Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc"

Väljavõte

1 Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 1 Kas kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega patsiente tuleb järgnevate sekkumiste planeerimiseks alkoholi väärtarvitamise suhtes sõeluda vs mitte sõeluda? Kriitilised tulemusnäitajad: uuringumeetodi tundlikkus ja spetsiifilisus, positiivne ja negatiivne ennustatav väärtus Ravijuhendid Kokkuvõte tõendusmaterjali kvaliteedist: Skriinimine: Kõige põhjalikum tõendusmaterjal (mitmed süstemaatilised ülevaated ja läbilõikelised uuringud) käesoleva küsimuse kohta on ära toodud kahes alkoholi liigtarvitamise preventsiooni juhendis: Preventing harmful drinking, NICE 2010 ja Screening and Behavioral Counseling Interventions in Primary Care to Reduce Alcohol Misuse: U.S. Preventive Services Task Force Recommendation Statement. Viiel süstemaatilisel ülevaatel põhinev ülevaade (Jonas et al.,2013) leidis, et mitmed skriiningtestid suudavad tuvastada alkoholi liigtarvitamist aktsepteeritava tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Uuring leiab, et arvestades tundlikkust, spetsiifilisust ja ajakulu on ohustava alkoholitarvitmise ja kuritarvitamise skriinimiseks perearstiabis kõige paremad skriininginstrumendid: AUDIT (äralõikepunkti 4 juures tundlikkus 84-85%, spetsiifilisus 77%-84%), AUDIT-C (tundlikkus 74% to 76% ja spetsiifilisus 80% - 83%) ja ühe küsimuse esitamisega skriinimine (tundlikkus 82% - 87% ja spetsiifilisus 61% - 79%; küsides viimase 12 kuu kohta). Fiellin et al. (2000) analüüsisid avaldatud esmatasandil teostatud uuringuid alkoholiprobleemide tuvastamises tehtud skriininguuringutest. Leiti 38 uuringut, mis vastasid kõigile kriteeriumitele. Leiti, et AUDIT test oli kõige spetsiilisem (78-96%) ja kõige parema tundlikkusega (51-97%) identifitseerimaks alkoholitarvitamise probleemidega isikuid (at-risk, hazardous, harmful drinking). CAGE küsimustik oli parim alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvuse avastamises (tundlikkus 43-94% ja spetsiifilisus 70-97%). Artiklis on viidatud ka CAGE küsimustiku varasematele uuringutele, kus testi tundlikkus ohtliku alkoholitarbimise avastamisel on olnud vastavalt 14% ja 97% (Adams et al., 1996). Rohke alkoholitarvimisega (heavy drinking) patsientidel on CAGE küsimustiku tundlikkus ja spetsiifilisus olnud vastavlt 49-69% ja 75-95% (Aithal et al., 1998; Breadley et al., 1998). Üks süstemaatiline ülevaade (O Connell et al., 2004) leidis, et CAGE küsimustik ei ole väga efektiivne eakatel psühhiaatrilistel patsientidel. Üks läbilõikeline uuring (Soderstrom et al.1997) leidis CAGE küsimustliku olevat efektiivne alkoholisõltuvuse skriinimisel trauma patsientidel. Läbilõikeline uuring (Rodriguez-Martos & Santamarina, 2007) leidis, et AUDIT-C oli efektiivne sõelumaks ohustava alkoholi tarvitamisega patsiente erakorralises meditsiiniabis. Ühes kirjaduse ülevaates (Reinert & Allen, 2007) tõdeti, et FAST küsimustlik on efektiivne skriinima alkoholiprobleemidega patsiente erakorralises meditsiiniabis. Vt.viited, süstemaatilised ülevaated (skriiningtestide efektiivsus). Lühinõustamine: 6 hea kvaliteediga süstemaatilist ülevaadet (Ashenden et al., 1997, Ballesteros et al., 2004 a, Bertholet et al., 2005, Kaner et al., 2007, Poikolainen, 1999, Whitlock et al., 2004) demonstreerisid, et lühinõustamised perearstiabis on efektiivsed vähendamaks alkoholi tarbimist (Ashenden et al. 1997: Change in consumption = 6.5 standard drinks/wk (P<0.05)). 6 süstemaatilist ülevaadet ( Ballesteros et al., 2004a; Bertholet et al., 2005; Whitlock et al., 2004; Kaner et al., 2007; Poikolainen,1999; Ballesteros et al., 2004b) leidsid lühinõustamise olevat efektiivne vähendamaks alkoholi tarvitamist nii meeste kui naiste hulgas. 3 süstemaatilist ülevaadet (D' Onofrio & Degutis, 2002; Havard et al., 2008; Nilsen et al., (2008) leidsid vähe tõendust lühinõustamisele erakorralises meditsiinis tuvastamaks alkoholi väärtarvitavaid patsiente. 2 süstemaatilist ülevaadet (Kaner et al., 2007; Ballesteros et al., 2004a) demonstreerisid pikendatud lühinõustamiste (2-7 sessiooni, 1 sessiooni pikkus 15-50min.) efektiivsust. 1 süstemaatiline ülevaade (Jonas et al., 2012) hindas lühinõustamise kasusid ja kahjusid täiskasvanutele ja noortele, kes liigtarvitasid alkoholi. Parim tõendus oli mitme kontaktiga lühinõustamisele. Peale lühinõustamist vähenes keskmiselt alkoholi tarbimine võrreldes algse tarbimisega 3.6 dringi võrra nädalas (kaalutud keskmine erinevus, 3.6 drinki/nädalas [95% CI, 2.4 to 4.8 drinki/nädalas]; 10 uuringut; 4332 patsienti), 12% täiskasvanutel vähenesid raske joomise episoodid (risk difference, 0.12 [CI, 0.07 to 0.16]; 7 uuringut; 2737 patsienti) ja 11% täiskasvanuid ütlesid end 12 kuu jooksul tarbivat alkoholi all soovitatud tervisele lubatud koguseid (risk difference, 0.11 [CI, 0.08 to 0.13]; 9 uuringut; 5973 patsienti).

2 Vt. Viited, Süstemaatilised ülevaated (lühinõustamise efektiivsus). Kokkuvõte ravijuhendite soovitustest: Antud küsimusele vastamiseks vaadati läbi 2 alkoholi väärtarvitamise preventsiooni juhendit (USPSTF 2013 ja NICE 2010b) ja 10 ravijuhendit, millest 7 sisaldus info käesoleva küsimuse kohta (SIGN 2003, NICE 2011, Australia 2009, Soome 2010, NSW 2008, APA 2006, SAMHSA 2009). Kolmes ravijuhendis (BAP 2012, WFSBP 2008, NICE 2010a) käesoleva küsimuse kohta info puudus. Eelpool mainitud ravijuhenditest vaadati läbi teemaga seotud tõenduspõhised uuringud, millest kokkuvõtted on esitatud viidetes tabeli vormis. Ennetustöö juhendid (USPSTF 2013 ja NICE 2010b) ja 5 ravijuhendit (SIGN2003, NICE2011, Soome 2010,Austraalia 2009,SAMHSA2009) soovitavad skriinida kõiki täiskasvanuid alkoholi liigtarvitamise suhtes ning ohustava alkoholi tarvitamisega isikutele soovitavad lühinõustamist, kui efektiivset meetodit mõjutamaks alkoholi tarbimist ning ennetama alkoholist tingitud kahjusid. Kui kõikide täiskasvanute skriinimine ei ole võimalik, siis tuleks tervishoiutöötajal skriinida vähemalt neid isikuid, kellel esinevad terviseprobleemid, mis võivad olla seotud alkoholi liigtarvitamisega (USPSTF 2013, NICE 2010b,Austraalia 2009,SAMHSA 2009, NSW 2008): - hüpertensioon, GI või maksahaigused - ärevus- ja meeleoluhäired - seksuaalselt kuritarvitatud - enesevigastamise riskiga - sagedaste õnnetuste või traumadega isikud - seksuaalse riskikäitumisega isikud - võõrutusnähud ja intoksikatsioon Mitte tervishoiutöötajad peaksid skriinima järgnevaid isikuid (NICE2010b):

3 - enesevigastamise riskiga - kriminaalse või antisotsiaalse käitumisega isikud - seksuaalselt kuritarvitatud isikud - koduvägivalla all kannatavad isikud - isikud, kelle lapsed on vajanud turvakodu teenuseid - uimasti probleemidega Kaalu patsiendi saatmist eriarsti juurde, kui (NICE2010b): - esinevad mõõduka või raske alkoholisõltuvuse ilmingud - lühinõustamine ei ole tulemust andnud ning patsient soovib edasist abi alkoholisõtluvusele - esinevad rasked alkoholist tingitud kahjustused või esineb alkoholiga seotud komorbiidne haigus (nt. maksahaigus või alkoholist tingitud psüühikahäired) Skriiningtestid: Kõige enam on soovitatud kasutada AUDIT testi alkoholi liigtarvitamise skriinimiseks ja otsustamiseks kas jätkata lühinõustamisega või suunata patsient edasi (NICE2010b, USPSTF 2013, Austraalia 2009, APA 2006, Soome 2010, Sign 2003). Kui aeg on väga piiratud võib kasutada AUDIT testi lühendatud versioone, nt AUDIT-C (NICE2010b, USPSTF 2013 Austria 2009, Soome 2010, SIGN 2003). Skriiningteste FAST ja PAT soovitavad 2 ravijuhist (NICE 2010b ja SIGN 2003) kasutada erakorralises meditsiiniabis. CAGE skriiningtesti soovitab kasutada APA 2006 ravijuhis psühhiaatrilise intervjuu tegemisel ja SIGN 2003 soovitab CAGE testi juhul, kui sellele on lisatud juurde 2 küsimust alkoholi tarvitamise koguste ja sageduse kohta. USPSTF 2013 soovitab sriinimiseks kasutada ka üksik-küsimust: Mitu korda eelmise aasta jooksul tarvitasite rohkem kui 5 (mehed) või 4 (naised ja patsiendid vanuses >65 e.a) drinki päevas? Lühinõustamine: kõige põhjalikumalt on skriiningujärgset lühinõustamist analüüsinud 2 ennetustöö juhendit NICE 2010b ja USPSTF Mõlemad juhendid soovitavad ohustava ja riskantse alkoholi tarvitamise korral lühinõustamist. NICE 2010b soovitab esmalt anda lühikest tagasisidet patsiendi alkoholitarvitamise kohta põhinedes FRAMES (feedback, responsibility, advice, menu, empathy, self-efficacy) printsiibile. Isikutel, kelle puhul lühike tagasiside ei ole piisav, tuleb rakendada pikemat (extended) lühinõustamist, mis sisaldab motiveerivat intervjuud ja kestab minutit. USPSTF 2013 soovitab lühikest mitme kontaktiga lühinõustamist, millele on leitud kõige suurem efektiivsus. USPSTF 2013 leidis, et lühinõustamised perearstiabis muudavad ohustava ja riskitasemega alkoholi tarvitavate isikute joomiskäitumist vähenemise suunas: väheneb nädalane tarbitav alkoholikogus, järgitakse pikemalt soovitatavaid alkoholi tarvitamise limiite. Ravijuhendite soovituste tekstid (inglise keeles): SIGN 2003: Abbreviated forms of AUDIT (eg FAST), or CAGE plus two consumption questions, should be used in primary care when alcohol is a possible contributory factor. Primary care workers should be alerted by certain presentations and physical signs, to the possibility that alcohol is a contributing factor and should ask about alcohol consumption. Soome 2010: Evidently the best structured form for detecting high-risk consumption of alcohol is the AUDIT. A shorter series of three questions derived from the AUDIT test (AUDIT-C, minimum score 6 for men and 5 for women) would also appear to detect risk consumption effectively. NICE 2010b: Screening: NHS professionals should routinely carry out alcohol screening as an integral part of practice. For instance, discussions should take place during new patient registrations, whenscreening for other conditions and when managing chronic disease or carrying out amedicine review. These discussions should also take place when promoting sexual health,when seeing someone for an antenatal appointment and when treating minor injuries.where screening everyone is not feasible or practicable, NHS professionals should focus ongroups that may be at an increased risk of harm from alcohol and those with an alcoholrelated condition. This includes people:with relevant physical conditions (such as hypertension and gastrointestinal or liver disorders) with relevant mental health problems (such as anxiety, depression or other mood disorders) who have been assaulted at risk of self-harm who regularly experience accidents or minor traumas who regularly attend GUM clinics or repeatedly seek emergency contraception. Non-NHS professionals should focus on groups that may be at an increased risk of harm from alcohol and people who have alcohol-related problems. For example,

4 this could include those: at risk of self-harm; involved in crime or other antisocial behaviour; who have been assaulted; at risk of domestic abuse; whose children are involved with child safeguarding agencies;with drug problems.) Use AUDIT to decide whether to offer them a brief intervention (and, if so, what type) or whether to make a referral. If time is limited, use an abbreviated version (such as AUDIT-C, AUDIT-PC, SASQ or FAST). Screening tools should be appropriate to the setting. For instance, in an emergency department FAST or PAT would be most appropriate. Brief interventions: Offer a session of structured brief advice on alcohol. Use a recognised, evidence-based resource that is based onframesprinciples (feedback, responsibility, advice, menu, empathy, self-efficacy). Adults who have not responded to brief structured advice on alcohol and require an extended brief intervention or would benefit from an extended brief intervention for other reasons. Offer an extended brief intervention to help people address their alcohol use. This could takethe form of motivational interviewing or motivational-enhancement therapy. Sessions should last from 20 to 30 minutes. They should aim to help people to reduce the amount they drink to low risk levels, reduce risk-taking behaviour as a result of drinking alcohol or to consider abstinence. Consider making a referral for specialist treatment if one or more of the following has occurred: they show signs of moderate or severealcohol dependence have failed to benefit from structured brief advice and an extended brief intervention and wish to receive further help for an alcohol problem show signs of severe alcohol-related impairment or have a related co-morbid condition (for example, liver disease or alcohol-related mental health problems). USPSTF 2013: Screening: recommends that clinicians screen adults aged 18 years or older for alcohol misuse and provide persons engaged in risky or hazardous drinking with brief behavioral counseling interventions to reduce alcohol misuse. The USPSTF prefers the following tools for alcohol misuse screening in the primary care setting: AUDIT, AUDIT-C, single-question screening, such as asking, How many times in the past year have you had 5 (for men) or 4 (for women and all adults older than 65 y) or more drinks in a day? Of available screening tools, AUDIT is the most widely studied for detecting alcohol misuse in primary care settings; both AUDIT and the abbreviated AUDIT-C have good sensitivity and specificity for detecting the full spec-trum of alcohol misuse across multiple populations. Brief interventions: the following definitions of inter-vention intensity are: very brief single contact ( 5 minutes), brief single contact (6 to 15 minutes), brief multicontact (each contact is 6 to 15 minutes), and extended multicon-tact ( 1 contact, each 15 minutes). Brief multicontact behavioral counseling seems to have the best evidence of effectiveness; very brief behavioral counseling has limited effect. The USPSTF found that counseling interventions inthe primary care setting can positively affect unhealthy drinking behaviors in adults engaging in risky or hazardous drinking. Positive outcomes include reducing weekly alco-hol consumption and long-term adherence to recom-mended drinking limits. NICE 2011: Screening and brief intervention delivered by a non-specialist practitioner is a costeffective approach for hazardous and harmful drinkers. Australia 2009: Screening for risk levels of alcohol consumption and appropriate intervention systems should be widely implemented in general practice and emergency departments. AUDIT is the most sensitive of the currently available screening tools and is recommended for use in the general population. AUDIT-C (the first 3 questions of AUDIT) also performs well at identifying alcohol misuse, especially in primary care.) (Patients drinking above low-risk levels (see NHMRC recommendations) should be offered a brief intervention. Those experiencing moderate to severe alcohol related problems, including dependence, require more comprehensive assessment and intensive treatment approaches. NSW 2008: Routine screening upon intake should occur for acute presentations, such as intoxication and withdrawal, along with sufficient information about problematic drug and alcohol use such that an appropriate service can be mobilised to assist with the management of the client. APA 2006: All individuals undergoing a psychiatric evaluation should be screened for a substance use dis-order, regardless of their age, presentation, or referral source. Several empirically validated screen-ing tools are available that do not require extensive training or time to use during an initial assessment. Commonly used screens include the four-item CAGE screen for alcohol abuse (Have you ever felt the need to C ut down on drinking, been A nnoyed by others criticism of your drink-ing, felt G uilty about drinking, needed an E ye-opener drink first thing in the morning?), the 10-item Alcohol Use Disorders Identification Test).

