VÕTA Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine HINDAJA JUHEND Juhendmaterjali koostaja Einike Pilli Kaasautorid Maiki Udam, Aili Saluveer, Anna-L

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "VÕTA Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine HINDAJA JUHEND Juhendmaterjali koostaja Einike Pilli Kaasautorid Maiki Udam, Aili Saluveer, Anna-L"

Väljavõte

1 VÕTA Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine HINDAJA JUHEND Juhendmaterjali koostaja Einike Pilli Kaasautorid Maiki Udam, Aili Saluveer, Anna-Liisa Peebo, Lilian Ariva, Kaire Kroos ja Mari-Ann Rebane

2 Trükis on valminud projekti Ülikoolilõpetajate konkurentsvõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse (LÜKKA) VÕTA alaprojekti raames. LÜKKA projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. Tartu, 2008

3 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. ÜLDOSA 3 VÕTA teoreetiline taust 3 Mis on VÕTA? 4 Kelle jaoks on VÕTA kasulik ja vajalik 6 VÕTA protsess 6 Vastutuse jaotumine VÕTA protsessis 7 Kitsendused VÕTA kasutamisel 8 2. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 9 Hindamisega seotud terminoloogia 9 Kvaliteeti tagava hindamise tunnused 11 Õpiväljunditega sobivate hindamiskriteeriumite kirjeldamine TERVIKLIK HINDAMINE 15 Teistes õppeasutustes ning täienduskoolituskursustel õpitu hindamine 16 Töökogemuse hindamine 17 Kutsekvalifikatsioonile vastavuse hindamine ja kutseomistamine VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE HINDAMISMEETODID 20 Taotlusvorm 21 Õpimapp 21 Intervjuu 22 Praktika aruanne 22 Tegevuse või selle simulatsiooni vaatlemine 23 Europass TAGASISIDE ANDMINE VÕTA TAOTLEJALE VÕTA HINDAMISOTSUSE VAIDLUSTAMINE VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE HINDAMISE VORMISTAMINE KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED 29 Kokkuvõte 31 Kasutatud kirjandus ja lisalugemine 32

4 2 SISSEJUHATUS Käesolev juhend on suunatud kõigile neile, kes hindavad varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) taotlusi. VÕTA eesmärk on inimeste erineval viisil omandatud pädevuste väärtustamine ja arvestamine nii, et on tagatud õppeasutuse või kutseorganisatsiooni kvaliteedikriteeriumid. Selle eesmärgi eduka täitmise võti on hindamises. Alljärgnevas materjalis pöörame kõigepealt tähelepanu VÕTA teooriataustale, olemusele ja teostusele. Siis räägime varasemate õpingute ja töökogemuse kvaliteetse hindamise põhimõtetest, millele järgneb osa terviklikust hindamisest nii varasema õppimise ja töö arvestamise kui kutse taotlemise korral. Materjali neljandas osas kirjeldame peamisi VÕTA hindamismeetodeid ja anname soovitusi nende abil hindamiseks. Materjali lõpuosas käsitletakse VÕTA vormistamise ja apelleerimise küsimusi. Viimaks tuuakse esile korduma kippuvad küsimused ja lisalugemise materjal. Seda juhendmaterjali võib lugeda mitut moodi. Kui VÕTA temaatika ja põhimõtted on ebaselged, tasub materjali lugeda algusest peale. Kui aga VÕTA ning varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisega seotud temaatika on tuttavad, võib minna otse huvipakkuvate osade juurde. Materjali koostamisel on kaasa aidanud mitmed inimesed, kirjutades pikemaid või lühemaid osasid: Maiki Udam, Aili Saluveer, Anna-Liisa Peebo, Lilian Ariva, Kaire Kroos ja Mari-Ann Rebane. Lisaks eespool nimetatutele tahan tänada ka teksti lugejaid ja kommenteerijaid: Karmen Trasberg ja Siret Rutiku.

5 HINDAJA JUHEND 3 1. ÜLDOSA VÕTA teoreetiline taust Õppimine võib toimuda väga erineval viisil ja olla kas formaalne, informaalne või mitteformaalne. Formaalne õppimine leiab aset tavapärases hariduskeskkonnas nagu kool, ülikool, täiendusõpet pakkuv koolitusasutus vms. Informaalne (kavatsemata ja struktureerimata õppimine) ja mitteformaalne (struktureeritud ja/või kavatsetud õppimine) õppimine võivad seevastu toimuda igal pool tööl, kodus ja vabal ajal. Õppimisest rääkides on oluline ka mõista, et see pole automaatne reaktsioon õpetamisele, vaid et iga inimene õpib eri moodi ja erinevaid asju, sõltuvalt sellest, milline on tema eelnev arusaam, motivatsioon ja õpistiil. Elukestev õpe hõlmab kõiki eesmärgistatud õppetegevusi, sõltumata õppimise kontekstist. Väljundipõhises õppes pole keskne küsimus selles, kuidas mingi pädevus omandati, vaid pigem selles, kas see pädevus on olemas ja kuidas selle olemasolu on võimalik hinnata. Seepärast keskendubki VÕTA protsess eri viisil omandatud pädevuste äratundmisele, demonstreerimisele-tõestamisele ja hindamisele. Üks oluline õppimise viis, mis aitab pädevusi omandada, on kogemuslik õppimine. Teatavasti algab igasugune õppimine kogemustest olgu selleks siis enda või kellegi teise kogemus. Tavaliselt lähtutakse kogemuslikust õppimisest rääkides aga nn vahetust kogemusest, st millestki, mida inimene ise on kogenud. Inimene õpib kogemusest siis, kui ta kogemust märkab ja tõlgendab. Märgatakse enamasti tavapärasest erinevat, seletamatut, isegi enneolematut ja segadusseajavat kogemust. Tegelikult õpitakse ka harjumuspärases rutiinis saadavatest kogemustest, aga seda õppimist alati ei mäletata. Kuigi kõigis kogemustes peitub õppimispotentsiaal, kasutab inimene sellest vaid väikest osa. Vahel reageerib inimene tähendusrikkale kogemusele ka mitteõppimisega. Ta võib selle märkamist vältida mitmel põhjusel: hirmust olukorrale otsa vaadata, oskamatusest leida olukorra põhjusi või mugavusest. Kui aga inimene kogemust märkab ja selle registreerib oma tähelepanus, on algus õppimiseks tehtud. Ometi pole märkamine piisav, vaid vaja on kogemust analüüsida, laiendada ja üldistada. Oluline on ka õpitu põhjal tehtud otsus tulevikus seda rakendada nii sarnastes kui teistsugustes situatsioonides. Näiteks võib lapsevanem märgata, et lapse kamandamise ja käsutamisega saadud tulemused toovad kaasa vähe kuulekust ja rikutud suhte. Kui nad aga seda arusaamist oma töökohal suhetes alluvatega kasutada oskavad, on kogemuse kaudu õpitu muutunud väärtuslikuks ülekantavaks õppimiseks.

6 4 Töökogemusest õppimine on üks kogemusliku õppimise vorm. Tööl toimetulek eeldab kompleksset ja dünaamilist teadmiste, tehniliste oskuste ja professionaalse eetika kombinatsiooni. Kui tööalast õppimist kombineeritakse teooriaga, võib nendest saada vahend tööalase tegevuse analüüsimiseks ja paremaks muutmiseks. Õppides oma praktilist tegevust teooria abil analüüsima, saame tulemusena tervikliku arusaamise oma tööst. Töökogemusest õppimine on nn tüüpilisest kogemuslikust õppimisest erinev selle tõttu, et siin korratakse tihti samu tegevusi kuni vilumuse saavutamiseni. Kogemuse rutiinistumises on peidus nii ohud kui võimalused: ühelt poolt annab pidev kordamine teadliku analüüsi abil võimaluse pidevalt oma tegevust parandada, teiselt poolt aga võib keskpärane ja ilma analüüsita tegutsemine kujuneda harjumuseks, mille käigus õppimisvõimalusi enam ei märgatagi. Kogemusliku õppimise võti on võimes õppimise seisukohalt väärtuslikke kogemusi ära tunda, analüüsida ja analüüsi põhjal oma käitumist muuta. Analüüsi kaudu õpime ka ära tundma neid pädevusi, oskusi ja teadmisi, mida oleme kogemuste käigus omandanud. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamises tuleneb eelnevast keskne põhimõte: kogemuslikku õppimist ei tohi hinnata mitte kogemuse, vaid sellest toimunud õppimise põhjal. Kesksed on pädevused, mitte nende omandamise protsess. Küll aga võib olla protsessi kirjeldusest abi pädevuste äratundmisel ja tõestamisel. Mis on VÕTA? VÕTA = varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine 1 VÕTA eesmärk on elukestva õppe ja erinevate õppeastmete ning õpingute ja tööturu vaheliste seoste arendamine. VÕTA aitab muuta nähtavaks ja väärtustada inimese teadmisi, oskusi ja pädevusi sõltumata nende omandamise viisist. VÕTA võimaldab arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana või kutse taotlemisel. Lähtuvalt kõrgharidusstandardist 2 on VÕTA eesmärgiks suurendada isikute, sealhulgas erivajadusega isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada võimalusi elukestvaks õppeks; 1 inglise keeles APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning 2 vastu võetud Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 258 RT I 2002, 70, 426, jõustunud Muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega RT I 2007, 50, 346 jõust

7 HINDAJA JUHEND 5 võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega; õppeasutustel paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele. VÕTAt saab kasutada vastuvõtutingimuste täitmisel, poolelijäänud õpingute jätkamisel, õppekava vahetamisel (ka õppeasutuse siseselt), kutseomistamisel, karjääri planeerimisel. VÕTA võimaldab arvestada varem õppeasutustes sooritatud õpinguid, täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut, töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi ja oskusi. Kõige olulisem on varem õpitu sisuline sobivus õppekava või kutsestandardiga. Selleks, et saaks sisulise sobivuse otsustada, on oluline, et õppija oskab oma kogemustest õpitut kirjeldada ja analüüsida. Sellise analüüsi põhjal on võimalik hindajatel otsustada, kas kogemusest õpitu sobib kokku nende õpiväljunditega, mille arvestamist VÕTA kaudu taotletakse. VÕTA hariduse omandamisel VÕTA annab paindlikuma võimaluse hariduse omandamiseks ning hoiab kokku nii haridus asutuse, tööandja kui ka õppija ressursse ja aega, st aitab paremini kasutada inimeste isiklikku, sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali ja annab neile võimaluse ennast teostada. Kasu on vastastikune, kuna õppima tulevad rikkaliku elukogemusega ja motiveeritud õppijaid, kes rikastavad teoreetilisi õpinguid praktilise kogemuse lisamisega ja on võimelised õpingud kiiremini lõpetama.

8 6 VÕTA kutse omistamisel VÕTA on oluline vahend kompetentsuse hindamiseks kutseomistamise protsessis. Kutsete süsteemi eesmärgiks on Eesti tööjõu konkurentsivõime tõstmine ning töötajate oskuste ja teadmiste hindamine ja tunnustamine sõltumata nende omandamise viisist. Kutsetunnistus näitab, et inimese teadmised ja oskused vastavad kutsestandardis esitatud nõuetele. Mõnedes reguleeritud valdkondades töötamiseks on kutsetunnistuse olemasolu nõutav. Riiklikul tasandil reguleerivad VÕTAt järgmised dokumendid: ülikooliseadus, rakenduskõrgkooliseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusstandard, kutseseadus. Lisaks on õppeasutustel ja kutseomistamisel kehtestatud VÕTA regulatsioonid. Kelle jaoks on VÕTA kasulik ja vajalik Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisest võib abi olla inimestele, kes tahavad jätkata õpinguid, kuid kellel puudub nõutav kvalifikatsioon, et mingi kursusel või õppekaval õpinguid alustada; soovivad minna õppima välismaale, kuid kelle haridustase ei vasta välisülikooli nõuetele; on hariduse juba omandanud, kuid tahavad oma teadmisi täiendada või alustada tööd teises valdkonnas: VÕTA aitab vältida juba läbitud moodulite või kursuste kordamist; soovivad jätkata katkenud õpinguid; soovivad kutseomistamise protsessi käigus tõendada oma juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi; tahavad taotleda töö või vaba aja tegevuste kaudu õpitu arvestamist. VÕTA protsess VÕTA protsess koosneb järgmistest etappidest: taotleja nõustamine ja eneseanalüüs, taotluse koostamine ja esitamine, taotluse hindamine, otsus, (vajadusel) otsuse vaidlustamine.

9 HINDAJA JUHEND 7 Joonis 1. Võimalik VÕTA taotluse liikumise skeem õppekava täitmisel. Vastutuse jaotumine VÕTA protsessis VÕTA kasutamine annab õppijale traditsioonilisest õppimisest rohkem vabadust valida kindlaid tegevusi, mis peegeldavad õppija teadmisi. See paneb aga õppijale suurema kohustuse oma õppimise eest ise vastutada. VÕTA taotlemise puhul õppija tutvub oma õppekavaga, selgitamaks, millised omandatud kogemused võivad sobida taotlemiseks; esitab vormikohase taotluse koos vajaliku tõendusmaterjaliga; vastutab esitatud andmete õigsuse eest; esitab vajadusel täiendavaid dokumente. VÕTA nõustaja peamine kohustus on taotleja abistamine taotluse koostamisel. VÕTA nõustaja informeerib taotlejat kehtivatest nõuetest ja korrast; aitab õppijat taotluse ettevalmistamisel; vaatab, et taotlus oleks täidetud korrektselt ja kogu vajalik teave olemas; pakub õppijale vajalikku nõu ja tuge; jälgib protseduuri vastavust kehtivale korrale.

10 8 VÕTA hindaja peamine kohustus on taotluse läbivaatamine ja otsuse langetamine. Sealjuures hindaja omab kogemust hinnatavas valdkonnas või tegevuses; omab häid teadmisi õppekava sisust ja ülesehitusest; vastutab VÕTA kvaliteedi eest: arvestatu peab vastama õppekava nõuetele; teeb otsuse vastavalt õppekava terviklikule kontekstile; käsitleb taotlejat tervikliku ja areneva isiksusena; hindab varasemate õpingute ja/või töökogemuse käigus omandatud õpiväljundeid samaväärselt õppekavas ettenähtud vormis omandatud õpiväljunditega; annab taotluse täielikul või osalisel rahuldamata jätmisel põhjendusi ja soovitusi taotlusele positiivse tulemuse saavutamiseks ja edasisteks õpinguteks. Kitsendused VÕTA kasutamisel Igas õppeasutuses on erinevad reeglid, mis võivad piirata VÕTA kasutamisvõimalusi. Lähtuvalt regulatsioonidest võib VÕTA mõjutada õppetoetuse saamist, õppekoormuse arvestamist jmt. Võimalikud kitsendused on järgmised: Tähtajaline aegumine - kui õppimine on toimunud väga kaua aega tagasi, siis võidakse seda õppeasutuse poolt pidada aegunuks. Sellisel juhul võib tekkida vajadus hinnata, millisel tasemel on omandatu säilinud. Samas on tõenäosus, et omandatud teadmised ja oskused aeguvad, väiksem siis, kui taotleja töötab vastavas valdkonnas. Sisuline aegumine näiteks infotehnoloogia erialaained võivad sisuliselt üsna kiiresti aeguda, aga filosoofia õppeained on ka pikema perioodi möödudes sama sisuga. Topeltarvestamine - VÕTA puhul tehakse akadeemiline otsus varasemate õpingute väärtuse ja taseme osas vastavalt konkreetse õppeasutuse õppekavale. Sel teel saadud ainepunktid ei ole automaatselt üle kantavad kolmandatesse õppeasutustesse ja tavaliselt on vajalik uuesti taotlemine. Bakalaureuse- ja magistriõppe tasemetel kogutud ainepunktide summa peab olema vastavalt kõrgharidusstandardis ettenähtule vähemalt 200. Vastavalt kõrgharidusstandardile ei ole lubatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist kasutada lõputöö kaitsmisel või lõpueksami sooritamisel. See, kui suures osas on lubatud õppekava täitmine VÕTA abil, on erinevates õppeasutustes reguleeritud erinevalt. VÕTA tasu ja taotlemisele kuluv aeg - VÕTA taotlemine on paljudes õppeasutustes tasuline. Tasu ja taotlemisele kuluv aeg võivad õppeasutuseti erineda. Kõik nimetatud piirangud võivad õppeasutustes erineda. Hindajal on vaja olla kursis, millised kitsendused antud õppeasutuses kehtivad ja millistest reeglitest need tulenevad. Enamasti on VÕTA taotlust võimalik õpingute jooksul esitada rohkem kui ühel korral.

11 HINDAJA JUHEND 9 2. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖ- KOGEMUSE HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Hindamisega seotud terminoloogia Hindamine on kokkuvõttev termin, mida kasutatakse mitmel erineval viisil. Eesti keeles on hindamine kasutusel peamiselt hinde panemise tähenduses, aga räägitakse ka protsessi hindamisest ja enesehindamisest. Termin hindamine hakkab üha enam välja tõrjuma mõistet kontrollimine. Hindamise kõrval on kasutusel ka termin hinnang, millel on laiem tähendus ja peamiselt kvalitatiivne iseloom. Kasutatakse ka terminit tagasiside. Ingliskeelne väljend assessment sisaldab neid kõiki, samuti võib sõna evaluation tõlkida hindamiseks. Et eesti keeles pole neile kõikehõlmavat vastet, kasutame terminit hindamine allpool laiemalt kui tavaliselt eesti keeles kombeks. Hindamise teoorias eristatakse kokkuvõtvat (ingl k summative) ja kujundavat (ingl k formative) hindamist. Hindamisviisid erinevad järgmiste omaduste poolest: Kokkuvõttev hindamine mõõdab õppeprotsessi efektiivsust selle lõpus. Tavaliselt väljendatakse kokkuvõtvat hindamist tähe, protsendi või numbri kujul, ka arvestatud või mittearvestatud on selle vormid. VÕTA puhul võib kokkuvõttev hindamine olla väljendatud peamiselt kolmel kujul: arvestatud, arvestatud osaliselt ja mittearvestatud. Kujundav hindamine mõõdab õppeprotsessi eesmärgipärasust selle käigus ja pakub traditsiooniliselt õppijale võimaluse hinnata oma arengut kesksete eesmärkide seisukohast ja hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Kujundav hindamine on väljendatud sõnaliselt ja selle eesmärgiks on korrigeerida õppeprotsessi või kinnistada õnnestunud õppimist. Kujundav hindamine võib toimuda ka enesehindamise vormis. VÕTA puhul kuulub kujundav hindamine otseselt taotlusprotsessi juurde, sest selle käigus annab nõustaja tagasisidet eesmärgiga taotlust paremini vormistada. Esitatud VÕTA taotluse hindamise korral on äärmiselt oluline, et hindamine ei piirduks vaid kokkuvõtva otsusega, vaid taotleja saaks ka konkreetset tagasisidet selle kohta, miks otsus oli just selline, nagu see oli, ja millises suunas on võimalik edasi areneda. Eristatakse ka hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume. Hindamismeetod viitab viisile, kuidas õpiväljundite omandamist hinnatakse, seda nii õppeprotsessi tavapärasel läbimisel kui VÕTA puhul. Hindamiskriteeriumid on õpiväljunditest oluliselt detailsemad kirjeldused selle kohta, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis tasemel ja mõõdus ning mil viisil peab õppija konkreetse hindamismeetodi kaudu demonstreerima.

12 10 Näiteks on hindamismeetod õpimapp (portfoolio), milles VÕTA taotleja esitab oma tehtud tööplaanide näidised koos analüüsiga sellest, mida ta tööprotsessis on õppinud. Selle hindamismeetodi peamised hindamiskriteeriumid võivad olla näiteks järgmised: taotleja on esitanud 5 erinevat töönäidist ja igaüht selle töö teostumise seisukohalt analüüsinud; taotleja on analüüsinud töökogemuse käigus õpitut, näidates, kuidas ta saavutas selle mooduli õpiväljundid, mille arvestamist ta taotleb; taotleja toob analüüsis esile tööprotsessis omandatud ülekantava õppimise ehk selle, kuidas ta õpitut teistes situatsioonides kasutada saab. Vt altpoolt juhist hindamiskriteeriumite sõnastamiseks ja õpimapi kui hindamismeetodi teema juurest veel ideid hindamiskriteeriumite kirjutamiseks. Kokkuvõtval hindamisel on olnud tavaks lähtuda kahest põhilisest mõtteviisist: kriteeriumitel põhinev (criterion-referenced assessment), võrdlusel põhinev (norm-referenced assessment). VÕTA hindamise puhul on õige vaid esimene lähenemine. Taotlusi saab hinnata vaid sellest lähtuvalt, kas õpiväljundid on saavutatud või mitte, sest kõrghariduse väljundipõhine ülesehitus eeldab kõigi pädevuste omandamist. Nii ei saa hindamine lähtuda millestki muust kui õpiväljundite põhjal kirja pandud hindamiskriteeriumitest. Väljundipõhise õppekava puhul eristatakse kahte liiki hindamiskriteeriume: lävendikriteerium ehk miinimumtase, mis määrab, kas eeldatavad pädevused on saavutatud või mitte; hindekriteerium, kus madalaim positiivne hinne langeb kokku lävendikriteeriumiga ja sellest kõrgema soorituse korral täpsustatakse kriteeriume, mille põhjal on võimalik saada kõrgemat hinnet. VÕTA hindamisel lähtutakse üldjuhul lävendikriteeriumist, st sellest, et kõik seatud pädevused on omandatud. Väljundipõhise õppekava juures ei tohiks õppija saada õppeainet arvestatud, kui näiteks kolm põhilist õpiväljundit on omandatud väga hästi ja kaks ülejäänut jäänud täiesti omandamata. Ka hindeid võib VÕTA taotlustele üle kanda, neid vajadusel konverteerides sellest hindamissüsteemist, milles need on pandud. Töökogemuse hindamisel hinnet ei panda.

13 HINDAJA JUHEND 11 Kvaliteeti tagava hindamise tunnused Hindamine on õppeprotsessi üks keerukamaid, aga samas olulisemaid osasid. Hindamisest sõltub olulisel määral, millised on õppija õpitulemused õppekava lõpul. Hindamise tähendus suureneb veelgi, kui räägime VÕTAst, sest õppeprotsessi teised elemendid, kavandamine ja õppe läbiviimine, jäävad tagaplaanile või puuduvad üldse. Samal ajal on väga oluline, et hindamist vaadeldaks ikkagi õppeprotsessi osana, mitte selle asendajana. Kuna hindamine on VÕTA puhul keskne tegevus, peatume järgnevalt kriteeriumitel, mis aitavad tagada kvaliteeti VÕTA puhul. Kvaliteet tähendab, et VÕTA alusel hinnatud õpitulemused pole kehvemad kui õppekava tavapärase läbimise korral ja et VÕTA osakaalu suurendamine ei devalveeri kõrgharidust üldisemalt. Keskne põhimõte varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel on, et taotlust ei saa arvestada mitte kogemuse, vaid kogemusest õppimise järgi. Kogemusest on õpitud, kui inimene on teadvustanud kogemuse põhjal õppimise vajadust, kogemust analüüsinud ja teooriaga seostanud ning teinud eelnevast järeldusi oma edasise tegutsemise kohta. Kogemusest õpitu peab kokku sobima nende õppeainete või moodulite õpiväljunditega, mille arvestamise taotletakse. Kindlasti peab õpitu sobima kvalifikatsiooniraamistikus määratletud tasemega. Tasemete kirjeldusega on arvestatud õppekava ja moodulite õpiväljundite kirjutamisel ning need aitavad määratleda, millisel tasemel peavad pädevused olema omandatud. Tasemed on kirjeldatud kutsekvalifikatsiooni raamistikus ja kõrgharidusstandardis kõrgharidustaseme astmete kaupa (bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom, magistrikraad ja doktorikraad). VÕTA taotluses kirjeldatud ja tõendatud õppimise taseme sobivuse üle otsustamisel tuleb lähtuda selle sobivusest õpiväljunditega ja eeldatud mõtlemise keerukusest (kognitiivsest tasemest). Näiteks pole magistritaseme õpingutes enam piisav, kui teooriat osatakse ümber jutustada, aga ei osata analüüsida või teooria rakendamise ideid välja pakkuda. Magistritaseme puhul eeldatakse, et lõpetaja omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi õppesuuna mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest (KHS). Seepärast tuleb sellel tasemel arvestamist taotleva inimese tõendusmaterjalist otsida märke nii süsteemse ülevaate kui laiapõhjaliste teadmiste kohta.

14 12 Tasemete kirjeldusi saab otsustamiskriteeriumina kasutada siis, kui õppija tahab oma õpitulemusi üle kanda ühelt haridustasemelt teisele või kui tema töökogemuse puhul tuleb otsustada, kas sellest õpitu vastab ühele või teisele kõrghariduse tasemele. Veel on tähtis, et VÕTA taotluse hindamismeetod oleks valiidne ehk et see hindaks neid pädevusi, mida on vaja hinnata. Näiteks ei ole töökogemusest õppimise kirjeldamiseks piisav ja seega ka mitte valiidne meetod ankeet, milles on vaja täita vaid töökohtade ja neis täidetud rollide loetelu. Seevastu on hulga valiidsem meetod õpimapp, kus lisaks eelnimetatule peavad taotlejad kirjeldama ka neis rollides tehtud tegevusi, analüüsima tehtu õnnestumist ja selle käigus õpitut. Valiidsust aitab sellisel juhul tagada hästi läbimõeldud hindamiskriteeriumite olemasolu, mille täitmist järgitakse ja mis on õpiväljunditega kooskõlas. Veel on oluline varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise reliaablus, st, et mitu hindajat jõuavad eraldi hinnates sama tulemuseni. Pole juhus, et VÕTA taotlusi hindab komisjon, kus tuleb otsuse küsimuses kokkuleppele jõuda. Keerukamatel juhtudel ja vajaduse tekkimisel võib konsulteerida ka eksperdiga väljastpoolt. Reliaablus paraneb samuti oluliselt hindamiskriteeriumite olemasolu korral. Viimaks on oluline, et varasema töö või õpingute käigus omandatu oleks ajakohane. Selget piiri sellele, millal varasem õppimine aegub, ei panda, sest see sõltub oluliselt õpitust. Näiteks aeguvad infotehnoloogia ja teiste tehniliste erialade tasemeõpingud, mis pole kombineeritud töökogemusega, muudest oluliselt kiiremini. Näiteks peab rakenduskõrghariduse diplomi saamiseks selle lõpetaja tundma eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi (KHS). Kui õenduse erialal esitab inimene VÕTA taotluse suuremahulise praktika mooduli arvestamiseks, aga ei ole viimase 8 aasta jooksul erialal töötanud ega ka teoreetilisi õpinguid läbinud, pole ta ilmselt võimeline kirjeldama, millised on eriala aktuaalsed probleemid. Eelneva põhjal võib ehk tekkida õigustatud mulje, et VÕTA taotlusi hinnatakse palju rangemalt ja põhjalikumalt kui õppekava tavapärases vormis läbinute tulemusi. Ühe põhjusena võib tuua asjaolu, et kuigi õpetamine ei taga õppimist automaatselt, on nii-öelda tavapärases vormis õppeprotsessi läbinutel suurem tõenäosus omandada ühesuguseid teadmisi. Lisaks on VÕTA puhul nn diplomipesu oht suurem kui muidu, mistõttu on rangem ja põhjalikum hindamine osaliselt õigustatud. Samal ajal saavad mõlemal viisil lõpetajad ühesuguse diplomi, mis tähendab, et pole õigustatud ühtedelt

15 HINDAJA JUHEND 13 oluliselt rohkem nõudmine. Kokkuvõttes tagab kvaliteedi selline varasemate õpingute ja töökogemuse hindamine, kus lähtutakse hindamiskriteeriumitest, mis sobivad kokku selle osa õpiväljunditega, mille arvestamist taotletakse. Hindamiskriteeriumid ja õpiväljundid peavad olema algusest peale teada kõigile osapooltele, k.a taotlejale. Hindamise viib läbi peamiselt akadeemilisest personalist ehk õppejõududest koosnev komisjon, kusjuures on oluline, et sinna kuuluks ka vastava mooduli või õppeaine ekspert. Vajadusel võib komisjoni kutsuda ka tööandjate või kutseorganisatsiooni esindajad. Kuna hindajad on VÕTA protsessi õnnestumisel ning usaldusväärsuse tagamisel võtmetähtsusega, peaks kõik VÕTA hindajad olema saanud vastava ettevalmistuse ja ennast pidevalt uute arengutega kursis hoidma. Hindajate määramisel tuleb arvestada, et hea õppejõud ei pruugi ilmtingimata olla hea varasemate õpingute ja töökogemuse hindaja. Õppeasutus peaks tagama, et igal erialal/õppekaval oleks vähemalt kaks kompetentset hindajat, kes on läbinud vastavad koolitused ning valmis ennast pidevalt arendama; tunnevad terviklikult ja põhjalikult õppekava; on teadlikud õppeasutuse kvaliteedinõuetest; on kursis vastavas valdkonnas tööturul toimuvaga; on kõrgelt arenenud empaatia- ja üldistusvõimega; aktsepteerivad, et õppimine võib toimuda ka väljaspool õppeasutust ja õppekava; tunnevad erinevaid varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise vahendeid ja nende kasutamise võimalusi. Tavaline praktika on ka see, et lõpliku hinnangu andmiseni püütakse säilitada õppija ja hindaja vahel distantsi. Kui aga on vaja taotlejat intervjueerida või selgitada võimaliku lisainformatsiooni saamise võimalusi, siis loomulikult tuleb hindaja(te)l ja taotlejal kohtuda. On hea, kui aeg-ajalt rakendatakse hindamisprotsessis ka välist kvaliteedikontrolli.

16 14 Õpiväljunditega sobivate hindamiskriteeriumite kirjeldamine Eelpool oli juttu, et varasemate õpingute ja töökogemuse hindamiseks peaksid kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamiseks olema kirjeldatud hindamiskriteeriumid, mis on kõigile osapooltele algusest peale teada. Allpool on toodud mõned põhimõtted, millest peaks varasemate õpingute ja töökogemuse hindajad neid kriteeriume sõnastades lähtuma. Hindamiskriteeriumid peavad kokku sobima õpiväljunditega (ja tasemega) ning olema neist detailsemad. Hindamiskriteeriumid peaksid olema lahti kirjutatud konkreetse hindamismeetodi (nt õpimapp, intervjuu, töönäidis, essee jne) jaoks. Hindamismeetodid ja -kriteeriumid ei pea ja tavaliselt ei saagi olla täpselt samasugused kui nn tavameetodil õppivate tudengite puhul. Viimaste puhul on õppimine ja hindamine õppejõu poolt ette planeeritud, samal ajal kui varasemat õpi- ja töökogemust hinnatakse tagantjärele. Küll aga peab mõlema hindamise puhul olema kindel, et valitud hindamismeetodid ja kriteeriumid sobivad kokku õpiväljunditega. Hindamiskriteeriumid peaks lähtuma miinimumtasemest ehk lävendist. Kui vaja, võib lävendile lisada ka hindekriteeriumid, kuigi VÕTA puhul seda tavaliselt ei rakendata. Lävendi ületamist ja positiivset otsust arvestamise kohta saab anda ainult siis, kui hindamiskriteeriumitele toetudes saab öelda, et kõik (!) õpiväljundid on vähemalt miinimumtasemel saavutatud. Hindamiskriteeriumid peavad olema sõnastatud terviklikult, nii et need sobivad nii varasema õppimise, töökogemuse kui elukogemuse põhjal toimunud õppimise arvestamiseks ilma neid liigselt eristamata. Lisaks peavad hindamiskriteeriumid silmas pidama lõpptulemuse õnnestumist (näiteks pole hea koolitaja see, kes teeb korralikud slaidid, räägib 45 minutit järjest teemaga seotud juttu, tunneb kõiki õpetamisteooriaid, aga kelle koolitusel 80% kuulajatest magavad või ajalehte loevad). Ja hea oleks, kui neis on ruumi kõige olulisemate üldiste pädevuste mõõtmiseks. Hindamiskriteeriumid ei tohiks hinnata kogemuse olemasolu või kestust (näiteks 3 aastat tööd abiõpetajana), vaid selle kogemuse põhjal õpitut (taotleja oskab nimetada ja rakendada peamisi distsipliini tagamise meetodeid töös probleemsete lastega). Loomulikult peab olema võimalik kõiki hindamiskriteeriumeid kontrollida. Ainsaks erandiks õpiväljundites, mida ei saa alati (kuigi võib) kontrollida hindamiskriteeriumitena lahti kirjutades, on hoiakud. Seetõttu ei pea neid (erinevalt teistest õpiväljunditest) alati hindamiskriteeriumites lahti kirjutama. Küll aga on põhjust kontrollida näiteks professionaalse eetika reeglite tundmist.

17 HINDAJA JUHEND TERVIKLIK HINDAMINE Terviklik hindamine tähendab nii formaalse, informaalse kui ka mitteformaalse õppimise hindamist õppekava täitmisel. Kui taotleja soovib saada arvestatud teatud hulka õppeaineid, siis tuleks hindamisel arvestada mitte ainult tema varasemaid õpinguid, vaid kindlasti ka töökogemust ning sellest õpitut. Terviklikkus hindamisel tähendab, et üks õppimise allikas ja valdkond võib kompenseerida vajakajäämisi teises. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamine peab toetuma tõendusmaterjalidele. Tõendusmaterjale liigitatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja narratiivseteks. Primaarsete tõendusmaterjalide hulka kuuluvad oma tööde näidised, koostatud materjalid, kirjutatud uurimistöö projektid ja artiklid, töökavad, eelarved, projekti ja/või uurimistöö raportid jm, mis otseselt tõestavad taotleja pädevusi. Sekundaarsete tõendusmaterjalide hulka kuuluvad akadeemiline õiend, hinneteleht, õpisoorituste tõend, juhendaja või kogenuma kolleegi hinnang, täienduskoolitustunnistus, õppeaine/koolituse programm (kus on kirjas õppeaine/kursuse eesmärgid; õpiväljundid, sisu lühikirjeldus, maht ainepunktides ja/või tundides), tõendus töötamise ja tööülesannete kohta. Taotleja vastutab välisülikoolides saadud tunnistuste jm informatsiooni tõlkimise eest keelde, mida hindamiskomisjon aktsepteerib (üldjuhul on selleks eesti või inglise keel). Narratiivsed tõendusmaterjalid on igasugused oma õppimise ning elu- ja töökogemuse analüütilised käsitlused, kus taotleja seostab varem õpitut taotletava õppeaine või mooduli õpiväljunditega. Tavaliselt kombineeritakse tõendusmaterjale omavahel. Hindamiskomisjonil on õigus nõuda täiendavaid tõendusmaterjale. Näiteks täienduskoolituskursuste lõpul antavad tunnistused ei sisalda alati piisavat teavet asjatundliku otsuse tegemiseks, seetõttu võib paluda taotlejal küsida koolituse läbiviijalt täiendavaid andmeid kursuse eesmärkide ja sisu kohta. Samuti pole töökogemus alati piisav selles omandatud pädevuste kvaliteedi üle otsustamiseks, mistõttu võib töökogemuse väljavõttele olla vajalik lisada ka otsese ülemuse hinnang ja taotleja töökogemuse-alane refleksioon.

18 16 Esitatud tõendusmaterjali vastavuse hindamiseks võib kasutada järgmist tabelit: Kriteerium Laiaulatuslikkus Sügavus Ajakohasus Piisavus Autentsus Selgitus Kui laiaulatuslikud on taotleja kirjeldatud pädevused? Kuidas sobivad need kokku taotletava(te) õppeainete/mooduli õpiväljundite ulatusega? Kas taotleja tõendusmaterjal esitab piisaval tasemel õppimist? Kas esitatud materjal sobib vastava (kõrg)haridustasemega? Kas tõendatud õppimine on piisavalt ajakohane? Kas taotleja on esitanud piisavalt informatsiooni ja tõendusmaterjali selleks, et õppimist määratleda? Kas tõendusmaterjal on taotleja enda või tema kohta kirjutatud? Kuidas on materjali autentsus tagatud? Järgnevalt vaatame erinevaid VÕTA taotluste liike eraldi. Teistes õppeasutustes ning täienduskoolituskursustel õpitu hindamine Teis(t)es õppeasutus(t)es ning täienduskoolituskursustel õpitu hindamisel tuleb lähtuda sooritatud õppemooduli/-aine eesmärgist ja õpiväljunditest ning nende sobivusest asendatava mooduli või õppeaine eesmärkide ja õpiväljunditega. Kui sooritatud ja asendatava õppeaine eesmärk ja/või õpiväljundid ei kattu, siis tuleb hinnata, kas ja kuidas mujal õpitu toetab õppekava eesmärgi täitmist, mis on vastava(te) õppeaine(te) eesmärk õppekava kontekstis. Näide. Välisülikoolides ning täienduskoolituskursustel õpitu arvestati mehaanika doktoriõppe kohustuslikeks ja valikaineteks (40 AP), kuigi sooritatud ja taotletud õppeainete eesmärgid ja sisu olid erinevad. Hindajate otsus lähtus sellest, et sooritatud õppeained toetavad konkreetse õppekava eesmärgi ja õpiväljundite saavutamist. Kindlasti ei tohi hindamist mõjutada n-ö kvantitatiivsed näitajad: näiteks erinevused õppeainete nimetustes, hindamise vormides (arvestus vs eksam) vmt. Samuti ei ole hindamisel takistuseks õppeainete mahtude ebaoluline erinevus. Ebaoluliseks erinevuseks võib pidada kuni 30% asendatava õppeaine mahust. Õppeasustusel on õigus kehtestada mahuerinevustele piiranguid, kuid alati on soovitatav jätta võimalus ka erandjuhtude lahendamiseks. Näiteks kui mahtude erinevus on suurem kui 30%, kuid üliõpilane omab antud ainevaldkonnas lisaks ka töökogemust, võib mahtude suurema erinevuse kompenseerituks lugeda.

19 HINDAJA JUHEND 17 Mitteakrediteeritud õppekaval või õppeasutuses sooritatud õppeainete arvestamisel tuleb samuti hinnata taotleja saavutatud pädevusi, mitte akrediteeringut. Ka akrediteerimata õppekavadel võib teatud aineid olla õpetanud tunnustatud õppejõud või on taotleja tegelenud konkreetse valdkonnaga süvitsi lisaks aineprogrammis ettenähtule. Võimalik on õppeainete ülekandmine ka erinevate haridustasemete vahel. Taas tuleb lähtuda vastavate õppeainete või moodulite õpiväljunditest ning taotleja pädevustest. Näide. Taotleja on õppinud gümnaasiumis psühholoogia eriklassis ning soovib saada arvestatud ülikooli sotsioloogia erialal kohustuslikku õppeainet Sissejuhatus psühholoogiasse. Kuna gümnaasiumis õpitu ületab oma sisult ja ulatuselt ülikooli sissejuhatavas õppeaines nõutava, siis on eelneval haridustasemel õpitu arvestamine igati asjakohane. Sooritatud õppeaineid võib lugeda aegunuks ning seetõttu neid mitte arvestada üksnes põhjendatud juhtudel. Näiteks võib viis aastat tagasi läbitud informaatika kursus olla tänaseks sisult vananenud, kuid kui taotleja on töötanud õpingutele järgneva aja näiteks programmeerijana Skype is, siis ei saa lugeda õpitut aegunuks. Selleks, et olla kindel, tuleb õpiväljundeid võrrelda taotleja pädevustega. Üld- või alusainete puhul (näiteks filosoofia, inseneridel füüsika või matemaatika jne) tuleb hindamisel silmas pidada, millisel eesmärgil neid õppeaineid on õpetatud ning kuidas nad sobituvad konkreetse taotleja kogemusega. Näide. 15 aastat tagasi inseneriõppe katkestanud isik soovis oma õpinguid jätkata ning taotles tol ajal sooritatud õppeainete (sh füüsika, matemaatika jne) arvestamist inseneri õppekavas. Taotleja töötab tootmisega tegeleva firma juhina ja projekteerijana. Kuigi taotleja ei tööta otseselt füüsika ja matemaatikaga seotud ainevaldkonnas, arvestatakse need õppeained sooritatuks, kuna tegemist on insenerina (sh projekteerijana) toimetulemist toetavate õppeainetega ning taotleja on oma töökogemusega vastavat toimetulekut tõestanud. Oluline on, et taotleja esitaks formaal- ja täiendusõppe arvestamise taotlemisel võimalikult detailsed tõendusmaterjalid. Töökogemuse hindamine Töökogemuse hindamine on VÕTA kontekstis kindlasti üks keerulisemaid ja siiani vähem praktiseeritud tegevusi, mis nõuab nii teadmisi, aega kui ka pühendumist.

20 18 Töökogemuse hindamise aluseks olevad tõendusmaterjalid võivad muu hulgas olla kogemuse ja sellest toimunud õppimise refleksiivne kirjeldus; töö jälgimine või simulatsioon; ette valmistatud/ellu viidud projektid ja nende raportid; tööde näidised, valmistatud materjalid, kirjutatud artiklid; töö analüüs; praktika aruanne; soovituskirjad ja/või iseloomustused tööandjatelt; intervjuu, erialane arutelu; õpimapp e portfoolio; laiendatud CV, nt europassi CV; litsentsid ja muud toimetulekut tõestavad dokumendid. Sobiva hindamisvahendi valikul lähtutakse eriala ja töökogemuse spetsiifikast. VÕTA puhul ei ole heaks tavaks suunata taotleja koos õppekava või õppeainet tavapärases vormis läbivate üliõpilastega eksamit tegema. Õppija peab endale võtma vastutuse tõendusmaterjali kogumise ja kvaliteedi eest. Tõendusmaterjalid peavad sisaldama selget kirjalikku ülevaadet pädevustest, mida taotleja on töökogemusest omandanud (hindamisel tuleks jälgida nende pädevuste sobivust selle õppeaine/mooduli õpiväljunditega, mille arvestamist taotletakse); piisavalt tõendeid (nii dokumendi kui töötulemuse vormis), et õppimine on tegelikult toimunud (seda saab hinnata ka intervjuu või töö jälgimise kaudu); omandatud pädevuste võrdlust selle mooduli/õppeaine tasemega, mille arvestamist taotletakse; tõendeid kogemuse piisavast kestusest ja nüüdisaegsusest. Töökogemuse hindamisel on soovitatav teha taotlejaga ka intervjuu, mille käigus on võimalik esitada täpsustavaid küsimusi kogemusest õpitu ning selle tegeliku toimumise kohta. Intervjuu peaks olema taotluse põhjal korralikult ette valmistatud ja hindamine dokumenteeritud. Kutsekvalifikatsioonile vastavuse hindamine ja kutseomistamine Kutseomistamise käigus kontrollitakse kvalifikatsiooni vastavust tööturu nõuetele. Aluseks võetakse seejuures kutsestandard - kutsenõukogu kinnitatud dokument, milles kirjeldatakse konkreetset tööd ja selle tegemiseks

21 HINDAJA JUHEND 19 vajalikku kompetentsust konkreetsel kutsetasemel ning mille koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Kutseomistamise käigus kutset omistav organ hindab kutset taotleva isiku kompetentsust lähtuvalt kutsestandardis kirjeldatust ja väljastab kutsetunnistuse. Kutseomistamine peab tagama teadmiste, oskuste ja isikuomaduste mõõdetavuse. See on oluline Eestis ja ka rahvusvaheliselt kutsete vastastikuseks tunnustamiseks. Kutseomistamine võib toimuda dokumentide alusel (koos vestlusega) või kutseeksami abil. Kutseeksamil kasutatakse hindamismeetoditena näiteks töökohal jälgimist, rollimänge, töötulemuste hindamist, intervjuud, kirjalikke küsitlusi, enesehindamist, teiste hinnanguid, juhtumite kirjeldusi, portfooliot jmt. Kutseomistamise seadusliku aluse annab kutseseadus ja selle alusel kutse omistamiseks loodud normdokumendid alates kutsestandarditest kuni kutseeksami läbiviimise korrani välja. Kutseomistamise läbiviimist reguleerib kutseomistamise kord. Kutseomistamise korras on ära toodud järgmine informatsioon: kutset omistava organi nimetus; kutsekomisjoni institutsionaalne koosseis; omistatavate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele; kutsetunnistuse taotlemise eeltingimused; kutset taotleva isiku poolt esitatavad dokumendid; kutseomistamise läbiviimise vähim kordade arv aastas; kindlaks määratud viisid, kuidas teavitada avalikkust kutseomistamisega seotud tähtaegadest ja tingimustest; kutseomistamise vormid ja viisid; sätestatud protseduurid kutseomistamise läbiviimiseks ja otsustamiseks; kutsetunnistuse kehtivusaeg; kutse taasomistamise tingimused ja kord; kutse- ja eksamikomisjoni liikmete kompetentsusnõuded. Kui kutseomistamise käigus viiakse läbi kutseeksam, siis selleks koostatakse kutsekomisjoni poolt kutseeksami läbiviimise kord. Kutseeksami läbiviimise korras on täpselt lahti kirjeldatud kogu kutseeksami sisuline pool: millistest etappidest see koosneb, etappide täpne lahtikirjutus, ajaline mõõde, vajalikud töövahendid jne. Lisaks koostatakse igale kutsestandardiga kaetud kutsele eraldi hindamisjuhend (näiteks koka kutse I taseme hindamisjuhend, koka kutse II taseme hindamisjuhend jne), kus on kirjas hindamiskriteeriumid ja hindamise täpsed alused.

22 20 4. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE HINDAMISE MEETODID Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise protsessis võib, nagu eelnevast selgub, kasutada suurt hulka meetodeid. Kuna hindamine on VÕTA kvaliteedi seisukohalt keskne tegevus, on oluline tagada hindamismeetodite valiidsus. Selle tagamiseks võib olla vaja erinevaid hindamismeetodeid kombineerida. Tüüpiline on küsida tõendusmaterjaliks õpitu kirjalikku refleksiooni või analüüsi, dokumenteeritud tõendusmaterjali ja kui vaja, siis teha taotlejaga ka intervjuu. Tegelikkuses on varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise meetodite variatiivsus lõputu, senikaua kui need aitavad hinnata vajalike pädevuste olemasolu. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel eristatakse otseseid ja kaudseid tõendeid. Otsesed tõendid pädevustest ja õppimistest on erinevad töönäidised, näiteks eelarved, finantsanalüüsid, kirjutatud projektid, uurimistööd, artiklid, koolitusplaanid, küsimustikud, juhendmaterjalid, läbiviidud koolituste kirjeldused ja muud. Kaudsed tõendid on näiteks tööandjate ja klientide hinnangud, tunnistused koolitustel osalemise kohta jmt. Hindamismeetodi valikul võib olla abi järgmistest kontrollküsimustest: Kas kasutatavad meetodid annavad selge pildi kandidaadi pädevustest ja nende sobivusest taotletava õppeaine/mooduliga? Kas see meetod annab võimaluse terviklikuks hindamiseks? Millisel viisil toimub hindamine ja kuidas tagatakse valiidsus ja reliaablus? Näiteks, millise meetodi valiksid, kui taotleja esitab järgmise küsimuse: Olen töötanud välismaal kokana. Nüüd õpin kutseõpetaja bakalaureuseõppekaval ja soovin omandatut üle kanda erialaõpinguteks (varasema töökogemuse arvestamine). Kas on võimalik? Järgnevalt peatume mõningatel kõige tüüpilisematel VÕTA hindamise meetoditel, milleks on taotlusvorm, õpimapp, intervjuu, praktika aruanne, tegevuse või selle simulatsiooni vaatlus ja CV.

23 HINDAJA JUHEND 21 Taotlusvorm Enamikul õppeasutustel on välja töötatud VÕTA taotlusvormid õppeainete arvestamise ja (töö)kogemustest õppimise arvestamise taotlemiseks. Kui taotlejal on nii sooritatud õpinguid kui ka töökogemust, on soovitatav kasutada mõlemaid taotlusvorme koos. Koos taotlusega on tavaliselt nõutav ka vastava tõendusmaterjali esitamine (koolitustunnistus, akadeemiline õiend, ametikirjeldus jne). Hindamiskriteeriume kirjutades ja nende järgi hinnates on oluline silmas pidada, et taotlusvormis on võimalik demonstreerida õppimist ja seost õpiväljunditega. Õpimapp Õpimapp on terviklik ja dünaamiline materjalide kogum, mis illustreerib taotleja pädevusi ning võib sisaldada väga erinevaid materjale. Nendeks materjalideks võivad olla töönäidised, varasemate õpingute käigus tehtud iseseisvad tööd, tööplaanid ja -joonised, salvestused esitlustest jmt. Näiteks võib õpimappi kasutada tehtud tööde demonstreerimiseks kunstivaldkonnas, tunnikavade ja õppematerjalide näitamiseks õpetajakoolituses, jooniste ja tööplaanide esitamiseks tehnilistel erialadel. Õpimapi plussiks on, et sellega tutvumise käigus saab hinnata täitja arengut, see toetab eneseanalüüsi ja võimaldab väga erinevat laadi materjali koondamist. Kuna õpimapp on samal ajal nii õppe- kui hindamismeetod, on selle täitmise juures lisaks VÕTA jaoks sobiva lõpptulemuse saavutamisele oluline ka õpimapi koostamise ja kirjutamise protsess. Selle käigus arenevad taotlejate eneseväljendus ja analüüs, kriitiline mõtlemine ja mitmed muud olulised pädevused. Õpimapi täitmine on suhteliselt ajamahukas ja seepärast kasutatakse seda pigem suuremahuliste taotluste puhul. Õpimapi vormi saab tavaliselt õppeasutuse VÕTA nõustajate käest. Kui õpimapi täitmise juhend on olemas, siis on hea seda ka hindamisel jälgida. Samuti on õpimapi hindamine suhteliselt ajamahukas ja selles protsessis on subjektiivsuse oht suurem kui teiste meetodite puhul. Seepärast on hea koos komisjoniga läbi mõelda õpimapi hindamiskriteeriumid ja neist ka taotlejat teavitada. Õpimapi hindamiskriteeriumite hulka võiks kuuluda lisaks õpitu ja demonstreeritu sobivusele õpiväljunditega ka demonstreeritu selgus ja argumenteeritus, selle osade omavaheline loogilisus ja koherentsus (et osad moodustaksid loogilise ja õpiväljunditega hästi seotud terviku), isikupärane esitusstiil ja loovus. Osadel erialadel tasub kindlasti kaaluda hindamiskriteeriumina ka seda, et omandatut suudetaks efektiivselt teistega jagada.

24 22 Intervjuu Intervjuud saab kasutada teiste meetodite kõrval autentsuse kindlustamiseks ja valiidsuse lisamiseks. Samal ajal sobib see ka iseseisva hindamismeetodina. Intervjuu plussiks on see, et puuduvad kirjaliku ülesande kammitsevad nõuded ning kogemuse üle arutledes võib ilmneda täiendavaid aspekte, mida kogemus on õpetanud. Lisaks on intervjuu käigus võimalik küsida lisaküsimusi ja täpsustada selgusetuks jäänud aspekte. Intervjuu miinuseks on ajamahukus ja inimeste esinemisärevus. Intervjuud saab läbi viia kas individuaalselt või grupis. Intervjuu jaoks tuleb läbiviijatel (kui intervjuu toimub portfoolio või taotluse alusel, siis selle põhjal) ette valmistada küsimused, mida võib taotlejale varem kätte anda. Intervjuu peab olema struktureeritud ja selle tulemused dokumenteeritud. Intervjuu hindamisel on subjektiivsuse oht samasugune nagu õpimapi puhul. On oluline, et intervjuud läbi viiv komisjon lepib enne intervjuud kokku, mida vaadeldakse ja hinnatakse. Intervjueerijat aitab see info samuti oluliselt. Hindamisel tuleb olla teadlik ka võimalikest kõrvalmõjutustest, näiteks sellest, et särav isiksus võib kallutada arvamust positiivsemaks kui ta õppimine välja annab. Praktika aruanne Kuna töökogemust kasutatakse väga sageli praktika arvestamisel, siis võib arvestamiseks kasutada vastavalt õppeasutuse nõuetele täidetud praktika aruannet. VÕTA puhul praktika aruannet kasutades võib olla vajalik selle kohandamine kogemuse kirjeldamise osas, aga oluline on, et VÕTA taotleja demonstreeriks õppekava tavapärases vormis läbijatega vähemalt samaväärset õppimist. Praktika aruande juurde peaks kindlasti olema kirjutatud hindamiskriteeriumid. Nende hulka võiks kuuluda see, et töökogemust pole mitte ainult kirjeldatud, vaid ka analüüsitud, et selle täitja analüüsib nii oma tööd kui suhteid ja iseennast oma erinevates rollides, et praktika aruandest oleks näha inimese areng ja õppimine töötamise perioodi jooksul ning muu oluline, mis seostub võimalikult hästi praktika õpiväljunditega. Lisaks võiks hindamiskriteeriumites olla ka aruande maht ja kindlasti vajalikud osad.

25 HINDAJA JUHEND 23 Tegevuse või selle simulatsiooni vaatlemine Kui taotleja otsese tegevuse vaatlemine on võimalik, võidakse paluda taotlejal demonstreerida teatud tehnilisi võtteid või oskusi mõnes kindlas olukorras. Niisugune lähenemisviis võib olla eriti sobiv, kui on vajalik teatud oskuste (nt töö teatud masinatega) või suhtlemisoskuste (nt sotsiaaltöö) meisterlik valdamine. Kõige sagedamini kasutatakse seda meetodit kutseomistamisel, aga ka õpetajakoolituses. Europass Europassi viis dokumenti pakuvad rea võimalusi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks. Europassi kahte dokumenti, CV-d ja keelepassi, saavad kõik soovijad ise täita. Õpirände tunnistuse, kutsetunnistuse lisa ja diplomilisa väljastamise õigus on erinevatel institutsioonidel. Europassi CV saab vaadata ja täita aadressil VÕTA seisukohalt on oluline, et erilist tähelepanu on pööratud erinevate oskuste sõnastamisele. Eraldi on välja toodud sotsiaalsed oskused, organisatoorsed oskused, tehnilised oskused, arvutioskused, kunstioskused ja muud oskused. Täitjat suunatakse ennast ise analüüsima ja põhjendama oma enesehinnangut. Europassi CV võimaldab rõhutada mitteformaalset õppimist ja töökogemust, tuginedes arusaamale, et inimene õpib kogu elu ning kõik oskused ja teadmised ei tulene koolist, mida tõendab diplom, või töökogemusest, mille eest on saadud palka. Europassi keelepass võimaldab lihtsal moel, kuid samas täpselt ja konkreetselt kirjeldada oma keeleoskust. Näiteks võib keeleoskuse tase erinevate osaoskuste lõikes (mõistmine, rääkimine, kirjutamine, lugemine) olla üsna erinev. Europassi keelepass on üks osa Euroopa Nõukogu väljatöötatud Euroopa keelemapist. Inimesel palutakse läbi lugeda erinevate keeleoskustasemete kirjeldused ja hinnata nende põhjal oma keeleoskust kuueastmelisel skaalal. Europassi keelepassi saab kirja panna ka erinevate võõrkeeletestide tulemused, samuti näited selle kohta, kus ja kuidas ollakse oma keeleoskust täiendanud. Europassi CV ja keelepassi väljatrükkimisel tulevad automaatselt kaasa keeleoskustasemete kirjeldused. Europassi õpirände tunnistus on dokument, kuhu on kirja pandud kõik oskused või akadeemilised saavutused, mis inimene on omandanud mingis teises Euroopa riigis õppimise või koolituse eesmärgil viibitud ajavahemiku jooksul. See võib hõlmata näiteks semestripikkust õpet vahetusülikoolis, praktikat ettevõttes vms. Europassi õpirände tunnistust ei täida praktikal või vahetusprogrammis osaleja ise, seda teevad saatev ja vastuvõttev organisatsioon, näiteks ülikool või praktikabaas. Europassi õpirände tunnistusega

26 24 ei kaasne kvalifikatsiooni: see on mõeldud Euroopa õppeperioodide registreerimiseks ja on alusmaterjal edasiste otsuste tegemiseks hariduse pakkujale ja tööandjale, seega on see väga hea instrument ka VÕTA hindamisel. Europassi diplomilisa ehk akadeemiline õiend väljastatakse kõrgkoolide lõpetajatele koos diplomiga ja seal on täpselt kirjas kõik õpitulemused. Lisaks õpitulemustele sisaldab see dokument ka põhjalikku Eesti haridussüsteemi kirjeldust, mis on eriti oluline juhul, kui soovitakse õpingud jätkata mõnes teises Euroopa riigis. Europassi kutsetunnistuse lisa väljastatakse koos kutsetunnistusega ning eesmärgiga teha kutseoskuste mõistmine lihtsamaks. Kutsetunnistuse lisa ei ole personaalne dokument, vaid see on ühtne ühe kutseala konkreetsele tasemele. Juba valminud kutsetunnistuse lisad on leitavad Kutsekoja koduleheküljelt Kutsetunnistuse lisa ei ole kehtiv ilma kutsetunnistuseta. Kutsetunnistuse enda saamiseks tuleb sõltuvalt kutsealast sooritada eksam või esitada oskusi, teadmisi ja kogemust tõendavad dokumendid. Kutse omistamise põhimõtted ühtivad paljuski VÕTA põhimõtetega ja kui taotlejal on olemas kutsetunnistus, võiks see kindlasti olla oluliseks argumendiks VÕTA protsessis. Europassi dokumente on VÕTA juures hea kasutada, sest nendel on ühtne, üleeuroopaline vorm; CV ja keelepassi juures on täitjale toeks põhjalikud juhendmaterjalid ja näited; europassi dokumendid tähtsustavad mitteformaalset õppimist. Europassiga seonduvat tööd korraldab aastast Kutsekoja allüksusena Europassi Keskus, kellega saab võtta küsimuste korral ühendust tel ).

27 HINDAJA JUHEND TAGASISIDE ANDMINE VÕTA TAOTLEJALE Oluliseks osaks varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel on taotlejale tagasiside andmine. Tagasiside on osa kujundavast hindamisest ning aitab taotlejal hinnata oma teadmisi ja oskusi kesksete eesmärkide seisukohast ning näha võimalusi edasiseks arenguks. Tagasiside saamine aitab taotlejat ka õppeprotsessi korrigeerimisel või õnnestunud õppimise kinnistamisel. VÕTA kohta tehtud uuringutest ilmneb, et Eestis ollakse rahulolematud tagasisidega, mida peale taotlemist saadakse, enamasti antakse tagasisidet vähe ja põhjendused, miks taotlusi ei rahuldatud, ei ole piisavad või puuduvad hoopis. Seepärast peatume järgnevalt mõnel põhimõttel, millest taotlejale tagasisidet andes peaks lähtuma. Kõigepealt: tagasisidet peab andma võimalikult varsti pärast otsuse langetamist. See, kas tegu oli otsusega taotlus rahuldada täielikult, osaliselt või üldse mitte, mõjutab tagasiside sisu, aga mitte selle andmise vajalikkust. VÕTA protsess, nagu eelnevaltki juttu on olnud, on lisaks hindamisele ka õppimise koht ja seepärast vajab õppija tagasisidet nii selle kohta, mis ta taotluses on olnud väärtuslik ja õnnestunud, kui selle kohta, mis vajaks korrigeerimist ja arendamist, võib-olla ka äraunustamist ja ümberõppimist. Tagasiside peaks näitama ära nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Alustama ja lõpetama peaks positiivsega. Ebaõnnestunud kohti tuleks nimetada, ebaõnnestumise põhjusi selgitada ning näidata teed nende ületamiseks. On oluline, et õnnestumist hinnatakse eelkõige õpiväljunditega kooskõlas olevate hindamiskriteeriumite valgel ja et tagasisidet antakse hindamiskriteeriumite keelt kasutades. Näide. Hindamiskriteeriumiks on, et õppija suudab analüüsida teoreetiliste kontseptsioonide avaldumist oma töökohal. Kui ta on kirjeldanud töö esimeses osas teooriat ja teises rääkinud oma tööülesannetest, mida ta täidab, siis seda seost loodud ei ole. Tagasiside võiks kõlada järgmiselt: Te olete küll kirjeldanud piisava põhjalikkusega teoreetilisi kontseptsioone ja oma tegevusi töökohal, aga ei ole loonud seost nende kahe vahel. Taotluse edukaks hindamiseks on vaja, et toote esile teooriaaspektid sellelt seisukohalt, kuidas te neid töökohal kasutate.

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Projekt

Projekt KINNITATUD Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu 26.04.2017 nr 6.1-7/6 otsusega nr 3.3 MTÜ EESTI MÄESELTSI KUTSE ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

KINNITATUD

KINNITATUD KINNITATUD Inseneride Kutsenõukogu Otsus nr KUTSE ANDMISE KORD Mäeinseneride ja mäetehniku kutsetele 1.1. Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmist: 1) Mäetehnik 5. tase;

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Projekt

Projekt KUTSE ANDMISE KORD justiits- ja kohtuteenistuste kutseala kutsetele KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 20.04.2016 otsusega nr 1 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem