Järveküla Kooli arengukava Arengukava määrab kooli arendustegevused kolmeks aastaks ning sätestab arengukava uuendamise korra. Arengukava ko
|
|
- Niina Kärner
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Järveküla Kooli arengukava Arengukava määrab kooli arendustegevused kolmeks aastaks ning sätestab arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamise protsessi kaasati koolipere, lapsevanemad, hoolekogu kohaliku kogukonna ja koolipidaja esindajad. Arengukava projekti koostamiseks kasutati arutelufoorumeid. Kooliarenduse põhisuunad, eesmärgid ja tegevused määratleti tuginedes foorumite kokkuvõtetele, arvestades kooli väärtusi ja eripära ning sisehindamise aruande tulemusi. Arengut kavandades lähtuti Rae valla haridusvõrgu arengukavast, Rae valla noorte ettevõtlikkuse arengukavast, Järveküla Kooli digiplaanist ning Teaduse- ja tehnoloogiapaktist. Arengukava koostati ajavahemikus august 2017-juuni Kool avati aastal ja on kavandatud töötama kolme paralleeliga põhikoolina (27 klassikomplekti ja 638 õpilast). Esimesel õppeaastal avati viis esimest klassi ja õppetöö toimus kuni 6. klassini. Alustati 306 õpilasega ja õppeaasta jooksul lisandus 7 õpilast. Suurem osa õpilasi vanematesse klassidesse tuli Peetri Lasteaed- Põhikoolist. 2017/2018 õpib koolis 473 õpilast. Avati kuus esimest klassi ja väikeklass kolme õpilasega. 2018/2019 aastal alustatakse uue kuue 1. klassiga ja avatakse veel üks väikeklass aasta septembris alustab õppetööd 603 õpilast. Kooli õppekavas on kooli poolt otsustatav tunnimaht antud valdavalt loodus- ja täppisteaduste ainetele. Teise võõrkeele õppimist alustatakse 4. klassist. Igal klassil on üks tund ujumist. 7. klassis on õpilasel võimalik valida üks valikaine. Valikaineid pakutakse õppekava valdkondadest: keel ja kirjandus, võõrkeeled, sotsiaalained, loodus- ja täppisteadused. Muutunud õpikäsitust arvestades on õppekäigud õppetöö loomulik osa. Kooli eelarvest ja projektidest rahastatakse eeskätt õpet looduses ja kodukoha tundmaõppimist. Omavahel on lõimitud kirjandus ja inimeseõpetus. Kooli moto on Õppimine on eluviis, mis kajastab kokkuvõtvalt meie põhiväärtusi. Õppijatena käsitletakse kooliperet tervikuna. Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtutakse kohalikest ja rahvusvahelistest suundumustest (OECD Trends Shaping Education DOI: Otsitakse innovaatilisi lahendusi. Kooli väärtuskasvatuse alusena on määratletud ootused õpilasele ja õpetajale. Järveküla Kooli õpilane on: 1. avatud suhtleja; 2. uudishimulik mõtleja; 3. eneseteadlik looja; 4. tasakaalukas riskija; 5. koostöine vastutaja. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner. Õppijas arendatakse aktiivsust, koostööoskust, ettevõtlikkust, leidlikkust, innovaatilisust ja lahendustele orienteeritust. Olulisel kohal on uurimuslik õpe, kriitiline mõtlemine ja tõenduspõhine otsustamine. Teineteisega suhtlemise aluseks on avatus, sallivus, oskus oma seisukohti põhjendada ning üksteiselt õppida. Õppe- ja kasvatustööd planeerides on arvestatud elukestva õppe strateegia, OECD haridust kujundavate trendidega. Õppekava ja huvitegevuse puhul eelisarendatakse STEM -valdkonda. Kool osaleb teaduse populariseerimise koostöövõrgustikus, liitudes
2 kooli tegevuskavaga Eesti Teadusagentuuri poolt koordineeritava teadus- ja tehnoloogiapaketiga. Toetatakse õppijate ja õpetajate motivatsiooni tegeleda ettevõtlusõppe juurutamisega aineõpetuses ning uurimusliku õppega. Populariseeritakse reaalainete, tehnoloogia ja loovusainete õppimist. Kasutatakse sihipäraselt aineõpetust toetava tehnika- ja loodusteaduste huvihariduse võimalusi. Arendatakse digitaristut. Koostatud on digipädevuste õpetamise mudel. Toimub pidev õpetajaskonna sisekoolitamine, et digiseadmeid integreerida õppesse sihipärasemalt ja tulemuslikumalt. Arendatakse ettevõtete ja kooli koostööd. Karjääriplaneerimist viiakse ellu EluKutse programmina. Kool on koostanud digiplaani aastateks eesmärgiga arendada järjepidevalt õpilaste ja õpetajate digipädevusi. Kooli õppekavas on digipädevuse osaoskused kirjeldatud selliselt, et iga õppeaine õppimisel on selgelt jagatud vastutus infotehnoloogia kasutamiseks õppetegevustes nii, et klassiastmes on kokku lepitud õpitulemuste saavutamise teed. Õppekeskkond on rikas erinevatest IKT-vahenditest ja igas klassiruumis saab läbi viia tunni või tegevuse, kus kasutatakse nutiseadmeid jmt. 3. klassist alates on õpilastele loodud oma kasutajakonto. Kool kasutab alates 5. klassist Google Classroom keskkonda. Õpetajate tunnitegevust toetab haridustehnoloog ja õpetajaskond toimib valdkonna enesetäienduse osas ühtse õpikogukonnana. Kool on avatud kogukonna tegevustele. Kooli õppe- ja kasvatustööd toetab kooliga samas hoones tegutsev Rae Huvialakool. Kooli ruume kasutatakse spordi- ja mitteformaalse õppe tegevusteks. Rae valla koolide õpilastel on võimalus osaleda 1. klasside kodukoha tundmise viktoriinil. Kooli kontsertidel osalevad huvialakoolis õppivad õpilased ja kogukonna liikmetest moodustatud naiskoor oma etteastetega. Õpilaste õpitulemuste hindamisel kasutatakse eristavat hindamist kombineerituna sõnaliste kommentaaridega. Arvestuste süsteemi rakendatakse muusika, liikumisõpetuse, ujumise, käsitöö, kunsti, tehnoloogiaõpetuse, kodunduse hindamisel. Järveküla Kooli õpilased esindasid kooli 2017/2018 õppeaastal 8l õpilasvõistlusel. 46 mudilaskoori lauljat osales XII noorte laulu- ja tantsupeol Mina jään. Õpilastel oli võimalus osaleda tasuta kooli huviringides. Esimesel õppeaastal tegutses 15 erineva nimetusega huviringi. Kokku osales huviringides 254 õpilast. Õpilased võivad käia mitmes ringis. Pikapäevarühmas oli 2016/2017 õppeaastal 126 õpilast. Õpilasi oli klassideni. Lapsevanemad tõid lapse pikapäevarühma paneku põhjendustena välja eelkõige koolibussi graafikut ja huviringide algusaega. 2017/2018 õppeaastal rakendus klassipõhine pikkpäev, milles käis 282 õpilast. Eelkoolis osales 48 õpilast. Avati kaks rühma, aga muukeelsest perest pärit laste vajadustest lähtuvalt lisandus kolmas eelkoolirühm, kus keskenduti keeleõppele. Eelkooli korraldamine anti a sügisest vallas erakätesse. 2016/2017 õppeaastal moodustas Järveküla Kooli tugisüsteemi sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja õpiabi õpetaja. Õpiabi sai õppeaasta jooksul 49 õpilast, mis moodustas 15,6% õpilastest. Neist osad vajasid õpiabi vaid lühikese aja, mitte terve õppeaasta jooksul. Venekeelsest perest pärit õpilaste keeleõppe toetamiseks on koolis eesti keele ring. Sotsiaalpedagoogi juures sai 2016/2017 õppeaastal süsteemset nõustamist 19 õpilast, mis moodustab 6% kogu õpilaste arvust a on tööle võetud abiõpetaja. Teisel õppeaastal on erineval moel tugiteenuseid saavaid õpilasi 58 (12% õpilaste arvust). Avatud on väikeklass klassi õpilastele.
3 Koolis töötas esimesel õppeaastal 37 inimest. Õpetajaid oli neist 26. Teiseks õppeaastaks tõusis personali hulk 62 inimeseni. Igal aastal vajab kool juurde uusi aineõpetajaid, kuna kolmandas kooliastmes lisanduvad uued õppeained. Õpilasesindusse ja hoolekogusse kuuluvad kõigi klasside esindajad. 2017/2018 õppeaastal rakendati hoolekogus tööle valdkondlikud töörühmad. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE Hetkeolukorra analüüs Kool organisatsioonina on olnud väga kiiresti kasvav. Kolme paralleeli asemel on 1. klassi vastu võetud kuus paralleeli ja a alustab õpinguid taas kuus paralleeli. Kool kasvas teiseks aastaks pea poole võrra. Kooli juhtkonna moodustavad: direktor, IT-juht, haldusjuht, huvijuht, õppejuht, söökla juhataja. Majandusjuhataja tööülesanded jaotati administraatorite ja söökla juhataja vahel. 2018/2019 õppeaastast asub tööle HEV-koordinaator. Kool on olnud edukas projektide teostamisel, kuid see koormus lisandub juhtkonna liikmete põhitööle. Strateegiliste dokumentidena on kooli arendustegevuste aluseks Järveküla Kooli digiplaan , Teadus- ja Tehnoloogiapakti tegevuskava. Digiplaan seab eesmärgiks, et Järveküla Kool on aastaks 2019 motiveeritud personali ja ratsionaalse töökorraldusega jätkusuutlik organisatsioon ning digipädevuse mõistes tunnustatud ja väärtustatud õppeasutus, mis on avatud uutele ideedele ja õpimeetoditele. Põhisuunad Valdkondade omavahelise koostöö parandamine, juhtimise demokraatlik ülesehitus, ülesannete selgem jaotamine, informatsiooni liikumise parandamine, töö planeerimise tõhustamine ja tegevuste täitmise kontroll, huvigruppide laialdasem kaasamine juhtimisse. Eesmärk Mõõdikud Tulemus Kooli põhiväärtuste integreerimine õppetegevusse. Õppekava üldosas kokkulepitud põhiväärtusi ja tegevusi kandvad õpilasüritused toimuvad kõigis trimestrites. Õppe- ja kasvatustöö on orgaaniliselt seotud. Inimeste roll ja tööülesanded organisatsioonis on selgelt määratletud. Valdkonna juhtidel (haldus, IT, huvitegevus, õppetöö) ja töötajatel on ühised koostööformaadid. Vastutuse selgem jaotumine tagab edukama koostöö.
4 Kooli üldtööplaani koostamisel on töötajate kaasamine laiapõhjalisem ning enam mõistetakse omavahelist seotust. Üldtööplaani koostamisel on iga alateema planeerimise töörühmas erinevate töövaldkondade esindajad. Üldtööplaan on koolielu alusdokumendina koolielu määrav, kuid samas ka orgaaniliselt täienev dokument. Vanemate laiendamine. kaasamise Vanemad osalevad õpilasürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Lapsevanemad jagavad vastutust õpilaste arengu osas. Õpetajad on enam kaasatud koolielu juhtimisse. Ainevaldkonnad määratlevad oma eesmärgid ja tegevused kooli üldtööplaanis. Kord kuus toimuvad valdkondade koosolekud, mis parandavad õpetajate koostööd ning ühtlustavad õppetöö kvaliteeti. Informatsiooni liikumine on korrastatud ja koolipere tegevused kajastatud võimalikult operatiivselt. Iga valdkonna eest vastutav isik korraldab informatsiooni jagamise kokkulepitud viisil. Valdkonna juhid on läbinud koolitused. Informatsioon on kergelt leitav, teavitus õigeaegne ja vastutus selgelt jaotatud. Jätkusuutlik juhtimine. projektide Arendusjuhi loomine. ametikoha Projektid ei ole ühekordsed ning arvestavad enam kooli õppe- ja kasvatustöö suundumustega. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA Hetkeolukord Lastevanemad osalevad koolielus aktiivselt: hoolekogus on iga klassi esindaja, viiakse läbi külalistunde, kutsutakse klasse töökohale õppekäikudele, abistatakse vabatahtliku tegevusega (heategevuslaadad). Hoolekogus on moodustatud erinevad töögrupid õppe- ja kasvatustöö, halduse, kooli brändi, dokumentatsiooniga tegutsemiseks. Koolis viiakse läbi kultuuriüritusi eeskätt koostöös Rae Kultuurikeskuse ja Rae Huvialakooliga. Koolimaja on avatud kogukonna üritustele (valla sünnipäevapidu, lusikapidu, külaseltside koosolekud). Kaasaegset kooli õppekeskkonda ja kooli kontseptsiooni tutvustatakse Eesti koolijuhtidele, arhitektidele, HTMi väliskülalistele. Vanematega koostöö tõhustamiseks korraldatakse isadepäeva õpitubasid, koolipere ühist rongimatka loodusesse. Koolis tegutseb Järveküla Kooli naiskoor, kus osalevad
5 lisaks lastevanematele ka kogukonna liikmed ning õpetajad. Koor osaleb kooli kontsertidel koos õpilastega. Klassidel on heaks tavaks kujunenud kooli taristut kasutades pereürituste korraldamine. Kool osaleb erinevates koostöövõrgustikes ning korraldab koostööpartneritega STEM valdkonna tutvustavaid üritusi (inseneeria teemapäev jmt). Põhisuunad Suurem seotus Rae valla noorte ettevõtluse arengukava jt valla üritustega; õpilasesinduse muutmine kooli huvitegevuse eestvedajaks; hoolekogu toetab kooli õppekava elluviimist; hoolekogu töörühmad kaasavad oma tegevusse laiemalt koolipere liikmeid; koolihoone kasutus kogukonna üritusteks; ühisüritused teaduse arendamise võrgustiku asutustega; digipeegeli ja digipädevuste arendamine õppekava põhiselt hoiab meid valdkonna eestkõnelejatena; inseneeria ja tehnoloogiaõppe arendamine koostöös Nordecon ASi ja teiste ettevõtetega; ettevõtete ja kooli koostöö kavandamine õppekavas. Eesmärk Mõõdikud Tulemus STEM valdkonda (loodusteadused; tehnoloogia; inseneeria; matemaatika) arendatakse õppe- ja kasvatustöö läbiva teemana. Õppeaastas töötab vähemalt 7 valdkonna huviringi oma õppekavaga ning neist lähtuvalt viiakse läbi ülekoolilisi ühisüritusi. Paranevad õpilaste teadmised ja oskused ning osaletakse erinevatel võistlustel. Õpilasesindus (ÕE) on aktiivne koolielu korraldaja. ÕE osaleb kooli alusdokumentide loomes, korraldab õpilasüritusi ning teeb koostööd teiste valla koolide õpilasesindustega. Erinevate ürituste korraldamisel ÕE poolt on kaasatud õpetajaid ja/või lapsevanemaid abistavas ja nõuandvas rollis. Vanemate kaasamine õppetöö ja huvitegevuse korraldamisse suureneb. Jagatakse kooli kogemust IT- alaste õpilasvõistluste korraldamisel, viies läbi Harjumaa digioskuste olümpiaad. Osaletakse töötubade ja õpilasürituste läbiviimisel. 8. klasside digioskuste olümpiaadil osalevad õpilased kõigist Harjumaa omavalitsustest. Toimub teisiti õppimise päev ning vanemad osalevad programmi EluKutse läbiviijatena. Suureneb õpilaste ja õpetajate omavaheline koostöö Harjumaa koolidega ja õpilaste tehnoloogia kasutamise pädevus suureneb.
6 Aktiivne osalemine IT valdkonna võrgustike töös. Koostöö kohalike firmadega aitab õpilastel näha enam seda, kuidas koolis õpitu ja tööelu omavahel seostuvad. Koostöö Rae Spordikeskuse ja Rae Huvialakooli spordiosakonnaga. Muusikaelu koolis muutub koostöös Rae Huvialakooliga mitmekülgsemaks. Osaletakse erinevates IT valdkonna projektides, tutvutakse IT ettevõtetega ja korraldatakse teemapäevi. Välja on töötatud õppekäikude plaan ja ettevõtted tutvustavad oma toodangut ja tööelu ainetundide raames. Koostöös viiakse läbi kogukonda hõlmav spordiüritus ja spordikeskuses pakutavad treeningud vastavad enam õpilaste huvidele. Toimuvad ühised kontserdid ja arendatakse muusikakollektiive. Kaasatakse enam teisi koole ja asutusi selleks, et arusaam reaalsest IT tööelust jõuab Kutse programmi kaudu õpilaste ja lastevanemateni. Tööelu tutvustavad õppekäigud Rae valla ettevõtetesse on läbi viidud igale klassile ning ettevõtete tööelu, tootmise- ja müügitöö teadmus on õppetöösse integreeritud. Areneb laste kehaline aktiivsus väljaspool kooli ning koolipere on tervem ja aktiivsem. Kasvab laste huvi muusika vastu ning kahe asutuse koostöö elavdab koolipere kultuurielu. RESSURSSIDE JUHTIMINE Hetkeolukord Kool on kahe tegevusaastaga sisustanud ainekabinetid. Loodud on klassi vajadusi rahuldav õpikufond. Kooli raamatukogus on laenutusteks 1964 raamatut (ilukirjandus, teatmeteosed, aimeraamatud), 52 audioteavikut. Ajavahemikul , kui raamatukogu oli täielikult avatud, tehti 552 lugeja poolt 4414 laenutust. Kool kasutab Rae Spordikeskusele kuuluva Järveküla Spordikeskuse ruume. Peatselt tekib vajadus ristkasutuse korras õppetööd läbi viia hommikusel ajal ka huvialakooli ruumides. Kool rendib oma ruume välja u 2000 euro eest aastas. Lisaressursse on hangitud projektidega ( eurot). Õpetajate tunnustamiseks ja õppevahendite ostmiseks on koolil koostööleping Nordecon AS-iga. Heategevuslike laatadega on igal aastal kogutud raha lauamängude ja aktiivsete tegevuste jaoks vahendite ostmiseks.
7 Sööklas on 282 kohta. Esimese söögivahetunni ajal kaetakse 1. klassi õpilastele 144 kohta. Söökla pakub aastas toitlustust kuni kümnele suurüritusele, lisaks väiksemate nõupidamiste teenindamine. Sööklas pakutakse hommikuputru pea 150-le õpilasele ning pikapäeva õpilastele sooja toitu. Pikapäevatoitu pakutakse kõigile soovijatele. Põhisuunad Klasside kasutus põhikooli õpilaste õppetegevusteks on planeeritud kasvu vajadusi arvestades: kultuurielu rikastamine; liikuma kutsuv kooli projekti tegevused; IT eelarve strateegia tagab pidevalt uueneva taristu ja tarkvara; vajadused näiteks näituste korraldamiseks; söökla toitlustab kiiresti kasvava koolipere ära kahe vahetunni või ühe nn söögitunniga; tervisliku toitumise populariseerimine koostöös aine- ja klassiõpetajatega on õppetöö osa. Eesmärk Mõõdikud Tulemus Optimaalne ruumikasutus. Koolikorraldus võimaldab õppida ühes vahetuses. Koolipäev on disainitud selliselt, et õppetöö toimub ühes vahetuses. Õpilaste ja töötajate liikumisvõimaluste suurendamine. Huvi kasvatamine lugemise ja kultuuri vastu. IT-ressursside hanked toimuvad kooli kasvu ja õppetöö muutuste vajadusi arvestades. Liikuma kutsuva kooli projektimeeskond ja hoolekogu töörühma koostatud tegevuskava viiakse järjekindlalt ellu. Raamatukogu eestvedamisel toimuvad kultuuriüritused ja õpilaste lugemisklubi kõrval on teised kultuuri valdkonna huvitegevused. Vahendeid ostetakse juurde ja kaasajastatakse igal aastal vastavalt õpilaste arvu kasvule. Kooliperele on liikumisvõimalused nii koolimaja siseruumides kui ka õuealal. Raamatukogu on muutunud üheks kultuurielu keskuseks. Igale õpilasele ja õpetajale on tagatud ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Robootika jt IT-vahendid on intensiivses kasutuses. Vahendeid kasutatakse ainetundides, huviringides ja õpilasüritustel ning laenutuste hulka analüüsitakse kasutajate ja vahendite lõikes. Tehnoloogiarikkad õppevahendid on aktiivses kasutuses ja toimub vahenditepargi pidev uuendamine.
8 Jagatud õppematerjalide loomisega tagatakse ressursside kokkuhoid. Õppematerjalid valmivad koostöös erinevate klassiastmete ja õppeainete õpetajate vahel. Koostööna õppematerjalid kvaliteetsed vähendavad ajakulu loomiseks. valminud on ja õpetaja tunnikava Söökla kohtade arv vastab vajadusele. Juurde luuakse 100 kohta. Söökla võimsus on optimaalselt rakendatud. Söökla võimsuse vastavuses hoidmine sööjate arvuga. Söögiriistade ja katmiseks vajalike tarvikute arv vastab õpilaste hulga kasvule. Söökla nõude tagastus ja toidu väljastus ei vaja ümberehitust. Toiduteenuste vajadus vastab ootustele. On soetatud vajalik inventar, sh püstijala puhvetlauad, marmiidid, laudlinad. Toiduteenus vastab kokkulepitud kriteeriumitele ja ei sega söökla põhitööd. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS Hetkeolukord Kooli suundumus reaal- ja loodusainete õpetamisele on andnud tulemusi ka riiklike tasemetööde tulemustes. 6. klasside tasemetöö tulemused a olid matemaatikas võrdselt head. 46 õpilase sooritus oli 68,6% maksimaalsest (Harju maakond 64,2%, Tallinn 64,2%). Eesti keeles oli tulemus 75% riigi keskmisest veidi kõrgem ja võrdne Harju maakonna keskmisega aastal läbi viidud katselise loodusteaduste testi tulemused olid 4. klassidel riigi keskmisest kõrgemad. Võõrkeele õppimine toimub tasemerühmades. Saksa keele õpperühm ei ole avatud kõigis klassiastmetes, kuna huviliste arv on kõikuv. Kool on kahel esimesel tegevusaastal pööranud erilist tähelepanu õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamisele ja STEM-valdkonna teadmiste ning oskuste omandamisele. Eesmärgiks on lõimida tehnoloogia kooli tegevustesse selliselt, et see muutuks õppetöö märkamatuks osaks. Huvitegevus ja valikained aitavad õpilasel mõista programmeerimise aluseid ning võimaldavad kasutada erinevaid programme joonestamiseks, kujundamiseks ehk sisuloomeks. Olümpiaadidel ja ainevõistlustel osaletakse aktiivselt klasside arvestuses Känguru võistluse parim saavutus oli 31. koht omavanuserühmas klasside arvestuses oli parim 78. kohal. Edukad ollakse males. Rahvusvahelisel võistlusel osales 7. klass infotehnoloogias. Söökla on läbi viinud tervisliku toitumist populariseerivaid üritusi (näitus Seemnest kasvab taim koostöös kodumajanduse õpetusega.). Söökla juhataja on kokandusringi juhendaja. Koostöös kooliperega on tehtud ühisüritusi, nt iga klassi küpsisetort kooli sünnipäeval.
9 Põhisuunad Digipädevuste arendamine õppetöös on juurdunud; õpetajate töö sisu ühtlustub õppetöö eesmärgistamisel ja õpitulemuste mõistmisel; õpetajaskond tegutseb aktiivselt kooli ainevaldkondades, aineühendustes; huvitegevus põimub enam õppetööga ja on kooli üritustel nähtavam; lõimingu projektid toetavad muutunud õpikäsituse rakendamist; 7. klassile avatakse valikained igas ainevaldkonnas. Eesmärk Mõõdikud Tulemus Uurimusliku edendamine. õppe Uurimuslik õpe on kirjeldatud ainekavades ning 4. klassides toimub teaduskonverents, mille parimad tööd esitatakse vabariiklikule konkursile. Teaduse populariseerimine toimub koolitundides uurimusliku õppe kaudu. Interaktiivse ja e-õppe arendamine. Kõikides õppeainetes on olemas kaasajastatud ainekavad. Õpetajad on kursis oma ainevaldkonna ja neid koondavate ühenduste tegevusega. Interaktiivne õpe ainetundides, mis võimaldab õpilasel paremini kinnistada õpitavat ning esitleda oma ainealaseid teadmisi ja oskusi ning üldpädevusi. Ainekava moodustab kooliastme põhise terviku, sisaldab digipädevuste saavutamist ja teaduse populariseerimist. Õpetajad võtavad regulaarselt osa oma ainevaldkonna ühenduste tööst ja valmistavad õpilasi ette õpilasvõistlusteks. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt igas ainetunnis. Õpikäsitlus on pidevas uuenemises ning sellest lähtuvalt valitakse kaasaegsed õppevahendid ja -meetodid ning ühtlustub õppe kvaliteet. Õpetajad tunnevad valdkonna arenguid ja arvestavad õppetegevuses õpilasüritustel osalmisega kaasnevate võimalustega. Kooli õppekava elluviimist toetavate traditsioonide kinnistamine. Õpilasüritused kavandatakse kooli väärtustest, õppekava eesmärkidest ja senisest traditsioonist lähtuvalt ning viiakse läbi osaliselt õpilaste loovtööde raames. Huvitegevus on orgaaniliselt põimitud kooli õppetööga ning ürituste formaadid kinnistuvad.
10 Arusaamise ühtlustamine muutunud õpikäsitusest. Tervisliku toitumise populariseerimine. Õpikogukondade moodustamine ainevaldkondade kaupa ja neid eestvedavate õpetajate koolitus. Koostöös kooliperega viiakse läbi kaks kogu kooli hõlmavat õpilasüritust. Õppetöö kvaliteet ühtlustub ning viiakse läbi valdkonnapõhiseid või - üleseid lõiminguprojekte. Koolitoidu söömine on trendikas, sest õpilased on tervisliku toitumise vajalikkusest teadlikud ja on kaasatud oma menüü koostamisse. PERSONALIJUHTIMINE Hetkeolukord Töötajate arv seisuga on 65 (sh 2 töötajat lapsehoolduspuhkusel). Söökla personalil on 6 ametikohta (söökla juhataja, kokk, abikokk, abitöölised). Halduspersonalil on 12 ametikohta (arendusjuht, haldusjuht, juhiabi, haridustehnoloog, registripidaja, IT-juht, raamatukoguhoidja, administraator-asjaajaja, remonditööline, majahoidja). Pedagoogilist personali (v.a õpetajad) on struktuuris 14 (direktor, õppejuht, huvijuht, HEV-koordinaator, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, pikapäevarühma õpetaja, abiõpetaja, õpiabi õpetaja, ringijuhid). Õpetajaid on 45. Neist täiskohaga õpetajad on 38. Kvalifikatsioonile vastab 31. Ülikoolis õpib seitse õpetajat. Kvalifikatsiooni nõuetele vastava töötajaskonna värbamine on pidev väljakutse. Juba töötavate õpetajate hulgas on mitmed magistriõppes või taotlevad õpetaja kutset. Õpilaskonna hulga kasv ja projektipõhisus hariduselus toob vajaduse luua arendusjuhi ametikoht. Kaasava hariduse rakendamine ja riiklikult õppijate erivajadustega arvestamise toetamine on aidanud luua HEV-koordinaatori ametikoha, lisandunud on abiõpetaja. Põhisuunad Tugimeeskonna vastavus riiklike nõuetega; õpetajate kvalifikatsiooni parandamine; arendustegevuste koordineerimine ja projektitegevuse laiendamine; sisekoolitus. Eesmärk Mõõdikud Tulemus
11 Järveküla Koolis töötavad kvalifikatsioonile vastavad õpetajad. Õpetajad lõpetavad õpingud magistrikraadiga. Kõik õpetajad omavad kvalifikatsiooni. Alustavaid õpetajaid toetatakse nende professionaalsel arengul. Uutele õpetajatele on rakendunud mentorprogramm. Õpetajate rahulolu oma töö tulemustega on kõrge. Sisekoolitustega toetatakse õpetajate digipädevuste arengut. Sisekoolitus tagab õpetajate pideva arengu nende taset arvestades. Õpetajate oskuste ja teadmiste tegelik tase on monitooritud. Arendustegevus tõusnud prioriteediks. on Kooli peamiste arengusuundade tegevust koordineerib arendusjuht. Kool osaleb erinevates projektides vastavalt õppe- ja kasvatustöö eesmärkidele. Tugispetsialistide teenus on õpilastele kättesaadav Tööle on rakendatud kvalifikatsioonile vastavad tugispetsialistid sh abiõpetajad. Õpilaste õppe ja kasvatustöös vajalikud tugimeetmed on valla tasandil tagatud. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Arengukava koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õpetajate ning ekspertidega koolist ja väljaspool kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik. Arengukavast lähtub kooli üldtööplaan. Arengukava alusel koostatakse igaks aastaks tegevuskava. Arengukava elluviimist monitooritakse kord poolaastas. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse arengukava elluviimist õppeaasta kokkuvõttes, hoolekogus ja õpilasesinduses. Sisehindamise käigus välja selgitatud kooli tugevused ja parendusvaldkonnad on aluseks uute eesmärkide ja põhisuundade kavandamisel järgmises arengukavas. Arengukava kuulub muutmisele seoses: seadusandluse muudatustega; muudatustega riiklikus õppekavas; muudatustega haridusnõudluses; muudatustega kooli investeeringutes; kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega. Arengukava muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Direktor annab arengukava täitmisest aru vastavalt kooli pidaja kehtestatud korrale. Arengukava avalikustatakse kooli kodulehel. Arengukava on läbi arutatud ja arvamus antud: hoolekogu koosolekul ja ; õpilasesinduse koosolekul ;
12 õppenõukogu koosolekul 30. august 2018.
Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemHaapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu
Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j
Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemSuure-Jaani Kooli hoolekogu koosoleku protokoll nr 12 Tääksis 12. detsembril 2016 Koosoleku algus kl Koosoleku lõpp kl Koosoleku juhataja:
Suure-Jaani Kooli hoolekogu koosoleku protokoll nr 12 Tääksis 12. detsembril 2016 Koosoleku algus kl 17.30 Koosoleku lõpp kl 19.40 Koosoleku juhataja: Vahur Vingisaar Protokollija: Aino Viinapuu Osalesid
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Algus kell Lõpp kell Koosolekul osalesid: Eduard ODINETS, Kaire VI
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU 30.08.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Algus kell 17.00 Lõpp kell 18.45 Koosolekul osalesid: Eduard ODINETS, Kaire VIIL, Siiri BUNDER, Ene KRUZMAN, Ülle PEEDO, Merli PALMIK,
RohkemViljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka
Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemEMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019
EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 4 Kooli missioon, visioon ja väärtused 6 Emili kooli eripära 9 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 13 Õppekorraldus
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemTallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn Tel: 6
Tallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn 12918 Tel: 6 579 952 E-post: kool@32kk.edu.ee Kontaktisik: õppealajuhataja
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemLisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2
Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2017 määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2017 2021 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname,
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemKinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU
Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse 26.11.2014 määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGUKAVA 2015-2020 SISUKORD I Sissejuhatus....................................................
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
RohkemKinnitatud Tallinna Rahumäe Põhikooli direktori käskkirjaga nr 1-1/7 TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOL SISEHINDAMISE ARUANNE 2014/ /2016
Kinnitatud Tallinna Rahumäe Põhikooli direktori 28.09.2016 käskkirjaga nr 1-1/7 TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOL SISEHINDAMISE ARUANNE 2014/2015-2015/2016 SISUKORD 1.Tallinna Rahumäe Põhikooli andmed... 3 1.1Kooli
RohkemTere
KINNITATUD: Tori Vallavolikogu 26.03.2014 määrusega nr 5 Tori Põhikool ARENGUKAVA 2014-2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS 3 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA KOOLIARENDUSE PÕHIVALDKONNAD 4 2.1. Kooliarenduse
RohkemLisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse määrusega nr 3 Arengukava Kiiu 2015
Lisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse 02.07.2015 määrusega nr 3 Arengukava 2015-2020 Kiiu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. Hetkeseis... 4 1.1 Eestvedamine ja juhtimine sh strateegiline juhtimine...
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3
PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2014 KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 16.01.2012 määrusega nr 3 Sisukord 1.1. ÜLDANDMED... 3 1.2 KOOLI AJALUGU... 4 1.3. TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 4 2.PAIKUSE
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemSeletuskiri
05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev
Rohkem