Microsoft Word - TP5_online_kogukond_kokkuvõte_07.12.docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - TP5_online_kogukond_kokkuvõte_07.12.docx"

Väljavõte

1 RITA-RÄNNE TP5 ONLINE-KOGUKONDADE ROLL RÄNDEMUSTRITE KUJUNEMISEL Kirjandusülevaate kokkuvõte Detsember 2018 RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu

2 ONLINE-KOGUKONDADE ROLL RÄNDEMUSTRITE KUJUNEMISEL Kirjandusülevaate kokkuvõte Sander Salvet LÜHIKOKKUVÕTE Maailma eri piirkondade, riikide ja inimrühmade vahel ebavõrdselt jaotunud motiilsus ehk rändekapital on tinginud inimeste erinevad liikuvusmustrid, mille tulemusel kogeb osa ühiskondi rändevoogusid ja nende tagajärgi ulatuslikumalt kui teised (Castles, 2013; Castles, 2014). Üks keskseid tegureid, mis on liikuvust hõlbustanud ja osalenud rändekogemuste muutumises, on meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng (Couldry & Hepp, 2017; Jansson, 2018), eriti sotsiaalmeedia ja sealsete online-kogukondade esiletõus (vt nt Schrooten, 2012). Varasemad uuringud (nt Dekker, Belabas & Scholten, 2015; Marino, 2015; Brown, 2015) on optimistlikud online-kogukondade pakutavate võimaluste osas immigrantide lõimimiseks rände sihtriigi ühiskonda. Näiteks võimaldavad sellised virtuaalsed suhtlusvõimalused luua migrantidel huvialapõhiselt kontakte sihtriigis elavate mittemigrantidega, lähendades seeläbi omavahel erinevaid etnilisi kogukondi ja suurendades sotsiaalset sidusust (Dekker et al., 2015). Lisaks pakuvad sotsiaalmeediakanalid ja virtuaalkogukonnad näiteks sisserändajatega tegelevatele mittetulundusühingutele täiendavaid võimalusi migrantide toetamiseks kohanemisel sihtriigi ühiskonnaga (Brown, 2015). MOBIILSUS, IMMOBIILSUS JA MOTIILSUS Ruumiline mobiilsus (spatial mobility) tähendab siinses tekstis inimeste omadust liikuda ühest geograafilisest asukohast teise (Kaufmann, Bergman & Joye, 2004). Täpsemalt keskendub käesolev ülevaade sellisele ruumilisele mobiilsusele, mis avaldub rahvusvahelise rändena: liikumisele, mis ületab riigipiire ning mille eesmärgiks on lühi- või pikaajaline ümberasumine. Kui inimesed on liikumatud ja paikse eluviisiga, on tegu vastupidise nähtusega ruumilise immobiilsusega (spatial immobility). Nii ruumiline mobiilsus kui immobiilsus on sotsiaalsed ilmingud, sest ühelt poolt on need seotud sotsiaalse mobiilsusega (st rände kaudu püütakse parandada oma sotsiaalset positsiooni) ja teisalt sotsiaalsete muutustega (nt järjest enam elavad pereliikmed eri riikides) (Castles, 2013; Kaufmann, 2014; Kaufmann et al., 2004). Seda, miks osa indiviide ja rühmi on ruumiliselt mobiilsed ja teised immobiilsed, aitab seletada motiilsuse (motility) ehk potentsiaalse mobiilsuse ebaühtlane jaotumine maailma elanikkonna hulgas (Kaufmann, 2014).

3 MOTIILSUS KUI RÄNDEMUSTREID KUJUNDAV KAPITAL Motiilsus koosneb kolmest üksteisest sõltuvast komponendist: ligipääsust (access), pädevustest (competence/skills) ja plaanidest (plans/appropriation) (Dubois et al., 2015; Flamm & Kaufmann, 2006; Kaufmann et al., 2004). Ligipääs viitab esiteks liikumisvõimalustele: transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemidele, teenustele ja varustusele (Kaufmann et al., 2004). Teiseks osutab ka tingimustele, mis liikumisvõimalustele juurdepääsu piiravad, alustades hindadest-sõiduplaanidest ning lõpetades makrotasandi tingimustega, nagu majandusolud, poliitikad ja õiguskeskkond (Flamm & Kaufmann, 2006). Ligipääsu kasutamine nõuab indiviididelt ja rühmadelt kolme tüüpi pädevusi: füüsilist ja vaimset võimekust, teadmisi ja oskusi ning organiseerimissuutlikkust (Kaufmann et al. 2004). Plaanid seisnevad aga selles, mida indiviidid ja rühmad soovivad tulenevalt ligipääsust ning enese pädevustest edasi teha (Flamm & Kaufmann, 2006; Kaufmann et al., 2004). See tähendab erinevate rändevariantide kaalumist ning nende hulgast valiku tegemist. Motiilsust võib käsitleda eraldi kapitalivormina, mida on võimalik vahetada teist tüüpi kapitalide vastu, nagu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kapital (Flamm & Kaufmann, 2006; Kaufmann et al., 2004). Majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kapital võivad olla omakorda mitmel moel vajalikud motiilsuse kui kapitali komponentide ligipääsu, pädevuste ja plaanide omandamisel (Kaufmann et al., 2004; Flamm & Kaufmann, 2006). Näiteks on enamasti vajalik teatud tasemel sissetulek, et tasuda transpordi ja majutuse eest (Kaufmann et al., 2004), elamis- ja tööloa taotlemisel võib osutuda kasulikuks tippspetsialisti sotsiaalne staatus (Anderson, 2010), sihtriigi traditsioonide ja kommete tundmine võib lihtsustada kohanemist uues elukohas (Beine, Bertoli & Moraga, 2016) jne. Sõltuvalt motiilsuse kui kapitali ebaühtlasest jaotusest ligipääsu, pädevuste ja plaanide lõikes võivad kujuneda erinevad (im)mobiilsusmustrid (Dubois et al., 2015; Ravalet, Dubois & Kaufmann, 2014; Carling & Schewel, 2018). Näiteks väga mobiilsetele indiviididele on iseloomulik hea ligipääs ja kõrgel tasemel pädevused, samuti soov rännata: tulenevalt eelistustest kas püsivõi pendelrände vormis või eri eluetappidel mõlemal viisil. Teatud juhtudel võib inimestel olla küll hea ligipääs ja asjakohased pädevused, aga puududa rändesoov sel juhul on tegu vabatahtliku immobiilsusega. Immobiilsus võib olla samuti tahtevastane, kui on olemas rändesoov, aga ligipääs ja pädevused on ebapiisavad. Võimalik on seegi, et puuduvad ühtaegu nii ligipääs, pädevused kui ka plaanid, näiteks kõrge vanuse või sügava vaesuse korral. MEEDIAKASUTUS KUI OSA RÄNDEKOGEMUSEST Ränne on tänapäeval üha tihedamini lõimitud uue meediaga, näiteks sotsiaalvõrgustike ja uudisteportaalide kasutamisega. Ühelt poolt on tänu sellele praktiline ja emotsionaalne tugi migrantide jaoks kättesaadavam (Marino, 2015; Oh, 2016). Teisalt on muutunud ränne sotsiaalselt aktsepteeritavamaks ka neile, kellele see varem nii aktsepteeritav polnud: näiteks emadele, kes saavad videokõnede vahendusel hoida sidet rände lähteriiki jäänud lastega (Madianou, 2014). Sellist sotsiaalsete muutuste läbipõimumist meediauuendustega nimetatakse meediastumiseks (mediatization) (Couldry & Hepp, 2017; Jansson, 2018). Meediastumine on metaprotsess, mis süveneb ajas (Couldry & Hepp, 2017). Näiteks erinevalt varasemast konstrueeritakse sotsiaalne maailm tänapäeval paljudes eri paikades. Seda kõike võib märgata samuti rände korral, kui indiviidid, kes paiknevad üksteisest kaugel, sageli eri riikides ja ajavööndites, saavad kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel üksteisega tihedamini suhelda. Rahvusvaheline ränne on tänapäevaks meediastunud lausa sedavõrd, et indiividide võime kontrollida oma mobiilsust sõltub paljuski just meediale ligipääsust ja meedia kasutamisest (Jansson, 2018).

4 MEEDIASTUMINE MIGRANTIDE ONLINE-KOGUKONDADE NÄITEL Virtuaalkeskkonnas on näost näkku suhtlus asendatud uute kokkusaamis- ja koosolemisviisidega, mis on lahutatud füüsiliselt keskkonnast ning mida ei takista vahemaa (Adams, 2005). Üks selliseid koosolemisvorme internetis eriti sotsiaalmeedialehekülgedel, aga ka internetifoorumides ja ajakirjanduslike võrguväljaannete kommentaariumides on onlinekogukond (online community) (vt nt Komito, 2011; Oh, 2016). Online-kogukond moodustub, kui rühm indiviide osaleb veebis ühises suhtluses piisavalt kaua ja küllaldase emotsionaalsusega, nii et nende vahele tekivad isiklikud suhted (Rheingold, 1993). Migrantide online-kogukonnad vastavad sageli üldjoontes juba varem olemasolnud offline- ehk n-ö näost-näkku-kogukondadele ja võimaldavad viimastel virtuaalkeskkonna vahendusel intensiivsemalt suhelda (Dekker & Engebersen, 2014; Hiller & Franz, 2004). Erinevad migrantide rühmad võivad osaleda online-kogukondades erineva aktiivsusega, näiteks on täheldatud, et väga hästi väljakujunenud näost-näkku-kogukonna korral võib olla online-kogukond vähetähtis või sootuks puududa (Dekker & Engebersen, 2014). Migrantide jaoks täidavad online-kogukonnad väga erinevaid ülesandeid, nagu teiste migrantidega sotsiaalsete sidemete loomine (Al-Rawi, 2017), olemasolevate sidemete hoidmine lähedastega päritoluriigis (Kang, 2011), infokogumine (Oh, 2016), kuuluvustunde väljendamine rände lähte- või sihtriigi vastu (Marino, 2015), identiteedi kujundamine (Schrooten, 2012), oma arvamuse avaldamine ja debatis osalemine (Al-Rawi, 2017), praktilise ja emotsionaalse toe pakkumine (Oh, 2016) jne. See, milleks erinevaid indiviidid online-kogukondi kasutavad, sõltub osaliselt sellest, millise mobiilsuskogemuse etapiga on parasjagu tegu (Hiller & Franz, 2004). Näiteks enne rännet kogutakse laiapõhjalist infot võimaliku sihtkoha kohta (nt töö ja majutuse kohta), vahetult pärast rännet kogutatakse kohaliku kogukonna kohta infot oskuslikumalt ning olles sihtriigis veidi pikemalt elanud, hoitakse või taaselustatakse sidemeid lähteriiki jäänud pereliikmete ja sõpradega. Etnilisel või rahvuslikul identiteedil põhinevat ühtekuuluvustunnet online-kogukonnas seostakse migrantide arusaamaga, et online-kogukonna liikmeil on ühine kultuur, ajalugu ja väärtused (Al- Rawi, 2018). Jagatud kultuurile, ajaloole ja väärtustele viidatakse ka postituses, neid arutatakse ja õpitakse tundma (Glukhov, 2017; Kang & Yang, 2011). ONLINE-KOGUKONNAD JA LÕIMUMINE Kui immigrandid elavad geograafiliselt üsna segregeeritult, näiteks olles koondunud mõnda kindlasse piirkonda või linnaosasse (Christensen, 2011), või enda mobiilsuskogemust peetakse ajutiseks (Komito & Bates, 2009; Komito, 2011), võidakse olla huvitatud pigem kontaktide säilitamisest väljaspool elukohariiki ja nii online- kui offline-suhtlusest teiste migrantidega. Sellisel juhul kipuvad ka vähesed sihtriigis loodud sidemed olema pigem nõrgad (Cachia & Jariego, 2017). Samas on mitmes uuringus (nt Dekker et al., 2015; Marino, 2015; Brown, 2015) väljendatud optimismi sotsiaalmeedia ja online-kogukondadega seotud lõimumisvõimaluste suhtes. Näiteks võib migrantide online-kogukondade pakutav tugi leevendada sihtriigis kohanemise

5 traumaatilisust ning kiirendada ja muuta sujuvamaks lõimumist: ühelt poolt kontaktid lähteriiki jäänud lähedastega soodustavad toimetulekut emotsionaalsel tasandil, teisalt suhtlus sihtriigi kohalike elanikega võimaldab paremini tundma õppida sealset ühiskonda (Cachia & Jariego, 2017). Paljud migrandid, eriti need, kelle rändeplaan on olnud püsivamat laadi, osalevad väga erinevates online-kogukondades ja suhtlevad eri etnilise taustaga inimestega (Dekker et al., 2015). Teiste etniliste rühmadega puututakse kokku peamiselt sellistes online-kogukondades, mis on huvialapõhised, nagu arvutimängud või kokandus (Dekker et al., 2015). Sellistel kokkupuudetel nähakse pikemas plaanis potentsiaali sotsiaalse sidususe suurendamiseks keeleõppeks ja muude kultuuriliste pädevuste omandamiseks (Erdem, 2018; AbuJarour & Krasnova, 2017; Dekker et al., 2015; Lissitsa 2014). Näiteks immigrantidega tegelevad organisatsioonid saaksid ka ise luua ja hallata selliseid online-kogukondi, mis viivad immigrandid kokku vabatahtlikega, kes aitavad kohalikku keelt õppida ja pakuvad tuge uute oludega kohanemisel. Sotsiaalmeediat ja erinevaid suhtlusprogramme saab kasutada ka immigrantide ning valitsusasutuste jt organisatsioonide vahelise suhtluse tõhustamiseks. Näiteks Aafrika ja Lähis- Ida päritolu põgenikud, kes on valdavalt aktiivsed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutajad, eelistavad kommunikatsiooni- ja infokanalitena sotsiaalmeedia- ja suhtlusäppe, nagu Facebook, Twitter, Instagram, WhatsApp või Viber (Borkert, Fisher & Yafi, 2018; Erdem, 2018; AbuJarour & Krasnova, 2017). Juba praegu otsivad migrandid infot sihtriigi õigusnormide, kodakondsuse, maksude ja bürokraatlike toimingute kohta eelkõige online-kogukondade kaudu, sest ametlike infokanalite kasutamine on keelebarjääri või vähese kasutajasõbralikkuse tõttu liiga keeruline ja aeganõudev (AbuJarour & Krasnova, 2017; Erdem, 2018). Samas hindavad migrandid sellist sotsiaalmeediast kogutud infot vähem usaldusväärseks (Alencar, 2018; Borkert, Fisher & Yafi, 2018). Info usaldusväärsust on võimalik tõsta, kui seda jagada mõne asjakohase organisatsiooni hallatavas online-kogukonnas info peaks olema sellisel juhul migrantide emakeeles ning esitatud võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt, samuti peaks olema suhtlus online-kogukonna liikmete ja administraatorite/moderaatorite vahel spontaanne ja vastastikune. Sotsiaalmeedia- ja online-kogukondadepõhine kommunikatsioon, mis on kombineeritud näost näkku suhtlusega, võib aidata jõuda ka mittetulundusühinguil jt organisatsioonidel suurema hulga immigrantideni, toetamaks lõimumist (Brown, 2015). Mittetulundusühingud saavad online-kogukondade vahendusel näiteks informeerida immigrante muutustest seadustes ning toimetulekut parandavatest võimalustest ning täita läbirääkija rolli, kes viib immigratsiooniteemaliste poliitiliste konfliktide korral kokku ühiskonna erinevad grupid ja aitab leida lahendusi (Li, Dombrowski & Brady, 2018). KASUTATUD KIRJANDUS AbuJarour, S., & Krasnova, H. (2017). Understanding the Role of ICTs in Promoting Social Inclusion: The Case of Syrian Refugees in Germany. Kogumikus: Proceedings of the 25th European Conference on Information Systems (ECIS), Guimarães, Portugal, juuni, 2017 (lk ). Kasutatud leheküljel: Adams, P. C. (2005). The Boundless Self: Communication In Physical And Virtual Spaces. New York: Syracuse University Press.

6 Alencar, A. (2018). Refugee integration and social media: a local and experiential perspective. Information, Communication & Society, 21(11), doi: / X Al-Rawi, A. (2017). Facebook and virtual nationhood: social media and the Arab Canadians community. AI & Society, doi: /s Anderson, B. (2010). Migration, immigration controls and the fashioning of precarious workers. Work, employment and society, 24(2), doi: / Beine, M., Bertoli, S., & Moraga J. F.-H. (2016). A Practitioners Guide to Gravity Models. The World Economy 39(4), doi: /twec Borkert, M., Fisher, K., & Yafi, E. (2018). The Best, the Worst, and the Hardest to Find: How People, Mobiles, and Social Media Connect Migrants In(to) Europe. Social Media + Society, January March, doi: / Brown, H. (2015). The Institutional Digital Divide: Immigrant-Serving Nonprofit Organization Adoption of Social Media. Social Science Computer Review, 33(6), doi: / Cachia, R., & Jariego, I. M. (2018). Mobility types, transnational ties and personal networks in four highly skilled immigrant communities in Seville (Spain). Social Networks, 53, doi: j.socnet Carling, J., & Schewel, K. (2018). Revisiting aspiration and ability in international migration. Journal of Ethnic and Migration Studies, 44(6), doi: / X Castles, S. (2013). The Forces Driving Global Migration. Journal of Intercultural Studies, 34(2), doi: / Castles, S. (2014). International migration at a crossroads. Citizenship Studies, 18(2), doi: / Christensen, M. (2012). Online mediations in transnational spaces: cosmopolitan (re)formations of belonging and identity in the Turkish diaspora. Ethnic and Racial Studies, 35(5), doi: / Couldry, N., & Hepp, A. (2017). The mediated construction of reality: society, culture, mediatization. Cambridge: Polity. Dekker, R., & Engebersen, G. (2014). How social media transform migrant networks and facilitate migration. Global Networks, 14(4), doi: /glob Dekker, R.; Belabas, W., & Scholten, P. (2015). Interethnic Contact Online: Contextualising the Implications of Social Media Use by Second-Generation Migrant Youth. Journal of Intercultural Studies, 36(4), , doi: / Erdem, B. (2018). How Can Social Media Be Helpful for Immigrants to Integrate Society in the US. European Journal of Multidisciplinary Studies, 3(1), doi: /ejms.v3i3.p74-79 Dubois, Y., Ravalet, E., & Vincent-Geslin, S., & Kaufmann, V. (2015). Motility and High Mobility. G. Viry & V. Kaufmann (toim.), High Mobility in Europe: Work and Personal Life (lk ). Basingstoke ja New York: Palgrave Macmillan.

7 Flamm, M., & Kaufmann, V. (2006). Operationalising the Concept of Motility: A Qualitative Study. Mobilities, 1(2), doi: / Glukhov, A. (2017). Construction of national identity through a social network: a case study of ethnic networks of immigrants to Russia from Central Asia. AI & Society, 32(1), doi: /s Hiller, H. H., & Franz, T. M. (2004). New ties, old ties and lost ties: the use of the internet in diaspora. New Media & Diaspora, 6(6), doi: / Jansson, A. (2018). Mediatization and Mobile Lives. A Critical Approach. Oxon, New York: Routledge. Kang, T. (2011). Online Spatialisation and Embodied Experiences: The London-Based Chinese Community. Journal of Intercultural Studies, 32(5), doi: / Kaufmann, V. (2014). Mobility as a Tool for Sociology. Sociologica, 1/2014, doi: /77046 Kaufmann, V., Bergman, M. M., & Joye, D. (2004). Motility: Mobility as Capital. International Journal of Urban and Regional Research, 28(4), doi: /j x Komito, L. (2011). Social Media and Migration: Virtual Community 2.0. Journal of the American Society for Information Science And Technology, 62(6), doi: /asi Komito, L., & Bates, J. (2009). Virtually local: social media and community among Polish nationals in Dublin. Aslib Proceedings, 61(3), doi: / Li, H., Dombrowski, L., & Brady, E. (2018). Working toward Empowering a Community: How Immigrant-Focused Nonprofit Organizations Use Twitter during Political Conflicts. Paper Session: Digital Media & Policy Engagement. GROUP 2018, Jan. 7 10, Sanibel Island, FL, USA. e1.wpmucdn.com/sites.northwestern.edu/dist/9/1940/files/2017/09/group2018_camera_version- 1j89gb3.pdf Marino, S. (2015). Making Space, Making Place: Digital Togetherness and the Redefinition of Migrant Identities Online. Social Media + Society, 1(2), 1 9. doi: / Oh, J.-H. (2016). Immigration and social capital in a Korean-American women s online community: Supporting acculturation, cultural pluralism, and transnationalism. New Media & Society, 18(10), doi: / Ravalet, E., Dubois, Y., & Kaufmann, V. (2014). Grandes mobilités et accès à l emploi. Reflets et perspectives de la vie économique 2014/3 (Tome LIII), doi: /rpve Rheingold, H. (2000). The Virtual Community. Cambridge, MA: MIT Press. Schrooten, M. (2012). Moving ethnography online: researching Brazilian migrants' online togetherness. Ethnic and Racial Studies, 35(10), doi: /

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond H2020 teabepäevad novembris 2018 Katrin Kello, Eesti Teadusagentuur katrin.kello@etag.ee Foto: Ethan Lindsey H2020 ühiskonnaprobleemide

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc EESTI STANDARD ÜLDKASUTATATAVATE VÕRKUDE JA ABONENTIDE RAHVUSVAHELINE IDENTIFITSEERIMISPLAAN ITU-T soovituse E.212 rakendamine Eestis The international identification plan for public networks and subscriptions

Rohkem

Europe in a changeing world – inclusive, innovative and reflective Societies

Europe in a changeing world – inclusive, innovative and reflective Societies Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond. COST. Ülle Must ulle.must@etag.ee Ettekande teemad: H2020 nn 6. väljakutse: Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid 03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3 Lisa 3 majandus- ja kommunikatsiooniministri 2006.a määrusele nr CEPT ELEKTROONILISE SIDE KOMITEE OTSUSED JA SOOVITUSED, ITU SOOVITUSED, EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA OTSUSED, RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koolituspäeva algus ja lõpp aeg 09.30 11.00 koolitus 11.00 11.10 paus 11.10 12.00 koolitus 12.00 12.30 lõuna 12.30 14.00 koolitus 14.00 14.10 paus 14.10 15.00 koolitus Lõunapaus ja lõuna asukoht Tualetid

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

304 ja 321 Museaalide andmete ja kujutiste avaldamine veebis

304 ja 321 Museaalide andmete ja kujutiste avaldamine veebis 304 ja 321 Museaalide andmete ja kujutiste avaldamine veebis Ivar-Kristjan Hein ja Hembo Pagi Eesti Kunstimuuseum, Archaeovision Tartu, Eesti, 15.08.2018 Slaidid on osa õppematerjalist, mida kasutati ICOM-CIDOC

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m

Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav moodul Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu põhiõiguste

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht: 4 EAP Kontakttundide maht: 20 Õppesemester: Sügis 2016 Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh isesei

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht: 4 EAP Kontakttundide maht: 20 Õppesemester: Sügis 2016 Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh isesei IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht: 4 EAP Kontakttundide maht: 20 Õppesemester: Sügis 2016 Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Kursuseprogrammi vorm

Kursuseprogrammi vorm Kursuseprogrammi vorm IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 16 Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevate õpikeskkondade ja võrgustike

Rohkem

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Maidu Varik Klassikaline klassiõppe põhine haridusmudel on suuremate muutusteta püsinud juba paar sajandit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid PÄEVAKAJALISED SÜNDMUSED JA ERINEVAD INFOKANALID Tellija: Avatud Eesti Fond TALLINN September www.saarpoll.ee SISUKORD UURINGU TAUST... Uuringu metoodika... UURINGU PÕHITULEMUSED... 7. Uudiste jälgimine

Rohkem

Loeng05

Loeng05 SIDE (IRT 3930) Loeng 5/2009 Võrgu- ja kanaliprotokollid Teema - kanalid Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Kanalid 145 Ühendamise mudel 7 7 6 5 4 3

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Teadmistepõhine ehitus 2019 (23.04.2019) RÄÄGIME BIM-IST ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE VAATEVINKLIST Raido Puust, MSc, PhD professor (ehitusinfo modelleerimine) raido.puust@taltech.ee ÜLEVAADE Ehitusinfo modelleerimisest

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Greete Kallast SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE PERSONALI VALIKU TEGEMISEL EESTI PANGANDUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Greete Kallast SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE PERSONALI VALIKU TEGEMISEL EESTI PANGANDUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Greete Kallast SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE PERSONALI VALIKU TEGEMISEL EESTI PANGANDUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Tanel Mehine ja Pille Mõtsmees Tartu 2016 Soovitan

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Microsoft Word - teaching material.docx

Microsoft Word - teaching material.docx RÄNNE. FAKTID ja SUUNDUMUSED MAAILMAS ning EESTIS Väljaandja: Peipsi Koostöö Keskus; www.ctc.ee Toimetajad: Eeva Kirsipuu-Vadi, Margit Säre Eksperdid: Kert Valdaru, Anastasyia Astapova Infomaterjal on

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

IFI7052_6pikeskkonnad_ja_6piv6rgustikud

IFI7052_6pikeskkonnad_ja_6piv6rgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem