1 Virumaa Kolledž Real-ja tehnikateaduste keskus HÜDRO- ja PNEUMOAJAMID RAR 0070 HÜDROSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ja SKEEMI KOOSTAMINE Autor: Matrikli nr

Väljavõte

1 1 Virumaa Kolledž Real-ja tehnikateaduste keskus HÜDRO- ja PNEUMOAJAMID RAR 0070 HÜDROSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ja SKEEMI KOOSTAMINE Autor: Matrikli nr: Rühm: Juhendaja: G.Arjassov Kohtla-Järve 019

2 SISUKORD SISSEJUHUTUS... 4 LÄHTEADMED... 5 HÜDRAULINE SÜSTEEM ja tema SKEEM... 6 HÜDRAULILISE PUMBA ÜHTIMISE SKEEM Silindri parameetrite valik Hüdrosilindri põhimõtteline ehitus Koormuse raskusjõud Hüdrostaatilise rõhu valik Kolvi läbimõõdu määramine Kolvivarda läbimõõdu määramine Esimene viis Teine viis Kolmas viis Vedeliku voolamine silindrisse Pumba omaduste ja mootori võimsuse eelvalik Pumba vooluhulk Pumba võimsus ühe pöörde kohta Hüdraulise vedeliku valimine 3 4. Torustikute valik Survevoolutoru siseläbimõõdu määramine Tagasivoolutoru siseläbimõõdu määramine Imemisvoolutoru siseläbimõõdu määramine Vedeliku voolamise tegelikud kiirused Torustikute seina paksus Survekaod Survekaod survevoolutorus ühe meetri kohta Survekadu tagasivoolutorus ühe meetri kohta temperatuuril t =5 0 C Mootori võimsuse valik...

3 3 7. Pumba kavitatsioonilise reserv Rõhukadu imemistorus Klappide valik Süsteemi vooluhulk Kaitse klapp Jaotusklapp Kasutatud materjalid... 15

4 4 SISSEJUHATUS Käesolevas töös teostatakse hüdraulilise süsteemi konstruktsiooni ja algandmete põhjal vooluahela koostamist. Hüdraulikasüsteemi komponendid (hüdrauliline silinder, hüdrauliline vedelik, hüdrauliline pump, elektrimootor, torujuhtmed / toru nimiväärtus, rõhulangus kuni 1 meeter) ning parameetrid on vajalikud, et teha komponentide vahel sobiv valik lõplike parameetrite järgi. Arvuta kavitatsiooni varukoopiapump. Looge hüdrosilindri funktsionaalne juhtahel. Hüdraulikasüsteem koosneb järgmistest põhiosadest: pump, mis tajub mootori mehaanilist energiat ja edastab selle liikuvale vedelikule; mahumõõtmega hüdrauliline mootor (hüdrauliline mootor), mis teisendab liikuva vedeliku energiat tööorgani mehaaniliseks energiaks; torujuhtmed, mille kaudu pump on ühendatud hüdraulilise mootoriga; juhtimis- ja jaotusseadmed; paagi hüdrauliline ajam, mis on töövedeliku reservuaar. Hüdraulilise ajamiga on suur mõju töövedelikule (mineraalõli). See eeldab töövedeliku hoolikat valimist vastavalt hüdraulilise ajamiga töötamistingimustele (temperatuur ja rõhk). Hüdraulikasüsteeme kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes. Hüdraulika meetodite kasutamine on palju lihtsam, ohutum ja praktilisem. Hüdrauliline ajam on hüdrauliliste seadmete komplekt, mis on ette nähtud mehaanilise energia edastamiseks ja liikumise muutmiseks vedeliku abil. Hüdraulilise ajamiga arvutatakse: 1. Silindri parameetri valik.. Pumba omaduste ja elektrimootori eelvalik. 3. Hüdraulikaõli valik. 4. Toristiku valik. 5. Rõhukadu. 6. Elektrimootori võimsuse valik. 7. Pumba kavitatsioonivaru. Esialgse arvutuse tulemusena määratakse geomeetrilised, kiirus- ja jõuparameetrid. Geomeetriliste parameetrite puhul valitakse võimsuse ja kiiruse parameetrid, pumbad ja hüdraulilised mootorid tööstusharu poolt toodetud hulgast või spetsiaalsed hüdraulilised masinad.

5 5 LÄHTEADMED Mass, kg m = 1400 kg Tõstekõrgus või kolvi käik, m h = l käik = 0,6 m Tõsteaeg, s t = 6 s Silindri kinstustüüp М Pumba arvestuslik mahuline kasutegur η g = 0,95 Pumba avestuslik hüdromehaaniline kasutegur η hm = 0,85 Elektrimootori pöörlemiskiirus, rpm n = 000 rpm Hüdrosilindri kasutegur η hüd = 0,85...0,95 Temperatuuride vahemik о С +5 о С +55 о С Pumba geomeetriline kõrgus, m l k = 1,4 m

6 HÜDRAULINE SÜSTEEM ja tema SKEEM 6 Joonis 1

7 HÜDRAULILISE PUMBA ÜHTIMISE SKEEM 7 m 1Z 1Z1 1V A P B T 0Z 0V P 0Z1 P T M Joonis

8 8 1. Silindri parameetrite valik 1.1 Hüdrosilindri põhimõtteline ehitus Joonis 3 1- kolvivarda mansett-tihend, 6 kolvi mansett-tihendid (манжеты), käigupiirik (ограничитель хода), 3 silindri toru või silindrihülss (гильза цилиндра или корпус), 4 kolvivarras (шток), 5 tõkestirõngas (стопорное кольцо), 7 kolb (поршень), 8 kaelus või ühendustoru (штуцер или патрубок), 9 silm või vasaral (проушина) Hüdrosilindri ülesandeks on vedeliku hüdraiulise energia, mis väljedub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu, muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise mehaaniliseks energiaks, mis väljendub kolvi liikumiskiiruse la kolvivardale rakendatud rõhujõu kaudu. Sisuliselt on hüdrosilinder sirjoonelise edasi-tagasi liikumise hüdromootor.

9 9 1. Koormuse raskusjõud F g = m g = ,81 = N 1.3 Hüdrostaatilise rõhu valik (Maksimaalselt hüdrostaatiline rõhk on 00 baari, tavaliselt võetakse varuga 30%). Seega tuleks võtta p1= 140 bar. 1.4 Kolvi läbimõõdu d1 määramine Fg koormus p 0 vasturõhk Fh hõõrdejõud p1 A1 kandejõud A kolvivarda pindala A1 kolvi pindala Joonis 4 p1 hüdrostaatiline rõhk

10 10 Silindris mõjuvad jõud: Fg - koormuse raskusjõud, F h -hõrdejõud, p1 A1 kandejõud, p1 - hüdrostaatiline rõhk kolvile, p vasturõhk silindris. Sest p A p ( A A ) F F, hüd g h siis, arvestades, et p 0 ning hõõrdejõud Fh, võrreldes koormusega Fg, on väga väike, saame p A 0 ( A A ) F 0 hüd p A F hüd 1 1 F g p1 A1 hüd d1 Fg Fg A1 p 4 p 1 hüd 1 F F 4 F A d g d1 g g 1 d1 p1 hüd 4 p1 hüd p1 hüd 4 F , ,85 g 1 p1 hüd 5 g g hüd m = 38,3 mm ᴝ 38 mm, kus hüdrosilindri kasuteguri valime ηhüd = 0,85. Vastavalt DIN ISO 330/33 silindri siseläbimõõt (kolvi) d1 = mm. Standardsed silindri siseläbimõõdud (kolvi) d1 (mm) on: 5, 3, 40, 50, 60, 63, 80, 100, 15. Kolvi läbimõõdu (diameetri) valime lähima väärtusega jn : d1=40 mm.

11 Kolvivarda läbimõõdu d määramine Kolvivarda läbimõõdu määramine stabiilsuse (nõtke) tingimusest Fkr F, S kus F =Fg =13734 N koormus kolvivardale, S =,5 3,5 - varutegur, N F kr - kritiiline jõud, mis sõltub kolvivarda saledusest N i l pr, kus - kolvivarda pikkuse redutseeritud tegur, mis sõltub varda otste kinnitusviisist, l pr - arvustuslik pikkus, i - kolvivarda ristlõike inertsraadius. Vastavalt DIN ISO 330/33 kolvivarda läbimõõdud d (mm) on: 1, 14, 18, 0,, 5, 8, 3, 36, 40, 45, 50, 56, 63, 70, 80, 90, 100. Esialglselt kolvivarda läbimõõt d valitakse standardi järgi, jn: d =3mm. Arvustusliku pikkuse l pr määramiseks kasutame kolm viisi Esimene viis (Joonis 5.) l 1 l käik l käik l l pr Joonis 5

12 1 Arvutuslik pikkus lpr määratakse järgmise valemiga kus l l h l pr 1 l1 = l = ( ) mm - silindri otstekinnituste vaheline pikkus (Joonis 5), lpr - arvutuslik pikkus, mis määratakse täielikult edutatud silindri kolvivardega, h = 0,6 m = 600 mm - kolvi käik. Siis lpr =130 mm Võttes kasutusele kolvivarda ristlõike inertsraadiuse kus I A d 64 4 i 4 I d 4 d A 64 d 4 - kolvivarda ristlõike (ringi) telginertsmoment, d 4 - kolvivarda ristlõike (ringi) pidala. Arvestades, et d =3mm, saame Nüüd kolvivarda saledusest tuleb d 3 8,0 4 4 i mm l pr i 8,0 µ = 1 - antud juhul on šarniirkinnitus liigendid varda mõlemas otsas (Joonis 6).

13 13 Sel juhul saab Euleri valemit kasutada F kr EI ( l ) kus E =00 GPa terase normaalelastusmoodul, siis saame F kr pr ,03 64 (11,3), N Stabiilsuse tingimusest saame kus on valitud, et varutegur SN =,5 Fkr S,5 N > F N, N See tähendab, et esialgselt valitud kolvivara läbimõõt d =3mm vastab stabiilsustingimusele. F lpt Joonis 6.

14 Teine viis (Joonis 7.) lpr = = 1430 h = 600 Joonis 7. Arvutuslik pikkus lpr määratakse järgmise valemiga lpr h 30, kus vastavalt lähteandmete tõstekõrgus või kolvi käik h=0,6 m. Siis l mm pr Võttes kasutusele kolvivarda ristlõike inertsraadiuse i 4 I d 4 d A 64 d 4

15 kus I A d kolvivarda ristlõike (ringi) telginertsmoment, d kolvivarda ristlõike (ringi) pidala. Arvestades, et d =3 mm, saame Nüüd kolvivarda saledusest tuleb d 3 8,0 4 4 i mm l pr ,5 i 8,0 µ = 1 - antud juhul on šarniirkinnitus liigendid varda mõlemas otsas (Joonis 6). Sel juhul saab Euleri valemit kasutada F kr EI ( l ) kus E =00 GPa terase normaalelastusmoodul, siis saame F kr Stabiilsuse tingimusest saame kus on valitud, et varutegur SN =,5 pr ,03 64 (11,4), Fkr S,5 N > F N, N See tähendab, et esialgselt valitud kolvivarda läbimõõt d =3 mm vastab stabiilsustingimusele. N

16 arvustuslik pikkus lpr = = 000 Silindri pikkus lk = 1400 kolvi käik h = Kolmas viis (Joonis 8.) 16 Arvutuslik pikkus lpr määratakse järgmise valemiga kus vastavalt lähteandmete: tõstekõrgus või kolvi käik h=0,6 m, pumba geomeetriline kõrgus lk = 1,4 m. Joonis 8. l h l, pr k Siis l mm pr Võttes kasutusele kolvivarda ristlõike inertsraadiuse i 4 I d 4 d A 64 d 4

17 kus I A d kolvivarda ristlõike (ringi) telginertsmoment, d kolvivarda ristlõike (ringi) pidala. Arvestades, et d =3 mm, saame Nüüd kolvivarda saledusest tuleb d 3 8,0 4 4 i mm l pr , i 8,0 kus µ = 1 - antud juhul on šarniirkinnitus, st liigendid varda mõlemas otsas (Joonis 6). Sel juhul saab Euleri valemit kasutada F kr EI ( l ) kus E =00 GPa terase normaalelastusmoodul, siis saame F kr Stabiilsuse tingimusest saame kus on valitud, et varutegur SN =,5 pr ,03 64 (1,00), 5400 Fkr S,5 N F N, N See tähendab, et esialgselt valitud kolvivarda läbimõõt d=3 mm ei vasta stabiilsustingimusele. N

18 Siis valime kolvivarda läbimõõdu d standardi järgi (DIN ISO 330/33), jn: d =36mm. Arvestades, et nüüd d =36 mm, saame Nüüd kolvivarda saledusest tuleb 18 d 36 9,0 4 4 i mm l pr i 9,0 µ = 1 - antud juhul on šarniirkinnitus liigendid varda mõlemas otsas (Joonis 6). Sel juhul saab Euleri valemit kasutada F kr EI ( l ) kus E =00 GPa terase normaalelastusmoodul, siis saame F kr pr , (1,00), N Stabiilsuse tingimusest saame kus on valitud, et varutegur SN =,5 Fkr S,5 N > F N, N See tähendab, et esialgselt valitud kolvivarda läbimõõt d=36mm vastab stabiilsustingimusele. Lõplikult kolvivarda läbimõõt tuleb: d=36mm.

19 kolvi käik h = Vedeliku voolamine silindrisse Q A A 1 Q Joonis 9 Kolvi kiirus lähteandmete alusel (Joonis 9) h 0,6 v 0,1 m/s =10 cm/s t 6 kus vastavalt lähteandmetele: h = 0,6 m - tõstekõrgus või kolvi käik, t = 6 s tõsteaeg. Silindri esialgne(teoreetiline) vooluhulk Q leitud kolvi v kiiruse alusel tuleb 6 d Q v A1 v 0,1 15,7 10 m 3 /s =15,7 cm 3 /s 4 4 kus d1=40 mm kolvi läbimõõt ( vaata 1.3). Siissilindri kiirus vl langetamisel (Joonis 9) on v l Q 4Q 415,7 10 0,56 m/s =5,6 cm/s A A d d ( 1 )

20 0. Pumba omaduste ja mootori võimsuse eelvalik.1 Pumba vooluhulk (Joonis 10) Vastavalt leitud alapeatükis 1.5 silindri vooluhulgale Q pumba vooluhulk Qp tuleb Qp 6 Q15,7 10 m 3 /s =15,7 cm 3 /s Q p =Q P e Joonis 10

21 . Pumba võimsus qp ühe pöörde kohta 1 Pumba vooluhulk Qp valemist qp ühe pöörde kohta q p Q p Qp qp nq qp n 6 15, , ,95 6 q m 3 /p = 3,97 cm 3 /p, kus vastavalt lähteandmetele: η g = 0,95 - pumba arvestuslik mahuline kasutegur, n = 000 rpm = 000/60 pööret/s - elektrimootori pöörlemiskiirus. Kataloogist [1] valime pumba qp = 4,3 cm 3 /p (Tootja: Haldex-Concentric, Hammasrataspump: W300/043)

22 Valitud pumba vooluhulga ümberarvutamine: Q p = q p n η g = 4, ,95 60 = 136, cm 3 s, mis vastab arvutatud esialgsele(teoreetilisele) vooluhulgale Q p 6 15,7 10 m 3 /s =15,7 cm 3 /s (Vaata alapeatükk.1)

23 3 3. Hüdraulise vedeliku valimine Hüdraulikaseadme pikaajalise ja katkematu töö hooldus sõltub peamiselt kasutatavast vedelikust. Töökeskkonna kõige olulisemad omadused on voolavus, stabiilsus erinevate välismõjude (eriti temperatuuri), määrdevõime ja korrosioonivastase toime suhtes. Töötamisel on samuti oluline vähene vahutamisvõime ja sadestumise kalduvus. Töökeskkonna vedeliku valimine peaks toimuma põhjalikult, võttes arvesse konkreetse mehhanismi töö iseärasusi konkreetsetes temperatuuritingimustes. Projekti sisendandmete põhjal: hüdraulikasüsteem on projekteeritud töötama temperatuurivahemikus + 5 C C ja arvestades ka optimaalset määrimisvahemikku 0 mm /s mm / s - kinemaatiline viskoossus (diagrammilt Joonisel 11. ) valime töövedeliku mineraalõli, mis vastab ISO VG3-le.

24 4 Selle töövedeliku jaoks on järgmised viskoossusparameetrid: temperatuuril + 55 C - 18 mm /s, temperatuuril + 5 C - 50 mm /s.

25 5 Joonis 11. Viskoossuse sõltuvus temperatuurist

26 6 Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi laminaarsel voolamisel, kui vedeliku või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Need kihid libisevad üksteise peal, mille tõttu kihtide libisemispinnal tekib hõõre, mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks praktilistes arvutustes, leiab sageli kasutust kinemaatilise viskoossuse tegur, mis arvutatakse kus υ on vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur m /s μ on vedeliku dünaamilise viskoossuse tegur Pa s ρ on vedeliku tihedus kg / m 3 Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suurenemisel viskoossus suureneb. Temperatuuri mõju vedeliku viskoossusele on paljude seadmete töös olulise tähtsusega, kuna viskoossus mõjutab määrdeainete määrimisomadusi ja hõõrdetakistuste suurust. Vedeliku rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama alles rõhkudel üle 00 at (kahesaja kordne normaalrõhk). Sellepärast loetakse väikeste rõhkude puhul vedeliku viskoossus rõhu suhtes muutumatuks. Vedeliku viskoossust mõõdetakse viskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse mõõtühikuks on SI süsteemis paskalsekund (Pa s = kg/(s m)), CGS-süsteemis aga puaas. Dünaamilise viskoossuse määramine viskosimeetriga on tülikas ja aeganõudev. Tööstuslikus praktikas leiab seetõttu rohkelt kasutamist suhtelise viskoossuse määramine. Sellisel juhul võrreldakse vedeliku viskoossust tavalise destilleeritud vee viskoossusega. Võrdlemine käib nii, et võrreldakse kindla koguse uuritava vedeliku väljavoolamise aega läbi kalibreeritud ava või kapillaari sama koguse

27 7 vee väljavoolamise ajaga. Mida suurem on vedeliku viskoossus seda enam kulub aega vedeliku väljavoolamiseks. Sõltuvalt kasutatavast mõõtmise metoodikast ja seadmetest leiavad tänapäeval kasutamist järgmised suhtelise viskoossuse ühikud: Mandri-Euroopas Engleri kraad (tähis E), Suurbritannias Redwoodi sekund (tähis RI), Ameerika Ühendriikides Saybolti sekund (tähis SSU). Suhtelise viskoossuse ühikud ei ole matemaatiliselt seotud dünaamilise viskoossusega ning seetõttu tuleb nende omavahelisel võrdlemisel kasutada üleminekutabeleid.

28 8 4. Torustikute valik Hüdrosüsteemides jaotatakse torustikud imemis-, surve(rõhu)- ja tagasi(äravoolu)torudesse. Imemistoru ühendab pumba paagiga. Torustikku, mis ühendab pumba hüdromootori ja teiste hüdrosüsteemi elementidega, nimetatakse survetoruks (rõhutoruks). Töörõhk hoitakse survetorus tsükli täitmise ajal. Torustikku, mille kaudu vedelik hüdromootoritest ja teistest seadmetest ärajuhtitakse mahutisse (paagisse), nimetatakse äravoolutoruks (tagasitoruks). Torude läbimõõdud optimaalsete vooluhulkade jaoks arvutatakse eksperimentaalsete väärtuste põhjal. Hüdroajamite torustikud on valmistatud peamiselt terasest 10 ja terasest 0 (kvaliteetne teras). Madalsurve(rõhu) hüdrosüsteemide puhul saab kasutada keevitatud torusid aga juhtimisliinide ja kontrollseadmete juurdelülitamise jaoks vasktorusid. Survejoon (Survetoru): rõhk kuni 50 bar, kiirus v s = 4 m/s rõhk kuni 100 bar, kiirus rõhk kuni 150 bar, kiirus rõhk kuni 00 bar, kiirus rõhk kuni 300 bar, kiirus v s = 4,5 m/s v s = 5,0 m/s v s = 5,5 m/s v s = 6 m/s Tagasijoon (Tagasitoru või äravoolutoru): v t = m/s Imemisjoon (Imemistoru): v i = 0,8 1, m/s Torustukute valik hüdrosüsteemide projekteerimisel sõltub eelkõige surve (rõhu) liinidel ja vedeliku vastava kiiruse suhtest. Selle alusel võtame vastu keskmised optimaalsed väärtused.

29 9 Torustiku d läbimõõdu märamine toimub tingimusest, et tagatakse etteantud vooluhulk vedeliku aktsepteeritud (heakskiidetud) kiirustel: kus Q A v d A 4 d 4Q v - vedeliku vooluhulk antud torustikus, v - vedeliku kiirus. - toristiku sisepindala, 4.1 Survevoolutoru siseläbimõõdu määramine kus d s 6 4Q 415,7 10 5,7 10 v 5,0 6 s Q 15,7 10 m 3 /s - vedeliku vooluhulk survevoolutorus, v = 5,0 m/s - vedeliku kiirus, kui rõhk kuni 150 bar. s 3 m 5,7 mm Toru siseläbimõõt on surve ja kadude vähendamiseksmõistlik valida suurem. Vastavalt standardile valime kataloogist [] siseläbimõõduga ds = 8 mm. 4. Tagasivoolutoru siseläbimõõdu määramine d t 6 4Q 415,7 10 8,9 10 v,0 t 3 m 8,9 mm Standarseeriast [] valime jällegi veidi suurema siseläbimõõduga dt = 10 mm toru.

30 Imemisvoolutoru siseläbimõõdu määramine d i 6 4Q 415,7 10 1,7 10 v 1,0 i 3 m 1,7 mm Standarseeriast [] valime siseläbimõõduga di= 14 mm toru. 4.4 Vedeliku voolamise tegelikud kiirused Arvestades, et vedeliku vooluhulk võrdub Q A v, siis kiirus torus tuleb 1. Kiirus survevoolutorus Q 4 Q Q A v v v A d v. Kiirus tagasivoolutorus s 6 4Q 415,7 10,5 3 d s 810 m/s v t 6 4Q 415,7 10 1,6 3 d t 1010 m/s 3. Kiirus imemisvoolutorus v i 6 4Q 415,7 10 0,8 3 d i 1410 m/s

31 Torustikute seina paksus Kataloogi pöhjal [] on surve-ja tagasivoolutoru seina paksus (rõhul 15 3 bar) on 1 mm, imemisvoolutoorul aga on 1,5 mm

32 3 5. Survekaod P 1 A 1 = F g + F h (Vaata alapeatükk 1.4) P 1 A 1 = F g P 1 = P 1 = F g 4 η hm π D η hm π = = 18 bar Suevekaudu: p p = p 1 + p λ ρ l V p = d 5.1 Survekaod survevoolutorus ühe meetri kohta NB! Viskoossus on vajalik valida kõrgeim kõige madalamal temperatuuril. Re 5 o = V H d H υ 5 o Re 55 o = V H d H υ 55 o =, = 86, =, λ 5 o = 64 Re 5 o λ 55 o = 64 Re 55 o Õli VG3 tihedus on ρ=873 kg/m 3 - laminaarne voolamine = laminaarne voolamine = 64 86,4 = 0,74 = = 0,05 p H5 o = , = 9434 Pa =,9 bar p H55 o = , = Pa = 0, bar

33 33 5. Survekadu tagasivoolutorus ühe meetri kohta temperatuuril t =5 0 C (külmkäivitamiseks) Re 5 o = V o d o v 5 o = = 68 - laminaarne voolamine λ 10 о = 64 Re = = 0.94 p o5 o = = Pa = 1, bar p 1 =18 bar p 5 o=1, bar/m p 55 o=0, bar/m Lubatakse erinevus 10%

34 34 6. Mootori võimsuse valimine Valime liini pikkuseks 4m. p p = p 1 + p 4 = = 13,8 bar P e = g n n p p = 4, , η g η hm =,3 kw 3 kw = 357, W

35 35 7. Pumba kavitatsiooniline reserv (Joonis 1) Joonis 1 Bernouli võrrand α 1 V 1 g + p 1 ρ g + z 1 = α V 1 g + p ρ g + z + h 1 V 1 0 p 1 atmosfääriröhk (10135 Pa 10 5 Pa) p 1 ρ g H гм h 1 = α V в g + p ρ g 7.1 Rõhukadu immemistorus h = λ l d V в g Re 55 o = V в d в v 55 o voolamine = = laminaarne

36 36 λ 55 о = 64 Re = = 0,09 h 55 o = λ 55 o l d V в g = = 0,37 m Pikkuseks on võetud pumba geomeetriline kõrgus lk.

37 7. Напор в насосе p ρ g p 1 37 ρ g H гм h 1 α V в g = p ρ g 10 5 = 873 9,81 1,4 0, ,81 = 9,8 m 7.3 Максимальный полный напор в насосе Принимаем p v p 5 = 0, 0 bar, p v p 55 = 0, bar NPSHA = p ρ g + α V в g p v p ρ g = 7,57 m NPSHA = p ρ g + α V в g p v p ρ g = 9,67 m 0, = 9, , = 9, NPSHA необходимо сравнить с заводом изготовителем насоса

38 38 8. Klappide valik 8.1 Süsteemi vooluhulk Süsteemi vooluhulkk valitud pumba puhul W : Q p = q p n η g = 4, ,95 = 8170 cm 3 min = 8, l/min Klapid valitaksew eeldusel, et optimaalne töörežiim on vahemikus 0%...80% nende läbilaskevõimest. 8. Kaitseklapp Parker JOD3ZV, vooluhulk kuni 15 liitrit minutis, maksimaalne surve on 40 bar [3].

39 39

40 Jaotusklapp Bosh Rexroth M-SED6, vooluhulk kuni 5 liitrit minutis, maksimaalne surve on 350 bar [4].

41 41

42 4 m 1Z 1Z1 1V A P B T 0Z 0V P 0Z1 P T M

43 43 Kasutatud materjalid 1. Pumpade kataloog, Torude kataloog, 3. Kaitseklapide kataloog, 4. Jaotusklapide kataloog,