Meie elukeskkond 2007 ettekanded

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Meie elukeskkond 2007 ettekanded"

Väljavõte

1 Meie elukeskkond 2007 ettekanded 20. aprill Ökoloogiline jalajälg. Maire Kalamees, Merilyn Säde. Kildu Põhikool, 8.kl. juh. Tiiu.Janter, Aime Kuum...lk Energia talu - üks maaelu arendusi. Egle Adams. Kildu Põhikool, 8. kl. juh. Edgar Adams... lk Pakend - osa globaalprobleemist. Rasmus Kodres. Kildu Põhikool, 9. kl juh. Aime Kuum.... lk Ohustatud elupaigad. Ingel Tärk. Emmaste Põhikool, 8. kl. juh. Eha Vahtras...lk Kärdla arteesiaallikad. Marko Kanarbik ja Martin Jõpiselg. Kärdla Ühis- gümnaasium, 8.kl. juh. Raivo Karjamaa.... lk Harilik mänd meie kooli õuepuu. Andra-Liis Junker. Metsküla Algkool, 6. kl. Teele Meriste, Lihula Gümnaasium, 7. kl. juh. Marje Loide....lk Roosna - Alliku allikate kaitse. Mari-Liis Rohusaar, Ave Kaljurand. Roosna-Alliku Põhikool, 7. kl. juh. Jaanika Alliksoo...lk Läänemere probleemid. Arvutimäng. Erich Erstu, Allan Trukits, Ivo Visak Kivilinna Gümnaasium, 11.kl. juh. Helgi Muoni...lk Kliima soojenemise mõju Eesti putukaliigistikule. Ando Vaan, Are Põhikool, 8. kl. juh. Milvi Talts, Pärnu Loodusmaja...lk Kuidas ökoklassid õues õpivad. Piret Paulus. Lihula Gümnaasium, 12. kl. juh. Ilona Lepik 11. Vanad asjad kas prügikasti? Maris Pärn, Kristel Markus, Liisa Mahlapuu, Airit Alumets. juh. Kiira Kahro, Tartu Loodusmaja...lk Rannarootslased. Janne Valk. Kärdla Ühisgümnaasium, 8.kl. juh. Krista Rannast lk Ülevaade Eesti metsadest ja Kohtla metskonna eripära. Reelika Toomsalu. Kohtla - Järve Järve Gümnaasium, 10. kl. juh. Mall Schmidt.lk Metsanädal Järve Gümnaasiumis. Marge Arge. Kohtla - Järve Järve Gümnaasium, 10. kl. juh. Mall Schmidt 15. Pargivaatlus Barclay platsil. Merle Väli, H. Treffneri Gümnaasium, 11. kl. juh. Tiiu Hansen, Tartu Loodusmaja..lk Tartu kesklinna pargist. Liina Nigu, H.Treffneri Gümnaasium, 10. kl. juh. Tiiu Hansen, Tartu Loodusmaja..lk. 15

2 17. Taevaskoja allikad. Kersti Tammeväli. Kivilinna Gümnaasium, 11. kl. juh. Helgi Muoni. lk Alkohol ja tervis. Kertu Joosu, Liis Tamm. Kivilinna Gümnaasium, 11. kl. juh. Helgi Muoni.lk Maa geoloogilisest ajaloost. Anna-Maria Luik, Elise Nemliher. Kambja Põhikool, 8. kl. juh. Sirje Janikson, Tartu Loodusmaja... lk. 21 2

3 Ökoloogiline jalajälg Kildu kooli õpilasperedes. Maire Kalamees, Merilyn Säde Ökoloogiline jalajälg on kujundlik mõiste, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaaliga. Riigi või mõne muu üksuse materjali- ja energiavarudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest on selgunud, et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali. See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on juba ületatud. Euroopa loodusvarade kasutamise kiirus ületab 2,2 korda taastumisvõimet, Eesti jalajälg on aga kolm korda suurem kui jätkusuutlikkuse tase. Maailmas on globaalsetes hektarites ökoloogiline jalajälg suurim Araabia Ühendemiraatides - 11, 9 ha; Ameerika Ühendriikides 9,6, Soomes 7, 6, Eestis 6,5, Lätis 2,6. Jätkusuutlik tarbimine oleks aga 1,7 ha. Tekkis mõte uurida, kuidas on lood ökoloogilise jalajäljega meie koolis. Uurimuseks küsitlesime oma kooli 5-9.kl.õpilasi ankeedi vormis ja saime teada, et ka meie jalajälg on ökoloogilisest taastumisvõimest suurem - keskmiselt 2,5 ha. Energia Talu - võimalus maaelu arenduseks. Egle Adams Energia Talu on Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuv ravimtaimede kasvata-mise ja tervisturismindusega tegelev talu. Ravimtaimedele pühendunud talu rajamise idee hakkas Viljandimaa mehel Aivar Siimul arenema peale Nõukogude Liidu lagune-mist. Oli tekkinud olukord, kus ravimtaimi apteekidest saada ei olnud. A. Siimul tekkis mõte see tühik täita. Ravimtaimi kasvatatakse siin looduspäraselt ja korjatakse puhtast loodusest. taimed kasvavad ilma mineraalväetiste ja keemiliste tõrjevahenditeta. Ravimteede ja teesegude valmistamisel kasutatakse eesti rahvameditsiini tarkusi koos kaasaegsete teadmistega. Talu külastajatele ning terviseturistidele pakutakse elamushetki ravitaimedega, 3

4 terviseradu, stressiradu, rahustavaid radu, matku Navesti orundi luidetel ja Soomaa Rahvuspargis. Pakutakse ka majutust (Energia Tuba, Romantika Tuba, Rahustav Tuba) Oma tooteid on tutvustatud ka rahvusvaheliselt, viimati Berliinis messil Grüne Woche. Pakend - osa globaalprobleemist Rasmus Kodres On üldtuntud tõsiasi, et suuremates kaubakettides on kaup enamasti väikepakendites, mille osakaal on erinev. Minu poolt kaalutud 35 eri kaubast moodustas pakend vaid neljal alla ühe protsendi. Enamusel juhtudest oli osakaal 5-15%, üksikutel kaupadel nagu maitselisandid ja maiustused aga üle 20%. Pakendi, eriti väikepakendi puhul,on aga tegemist ühekordselt kasutatavaga, mis läheb prügisse. Kuigi pakendi mass üksikult võttes on suhteliselt tühine, moodustub sellest siiski arvestatav kogus mittelagunevaid jäätmeid. Kui Eestis elaksid kõik sellise tarbimisega inimesed, nagu minu uuritud pered, läheks iga-aastaselt perede poolt prügisse umbes tonni plastjäätmeid. Ometi ostetakse ju enamus suurtes kauplustes olevast toidust ära ja viiakse seega ka pakendid koju. Seega peab tekkiv prügikogus olema tunduvalt suurem, sest paljudes peredes on tarbimisharjumused teistsugused. Minu kaupluses töötavad tuttavad räägivad, et väga palju ostetakse tööpäeviti väikepakendites salateid, lõunakomplekte ja muid valmistoite. Need kõik on aga pakitud plastkarpidesse ja süüakse ilmselt töö juures lõunavaheajal. Muidugi rändab pakend siis prügi-konteinerisse. Pakendite eest maksame rahas kahekordselt: koju viies ja prügiveo eest tasudes. Kolmandaks maksuks on aga meie jaoks see, et üha laienevad prügilad võtavad ära eluruumi nii taimedelt, loomadelt kui inimestelt. Seetõttu on ka kõige väiksemadki meetmed pakendite hulga piiramiseks ja taaskasutusele võtmiseks teretulnud. Kindlasti tuleb jätkata ka vastavasisulisi aktsioone ja elanikkonna teavitamist. 4