5 SAMHSA 2009: recommends that screening and periodic reassessment of all patients for AUDs should become regular parts of patient management in primary care and general medical prac-tices because the problem has been shown to be more widespread than many primary care practitioners have realized. At a minimum, patients diagnosed with health problems often associated with AUDs should receive alcohol disorder screening. Viited Ravijuhendid The management of harmful drinking and alcohol dependence in primary care, a national clinical guideline, Scottish Intercollegiate Guidelines Network, 2003 Treatment of Alcohol Abuse, Current Care Guideline, The Finnish Medical Society Duodecim and the Finnish Society of Addiction Medicine,2010 NSW Health Drug and Alcohol Psychosocial Interventions Professional Practice Guidelines, 2008 Guidelines for the Treatment of Alcohol Problems, Australian Government Department of Health and Ageing, 2009 Incorporating Alcohol Pharmacotherapies Into Medical Practice. Treatment Improvement Protocol (TIP) Series, Substance Abuse and Mental Health Services Administration, Practice Guideline For The Treatment of Patients With Substance Use Disorders, 2nd Edition, American Psychiatric Association, 2006 Alcohol-use disorders: Diagnosis and clinical management of alcohol-related physical complications, National Institute for Health & Clinical Excellence, 2010 Alcohol-use disorders: preventing harmful drinking, NICE public health guidance 24, 2010 Alcohol-Use Disorders: Diagnosis, Assessment and Management of Harmful Drinking and Alcohol Dependence, National Institute for Health & Clinical Excellence, 2011 World Federation of Societies of Biological Psychiatry (WFSBP) Guidelines for Biological Treatment of Substance Use and Related Disorders, Part 1: Alcoholism, 2008 Evidence-based guidelines for the pharmacological management of substance abuse, harmful use, addiction and comorbidity: recommendations from The British Association for Psychopharmacology,2012 Screening and Behavioral Counseling Interventions in Primary Care to Reduce Alcohol Misuse: U.S. Preventive Services Task Force Recommendation Statement, U.S. Preventive Services Task Force, 2013 SIGN 2003 Soome 2010 NSW 2008 Austraalia 2009 SAMHSA 2009 APA 2006 NICE 2010a NICE 2010b NICE 2011 WFSBP 2008 BAP 2012 USPSTF 2013

6 Süstemaatilised ülevaated (Skriiningtestide efektiivsus) Author/Year/ Study Design/Quality Rating Berks, McCormick, 2008 Population Primary care, adults 60 or older Hazardous drinking Alcohol abuse or dependence of Studies Total of Patients 9 6,353 List of Screening Instruments CAGE, MAST, SMAST, AUDIT ARPS, sharps SMAST-G Main results AUDIT and AUDIT-C were superior to CAGE and various forms of MAST. From limited data, AUDIT-C seemed as good if not better than full AUDIT. Berner et al., 2007 Primary care, adults, college students, older adults At-risk drinking 13 PC 1 college health 22,195 AUDIT At cut -off of 8 points, sensitivity ranged from 31% to 89% and specificity from 83% to 96% across the 8primary care-based studies. Largest study was described as having a sensitivity of 76% and a specificity of 92% at a cut -off of 8 (Gordon et al., 2001, n=13,438 USA patients, 69.7% aged under 61 yrs, 53% male). One trial in general hospital inpatients reported a sensitivity of 93% and specificity of 94% (MacKenzie et al.,1996, n=240 UK patients, mean age 54 yrs, 53% male), a further trial in an emergency department gave a sensitivity of 75% and a specificity of 84% for men and 59% and 95% for women (Neumann et al., 2004, n=1927 patients)

7 Author/Year/ Study of Population Design/Quality Studies Rating Bradley et al., 1998 Fiellin et al., 2000 Primary care and OB, mostly women Heavy 9 drinking Alcohol abuse or dependence Primary care, adults At-risk/ hazardous drinking Alcohol abuse or dependence 38 NR Total of Patients Total:10,865 Women: 10,522 List of Screening Instruments CAGE, TWEAK, AUDIT, T- ACE AUDIT, CAGE SMAST, single question, QF Main results Sensitivity of CAGE for a lifetime diagnosis of abuse or dependence was only 38% in a primary care study in a largely White population of women. For heavy drinking, AUDIT AuROC = at least 0.87 in female primary care patients. Alcohol Use Disorders Identification Test (AUDIT) was most effective inidentification of subjects with at-risk, hazardous or harmful drinking (sensitivity 51% to 97%, specificity 78% to 96%). CAGE was more effective in identi - fication of alcohol abuse and depen dence (sensitivity 43% to 94%, specificity 70% to 97%). These 2 tools performed better than other methods, including quantity - frequency questions. Single item screen ( on any occasion during the last 3 months have you had more than 5 drinks containing alcohol? ) had sensitivity of 62% and 93% for identification of problem drinkers (Taj et al., 1998)

8 Author/Year/ Study Design/Quality Rating Population of Studies Total Numbe r of Patient s List of Screening Instruments Main results Kriston et al., 2008 primary care, inpatient populations, general population samples. risky Drinking, heavy binge drinking, any alcohol use disorder 14 15,831 AUDIT, AUDIT-C Five studies including a total of 8679 patients examined the use of AUDIT and AUDIT-C in detecting risky drinking in primary care. No statistically significant differences were observed between the accuracy of AUDIT and AUDIT-C in the detection of risky drinking, alcohol use disorders or unhealthy alcohol use in primary care patients. Quality rating (NICEb): ++ All or most of the checklist criteria have been fulfilled, where they have not been fulfilled the conclusions are very unlikely to alter. + Some of the checklist criteria have been fulfilled, where they have not been fulfilled, or not adequately described, the conclusions are unlikely to alter. Few or no checklist criteria have been fulfilled and the conclusions are likely or very likely to alter.

9 O Connell et al., 2004 review + Soderstrom et al.1997 Crosssectional diagnostic Evaluation ++ Rodriguez- Martos & Santamarina, 2007 Crosssectional diagnostic Evaluation + Over 50 yrs adults, community and outpatient populations, inpatients, patients with psychiatric illness, nursing home sample. alcohol abuse and dependence Adults,trauma centre alcohol abuse and dependence trauma emergency department, hazardous drinking 13 NR N/A 1118 CAGE, MAST, AUDIT, ARPS, sharps AUDIT, CAGE, BMAST N/A 120 AUDIT-C The sensitivity of CAGE was low in psychiatric populations (38.9% for problem drinking at a cut -off of 1, Philpot et al., 2003) and emergency admissions to hospital (13% and 98% for alcohol dependence at a cut - off of 2 in emergency admissions to hospital. Vs AUDIT and B - MAST, CAGE had highest sensitivity (84%), specificity (90%), PPV (0.82) and NPV (0.91) at the stand ard cut -off point (ie. 2). Optimal threshold for AUDIT = 9 (1 more than standard score) (73%, 89%, 0.80, 0.86). O ptimal cutoff for B- MAST = 5 (1 unit less than standard score) (80%, 85%, 0.74, 0.89). CAGE most effective test in both men (sensitivity 84%, specificity 87%) and women (80%, 96%). AUDIT -C Optimal thresholds were defined as 5 for men (76% sensitivity, 73% specificity, PPV 66%, NPV 82%) and 4 for women (sensitivity 100%, specificity 95%, PPV 8 3%, NPV 52%) for the detection of hazardous drinking. Reinert & Allen, 2007 Literature review Range of settings: fracture Clinic, primary Care, dental hospital, A&E hazardous N/A N/A AUDIT and shorter versions Vt. Täpsemalt NICE2010b references.

10 Süstemaatilised ülevaated (Lühinõustamise efektiivsus) Author/Year Population Ashenden et al., 1997 Ballesteros et al., 2004 a Bertholet et al., 2005 Adults, primary vare Hazardous drinkers adults, Primary care hazardous drinkers primary health care Nontreatment seeking patients of Studies 6 NR 13 NR Total of Patients List of Interventions included general -practicebased lifestyle advice minimal intervention (session of general alcohol-related advice lasting 3 to 5 min but without specific advice on reducing consumption), brief interventions (10 to 15 min in 1 session, with the option of booster sessions of 3 to 5 min duration) and extended brief interventions (10 to 15 min in 1 session, with a number of specific booster sessions of 10 to 15 min duration) brief intervention or motivational intervention or reporting use of feedback or advice to reduce alcohol consumption. Main Results A significantly greater proportion of intervention group subjects moderated their drinking to a safe level compared with control group participants (who received no intervention) in 3 of 6 included studies. BIs more effective when delivered in general screening programmes (non-trea tment seekers, fixed effects model OR=2.19, 95%CI 1.68 to 2.84) vs consul-tation (treatment seekers, fixed effects model OR=1.41, 95%CI 1.20 to 1.65). BIs more effective in heavy drinkers (fixed effects model, OR=1.94, 95%CI 1.55 to 2.43) vs moderate drinkers (fixed effects model OR=1.42, 95%CI 1.19 to 1.68) 17 trials reporting alcohol consumption, 8 reported statistically significant effects of BI. No studies reported negative eff ects of BI. In studies

11 Kaner et al., 2007 Poikolainen, 1999 Whitlock et al., 2004 Adults, primary care excessive alcohol consumption or have experienced harm as a result of their drinking adults, Primary care Patients misusing alcohol Adults (9trials), Adolescents (3), primary care Risky/hazardou s and harmful alcohol consumption 29 ( 7,619) (22 RCTs) NR Brief intervention very brief interventions (of 5 to 20 min duration) and extended brief interventions (several visits) *very brief interventions (1-5 mins) *brief interventions (1 session of up to 15 mins) * brief multicontact interventions (15 min duration and foll ow-up contacts) Meta-analysis: participants receiving brief intervention consumed less alcohol than control subjects after 1 yr or longer of follow -up (mean difference = -38 g/wk, 95%CI 54 to -23) (but considerable heterogeneity between trials: I2=57%) Extended intervention had nonsignificantly greater reduction in alcohol consumption than brief intervention (mean difference= -28 g/wk, 95%CI -62 to 6, I2=0%). Very brief interventions: Only statistically significant results were for combined gender very BI, but significant heterogeneity mean findings not meaningful. Extended brief inter ventions: Only statistically significant results with low heterogeneity were for women receiving EBI. Brief multi-contact behaviouralcounselling interventions: 6/7 studies reported significant effect on at least 1 drinking outcome. 4 good quality trials reported reduction in weekly drinking of 13% to 34% more in BI group vs control (13% to 34% net r eduction).

12 Author/Year D' Onofrio & Degutis, 2002 review + Havard et al., 2008 Population Several settings, 4 trials in emergency departments Emergency department attendees (n range= 85 to 1334). reducing alcohol consumption and related harm of Studies Total 32, Relevant 4 for ED 13 NR Total of Patients 741(ED patients) List of Interventions included Brief interventions ranged from 5 to 60 min and included up to 4 follow-up sessions. Interventions were brief motivational counselling, with some including written materials, personalised feedback. (5-60min) Main Results Monti et al. 30 min brief motivational interview vs standard care among yr olds presenting to ED after alcohol-related event. At 6 months follow -up, BI group had significantly lower incidence of alcohol -related injuries (p<0.01), drinking and driving an d social consequences and alcohol -related social problems (p<0.05) vs standard care subjects (no further data reported). Both groups significantly reduced alcohol consumption during period (no further data reported). Vt. tapsemalt NICE2010b. Alcohol-related injuries: 6-12 months: pooled effect size OR = 0.59 (statistically significant, P<0.005) Moyer et al., 2002 non-treatment - seeking population,setting not reported 34 NR Brief intervention (classed as providing no more than 4 sessions, typically including interview, feedback and advice,some with written materials. At follow -up after >3-6 months, effect for BI vs control significantly larger if subjects with alcohol dependence were excluded.

13 Author/Year Population of Studies Total of Patients List of Interventions included Main Results Ballesteros et al., 2004b review Men and women in primary care 7 NR Samad, mis 2004a uuringus Brief interventions were found to have a broadly equivalent positive effect on alcohol consumption in both men and women. Jonas et al.,2012 review adults, primary care 23, neist üks oli rasedate uuring. 10,745 Most trials tested brief multi-contact interventions (11 studies)or brief interventions(10 studies). Fewer tested very brief(2 studies), extended(1 study), or extended mul-ticontact interventions (5 studies). 23 included trials generally excluded persons with alcohol dependence. The best evidence was for brief (10- to15-minute) multi-contact interventions. Among adults receiving behavioral interventions, consumption decreased by 3.6 drinks perweek from base-line (weighted mean difference,3.6drinks/wk [95% CI, 2.4 to 4.8 drinks/wk]; 10 trials; 4332 participants),12% fewer adults reported heavy drinking episodes (risk difference, 0.12 [CI, 0.07 to 0.16]; 7 trials; 2737 participants), and 11% more adults reported drinking less than the recommended limits (risk difference, 0.11 [CI, 0.08 to 0.13]; 9 trials; 5973 participants) over 12 months compared with control participants (moderate strength of evidence).

14 Author/Year Population of Studies Total of Patients List of Interventions included Main Results Nilsen et al., (2008) Emergency department, 7 studies included adults 18yrs and over. 14 The number of patients ranged from 85 to 1139 BriefIntervention sessions varied from few min to 1 hour. Most studies included 1session session. BI patients showed greater reductions in negative outcomes than control group subjects. However control group patients also tended to show improvements. Antti- Poika observed that more than twice as many BI patients vs control group subjects had improved at 6 months after intervention, with improvement classed as decrease in alcohol consumption by at least one third and decrease in GGT by at least 20%. Ashenden, R., Silagy, C., & Weller, D. A systematic review of the effectiveness of promoting lifestyle change in general practice. Family Practice 14[2], Ballesteros, J., Duffy, J. C., Querejeta, I., Arino, J., Gonzalez -Pinto, A. 2004a. Efficacy of brief interventions for hazardous drinkers in primary care: systematic review and metaanalyses. Alcoholism: Clinical & Experimental Research, vol. 28, no. 4, pp Ballesteros, J., Gonzalez -Pinto, A., Que rejeta, I., & Arino, J. 2004b. Brief interventions for hazardous drinkers delivered in primary care are equally effective i n men and women. Addiction.99(1): Bertholet, N., Daeppen, J. B., Wietlisbach, V., Fleming, M., & Burnand, B Reduction of alcohol consumption by brief alcohol intervention in primary care: system a tic review and meta -analysis. Archives of Internal Medicine, vol. 165, no. 9, pp Berks, J. & McCormick, R Screening for alcohol misuse in elderly primary care patie nts: a systematic literature review. International Psychogeriatrics, vol. 20, no. 6, pp Berner, M. M., Kriston, L., Bentele, M., & Harter, M. 2007b. The alcohol use disorders identification test for detecting at-risk drinking: A system atic review and meta-analysis. Journal of Studies on Alcohol and Drugs, vol. 68, no. 3, pp Bradley, K. A., Boyd-Wickizer, J., Powell, S. H., & Burman, M. L Alcohol screening

15 questionnaires in women: a critical review. JAMA, vol. 280, no. 2, pp D'Onofrio, G. & Degutis, L. C Preventive care in the emergency department: screening and brief intervention for alcohol problems in the emergency department: a systematic review. Academic Emergency Medicine.9(6): Fiellin, D. A., Reid, M. C., O'Connor, P. G Screening for alcohol problems in primary care: a sy stematic review. Archives of Internal Medicine, vol. 160, no. 13, pp Havard, A., Shakeshaft, A., & Sanson-Fisher, R review and metaanalyses of strategies targeting alcohol problems in emergency departments: interventions reduce alcohol -related injuries. Addiction.103(3):368-76; discussion Jonas DE, Garbutt JC, Brown JM, Amick HR, Brownley KA, Council CL, et al. Screening, Behavioral Counseling, and Referral in Primary Care to Reduce Alcohol Misuse. Comparative Effectiveness Review No. 64. Rockville, MD: Agency for Healthcare Research and Quality; July Accessed at on 16 April Jonas DE, Garbutt JC, Amick HR, Brown JM, Brownley KA, Council CL, et al. Behavioral counseling after screening for alcohol misuse in primary care: a systematic review and meta-analysis for the U.S. Preventive Services Task Force. Ann Intern Med. 2012;157: [PMID: ] Kaner, E. F., Beyer, F., Dickinson, H. O., Pienaar, E., Campbell, F., Schlesinger, C., Heather, N., Saunders, J., Burnand, B Effectiveness of brief alcohol interventions in primary care populations. Cochrane Database of Reviews no. 2. Kriston, L., Holzel, L., Weiser, A. K., Berner, M. M., & Harter, M. Meta-analysis: are 3 questions enough to detect unhealthy alcohol use? Ann Intern Med 149[12], Moyer, A., Finney, J. W., Swearingen, C. E., Vergun, P Brief interventions for alcohol problems: a meta -analytic review of controlled investigations in treatmentseeking and non -treatment -seeking populations.addiction, vol. 97, no. 3, pp Nilsen, P., Baird, J., Mello, M., Nirenberg, T., Woolard, R., Bendtsen, P., & Longabaugh, R. A systematic review of emergency care brief alcohol interventions for injury patients. Journal of Substance Abuse Treatment 35, O'Connell, H., Chin, A. V., Hamilton, F., Cunningham, C., Walsh, J. B., Coakley, D., Lawlor, B. A A systematic review of the utility of self-report alcohol screening instruments in the elderly. International Journal of Geriatric Psychiatry, vol. 19, no. 11, pp Poikolainen, K Effectiveness of brief interventions to reduce alcohol intake in primary health care populations: a meta -analysis. Preventive Medicine.28(5): Reinert, D. F. & Allen, J. P. The Alcohol Use Disorders Identification Test: An update of research findings. Alcoholism: Clinical & Experimental Research 31[2], Rodriguez -Martos, A., Santamarina, E Does the short form of the Alcohol Use Disorders Identification Test (AUDIT-C) work at a trauma emergency department? Substance Use & Misuse, vol. 42, no. 6, pp Smith PC, Schmidt SM, Allensworth -Davies D, et al. Primary care validation of a singlequestion alcohol screening test. J Gen Intern Med Jul; 24(7): PMID: Soderstrom, C. A., Smith, G. S., Kufera, J. A., Dischinger, P. C., Hebel, J. R., McDuff, D. R.,

16 Gorelick, D. A., Ho, S. M., Kerns, T. J., Read, K. M The accuracy of the CAGE, the Brief Michigan Alcoholism Screening Test, and the Alcohol Use Disorders Identification Test in screening trauma center patients for alcoholism. Journal of Trauma -Injury Infection & Critical Care, vol. 43, no. 6, pp Whitlock, E. P., Polen, M. R., Green, C. A., Orleans, T., Klein, J., U.S.Preventive Services Task Force Behavioral counseling interventions in primary care to reduce risky/harmful alcohol use by adults: a summary of the evidence for the U.S. Preventive Services Task Force. Annals of Internal Medicine, vol. 140, no. 7, pp

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc Kliiniline küsimus nr 22 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente on efektiivne sõeluda, ravida ja rehabiliteerida üldarstiabisüsteemis vs kõigis ambulatoorsetes eriarstiabiüksustes vs kõigis päevaraviüksustes

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 ja nr 14 K 13: Kas alkoholihimu vähendavaid ravimeid saavad patsiendid peavad vähendamiseks ravimit kasutama igapäevaselt vs kasutama riskiolukorras?

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Kliiniliste soovituste koostamine

Kliiniliste soovituste koostamine Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K15_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K15_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 15 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente tuleb alkoholi ja bensodiasepiinide segakasutuse suhtes hinnata vs mitte hinnata? Kriitilised

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts 2019 1 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ALVAL Alkoholisõltuvuse ravi teenus ESF KTE Programm Psühhosotsiaalsed sekkumised RÜ TAI TAT TAT

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K10_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K10_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõigil alkoholi kuritarvitavatel ja alkoholisõltuvusega patsientidel kasutada abstinentsi või alkoholi tarvitamise vähendamise saavutamiseks

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks Kai Saks TÜ Sisekliiniku geriaatriadotsent TÜK Sisekliiniku arst-õppejõud Edukalt vananev inimene: tuleb oma eluga iseseisvalt toime vähemalt 85.-90. eluaastani on eluga rahul võib elada 100-aastaseks

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris

Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris Aili Maar Kliiniline psühholoog SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik PERH Psühhiaatriakliinik,

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakord 31. oktoober 2017 Paide, Hindreku talu, kell: 13.00-16.00

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Warm up - minutes 0.0.0 0: Sorted on Best time Practice started at :: Best Tm s In Class Entrant Make Mia-Mariette PANKRATOV 0. TARK Racing Birel 0 Reigo HUNT.0 0. Viljandi KEK Kosmic Marko LEOTOOTS..

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Kroonilise sageduskontrolli ravim Kliiniline küsimus Kas kroonilise sageduskontrolli strateegia puhul tuleks kodade virvendusarütmia patsientidel esmavalikuna eelistada BBL vs KKB vs muid ravimeid? Olulised

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Dr Vahur Valvere - Konverentsi avaettekanne

Dr Vahur Valvere  - Konverentsi avaettekanne HARVA ESINEVAD ONKOLOOGILISED JA HEMATOLOOGILISED KASVAJAD TÄISKASVANUTEL JA LASTEL Vahur Valvere, MD, PhD SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik Eesti Vähiliit PROGRAMM Eesti Vähiliidu teaduskonverents

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigeka

TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigeka TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigekassa, Lastekodu 48, Tallinn Algus Lõpp kl 12.00 kl 16.00

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Kaksikdiagnoosi psühhoteraapiast praktikule

Kaksikdiagnoosi psühhoteraapiast praktikule Kaksikdiagnoosi psühhoteraapiast praktikule Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni (EKKA) kevadkonverents mai 2016 Tartus Aili Maar Kliiniline psühholoog, EuroPsy (clinical) PERH IV (naiste

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.4 Kas kõikidele dementsussündroomi kahtlusega patsientidele teha haiguse diferentsiaaldiagnostikaks strukturaalsed visualiseerimisuuringud (magnetresonantstomograafia

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.11 Kas Alzheimeri tõvega patsientide ravis on kindlad kriteeriumid spetsiifilise farmakoloogilise ravi lõpetamiseks vs. mitte? Tulemusnäitajad: patsiendi

Rohkem

Microsoft Word - C035736e.doc

Microsoft Word - C035736e.doc EESTI STANDARD Süsteemi- ja tarkvaratehnika Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Andmekvaliteedi mudel Software engineering Software product Quality Requirements and

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 2 Kliiniline küsimus nr 10 Kahe kliinilise küsimuse tõendusmaerjali analüüs koondatud, leitud samad allikad, mis käsitlevad mõlema kliinilise küsimuse

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Graafilised mudelid ja nende koostamise vahendid MS Visio MYSQL Workbench (DB Designer) ER/Studio Data Architect Sybase PowerDesigner GRAAFILINE MODELLEERIMINE Mudel ja modelleerimine 3 11/3/2015 Matemaatiline

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõikidel ravi saavatel Alzheimeri tõvega patsientidel teostada ravitulemuse hindamiseks kordusuuringud kindla aja järel v

Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõikidel ravi saavatel Alzheimeri tõvega patsientidel teostada ravitulemuse hindamiseks kordusuuringud kindla aja järel v Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõikidel ravi saavatel Alzheimeri tõvega patsientidel teostada ravitulemuse hindamiseks kordusuuringud kindla aja järel vs. mitte? - Igapäevategevustega toimetuleku hindamine

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_3574;2008_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_3574;2008_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO 3574:2010 KÜLMALT MÕÕTUVALTSITUD ÜLDTÖÖSTLUSLIKU KVALITEEDIGA JA TÕMBEKVALITEEDIGA SÜSINIKTERASLEHT Cold-reduced carbon steel sheet of commercial and drawing qualities EVS-ISO 3574:2010

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1 Põhikooli matemaatika võistlus Lõppvõistlus reedel 22.1.2016 OSA 1 Lahendamiseks aega 30 min Punkte 20 Selles osas kalkulaatorit ei kasutata. Lühikesed lahendused ja vajalikud joonised teha samale paberile.

Rohkem

TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 10 Kuupäev 2. mai 2018 Koht Dorpati konverent

TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 10 Kuupäev 2. mai 2018 Koht Dorpati konverent TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 10 Kuupäev 2. mai 2018 Koht Dorpati konverentsikeskuse Parrot saal, Tartu Algus Lõpp kl 14.15 kl

Rohkem

CML and Fertility Leaflet EE

CML and Fertility Leaflet EE VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?

Rohkem

PR_COD_3app

PR_COD_3app EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 LÕPLIK A6-0415/2005 19.12.2005 ***III RAPORT Lepituskomitees heakskiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ühistekst, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - RRand_MEMS.ppt

Microsoft PowerPoint - RRand_MEMS.ppt MEMS sensorid Rait Rand 1 Sissejuhatus MEMS MEMS : Micro-electromechanical systems 1974.a. rõhusensor masstoodangus 1988.a. mikromehhaanika ühendati elektroonikaga Süsteemina Sensorsüsteemid Aktuaatorsüsteemid

Rohkem

Microsoft Word - Tekst2.doc

Microsoft Word - Tekst2.doc EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES II EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-44-2

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0 Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.04.2015, Eesti, Holstre-Nõmme motokeskus. (58 o 18 56.36

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2012 MÄÄRDEAINED, TÖÖSTUSÕLID JA NENDEGA SEOTUD TOOTED (KLASS L) Klassifikatsioon Osa 13: tüüp G (juhikud) Lubricants,

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem