Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse
|
|
- Kristiina Roosileht
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul Kristjan Mahla Juhendaja: prof. Jaak Jaagus Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: /allkiri, kuupäev/ /allkiri, kuupäev/ Tartu 2015
2 Sisukord Sissejuhatus Jää mõõtmise metoodika Andmed Tulemused Temperatuuri muutused Merejää paksuse sesoonne varieeruvus Jää paksuse aastatevaheline varieeruvus Trendianalüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Summary
3 Sissejuhatus Läänemere regiooni kliimat mõjutavad mitmed tegurid, alustades piirkonna paiknemisest suurel geograafilisel laiuskraadil. See tagab ala suhteliselt madala temperatuuri, päiksekiirguse suure sesoonse kõikumise ning aastaaegade vaheldumise. Suurt mõju avaldab ka hoovuste liikumine ning erinevate õhumasside vaheldumine. Nende tegurite koosmõjul on võimalik täheldada muutusi talvel tekkivas merejääs (Sooäär ja Jaagus, 2007). Merejää dünaamika ning intensiivsus mängivad tähtsat rolli Eesti ja lähisümbruskonna ilmastikule talvisel perioodil, mõjutades nii kohalikku elusloodust, majandust kui ka inimtegevust (Jevrejeva et al., 2003). Merejää on üheks põhiteguriks reguleerimaks temperatuurikõikumisi talvisel ajal mandri ja ranniku vahel, mis mõjutab erinevate piirkondade toimetulekut ning iseärasusi vastavalt mere lähedusele ning merejää olemasolule ja paksusele (Omstedt et al., 2001). Pehmema talve puhul on merejää tekkimine vähene. Sellest tingitult soojendab meri enda kohal olevat õhku ning hoiab rannikualade talvist temperatuuri kõrgemana võrreldes mandri siseosaga. Vastupidiselt, külma talve puhul on jää tekkimine suhteliselt varane, mille tulemusel ei ole merel võimalik õhku soojendada ning temperatuurivahe ranniku ja mandriga väheneb tunduvalt. Paksu jääkihi tekkimisega kestab selle sulamine sedavõrd kauem, et kevade tulek rannikuvööndis hilineb võrreldes ülejäänud piirkonnaga (Sooäär ja Jaagus, 2007). Merejää hoiab merevee alumisi kihte liigse külmumise eest, mis oleks paljudele liikidele surmavaks ökosüsteemi muutuseks. Nii võimaldab merejää erinevatel vetikatel üle elada talvise perioodi ning suve saabudes, jää sulades, jätkata oma elutegevusega. Häirivaks faktoriks on tugeva lainetuse mõjul rannaalade kulumine ehk abrasioon. Merejää aga kaitseb randa tugevate tormide vastu (Weather Underground, 2015). Enamus torme tekib just külmema poolaasta jooksul oktoobrist märtsini. Selle tõttu on merejää olemasolu tähtis osa rannikualade kaitseks tormide laastavale tegevusele (Orviku et al., 2003). Illustreerivaks juhtumiks võib välja tuua aasta tormi, mis laastas Eesti läänekaldaid. Hävitustöö suuruse üheks põhjuseks oli kaitsva merejää puudumine (Tõnisson et al., 2008). Merejää enda mõju abrasioonile on väike. Selle kuhjumine randa tekib tugevate tormidega, kuid siis on jääst tekkiv vall ranna kaitseks uute tormide eest (Lepy, 2012). Merejää pidev ja massiline sattumine rannaäärest rannikule võib endaga kaasa tuua kohaliku ranniku iseloomu 3
4 muutusi. Kõrge meretase, pikaajaline ühest suunast puhuv tuul ning paksu merejää koosmõju võivad pärast jää sulamist katta ranniku ebahariliku kivide kihiga (Orviku et al., 2011). Inimeste tegevusele, kes elavad piirkonnas, kus hooajaline merejää tekkimine on tavapärane, on merejää mõju kas positiivne või negatiivne. Mõju oleneb sellest, milline on vastava piirkonna või rahvuse ajalooline, kultuuriline ja tööstuslik areng. Soomlased harrastavad palju erinevaid hobisid ja vabaaja tegevusi, mis hõlmavad endast merejääd ning suhtuvad merejäässe positiivsemalt kui lätlased, kelle jaoks on merejää pigem ohtlik ning takistav tegur merel kaubandusega tegelemiseks (Lepy, 2012). Eestis avaldab merejää peamist mõju inimtegevusele aina suureneva merekaubanduse kaudu ja sellest tuleneva aastaringse vajadusega mereteed vabana hoida. Ainus viis selle tagamiseks on kallite jäälõhkujate kasutamine (Sooäär ja Jaagus, 2007). Samaaegselt mängivad jääteed Eestis, eriti saartel, olulist rolli võimaldades suuremahulist inimeste ja kaupade liiklust saarte ja mandri vahel, mis säästab aega ning parandab majanduslikke võimalusi (Mardiste, 1999). Teadmised merejää olude kohta paljude aastakümnete jooksul ja võimalikud merejää muutused tulevikus seoses kliima muutumisega aitavad oluliselt parandada laevaliikluse korraldamist ja jäälõhkujate töö planeerimist, et hoida merekaubandus optimaalsel kujul käigus talveperioodil. Merejää olud mõjutavad ka sadamate võimalusi laevu vastu võtta ning liiklust organiseerida (Lepy, 2012). Eelnevalt on põhjalikult uuritud atmosfääri tsirkulatsiooni mõju merejää tingimustele ning nende seotust anomaaliate tekkele (Omstedt ja Chen, 2001; Vinje, 2001; Koslovski ja Glaser, 1999). Samuti on uuritud merejää mõju lumikatte kestvusele (Tooming ja Keevallik, 2001). Merejää esmast tekkimist ning lõplikku sulamist ning nende seoseid atmosfääri tsirkulatsiooniga Eestis on lähemalt uurinud J. Jaagus. Ta toob esile tugeva põhjusliku seose, kuidas muutus Põhja-Euroopa atmosfääri tsirkulatsioonis, on tõstnud talve keskmist temperatuuri (jaanuar märts) ning kiirendanud merejää täielikku sulamist (Jaagus, 2006). R. Vahter on andnud ülevaate Tallinna ja Muuga lahe jääoludest ning neid mõjutavatest teguritest vastavalt erinevate talvede omadustele, eelkõige negatiivsete temperatuuride summale (Vahter, 1994). Palju on sellesse valdkonda panustanud S. Jevrejeva, kes uuris Eesti merejää kestvuse ning temperatuuri vahelisi seoseid vahemikus Sellest selgus, et üldine kestvus on vähenenud 5 10 päeva (Jevrejeva, 2000). Käesoleva töö peamisteks eesmärkideks on analüüsida merejää paksuse ajalis-ruumilist muutlikkust Eestis ning kindlaks teha pikaajalisi trende merejää paksuses Eesti rannikumerel. Võib eeldada, et talvede soojenedes on jää paksus vähenenud. 4
5 1. Materjal ja metoodika 1.1 Jää mõõtmise metoodika Regulaarseid jäämõõtmisi on Eesti hüdrometeoroloogiasüsteemi rannikujaamades teostatud alates II maailmasõja järgsetest aastatest. Jää paksuse mõõtmisi on läbi viidud talve algul ja lõpus kuus korda kuus, kuna sel perioodil muutub jää paksus kiiresti. Talve keskpaiku, kui on tekkinud tugev kiht jääd, viiakse mõõtmisi läbi kolm korda kuus. Tavaliselt mõõdetakse jääd dekaadi või viispäevaku viimasel päeval. Kohapeal moodustunud kinnisjää piires valib vaatluste läbiviija või jaama ülem piirkonna, kus hakatakse mõõtmisi teostama. Koha valimisel peab arvestama, et kaldale ei tekiks kinnisjää ladestumist ega rüsijääd. Soovitatavalt oleks mere sügavus mõõtekohas mitte madalam kui 5m ning puuduksid tugevad voolud ning siseveekogude mõjud, mis segaksid jää tekkimist. Iga mõõtmisega tehakse jäässe kaks auku, mis peale tulemuste saamist taaskord jääga kaetakse ning märgistatakse, et vältida samade kohtade kasutamist, mis võivad tulemusi moonutada (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). Aukude ettevalmistamiseks jää paksuse mõõtmisel kasutatakse jäätuuri ehk erilist kangi, mille metallotsaga raiutakse merejää lahti, ja raudvõrku ehk jääkahva, mille eesmärgiks on lahtiste jäätükkide eemaldamine veepinnalt, võrgu tavaline läbimõõt on cm. Lisaks kasutatakse löökpuuri, mis võetakse kasutusele, kui tahetakse ette valmistada suuremamõõdulist jääauku või juhul kui jäätuuri kasutamine osutub liiga raskeks. Tegemist on terastoruga, mille pikkus on 1m või natuke rohkem, alumine toru ots on varustatud kümne ellipsi kujulise hambaga, mis hõlbustavad jäässe puurimist. Toru raiutakse jäässe haamri abil, mille järel toru pööratakse manuaalselt käepidemega ning tõstetakse ta august välja, et eemaldada toru sisse kogunud jää. Seda protseduuri jätkatakse, kuni on jõutud läbida terve jääkiht (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). Mõõtmisi teostatakse põikliistuga mõõtelati või sätitava mõõtelati abil. Põikliistuga mõõtelatiks on 200 cm pikkune puulatt, mille alumise otsa külge on kinnitatud põikliist ning mõlemad lati otsad on pealistatud 1 mm paksuse vintsrauaga. Hõlpsamaks kasutamiseks on lati ülemisse otsa puuritud ava, millesse asetsetakse nöörist silmus. Esiküljel on sen- 5
6 timeetrilised jaotused kogu lati pikkuses, kus nullpunk asub põiklatiga ühel joonel. Jaotised on numbriliselt tähistatud iga 10 cm tagant, nullist ülespoole 180 ja allapoole 20. Sätitava lati pikkuseks on 115 cm. Lati alumisel otsal pöörleb poldil raudliist, mis on omakorda ühenduses tõmbevardaga. Tõmbevarras asetseb piki mõõtelatti, läbides talle kinnitatud klambreid. Jääauku laskmisel peab pöörlev raudliist asetuma piki latti ning jääkihi lõpuni jõudes liigub ta risti mõõtelatiga. Sentimeetriskaala on paigutatud nii, et nullpunkt asetseb raudliistu ülemisel serval, kui too asetseb latiga risti (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). Ennem jääpaksuse määramist teostatakse esmajoones lumikatte kõrguse mõõtmine. Pärast selle lõpetamist puhastatakse raudlabidaga 1 m suurune ala lumest ning raiutakse tuuraga ümmargune auk. Auk raiutakse koonusekujuline, samaaegselt tema külgi silendades. Kui tegemist on paksema kui 50 cm jääkihiga, suurendatakse augu suurust. Pärast viimase jääkihi murdmist ja veepinnani jõudmist eemaldatakse kõik lahtised jäätükid võrguga. Augu valmides võtab vaatleja põikliistuga mõõtelati ning hoides seda püstloodis lastakse see vette ning alustatakse aeglaselt ülestõstmist, kuni on tunda, et põikliist on puudutamas jää alumist pinda. Õige asendi saavutades lastakse lati varrel asetsev liist alla libiseda augu ääreni ning loetakse latilt tulemust kuni 1 cm täpsusega. Seda teostatakse vähemalt neli korda, augu keskkohast neljas suunas. Esimese augu juures mõõtmiste lõpetamisel kaetakse ja märgistatakse see ära ning liigutakse 30 m eemale uue mõõtmise teostamiseks. Juhul kui kahe koha mõõtetulemused erinevad teineteisest suurel määral, võib eeldada, et ühe ala valik oli ebaõnnestunud ning tehakse ka kolmas mõõtmine (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). 1.2 Andmed Andmed pärinevad Eesti Riikliku Ilmateenistuse andmefondist. Kasutatud on rannikul paiknevate meteoroloogiajaamade mõõtmistulemusi perioodil Kasutatud on vaid nelja jaama andmeid: Pärnu, Narva-Jõesuu, Rohuküla ja Heltermaa (joonis 1). Mõõtmised algasid igas piirkonnas novembris ja lõppesid aprillis. Iga kuu on jaotatud kolmeks osaks ehk mõõtmiste keskmine on võetud iga kümne päeva (dekaadi) põhjal. Kasutatud andmete vahemik on jaotatud kaheks, et oleks võimalik võrrelda omavahel varasemaid ja hilisemaid mõõtmistulemusi. 6
7 Andmetes on väga palju mõõtmisi, mis on märgitud nulliga. See on tingitud asjaolust, et teatud perioodidel on talved olnud pehmed ning merejääd ei ole piisavalt moodustunud, et seda oleks võimalik mõõta. Mõõtmisi viidi läbi m kaugusel rannast, olenevalt piirkonnast ning võimalikest jääoludest. Jää paksust on võimalik mõõta, kui see on juba umbes 10 cm paks. Väiksemaid merejää paksuse väärtusi pole olnud võimalik registreerida. Teises uurimuse perioodis on kasutatud ajavahemikku kuni 1990, kuna järgnevate aastate jooksul ei ole kõigis jaamades mõõtmisi regulaarselt teostatud. Ainult Pärnus on jätkusuutlikult mõõtmised toimunud kuni tänapäevani. Viimaste aastate mõõtmised on teostatud laevade pealt. Iga aasta kohta on leitud maksimaalne ja keskmine jää paksus. Joonis.1 Mõõtmiskohtade paiknemine. Merejää paksuse sesoonse varieeruvuse esile toomisel on kasutatud kõigi nelja piirkonna andmeid vahemikus Viimaste andmete aastaks on valitud 1990, et kõikides jaamades oleks võimalikult palju mõõtmistulemusi esindatud. Kasutatud on iga kuu dekaadide aritmeetilist keskmist, mis iseloomustab mõõdetud jääpaksuste tulemusi. Teisena on välja toodud iga kuu dekaadide mediaani väärtused, mis iseloomustavad kõikide tulemuste keskmist, mis hõlmab endas ka aastaid, kui olude sunnil ei olnud võimalik jäämõõtmisi läbi 7
8 viia või merejääd ei tekkinudki. Eraldi on tabelitena välja toodud mõlema perioodi dekaadide standardhälbed. Trendianalüüsid on läbi viidud kasutades Mann-Kendalli testi. See on mitteparameetriline meetod, mis ei nõua andmete normaaljaotust. Kui testi statistiku Z absoluutväärtus on vähemalt 1,96, siis loeti trend statistiliselt oluliseks p<0,05 tasemel. Trendi tõusukordaja Q ehk keskmine muutus ühe aasta kohta arvutati Sen i meetodil. Antud töös kasutati muutuse kirjeldamiseks muutu, mis saadi korrutades tõusukordaja aegrea aastate arvuga. Erinevate jaamade kohta läbiviidud trendianalüüsid kasutasid erineva pikkusega jää paksuse aegridu: Pärnus kuni aastani 2013, Narva-Jõesuus ja Heltermaal kuni 1996 ja Rohukülas kuni aastani Temperatuuri andmed pärinevad ilmateenistuse meteoroloogiajaamade andmebaasist ning on kasutatud kolme jaama andmeid: Pärnu, Narva ja Virtsu. Kuna Virtsu asetseb Heltermaa ja Rohuküla mõõtmiskohtade ligiduses ning nende ruumiline kaugus ei ole väga suur teineteisest, kasutati Virtsu temperatuuri andmeid mõlema jaama iseloomustamiseks. Kasutati külma poolaasta temperatuuri, mis on leitud kuue kuu (novembrist aprillini) keskmisena. 8
9 Tulemused 2.1 Temperatuuri muutused Õhutemperatuur talvel loob eeldused merejää tekkeks. Seetõttu on alguses uuritud pikaajalisi muutusi külma poolaasta temperatuurides. Keskmine õhutemperatuur perioodil on püsinud negatiivsena mõõtmiste vahemikus (joonis 2). On esinenud ka üksikuid soojemaid aastaid, 1949, 1961 ja Need kajastuvad koheselt ka kõigi piirkondade jääkihi paksuste mõõtmistulemustes, kus toimub järsk langus. Kuid alates aastast on toimunud muutus ning keskmine temperatuur on tõusnud püsivamalt üle nullpiiri, mis on tugevalt takistanud jääkatte tekkimist, arenemist ning kestma jäämist. Enam ei esine ka suuremaid miinuste perioode, mida võis näha varasematel aastatel Peamisteks põhjusteks nende muutuste tekkimiseks võib pidada globaalset soojenemist (Johannessen ja Bergström, 2004) ja inimtegevuse kasvavat mõju ilmastiku oludele ning sellega kaasnevate ilmastiku muutuste tekkimist (Boucher et al., 2004) Virtsu keskmine temperatuur N-A Pärnu keskmine temperatuur N-A Narva keskmine temperatuur N-A Joonis 2. Külma poolaasta (novembrist aprillini) keskmise õhutemperatuuri aegread. 9
10 2.2 Merejää paksuse sesoonne varieeruvus Jää paksuse dünaamikast täpsema ülevaate saamiseks on esitatud kaks graafikut. Ühes on näha jäämõõtmiste tulemuste aritmeetilisi keskmisi neljas jaamas, aastatel (joonis 3) ning teises vahemikus (joonis 4). Mõlemal joonisel on iga kuu jaotatud kolmeks dekaadiks N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 3. Merejää paksuse keskmine sesoonne dünaamika novembrist aprillini. N - november, D - detsember. J jaanuar, V - veebruar, M - märts, A - aprill. 1 - esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 - kolmas dekaad N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 4. Merejää paksuse keskmine sesoonne dünaamika novembrist aprillini. N - november, D - detsember. J jaanuar, V - veebruar, M - märts, A - aprill. 1 - esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 - kolmas dekaad. 10
11 Kahe graafiku võrdlemisel on selgelt näha muutusi, mis on ajaga esile kerkinud. Jää tekkimise keskmine algus on nihkunud novembrist kaugemale kuu lõppu ning Heltermaal veelgi enam detsembri keskele. Erandiks on siin Narva-Jõesuu, kus jää tekkimise protsess on püsinud enam-vähem samaväärsena detsembri keskpaigus. Kõikides piirkondades on toimunud muutus keskmise jääpaksuse suhtes, eriti drastiliselt on vähenenud jääpaksuse näitajad kahe perioodi vahel Narva-Jõesuus, kus uuemad jää paksused on vähenenud poole võrra: 40 cm pealt 20 cm peale. Heltermaa keskmine jääpaksus on kahanenud 10 cm ning Pärnu ja Rohuküla 5 cm võrra. Maksimaalne jääkihi paksus jääb mõlemal juhul märtsikuusse, kuid erinevuseks on siin see, et teisel perioodil on maksimum märtsi esimesel dekaadil, varasemate andmete põhjal aga teisel dekaadil, välja arvatud Pärnu, kus on ka teisel perioodil püsinud maksimaalne jääkiht märtsikuu teisel dekaadil. Sellest tingitult on jää sulamise algus nihkunud varasemaks. Suur muutus on toimunud ka jääkihi täielikus sulamises, mis on liikunud aprilli lõpust aprilli algusesse. Kõigi nende muutuste tõttu on talve tulek hilisemaks lükkunud ning kevade saabumine varasem. Terve aegrea jooksul on esinenud aastaid, kus ei ole üldse moodustunud jääkihti, erandiks on siinkohal Pärnu, kus vaatamata soojematele aastatele on alati talvel moodustunud jääkate. Rohuküla on olnud täielikult jäävaba ühel aastal, Heltermaa ning Narva-Jõesuu on kõige arvukamate jäävabade aastatega, kummalgi neli korda. Heltermaal aastatel 1953, 1975, 1989, 1990 ja Narva-Jõesuul 1961, 1974, 1989 ja Tihedamini on olukordi, kus jää küll moodustub, kuid seda väga õhukesel määral ning lühiajaliselt. Nende olukordade poolest on kõige tihedamini esile kerkinud Narva-Jõesuu. Mediaani kasutades on välja toodud nelja piirkonna mõõtmistulemused samadel perioodidel (joonis 5) ja (joonis 6). Mediaani kasutades on joonistesse paremini kaasa haaratud need tulemused, kus ei olnud tekkinud piisavalt merejääd, et neid mõõtmistulemustesse kirja oleks saanud panna. 11
12 N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 5. Merejää paksuse sesoonse dünaamika mediaanid novembrist aprillini. N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 6. Merejää paksuse sesoonse dünaamika mediaanid novembrist aprillini. N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. 12
13 Mediaani graafikute võrdlemisel tulevad kahe perioodi vahelised erinevused väga selgelt välja. Tugevalt on muutunud jää tekkimise alguse ajad, kus Rohukülas on see lükkunud detsembri algusest detsembri lõppu. Heltermaal on varasemalt jääkihi tekkimine alguse saanud detsembri keskel, kuid tänapäeval on see liikunud terve kuu võrra kaugemale jaanuari keskele. Kõige hilisemaks jäätekke kohaks on Narva-Jõesuu, kus see algab alles veebruari alguses. Samuti on mõõtmiskohtades kiiremini saabunud aeg, kui kogu jää on ära sulanud. Selle tulemusel on muutunud lühemaks aeg, kus jää merd katab., vähendades kaitsetoimet talviste tormide eest ning tuues kaasa kohaliku ilmastiku muutusi. Ainsaks erandiks on mediaani kasutades Pärnu, kus jää tekkimise algus ja lõplik sulamine on püsinud samal tasemel. Kõigis mõõtmiskohtades on vähenenud keskmise jääpaksuse väärtused. Heltermaal, Pärnus ja Rohukülas on jääpaksus vähenenud 5 cm võrra, Narva-Jõesuul on vähenemine kõige suurem, ligikaudu 15 cm. Muutus on toimunud ka maksimaalse jääpaksuse saavutamise ajas. See on kõigis mõõtmiskohtades liikunud ühe dekaadi võrra varasemaks. 13
14 2.3 Jää paksuse aastatevaheline varieeruvus Esimesel perioodil (tabel 1) on näha, kuidas Rohuküla, Heltermaa ja Narva-Jõesuu novembri esimesed kaks dekaadi on möödunud väga sarnaselt terves aegreas, Pärnus on tekkinud väike standardhälve, mis viitab mõnele üksikule aastale, kus jää formeerumine on toimunud varem. Iseäralik on talve lõpp aprilli viimasel dekaadil, kus standardhälve on arvestatav, see viitab taaskord mõnele aastale, kus lõplik jääsulamine on olnud hilisem kui tavaliselt. Talve keskel on standardhälve erinevused üpriski suured, seda on esile toonud aastad, kus täielikult puudus või esines minimaalsel määral merejääd. Kuid nagu eelnevate graafikute põhjal võis näha, oli sellel perioodil keskmine jääpaksus suurem, mille tõttu on standardhälve suur N1 N2 N3 D1 D2 D3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu J1 J2 J3 V1 V2 V3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Tabel 1. Jääpaksuse standardhälve N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Teise perioodi tabelit (tabel 2) vaadates on näha, et sarnaselt esimesele (tabel 1) on talve algus möödunud väga ühtlaselt kõigis piirkondades. Kahe tabeli vahel on silmapaistvalt kaks erinevust. Esiteks on hilisemal ajaperioodil talve lõpp palju ühtlasem kui varasemate aastate oma, mis viitab kiiremale jääkatte kadumisele. Erandiks on siin Pärnu, mis eelnevate graafikute põhjal on ajaperioodidel läbinud kõige väiksemad muutused. Märkimisväärne on siin terve tabeli vältel kehtivad madalamad standardhälve väärtused. See näitab, et maksimaalse 14
15 jääpaksuse näidud on võrreldes varasemaga palju väiksemad ning tihedamalt on esindatud puuduva või väga õhukese jääkattega aastad N1 N2 N3 D1 D2 D3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu J1 J2 J3 V1 V2 V3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Tabel 2. Jääpaksuse standardhälve N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. 2.4 Trendianalüüs Trendide väljaselgitamiseks on kasutusse võetud Mann-Kendalli test. Kuna jaamade mõõtmistulemuste hulk on olnud erinev, ei olnud võimalik analüüsi läbi viia kõigile võrdsel ajalisel skaalal. Rohuküla analüüs (tabel 3) on tehtud vahemikus ning vajalikud mõõtmistulemused olid olemas detsembri kolmandast kuni veebruari teise dekaadini. Statistiliselt olulist muutust sellel perioodil ei esinenud, kuid selgelt on välja loetav jääkihi vähenemise tendents kõigis dekaadides. Kõige rohkem on jää paksuse vähenemist toimunud veebruari alguses ning märtsi alguses. Maksimaalne jääpaksus on ajavahemikus vähenenud üle 10 cm. 15
16 Rohuküla D3 J1 J2 J3 V1 V2 Z Q Muut V3 M1 M2 M3 A1 Max Z Q Muut Tabel 3. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Rohuküla keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik, Q muutus ühes aastas, Muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Heltermaa mõõtmistulemusi on olnud rohkem võrreldes Rohukülaga, seetõttu on analüüs tehtud perioodiks (tabel 4) jaanuari teisest dekaadist kuni märtsi kolmanda dekaadini. Analüüsist selgus kõigis mõõtmisdekaadides oluline statistiline trend jää paksuse vähenemisele. Statistiliste trendide olulisuse rohkus viitab tugevatele muutustele Heltermaa jääoludes. Kõige suuremad muutused on toimunud veebruari esimese ja teise dekaadi jooksul ning terve märtsi ulatuses. Maksimaalne jääpaksus on kahanenud üle 20 cm. Heltermaa J2 J3 V1 V2 V3 Z Q Muut M1 M2 M3 Max Z Q Muut Tabel 4. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Heltermaa keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik,, Q muutus ühes aastas, Muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Statistiliselt olulised trendid p<0,05 tasemel on jämedas kirjas. Narva-Jõesuu kohta on analüüs tehtud samuti vahemikus Siin piirkonnas on kõige vähem vajalikke mõõtmistulemusi, sest meri jäätub hilja. Seetõttu on trendianalüüsi tehtud ainult veebruari esimesest dekaadist kuni märtsi teise dekaadini (tabel 5). Narva- 16
17 Jõesuul ilmnes samuti olulisi trende, kõige tugevamalt märtsi keskel. Selle tulemusel on antud piirkonnas jää lõpliku sulamise aeg saabunud veelgi varem. Külma poolaasta soojenemine on kaasa toonud tugeva jääkihi vähenemise ning maksimaalse jääpaksuse vähenemise üle 27 cm. Narva-Jõesuu V1 V2 V3 M1 M2 Max Z Q Muut Tabel 5. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Narva-Jõesuu keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik,, Q muutus ühes aastas,muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Statistiliselt olulised trendid p<0,05 tasemel on jämedas kirjas. Kõige pikema perioodi kohta sai trendianalüüsi teostada Pärnu andmetel, kuna seal on püsivalt mõõtmistulemusi tehtud kuni tänapäevani. Analüüs (tabel 6) on tehtud vahemikus detsembri kolmandas dekaadist kuni märtsi kolmanda dekaadini. Analüüs ühtegi olulist statistilist trendi välja ei toonud, kuid jällegi on selgelt näha jääpaksuse vähenemise tendents. Kõige intensiivsemad muutused on toimunud jaanuari keskel ning märtsi alguses. Maksimaalne jääpaksus on vähenenud üle 9 cm. Võrreldes teiste piirkondadega on Pärnus toimunud kõige väiksemahulisemad muutused. Pärnu D3 J1 J2 J3 V1 V2 Z Q Muut V3 M1 M2 M3 Max Max Z Q Muut Tabel 5. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Narva-Jõesuu keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik,, Q muutus ühes aastas, Muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. 17
18 3. Kokkuvõte Merejää mängib olulist rolli nii Eesti ja lähiümbruskonna ilmastikule, majandusele kui ka inimtegevusele. Sellepärast on oluline jälgida, milliseid muutusi on kaasa toonud globaalse soojenemisega kaasnenud temperatuuri tõus merejää tekkimisele ja dünaamikale. Selle töö peamiseks eesmärgiks oli uurida merejää sesoonset ja aastatevahelist muutlikkust ning pikaajalisi trende Eesti rannikujaamade andmetel. Alates aastast on külma poolaasta keskmine temperatuur tõusnud püsivalt üle null piiri, mis tugevalt takistab jääkatte tekkimist. Merejää sesoonsete erinevuste väljaselgitamiseks kasutati merejää keskmisi väärtusi ning mediaani dekaadide kaupa kahel erineval perioodil: ja Mõlemad graafikud viitasid merejää hilisemale tekkimisele teisel perioodil. Aritmeetilisi keskmisi kasutades on esimesed merejää paksuse mõõtmised nihkunud dekaadi võrra kaugemale kõigis jaamades välja arvatud Narva-Jõesuul, kus see on püsinud stabiilsena. Mediaani vaadates on aga need nihkumised olnud veelgi suuremad. Kõige ekstreemsemal juhtumil on Heltermaal jäätekke algus lükkunud edasi kahe dekaadi võrra jaanuari keskelt veebruari algusesse. Erinevuseks võib siin välja tuua Pärnu piirkonna stabiilsuse. Selle erinevuse põhjuseks on mediaani sisse arvestatud null-mõõtmistulemused, mis on aritmeetiliste keskmiste arvutamisega võrreldes suurema olulisusega. Muutunud on ka jää täieliku sulamise aeg, mis on liikunud Narva-Jõesuul kahe dekaadi ning Heltermaal ning Rohukülas ühe dekaadi võrra varasemaks. Mann-Kendalli testi kasutades oli võimalik välja selgitada järjepidev tendents jääkihi vähenemisele kõikides mõõtmisjaamades. Kõige tugevamalt on see toimunud Narva-Jõesuul ning Heltermaal, kus esinesid statistiliselt olulised trendid. Kõige vähem on see mõjutanud Pärnu piirkonda, kus endiselt on tekkimas igaaastane jääkiht, kuid teistes piirkondades võib see juba lähitulevikus olla aina harvem. Lõpetuseks sooviksin tänada töö juhendajat prof. Jaak Jaagust minu abistamisel lõputöö tegemisel. 18
19 Kasutatud kirjandus Boucher, O., Myhre, G., Myhre, A., Direct human influence of irrigation on atmospheric water vapour and climate. Climate Dynamics, 6-7: Hüdrometeoroloogilise teenistuse peavalitsus, Jää vaatlused mere vaatluspostidel. Leningrad: Hüdrometeoroloogiline Kirjastus. Jaagus, J., Trends in sea ice condition in the Baltic Sea near the Estonian coast during the period 1949/ /2004 and their relationships to large-scale atmospheric circulation. Boreal Enviroment Research, 11: Jevrejeva, S., Long-term variability of sea ice and air temperature conditions along the Estonian coast. Geophysica, 36: Jevrejeva, S., Moore, C., J., Grinsted, A., Influence of the Arctic Oscillation and El Niño-Southern Oscillation (ENSO) on ice conditions in the Baltic Sea: The wavelet approach. Journal of Geophyical Research, 108. Johannessen, M. O., Bengtsson, L., Arctic climate change: observed and modelled temperature and sea-ice variability. Tellus A, 56: Koslovski, G., Glaser, R., Variations in reconstructed ice winter severity In the western Baltic from , and theid implications for the North Atlantic oscillation. Climate Change, 41: Lepy, E., Baltic Sea ice and environmental and societal implications from the comparative analysis of the Bay of Bothnia and the Gulf of Riga. Fennia International Journal of Geography, 190: Mardiste, H., Ice conditions in the Väinameri and their influence on the traffic between West-Estonian islands and the mainland. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 84: Omstedt, A., Chen, D., Influence of atmospheric circulation on the maximum ice extent in the Baltic Sea. Journal of Geophysicaö Research, 106:
20 Orviku, K., Jaagus, J., Kont, A., Ratas, U., Rivis, R., 2003, Increasing activity of coastal processes associated with climate change in Estonia. Journal of Costal Research, 19: Orviku, K., Jaagus, J., Tõnisson, H., Sea ice shaping the shores. Journal of Costal Research, 64: Sooäär, J., Jaagus, J., Long-term changes in the sea ice regime in the Baltic sea near the Estonian coast. Proc. Estonian Acad. Sci., 13: Tooming, H., Keevallik, S., Relationships among the ice extent on the Baltic Sea, the snow cover in surrounding areas, and the temperature, In Proc. Third Study Conference on BALTEX International BALTEX Secretariat, 20: Tõnisson, H., Orviku, K., Jaagus, J., Suusaar, Ü., Kont, A., Rivis, R., Coastal damages on Saaremaa Island, Estonia, caused by the extreme storm and flooding on January 9. Journal of Costal Research, 24: Vahter, R., Tallinna ja Muuga lahe jääolud. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 26: Vinje, T., Anomalies and Trends of Sea-Ice Extent and Atmospheric Circulation in the Nordic Seas during the Period J. Climate, 14: Weather Underground, Arctic Sea Ice Decline, ( ) 20
21 The variability of sea ice thickness on Estonian coast Kristjan Mahla Summary The dynamics and regimes of sea ice play an important role in Estonia s climate, wildlife, economy and human activites. The main goals of this paper are to analyse the time-spacial variability and find long-term trends in the thickness of Estonia s costal sea ice. Sea ice thickness data was gathered from Eesti Riiklik Ilmateenistus databases from 1948 to The data has been taken from four observation stations: Pärnu, Narva-Jõesuu, Heltermaa and Rohuküla. Observations started in November and ended in April. Every month is divided into three decades. The timeframe has been divided into two periods, and , to compare the before and after results. Observation data was used to calculate the arithmetical mean of sea ice thickness by decade, to see how the formation and melting of sea ice has changed during the two periods. Secondly the median of each month s decades was used. This incorporated the observations that were marked as zero. Standard deviation is brought out separately in tables for more detailed analysis. Trend analysis was done by Mann-Kendell test. The temperature data was taken from The National Meteorology Institute weatherstation databases in Pärnu, Narva and Virtsu. Since 1989 the mean temperature in winter has continually risen over the freezing point, which has severely hindered the forming of sea ice. The arhitmetical mean graphs clearly show that sea ice has started to form a decade later then previously with the exeption of Narva-Jõesuu which has stayed stable. Median graphs show an even greater change with the highest values in Heltermaa where the formation of ice has moved 2 decades. Here the exeption is Pärnu, were everyting has remained stable. This is due to the additional factor of the zero value observations. There has also been a change in the total melting point of sea ice. The ice in Narva-Jõesuu has completely melted two decades sooner then before and in Heltermaa and Rohuküla a decade earlier. Mann-Kendals test analysis showed a clear tendency of ice thickness shrinking in all observation points. The most severe cases were found in Narva-Jõesuu and Heltermaa, were statisti- 21
22 cally important trends were noted. Least effected was Pärnu, were every year ice is still formig, but for the other locations it may soon be a rare occasion. 22
23 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Kristjan Mahla (autori nimi) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on Jaak Jaagus, (juhendaja nimi) 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tartus,
Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemÕhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal
Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Õhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal ajavahemikul 1951-2006 Magistritöö Taimi Paljak
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemRenovation of Historic Wooden Apartment Buildings
Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus
RohkemM (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa
190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:
RohkemMicrosoft Word - OceanLim_Notes05a.doc
5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
RohkemVL1_praks2_2009s
Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemHD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal
Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaalselt konfigureerida, ning mis on äärmiselt kulumiskindlad. 1 2 3
Rohkemins_selftec_est_1104_CC.cdr
E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid
Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemKehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus
Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemULTRA GRIP ICE ARCTIC Kirjeldus UltraGrip Ice Arctic toimib suurepäraselt äärmuslikes jää- ja lumeoludes. Leidke oma lähim UltraGrip Ice Arcticu edasi
ULTRA GRIP ICE ARCTIC Kirjeldus UltraGrip Ice Arctic toimib suurepäraselt äärmuslikes jää- ja lumeoludes. Leidke oma lähim UltraGrip Ice Arcticu edasimüüja siit. Esmaklassiline juhitavus ja haarduvus jääl
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMicrosoft Word - Toetuste veebikaardi juhend
Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika
RohkemMicrosoft Word - Praks1.doc
Segamudelid 1. praktikum Mida vähem andmeid, seda parem? (Üldistatud vähimruutude meetod ja heteroskedastilised andmed) Segamudelite praktikumides kasutame R-tarkvara. Kahel aastal on teostatud ühe füüsikalise
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemJää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1
Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMicrosoft Word - Bakalaureusetöö_Velt_print.docx
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Keskkonnatehnoloogia õppekava Annika Velt NCEP-CFSR JÄRELANALÜÜSIMUDELI KIIRGUSPARAMEETRITE VALIDEERIMINE TÕRAVERE MÕÕTMISANDMETEGA
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
Rohkem