5 Ohustatud elupaigad Ingel Tärk Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Kõik taime- ja loomaliigid, aga ka seened ja bakterid on kohastunud eluks kindlas, neile sobivas elupaigas. Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene maha raiunud metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagajärgede üle mõtlemata. Vaid tänapäeval oleme hakanud mõistma, et ainult oma teguviisi muutmine võib meid katastroofist päästa. Meie elustiil on looduskeskkonna tasakaalu tõsiselt rikkunud. Hävingut toovad kasvuhoonegaasid, mõttetu metsade maharaiumine see kõik viib maakera temperatuuri ohtliku tõusuni. Inimtegevus on juba põhjustanud paljude loomade ja taimede osalise või täieliku väljasuremise. Oma töös uurisin eraldi ohustatud elupaiku maailmas ja Eesti tähtsamaid elupaiku. Maailma ohustatud elupaigad on korallrahud, vihmametsad, märgalad, saarte elupaigad ja järved. Tähtsamad elupaigad Eestis on niidud, jõed ja ojad, metsad ning sood. Need paigad on tihti ainsaks elupaigaks mitmetele haruldastele taime- ja loomaliikidele. Et neid liike kaitsta, tuleb kõigepealt alustada nende elupaikade kaitsest. Kärdla arteesiaallikad. Martin Jõpiselg ja Marko Kanarbik Väga palju kirjutatakse ja räägitakse, et inimesed on loodusvarade tarbimisega ammu ületanud mõistlikkuse piiri. Paljud nn taastumatud loodusvarad hakkavad otsa saama. Kuidas aga suhtutakse nn taastuvatesse ressurssidesse? Tavaliselt on suhtumine veelgi hoolimatum. Meie elame saarel, meid ümbritseb vesi. Vett tuleb taevast ja meie kaevud ei ole kuivaks jäänud. Meie väike kodulinn Kärdla on omapärane kas või sellepoolest, et mitme tänava ääres võib õuedes näha survelise põhjavee soontele rajatud purskkaeve. Nende vabalt ülevoolav vesi on pehme ja hea maitsega, mida ei saa öelda linna teiste kaevude vee kohta. 5

6 Meie töö eesmärk oli mõõta pikema aja jooksul nelja arteesiakaevu tootlikkust sõltuvalt sademetest, võtta neist veeproove analüüsimiseks. Töö käigus õnnestus meil välja selgitada, miks on arteesiakaevud ühes linnaservas, mujal neid aga ei ole. Süüdi on Kärdla meteoriidikraater, mille lääne-loodesuunal olevast ringvallist alates on kivimi-kihid mere poole kaldu ning soodustavad linnapiiril survelise põhjavee teket. Kokkuleppel ühe majaühistuga analüüsisime kahe järjestikuse aasta veekulu aastas, kvartalite lõikes ja ühe inimese kohta. Et kümmekond aastat tagasi oli meil päris suur põhjaveereostus, mille tagajärjel linna idaosa puurkaevude vesi on siiani kasutamiskõlbmatu, uurisime, kuidas võib inimene tahes või tahtmata reostada põhjavett ja mida teha, et seda ohtu võimalikult vähendada. Et pea kolmandik Maa elanikest peavad läbi saama puhta veeta, see võib meile tihti jääda kaugeks ja võõraks mureks. See, mis lähemal ja millega ise kokku puutume, on ehk arusaadavam. Seepärast pakume lihtsaid nippe, kuidas majapidamises vee arvel kokku hoida, sest iga kraanist lastud ja valamusse valatud veeliitri eest tuleb maksta. Ja vee- ja kanalisatsioonihinnad aina tõusevad. Oleks ju väga nõme veega arutult ladistades kümneid kroone kuus inimese kohta valamust kanalisatsiooni torustikku lasta. Harilik mänd meie kooli õuepuu Autor Andra-Liis Junker Mändide perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Eestis kasvavad männid enamasti kuni 30 meetri kõrguseks. Ja eluiga võib ulatuda aastani. Tüve koor on tüve ülaosas kestendav ja oranžikaspruun, vananedes tekib põlengutele vastupidav paks hallikaspruun ja lõheline korp, mis umbes140-aastaselt muutub laiplaatjaks ja pealt siletaks nn krokodillikorbaks. Võrsed on helepruunid, pungad 6

7 munajad, pruunid või oranžpruunid ja vaigused. Okkad on 3...7cm (noortel puudel kuni 10cm)pikad ja püsivad puul 3...4(8) aastat. Käbid saavad täissuuruse (3...7cm)2.aasta sügiseks, muutudes selle ajaga rohelisest pruuniks. Seemned valmivad meie kliimas novembri keskpaigas. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Eestis on mänd tavaline metsapuu, sest ta talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel kui ka niisketes soodes. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad alumised oksad kergesti. Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Käbide küpsemine kestab kaks aastat. Eestlased on alati raiunud väga palju mände, sest nendest valmistatakse mitmeid ehitisi, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju ka istutatud. Männist on eestlased kunagi tõrva saanud. Keemiatööstus toodab männivaigust erinevaid tarbeaineid, näiteks tärpentini. Männist saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Eestis on levinud mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. Männi võimalikud kahjustajad: Männikärsakad: 7-13 mm pikkused mustjaspruunid kollakate tähnidega mardikad. Suurt kahju teevad männikärsakad 1. ja 2. aastal pärast raiet, toitudes okaspuutaimede koorest. Tugeva kahjustuse korral puukesed hukkuvad. Männimähkurid - nende röövikud kahjustavad kehvematel kasvukohtadel noorte puude pungi ja võrseid, põhjustades tüve kõverdumist ja hargnemist. Latipihklane-kahjustab kohati latimetsas puude koort. Säsiüraskid-noormardikate sööma järel võrsete sisemuses murduvad oksad. Männivaablased-ebaröövikud söövad okkaid. Suur-kirjurähn-sööb männiseemneid, tekitades kahju seemlas, kus kasvatatakse eliitseemet. Metsküla kooli õuepuust Mina uurisin Metsküla Algkooli õue peal kasvavat harilikku mändi. Mänd paistab üle koolimaja katuse ja on ainus igihaljas puu kooli territooriumil. Männi võras on mitu murdunud oksa, puukuur ei paku varju kõigi tormituulte eest. 4 aastat tagasi võeti maha võrasse kasvanud saar, mis ka soodustas okste murdumist. Praegu on elujõulised 3 haru. Meie mänd on mõnus kiigepuu. Tema külge on seotud kaks jämedat köit, millega saab kiikuda. Ma mõõtsin mändi ja võrdlesin endaga. Selle männi ümbermõõt oli rinna kõrguselt 1,25 sülda. Minu süld on 1,49cm. Seega on selle männi ümbermõõt umbes 185,25cm. 7

8 Kõrguseks mõõtsin 21 sammu, minu üks samm on umbes 1,10 cm. Seega on selle männi kõrgus umbes 23,10 cm. Puu korp oli maadligi hallikas ja ülevalt pruun. Hallikas korbas olid kohati pisikesed augud, Mis viitavad mõnele kahjurile. Ma arvan, et tegemist on mõne mardika kahjustusega. Korbalt võis leida kahte liiki samblikke. Ühe sambliku värvus oli sinakashall ja teine oli rohekashall. Puu alt võis leida eelmisse aasta käbisid ja okkaid. Need olid vettinud. Käbisid ja okkaid kasutame käsitöös. Puu otsas elab orav, teatavasti on selle puu otsas ka tema pesa, mis näeb välja nagu suur okste pusa. Kuivanud oksal taob,,trummi,, kirjurähn. Olen seda kuulnud ja näinud korduvalt. Ka on selles oksas auk, mida kasutab puukoristaja ja tihased. Puu vanust ei oska täpselt arvata, kuid Metsküla 100-aastaselt elanikult Aliide Asult küsides olevat mänd kooli õuel kaevu juures kasvanud juba enne tema sündi. Kasutatud kirjandus: Eino Laasi, Okaspuud, Tartu, 2004, lk Hendrik Relve, Puude juurde, Eesti Loodusfoto, 1998, lk Roosna-Alliku allikate kaitse Mari-Liis Rohusaar, Ave Kaljurand Pärnu jõe alguses Roosna-Allikul on hulgaliselt allikaid, mida ei teata. Meie koostasime aastal neist matkaraja voldiku. Eelmisel aastal uurisime Roosna-Alliku maastikukaitseala ning siis saime teada, et on olemas allikate kaitse eeskirjad. Selle aasta töö ongi meil Roosna-Alliku allikate kaitsest, sest meile tundus, et need eeskirjad ei rakendu alati. Meie töö põhiosa koosneb neljast osast. Esimeses osas on materjal, mida on kirja pandud Roosna-Alliku allikate kohta ning mis peaks näitama, mida ja miks tuleks kaitsta. Teine osa on Roosna-Alliku maastikukaitseala loomisest ja selle kaitse-eeskirjadest. Kolmas osa allikate kaitsest üldisemalt. Neljas osa on uurimuslik, kus küsitlesime Järvamaa keskkonnateenistuse ja Roosna-Alliku vallavalitsuse inimesi, et teada saada, milline on nende arvamus Roosna-Alliku allikate kaitsest. Selles osas on ka meie arvamused tegelikust olukorrast Roosna-Alliku allikate alal. Käisime vaatamas ja mõõtmas allikate ümbruses olevaid ohtlikke tegureid Paide- Rakvere maantee asub meetri kaugusel Tiit Eipre ja Karjamaa allikast, endise piiritustehase territooriumile on veetud olmeprügi, biopuhasti territoorium ei ole suletud ja korrastatud ning paarisaja meetri kaugusel allikatest on mitu autoremondi töökoda. Kõik need on ohuks allikatele. Lisaks veel Roosna-Alliku asula, kust võib ka tekkida põhjavee 8

9 reostust, sest asutakse Pandivere kõrgustiku äärealal, kus on täheldatud karstinähtusi. Seega on vajalik jälgida allikate ümbruses toimuvat. Uurisime ka, millised on Järvamaa keskkonnateenistuse ja Roosna-Alliku Vallavalitsuse lähiaastate plaanid seoses Roosna-Alliku allikate ja maastikukaitsealaga. Vallavalitsus tegi meile ettepaneku korraldada jälle kevadel matk allikatele. Koos Roosna- Alliku Põhikooliga on kavas meie koostatud matkarada edasi arendada ja tähistada ning arvame, et meie tehtud uurimistööd tekitavad lugejates suuremat huvi kohalike allikate vastu ning seega toetavad ka elanikud ning vallavalitsus matkaraja rajamist. Meie töödest saaks koostada infomaterjali matkaraja külastajatele. Samuti peaks see panema mõtlema, kuidas me elame ja käitume, et me ei tekitaks ohtu põhjaveele ja allikatele. Läänemere probleemid Erich Erstu, Allan Trukits, Ivo Visak Läänemeri pole alati olnud sellise kujuga nagu me tunneme teda täna. Ta on arenenud kümneid tuhandeid aastaid. Olles olnud magevee-, merevee-, ja riimveekogu, on temast praeguseks saanud riimveeline veekogu. Kahekümnes sajand oli Läänemere-äärsete maade jaoks väga ränk. Kaks maailmasõda peeti Läänemere kallastel. See poliitiline kaart, mida me tunneme praegu, on kujunenud alles hiljuti. Palju lepinguid ja pakte on sõlmitud Läänemere-äärsete maade vahel kaitsmaks seda iseenda eest. Kõige ulatuslikum neist organisatsioonidest on HELCOM. Läänemerd ohustavad paljud asjaolud, näiteks eutrofeerumine, õlireostus jne. Need mõjutavad Läänemere keskkonda ja tasakaalu. Uurimustöö autorid on koostanud arvutimängu, mis aitab mõista Läänemere probleeme ja ohte. Seda mängu saab kasutada koolis õppematerjalina ja ka kodus meelelahutusena. Läänemere keskkond on ohustatud ja vajab tähelepanu - seda saab ideaalselt äratada üks kaasahaarav arvutimäng. 9

10 Kliima soojenemise mõju Eesti putukaliigistikule. Ando Vaan Viimastel aastatel on kliima muutunud märgatavalt soojemaks. Planeedi keskmise temperatuuri tõus mõjutab tõsiselt loodust ning muudab loomade leviku piire päris palju. Nii saabuvad Eestisse tulnukliigid ning kahjuks lahkuvad põlised asukad nagu näiteks tundrasikk (Tragosoma depsarium). Invasiooniliikidena tuleks ära mainida eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita) ja Cybister lateralimarginalis (minu uurimisobjekt). Veidi Cybister lateralimarginalise bioloogiast. Elupaigana eelistavad nad puhtaveeveelisi veekogusid. Nagu teisedki ujurid on ka C.lateralimarginalis rööveluviisiga. Saagiks on väga erinevad veeselgrootud, kõik need kellest jõud üle käib, nad ei ütle ära ka konnakullestest ning isegi kalamaimudest. Röövvormid on ka ujurite vastsed. Toitumisviisist lähtudes on inglastel nende vastsete kohta üpris tabav nimi Water tigers. C.lateralimarginalis talvitub valmikuna, aga kui ilmad lähevad piisavalt soojaks, hakkavad isendid põhjamudast lahkuma ning ringi liikuma. Kohe peale talvitumise lõppu toimub ka paaritumine. Emane muneb taimevartesse üksikult munad ning kui munad on teatud aja arenenud, kooruvad vastsed. Nad peaksid meie kliimas kooruma kusagil mais või juunis. Kui vastsed on piisavalt toitunud, lahkuvad nad veest ja lähevad lähedal asuvasse pinnasesse nukkuma. Nukkumisperioodi pikkuseks on kaks-kolm nädalat s.o. juuni lõpul või siis augusti alguses. Nukust väljunud valmik talvitub tavaliselt samuti kaldal ja alles kevadel asub ümber vette. Viimaseid isendeid olen püüdnud enne talvitumist kusagil 10. oktoobri paiku. Cybister lateralimarginalise levikust Eestis ja Baltikumis. Balti riikidest esineb C. lateralimarginalis ainult Lätis ja Eestis. Kuna liik on uus, siis on see levinud ainult lõunapoolses Eestis. Esimesi isendeid vaadeldi aastal 2000, mil see avastati Köstri järvest. Teda on leitud veel ka Alatsi järvest ja mõnedest Kagu-Eesti väikejärvedest. Ka ühes Tartumaa järves 2006 aasta sügisel on nähtud üht huvitavat ujurit ning Pärnumaal asuvast Are pargi kruusaaugust (autori leiud, 2006). Ujur eelistab taimestikurikast puhast vett. Taimestiku olemasolu on tähtis vastsetele, valmikud aga eelistavad vaba vett. Vaatluste põhjal on C. lateralimarginalis lapikum ja laiem ja laiem kui perek. Dytiscuse liigid. Tal puudub kollane triip eesselja ja kattetiibade vahel. Kattetiibade tipp lõpeb teritatult, mitte nagu perek. Dytiscusel. Keskjalad on lühemad kui eelnimetatud perekonnal. Kattetiibadel on kaks õrnade punktide rida. Värvus on tumeroheline. Isaste laienenud esikäpad on ovaalsed ning emastel puuduvad pikivaod. Kattetiibade ja eesselja ümbris on kollane. 10

11 Edaspidi on kavas jätkata selle huvitava ujuriliigi uurimist, sest Cybister lateralimarginalise näol on tegemist lõunapoolse liigiga, kelle käitumine siinses kliimas on veel teadmata. Oletatavasti peaks C.lateralimarginalis tõsiselt muutma meie tavaliste ujurite nagu oga- ja kollaservujurite elu. On leitud paar Cybister lateralimarginalist, kellel oli suus eelmainitud liikide kattetiivad. Kavatsen ka uurida hüpoteesi selle kohta, kas C.lateralimarginalise vastsed tõrjuvad teiste ujuriliikide vastsed välja. Võimalik, et selle liigi mõju Eestis saab olema üpris suur, mis muudab tõsiselt siinset looduspilti. Vanad asjad kas prügikasti? Maris Pärn, Kristel Markus, Liisa Mahlapuu, Airit Alumets Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval hoolima loodusest ja võetakse vanu asju kasutusele. Kahjuks on veel liiga palju inimesi, kes ei mõista seda ja pilluvad prügikasti kergekäeliselt soetatud ja mitte eriti vajalikke asju, või viivad hoopis metsa alla või poetavad naabri aeda. See on lausa mõistmatu. Meil on ju olemas prügikonteinerid, kuhu saab panna isegi sorteeritud prügi paber, olmejäätmed, klaas jne. Ohtlikud jäätmed võetakse vastu spetsiaalsetes vastuvõtupunktides. Kellel aga on veidigi kujutlusvõimet, võib anda neile vanadele asjadele uue elu. Ja missugune loomise rõõm see on! Millised võimalused! Näiteks klaas. Üksikuks jäänud serviisinõud, huvitava kujuga pudelid, peekrid ja vaasid toome kunstiringi ja disainime nad ära. Nad muutuvad tundmatuseni. Järgneb demonstratsioon Klaasile saab ka maalida. Ja siingi on võimalik kasutada õhemaid klaase. Meie, näiteks kasutame loodusmaja vanu kasvuhoone klaase. Väikestest pudelikildudest aga sulatame mõnusaid ehteid ja aknakaunistusi. Järgneb demonstratsioon Või kodutekstiil. Näiteks, vanad T-särgid, pluusid, püksid, linikud, rätid jms. saavad uue elu mõnusa disainiga. Nii võib varjata ära kõik püksiplekid ja isegi augud. Ja muide, isetehtud kingitused oma pere liikmetele on alati kõige kallimad. Järgneb demonstratsioon 11

12 Rannarootslased Janne Valk Aastasadu Eesti rannikualadel ja saartel asunud rootslasi nimetatakse tänapäeval rannarootslasteks. Suurem hulk rootslasi saabus Eestisse 14.sajandil. Peamised asustusalad Eestis olid Vormsi, Noarootsi, Osmussaar, Pakri saared, Ruhnu, Hiiumaa, Saaremaa, Kurkse, Naissaar jt aastal mainitakse Reigis 38 talu ja peale selle veel 30 väiksemat uustalu, enamasti väljaspool Reigi küla. Arvatavasti tulid nad Rootsist ja Lõuna-Soomest. Arhiivides on kirjas, et nad saadeti siia merd valvama, kala püüdma ja põldu harima. Kui rootslased tulid Hiiumaale, siis kinnitati vabaduskiri, see andis neile vabad õigused ja nad ei pidanud olema orjad Eesti mõisnikele. Muidugi ei meeldinud see Eesti mõisnikele, kuna nemad kaotasid sellega tööjõudu. Rootslased olid vabad inimesed. Elamud erinesid küllaltki palju eestlaste elamutest, nimelt eestlased ehitasid omal majapidamises kõik majad üksteise lähestikku, mõned isegi suisa kokku, rootslased see eest, aga ehitasid majad üksteisest väga kaugele ja see kõik oli tuleohutuse pärast. Merd valvasid mehed, nad päästsid Hansa liidu laevu vandiraiujate eest ja aitasid hädasolijaid. Ka kalanduse ja hülge püügiga tegelesid mehed. Naised tegelesid enamasti kodus pere kasvatamisega ja karja kasvatamisega. Tol ajal räägiti saarel üldiselt murret. Rootsi keelest jäi Hiiumaale kaks murret Kärdla- ja Reigi murre. Nüüdseks on kahjuks need murded üldiselt juba välja surnud. Hiiumaal olid: Reigi, Pühalepa, Käina, Emmaste, Rootsiküla ja Kassari murrakud. Ja teatavasti on hiiu murrakud lähedased ka saarlaste murrkakutele.murrakutest on tulnud ja sõltunud ka kohanimede ja perekonnanimede teke. Kohanimedel on palju võetud ka nimesid asukoha looduse või kuju põhjal Kõrgessaare, Luidja (luide). Nagu juba ennemgi mainitud sai, olid rannarootslastel vabaduskirjad, kuid mõisnikud üritasid neid siiski sundida enda heaks tööd tegema.kui suurem osa Hiiumaast läks De la Gardie valdusesse, kasvas talupoegade koormis tunduvalt. Mõne aastakümne võrra hiljem, läks asi käärima, mille otseseks ajendiks oli Jakob De la Gardie poja Axel Julius De la Gardie keeld vedada välja saarelt lupja ja veiseid. Pärast seda puhkes ligi veerand sajandit kestev võitlus talupoegade ja nende härrade vahel. Talupojad ei osanud arvatagi, et asi oli võtnud palju hullema ja palju saatuslikuma pöörde. Katariina II määras kohtuga nende uueks elupaigaks Ukraina Dnjepri jõe oru, mis on neil elupaik siiani. Reigi kihelkonda jäid elama vaid umbes ~200 kirikurootslast, ülejäänud rändasid 1.august 1781 kõik välja, neid oli ~ Tegelikult ei olnud U-Sternberg selle ära saatmisega üldse nõus,sest oli just algamas viljakoristamise aeg, aga see enam rootslasi ei huvitanud. Kaasa võisid nad võtta 12

13 ainult vajalikumad asjad. Ülejäänud majapidamistarbed, loomad ja ka elamud pidid nad praagi hinnaga maha müüma.16.aprill 1782 jõudsid nad kohale. Ristimägi oli rootslaste viimane peatuspaik Hiiumaal. Kirikuõpetaja pidas viimase palvuse, sinna asetati rist ja rootslased võtsid kaasa endaga peotäie kodumaa mulda. Ülevaade Eesti metsadest ja Kohtla metskonna eripära Reelika Toomsalu 1. Käesoleva uurimistöö käigus antakse ülevaade põhilistest metsatüüpidest ja enamlevinud puudeliikidest. 2. Käsitletakse raiete temaatikat. 3. Tutvuti Kohtla metskonna probleemidega. Kohtla metskond paikneb ümber Kohtla- Järve linna ja hõlmab ka rekultiveeritud tööstusmaastike. 4. Lähemalt tutvuti karjäärimetsade kujunemise ja käekäiguga. Karjäärimetsad kujunevad aegade jooksul looduslike metsadega enam-vähem sarnasteks ja paranevad loodusesse raiutud haavad. Karjäärid metsastatakse enamasti mändidega. Vanemad karjäärimetsad on üle 40 aasta vanused. Karjääri metsi kasutatakse mitmeti, näiteks on rajatud suusarajad ja kujundatud slaalominõlv. Suviti käijakse karjääri metsades seeni ja maasikaid korjamas, korraldatakse õppekäike ja orienteerumisvõistlusi. 5. Vaadeldi olukorda erinevatel raielankidel, uue metsa kujunemist inimese kaasabil ja loodusliku uuenemise korral. Pargivaatlus Barclay platsil Merle Väli Alustades Barclay platsi vaatlemist eelmise aasta hiliskevadel, ei suutnud ma uskuda, et seal võib leiduda niivõrd palju huvitavat kuid leidub. Park asub Tartu kesklinnas, Barclay hotelli vastas ning on suhteliselt väike. Valisin just selle pargi, kuna möödudes sellest peaaegu igapäev, tekkis mul selle vastu huvi. 19. sajandi alguses oli Barclay platsi asemel väike promenaad. Aastal 1849 avati seal pronksmonument kindralfeldmarssal M. A. Barclay de Tollyle, tema 30. surma- 13

14 aastapäeval. Barclay de Tolly sai kuulsaks Napoleoni sõdades. Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, seejärel haljastati ja kujundati pargiks. Parki läbivad teerajad ning nende ristumiskohas asub väike plats. Pargis kasvab ka puid ja põõsaid. Lagedamatel aladel paikneb regulaarselt niidetud muru. Lisaks kaunistavad parki pügatud hekid. Pargi keskel olevale väikesele platsile on paigutatud malmist aiavaasid. Küüni tänava poolses servas asub lillepeenar, mida kaunistavad pidevalt lilled. Pargis on piisavalt pinke, et jalutajad saaksid oma jalgu puhata. Neid kasutatakse pidevalt igas vanuses inimeste poolt. Pinkide juures on prügikastid. Pargis on tagasihoidlik purskkaev ning mälestusmärk. Kasvavatest puudest on 36 lehtpuud ja 9 okaspuud kokku 13 liiki puid ja põõsaid. Kõige arvukamalt on pargis pärnasid harilik (h.) pärn, läänepärn, läiklehine pärn ning suurelehine pärn. Teistest liikidest h. jalaka leinavorm, hall pähklipuu, h. vaher ja h. tamme püramiidvorm. Okaspuudest kasvavad seal ebatsuuga, h. elupuu ja torkav kuusk. Jämedaimaks puuks pargis on h. vaher ümbermõõduga (ü) 283 cm, järgnevad h. pärn (ü 253 cm) ning harilik vaher (ü 233 cm). Põõsastest leidub seal ebajasmiini ning läikivat tuhkpuud. Tuhkpuud, mis olid istutatud Ülikooli tänava äärde, kuivasid ning augusti alguses saeti need maha. Pargis on ka 3 tuhkpuu hekki. Kõrgemad hekid, kõrgusega cm, asuvad pargi väikese platsi ja peatee ääres olevate pinkide taga, tekitades inimestele hubasema tunde istudes. Kolmas, umbes 80 cm kõrgune tuhkpuu hekk, asub pargi serval Küüni tänava ääres. Parki on istutatud 2 noort pärna. Huvitav on veel see, et pargis leidub seeni linnašampinjone. Pargis olevatesse aiavaasidesse on istutatud väikesed elupuud. 3. mail märkasime, et aiavaasides olid ka kollased ja punased tulbid, mis kahe nädala pärast asendati punaste ja kollaste pärdiklilledega. Need omakorda asendati uute lilledega 29. juunil. Nüüd olid vaasides lillad ripp - betuuniad, valged ja sinised sinilobeeliad, kahesugused kirinõgesed, hallide lehtedega käokuld ning feerulalehine ruse. Sügisel, 19. oktoobril, asendati need Erica tega. Mai esimestel päevadel istutati lillepeenrale mitmevärvilised võõrasemad. Uued lilled istutati peenrale 30. juunil sinilobeeliad, salveid, kõrged peiulilled ning alatiõitsevad begooniad. Need moodustasid oranžide laastude taustal sõna Tartu. Sinilobeeliad ei pidanud suvisele kuivusele vastu ja nende asemele istutati alatiõitsevad begooniad. Sügisel asendati kõik lilled peenral dekoratiivkapsastega. See park on suhteliselt hubane ja korras. Pargis jalutades ei pane tähele mingit prahti ning nagu vaatlustest selgus, hoolitsetakse ka selle eest pidevalt (niidetakse muru, lõigatakse puudelt, põõsastelt kuivanud oksi, pügatakse hekke jne). Tänu vähesele 14

15 päikesevalgusele, mis jõuab maapinnale ja romantilistele tänavalampidele, on seal hea jalutada nii päeval kui ka õhtul. Parki oli väga ilus vaadelda ka talveõhtuti, kui süttisid põlema jõulukaunistused. Vaatlusi ja tähelepanekuid Tartu kesklinna pargis Liina Nigu Pargivaatlutega Tartu kesklinna pargis, mis asub uue kaubamaja ja Vanemuise teatri vahel, alustasime juba aasta sügisel. Seega jälgisime seda parki juba kolmandat aastat. Tegime fenoloogilisi vaatlusi, panime kirja seal tehtud tööd, ning muud huvitavat seoses pargiga. Üheks esimeseks tööks kevadel, aprilli lõpus, oli puude noorendamine. Osa lumipõõsaid ja madal ubapõõsas saeti maapinnani maha. Saeti ära ka ühe viirpuu oks, mis murdus juba möödunud aasta augustis. Aprillis korrastati ka lillepeenart, mis asub pargi kaubamaja poolses servas. Juba mai alguses istutati sinna võõrasemad, mida oli kollaseid, pruune, siniseid ja valgeid. Lillades toonides võõrasemasid istutati ka lillekastidesse. Juuni esimesel poolel puhastati põõsad kuivanud okstest. Ära oli kuivanud Thundbergi kukerpuu. Kevadel maha saetud lumimarjad olid juba põlvekõrgused. Seoses uue kaubamaja valmimisega hakkasid inimesed kasutama otseteed, mis viis üle muru. Inetu jalgraja vältimiseks tehti uus kiviplaatidest tee ning rajati ka uus lillepeenar, täpselt samasugune nagu teine, olemasolev. Tee tegemisel kasutati eelmisel aastal Võidu silla ja Turuhoone vahelise kõnnitee tegemisel üles võetud kiviplaate. Pisut kulunud plaadid sobisid hästi pargis juba varem olemasolevate teedega. Kõnnitee ümbritseti muru säästmiseks piiretega. Suurte talvekahjustuste tõttu oli muru pargis koledaks muutunud ja see tuli uuendada. Parki toodi mulda juurde ja külvati uus muru. Äärmiselt kuiva suve tõttu ei 15

16 läinud seemned kaua idanema ja muru oli kollane kuni suve lõpuni. Alles septembris, kui hakkas rohkem vihma sadama, muutus muru roheliseks. Mõlemad ümmargused lillepeenrad kujundati sarnaselt. Neile istutati riitsinust, kolmesuguseid kirinõgeseid, kivikilbikut, salveid ja mugulbegooniaid. Lillekastidesse istutati tiiviklilli, tubakat, suur-mungalilli ning samuti kivikilbikut. Lillepeenrad olid ilusad sügiseni. Oktoobri lõpul istutati peenardele dekoratiiv-kapsad. Jälgisime puude ja põõsaste õitsemist. Mai lõpul, siis kui paljud teised puud ja põõsad hakkasid õitsema, olid punane leeder ja mage sõstar juba õitsemise lõpetanud. Kõige õiterikkam periood oli mai lõpp ja juuni algus, siis õitsesid harilik hobukastan, heleja tumelillade ning valgete topeltõitega harilik sirel, värdenelas, taraenelas, harilik kikkapuu, harilik kukerpuu, läikiv tuhkpuu ja viirpuud. Juuni lõpul alustasid õitsemist harilik ja suurelehine pärn. Läiklehine pärn hakkas õitsema alles siis, juuli keskel, kui teised pärnaliigid olid õitsemise juba lõpetanud. Juuli keskel õitsesid ka lumimari ja madal enelas. Madalal enelal oli veel oktoobri keskpaigaski üksikuid õisi. Mustjas ubapõõsas, mida kevadel noorendati, sellel aastal õitsema ei läinudki. Lumimarjapõõsastel oli sel sügisel erakordeselt palju marju. Kahjurid olid sel aastal samad mis eelmisel aastal, kuid õnneks oli neid vähem. Kikkapuudel olid võrgendikoid, kuid need ei söönud puid lehtedest tühjaks. Pärnadel olid lehetäid, mungalilledel tuhktäid. Pargi kõige suurem viirpuu on suure õõnsusega ja oli kahjuks osaliselt kuivanud. Ta ümbermõõt 1m 30cm kõrguselt oli 70cm, kuid juurekaela juurest oli ta koguni 109 cm jämedune. Sügiseks oli ära kuivanud tömbilehise viirpuu suur põõsas. Augusti lõpul toimus pargis ja selle ümbruses ekstreemspordivõistlus. Pärast seda oli lillekastide hunnikust üks maha tõstetud. See seisis tühjana oktoobrini, siis viidi ta koos teiste lillekastidega ära. Park pakub meeldivat rohelist vaheldust suurte linnahoonete vahel. 16

17 Eesti allikad Taevaskoja allikate näitel Kersti Tammeväli Uurimustöö pakkus huvi eelkõige rahvajuttudest allikavete stabiilsuse ja puhtuse tõttu ning uurimustöö eesmärkideks on: - Koostada ülevaade Eesti allikatest üldiselt - Peatähelepanu alla võtta Põlva maakonnas, Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad allikad (nende asukohad, tekkelood, muistendid jms.) - Analüüsida allikavett ning jälgida vee parameetrite muutust vastavalt aastaaegadele - Koostada diagrammid saadud tulemuste kohta Allikas tekib siis, kui põhjaveekiht on pilgeni täis ning vesi hakkab maa peale voolama. Allikaid voolab igasugustest kivimitest, peamiselt aga lubjakivist ja dolomiidist, mis kergesti lõhenevad ja mida happeline vihmavesi lahustada suudab. Kivimi lõhenemisel ja lahustumisel tekivad tühimikud, mida mööda vesi voolama pääseb. Allikavee keemiline koostis on Eestis üldjuhul karbonaatne kaltsiumilis-magneesiumiline, see loob eeldused allikalubja tekkeks. Üldmineralisatsioon on 0,3 0,4 mg/l, mis näitab, et allikavesi on mage. Lõuna-Eesti liivakivid on rauarikkad. Allikate tähtsus on mitmekesine. Ennevanasti peeti allikaid iidseteks pühapaikadeks, kuid veelgi olulisemad olid nad veeandjana. Allikatest ja allikalistest veekogudest on saadud väga head ja karastavat vett ammustest aegadest saadik, ilma et oleks tulnud kaevata kaeve. Seetõttu on allikate levik tugevasti mõjutanud asulastiku kujunemist Eestis. Taevaskoja asulast umbes pool kilomeetrit allavoolu vuliseb kivises sängis Ahja jõgi, mille parema kalda lookjas käärus asub Väikese Taevaskoja punakas kalju. Otse Väikese Taevaskoja seinas mustab vee kohal Neitsikoopa suu. Sinna saab siseneda vaid paadiga või ujudes. Koopas valitseb rõskus, vaikus ja hämarus. Koopa seinad on kaetud veest nõretavate sammaldega. Lõpuosas muutub 14 meetri pikkune koobas nii ahtaks, et seal saab liikuda vaid käpuli. Neitsikoopast vaid mõnikümmend meetrit ülesvoolu asub Emaläte. Sinna pääseb igaüks vabalt kuiva jalaga. 17

18 Veeanalüüsid a allikatest Emaläte ja Neitsikoobas Emaläte Elektrijuhtivus 230 PO ph 7,5 Veekaredus 3 NO 3-0 NH NO O 2 Vee temperatuur 10 mg/l +5 o C Neitsikoobas Elektrijuhtivus 210 PO ph 8 Veekaredus 3 NO 3-0 NH NO O 2 Vee temperatuur 9 mg/l +4 o C Elektrijuhtivuse muutumine Emalätte ja Neitsikoopa allikas jaan.05 märts.05 mai.05 juuli.05 sept.05 nov.05 jaan.06 märts.06 mai.06 juuli.06 sept.06 nov.06 jaan.07 märts.07 Emaläte Neitsikoobas Hapnikusisalduse muutumine Emalätte ja Neitsikoopa allikas jaan.05 märts.05 mai.05 juuli.05 sept.05 nov.05 jaan.06 märts.06 mai.06 juuli.06 sept.06 nov.06 jaan.07 märts.07 Emaläte Neitsikoobas 18

19 ph muutumine Emalättes ja Neitsikoopas jaan.05 mai.05 sept.05 jaan.06 mai.06 sept.06 jaan.07 Emaläte Neitsikoobas Temperatuuri muutumine Emalätte ja Neitsikoopa allikas jaan.05 mai.05 sept.05 jaan.06 mai.06 sept.06 jaan.07 Emaläte Neitsikoobas Mõõdeti ka NO 3 -, NO 2 -, PO 4 3- jne, kuid neid aineid allikavees ei sisaldunud. Tööst saab järeldada, et allikate vee parameetrid muutuvad suhteliselt vähe ning on enamasti stabiilsed. 19

20 Alkohol ja tervis Kertu Joosu, Liis Tamm Eestis on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega asjad naljast kaugel. Hästireklaamitud alkoholi hakatakse tihti kuritarvitama elu murdehetkedel, kus organism on tundlikum. Esimene selline murdepunkt on puberteet, järgmine kahekümnendate eluaastate alguses. 90% alkoholisõltuvuse juhtudest tekivad suhtlemisoskuse ja julguse puudumise tõttu selline on kokkuvõtlikult dr. Jüri Enneti seisukoht. Kui alkoholi probleem on ühiskonnas olemas, kas peegeldub see siis ka õpilaste elus ja tegevuses? Käesoleva uurimustöö eesmärkideks on välja selgitada noorte suhet ja suhtumist alkoholi ning nende teadmisi selle tervistkahjustavast mõjust. Töö autorid püüavad välja tuua erinevate vanusegruppide alkoholitarbimise harjumusi mida, kui tihti, mis põhjendusel ja kui palju tarbitakse, kas ja kui noorelt puutuvad õpilased kokku alkoholiga. Selle jaoks viidi läbi küsitlus, mille vastajateks olid aastased noored. Uuriti lisaks ka vanemate tarbimisharjumusi, suhtumist alkoholi ja püüti välja selgitada sellest tingitud perevägivalla juhtumeid ning leida seoseid erinevate põlvkondade tarbimisharjumuste vahel. Kõrvutati ka artiklites ja raamatutes leiduvat materjali ning varasemate küsitluste statistikat käesolevast küsimustikust saadud infoga. Küsitluse tulemuste põhjal saab väita, et 87% küsitletud õpilastest on tarbinud või tarbivad alkoholi. Keskmiselt oli esmakokkupuude alkoholiga 11 aasta vanuse piires. Enamasti tarbitakse lahjemaid alkohoolseid jooke ning suurem osa küsitletuid väitsid, et nad puutuvad alkoholiga kokku keskmiselt iga kahe nädala tagant, põhjuseks tavaliselt kas siis peod või sünnipäevad. Õpilaste teadmised alkoholi tervist kahjustavast mõjust olid kokkuvõtlikult keskpärased. Teati, et alkohol on kahjulik, kuid et see võib kahjustada niivõrd paljusid organeid, ei teatud. Uurimustöös selgitati ka üldiselt alkoholi olemust, selle kahjulikku mõju tervisele, tarbimist Eestis 21. sajandi esimesel kümnendil ja toodi võrdluseks mõningaid fakte naaberriikidest. Lähemalt räägiti alkoholismi haigusest ja lisaks lühidalt ka alkoholi liigtarbimise tõttu sooritatud enesetappudest ning avariidest. Eesti karskusliikumise juht, emeriitprofessor ja sporditeadlane Atko - Meeme Viru on öelnud: Mõned ütlevad: Võta naps ja pea aru! See pole õige, sest just naps võtab aru peast. Seepärast on õigem öelda: Pea aru ja ära joo!. 20

21 Alkoholi pruukimine teismelistel toob kaasa tervise ohud. Sõltuvuse teke ähvardab teismelisi märksa rohkem kui täiskasvanuid. Lisaks tekitab alkohol teismelistel tüdrukutel hilisemat sugulist küpsemist. Nii poistel kui tüdrukutel ilmnevad närvisüsteemihäired, mille kajastuseks on kontrollimatu käitumine, ebakindel tundeelu, halb õppeedukus ja depressioon. Ning kui ühel pool on terve ja elurõõmus inimene, kelle on jõudu ja tahtmist elus palju korda saata, siis kahjuks vastaspoolel on terviselt ja vaimult hääbunud inimvare, kellest hoidutakse eemale ja kelle kohta öeldakse paljutähenduslikult alkohoolik. Sinna vahele jääb suur enamus inimestest, kellest üks osa kaldub ühele, teine osa teisele poolele. Igaüks on kindel, et teab, kuidas õigesti elada. Kuid kas ta ikka teab? Maa geoloogilisest ajaloost. Anna-Maria Luik, Elise Nemliher Sissejuhatus Maa geoloogiline ajalugu jaotatakse selgepiirilisteks ajavahemikeks, mille aluseks on geoloogiline ajaskaala. Nimetatud skaala suurjaotuseks on eoonid ja hilisemal perioodil, alates ajast 542 miljonit aastat tagasi - aegkonnad. Viimased jaotuvad ajastuteks, mille kestuseks on enamasti miljonit aastat (näiteks Kambrium, Ordoviitsium jt.). Selline jaotussüsteem tugineb loomariigi arenguprotsesside jälgimisele. Räägime siin ainult nendest ajastutest, millest pärinevad Eesti aluspõhja settekivimid. Ediacara ajastu alguseks loetakse hinnanguliselt 630 miljonit aastat tagasi. Sel ajal hakkas Rodinia ülimanner lagunema, maakoores tekkisid riftivööndid, millega kaasnes intensiivne vulkaaniline tegevus. Vulkaanilise tegevuse tagajärjel toimus äkiline kliima soojenemine. Ediacara eluvormide hulka kuuluvad kõige primitiivsemad 21

22 hulkraksed loomad käsnad. Eestis ja Ida-Euroopas nim. Ediacarat Vendi kompleksiks. Vendi kompleksi liiva- ja savikivimid levivad Põhja- ja Ida - Eestis kuni 120 m paksuse lasundina. Nad on kaetud Vanaaegkonna settekivimitega ja ei paljandu Eestis kusagil. Kambriumi ajastu algas 542 miljonit aastat tagasi ja kestis 54 miljonit aastat. Kambriumi ajastul toimusid mandritel vajumisliikumised. Selle tagajärjel tungis soolane merevesi mandrinõgudesse. Tänu soolsuse tõusule hakkasid paljud organismid endale väliskesta looma. Kaitsev skelett koos suurema liikumisvõimega avas loomastiku arenguks uusi võimalusi.. Kambriumi ajastul ilmusid uued selgrootute loomarühmade esindajad nt. käsijalgsed, ainuõõssed ja lülijalgsed. Need loomad olid esimesed lubiskeletiga loomorganismid, kes hakkasid riffe moodustama. Kambriumi ajastu liiva-ja savikivimid ulatuvad maapinnani vaid Põhja-Eesti pankrannikul, avanedes klindi alumises osas. Baltika ürgmanner paiknes sel ajal jahedas lõunaparasvöötmes. Ordoviitsiumi ajastu algas 488 miljonit aastat tagasi ja kestis 45 milj. aastat. Ordoviitsiumit on peetud merede võimutsemise ajastuks, maismaad oli vaid 5-10% Maa kogupinnast. Meredes vohas väga rikkalik ja mitmekesine mereelustik. Ordoviitsiumi ajastul täienes see uute loomarühmadega. Ilmusid sammalloomad, korallid ja kihtpoorsed käsnad. Selle ajastu kivimitest võib leida palju trilobiitide ja peajalgsete kivistisi. Ajastu lõpul aga toimus äkiline jahenemine. Vara Ordoviitsiumis ladestusid Eestis liivad ja savid, Kesk- Ordoviitsiumis valdavalt lubisetted, sellest ajast pärineb ka eesti põlevkivi. Siluri ajastu algas 443 miljonit aastat tagasi ja kestis 27 milj. aastat. Baltika ürgmanner jäi kogu ajastuks palavvöötmesse. Siluri ajastul ei täienenud mereelustik eriti suurel määral. Aga umbes samast perioodist on teada juba üsna palju maismaataimede kivististe leide. See koosnes primitiivsete eostaimede-ürgraigaste esindajatest. Siluri kivimid katavad Ordoviitsiumi kivimikompleksi Kesk-ja Lõuna-Eestis, Haapsalu-Risti-Tamsalu-Mustvee joonest lõuna pool. Fossiilidest leidub hulgaliselt koralle, trilobiite, kihtpoorseid jt. Devoni ajastu algas 416 miljoni aasta eest ja kestis 57 milj. aastat. Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur kraadi võrra tänapäevasest kõrgem. Seetõttu vohas troopikameredes erakordselt rikkalik põhjaelustik. Devoni ajastul sai alguse ka Maa tormiline asustamine 22

23 maismaataimestikuga. Taimkatte tormiline areng muutis oluliselt ka atmosfääri koostist. Tekkis ka uus rühm kalu - rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. 19. sajandi keskpaigas kaevas hulgaliselt rüükalade luid välja Tartu lähedal Aruküla koobastes Tartu Ülikooli professor Asmus. Eestimaa asus Devonis Larussia nime kandval kontinendil ekvaatorist põhja pool. Eestis paljanduvad Devoni ajastu liivakivid paljude Lõuna-Eesti jõgede kallastel nt. Teavaskojas, Võhandu ja Piusa ääres, Peipsi rannikul Kallaste pangal, Emajõe ääres Kalmistu paljandil jne. Kokkuvõte Eestis on kristalne aluskord kõikjal kaetud Vanaaegkonna settekivimitega. Sel ajal oli Eesti ala meredega kaetud. Meredes settisid savid, liivad ja lubisetted millest ongi moodustunud meile tuntud sinisavid, liivakivid ja paekivid. Pärast Devoni ajastut oli Eesti ala väga kaua mandriline kulutusala ja seetõttu ei leia Eestist keskaegkonnast või uusaegkonna vanemast ajast pärinevaid kivimeid. Alles Kvaternaari jääajad tõid Eesti alale uut kivimmaterjali moreeni, kruusa, liiva ja savi. 23

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1 Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Aiakujundus 2 Click-in aiakujunduse lahendused ridaelamutele

Aiakujundus 2 Click-in aiakujunduse lahendused ridaelamutele Clickin aiakujunduse lahendused ridaelamutele Sisukord Asendiplaan...3 Taimmaterjali spetsifi katsioon...5 Muude materjalide ja tööde spetsifi katsioon...8 Joonised...9 2 Asendiplaan 3 Asendiplaan TAIMMATERJAL

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem