TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
|
|
- Anu Juhanson
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
2 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS Lühiajalugu ja hetkeolukord mm VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA TÄITMISE ANALÜÜS KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI Eestvedamine ja juhtimine Personalijuhtimine Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused Ressursside juhtimine Õppekasvatusprotsess ja õpilasega seotud tulemused TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL Arengukava peaeesmärgid aastateks ja nendega seotud kriitilised edutegurid Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes Eestvedamine ja juhtimine Personalijuhtimine Koostöö huvigruppidega Ressursside juhtimine Õppe- ja kasvatusprotsess ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS Koolituspõhimõtted Koolitustel osalemine ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD LISAD
3 SISSEJUHATUS Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava lähtub: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kooli sisehindamise tulemustest, Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast, Tallinna linna arengukavast, kooli sisehindamise tulemustest, teistest seadusandlikest aktidest ja riiklikest strateegiatest. Kooli arengukava on koostatud koostöös personaliga kooli juhtkonna ja pedagoogilise kollektiivi arutelude ja ajurünnakute käigus, kus: analüüsiti kooli hetkeolukorda, pandi paika uue arenguperioodi peaeesmärgid, sõnastati tegevused eesmärkide saavutamiseks, pandi paika kooli põhiväärtused. 3
4 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm avati Tallinna 58. Põhikool aastal nimetati Tallinna 58. Põhikool ümber Tallinna 58. Keskkooliks aastal nimetati Tallinna 58. Keskkool ümber Tallinna Mahtra Gümnaasiumiks aastal kool reorganiseeriti ja nimetati ümber Tallinna Mahtra Põhikooliks Põhikooliastmes toimub õppetöö põhiliselt vene keeles, kuid osa aineid õpetatakse eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl.), kunsti (4.-9.kl.), loodusõpetust (4.-6.kl.) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl.) (Lisad 3 ja 4). Varase keelekümbluse klassides toimub õppetöö eesti keeles (1.-5.kl). Kool töötab ühes vahetuses ning lisaks põhiõppetööle töötavad ka ettevalmistusklassid. Koolihoone on renoveeritud 2008/2009.õppeaastal. Alates 2009/2010. õppeaastast on nii õpilastele kui ka õpetajatele tagatud kaasaja nõuetele vastav keskkond ja tingimused. TMPK-as tegutsevad ka huvialaringid (Lisa 5). Kool osaleb rahvusvahelistes, vabariiklikes ja linna projektides, koolis tegutseb õpilasesindus ning on olemas kaasaegne raamatukogu, söökla, puhvet, tervisekabinet, töötavad õpiabi õpetajad, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Momendil pikapäevarühmad ei tööta, kuid esimesel võimalusel planeeritakse need uuesti avada. Hetkel töötab koolis 59 inimest, neist 46 on pedagoogid (Lisa 2). Koolis õpib seisuga 672 õpilast 30 klassikomplektis (Lisa 1). Kooli sümboolika: Koolil on oma logo: stiliseeritud M täht sümboliseerib põhikooli kolme õppeastet, mille vundamendiks on avatud raamat teadmiste sümbol. Kooli traditsioonid: teadmiste päev spordipäevad õpetajate päev esimese klassi õpilaste rebaseks löömine eesti- ja vene rahvakalendri tähtpäevade tähistamine kodanikupäev direktori vastuvõtt parimatele õpilastele ja Aasta Õpetaja konkursi võitjate autasustamine jõuluüritused vilistlaste õhtu valentinipäev iseseisvuspäev naistepäev moenädal emakeelepäev ainepäevad aabitsapidu lasteloomingu festival 4
5 rahvusvaheline festival Meid ühendab looming emadepäev lõpupeod suvine linnalaager lastekaitsepäev õppekäikude päev Kooli huvipooled: õpilased sh õpilasesindus kooli pedagoogiline ja mittepedagoogiline personal lapsevanemad ja hoolekogu Tallinna linn e. Kooli pidaja koostööpartnerid 2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED Visioon Õpilane õpib Tallinna Mahtra Põhikoolis ja omandab ühiskonnas aktsepteeritud konkurentsivõimelise põhihariduse ning temast kujuneb haridust ja teadmisi hindav aktiivne noor inimene, kellel on võimalus jätkata õpinguid Eesti või välismaa koolides. Teiselt poolt kindlustab kool eeldused elus toimetulekuks ka hariduslike erivajadustega lastele ja annab neile võimaluse vabariigi tööturul konkureerimiseks. Missioon Tallinna Mahtra Põhikooli missiooniks on tagada uue Riikliku õppekava tingimustes, turvalises ja kaasaegses õpikeskkonnas, kõikidele õpilastele vastavalt nende individuaalsele arengule ja võimetele võrdsed võimalused õppimiseks ja arenguks, valmistada õpilased ette iseseisvaks ja edukaks toimetulekuks kaasaegses multikultuurses ühiskonnas. Kooli tunnuslause: Kool on laste jaoks Põhiväärtused avatus ja koostöö uued teadmised ja pidev areng algatusvõime ja loovus julgus ja vastutus koolirõõm ja turvalisus ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö suhtlemis- ja koostöökultuur individuaalne ja innustav lähenemine õpilasele professionaalsus ja innovaatilisus 5
6 3. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA TÄITMISE ANALÜÜS Tallinna Mahtra Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava täitmist võiks iseloomustada järgmiselt: Nimetatud perioodil keskenduti õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmisele ning valdkonna pidevale parendusele. Kool on olnud avatud uutele ideedele, õppeasutust iseloomustavad ettevõtlikkus, loovus, originaalsus, riskijulgus, muutustega kohanemine. Kindlalt on toetatud õpilaste ning töötajate loovust ja entusiasmi, väärtustatud inimeste töösse pühendumist. On pööratud tähelepanu ja tähtsustatud multikultuursust ja rahvusvahelisust haridusasutuse töös, millest räägivad kontaktid teiste maade koolidega. Loodud on innovatsiooni soodustav ning arenev keskkond haridusasutuses. Tekkinud on haridusasutuse sisemine kultuur, milles on väga tähtis olnud direktori roll. Koolis on väärtustatud koostööd meeskonna- ja teiste huvigruppide vahel. Loodud on turvaline, tervislikke eluviise arendav õpikeskkond. Haridusasutuse töö on olnud efektiivne, toimunud on selle otstarbekas ja läbimõeldud korraldamine ning majandamine. Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava perioodil toimunud muutused: 1. Õppe- ja kasvatustöö osas Õpetajad on aktiivselt osalenud erinevatel metoodika- ja ainealastel koolitustel. Õpilased on osalenud rahvusvahelistel ja linnaolümpiaadidel ning konkurssidel. Eksami ja tasemetööde tulemused on mõnedes ainetes paranenud ning on kõrgemad riigi keskmistest. Koolis on paranenud õpilaste õppeedukus, õppetöö parendamiseks on kasutatud võimalikke tugimeetmeid: individuaalset õppekava, pikapäevarühma, logopeedilist abi, psühholoogilist nõustamist, sotsiaaltöötaja nõustamist, koduõpet, suunamist eriarsti nõustamisele, koostööd alaealiste komisjoniga. Õpilastel on olnud võimalik saada abi aineõpetajalt (konsultatsioon, töö andekatega, diferentseeritud hindamine, juhendid individuaalseks tööks, koostöö vanematega). Alustati üleminekut eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes. Niikaua kui koolis töötas gümnaasiumiaste, õpetati eesti keeles peale eesti keele põhikursuste veel eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikaõpetust, eesti ajalugu, geograafiat, kunsti ja kunstiajalugu, riigikaitset, kehalist kasvatust ja majandusõpetust ning põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat. Igal õppeaastal on täiendatud ja parandatud kooli õppekava. Metoodiliste ainepäevade ja -nädalate läbiviimine on saanud traditsiooniks. On välja töötatud tugisüsteem psühholoogi, õpiabiõpetaja (logopeedi) ja sotsiaaltöötaja poolt, mitmekülgselt on lahendatud probleeme, mis on seotud nn raskete õpilastega. 6
7 2. Organisatsiooni kultuuri osa Koostöös huvigruppidega on väljatöötatud kogu personali poolt ühised väärtused ja ülesanded, mis on fikseeritud kirjalikult kooli arengukavas aastateks , mis on kooli koduleheküljel. Kooli personal on olnud teadlik kooli arenguplaanidest ja -eesmärkidest. Õppeaasta alguseks on alati koostatud kooli üldtööplaan, mille tugevusi ja parendustegevusi on analüüsitud õppeaasta lõpus selleks, et ellu viia muudatused järgneval õppeaastal. Kooli üldtööplaanis on arvestatud kooli, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi prioriteetidega. Välja on kujunenud tugev meeskond, kes suudab otsuseid vastu võtta ja nende täitmise eest ka vastutada. 3. Omanäolisuse arendamise osas Kooli kodulehekülg on muutunud kaasaegsemaks ning vastab tänapäeva nõuetele. Aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööna on muutunud õppekäigud ja -ekskursioonid TMPK õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Regulaarselt on toimunud lastevanemate koosolekud ja päevad. Kooli hoolekogu töö on muutunud aktiivseks ja professionaalseks. Õpilasomavalitsus on kaasatud kooli tähtsamate küsimuste lahendamisse huvitegevuse korraldusse. Koolis valitseb õpilaste kõrge rahulolu huvitegevusega, huvitegevuse mõju on olnud õpilaste õpitulemustele positiivne ning tänu sellele ei esine enam palju põhjuseta puudumisi. 4. Õpi- ja töökeskkonna osas Kooli hoone ja territoorium on renoveeritud, mille tulemusena on koolis loodud tingimused vajalikuks õpi- ja töökeskkonnaks ning pandud alus headele võimalustele õppe- ja kasvatustegevuseks. Kollektiivis valitsev atmosfäär ei ole pingeline. Kooli töötajad on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääriga rahul. Võrreldes eelneva perioodiga on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääri pingelisuse tase langenud. Nii on praegu kollektiivis valitsev psühholoogiline atmosfäär võrreldes eelneva perioodiga on heatahtlikum ja rohkem rahulolu pakkuv. Tallinna Mahtra Põhikoolis on olemas mitmeastmeline edukalt toimiv personali tunnustamise ja motiveerimise süsteem. Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava koostamise töörühm leiab, et kooli arengukava aastateks poolt püstitatud eesmärgid ja ülesanded said täidetud ja ellu viidud. 7
8 3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI Eestvedamine ja juhtimine Tugevused Kooli arengukava täitmist jälgitakse pidevalt, analüüsitakse ning vajadusel tehakse muudatusi ning täiendusi. On välja töötatud kooli sisehindamise kord. Kooli sisehindamise meetodid on mitmekülgsed, hinnatakse koolielu olulisi valdkondi Arendustegevusse on kaasatud olulisemad huvigrupid. Toimub tihe ja tulemuslik koostöö kooli hoolekoguga. Kooli eelarve planeerimine ja eelarve täitmise jälgimine on süsteemne. Parendusettepanekud Tõsta operatiivsust tagasiside saamiseks erinevatelt huvigruppidelt. Kaasata maksimaalne arv pedagooge meeskonnatöösse Personalijuhtimine Tugevused Kõik ametikohad on täidetud, koosseisunimestikku muudetakse vastavalt eelarve võimalustele ja kooli vajadusele. Uute töötajate valimisel juhindutakse kooli põhiväärtustest ja kvalifikatsiooni nõuetest Kooli personal on stabiilne, 96% pedagoogidest vastab kvalifikatsiooni nõuetele. Kooli juhtkond arvestab personalivajadust juba ette. Infovahetus personaliga toimub kõikidel tasanditel süsteemselt, kasutatakse erinevaid infokanaleid ja viise (infotunnid, juhtkonna nõupidamised, eraldi klassijuhatajate infotunnid ja seminarid, metoodilised- ja õppenõukogu koosolekud, iganädalased tehnilise personali koosolekud, ümarlauanõupidamised erinevates tööküsimustes, töömeilid, infostendid, kooli kodulehekülg, siseveeb, juhtkonna ajaveebid jne). Parendusettepanekud Parandada töötajate riigikeeleoskust. Anda süsteemset abi noortele pedagoogidele. Arendada personali analüüsioskust (koolitus, seminar, psühholoogi konsultatsioon). Anda õpetajatele E-kursuse koostamise ja e-õppe metoodika koolitusi ja e-õppe seminaride korraldamise võimalusi. Täiustada personali hindamis- ja motiveerimissüsteemi. 8
9 Aktiviseerida passiivsemaid töötajaid kollektiivis,et nad rohkem otsuste tegemisel kaasa räägiksid Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused Tugevused Süsteemsus on tagatud, sest partnerlus ja avalikud suhted on hästi läbimõeldud ja järjekindlad. Vanematega suhtlemisvahenditeks on e-kool ja kirjavahetus meili teel. Lisaks väljatöötatud infosüsteemile näidatakse ürituste videosid koridoridesse paigutatud ekraanidelt. Kooli TV ja raadio kaudu teavitatakse õpilasüritustest. On loodud infovahetussüsteem koostööks erinevate huvigruppide vahel: infotund (töötajatele) klassijuhatajatund (õpilastele) teadete tahvel kooliraadio e-kool kooli koduleht siseveeb blogid (juhtkonna liikmed, õpetajad, õpilasesinduse ja hoolekogu liikmed) Kooli huvitegevuse kavandamisse on kaasatud kooli kogukonna esindused, kes annavad soovitusi ja teevad ettepanekuid. On moodustatud töörühm,mille koosolekutel töötatakse välja soovitusi erinevate kogemuste ja küsitluste (õpetajad, õpilased, õpilasomavalitsus, lapsevanemad) järgi. Kooli kogukonna esinduste koostöö (juhtkond, hoolekogu, metoodikanõukogu, klassijuhatajate seminar, õpilasomavalitsus) on mitmekülgne ja tõhus. Toimub planeeritud, mitmekülgne ja tõhus koostöö hoolekoguga. Hoolekogu võtab aktiivselt osa õppekasvatustööst ja kooli arendamisest. Toimub koostöö välisriikide koolidega. Kohtumised kooliväliste partneritega, tänukirjad, külaliste raamat. Osalemine UNESCO ühendkoolide võrgustikus (UNESCO Associated Schools Network). Jätkatakse traditsiooniliste klassiväliste ürituste läbiviimist. Arvestatakse huvigruppide ettepanekute ja soovitustega. Parendusettepanekud Mõelda välja ja viia läbi sisu ja vormi poolest uusi üritusi. Tihendada huvigruppide koostööd probleemide lahendamisel, ürituste korraldamisel ja läbiviimisel. Kutsuda erinevate õppeasutuste esindajaid infotundidesse esinema. Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega (viia läbi ühisüritusi). Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega. 9
10 Ressursside juhtimine Tugevused TMPK eelarve koostamine lähtub arengukavast,on koostatud pikaajalisele kogemusele tuginedes, arvestab igapäevaseid vajadusi,on kooli põhieesmärgi saavutamise teenistuses. Eelarve koostamisel nähakse ette igaaastaseid investeeringuid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks, mis omakorda tagab keskkonnasäästliku majandamise. Personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja vajadustele. Kooli õppe-ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala heakorrastatud. Hoone ruumiprogramm võimaldab kvaliteetselt täita riiklikust õppekavast tulenevaid nõudeid. IKT-keskkond vastab õppekeskkonna vajadustele. IKT võimalusi kasutatakse õppeainete õpetamisel maksimaalselt. Õpilastel on võimalik kasutada IKT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Süsteemselt uuendatakse õppeinventari, ITK-vahendeid, õpikuid ning õppematerjale. Kooli raamatukogu toetab õppekava, kujundab lastes huvi lugemise ja õppimise vastu, võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele. Parendusettepanekud Laiendada olemasoleva traadita võrgu ulatust. Kooli B-korpuse WIFI võrk vajab arendamist. Tõsta LAN ühenduse kiirust 100 Mbit/s-lt 1 Gbit/s-le. Uuendamata jäänud koolimööbli asemel soetada uus. Vahetada poiste tööõpetuse klassides kahe ruumi põrandad. Väikeses võimlas vahetada põrand. Suurendada interaktiivsete tahvlite ja esitlusvahendite arvu. Koostada raamatukogu e-kataloog. Tagada kord ja puhtus koolistaadionil Õppekasvatusprotsess ja õpilastega seotud tulemused Tugevused Koolis on koostatud uus õppekava, kus arvestatakse üleminekut uuele Riiklikule õppekavale. Nimetatud protsess on süsteemne ja järjepidev tegevus. Toimub igaaastane tegevuse hindamine koolitöötajate ja õpetajate poolt, näiteks hinnatakse ainekavade ja individuaalsete õppekavade realiseerimist, õpilastega arenguvestluste pidamise korrast kinnipidamist. Õppeprotsessis kasutatakse mitmekülgseid vahendeid, sealhulgas kaasaegseid infotehnoloogilisi meetodeid. Õppekorraldus toetab tervislike eluviiside kujundamist, väärtustatakse ja edendatakse kehalisi harjutusi värskes õhus ja spordihallis. On edukalt kasutusele võetud elektrooniline dokumentatsioonisüsteem google keskkonnas. 10
11 Õppekorraldus on tõhustatud parema infovahetuse kaudu, informatsiooni edastatakse mitmel viisil ja info on kergesti kättesaadav. Jätkub õppetegevuse pidev kaasajastamine erinevate täiendkoolituste kaudu ( Lisa 6). Toimub kooli juhtkonna, abiteenuste ja personali tihe koostöö õppekorralduse valdkonnas. Õpetajad osalevad aktiivselt kooli ainesektsioonide töös ja planeerivad korrapäraselt järgmiste õppeaastate tegevusi, lähtudes oma töö analüüsist. Parendusettepanekud Parandada lõpueksamite ja tasemetööde tulemusi, eriti matemaatikas ja eesti keeles (Lisa 8). Pöörata tähelepanu õpilaste kasvatamisele ainealase ja klassivälise töö kaudu (õpilaste tagasiside, arenguvestlused). Võtta erilise tähelepanu alla õpilaste ja töötajate turvalisus. Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat tundides. Tõhustada innovatsioonimeetmeid ainete õpetamisel. Korraldada eesti, inglise keele ja matemaatika õpetamine nii, et oleks arvestatud õpilaste erinevat teadmiste taset, st erineva tasemega gruppide moodustamist eespool nimetatud õppeainetes. Pöörata veelgi suuremat tähelepanu tööle andekate õpilastega. Luua soodsad tingimused õpilaste arenguks koolis, arvestades erinevat keelekeskkonda ning ühiskonna multikultuursust. Õpilase areng ja tugisüsteemid Tugisüsteemi töö eesmärgid koolis: Haridusliku erivajadustega laste arengu toetamine Tugimeetmete rakendamine Õpikeskkonna muutmine õpilase sõbralikumaks Tugevused: Õpetajatele ja lapsevanematele on tutvustatud psühholoogilisi, sotsiaal-õiguslikke teadmisi. On täiendatud vanematelt tagasiside saamise viise. On kaasatud aktiivsemalt vanemaid koostööle probleemsete olukordade lahendamisel. On korraldatud süstemaatiline ümarlaudade läbiviimine koostöös lapsevanematega. HEV õpilastega töö tõhustamiseks on loodud tugisüsteemi töörühm. Õpiabi osutamiseks tegelevad õpiabirühma õpetajad koostöös psühholoogiga. Õpiabirühmade töös rakendatakse kaasaegseid meetodeid. Tehakse koostööd teiste koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega. Kooli tugisüsteem töötab tulemuslikult, rakendatud tugimeetmed on avaldanud positiivset mõju (Lisa 7). 11
12 Parendusettepanekud: Suurendada veelgi tihedamas koostöös ettevalmistusklasside õpetajatega psühholoogi rolli esimeste klasside komplekteerimisel, arvestades laste individuaalset eripära ning kasutades vahetut vaatlemist. Arendada koostööd lastevanematega õpilaste abistamiseks ning koolis pakutava õpiabirühma abi propageerimine. Uute tõhusate meetmete otsimine õpiraskustega õpilaste abistamiseks. Lõimumine Muukeelse kooli üks tähtsamaid arengusuundi on integratsioon ehk lõimumine Eesti ühiskonda ning võõrkeelte õppimine ja õpetamine. TMPK on orienteeritud positiivse ja meeldiva pedagoogilise keskkonna loomisele, mis aitab õpilastel avada enesearengu sisemised stiimulid, kujundada oma käitumise kõlbelisi komponente ning olla Eesti ühiskonna aktiivne ja seadusekuulekas liige. Integratsioon ehk lõimumine on eelkõige Oma rahva keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine Enesemääratlemine kodanikuna Teiste kultuuride ja keelte väärtustamine Lõimumine Eesti ja Euroopa Liidu ühiskonda Osalemine ülemaailmses kultuuriruumis Ühine haridussüsteem aitab eri rahvusest noortel lõimuda Eesti ühiskonda. Eesti seadusandlus võimaldab saada põhihariduse emakeeles, üleminek eestikeelsele õppimisele on võimalik siis, kui põhikoolis on loodud vajalikud tingimused eesti keele õppeks. Protsessi normaalseks sujumiseks on Tallinna Mahtra Põhikoolis loodud selleks kõik vajalikud tingimused. Kvalifitseeritud kaader Tehniline varustatus Eestikeelsed õppevahendid Tänapäevane infotehnoloogia Praeguseks on koolil olemas kvalifitseeritud eesti keele õpetajad ja aineõpetajad, kes õpetavad aineid eesti keeles (Lisa 4). Hetkel õpetatakse Tallinna Mahtra Põhikoolis eesti keeles põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat. Koolis tegutseb varase keelekümbluse ettevalmistusklass ning töötab 5 keelekümblusklassi. Kõikide nende ainete õpetajad vastavad kvalifikatsioonile. Eestikeelne aineõpe põhikoolis annab õpilastele hea võimaluse täiendada ja praktiseerida eesti keelt. Tugevused On olemas pidev tagasiside õpetajate lõimumisalase töö kohta. Õpikeskkond toetab lõimumisprotsessi. Korraldatakse lõimumist toetavaid ühisüritusi erinevatel tasanditel. Osaletakse lõimumist toetavates koostööprojektides. Arendatakse koostööd eesti õppekeelega koolidega. 12
13 Koolis õpetatakse eesti keeles rohkem aineid, kui riiklik õppekava ette näeb. Parendusnäitajad Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat tundides. Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolidega (nt koos läbi viia vastlapäeva). Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega. Parandada töötajate riigikeeleoskust. Jätkata õppeainete õpetamist eesti keeles: eesti kirjandus, kunst, loodusõpetus ja kehaline kasvatus ning eestikeelse terminoloogia kasutamine mõnede ainete õpetamisel. Lõimitud tundide läbiviimine (eesti keel + muu aine) LAK-õppe metoodika alusel. Varase keelekümbluse ettevalmistusklassi töö jätkamine. Varase keelekümblusklasside töö jätkamine. Eesti keeles aineid õpetavate õpetajate täiendkoolitused. LAK-õppe metoodika. Riigikeele õpetamise kvaliteedi tõstmine põhikooliastmes. Raamatukogufondi täiendamine eestikeelse kirjandusega (teatmikud, õppekirjandus, sõnastikud). Koostöö eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega. 4. TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS Turvalisuse tagamise meetmed koolis: Kriisikäitumise koolitus nii personalile kui õpilastele. Esmaabi koolitused. Õpilaste liiklusalane koolitus igal õppeaastal. Korra pidamine koolimajas. Võõraste inimeste sisenemise kontroll. Ennetustöö tubaka, meelemürkide ja alkoholiprobleemide vältimiseks. 5. ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL 5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks ja nendega seotud kriitilised edutegurid Tallinna Mahtra Põhikooli eesmärgid tulenevad kooli visioonist ja annavad kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et lähtuvalt põhiväärtustest tegeleda kooli arendamisega. Lähtudes riigi ja linna prioriteetidest, uuest Põhikooli riiklikust õppekavast ning Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest püstitab Tallinna Mahtra Põhikooli ajavahemikuks järgmised eesmärgid: 13
14 1. Kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab õppija võimetele, vajadustele ning huvidele. Selleks on vajalik arendada edasi turvalist ja kaasaegset õpikeskkonda täiustada õpilasi toetavat tugisüsteemi lähtudes iga õpilase individuaalse arengu võimalustest mitmekesistada õpilaste huvi- ja sporditegevust kasutada otstarbekalt kooli eelarvet õpilaste arengu toetamiseks kasutada pidevalt kaasaegse infotehnoloogia võimalusi õppeprotsessis 2. Kooli lõpetaja on ühiskonnapädev noor, kes valdab riigikeelele lisaks heal tasemel võõrkeeli, tunneb ja austab nii oma rahva kui ka eesti kultuuri ning väärtustab teiste rahvaste kombeid ja tavasid. Selleks on vajalik täiustada keeleõpetuse õppekava ja keeleõppe aktiivmeetodeid kasvatada õpilastes tolerantsust ja aktiivset eluhoiakut kujundada multikultuursust 3. Kooli juhtkond ja pedagoogiline kollektiiv töötab ühiste väärtuste nimel Selleks on vajalik kaasata kollektiiv kooli strateegiate väljatöötamisse suurendada kooli töötajate meeskonnatunnet tihendada koostööd kõigi huvigruppide vahel teadvustada personalile sisehindamise vajaduse tähtsus 5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes Arengukava tegevuskava on aluseks õppeaastate tööplaanide koostamisel. Finantseerimisallikad kajastuvad kooli eelarvetes. Arenguvaldkonnad Eestvedamine ja juhtimine Tegevus Tulemus Aeg Teostajad Vastutaja Uue arengukava elluviimine, Uuendatud arengukava Pidevalt Juhtkond uuendamine ja täitmise analüüsimine. Õppeaasta prioriteetide Kooli üldtööplaani täitmine Igal õppeaastal Juhtkond määramine augustis Kooli õppe- ja Valmis on kokkuvõtlik Pidevalt Õppealajuhatajad kasvatustegevuse tulemuste analüüs aruanne kooli õppe- ja kasvatustegevuse kohta Sisehindamise regulaarne Valmib sisehindamise Iga õppeaastal Juhtkond läbiviimine aruanne Sisekontrolli teostamine Sisekontroll toimib Pidevalt Juhtkond Huvigruppide rahulolu Valmivad rahulolu Pidevalt Juhtkond 14
15 uuringute läbiviimine Meeskonnatöö tõhustamine uuringute aruanded Meeskonnatöö sujub ladusalt ilma tõrgeteta Pidevalt Juhtkond Personalijuhtimine Tegevus Tulemus Aeg Teostajad Vastutaja Personali vajaduse hindamine ja värbamisstrateegia kavandamine. Ametikohtade komplekteerimine Koolis töötab pädev personal. Ametikohad on komplekteeritud. Kevadeti ja vajadusel ka muul ajal Juhtkond Ametijuhendite korrigeerimine, ametikirjelduste koostamine ja uuendamine Personali rahulolu uuringud. Tagasiside. Uuringu tulemuste analüüs. Personali dokumentatsiooni pidamine ja uuendamine Õpetaja tugisüsteemi toimimine ja mentorluse rakendamine Õpetaja arengu ja tema tegevuse tulemuste õigeaegne adekvaatne hindamine. Õpetaja motivatsiooni tõstmine ja tunnustussüsteemi uuendamine. Arenguvestlused. Õpetajate riigikeele oskuse tõstmine Täiendkoolituste korraldamine eesmärgiga tõsta õpetajatekvalifikatsiooni: 1. Õpetajatele: -metoodikaalased kursused -kursused tööks erivajadustega lastega -enesehindamise kursused -ainealane täiendkoolitus -kursused tööks uue Riikliku õppekava tingimustes -IKT- alaste koolituste läbiviimine Ametijuhendid ja kirjeldused vastavad kooli nõuetele ja vajadustele Uuringute tulemuste analüüs aitab personalipoliitikat parendada On olemas vajalik dokumentatsioon (EKIS,sh.EHIS ) Uute õpetajate abistamiseks on töösse rakendatud mentorprogramm, mis aitab lihtsamini uude keskkonda sisse elada Õpetaja hindamis- ja tunnustussüsteem töötab. Personal on motiveeritud. Arenguvestlused toimuvad mais, juunis ja augustis. Õpetajad on teadvustanud riigikeele õppimise vajadust ja tegelevad sellega Õpetajad ja personal on omandanud uusi teadmisi vajalikel koolitustel Kord aastas, kevadel Kord aastas, kevadel Pidevalt Pidevalt Pidevalt ja personalijuht ja personalijuht, õppealajuhatajad ja personalijuht, õppealajuhatajad ja direktori asetäitja majandusalal Õppealajuhatajad infojuht, direktor 2. Personalile: -esmaabi; tuleohutus-, tervishoiu-ja tööohutusalane õpe Kooli töötajate vastavad teadmised ja praktilised oskused on omandatud Esmaabi - veebruar 2016.a., tuleohutus - praktilised õppused iga aasta mais, i asetäitja majandusalal, personalijuht, töökeskkonna spetsialist i asetäitja majandusa lal 15
16 tervishoiu-ja tööohutusalane õpe - vastavalt seadusele Ainesektsioonide rolli suurendamiseks metoodikapäevade, seminaride, konverentside korraldamine. Ainesektsioonide roll on suurenenud Õppealajuhatajad Õpetajate analüüsioskuse tõstmine Õpetajad oskavad enda ja teiste tööd analüüsida Pidevalt Juhtkond Koostöö huvigruppidega Tegevus Tulemus Aeg Teostajad Vastutaja Aktiivne koostöö kooli hoolekoguga, kohtumised ja infovahetus õpetajatega Toimub aktiivne koostöö hoolekoguga, hoolekogul on võimalus kaasa rääkida kooli tegemistes ja arengus Pidevalt Õpetajate esindajad hoolekogus Rahuloluküsitluste läbiviimine huvigruppide seas, nende tulemuste analüüs ja parendusvaldkondade väljatöötamine Loominguliste ringide tegevuse laiendamine vanade traditsioonide säilitamiseks ja uute elluviimiseks. Töö lapsevanematega, koostöö aktiviseerimine hoolekogu ja lastevanemate vahel. Lastevanemates huvi tekitamine kooliprobleemide vastu Suvine linnalaagri töö. Kaasata laagri tegevusse 1. kooliaste. Õpilasesinduse valimine, selle liikmete koolitamine ja kaasamine kooli arendustegevusse Koostöö arendamine ümbruskonnas asuvate eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega. Koostöö meediaga ja meedia kaasamine koolielu kajastamisel Kohtumised õppeasutuste esindajatega, osalemine projektis Tagasi kooli Huvigruppide seas on läbi viidud rahuloluküsitlused, tulemused on analüüsitud ja nendega arvestatakse edasises tegevuses Loominguliste ringide arv on kasvanud. Vanad traditsioonid on säilitatud ja uued juurde toodud Lastevanemate huvi kooli vastu on tõusnud Linnalaagri töösse on kaasatud 1. kooliaste Aktiivsed õpilasesinduse liikmed saavad kaasa lüüa erinevates kooli tegemistes Ühiste ettevõtmiste tulemusena on paranenud õpilaste eesti keel ja koostöö teiste haridusasutustega Koostöö meediaga on pidev ja tõhus Kooli külastavad erinevate kutsekoolide ja elukutsete esindajad Igal kevadel Psühholoog, Infojuht Pidevalt Huvijuhid Huvijuhid Pidevalt Igal õppeaastal suvel Igal õppeaastal Juhtkond, hoolekogu, õpetajad ja lapsevanemad Huvijuhid, õpetajad Huvijuht koostöös ÕE esindajatega Huvijuht Pidevalt Huvijuhid Pidevalt Pidevalt Huvijuhid, infojuht i asetäitja majandusalal Õppealajuhatajad Klassijuhatajad, karjääriõpetuseaineõpetaja 16
17 Ressursside juhtimine Tegevus Tulemus Aeg Teostajad Vastutaja i ja majandusjuhataja poolne pidev analüüs eelarveliste vahendite kasutamise kohta Juhtkonnal on ülevaade eelarveliste vahendite olemasolust ja kasutusest Pidevalt ja direktori asetäitja majandusalal Kooli ruumide kujundamine omapäraseks, vana mööbli väljavahetamine ja klasside ning raamatukogu uute raamatute ning õppevahenditega vahenditega varustamine Infotehnoloogilise baasi täiendamine ja uuendamine: 1) arvutipargi pidev uuendamine; 2) esitlusvahendite paigaldamine; 3) interaktiivsete (puutetundlike) tahvlite soetamine 4) olemasoleva traadita võrgu laiendamine 5) Raamatukogu varustamine elektroonilise infosüsteemiga RIKS 6) LAN ühenduse kiiruse tõstmine 100 Mbit/s-lt 1Gbit/s-ni Koolihoone heakorrastamine ning turvalisuse ja puhtuse tagamine Õppe- ja kasvatusprotsess Kooli ruumid on sisustatud kaasaegsete õppevahendite ja vajaliku õppekirjandusega õpilaste ja õpetajate vajadusi arvestades Infotehnoloogiline baas on uuendatud Juhtkond tagab koolimajas puhtuse ja korra Pidevalt i asetäitja majandusalal Infojuht Pidevalt Juhtkond i asetäitja majandusalal Tegevus Tulemus Aeg Teostajad Vastutaja Uue Riikliku õppekava Kooli töö juhindub uuest Õppealajuhatajad rakendamine ja kasutamine õppekavast 2022 Õuesõppe- ja muuseumitundide organiseerimine ja läbiviimine Matemaatika, eesti ja inglise keele õpetamise arendamine tasemerühmades Erinevate aineõpetajate kaasahaaramine õpilaste loovtööde juhendamisel Komplekstasemetööde (erinevate õppeainete ülesanded) ja kontrolltööde koostamine ja läbiviimine Õuesõppe- ja muuseumitundide arv on suurenenud Õpilaste aianealaste teadmiste tase on tõusnud Loovtööde temaatika on laienenud, õpetajate juhendajate ring on suurenenud Õpilastel on omandatud oskused ja vilumused loov- ja praktiliste ülesannete täitmiseks Ainesektsioonide juhatajad, õpetajad Õppeaasta jooksul 1 kord õppeaasta jooksul Õppealajuhatajad Ainesektsioonide juhatajad, aineõpetajad Õppealajuhatajad Aineõpetajad, Ainesektsioonide juhatajad Õppealajuhatajad Aineõpetajad Õppealajuhatajad 17
18 Oskuste ja vilumuste arendamine iseseisvaks tööks karjääriõpetuse tundides Arenguvestluste korraldamine, millele eelneb õpilase enesehinnang ja enesehinnangu lehe täitmine Kooli tugisüsteemi täiendamine vastavalt õpilaste ja lastevanemate vajadustele, tugiõppe rakendamine HEV õpilasi toetava süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Individuaalsete õppekavade koostamine HEV õpilaste väljaselgitamine Õpiabirühma korraldamine Õpilastel on suurenenud oskused ja vilumused iseseisvaks tööks Arenguvestlused toimuvad süstemaatiliselt Kooli tugisüsteem pakub erinevaid teenuseid nii lastele kui lastevanematele Koolis toimib HEV õpilasi toetav tugisüsteem. On rakendatud individuaalsed õppekavad. HEV õpilasi toetatakse õigeaegselt ja sihikindlalt Tugiõpet rakendatakse, kasutatakse uusi meetodeid Õppeaasta jooksul Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator Aineõpetajad, õpiabiõpetajad Pidevalt Igal aastal septemberoktoober Psühholoog, klassijuhatajad, aineõpetajad Tugisüsteemi töögrupp, klassijuhatajad, õpiabi õpetajad karjääriõpetuse aineõpetaja Klassijuhatajad Õppealajuhatajad Psühholoog Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator Tugisüsteemi koordinaator Tugisüsteemi koordinaator Õpiabirühma õpilaste õppe tulemuslikkuse analüüs Tasemetööde ja lõpueksamite ning üleminekueksamite ja tasemetööde tulemuste analüüs Koolisiseste aineolümpiaadide ja tasemetööde korraldamine alates algklassidest Õpilase arengu toetamine huvitegevuse kaudu nii koolisiseselt kui väljaspool kooli Lastevanemate, õpilaste ja õpetajate sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine Terveid eluviise säilitava ja propageeriva süsteemi rakendamine. Tervete eluviiside propageerimist toetavate ürituste läbiviimine. Kutsesuunitlustöö edendamine. Kohtumised Õpiedukus on paranenud Toimub regulaarne tasemetööde ja eksamite analüüs Korraldatakse aineolümpiaade ja tasemetöid alates algklassidest Huvitegevus toetab õpilase arengut Toimub õpilaste, vanemate ja õpetajate nõustamine Koolis toimib terveid eluviise propageeriv süsteem Kutsealane töö koolis on aktiivne ja tulemuslik Igal aastal jaanuaris ja juunis Igal aastal augustseptember Õppealajuhatajad Pidevalt Pidevalt Tugisüsteemi töögrupp, klassijuhatajad, õpiabi õpetajad Ainesektsioonide juhatajad, õppealajuhatajad Õppealajuhatajad Igal aastal augustseptember Klassijuhatajad, huvijuhid Psühholoog, sotsiaaltöötaja Tervisenõukogu liikmed Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator Huvijuhid Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator Igal aastal august- Klassijuhatajad, Õppealajuhatajad 18
19 huvitavate inimestega kassijuhatajatundides. Elukutsevalik Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervisekaitse tagamine koolis Liikluskasvatus algkoolis. Klassijuhatajatundides liiklusalase kasvatustöö tõhustamine. Osalemine ülelinnalistel üritustel Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine. Temaatilised loengud. Praktilised õppused Koolis on tagatud õpilaste ja õpetajate vaimne ja füüsiline turvalisus Liiklusalane kasvatustöö koolis on aktiivne Kooli personal ja õpilased oskavad käituda hädaolukorras september Pidevalt Õppealajuhatajad Iga aastal septembris ja mais Klassijuhatajad, aineõpetajad karjääriõpetuse aineõpetaja Sotsiaaltöötaja, psühholoog Huvijuhid, klassijuhatajad i asetäitja majandusalal 6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS 6.1. Koolituspõhimõtted Koolis koostatakse õpetajate koolituskava õpetajate erinevaid vajadusi ja soove silmas pidades. Kava vaadatakse igal aastal üle ja täpsustatakse. Koolituskava koostamisel võetakse arvesse personali soove ja vajadusi, mis kujunevad välja enesehindamise tulemusel, arenguvestlustel kooli juhtkonnaga ja sõltuvad kooli prioriteetidest Koolitustel osalemine Koolitustel osalevad õpetajad igal aastal järjest aktiivsemalt ( Lisa 6). 7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD Kooli arengukava vaadatakse läbi, analüüsitakse ja vajadusel uuendatakse üks kord õppeaastas sügisel, seoses arengukava analüüsist tulenevate muudatustega, eelarve ja investeeringute muudatustega, õppenõukogu, õpilasesinduse või hoolekogu ettepanekutega. Arengukava muudetakse seoses eesmärkide muutumisega, seadusandlike aktide muutumisega, seoses arengukava tähtaja täitumisega. Ettepanekud arengukava muudatusteks vaadatakse läbi õppenõukogus, õpilasesinduses ja kooli hoolekogus. Selleks toimub järgnev töö: Arengukava komisjoni moodustamine. Komisjoni koosseisu kinnitab direktor, 19
20 Olemasoleva arengukava analüüs, Uute prioriteetide määramine, Arengukava arutamine töögruppides, selle kooskõlastamine hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga. 20
21 KOOSKÕLASTUSED Käesolev arengukava on kooskõlastatud: 1. Tallinna Mahtra Põhikooli hoolekogu poolt Hoolekogu (nõukogu) kooskõlastus protokoll nr Julia Savtšenko Hoolekogu esimees 2. Tallinna Mahtra Põhikooli õpilasesinduse poolt Kooli õpilasesinduse kooskõlastus protokoll nr Andrei Pankratov Õpilasesinduse esimees 3. Tallinna Mahtra Põhikooli õppenõukogu poolt Õppenõukogu koosoleku protokoll nr Alla Batrakova 21
22 8. LISAD Lisa 1. Õpilaste arv koolis Õpilaste arv koolis Õpilaste arv Aasta 2008/ / / / / / / /2016 Õpilaste arv on algkooliastmes pidevalt tõusnud. Kui 2012/2013.õppeaastal oli koos gümnaasiumiastmega kõige suurem õpilaste arv koolis, siis 2015/2016.õppeaastal on juba ilma gümnaasiumiastmeta õpilaste arv praktiliselt sama. 22
23 Lisa 2. Pedagoogide andmed Õpetajaid kokku: 46 Neist mehi - 4, Naisi - 42 direktor õppealajuhataja õppealajuhataja psühholoog õpiabiõpetaja sotsiaaltöötaja huvijuht huvijuht infojuht Haridus: Kõrgem 41 Kesk-eri 0 Jätkab õpinguid 1 Riigikeele valdamise tase: Emakeelena 3 C-1 (kõrgtase) 2 B-2 (kesktase, D-kategooria) 25 B-1 (algtase, C-kategooria) 3 Kõrgkooli lõpetanud eesti keeles 13 Kvalifikatsioon: õpetaja 45 Vanus: Alla Üle Koolis töötatud aeg: Üle 10 aasta 19 Alla Batrakova Viktoria Šipilova Leino Lepp Olga Nassonova Iren Pilnikova Ludmilla Krjukova Maria Akulistaja Lada Kudrjašova Stanislav Kuhtinski 23
24 Lisa 3. Õppeplaan 1.-9.klass ÕPPEAINE I.a II.a III.a VENE KEEL KIRJANDUS EESTI KEEL A-VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUS- ÕPETUS INIMESE- ÕPETUS GEOGRAAFIA BIOLOOGIA KEEMIA FÜÜSIKA AJALUGU ÜHISKONNA- ÕPETUS MUUSIKA KUNSTIÕPETUS 2 1 1,5 4, TÖÖÕPETUS 1 2 1,5 4,5 Käsitöö ja tehnoloogiaõpe KEHALINE KASVATUS KOKKU INGLISE KEEL 2 EESTI KIRJANDUS 1 KARJÄÄRIÕPETUS 1 LUBATUD KOORMUS
25 KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINED 1.kl. 2.kl. 3.kl. 4.kl. 5.kl. 6.kl. 7.kl. 8.kl. 9.kl. NOR M NORM NOR M Eesti keel E 6 E 8 E 6 20 E 4 E 5 E 4 13 E 5 E 4 E 5 14 Vene keel V 2 V 5 7 V 6 V 3 V 3 12 V 2 V 2 V 3 7 Kirjandus V 2 V 1 3 V 2 V 2 V 2 6 Inglise keel I 3 3 I 3 I 3 I 3 9 I 3 I 3 I 3 9 Matemaatika E 3* E 3 E 3/4* 10 E 4 E 4 E 5 13 V 5 V 4 V 5 14 Loodusõpetus E 1 E 1 E 1 3 E 2 E 2 V 3 7 V 2 2 Geograafia E 1 E 2 E 2 5 Bioloogia E 1 E 2 E 2 5 Keemia V 2 V 2 4 Füüsika V 2 V 2 4 Ajalugu E 1 E 2 3 E 2 E 2 E 2 6 Inimeseõpetus E 1 E 1 2 E 1 E 1 2 E 1 1 Ühiskonnaõpetus E 1 1 E 1 E 1 2 Muusika E 3* E 2 E 2/1* 6 E 1 E 1 E 2 4 E 1 E 1 E 1 3 Kunst E 2 E 1,5 E 1 4,5 E 1 E 1 V 1 3 V 1 V 1 V 1 3 Tööõpetus E 2 E 1,5 E 1 4,5 Käsitöö ja tehnoloogiaõpe V 1 V 2 V 2 5 V 2 V 2 V 1 5 Kehaline kasvatus E 3 E 3 E 2 8 E 2 E 3 V 3 8 V 2 V 2 V 2 6 KOKKU vene keeles eesti keeles inglise keel *Alates muutus 1.klassis matemaatika ja muusika tundide arv. Kahe aasta pärast so alates muutub 3.klassis matemaatika ja muusika tundide arv samuti. Ettepaneku kiitis heaks möödunud õppeaastal ka TMPK hoolekogu. 25
26 Lisa 4. Eestikeelne aineõpe tavaklassides Klass/Õppeaine Eesti keel Eesti kirjandus Kunst Loodusõpetus Kehaline kasvatus 1. klass 2 tundi 1 tund 2.klass 2 tundi 1 tund 3.klass 2 tundi 1 tund 4.klass 4 tundi 1 tund 2 tundi 5.klass 4 tundi 1 tund 1 tund 2 tundi 6.klass 4 tundi 1 tund 3 tundi 7.klass 4 tundi 1 tund 8.klass 4 tundi 1 tund 2 tundi 9.klass 4 tundi 1 tund 2 tundi Tallinna Mahtra Põhikoolis õpetatakse osasid aineid peale eesti keele veel eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl), kunsti (4.-9.kl), loodusõpetust (4.-6.kl) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl). 26
27 Lisa 5. Tallinna Mahtra Põhikooli ringid Ringi nimetus Klass Õpilaste arv Toimumise aeg Juhendaja Sportmängud Esmaspäev Neljapäev Margarita Müürsepp Tantsustuudio Esmaspäev Kolmapäev Kolmapäev Reede Viktor Larionov Muusikaring Esmaspäv Kolmapäev Ljudmila Odes Muusikaring 2.d-3.d 13 Esmaspäev Reede Natalja Petrova Lisa 6. Kursustel käinud õpetajad Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest. Täienduskoolitused 2013/2014.õppeaastal, kursustel osales 90,5% õpetajatest. 27
28 Täienduskoolitused 2014/2015.õppeaastal, kursustel osales 100% õpetajatest. 28
29 Lisa 7. TMPK pedagoogide, juhtkonna ja tugisüsteemi koostöö HEV-õpilastega Lisa 8. Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti: Ained 2010/ / / / /2015 Koolis Koolis Riigi keskmine Koolis Koolis Koolis Matemaatika 3,3 3,6 3,6 3,4 2,7 (3,2) 2,6 (3 k.e) Vene keel ja kirjandus 3,8 3,6 3,6 3,7 3,6 Riigi keel 3,3 3,5 3,9 3,6 2,8 (3,1) 2,2 (3 k.e) Keemia 3, Bioloogia 3 4 3,7 2,7 Ühiskonnaõpetus 3,4 3,3 3,3 3,4 3,7 Geograafia 3 Füüsika 3,5 4 3 Inglise keel 4 3,5 4 Ajalugu 3,6 29
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemLisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse määrusega nr 3 Arengukava Kiiu 2015
Lisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse 02.07.2015 määrusega nr 3 Arengukava 2015-2020 Kiiu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. Hetkeseis... 4 1.1 Eestvedamine ja juhtimine sh strateegiline juhtimine...
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemTallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi
Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
Rohkem12.2 lisa KÜG Arengukava
KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a KEILA 2010 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 3 1.1 Arengukava (eelmine arengukava) täitmine... 3 1.2 Kooli hetkeolukord...
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemMicrosoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc
Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemPAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3
PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2014 KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 16.01.2012 määrusega nr 3 Sisukord 1.1. ÜLDANDMED... 3 1.2 KOOLI AJALUGU... 4 1.3. TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 4 2.PAIKUSE
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemKinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU
Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse 26.11.2014 määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGUKAVA 2015-2020 SISUKORD I Sissejuhatus....................................................
RohkemLisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2
Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2017 määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2017 2021 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname,
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemMicrosoft Word - arengukava18
1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemKALAMAJA PÕHIKOOL ARENGUKAVA TALLINN 2017
KALAMAJA PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2017-2021 TALLINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. Lühiülevaade ja hetkeolukorra analüüs... 4 1.2. Hetkeolukorra analüüs... 5 1.2.1. Organisatsiooni ja personali juhtimine....
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j
Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)
RohkemП Р О Е К Т
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA ÕPPEAASTATEKS 2010-2013 Kohtla-Järve SISU 1.SISSEJUHATUS 1.1 Arengukava eesmärk 3 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed 2.2. Missioon 2.3. Väärtused 2.4.
RohkemKinnitatud Tallinna Rahumäe Põhikooli direktori käskkirjaga nr 1-1/7 TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOL SISEHINDAMISE ARUANNE 2014/ /2016
Kinnitatud Tallinna Rahumäe Põhikooli direktori 28.09.2016 käskkirjaga nr 1-1/7 TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOL SISEHINDAMISE ARUANNE 2014/2015-2015/2016 SISUKORD 1.Tallinna Rahumäe Põhikooli andmed... 3 1.1Kooli
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemMicrosoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc
Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
RohkemHaapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu
Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemTALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014
TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA 2015-2020 TALLINN 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. Huvikooli hetkeseis... 4 3. Tallinna Kanutiaia Noortemaja 2009-2014 aasta arengukava analüüs... 6 3.1 Juhtimine...
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemT A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum
T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemLISA 1 KINNITATUD Maardu Linnavolikogu määrusega nr 68 MAARDU PÕHIKOOL ARENGUKAVA MAARDU
LISA 1 KINNITATUD Maardu Linnavolikogu 24.05.2016 määrusega nr 68 MAARDU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2016 2020 2016 MAARDU SISUKORD I SISSEJUHATUS... 3 II ÜLDANDMED... 3 2.1. Kooli ajalugu... 3 2.2. Demograafiline
RohkemTere
KINNITATUD: Tori Vallavolikogu 26.03.2014 määrusega nr 5 Tori Põhikool ARENGUKAVA 2014-2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS 3 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA KOOLIARENDUSE PÕHIVALDKONNAD 4 2.1. Kooliarenduse
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemKINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIU
KINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUMIS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi
RohkemRaasiku LA arengukava
RAASIKU LASTEAED ORAVAKE ARENGUKAVA 2017 2019 Raasiku 2016 1 Sissejuhatus Raasiku lasteaed Oravake arengukava on töödokument, milles on määratud ära valdkonniti lasteaia arengu põhisuunad ning tegevuskava
RohkemTallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil
Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...
Rohkemоснована Нарвская художественная школа
NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli
Rohkem