Microsoft Word - USA tehnoloogiline haridus.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - USA tehnoloogiline haridus.doc"

Väljavõte

1 Ameerika Ühendriikide Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid William E. Dugger, Jr., projekti Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele direktor Sissejuhatus USA haridusreform põhineb üleriigilisel standardiseeritud protsessil. Lihtsustatud vormis kujutab standard endas kirjalikku materjali, mis kirjeldab seda, mida isik peaks teadma või milleks ta peab olema võimeline. Enamikul juhtudel esitab standard nägemuse sellest, mis on vajalik, et õpilased oleksid antud teemas kirjaoskajad. Ameerikas kannavad hariduse tagamise eest hoolt osariigid ja kohalikud omavalitsused (mitte föderaalvalitsus). Selle tulemusena on erinevates osariikides ja kohalikes koolituspiirkondades tekkinud sadu erinevaid haridussüsteeme. Haridusreform on viimase 15 aasta jooksul baseerunud üleriigilistel haridusstandarditel. Selle tulemusena on osariigid ja kohalikud omavalitsused välja arendanud rahvuslikest standarditest erinevad standardid. Üldriiklikul tasemel on standardid mõjutanud hariduspoliitikat alates 80-ndatest aastatest ning need on välja arendatud enam kui 15 õppeaine jaoks. Kõige märkimisväärsemateks on Rahvusliku Matemaatikaõpetajate Nõukogu (NCTM) poolt 1989 aastal väljaarendatud Matemaatika Õppekava Standardid, 1993 aastal Ameerika Teadusarengu Assotsiatsiooni (AAAS) poolt väljaarendatud Teadusalase Kirjaoskuse Võrdlustase,1996 aastal Rahvusliku Teadusnõukogu (NRC) poolt väljaarendatud Rahvusliku Teadushariduse Standardid, ning hiljuti, 2000 aastal Rahvusvahelise Tehnoloogiakasvatuse Assotsiatsiooni (ITEA) poolt väljaarendatud Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid: Tehnoloogiaõppe sisu. Tänapäeval on 49-l osariigil 50-st väljaarendatud ja rakendatud mõni haridusstandardi vorm. Enamus üleriigiliselt arendatud standarditest tegelevad sisuga, mis tuleneb nende keskendumisest põhimõistetele ja suurtele ideedele nagu näiteks kasulike teadmiste ning oskuste omandamine, uurimispõhine õppimine, probleemide lahendamine ja selge artikulatsioon, ning mida õpitakse kõikides K-12 tasemetes (õpilaste vanus 5-18 aastat). Järgides traditsioonilist riiklikku hariduspraktikat, jätavad üleriigiliselt väljaarendatud standardid tahtlikult õppeainetega seotud otsused osariikide ja kohalike omavalitsuste tasemele. USA-s on tänapäeval umbes tehnoloogilise hariduse (tehnoloogiakasvatus/õpetus) õpetajat. Tehnoloogilist haridust õpetatakse 12. osariigis osariigi tasemel, samal ajal kui 15. osariigis rakendatakse tehnoloogilist haridust kohalikul tasemel. Vastavalt 38 osariigi aruannetele kuulub tehnoloogiline haridus nende osariikide haridusvõrku. ITEA Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid on kasutusel 41 osariigis ning kaasstandardid Arendatud kvaliteet tehnoloogilises kirjaoskuses: Õpilaste hindamine, professionaalne areng ja programmi standardid on kasutusel 22 osariigis. ITEA projekt Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele Rahvusvaheline Tehnoloogiakasvatuse Assotsiatsioon (ITEA) moodustas projekti Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele (TfAAP), et tagada üleriiklikule tehnoloogiaharidusele formaalne struktuur. Rahvusliku Teadusfondi (NSF) ja USA 1

2 Kosmoseagentuuri (NASA) poolt finantseeritud projekti eesmärgiks on K-12 (ehk klassid 1-12) tasemele vastavate tehnoloogilise hariduse standardite väljatöötamine. ITEA-TfAAP-i I etapi ( ) tulemusena anti välja: Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele: Tehnoloogiaõppe põhimõtted ja struktuur. II etapp oli 4 aastane projekt ( ), mille jooksul arendati välja Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid: Tehnoloogiaõppe sisu (STL). Standardid anti välja aasta aprillis ning need olid suunatud sellele, mida õpilased peaksid teadma ja mida peaksid oskama, et olla tehnoloogiliselt kirjaoskajad. Projekti III- ndas osas ( ) arendati välja kolm STL kaasstandardit aastast on kasutatavad 4 STL-i ja Arendatud kvaliteet tehnoloogilises kirjaoskuses: Õpilaste hindamine, professionaalne areng ja programmi standardid (AETL) kasutajajuhendit ehk lisa. Lisad: Õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse hindamise juhend, Õppimise planeerimine: tehnoloogiaõppe õppekava arendamine, professionaalsuse arendamine: Tehnoloogiaõpetuse õpetajate ettevalmistamine ja edukas rakendus: Tehnoloogia programmi struktureerimine. I Etapp Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele: Tehnoloogiaõppe põhimõtted ja struktuur (RSST) ( ) Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele: Tehnoloogiaõppe põhimõtted ja struktuur (RSST) kinnitab fundamentaalset arusaamist, et tehnoloogia on palju enamat, kui teadmised arvutitest ja nende kasutamisest, määratledes tehnoloogia kui inimeste innovatsioon tegevuses (vt Antud dokument põhineb tõsiasjal, et teadus on õpetus meid ümbritsevast loodusest (NRC 1996), samal ajal kui tehnoloogia võimaldab inimestel seda maailma parandada (või uuendada) (ITEA, 1996). Teadus ja tehnoloogia on erinevad, kuid sümbiootilised. Tehnoloogiliselt haritud isik peaks teadma mõningaid teaduse, matemaatika, inseneriteaduse, sotsiaalteaduse, keelekunsti ja humanitaarainete põhimõisteid ning hindama nende interdistsiplinaarset sidet tehnoloogiaga. RSST esimeses osas arutletakse tehnoloogia võimust ja võimalustest, samuti tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkusest. Järgmine osa rõhutab tehnoloogia universaalset kulgu, teadmisi ja konteksti. Kolmas osa kirjeldab, kuidas tehnoloogia peaks olema integreeritud õppeainetesse alates lasteaiast kuni keskkoolijärgsetesse tasemetesse. Antud dokumendi neljas ja viimane osa esitab kõigile seotud osapooletele väljakutse antud dokumendis kirjeldatud põhimõtetele tuginevate tehnoloogilise hariduse standardite kehtestamiseks ning samuti tehnoloogilise kirjaoskuse muutmiseks riiklikuks prioriteediks. RTTS-ga on tutvunud sajad tehnoloogia, teaduse, matemaatika, inseneriteaduse ja teiste alade erinevate tasemete praktikud. Lähteandmeid saadi ka konsultantidelt, Rahvuslikult Tehnoloogiahariduse Komisjonilt ning teistelt õpetajatelt üle terve riigi. Suur hulk professionaalsest asjatundjatest rõhutavad RTTS tulemustes visiooni, mille puhul iga kodanik peab omama teadmiste taset loodusest, selle käitumisest ja tehnoloogia tagajärgedest tulevikus. RTTS kujutab hariduslikku programmi, mille puhul õppijad saavad kogeda kriitilist mõtlemist, siis kui nad disainivad ja arendavad tooteid, süsteeme ja lahendavad ümbritseva keskkonna praktilisi probleeme. RTTS rõhutab, et õpilased peavad õppima arendama nii teadmisi kui ka oskusi praktikas. II Etapp - Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid: Tehnoloogiaõppe sisu (STL) ( ) 2

3 20 tehnoloogiõppe standardit põhinevad õpetusel, et tehnoloogia on loodusliku keskkonna uuendamine (modifikatsioon) inimkonna soovide ja vajaduste rahuldamiseks (ITEA, 2000, vt STL-i STL on jagatud tasemete K-2, 3-5, 6-8 ja 9-12 vahel. Dokumendi täiustamisega oli seotud selle ülevaatamise ja konsensuse saavutamise protsessis üle 4000 inimese. Tulemus saavutati erinevaid teid pidi, kaasa arvatud Interneti vahendusel, elektronposti abil ning läbi erinevates ülemaalistes töögruppides osalemisega. STL väljaarendamise ajal tegelesid kaks gruppi ametlikult nõustamisega ja strateegiliste lähteandmete tagamisega TfAAP-le Nõuandev grupp ja Standardite meeskond. Nõuandev grupp nõustas TfAAP-d standardite arendamise parima praktika suhtes ning määratles tehnoloogiaõppe üldisesse õppekavasse integreerimise viisid. Nõuandev grupp moodustati Rahvusliku Matemaatikaõpetajate Assotsiatsiooni (NCTM), Rahvusliku Loodusõpetajate Assotsiatsiooni (NSTA), Ameerika Teaduse Uuendamise Assotsiatsiooni (AAAS), Rahvusliku Teadusnõukogu (NRC), Rahvusliku Inseneriteaduse Akadeemia (NAE), ITEA ja Tehnoloogia Haridusfondi tähtsamatest esindajatest. Nad kohtusid kaks korda aastas andmaks standardite arendamiseks nõu, kuidas tehnoloogiline haridus peaks integreeruma teiste õppeainetega, eriti loodusteaduslike ainete ja matemaatikaga. Standardite meeskond pakkus välja, hindas ja soovitas standardite sisu. TfAAP kasutas 27 liikmelist standardite meeskonda, mis koosnes 3-st 9 liikmelisest allmeeskonnast (üks meeskonda taseme K-5 jaoks, üks meeskond taseme 6-8 jaoks, ning üks meeskond taseme 9-12 jaoks), et tagada lähteandmed TfAAP-i meeskonnale, kes vastutas standardite kirjutamise, genereerimise ja konsensuse saavutamise eest. Meeskonda, mis II etapis kohtus kaks korda, kuulusid tehnoloogilise hariduse kooliõpetajad, juhendajad, õpetajate õpetajad ning ka administraatorid ja teaduse, matemaatika ja inseneriteaduse esindajad. Rahvusliku Teaduste Akadeemia, Rahvusliku Uuringute Nõukogu (NRC) oli samuti seotud STL i detailse väljatöötamisega. Lisaks jõupingutustele STL-i edasisel täiustamisel inseneriteaduse kogu poolt, tagas Rahvuslik Inseneriteaduse Akadeemia (NAE) dokumentide ülevaatamise tunnustatud inseneride poolt ning nõustas selle sisu ja suundumust. Nende õnnestunud ülevaatamiste tulemusena toetasid nii NRC kui ka NAE arendatavaid standardeid. Standardid Loodud on 20 tehnoloogiaõpetust sisaldavat standardit (vt Lisa1). Need on kirjalikud suunad tehnoloogiaõppe väärtuse kohta, mida saab kasutada õppe kvaliteedi hindamisel. Dokument määratleb selle, mida iga õpilane peab teadma ja olema võimeline tegema, et olla tehnoloogiliselt kirjaoskaja ning pakub hindamisprotsessi kriteeriume kõikide õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse hindamiseks. STL sisaldab õpilastele nõudeid tehnoloogilise kirjaoskuse saavutamiseks alates lasteaiast kuni tasemeni 12 (gümnaasium). Antud standardid esitavad eesmärke, mis tuleb saavutada viies põhilises tehnoloogiaõppe kategoorias: mis on tehnoloogia olemus, tehnoloogia ja ühiskond, disain, tehnoloogilise maailma võimalused ja disainitud maailm. Iga kategooria individuaalsed standardid liigituvad kahte liiki: mida õpilased peaksid tehnoloogiast teadma või aru saama ning mida nad peaksid oskama. Esimene liik, mida saab nimetada kognitiivseks standardiks, kirjeldab tehnoloogia põhiteadmisi kuidas see töötab ning selle kohast maailmas mida õpilased peaksid teadma, et olla tehnoloogiliselt kirjaoskaja. Teine liik, protsessi standard, kirjeldab oskusi, millised peaksid õpilasel olema. Mõlemad standardite liigid on vastastikku täiendavad. Õpilane võib olla tugev disainiprotsessi õpingutes, kuid oskused disainiprotsessi kasutamiseks tehnoloogiliste probleemide lahendamiseks tulevad ainult praktilise töö käigus. Sarnaselt on raske efektiivselt disainida, omamata teoreetilisi teadmisi sellest, kuidas seda tavaliselt tehakse. 3

4 Suunised (vaheeesmärgid) võimaldavad aidata kohaldada Standardeid Suunistel on oluline osa STL-s. Nad tagavad vajaliku viimistluse üldjoontes loodud standarditele. Suuniste abil, mis on välja antud kõikidele tasemetele on õpilastel võimalik saavutada antud standardeid (vt Lisa 2 suunise näide). Suunistega (mida on umbes 300) on kaasas toetavad mõisted ja laused, mis tagavad täpsuse, selguse ja näited. Sarnaselt standarditele, nõuavad suunised standardite saavutamist. Õpetajad peaksid vabalt kasutama suuniseid õpilaste standardite saavutamise oskuste parandamiseks. Hariduse uuringutest on leitud, et kui eelnevalt omandatud teadmised on kinnistunud ja ülesehitatud, siis on tõenäoline, et lapsed omandavad selgema ja põhjalikuma arusaamise nendest protsessidest võrreldes sellega, kui neile on õpetatud isoleeritult üldistusi. Seda arvestades on suunised selgesti väljendatud alates tasemest K-12, et minna edasi alates algkooli baasettekujutustest kuni kõrgema taseme keerulisemate ja kõikehõlmavate ideedeni. Kindlad põhimõisted nagu süsteemid, ressursid, vajadused, optimeerimine, kompromissid, protsessid ja juhtimine on käsitletud suunistes, mis ulatuvad üle erinevate tasemete, kindlustamaks standarditega seotud oluliste teemade järjepidevat õppimist. Tehnoloogilise kirjaoskuse standardite juhtideed Nagu on eelnevalt tõdetud, esindab STL sadade inimeste kollektiivset vaadet tehnoloogiaõppe sisule tasemes K-12. Selleks, et STL oleks võimalikult väärtuslik dokument, loodi see koos alljärgnevate tunnusjoontega: annab teadmiste komplekti, mida peaks õpilane teadma, ja mida ta peaks oskama kui ta õpib tehnoloogiat on õpilastele arengukohane tagab aluse tähendusrikka, asjakohase ja artikuleeritud õppekava arenguks nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel tagab seosed teiste õppeainetega STL ei ole õppekava. Õppekava tagab sisu esitamise spetsiifilised detailid, kaasa arvatud korraldamise, õppe osakaalu ning selle klassile tutvustamise erinevaid vahendeid, kusjuures standardid kirjeldavad, milline võiks olla õppe sisu. Õppekava arendajad, õpetajad, ja teised peaksid kasutama STL-i vastava õppekava arendamiseks, kuna standardid ei kirjelda seda, mis peaks klassiruumis toimuma. Tehnoloogiaõppe olulisust kirjeldades, esindab STL õpetajate, inseneride, teadlaste, matemaatikute ja lastevanemate soovitusi oskuste ja teadmiste suhtes, mis võimaldavad õppida tehnoloogilist kirjaoskust. See ei ole siiski föderaalvalitsuse poliitika või kohustus. STL ei kirjelda hindamisprotsessi, et määrata kindalaks õpilaste teadmisi standarditest, kuid see tagab selle hindamise kriteeriumid. III Etapp Arendatud kvaliteet tehnoloogilises kirjaoskuses: Õpilaste hindamine, professionaalne areng ja programmi standardid (AETL)( ) STL ei suuda üksinda teostada haridusreformi tehnoloogilise hariduse õpetamisel. Muutuste edukaks elluviimiseks peab rakendusstrateegia olema täielik, et aidata õpetajaid, kes soovivad kasutada antud standardeid. Tehnoloogiline kirjaoskus ei muutu kõikide õpilaste reaalsuseks kuni toetusstandardite väljaarendamiseni III etapis ( ) ITEA- TfAAP-i poolt. 4

5 Tehnoloogilise kirjaoskuse standardite hindamine Hindamine on süstemaatiline, järkjärguline informatsiooni kogumise protsess õpilaste õppimise, arusaamise ning võimekuse kohta. Hindamist ei tohiks kasutada õpilaste jagamiseks tehnoloogiliselt kirjaoskajateks ja kirjaoskamatuteks. Pigem peaks hindamist kasutama õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse saavutamiseks. AETL peatükk 3 sisaldab viite õpilaste hindamise standardit (vt Lisa 3). Antud standardid on hindamise kriteeriumiks hindamaks õpilaste hindamise protsessi kvaliteeti ja kuidas tehnoloogiline kirjaoskus peaks olema planeeritud ja ellurakendatud. Standardid ei paku hindamise vahendeid, nagu näiteks testid või küsimustikud. Kuna õpilaste hindamisandmeid kasutavad paljud inimesed erinevatel eesmärkidel, peaks hindamise põhieesmärgiks olema õppimise ja õpetamise parandamine. Sel põhjusel on need suunatud õpetajatele, kui õpilaste hindamisstandardite esmastele kasutajatele. Standardid on rakendatavad nende suhtes, kes tegelevad õpilastele tehnoloogiliste aspektide õpetamisega, kaasa arvatud nii tehnoloogiaõpetuse õpetajad kui ka teiste põhiõppeainete õpetajad. Tehnoloogilise kirjaoskuse standardite professionaalne arendamine AETL peatükk 4 sisaldab seitset erialase arengu standardit (vt Lisa 4). Professionaalse arengu standardid on õpetajate eel- ja järelkoolituse efektiivsuse hindamise kriteeriumiteks. Antud standardid on suunatud professionaalse arengu tagajatele, kuigi ka õpetajad peaksid need üle vaatama, et tagada nende isiklik erialane kompetentsus. Professionaalse arengu tagajad on isikud, kes organiseerivad või tagavad õpetajate, õpetajate koolitajate, juhendajate ja administraatorite eel- ja järelkoolitust. Standardid on rakendatavad nende suhtes, kes valmistavad õpetajaid ette kõikide tehnoloogiaõppe tasemete jaoks, kaasa arvatud algkooliõpetajad ning loodusteaduse, matemaatika, sotsiaalõppe, keele ja teiste alade õpetajad. Tehnoloogilise kirjaoskuse programmi standardid AETL-I 5-ndas peatükis on viis programmi standardit (vt Lisa 5). Need standardid on programmi disaini ja rakendamise kindlustamise kriteeriumid, mis tagavad laialdase ja koordineeritud kogemuse kõikide tasemete õpilastele. Standardid on rakendatavad nende suhtes, kes korraldavad õpilaste õpetamist kõikides tehnoloogia aspektides. Programmi suuniste ettevalmistamisel märkis TfAAP-i meeskond, et mõned neist puudutavad ainult õpetajaid, samal ajal kui teised on suunatud administraatoritele. Seetõttu koosnevad standardid kahest suuniste komplektist. AETL tunnetab kahe tehnoloogiaalase haridusprogrammi vahelist taseme erinevust: konkreetne tehnoloogiaalane programmi ja õppeakavaülene (cross-curricular) tehnoloogiaalane programm. Tehnoloogiaalane programm sisaldab kõike, mis mõjutab õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse saavutamist, ning mis on rakendatav kõikidel tasemetel. See koosneb sisust, erialasest arengust, õppekavast, juhenditest, õpilase hindamisest ning õppimiskeskkonnast. Seda hallatakse õpetajate poolt. Õppekavaülene tehnoloogiaalane programm sisaldab kõike, mis mõjutab õpilase tehnoloogilise kirjaoskuse saavutamist, mis on rakendatud kõikidel tasemetel. See koosneb sisust, professionaalsest arengust, õppekavast, juhenditest, õpilase hindamisest ning õppimiskeskkonnast. Õppekavaülene tehnoloogiaalane programm on hallatav administraatorite poolt s.t professionaalide poolt, kes haldavad haridussüsteemi kõiki 5

6 aspekte, kaasa arvatud õpetajad ja juhendajad. Teiste sõnadega, õppekavaülene tehnoloogiaalane programm haldab nii tehnoloogiaalast programmi kui ka tehnoloogiaõpet erinevates aspektides. Üldiselt kutsub standardite programm üles tehnoloogiaõppe laiendamiseks koolide haldusalast kaugemale. Näiteks peaksid programmi olema kaasatud lapsevanemad, kogukond, äri ja tööstus ning kõrgharidus, samuti inseneriteaduste ning teiste tehnoloogiaga seotud erialade esindajad. Lõpuks on oluline, et administraatorid tagaksid piisava toetuse erialaseks arenguks, et saavutada õpetajate head tehnoloogilist arengutaset. Standardite lisad 2003 aasta lõpus alustas ITEA- TfAAP standardite rakendamiseks nelja kasutajajuhendi väljatöötamist (STL ja AETL). Neid kasutajajuhendeid nimetatakse lisadeks. Lisade arendamise põhiidee on tagada nelja standardikomplekti detailsem informatsioon. Planeeritud lisadokumendis on: Mõõtmisprotsess: Õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse hindamise juhend Õppimise planeerimine: Tehnoloogia õppekava arendamine Professionaalide arendamine: Tehnoloogiaõpetuse õpetajate ettevalmistamine Eeliste realiseerimine: Tehnoloogiaprogrammi struktureerimine Kõik lisad põhinevad STL-l ja AETL-l. Kõikide dokumentide peamine eesmärk on tagada kõikide õpilaste tehnoloogiline kirjaoskus. ITEA loodab, et antud lisad on koheselt klassides praktiliselt kasutatavad tehnoloogiaõpetuse õpetajate, juhendajate ja juhtide poolt. Tuleviku planeerimine STL, AETL koos lisadega on paika pannud visiooni, et kõik õpilased saavad tehnoloogiliselt kirjaoskajateks. Antud nägemuse realiseerimiseks tuleb STL, AETL ja lisad rakendada üheaegselt. Antud dokumendid loovad ühise aluse ambitsioonikale, kuid saavutatavale kombinatsioonile. Nende soovituste rakendamiseks kulub palju aega ja jõupingutusi, kuid ka tasu saab olema vääriline. Teadmistega ja oskustega inimesed saavad aru, kuidas inimeste innovatsioon saab muuta maailma tootlikumaks ja positiivsemaks. 6

7 Lisa 1. STL standardi sisu loetelu Tehnoloogia olemus Standard 1 Standard 2 Standard 3 Õpilased arendavad arusaama tehnoloogia omadustest ja ulatusest Õpilased arendavad arusaamist tehnoloogia põhiprintsiipidest Õpilased arendavad arusaamist tehnoloogiatevahelistest ja tehnoloogia ning teiste õppeainete vahelistest suhetest. Tehnoloogia ja ühiskond Standard 4 Standard 5 Standard 6 Standard 7 Õpilased arendavad arusaamist tehnoloogia kultuurilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja poliitilistest mõjudest. Õpilased arendavad arusaamist tehnoloogia mõjust keskkonnale. Õpilased arendavad arusaamist ühiskonna osast tehnoloogia arendamises ja kasutamises. Õpilased arendavad arusaamist tehnoloogia mõjust ajaloole. Disain Standard 8 Standard 9 Standard 10 Õpilased arendavad arusaamist disaini tunnustest. Õpilased arendavad arusaamist disaini teostamisest. Õpilased arendavad arusaamist veaotsingu, uurimustöö ja arenduse, leiutamise ja uuendamise ning katsetamise rollist probleemide lahendamises. Tehnoloogilise maailma võimalused Standard 11 Standard 12 Standard 13 Õpilased arendavad oskusi disainiprotsessi rakendamisest. Õpilased arendavad oskusi tehnoloogiliste süsteemide ja toodete kasutamisel ning haldamisel. Õpilased arendavad oskusi toodete ja süsteemide mõjude hindamisel Disainitud maailm Standard 14 Standard 15 Standard 16 Standard 17 Standard 18 Standard 19 Standard 20 Õpilased arendavad teadmisi meditsiinitehnoloogia kasutusaladelt. Õpilased arendavad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud biotehnoloogiate kasutusaladelt. Õpilased arendavad arusaamist energeetikatehnoloogiate kasutusaladelt. Õpilase arendavad arusaamist informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutusaladelt. Õpilased arendavad arusaamist transporditehnoloogiate kasutusaladelt. Õpilased arendavad arusaamist tootmistehnoloogiate kasutusaladelt. Õpilased arendavad arusaamist ehitustehnoloogiate kasutusaladelt. 7

8 Lisa 2. STL standardid ning selle suunised Standard 11- Õpilased arendavad oskusi disainiprotsessi rakendamiseks. Disaini rakendamisprotsessi osana, peavad 6-8 taseme õpilased oskama: H. Rakendama disainiprotsessi probleemide lahendamiseks klassis kui ka väljaspool klassiruumi. Läbi viima uuringuid, analüüsima ja sünteesima saadud informatsiooni läbi disainiprotsessi. Määrama ja selekteerima soovid ja vajadused, või lahendamist vajavad probleemid, millest tulenev lahendus viib avastuseni (või originaalse lahenduseni) või uuenduseni (olemasoleva olukorra parandamiseni). Identifitseerima lahendamist vajava probleemi eesmärke. Need eesmärgid määravad soovitu tulemuse. I. Määrama disainiprojekti piirangud ja kriteeriumid. Kriteeriumid on näiteks funktsioon, suurus ja materjalid, samal ajal kui piirangud on näiteks kulud, aeg ning kasutaja nõuded. Erinevate protsesside, ressursside uurimine ja valik ning sobivamate kasutamine. Antud protsessid ja ressursid peavad põhinema piirangutel ja kriteeriumidel, mis on eelnevalt määratud ja täpsustatud. J. Koostama disainitud lahenduse kahe- ja kolme dimensioonilised esitlused. Kahedimensioonilised näited koosnevad visanditest, joonistest ning arvutipõhistest projektidest (CAD). Mudelit võib esitada erinevates vormides nagu näiteks graafilistes, matemaatilistes või füüsilistes. K. Katsetama ja hindama antud disaini kooskõlas eelnevalt seatud nõuetega nagu näiteks kriteeriumid ja piirangud. Katsetamisel ja hindamisel otsustatakse pakutud lahenduse sobivus antud probleemi lahendamiseks. Tulemuste ja hindamise põhjal peavad õpilased olema võimelised antud disaini parandama. Probleemide lahendamise strateegiad eeldavad eelnevate teadmiste kasutamist, küsimuste esitamist ning ideede katsetamist. L. Valmistama toote või süsteemi ning dokumenteerima lahenduse. Peab kasutama grupitöö oskusi nagu näiteks töö meeskonnaga ning rakendama sobivaid kvaliteedi ja ohutuse toiminguid. Õpilased peavad julgelt kasutama õpimappe, ajakirju, jooniseid, visandeid või skeeme oma ideede, protsesside ja tulemuste dokumenteerimiseks. On mitmeid võimalusi disainimistulemuse teistele edastamiseks nagu näiteks Internet või toote või süsteemi mudel. 8

9 Lisa 3. Õpilase hindamise standardid koos juhendiga Standard A-1: Õpilase õppimise hindamine on kooskõlas Tehnoloogilise kirjaoskuse standardiga: Tehnoloogiaõppe sisu (STL). Standardi A 1 saavutamine nõuab õpetajalt, et ta A. Haldab üleüldist planeerimist ja õppeaine arengut. B. Ühendab üleüldist planeerimist ja tasemetevahelist (K 12) arengut. C. Loob tunnetuslikke õppimiselemente tehnoloogiliste probleemide lahendamiseks. D. Loob psühhomotoorseid õppimiselemente tehnoloogia rakendamiseks. E. Juhendab õpilaste võimeid vastavas haldusalas, kasutab perspektiivi, empaatiat ja enesehinnangut. Standard A-2: Õpilase õppimise hindamine ühtib täpselt kavandatud eesmärgiga. Standardi A-2 eesmärkide saavutamine nõuab õpetajalt A. Hindamisvahendite eesmärgi formuleerimist. B. Hindamisvahendite ja hindamisandmete õiget valikut. C. Õiglaste hindamismeetodite rakendamist. D. Tõeste ja usaldusväärsete mõõdikute rakendamist, mis peegeldavad klassi kogemuste taset. Standard A-3: Õpilase õppimise hindamine on süstemaatiline ja tuleneb uuringupõhistest hindamispõhimõtetest. Standardi A-3 eesmärkide saavutamine nõuab õpetajalt A. Õpilaste õppimisel ja hindamisel lähtuda vastavatest uurimustest. B. Hindamisplaani kavandamist. C. Summeriva hindamise rakendamist. D. Õpilaste õppimise täiustamisele kaasaaitamist. E. Kohanemist õpilaste erinevustega. F. Õpilaste kaasamist hindamisprotsessi. Standard A-4: Õpilase õppimise hindamine peegeldab tehnoloogia olemuse kontekstide terviklikkust. Standardi A-4 eesmärkide saavutamine nõuab õpetajalt A. Tehnoloogiste probleemide lahenduste kasutamist. B. Tehnoloogilise mitmekesisuse ja esinemispõhiste meetodite rakendamist. C. Kriitilise mõtlemise ja vastavate järeldusotsustele kaasaaitamist. D. Kohanemist õpilaste hindamise uuendustega. E. Autentse hindamise kasutamist. Standard A-5: Õpilaste õppimise hindamine sisaldab andmete kogumist aruandluseks, professionaalseks arenguks ja programmi täiustamiseks. Standardi A-5 eesmärkide saavutamine nõuab õpetajalt A. Aruandluseks vajalike andmete kogumist. B. Õpilase hindamistulemuste kasutamist erialaste arenguotsuste suunamiseks. C. Kasutada õpilase hindamistulemuste fikseerimiseks vastavat programmi. 9

10 Lisa 4. Professionaalse arengu standardid koos juhenditega Standard PD-1: Professionaalne areng tagab õpetajatele Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid: Tehnoloogiaõppe sisu (STL) teadmised, võimed ja nendest arusaamise. Standardi PD-1 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlalt õpetajate ettevalmistamist A. Tehnoloogia olemusest arusaamiseks. B. Tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest suhetest arusaamiseks. C. Disaini atribuutide tundmiseks. D. Tehnoloogilise maailma oskuste arendamiseks. E. Disainimaailma vilumuse arendamiseks. Standard PD-2: Professionaalne areng tagab õpetajatele haridusperspektiivid tehnoloogiaõpetuse õpilaste näol Standardi PD-2 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlat õpetajate ettevalmistamist A. Õpilaste erinevustega kohenemist õppeprotsessi rikastamiseks. B. Tunnetuslike, psühhomotoorsete ja empaatiliste õppimisvõimaluste tagamist. C. Õpilaste abistamine efektiivseteks õppijateks. D. Uuringute kasutamist ja läbiviimist, kuidas õpilane õpib tehnoloogiat. Standard PD-3: Professionaalne areng valmistab õpetajad tehnoloogia õppekava ja programmide kavandamiseks ja hindamiseks. Standardi PD-3 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlat õpetajate ettevalmistamist A. Õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse saavutamiseks vajalike õppekavade ja programmide kavandamiseks ja hindamiseks. B. Tehnoloogia õppekavade ja programmide kavandamiseks ja hindamiseks. C. Õppekavade erinevate tasemete (K-12) ja programmide kavandamiseks ja hindamiseks. D. Erinevaid informatsiooniallikaid kasutatavate õppekavade ja programmide kavandamiseks ja hindamiseks. Standard PD-4: Professionaalne areng valmistab õpetajaid kasutama õpetlikke strateegiaid, et täiustada tehnoloogia õpetamist, õpilaste õppimist ja õpilaste hindamist. Standardi PD-4 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlat õpetajate ettevalmistamist A. Õpetlike strateegiate koordineerimist õppekavaga. B. Haridusliku tehnoloogia kasutamist. C. Õpilaste hindamise kasutamist. 10

