Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr"

Väljavõte

1 Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr a. Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr a. Kinnitatud TMRG õppenõukogus a. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUM PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA TALLINN

2 SISUKORD TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI OSA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED Üldsätted Põhihariduse alusväärtused Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis Õppe- ja kasvatuseesmärgid ÕPPEAINED PÕHIKOOLIS Kohustuslikud õppeained Valikained ja nende valimise põhimõtted Kohustuslikud ained ja valikained Kohustuslikud ained ja valikained 2015/2016 õ.a /2016. õppeaasta vene keeles õpetatavad ained eesti keeles õpetatavad ained inglise keeles õpetatav aine /2016.õppeaasta, ainete õpetamine eesti keeles 1.-9.klassides LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED ÕPPEPROTSESSI LÕIMINGUT III KOOLIASTMEL SOORITATAVA LOOMINGULISE TÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED JA TEMAATILISED RÕHUD: ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDAMINE JA AJALINE PLANEERIMINE ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE KORRALDAMINE PÕHIKOOLIS HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE PEDAGOOGILINJUHENDAMINE JA NENDE ÕPPE KORRALDAMINE KARJÄÄRIVALIKU TEENUSTE OSUTAMISE ORGANISEERIMINE PÕHIKOOLI ÕPETAJA TÖÖPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI HINDAMISE KORD

3 1. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI OSA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED 1.1 ÜLDSÄTTED Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava tugineb riiklikule õppestandardile, mis on formuleeritud riiklikus õppekavas. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse ainekavad ning läbivate teemade kavad. 1.2 PÕHIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMIS Põhikool Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis loob tingimused õpilaste erisuguste võimete arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. Väärtushoiakud ja hinnangud õpilaste sotsialiseerumise alusena töötab põhikool välja tuginedes üleeuroopalistele väärtustele, maailma, vene ja eesti kultuuri saavutustele nende põimumises. 1.3 ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID Tallinnna Mustamäe Reaalgümnaasium peab oluliseks, et põhikool täidab nii hariduslikke kui ka kasvatuslikke ülesandeid. Sotsiaalseks eesmärgiks on loomingulise ja mitmekülgselt arenenud isiksuse kasvatamine, kes realiseerib end peres, tööl, ühiskonnaelus. Õppe- ja kasvatustegevuse põhitaotlus on tagada õpilaste tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng, mis kujundab nendel ühtse maailmapildi. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi ülesanne põhikoolis on luua õpilastele eakohane turvaline ja arendav õpikeskkond, mis toetab soovi õppida, soodustab õpioskuste arenemist, kriitilise mõtlemise, teadmiste, tahtejõu, sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist ning loovat eneseväljendust. Tallinnna Mustamäe Reaalgümnaasium - tagab tähtsamate väärtushoiakute kujundamise, mis soodustavad oma tegude analüüsimist ning vastutustunnet oma tegude eest - aitab õpilastel selgeks teha nende huvid ning hinnata õpingute jätkamise võimalust nii gümnaasiumis kui ka terve elu jooksul. Põhikooli lõpetajal on arusaam oma rollist perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. - tagab teadmiste ja praktiliste oskuste omandamise ja arendamise. 3

4 - Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium peab üheks tähtsamaks eesmärgiks venekeelsete õpilaste lõimumist kaasaegsesse Eesti multikultuursesse keskkonda, pöörates erilist tähelepanu eesti keele õppimisele. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekavas jagunevad pädevused üld- ja valdkonnapädevusteks. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekavas on välja toodud järgmised üldpädevused: 1) väärtuspädevus suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, ühiskonnaga ja kultuuriga. 2) sotsiaalne pädevus suutlikkus ennast teostada, teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid norme, teha koostööd teiste inimestega, aktsepteerides nende erinevusi. 3) enesemääratluspädevus suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise. 4) õpipädevus suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist; analüüsida enda teadmisi ja oskusi edasiõppimiseks. 5) suhtluspädevus suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, oma seisukohti esitada ja põhjendada; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili. 6) matemaatikapädevus suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; 7) ettevõtlikkuspädevus suutlikkus näidata initsiatiivi, reageerida paindlikult muutustele, võtta arukaid riske ning vastutada tulemuste eest. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis moodustavad eesmärgi ja sisu poolt lähedased õppeained ainetsüklid (ainevaldkonnad). Ainetsükli eesmärgiks on kujundada pädevus vastavas valdkonnas. Pädevuse kujundamist ainevaldkonnas soodustavad ka teiste ainetsüklite õppeained, tunni- ja kooliväline tegevus. Õppesisu moodustavad järgmised ainetsüklid: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusteaduslikud ained; 5) sotsiaalained; 6) kunstiained; 7) tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi ainekavad sisaldavad aineteemade õpitulemusi ning tulemusi iga kooliastme lõpuks. Kujundatud väärtushoiakuid ei hinnata numbriliselt, vaid antakse 4

5 õpilastele tagasisidet. 2. ÕPPEAINED PÕHIKOOLIS 2.1 KOHUSTUSLIKUD ÕPPEAINED Õppeained 1. kl 2.kl 3.kl I 4.kl 5.kl 6.kl II 7.kl 8.kl 9.kl III aste aste aste vene keel kirjandus eesti keel inglise keel matemaatika loodusõpetus geograafia bioloogia keemia füüsika ajalugu inimeseõpetus ühiskonnaõpetus muusika kunst 2 1 2/1 4, tööõpetus 1 2 1/2 4,5 käsitöö ja kodundus; tehnoloogiaõpet us kehaline kasvatus matemaatika erimatemaatika inglise keel 2 2 eesti kirjandus 1 1 5

6 Õppeained 1. kl 2.kl 3.kl I 4.kl 5.kl 6.kl II 7.kl 8.kl 9.kl III aste aste aste Maksimaalne nädalakoormus 2.2 VALIKAINED JA NENDE VALIMISE PÕHIMÕTTED 1. Põhikoolis jagunevad õppeained kohustuslikeks ja valikaineteks. 2. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi valikainete loend on esitatud tabelis 1 3. Valikainete valimine on tingitud nii õpilaste huvidest ja võimetest ning ajanõuetest kui ka kooli võimalustest. 2016/2017 õ.a. Valikained I kooliaste II kooliaste III kooliaste 1.kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl eesti kirjandus 1 inglise keel 2 erimatemaatika matemaatika 1 1 Tab.1. TMRGi valikainete loend 2.3 KOHUSTUSLIKUD AINED JA VALIKAINED Kohustuslikud ained ja valikained 2016/2017. õ.a. I II III ÕPPEAINED 1. kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl Vene keel Kirjandus Eesti keel Inglise keel Matemaatika Loodusõpetus Geograafia Bioloogia Keemia 2 2 Füüsika 2 2 6

7 Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst 2 1 2/ Tööõpetus 1 2 1/2 Käsitöö ja kodundus; Tehnoloogiaõpetus Kehaline kasvatus Eesti kirjandus 1 Inglise keel 2 Erimatemaatika Matemaatika 1 1 Maksimaalne nädalakoormus

8 /2017. ÕPPEAASTA Erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti vene keeles õpetatavad ained Vene keeles õpetatav I kooliaste II kooliaste III kooliaste aine 1.kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl vene keel * * * * * * * * * kirjandus * * * * * matemaatika * * * * * * * * * loodusõpetus * * * * * * * geograafia * * * bioloogia * * * keemia * * füüsika * * ajalugu * * * * * inimeseõpetus * * * * * ühiskonnaõpetus * * muusika * * * * * * * * * kunst * * * * * * * * * tööõpetus * * * käsitöö ja kodundus * * * * * * tehnoloogiaõpetus * * * * * * kehaline kasvatus * * * * * * * * * eesti keeles õpetatavad ained Eesti keeles õpetatav I kooliaste II kooliaste III kooliaste aine 1.kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl eesti keel * * * * * * * * * eesti kirjandus * inglise keeles õpetatav aine inglise keeles õpetatav aine I kooliaste II kooliaste III kooliaste 1.kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl inglise keel * * * * * * * * 8

9 /2017.ÕPPEAASTA, AINETE ÕPETAMINE EESTI KEELES 1.-9.KLASSIDES Märkused: 0 osaline üleminek (kakskeelne õpe) T eestikeelse ainealase terminoloogia kasutamine X täielik üleminek eestikeelne aineõpe Aine 1. kl 1.kl 2. kl 2.kl 3. kl 3. kl 4. kl 5. kl 5.kl 6. kl 6. kl 7. kl 7. kl 8. kl 9. kl Matemaatika t t t t t t t t t t t t t t t Loodusõpetus t x-1 t x-1 t t t t x-2 t x-3 t x-2 Geograafia t t t t Bioloogia t t t t Inimeseõpetus t t t t t x-1 t x-1 t x-2 Ajalugu t t t t t t t t Muusika o x-2 o x-2 o x-2 t t x-1 t x-1 t x-1 t t Kunst t x-2 t x-1 t x-2/1 t t x-1 t x-1 t x-1 o o Tööõpetus t t t t t t Käsitöö ja t t t t t t kodundus t t t Tehnoloogiaõpetus t t t t t t Kehaline kasvatus x-2 t x-2 t x-2 t t x-2 t x-2 t x-2 t t Füüsika t t Keemia t t Eesti kirjandus x-1 x-1 Ühiskonnaõpetus t t t t 9

10 3. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED 3.1 LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE ASPEKTID: Läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Aspektid 1. Õpioskused ja nende seos tulevase elukutse valikuga. 2.Elustiil ja adekvaatne enesehinnang kui karjääri kujundamise alus 3.Mitmekeelsus kui elu üks tingimusi edukaks karjääriks. 4.Õigusalane orienteeritus ja kaitstus. 5.Muutused tööturul. Hariduse, õppimise ja töörakendus. 1.Loodus kui terviksüsteem. 2. Looduse ja inimese hingemaailma vastastikune seos. 3.Ümbritsev keskkond ja teadusliku mõtte areng. 4.Ümbritseva keskkonna mitmekesisus. 5.Ökoloogiline kasvatus. 1.Ühiselu demokraatlik korraldamine. 2.Ettevõtluse roll ühiskonnas. 3.Kodanikualgatus ja -vastutus. 4.Indiviidi õigused ja kohustused. 5.Koostöö ja konfliktolukordade rahulik lahendamine 1.Indiviid kui teatud kultuuri kandja ja esindaja. 2.Kultuuriline mitmekesisus ja tolerantsus. 3.Vastastikku rikastav kultuuride mõju. 4.Kultuuridevaheline suhtlemine kui ühiskonna stabiilsuse alus. 1.Vajaliku teabe otsimine ja rakendamine. 2.Teabe kriitiline analüüs. 3.Meedia ja nende roll kaasaegses ühiskonnas. 1.Tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste eluviisile. 2.Tehnoloogilise arengu kriitiline hindamine ja uute tehnoloogiate kasutamise eetika. 3.Infotehnoloogiate kasutamine töö ja õppimise tõhustamiseks. 4.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine eluliste probleemide lahendamiseks. 1.Tervislik eluviis kui käitumise alus. 2.Ümbritseva keskkonna ja ühiskonna mõju inimeste tervisele ja ohutusele. 10

11 Väärtused ja kõlblus 3.Liiklus. 4.Õiguskasvatus. 5.Ohutu keskkonna kujundamine. 1.Kõlbelised normid ja käitumisreeglid. 2.Käitumiskultuur. Etikett. 3.Aktiivse eluhoiaku kujundamine. 4.Maailmavaadete ja erinevuste mitmekesisus kui ühiskonna arengu tingimus. 11

12 3.2 LÄBIVATE TEEMADE ÕPE TOIMUB LÄBI: Kohustuslike õppeainete Valikainete Ainetevahelise lõimingu Individuaalse töö õpilase võimete ja huvide arendamisel Ringitöö Projektitegevuse (koolisisese, partnerkoolidega, linnatasemeliste, üleriigiliste ja rahvusvaheliste projektide) Klassivälise ainetöö, k.a ainealaste ekskursioonide ja muuseumitundide Klassivälise tegevuse (koostöös haridus-, kultuuri-, riigi- ja ühiskonnaorganisatsioonidega) Koostöö õpilaste vanematega Koostöö gümnaasiumi vilistlastega Koostöö gümnaasiumi hoolekoguga 4. ÕPPEPROTSESSI LÕIMINGUT Saavutatakse järgmiste tegevuste kaudu: erinevate ainetsüklite õppeainete üldosa kasutamine; üldiste temaatiliste aktsentide määramine õppeainetes; koolisiseste projektide teostamine; läbivate teemade õppimine; vastavate õppeülesannete ja meetodite rakendamine. 5. III KOOLIASTMEL SOORITATAVA LOOMINGULISE TÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED JA TEMAATILISED RÕHUD: Loomingulise töö sooritavad õpilased 8. klassis; Loomingulist tööd võib sooritada: o individuaalselt; o õpilaste rühm; o terve klass; Loominguline töö põhineb läbivatel teemadel: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, Keskkond ja jätkusuutlik areng, Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, Kultuuriline identiteet, 12

13 Teabekeskkond, Tehnoloogia ja innovatsioon, Tervis ja ohutus, Väärtused ja kõlblus või õppeainete lõimingul; Iga ainesektsioon esitab iga aasta 15. septembriks teemade loendi loominguliste tööde kirjutamiseks; Loomingulise töö kirjutamiseks valitakse juhendaja, kellega peab kooskõlastama töö eesmärgi. Igal aastal 2. maiks antakse töö koos juhendaja kokkuvõttega üle retsensendile, keda määratakse direktori käskkirjaga. Töö kaitsmine toimub iga aasta mai teisel poolel komisjoni ees, mille koosseisu kuuluvad esimees, töö juhendaja ja retsensent. 5.1 PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE/TÄITMISE KORD Üldsätted Praktilise töö eesmärkideks on õpilaste iseseisva, kriitilise ja loogilise mõtlemise arendamine; teoreetiliste teadmiste kasutamine praktilise tegevuse täitmisel, oskus töötada õppe-, teadus- ja teatmekirjandusega; saadud teadmiste, oskuste ja vilumuste kindlam omandamine. Praktiliste tööde liigid: Töö muusikas - muusikapala (loomine ja/või esitamine) Töö kunstis maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, film,animatsioon jne Töö tehnoloogias ja käsitöös- toode,mis on õpilase/õpilaste kätega loodud Klassivälised üritused sh ka õppeaines 5.2 TÖÖ KOOSTAMINE/TÄITMINE Töö teema pakutakse õpilasele kooli poolt klassijuhataja kaudu, samuti võib õpilane ise ka teema pakkuda. Töö teema peab olema selgelt ja konkreetselt sõnastatud. Pärast teema valikut määratletakse töö eesmärk. Peale praktilist osa peab olema esitatud ka kirjalik osa. Kirjalikus osas peab olema esitatud: Sissejuhatus (miks valitud teema on õpilasele huvitav, mis on töö eesmärk) Praktilise töö läbiviimine (esitlus, esitamine, valmistoode jne). Võivad olla näidatud fotod, 13

14 video jne Lõppsõna (kas eesmärk oli saavutatud, mida andis õpilasele antud praktilise töö täitmine jne) 5.3 UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE KORD Üldsätted Uurimistöö eesmärgiks õpilaste iseseisva, kriitilise ja loogilise mõtlemise arendamine, analüüsi ja sünteesivilumuste arendamine, oskuse töötada õppe-, teadus- ja teatmekirjandusega arendamine. Uurimistöös võib kasutada teiste autorite arvamust ja kokkuvõtteid (kindlasti peab viitama informatsiooni algallikale), kuid tuleb võrrelda ja analüüsida neid kokkuvõtteid, peab tegema oma järeldusi (pakkumisi, üldistusi jne) Töö koostamine Teema valik ja eesmärgi püstitamine Töö teema pakub kool õpilasele klassijuhataja kaudu, ka õpilane ise võib oma teema klassijuhatajale pakkuda. Töö teema peab olema täpselt ja konkreetselt sõnastatud. Pärast teema valikut määratakse töö eesmärk. Töö eesmärgiga võib siduda töö hipoteesi, st teesid, mida eeldatakse tõestada. Töö ülesanded tulenevad töö hüpoteesist ning näitavad, mida tuleb probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks teha Töö ülesehitus Sissejuhatus Selles osas antakse probleemi kaasaegse seisundi lühike iseloomustus, põhjendatakse tehtud töö aktuaalsust, selle teaduslik ja praktiline tähendus, sõnastatakse eesmärgid, loetletakse uurimistöö meetodid. Võib samuti näidata ka töö ülesehituse skeemi. Sissejuhatuse maht ei tohi ületada 1/10 osa töö põhimahust Põhiosa See töö osa koosneb tavaliselt kolmest alaosast. Esimeses alaosas (teoreetiline osa) antakse kirjanduse ülevaade uuriva probleemi kohta mitme algallikate analüüsi alusel (mis on teada antud momendiks uuritud nähtusest, mis suunas see varem on uuritud). 14

15 Teises alaosas (praktiline osa) kirjeldatakse, mida ja kuidas autor tegi tõstatatud hüpoteesi tõendamiseks(probleemi analüüs). Kirjeldatakse uurimise metoodikat (jälgimine, eksperiment, küsitlus, protsesside kirjeldus nende tekkimise käigus, statistiline analüüs, sotsioloogilised uuringud, leksika analüüs jne). Kolmandas alaosas (tulemuste analüüs) kirjeldatakse uurimuse tulemusi(joonistused, skeemid, diagrammid, statistilised andmed, võrdlev analüüs) ning nende põhjendust, kus peab kajastust leidma autori isiklik arvamus ning tema suhtumine uurimuse tulemustesse Lõppsõna Tehakse kokkuvõtte tööst, sõnastatakse tulemused ja järeldused, antakse praktilisi soovitusi ning määratakse tulevaste uurimiste perspektiivid Infoallikad (kasutatud kirjandus) Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali mahu, millega töötas õpilane uurimistöö käigus( mainitakse ainult need materjalid,millele autor viidab). Infoallikateks võivad olla monograafiad, artiklite kogumikud,teaduslikud ajakirjad, andmebaasid Internetis jne). Allikate nimekirja vormistamises kõigepealt loetletakse kirjandus( autor, raamatu nimetus, linn, kirjastus, aasta), seejärel teised allikad. Nimekiri loendatakse ja nummerdatakse tähestikulises järjekorras autorite perekonnanime järgi. Kui allikas ei ole autor nimetatud, siis nimekirjas see allikas saab koha vastavalt oma pealkirjale Lisad Lisad - illustratiivne lisamaterjal, mis on töö põhiosaga seotud (tabelid, graafikud, joonistused, pildid, ankeetide vormid jne). Antud osa ei ole kohustuslik (soovitatakse uurimistöö suure mahu puhul). Töö loogiline ülesehitus: 1. Tiitelleht 2. sisukord 3. sissejuhatus 4. Sisu alaosade kaupa (teoreetiline osa, praktiline osa, tulemuste analüüs) 5. Lõppsõna 6. Infoallikad (kirjanduse loetelu) 7. lisad (vajadusel) 8. resümee (riigikeeles) 15

16 Töö stiil ja keel Töö tuleb vormistada vastavalt ortograafia ja ortoeepia eeskirjadele. On tähtis järgida teatud stiili ning olla korrektne sõnade valikul. Jutustuse maneer peab olema ühesugune kogu töö jooksul, peab vältima igapäevakõne stiili. 5.4 PRAKTILISE VÕI UURIMISTÖÖ JUHENDAMISE KORD Kõik 8.klassi õpilased on kohustatud koostada/läbi viia praktiline/uurimistöö. Töö täitmises võib osaleda grupp õpilasi (ka terve klass). Teemad töö kirjutamiseks/ täitmiseks pakub kool. Samuti iga õpilane võib pakkuda ka oma teema. Gümnaasiumi direktori käskkirjaga määratakse üldkoordinaator(õppealajuhataja), koordinaatorid klassiti (klassijuhatajad), samuti ka tööde juhendajad ja retsensendid. Töö juhendajaks võib olla iga koolitöötaja. Õppeaasta esimesel ainesektsiooni koosolekul kõik õpetajad esitavad arutluseks oma praktiliste ja uurimistööde teemad (8.klassi õpilastele). Õpetajad esitavad tööde temaatikat üldkoordinaatorile. Teemade loetelu pakutakse 8..klasside klassijuhatajatele, kes annavad õpilastele edasi pakutud tööde loetelu. Teema lõpliku valiku (kooli poolt pakutud teemadest või iseseisvalt valitud) teeb õpilane 1.veerandi viimase nädala jooksul. Töö juhendamine toimub õpilase (õpilaste) ja õpetaja poolt kokkulepitud ajal. Õpilastöö juhendaja esitab kirjalikult oma arvamust õpilastööst kooli komisjonile. 5.5.UURIMISTÖÖ VORMISTAMISE KORD Üldsätted Uurimistöö peab olema esitatud trükitult (arvutis) A4 formaadis, kasutatakse ainult üks lehe pool, trükise suurus on 12, Times New Roman, Normal, teksti ühtlustamine lehe laiuse pidi, vahe ridade vahel on 1,5. Äärte suuruseks on ülevalt ja alt-2sm, vasakult-3-4 sm, paremalt-1-2 sm. Kõik leheküljed alates tiitellehest nummerdatakse. Lehekülje number pannakse alla. Tiitellehel 16

17 lehekülje numbrit ei panda. Iga uus osa(sissjuhatus,töö osad, allikate loetelu, lisad) alustatakse uuest leheküljest. Pealkiri trükitakse rasvaselt,paigaldatakse rea algusele,punkti pealkirja lõpus ei panda. Vahe pealkirja ja teksti vahel peab olema vähemalt üks vahe Тiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1. Õppeasutuse nimetus 2. Autori ees- ja perekonnanimi 3. Klass 4. Töö nimetus sõnata teema ja juttumärkideta 5. Töö liik (uurimistöö jne ) ja õppeaine 6. Juhendaja ees- ja perekonnanimi 7. Linna nimetus ja töö kirjutamise aasta Tiitellehe kirja suurus ei oma erilist tähtsust Sisukord (sisu) Sisukord (sisu) paigaldatakse pärast tiitellehte. Sisukorras tuuakse välja kõik töös olemasolevad pealkirjad ning näidatakse leheküljed, millest töö osad algavad. Sisukorra pealkirjad peavad täpselt kordama pealkirju töö tekstis. Sissejuhatus, lõppsõna, lisad ja resümee sisukorras( sisu) ei nummerdata Viited Kui töö sisaldab tsitaate või viiteid ütlustele, on vaja näidata allika number nimekirjas ja lehekülje number Ruut-või ümmargustes märkides tsitaadi või viite lõpus. Nt: (Исследования Томсена показали, что большинство одноосновных кислот...3, с. 12 или «Дракон в крови. Герой в луче. Так надо.» Марина Цветаева 5, с. 134 или Древняя мудрость гласит: «Скажи мне и я забуду, покажи мне и я запомню, дай мне действовать самому и я научусь» [1, с. 65] ) 5.6 ÕPILASTÖÖ RETSENSEERIMISE KAITSMISE/ESITLEMISE JA HINDAMISE KORD Praktilise/uurimistöö kaitsmiseks/esitlemiseks lubatakse õpilane, kes ettenähtud ajaks esitas juhendajale ja retsensendile oma praktilise/uurimistöö. Õpilastöö juhendaja esitab oma arvamuse töö kohta kooli eksamikomisjonile kirjalikus vormis. 17

18 Retsendent esitab kirjaliku retsensiooni õpilasele ja kooli eksamikomisjonile. Retsendent hindab lähtudes uurimistöö sisust järgmist: töö sisu vastavus teemale, ülesehituse loogilisus, autori arvamus, vastava temaatikaga kirjanduse kasutamine, töö originaalsus, keele kasutuse ja töö vormistamise korrektsus. Ta märgib töö tugevaid ja nõrku külgi, esitab küsimusi ja annab soovitusi edaspidisteks uuringuteks. Kaasautorluse korras õpilastöö kaitsmisel/esitlemisel osalevad kõik grupi liikmed. Õpilane esitleb oma praktilist/uurimistööd suulise ettekanena ning selleks antakse talle aega(u 10 min). Praktilise/uurimistöö kaitsmiseks võib õpilane kasutada ette valmistatud slaidesitlust. Kirjalik/teoreetiline osa ning suuline kaitsmise osa peavad andma piisava pildi nii töö loomise protsessist kui ka selle lõpptulemusest. Lõpuhinne kajastab: * õpilase tegevust praktilise/uurimistöö ettevalmistust * Praktilise/uurimistöö hinnangut ( koos kirjaliku osaga) * õpilase esinemist töö kaitsmisel/esitamisel Hinnang antakse: O Töö sisule: töö vastavus teemale, püstitatud eesmärkide saavutamine jne o Praktilise/uurimistöö protsessile: õpilase algatus teema valikul, ajagraafiku järgimine, kokkilepete täitmine, ideede rohkus, suhtlemisoskus o Praktilise/uurimistöö vormistamisele: teksti, jooniste,graafikute ja tabelite, allikate ja viidete korrektne vormistamine o Praktilise/uurimistöö kaitsmisele/esitlemisele: kaitsmise ülesehitus, esitlus,kõne tempo, näitlikkus, illustratiivsus, kontakt kuulajatega. 6. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED Läbivad teemad on võtme- ja aineliste üldpädevuste, õppeainete ja ainetsüklite lõimingu vahendiks ning neid on vaja võtta arvesse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on sotsiaalselt tähtsad ainepealsed teemad, mis soodustavad õpilastel ettekujutuse kujundamist ühiskonnast tervikuna, arendavad oskust rakendada saadud teadmisi erinevates olukordades. Läbivate teemade omandamise eripäraks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis on selline klassivälise töö osa nagu kõikidel tasanditel eesti ühiskonnaga lõimumisele suunatud projektitegevus. Klassivälise töö prioriteetseks suunaks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis 18

19 on lõiminguline projektitegevus, mis sisaldab koolisiseste lõimingprojektide korraldamist ja läbiviimist, koostööd eesti koolidega, osavõttu muuseumi- ja kontsertprojektidest, mida pakuvad erinevad organisatsioonid ja riigiasutused. Projektitegevus on suunatud nii Eesti looduse kui ka kõikide eesti ühiskonna tegevussfääride uurimisele, mille eesmärgiks on selle ühiskonna aktiivsete ja lojaalsete kodanike kasvatamine. Tähtsaimaks selles valdkonnas peetakse kahe ühiskonna osa (eestikeelse ja venekeelse) lähendamise tööd. See töö koosneb eesti kultuuri ja ajaloo ning eesti rahva kommete ja tavade uurimist, suhtlemist eesti eakaaslastega, mille eesmärgiks on lähenemine ja koostöö nende vahel. Üheks projektitegevuse eesmärgiks on osavõtt rahvusvahelistest ühiskondlik-integratiivsetest projektidest, et kujundada õpilastel täieõigusliku euroopa ühiskonna liikme pädevusi. 7. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDAMINE JA AJALINE PLANEERIMINE Õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamise Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis määratakse kindlaks vastavalt riiklikus õppekavas esitatud nõudmistele ja ülesannetele. Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel; kasutatakse üldõpetusliku tööviisi, mille puhul keskendatakse tähelepanu kindlatele teemadele, ilma traditsiooniliste ainetundide läbiviimiseta. Õppeaasta kestab 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini ning koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeaastas on vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeaastas vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksamite päevadel ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksamite toimumise päevad ja nendele eelnevad kas päeva arvatakse õppepäevade hulka. Lõpueksamiteks ettevalmistamiseks ja nende sooritamiseks määrab EV haridus- ja teadusminister eksamiperioodi. Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Õppetöö on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe või õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. 19

20 Õppetunnid vahelduvad vahetundidega. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta. Koolivaheajad määrab Eesti Vabariigi haridus-ja teadusminister määrusega. Suvevaheajal võib korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et õpilasele, kes saab põhihariduse, on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest. Õpilaste nädalast õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. Põhikooli õpilaste suurim lubatud õppekoormus on: 1) 1. klassis 20 tundi; 2) 2. klassis 23 tundi; 3) 3. ja 4. klassis 25 tundi; 4) 5. klassis 28 tundi; 5) 6. ja 7. klassis 30 tundi; 6) 8. ja 9. klassis 32 tundi. Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või poolaasta jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooli õpilastele teatavaks veerandi või poolaasta algul. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäeva- ja parandusõpperühmades, logopeedi tundides, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab Eesti Vabariigi sotsiaalminister. 8. ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE KORRALDAMINE PÕHIKOOLIS (1) Klassijuhatajad või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajadusel kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete 20

21 maksimaalseks arendamiseks põhikoolis valib õpetaja sobivad õpetamismeetodid ning korraldab diferentseeritud õppe. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium tagab andekatele õpilastele või õpilastele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Kui õpilane mingil põhjusel ei saa õppekavaga hakkama, siis töötatakse tema jaoks välja individuaalne õppekava eeldatavate õpitulemuste saavutamiseks. (2) Vajadusel nõustab põhikool õpilase vanemat selles, mis on seotud õpilase arengu toetamisega ja õppimisega, kodus. Vajalikku infot õpiedukuse kohta saavad lapsevanemad e-päevikust, aineõpetajate konsultatsioonidest kooli veebileheküljel. Vajadusel saavad lastevanemad pöörduda õpetajate poole individuaalselt või elektronposti teel e-päevikus. (3) Põhikool korraldab õpilaste ja lastevanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. (4) Põhikool tagab õpilastele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hindamiskord, õppekirjandus, õppeprotsessi korraldamisega seotud küsimused, lisamaterjalid õppimiseks pannakse välja kooli veebileheküljele. 9. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE PEDAGOOGILINE JUHENDAMINE JA NENDE ÕPPE KORRALDAMINE Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium on valmis rakendama õppe- ja kasvatustegevuses meetmeid haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust. Hariduslike erivajadustega õpilaste pedagoogiline juhendamine ja nende õppe korraldamine põhineb järgmistel printsiipidel: hariduslike erivajadustega õpilase tunnetus- ja mõtteprotsesside arvestamine hariduslike erivajadustega õpilase õppekoormuse vastavus tema vanusele, jõuvarudele ja vajadustele 21

22 differentseerimine selliste õpiülesannete kasutamine, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust kooli koostöö õpilase ja tema vanematega õppe- ja kasvatusprotsessi ühtsus 10. KARJÄÄRIVALIKU TEENUSTE OSUTAMISE ORGANISEERIMINE Põhineb järgmistel põhimõtetel: õpilastel õpioskuste, suhtlemisoskuste, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskuste arendamine; õpilastel oma isiksuse analüüsimise oskuse kujundamine, eristades oma tugevaid ja nõrkasid külgi ning seostades neid eeldustega erinevateks töödeks; vajadusel karjääriteenuste kasutamise õpetamine (karjäärialane konsulteerimine, karjääriinfo edastamine, karjääriõpe) ning blankettide ja töövõtudokumentide täitmine; Kooli koostöö erinevate õppeasutustega nii Eestis kui ka välismaal; 11.PÕHIKOOLI ÕPETAJA TÖÖPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Temaatiline kalenderplan on dokument, mis korraldab õpetaja tegevust ainekava täitmisel ning on koostatud projekteerimise põhimõttel. 2. Temaatilise kalenderplaani töötab õpetaja välja iga õppeaasta jaoks vastavalt riikliku õppekava nõudmistele. 3. Õpetaja välja töötatud temaatiline kalenderplaan kooskõlastatakse direktori asetäitjaga õppe-ja kasvatustöö alal ning kinnitatakse direktori poolt. Igaastase temaatilise kalenderplaani läbivaatamise tähtajad: enne 1. septembrit. 4.Temaatilise kalenderplaani koostamise ülesanded on: - hingelisele, füüsilisele, õiguslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule orienteeritud haridusprotsessi tulemuste saavutamiseks vajalike optimaalsete vormide, meetodite ja vahendite kindlakstegemine läbi läbivate teemade ja õppematerjali sisu lõimingu; -õppematerjali osade ja teemade õppimise järjekorra määramine; - üksikute tundide ning ainekava teemade vahelise seose määramine; - õppeprotsessi korraldamise vormide järjestikkuse määramine õppeaines 5. Temaatiline kalenderplaan peab olema vormistatud elektrooniliselt A4 lehtedele. 22

23 6. Põhikooli astmes peab tundide arv aastas vastama tundide arvule kooli õppeplaanis korrutatuna õppenädalate arvuga (35 nädalat). Aineõpetaja temaatilise kalenderplaani ülesehitus: tiitelleht; õppeaine temaatiline planeerimine SOOVITUSI TIITELLEHE VORMISTAMISEKS 1) haridusasutuse täielik nimi; 2) dokumendi nimetus (temaatiline kalenderplaan); 3) aine nimetus (peab vastama nimetusele õppeplaanis), õppeaasta; 4) klass/paralleel; 5) tundide arv aastas, planeeritud kontrollvormide arv (aastas, veerandis/poolaastas); 6) tundide arv nädalas vastavalt õppeplaanile 7) õpetaja ees- ja perekonnanimi 11.2 SOOVITUSI ÕPETAJA TEMAATILISE KALENDERPLAANI VORMISTAMISEKS Temaatilist kalenderplaani täidetakse tabeli vormis, mis võiks sisaldada järgmiseid osi:: 1) nr tunni number; Kasutatakse läbivat numeratsiooni, et näidata vastavust õppekava ja õppeplaani tunniarvu vastavust; planeeritud läbiviimise kuupäev: temaatilise kalenderplaani koostamisel planeeritakse tunni läbiviimise kuupäeva, aga tunni läbiviimisel ja e-päeviku täitmisel kantakse sisse tegelik tunni läbiviimise kuupäev. Tundide ploki planeerimisel määratakse iga tunni läbiviimise kuupäev. Vajalik nõudmine: plaanijärgse, läbiviidud ja e-päevikusse siise kantud tunni kuupäeva kokkulangemine. Õpetajast sõltumatute asjaolude tõttu (haigus, koolitused jms) võivad tundide läbiviimise kuupäevad olla muudetud, mis peab kajastuma temaatilises kalenderplaanis, nagu ka tundide ühendamine. Õppeaasta lõpuks peab õppekava olema täidetud täies mahus, kasutades vajadusel tihendamist. 2) õpitava õppematerjali osa nimetus; tunni teema 23

24 ühe teema omandamine võib olla planeeritud mitmeks tunniks. Vastavalt sellele lahtris Tundide arv märgitakse nende arvu; 3) läbivate teemade aspektid 4) teematiliste tundide arv 5) kasutatav eestikeelne terminoloogia/ põhimõisted 6) positiivse õpikeskkonna korraldamise meetodite ja vormide märgistamine (tund, muuseumi- ja ekskursiooniõpe, konverents, seminar, vestlus, multimeediavahendid, didaktiline või rollimäng, harjutused, iseseisev töö jms) 7) oodatavad õpitulemused 8) kodune ülesanne kirjalikus või numbrilises vormis (nr, lk ). Õppematerjali omandamise käigus on õpetajal õigus ümberjaotada kodused ülesanded tundide vahel, aga on kohustatud täitma kogu mahu; 9) hindamine vastavalt Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi Hindamiskorrale 10) märkus: Märkus võib sisaldada: kuupäevade erinevuste põhjus jms ; -nõrga õpiedukusega õpilaste jaoks mõeldud individuaalsete ülesannete sisu; - planeeritud individuaalne töö andekate õpilastega; - planeeritud innovatiivne tegevus PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD 1. Kool töötab muutuvates välistingimustes, seetõttu peab kooli õppekava olema pidevalt arenev, täienev. 2. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate, Mustamäe Linnaosa Valitsuse, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel. 3. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid. 4. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli director. 24

25 5. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli director. 6. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava uuendamine ja korrigeerimine viiakse igaaastatelt läbi vastavalt: Uute riiklike normatiivdokumentide vastuvõtmisele; Tallinna Haridusameti materjalidele; Mustamäe Linnaosa Valitsuse ettepanekutele; Lastevanemate ja kooli hoolekogu ettepanekutele; Õppenõukogude otsusele; Projektitegevuse tulemustele; Muutmistele kooli finantseerimises, õpilaste arvus, töötajate kooseisus, materiaal-tehnilises baasis; Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi aastatöö tulemustele. 7. Muudatused põhikooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. 13. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI HINDAMISE KORD 1.Üldsätted 1.1. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärgid: 1. Toetada õpilase arengut - anda objektiivset tagasisidet tema teadmiste omandamise tasemest, vajalike oskuste, vilumuste ja kompetentside kujundamisest ning õppimissaavutustest. 2. Suunata õpilase positiivse enesehinnangu ja õpimotivatsiooni kujunemist, toetada õpilast edasise haridustee valikul. 3. Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 4. Anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta Informatsioon hindamisest ja hinnetest. 1. Teadmiste ja oskuste printsiibid ja kord on sätestatud kooli õppekavas ning on kättesaadavad lapsevanemale, hooldajale, kasuvanemale (edaspidi lapsevanem), õpilasele, õpetajale ning on avalikustatud kooli veebilehel Õppetöö" lingi all. 2. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise printsiipe ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja ning aineõpetajad iga õppeaasta algul. 25

26 3. Õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise printsiipe ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja. 4. Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt ja e-kooli päeviku kaudu teavet oma hinnete kohta. 5. Lapsevanemal on õigus saada informatsiooni oma lapse teadmiste ja oskuste ning hoolsuse ja käitumise hindamise printsiipide ja korra kohta, samuti teada saada oma lapse hinnetest või sellest, kuidas hinnatakse tema lapse teadmisi ja oskusi elektroonilise päeviku kaudu, klassijuhatajalt või aineõpetajalt. 6. Õpetaja on kohustatud panema hinded elektroonilisesse päevikusse hiljemalt 10 päeva jooksul pärast kirjalikku tööd ning mitte hiljem kui järgmisel päeval pärast suulise vastuse toimumist vastavalt töökavas toodud hindamisele Teadmiste ja oskuste hindamise kord (1) Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. (2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse alguses teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. (3) Õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse elektroonilises päevikus kontrolltööde graafikus. (4) Individuaalõppekava järgi õppiva õpilase teadmised ja oskused hinnatakse individuaalõppekavas ettenähtud korras. (5) Õpetaja poolt hinnatavate ülesannete täitmine (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) on õpilasele kohustuslikud. Hinnatava töö täitmisest keeldumine võrdub materjali mitteomandamisega ning seda hinnatakse hindega nõrk", mis võrdub "1".Sellisel juhul õpilasel ei ole õigust nõuda järelvastamist. (6) Kui õpilane puudub teemat kokkuvõtva töö tegemise ajal,siis hinnet ei panda, märgitakse ainult puudumine. Õpilase tundides pikema puudumise korral kokkuvõtliku hindamise küsimus lahendatakse kooskõlastamises õpetajaga, erijuhtumidel-gümnaasiumi juhtkonnaga. Kontroltöös puudumisel õpilane on kohustatud töö täitmaa. Töö vormi,aja ja koha määrab õpetaja. Õpetaja otsusega õpilane võib olla vabastatud kontrolltöö sooritamisest järgmistel juhtudel: - Jooksvates tundides antud teemas õpilase töö näitas materjali omandamist soovitud tasemel; - Õpilane näitas häid tulemusi aineolümpiaadil, viktoriinil, konkursil, võistlustel ning teistel rajooni-, linna-ja vabariiklikul tasemel (7) Kui töö hindamisel avastatakse kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise fakte, siis suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, õpilase praktilist tegevust hinnatakse hindega nõrk" mis võrdub "1". Sel juhul õpilasel pole õigust töö tulemuse parandamiseks ja järelvastamiseks. 26

27 (8) Analüüsides kirjaliku, praktilise ja kontrolltöö tulemusiaineõpetaja ei teata kõiki kuuldes hindeid ja ei aruta avalikult töö tulemusi ilma õpilase nõusolekuta. (9) Hinnates õpilaste oskusi ja teadmisi kehalises kasvatuses muusikas, kunstis, tööõpetuses peab arvestama õpilase individuaalseid iseärasusi. Kui õpilane on kehalise kasvatuse tundidest vabastatud, siis õpetaja määrab talle ülesande (referaadi, loomingulise või uurimistöö), mida hinnatakse vastavalt seda tüüpi tööde kohta käivate kriteeriumite järgi Koondhinne ja hindamise üldjuhud (1) Põhikoolis on koondhindeks hinne teadmiste ja oskuste eest veerandi, poolaasta, õppeaasta või kooliastme kokkuvõttes (10-12 klass). (2) Hinded poolaasta eest pannakse välja nendes ainetes, milles terve õppeaasta vältel toimus 1 õppetund nädalas. (3) Veerandi-, poolaasta-, kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme hinde alusel, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul. (4) Veerandi-, poolaasta-, kursusehinne pannakse välja lähtudes kõikide hinnete keskmisest, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul. (5) Põhikoolis pannakse õppeaine aastahinne välja veerandi- või poolaastahinnete alusel. (6) Koondhinne kooliastme eest (10-12 klass) pannakse välja lähtudes kõikidest kursusehinnetest, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul. (7) Kui hinnete keskmine on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis pannakse koondhinne vastavalt õpetaja äranägemisele. (8) Kui õpilasel puudub või on mitterahuldav veerandi/poolaasta/kursusehinne, siis antakse talle võimalus likvideerida võlgnevus järgneva veerandi/kursuse 10 päeva jooksul õpetaja poolt määratud korras. (9) Kui põhikooli õpilasel on 2 õppeveerandis või I poolaastas mitterahuldavad hinded, siis töötab aineõpetaja koostöös gümnaasiumi psühholoogiga tema jaoks antud aines välja individuaalse õppekava. Individuaalne õppekava peab soodustama vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. (10) Kui veerandi/poolaasta/kursusehinne jäi panemata seoses õpilase puudumistega üle 50% tundidest ning õpilane ei kasutanud ka võimalust materjali järelvastamiseks, siis koondhinde panemisel arvestatakse, et õpilase teadmised ja oskused antud kursuse läbimisel vastavad hindele 1" (nõrk). (11) Lisaõppetööle jäänud õpilase aasta- või kooliastmehinne pannakse lisaõppetöö lõpus ning selle tulemusi arvestades. (12) Gümnaasiumiastme hinded pannakse 12. klassi õpilasele välja enne riigieksami läbiviimist. Gümnaasiumiastme hinded teistes ainetes pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Gümnaasiumiastme hinded ainetes, milles õpilane pidi tegema lisatööd, pannakse välja pärast lisaõppetöö lõpetamist. 27

28 (13) Direktori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel, mis on esitatud septembri lõpuks, on gümnaasiumi osa õpilastel lubatud parandada eelmiste õppeaastate üks kursusehinne mitte hiljemalt kui jooksva õppeaasta I poolaasta lõpuks. Septembri lõpuni direktori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel 9.klassi õpilasel on lubatud parandada eelmistel õpiaastatel saadud 1 aastahinne mitte hiljem kui jooksva õppeaasta I.poolaasta jooksul (14) Erandkorras moodustatakse õppenõukogu otsusel ja aineõpetaja nõusolekul, direktori käskkirja alusel ainekomisjon ning 12.klassi õpilasel lubatakse lisaks parandada mitte rohkem kui 3 kursusehinnet 2 eelmise aasta eest Hinnete ning sõnaliste hinnangute vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine (1) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hinde või suulise hinnanguga rahulolematuse korral pöörduda aineõpetaja poole selgituste saamiseks kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist. (2) Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema põhjendatud taotluse alusel. Otsusest informeerib kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult 5 päeva jooksul peale otsuse vastuvõtmist. 2. Kasutatav hindamissüsteem Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium oma õppeasutuse keskel piirdub viiepallise hindamissüsteemiga. (1) Hinde 5" (väga hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90-100%). (2) Hinde 4" (hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on peamiselt õppekava nõuetele vastav, kuid on olemas väiksemaid vigu või vastus ei ole täielik (75-89%). (3) Hinde 3" (rahuldav) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on peamiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb vigu ning puudusi (50-74%). (4) Hinde 2" (puudulik) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-49%). (5) Hinde 1" (nõrk) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%). Hinne Vastavus õppekava nõuetele 5" «väga hea» % 4" «hea» 75-89% 3" «rahuldav» 50 74% 2" «puudulik» 20 49% 1" «nõrk» 0 19% 28

29 3. Kujundav hindamine Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Üks koord poolaastas iga õpetaja peab andma õpilasele kujundava hinnangu ning vormistama selle e-päevikus. Kujundava hindamise hinnangut nendes õppeainetes, mida õpitakse üks kord nädalas, võib e- päevikusse sisse kanda üks kord aastas. 4. Suuliste ning kirjalike sõnaliste hinnangute kasutamine 1. klassi õpilaste oskuste ja teadmiste hindamisel. (1) Õppeprotsessi käigus antakse õpilasele tema teadmiste ja oskuste suulised ja kirjalikud sõnalised hinnangud. Õppeveerandi, poolaasta ning õppeperioodi lõpus antakse kirjalikult kokkuvõtvad sõnalised hinnangud, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. (2) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes ning tema üldkompetentsi lähtudes õppekava nõuetest. (3) Hea Alguse" programmi järgi töötava 2. klassi õpilaste väljalangemisel on vaja konverteerida jooksva õppeaasta suulised hinded hindeskaalale, mis on kehtestatud käesoleva Hindamiskorra 2. osas. 5. Järelvastamise ning järelvastamistööde läbiviimise kord (1) Veerandi/kursuse/poolaasta lõpus viiakse läbi kokkuvõttev kontrolltöö, mis õpetaja äranägemisel on kohustuslik nendele õpilastele, kes puudusid antud perioodi jooksul ühest või rohkemast kontrolltöödest. Vajadusel kaitseb õpilane tööd vestluses õpetajaga. (2) Õpilasi, kes on jooksva perioodi kontrolltöödega õigeaegselt ning edukalt hakkama saanud, võib vabastada kokkuvõtva kontrolltöö kirjutamisest. 6. Hindeliste arvestuste läbiviimise kord, nõudmised, tingimused 8. ning 11. klassis. (1) 8. ja 11.klasside õpilased on kohustatud koostama/täitma uurimistööd/praktilised tööd, mis on põhikooli/gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Tööde täitmise/ koostamise tingimused ja kord on esitatud kooli õppekavas. 7. Käitumise ja hoolsuse hindamise kord. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumi astmes ainult hindamist Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk: 1) Suunata õpilane täitma koolikorra eeskirju ning järgima ühiskonna käitumisreegleid ning eetikanorme. 2) Motiveerida õpilasi õppeülesandeid hoolikalt täitma. 7.2 Käitumise hindamine 29

30 (1) Käitumise hindamise aluseks on koolikorra eeskirja täismine, k.a. üldine koolikohustus, ning ühiskonna käitumisreeglite ning eetikanormide täitmine. (2) Hindega eeskujulik" hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui tema jaoks on kooli sisekorraeeskirjade täitmine ja ühiskonna käitumisreeglite ja eetikanormide järgimine tavaline igas olukorras ja kes täidab koolikorra eeskirju eeskujulikult ja pidevalt. (3) Hindega hea" hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta järgib ühiskonna käitumisreegleid ja eetikanorme ning täidab kooli sisekorra-eeskirju ja ei puudu tundidest ilma mõjuva põhjuseta. (4) Hindega rahuldav " hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta üldjuhul järgib ühiskonna käitumisreegleid ning eetikanorme ja täidab kooli sisekorraeeskirju, kuid esines ka üksikuid väikseid korrarikkumisi. (5) Hindega mitterahuldav " hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta ei täida kooli sisekorraeeskirju, ei allu õpetajate nõudmistele ning ei järgi ühiskonna käitumisreegleid ja eetikanorme. Õpilase käitumist võib hinnata kui mitterahuldav" ka üksiku ebaeetilise käitumise ning korrarikkumise eest Hoolsuse hindamine (1) Põhikooli õpilase hoolsuse hinde aluseks on tema suhtumine õppetöösse: tema töökus, kohusetundlikkus ning õppeülesannete regulaarne täitmine. (2)Hindega eeskujulik" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta alati suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult ning töökusega, õpib vastavalt oma võimetele, täidab ülesandeid korralikult ja regulaarselt, on initsiatiivne ja viib oma töö lõpuni. (3) Hindega hea" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta suhtub õppeülesannetesse kohusetunde ning töökusega, täidab neid regulaarselt ning õigeaegselt, on hoolas ning õpib vastavalt oma võimetele. (4) Hindega rahuldav" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta põhiliselt täidab õppeülesandeid, kuid ebaregulaarselt, ei ole piisavalt töökas ning ei õpi vastavalt oma tegelikele võimetele. (5) Hindega mitterahuldav" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta ei täida õppeülesandeid, ei õpi vastavalt oma tegelikele võimetele, suhtub õppeülesannetesse vastutustundetult ning lohakalt, puudub mõjuva põhjuseta tundidest. 8. Õpilaste järgmisesse klassi üleviimise ning täiendava õppetöö määramise kord Õpilase järgmisesse klassi üleviimine (1) Õpilase järgmisesse klassi üleviimise, lisaõppetöö ning klassikursuse kordamise otsustab õpenõukogu koondhinnete või sõnaliste koondhinnete alusel. (2) Põhikooli õpilased viiakse üle järgmisesse klassi juhul, kui neile pole täiendavat õppetööd määratud. Otsuse nende õpilaste kohta, kes on jäetud täiendavale õppetööle, kuid ei ole jäetud klassikursut kordama, võib vastu võtta jooksva õppeaasta 31. augustini. (3) Need gümnaasiumiastme õpilased, kellel aasta jooksul oli rohkem kui 50% mitterahuldavaid kursusehindeid kolmes või rohkem õppeainetes, kustutatakse õppenõukogu otsusel kooli õpilaste nimekirjast Õpilase jätmine täiendavale õppetööle 30

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste

Rohkem

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi 2016 1 Sisukord ÜLDSÄTTED... 4 KOOLI ERIPÄRA, VÄÄRTUSED NING KOOLI ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID... 4 ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED KOOLIASTMETI... 14 ÕPPEKORRALDUS...

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukogu on arvamuse õppekava kohta avaldanud 19. septembril

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Ilmatsalu Põhikooli

Ilmatsalu Põhikooli Kehtestatud direktori 12.01.2015 käskkirjaga nr. 1-4/26 Kooskõlastatud: hoolekogus 11.12.2014, protokoll nr 1-8/2; õppenõukogus 12.01.2015, protokoll nr 1-7/2; õpilasesinduses 15.01.2016, protokoll nr

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA Sisukord 1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 1.1. Kooli eripära... 4 1.2 Põhihariduse eesmärgid... 5 1.3. Kooli väärtused...

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr 425 30.08.2018 LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED... 3 2. ÜLDOSA... 4 2.1 Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid...

Rohkem

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc Haapsalu Viigi Kooli õppekava üldosa Kuni 01.09.2013 Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Koostatud 2012 detsember, uuendatud 2014 Sisukord 1. Haapsalu Viigi Kooli missioon ja visioon 2 2. Kooli õppe- ja

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord Surju Põhikool Kodukord Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 Surju Põhikooli kodukord on kehtiv alates 19. jaanuar 2011 Kooskõlastatud: hoolekoguga õpilasesindusega õppenõukoguga Kinnitatud direktori

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)

Rohkem