasutades riigi varasid; ii) see soosib teatud ettevõtmisi või teatud toodete tootmist; iii) see moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi; iv) see mõjutab kaubandust EL-i liikmesriikide vahel. 22

23 4.2. Projekti kestvus Projekti maksimaalne kestvusaeg on 36 kuud 7. Aruandluse jaoks on soovitatav varuda kuni 2 kuud projekti lõpust. Muud projekti tegevused peaksid selleks ajaks olema lõpetatud Peamised nõuded projektile ja partnerlusele Projektid peavad täitma nelja peamist ühisprojektide põhimõtet: 1) projektid peavad olema välja töötatud, kirjutatud ja planeeritud mõlema riigi partnerite poolt ühiselt; 2) projekt peab järgima ühise rakendamise põhimõtteid, mitte keskenduma paralleelsetele tegevusetele kummalgi pool piiri et lõigata koostööst ühist kasu; 3) projekti läbiviiv meeskond peab kaasama liikmeid nii Eestist kui Lätist; 4) kõik partnerid peavad panustama projekti rahaliselt või mitterahaliselt (vaata peatükk 5.6.), mida kinnitab taotlusele lisatud kaasfinantseerimisdeklaratsioon. Igas projektis peab partnerina osalema vähemalt üks Eesti ja üks Läti partner, kellel on juriidiline aadress (kes on registeeritud) programmi piirkonnas ja kelle tegevused projektis toovad kasu programmi piirkonnale. Seirekomitee võib põhjendatud juhtudel kiita heaks projekte Eesti ja Läti partneritega, kellel on juriidiline aadress väljaspool programmi piirkonda, juhul kui nende osalemine on vajalik projekti edukaks elluviimiseksi ja nende tegevused toovad kasu programmi piirkonnale. Eraettevõtete puhul ei tohi ettevõtete omanikud Eestis ja Lätis olla samad, samuti ei tohi neid ettevõtteid omada nende lähisugulased ja/või pereliikmed. Kui projekt on heakskiidetud, peavad kõik projekti partnerid sõlmima partnerluslepingu (vt punkt 6.3. Lepingud) Juhtpartner Iga projekt peab määrama juhtpartneri. Juhtpartner esitab taotluse ning on kogu projekti eest vastutav. Taotluse heakskiitmise korral sõlmib juhtpartner korraldusasutusega toetuslepingu, võttes seega täieliku rahalise ja juriidilise vastutuse projekti eest. Projekti elluviimise ajal võib ainult juhtpartner nõuda maksete tegemist toetuslepingu alusel ning on kohustatud edastama toetusraha teistele projekti partneritele. Juhtpartner vastutab korrektse ja õigeaegse aruandluse eest, tagades, et kõik projekti partnerid austavad ja jälgivad EL-i ja riiklikku seadusandlust seoses finantsjuhtimise, finantskontrolli, avaliku hanke, informatsiooni, avalikkuse teavitamise ja riigiabiga. Juhtpartner vastutab ka ülesannete jaotamise eest projekti partnerite vahel ning nende ülesannete täitmise tagamise eest. Juhtpartneri ja projektipartnerite vahel sõlmitud partnerluslepingus peavad olema määratletud ülesanded ja tähtajad. Lisaks on juhtpartneri ülesandeks tagada toimiv suhtlus partnerite vahel, teavitada jooksvalt kõiki projekti staatuse ja plaanide kohta ning rakendada projekti vastavalt heakskiidetud taotlusele. Juhtpartner peab määrama projektijuhi või sõlmima vastava töövõtulepingu. Projektijuht peab olema kvalifitseeritud projekti tegevuste temaatiliseks koordineerimiseks, toimima liikumapaneva jõuna partnerite vahel ning olema suuteline neid mobiliseerima saavutamaks taotluses püstitatud eesmärke. 7 Põhjendatud juhtudel võib seirekomitee kiita heaks ka pikema kestvusajaga projekte. 23

24 Finantsjuht vastutab raamatupidamise, finantsaruandluse, ERFi toetusega ümber käimise ja riikliku kaasfinantseerimise eest. Finantsjuht peab töötama tihedas koostöös projektijuhi ja partneritega, et võimaldada projekti üldist tõhusat finantsjuhtimist. Finantsjuht peab töötama vastavalt programmi reeglitele ja riiklikele seadustele. Projektijuhi ja finantsjuhi ülesandeid võib teostada sama isik. Tagamaks sujuv ja tõhus koostöö programmi asutusega peab projektijuht ladusalt valdama inglise keelt. Juhtpartner võib olla: (1) riiklik, regionaalne või kohalik avaliku võimu asutus; (2) Avaliku sektoriga võrdsustatud asutus 8, mis tähendab igasuguseid juriidilisi asutusi, mis vastavad järgmistele omadustele: (a) On loodud avalik-õiguslikult või eraõiguslikult spetsiifilise eesmärgiga rahuldada avaliku huvi vajadusi 9, ei oma tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja (b) on juriidilised isikud, ja (c) * rahastatakse põhiliselt riigi-, regionaal- või munitsipaalasutuste või teiste avalik-õiguslike institutsioonide poolt, * või mille juhtimist kontrollitakse eelpool nimetatud isikute poolt, * või mille rohkem kui pooled juht- või järelevalveorganite liikmetest on nimetatud riigi regionaalsete, kohalike või teiste avalik-õiguslike institutsioonide poolt. (3) Eraettevõte; (4) Valitsuseväline organisatsioon; (5) Füüsilisest isikust ettevõtja Projekti ektipartnerid Projektipartnerid võivad olla kõik peatükis 4.4. loetletud kriteeriume täitvad isikud või mõni muu mittetulunduslik juriidiline isik. Sekretariaat kontrollib partnerite vastavust nõuetele partnerite esitatud dokumentide või asjakohaste riiklike registrite alusel. iga projektipartner peab määrama koordinaatori, kes on kontaktiks projektipartneri ja projektijuhi vahel, ning raamatupidaja, kes vastutab projekti raamatupidamise eest projektipartneri asutuses Projektipartnerite meeskonna moodustamine Me julgustame projektipartnereid planeerima meeskonna moodustamisega seotud tegevusi projekti esimese aruandlusperioodi jooksul, et sulatada jää ja luua usaldus partnerite vahel. 8 Avaliku sektoriga võrdsustatud asutus tähendab siinkohal avalikule õigusele allutatud isik nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014 Direktiivis 2014/24/EU riigihangete kohta, Artikkel 2, punkt 1 (4). 9 Avaliku huvi vajadused on defineeritud kui vajadused, mida rahuldatakse muul viisil kui turul saadavalolevate kaupade ja teenuste kättesaadavusega, ning mida üldhuvidega seotud põhjustel on riigi- või kohalik omavalitsus otsustanud ise pakkuda või mille üle soovib hoida arvestatavat mõjuvõimu. Juriidilised isikud, mis on objektiivselt võtnud selliste vajaduste rahuldamise eest vastutuse ja on need vajadused rahuldanud, võidakse samuti lugeda ülalmainitud kriteeriumidele vastavateks. 10 Lätis individuālais komersants. 24