11 Standard PD-5: Professionaalne areng valmistab õpetajad õppekeskkonna kavandamiseks ja haldamiseks, mis edendab tehnoloogilist kirjaoskust. Standardi PD-5 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlat õpetajate ettevalmistamist A. Piisavate ressurssidega õppekeskkonna kavandamist ja haldamist. B. Õppekeskkonna kavandamist ja haldamist, mis julgustab, motiveerib ja toetab õpilaste tehnoloogiaõpet. C. Õppekeskkonna kavandamist ja haldamist, mis on kohandatud õpilaste erinevate vajadustega. D. Õppekeskkonna kavandamist ja haldamist, mis tugevdab õpilaste õppimist ja õpetajate õpetamist. E. Õppekeskkonna kavandamist ja haldamist, mis on ohutu, sobivalt projekteeritud ja hästi hooldatud. F. Adapteeritava õppekeskkonna kavandamist ja haldamist. Standard PD-6: Professionaalne areng valmistab õpetajad vastutama nende professionaalse kompetentsuse kasvu eest. Standardi PD-6 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlat õpetajate ettevalmistamist A. Enesehindamiseks ja järjepideva erialase täiendõppe teostamiseks. B. Isikliku eetilise käitumise kohustuse kehtestamiseks nii õppekeskkonnas kui ka eraelus. C. Teistega koostöö arendamiseks. D. Professionaalsetes organisatsioonides osalemiseks. E. Tehnoloogiaõpetuse õpilaste organisatsioonide nõuandvas teenistuses olemiseks. F. Hariduse juhtimise tagamiseks. Standard PD-7: Professionaalse arengu tagajad planeerivad, rakendavad ja hindavad õpetajate eelteenistuse ja igapäevase teenistuse kvaliteeti. Standardi PD-7 saavutamine nõuab professionaalse arengu tagajatelt järjekindlalt A. Õpetajate eelteenistuse ja igapäevase teenistus planeerimist. B. Õpetamisprotsessi modelleerimist, mida õpetajad saavad kasutada laboratooriumklaasiruumides (töökodades). C. Professionaalse arengu väärtustamist tagamaks õpetajate vajaduste rahuldamist. D. Tehnoloogiaõpetuse õpetajate ettevalmistamisprogrammi toetamist, mis on vastavuses riigi/osariigi/piirkonna sertifitseeritud nõuetega. E. Õpetajate ettevalmistamise ja litsentseerimisprogrammi tagamist, mis on vastavuses AETL-i ja STL-i nõuetega. F. Igapäevaste tegevuste tagamist, mis parandavad õpetajate arusaamist tehnoloogia sisust, instruktsioonidest ja hindamistest. G. Igapäevase tegevuse arendamiseks vajalike finantsvahendite tagamiseks. H. Juhendamistegevuste loomiseks ja ellurakendamiseks nii eelteenistuse kui ka igapäevase teenistuse tasemete jaoks. 11

12 Lisa 5. Programmi standardid koos juhenditega Standard P-1: Tehnoloogiaprogrammi areng on kooskõlas Tehnoloogilise kirjaoskuse standarditega: Tehnoloogiaõppe sisu (STL). Standardi P-1 saavutamine nõuab tehnoloogiaprogrammi eest vastutatavatelt õpetajatelt järjekindlat A. Programmi sisu vastamist STL-le. B. Programmi sisu vastamist koolipiirkonna, osariigi/rajooni/piirkonna ja üleriigilistele standarditele. C. Tehnoloogia õppeaine programmi planeerimist ja arendamist. D. Tasemeülese (K-12) programmi planeerimist ja arendamist. E. Kinnitamist, et programm sisaldab sobilikke tunnetuslikke, psühhomotoorseid ja afektiivseid õppimiselemente. F. Programmi täiustamise adapteeritavuse edendamist. Standardi P-1 saavutamine nõuab tehnoloogiaõppe õppekavade programmide eest vastutavate administraatorite järjekindlat G. Sätestamist, et selle sisu vastab STL-le. H. Kõigi õpilaste kaasamist tehnoloogiaõppe sisu õpingutesse ja eksperimentidesse. I. Õppekava sisu laiaulatuslikkust, mis täiendab koolipiirkonna, osariigi/rajooni/piirkonna ja üleriigilisi standardeid teistes akadeemilistes alades. J. Kinnitamist, et tehnoloogiaõpe on õppeaineülene. K. Kinnitamist, et tehnoloogiaõpe on tasemeülene (K-12). L. Tehnoloogiaõppe täiustamise adapteeritavuse edendamist. Standard P-2: Tehnoloogiaprogrammi rakendamine aitab kaasa kõikide õpilaste tehnoloogilisele kirjaoskusele. Standardi P-2 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutatavate õpetajate järjekindlat A. Juhendite tagamist, mis on kooskõlas õpilaste tehnoloogia õppimise uuringutega. B. Juhendite tagamist, mis on planeeritud õppekava eesmärkide ja õpilaste vajaduste rahuldamiseks. C. Tehnoloogilise kirjaoskuse saavutamiseks vajaliku õppekava planeerimist ja rakendamist. D. Õpilaste juhtimisomaduste arendamist. Standardi P-2 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutavate administraatorite järjekindlat E. Tehnoloogiasisu õpetamiseks litsentseeritud õpetajate rakendamist. F. Kõikide õpetajate stabiilse erialase täiendamise ja arendamise toetamist. G. Juhendite edendamist, mis on kooskõlas õpilaste tehnoloogia õppimise uuringutega. H. Juhendite kaitsmist, mis on planeeritud õppekava eesmärkide ja õpilaste vajaduste rahuldamiseks. I. Tehnoloogiliselt kompetentsete õpetajate palkamise teostamist. J. Kõikide õpetajate julgustamist õpilaste juhtimisomaduste arendamisel. 12

13 Standard P-3: Tehnoloogiaprogrammi hindamine kindlustab ja aitab kaasa kõikide õpilaste tehnoloogilisele kirjaoskusele. Standardi P-3 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutatavate õpetajate järjekindlat A. Hindamise arendamist ja kasutamist hindamist kooskõlas "Programmi Standardite" standardite ja juhenditega. B. Süstemaatilise ja järjepideva hindamise rakendamist ja kasutamist. C. Regulaarset juhendite hindamist. D. Revisjoniprogrammi planeerimist. E. Kohanemist õpilaste erinevustega. F. Õpilaste hindamise efektiivset kasutamist. Standardi P-3 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutavate administraatorite järjekindlat G. Kinnitamist, et hindamine on kooskõlas "Programmi Standardite" standardite ja juhenditega. H. Süstemaatilise järjepideva hindamise rakendamist. I. Regulaarsete juhendite hindamise edendamist. J. Revisjoniprogrammi planeerimist Standard P-4: Keskkonnaõppe tehnoloogiaprogramm aitab kaasa kõikide õpilaste tehnoloogilisele kirjaoskusele. Standardi P-4 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutatavate õpetajate järjekindlat A. Õppekeskkondade loomist ja haldamist, mis toetavad õpilaste koostööd ning õpilaste oskust küsida, uurida, planeerida, avastada ja uuendada. B. Tänapäevaste ja adapteeritavate õppekeskkondade loomist ja haldamist. C. Kirjaliku ja laiaulatusliku ohutusprogrammi rakendamist. D. Õpilaste võimete ja teadmiste arendamist ohutute tehnoloogiliste seadmete, masinate, materjalide ja protsesside kasutamisel. E. Tagamist, et õpilaste arv klassiruumis ei ületaks selle mahutavust (lubatud piiri). Standardi P-4 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutavate administraatorite järjekindlat F. Õppekeskkondade tagamist, mis on planeeritud STL rakendamiseks ning "Standardite Programmi tingimuste rahuldamiseks. G. Ohutute, kaasaegsete ja adapteeritavate õppekeskkondade tagamist. H. Tagamist, et õpilast arv klaasiruumis ei ületaks selle mahutavust. I. Tehnoloogiaõppeks vajaliku ruumi tagamist algkooli klassidele. J. Tehnoloogiaõppeks vajaliku minimaalse, 100 ruutjalga õpilase kohta, pinna tagamist kesk- ja kõrgtasemes, kaasa arvatud piisavad abiruumid. Standard P-5: Tehnoloogilise programmi juhtimine tagatakse kooli, koolipiirkonna ning riigi/rajooni/ piirkonna pühendunud personali abiga. Standardi P-5 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutavate õpetajate järjekindlat 13

14 A. STL-l põhineva tegevusplaani arendamist ja kasutamist. B. Andmete kogumise korraldamist raamatupidamisele. C. Tehnoloogiaõppe turundust ja edendamist. Standardi P-5 saavutamine nõuab õppekavaülese tehnoloogiaprogrammi eest vastutavate administraatorite järjekindlat D. STL-l põhineva tegevusplaani arendamist ja kasutamist. E. Andmete kogumise korraldamist raamatupidamisele. F. Tehnoloogiaõppe majandamist ja selle edendamist. G. Missiooni ja õppekava eesmärkide saavutamiseks ressursside, finantseerimise ja toetuse tagamist. H. Tehnoloogiaprogrammi vastamist riigi/osariigi/ rajooni akrediteerimissüsteemidel. I. Kaugeleulatuva liigendatud ja integreeritud tehnoloogiaprogrammi loomist. J. Juhtimissüsteemi loomist ja kasutamist. K. Toetust õpetajatele ja professionaalsete tehnoloogiaõpetajate organisatsioonide juhtimistegevusele. L. Võimaldada õppe- ja õpetamisprotsessis ressursse ja toetust tehnoloogiaõpetuse õpetajatele ja teistele selle valdkonna õpetajatele. Viited ja algallikad American Association for the Advancement of Science, Project (1993). Benchmarks for science literacy. New York: Oxford University Press. American Industrial Arts Association. (1985). Standards for technology education programs. Reston, VA: Author. Dugger, W. E., Jr., Bame, A. E., Pinder, C. A., & Miller, D. C. (1981). Standards for industrial arts education programs. Reston, VA: International Technology Education Association. International Technology Education Association. (1996). Technology for all Americans: A rationale and structure for the study of technology. Reston, VA: Author. International Technology Education Association. (2000). Standards for technological literacy: Content for the study of technology. Reston, VA: Author. International Technology Education Association. (2003). Advancing excellence in technological literacy: Student assessment, professional development, and program standards. Reston, VA: Author. International Technology Education Association. (2004). Measuring progress: A guide to assessing students for technological literacy. Reston, VA: Author. National Council of Teachers of Mathematics. (1989). Curriculum and evaluation standards for school mathematics. Reston, VA: Author. National Council of Teachers of Mathematics. (1991). Professional standards for teaching mathematics. Reston, VA: Author. National Council of Teachers of Mathematics. (1995). Assessment standards for school mathematics. Reston, VA: Author. National Council of Teachers of Mathematics. (2000). Principles and standards for school mathematics. Reston, VA: Author. National Research Council. (1996). National science education standards. Washington, DC: National Academy Press. Wulf, W. A. (2000, March). The standards for technological literacy. The Technology Teacher, 59(6),

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode] Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1

KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1 KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1 KAASAV PROGRAMMEERIMINE ÜLDINFO Vanuserühm Formaat Kestus Täiskasvanud juhendajad/õpetajad ja koolitajad Töötuba 2-6 tundi ÜLEVAADE Töötoa eesmärk

Rohkem

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse

Rohkem

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Maidu Varik Klassikaline klassiõppe põhine haridusmudel on suuremate muutusteta püsinud juba paar sajandit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär

EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem