Alushariduse teabepäevad "Kaasav haridus: sisu ja argipäev" aprill- 03.mai 2019 Esinejate ja ettekannete lühitutvustus PILLE HÄIDKIND Tartu Ül
|
|
- Raivo Liiv
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Alushariduse teabepäevad "Kaasav haridus: sisu ja argipäev" aprill- 03.mai 2019 Esinejate ja ettekannete lühitutvustus PILLE HÄIDKIND Tartu Ülikooli eripedagoogika lektor. Õpetab tulevasi eripedagooge, logopeede ja lasteaiaõpetajaid alates a. On osalenud riikliku õppekava juhendmaterjalide koostamisel, õpetaja ja eripedagoogi kutsestandardite arendamisel ning loonud täiendkoolituse õppekavasid lasteaiaõpetajatele. Ettekanne: Erivajadustega laste kaasamine ja õpetamine lasteaias. Kaasav haridus eeldab läbimõeldud töökorraldust ning suurepärast koostööd lapsega seotud inimeste vahel. Lisaks logopeedile töötab lasteaias üha sagedamini ka eripedagoog. Ettekandes tutvustatakse üliõpilaste uurimistööde tulemusi seoses erivajadustega laste kaasamise ja õpetamisega lasteaias ning kirjeldatakse õpetaja ja eripedagoogi muutunud tööülesandeid. ÜLLE SÄÄLIK Ülle Säälik, sünd Ida-Virumaal. Tartu Ülikooli Narva Kolledži psühholoogia ja pedagoogika lektor. Doktorikraad haridusteadustes. Õpetanud kõigi vanuseastmete esindajaid lasteaiast kuni pensionärideni, huviringidest üldhariduse ja kõrghariduseni. Varem töötanud põhikooli inimeseõpetuse ja inglise keele õpetajana ning lasteaia asendusõpetajana. Teemad: mitmekeelne haridus, kaasav haridus, õpetaja identiteet ja enesetõhusus, sotsiaalsed oskused, soorollid. Ettekanne: Kaasava hariduse mõiste ja sisu maailmas ja Eestis Arusaamine kaasamisest võib riigiti olla üsna erinev. Palju oleneb sellest, milline on üldiselt olnud ühiskonna suhtumine erinevustesse, kuivõrd neid nähakse probleemina või elu loomuliku osana või koguni ühiskonda rikastava nähtusena. Eestis tegeletakse kaasava hariduse raames eelkõige erivajadustega õppijate tavalasteaedades ja koolides. Seejuures on erivajaduse mõiste arenenud kaugelt laiemaks füüsilise puude või vaimse mahajäämuse aspektist. Siia tuleb arvestada ka näiteks erineva keele või kultuuri taust. 1
2 Üleminek segregeerivalt süsteemilt olukorda, kus eeldatakse igalt õpetajalt toimetulekut mitmesuguste erinevustega võib kaasa tuua õpetajate ebakindluse ja hirmu. Seni, kuni me ei mõista, mida kaasamine ja individuaalne lähenemine täpselt endast kujutab, võibki tunduda see kõik raske ja keerulisena. Praktikas rakendamiseks, nagu kõigi muutuste puhul, on vaja kompleksset lähenemist: mõttelaadi levitamist, teavitamist ja selgitustööd erinevatele osapooltele (nii õpetajad, vanemad, koolijuhid kui ka lasteaedade haldajad omavalitsustest), vaja on juhendmaterjale ja õpetaja töö vahendeid, mida õpetaja saaks läbi proovida, vajalik oleks asutustesisene kollegiaalne toetus ja tugigrupid või koordinaatorid/mentorid jne. Abi oleks pideva eneserefleksiooni ja analüüsimise süsteemist, et õpetaja oskaks oma edu ja ebaedu üle reflekteerida, sellest edaspidiseks uusi samme kavandada jne. Ettekandes tuuakse näiteid kaasava hariduse mõttelaadist ning praktika näidetest mujalt maailmast ning kutsutakse kuulajat kaasa arutlema, kuivõrd meil sellised praktikad võimalikud oleks ja mida vajame kaasava mõttelaadi elluviimiseks. PÄRJE ÜLAVERE Omab kauaaegset töökogemust nii lasteaiaõpetajana kui õppeasutuse juhina. Ta on töötanud koolieelse lasteasutuse direktorina Tallinna Lasteaias Kikas ( ) ja Keila Lasteaias Vikerkaar ( ) ning osalenud töögrupi liikmena Euroopa Kaasava Hariduse Agentuuris ( ). Lõpusirgel on õpingud Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktoriõppes. Ettekanne: Kaasava alushariduse keskkonna enesehindamise mudel Ettekandes antakse ülevaade kaasava hariduse mõistest, eesmärkidest ja põhimõtetest ning traditsioonilisest ja kaasaegsest lähenemisest Põhjamaade ja Euroopa alushariduses. Arutletakse, milline on kaasava hariduse positiivne hariduslik ja sotsiaalne mõju, tutvustatakse Euroopa Kaasava Hariduse Agentuuri visiooni ning kaasava alushariduse keskkonna enesehindamise mudelit. KRISTIINA PAŠTŠENKO Lõpetanud 2010 Tartu Ülikooli, haridusteaduse magister. Omandatud eriala eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte- eesti koolis. Asus tööle lasteaeda Trall 2010 a õpetajana eesti õppekeelega rühmas. Alates 2015 töötab kahesuunalises keelekümblusrühmas vene keelse õpetajana. VIRVE LÕHMUS Lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduse õppekava, oman magistri kraadi. Lasteaias Trall töötanud 40 aastat - rühmaõpetajana, juhataja asetäitjana õppekasvatustöö alal, 2
3 Liikumisõpetajana ja keelekümblusõpetajana. Lisaks on läbi viinud individuaalset tugiõpet HEV laste kooliks ettevalmistamisel. Ettekanne:Teise keele õppe toetamine lapse erivajadust arvestavalt Pärnu Lasteaias Trall on loodud kahesuunalise keelekümbluse (KKK) rühm, kus õppe- kasvatustegevus toimub nii eesti kui ka vene keeles. Järgitakse keelekümbluse reegleid ja tavasid (üks õpetaja, üks keel). Tegevused toimuvad päeva erinevates osades (hommikul ja õhtul) vastavalt graafikujärgselt tööl oleva õpetaja keelele (vene keele õpetaja, eesti keele õpetaja). Rühma tegevuste käigus tutvutakse mõlema rahvuse kultuuri ja tavadega, tähistatakse mõlema kultuuri tuntumaid tähtpäevi. Planeeritud teemat käsitletakse läbi erinevate tegevuste mõlema õpetaja poolt. Rühma kasvukeskkonna kujundamisel järgitakse keelekümbluse reegleid. Eesti- ja venekeelseid tegevusi viiakse läbi erinevates rühmaruumides. Info stendidel (päevaplaan, teated jms) on kahes keeles. Koosolekuid, pidusid ja teisi ettevõtmisi koos lapsevanematega viiakse läbi kahes keeles. Keelekeskkonna kasutamisel on lastel eelised kolmest aspektist: keelelisest, sotsiaalsest ja psühholoogilisest. Keelekeskkonda kasutades näevad ja kuulevad lapsed mitmekesise sõnavara ja grammatikaga keelt (eesti/vene), nad saavad seda igapäevaselt lasteaias kasutada. Sotsiaalsest aspektist lähtudes kujuneb lastel tõene ettekujutus õpitavat keelt kõnelevatest inimestest (täiskasvanud, lapsed), nende käitumisest ja tutvuvad kultuuriga. Positiivsete kogemuste korral suureneb laste eneseusaldus ja motiveeritus keelt õppida (psühholoogiline aspekt). AMINO PÕLDARU Amino Põldaru on omandanud kõrghariduse Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise erialal (MA), lisaks omab täiskasvanute koolitaja tase 7 kutset ning on visuaalkunsti- ja mänguterapeut. Amino on töötanud TLÜ Rakvere Kolledžis, kus ta panustas täienduskoolituse õppekavade loomisse ja arendusse aastal asutas ta MTÜ Meistrile Selliks, et pakkuda pedagoogilis - psühholoogilisi täienduskoolitusi õpetajatele lasteaedades ja koolides. Koolitustel kasutab ta erinevaid meetodeid ja arvestab grupi erimeelsuste ning seisukohtadega. Ettekanne: Õppides naaberriikide kogemustest Palamuse uus lasteaed võimaldab laste paremaks arendamiseks kasutada ujulat ja talveaias ise kasvatada taimi. Ideele kinnituse saime Läti Priekuli valla lasteaedadest. Ettekannet läbivad näited ja teemad keskenduksid vee ja liiva teraapilistele omadustele. Tegevused lastega sisaldavad mängu-, kunsti- ja muusikateraapiaelemente. Õppekava oluline suund on kajastada kohalikku loodus- ja kultuurilugu (Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolmuuseum) ning koostöö Luua Metsanduskooliga võimaldab lastele looduskeskkonna süvendatud õppe. Taluloomad pingemaandajatena lasteüritustel. 3
4 KRISTI KIRBITS Olen 42 aastane ja mul on kaks last vanuses 22 ja 17. Nooremal lapsel on diagnoositus aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning samuti Aspergeri sündroom. Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli ja mul on magistrikraad alushariduses. Olen olnud lasteaiaõpetaja juba 25 aastat ning selle aja jooksul tegelenud ka mitmete erivajadustega lastega. Olen juba rohkem kui kümme aastat töötanud tegevusjuhendajana ka Viimsi Invaühingu perelaagrites, kust võtavad osa erinevate puuetega lapsed igas vanuses. Viin vabatahtlikuna läbi ATH tugigruppi Viimsi vallas, kus üks kord kuus kogunevad lapsevanemad ja teemast huvitatud, et läbi kogemusnõustamise üksteisele toeks olla. Tänu kõigele sellele olen ennast erivajaduste teemaga rohkem kurssi viinud ning otsinud erinevaid teid, kuidas jõuda iga lapseni. Ettekanne: Õpetaja kogemus eriliste lastega tavarühmas Lasteaeda tulevad lapsed kodudest erinevate oskuste ja teadmistega. Alles siin hakkavad selguma kõrvalekalded käitumises ja tegutsemises ning siit algab tihti mitmeid aastaid kestev tee diagnoosini. See tee ei ole kerge ei lapsele, vanemale ega õpetajale. Et see teekond oleks lihtsam, siis on oluline olla teadlik, miks need lapsed nii käituvad, mis aitab neil oma käitumist reguleerida, mis aitab täiskasvanul mõista ja rahulikuks jääda, kuidas aidata lapsevanemal mõista ja leppida teatud probleemidega. Ja eelkõige muidugi see, kuidas ise kõige selle juures rõõmsaks ja positiivseks jääda. LIINA MÖLDER Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži eelkoolipedagoogika erialal. Olen töötanud Soomes neli aastat õpetajana ja sellest sügisest alustasin tööd lasteaia juhatajana. Töötan juhatajana kolmes lasteaias: Pohla, Jõhvika ja Särgjärve lasteaias. Ettekanne: Kaasava hariduse rakendamine Soome näitel Kaasav haridus. Lapse käitumisprobleemid, nende põhjused ning lapse kaasamine tema arendamise eesmärgil. Lapse julgustamine, toetamine oma võimete ja oskuste arendamisel. 4
5 MARIKA KUNDLA 3 poja ema (8-6-4a). Üks laps on Rohuaia Lasteaia vilistlane, teised kaks käivad Rohuaias üheskoos erivanuseliste liitrühmas. Hariduselt TÜ saksa filoloogia BA, TÜ maailmakirjandus MA, TÜ saksa keele õpetaja. Õpetajana töötanud Tallinnas 5 aastat enne laste sündi. Hetkel TLÜ Rakvere Kolledži alushariduse pedagoogi eriala III k üliõpilane, lapsevanem ja Rohuaia Lasteaia hoolekogu esimees. Huvid: keskkonnakaitse ja käsitöö Ettekanne: Liitrühma eelised lapsevanema pilgu läbi Liitrühm on midagi, mida vanematele tuleb veel tutvustada ja neid julgustada oma lapsi liitrühma panema, eriti, kui samas peres on mitu lasteaiaealist last. Palju vähem on hommikust stressi, lastel on üheskoos turvalisem, nendele lähenetakse individuaalsemalt, nad saavad tähelepanu lähtuvalt enda isiksusest, mitte niivõrd vanusest tingitult. Lapsed, kes on mitu aastat liitrühmas käinud, on empaatilisemad, arvestavad rohkem erisustega, nad on kiired õppijad. Kui ma saaksin uuesti alustada, valiksin kindlasti jälle liitrühma. MOONIKA SUURMAA Alushariduse pedagoogi bakalaureuse õppe läbis Moonika Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis, eelmisel aastal sai ta haridusteaduste (koolieelse lasteasutuse pedagoog) magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Töötab Rohuaia Lasteaias. Lasteaiaõpetajana on töötanud kokku 9 aastat, sh on töötanud ühevanuseliste laste rühmas ja 3 aastat erivanuseliste laste rühma õpetajana. Hobid: tervisesport, reisimine, numismaatika (algaja). ERIKA KALAMEES Erika töötab Rakvere Rohuaia lasteaia Päikesejänkude rühmas õpetajana. Rühmas on erivanuselised lapsed, 16 poissi ja 4 tüdrukut. Erika Kalamees on lõpetanud TLÜ Rakvere Kolledži. Ta on koostanud 3 raamatut - Kus mu pöial? Kus mu väikeats ja 35 Sõrmesalmi ja käemängu vanavanemate varasalvest. KATRIN SUSI Olen lõpetanud Rakvere Pedagoogikakooli koolieelse kasvatuse eriala ning omandanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis haridusasutuse bakalaureuse alushariduse pedagoogi erialal. Õpetajana olen töötanud lasteaias 18 aastat, Aastast 2015 töötan õpetajana rühmas, kus on õpetaja, õpetaja assistent ja õpetaja abi. Töötanud olen õpetajana erivanuseliste laste rühmas, kus laste vanuseks oli 5-8 eluaastat, neist 7 last olid koolipikendusega. 5
6 Ettekanne: Parim arengukeskkond igale lapsele Kuidas õpetajana toime tulla, kui õppeaasta alguses on pool rühmatäit lapsi, kellel on koolikohustus edasi lükatud või kes pole päevagi varem lasteaias käinud. Kuidas tagada kõigi laste eakohane areng, kui su rühmas on 3-7 aastased lapsed. HALLIKI TAMMISTE a töötan Pärnu Lasteaias Pillerpall õppealajuhatajana. Olen õppinud Tallinna Pedagoogiline Seminaris rakenduskõrgharidusõppes koolieelse lasteasutuse õpetajaks. Olen Eesti Avastusõppe Liidu Koolituskeskuse KELA koordinaator ja koolitaja Tartu Ülikooli projektis Kõiki lapsi arendava ja kaasava uurimusliku õppe (avastusõppe) laialdane rakendamine Eesti alus- ja põhihariduses- Avastustee a tunnustas Pärnu Linnavalitsus mind aukirjaga pühendunud tegevuse eest alushariduse edendamisel Pärnu linnas ja Eesti Vabariigis. Olen esinenud ettekannetega erinevatel seminaridel ja konverentsidel teemadega: koolivalmiduse hindamine läbi Pärnu teemalise arengumängu; suunatud uurimusliku õppe rakendamine koolieelses lasteasutuses, väärtuskasvatuse edendamine Pärnu Lasteaias Pillerpall a koostasin raamatu Tarkus tuleb tasapisi- valik aktiivõppe strateegiaid lasteaias ja koolis ja a raamatu Õpime rõõmuga loodust tundma koostaja, Kirjastus Atlex. Koostöös Pärnu muuseumiga koostasin tegevuskaarte/mängujuhiseid üle-eestilises projektis laste ja noorte festival Avatud mänguväljakud. Ettekanne: Pärnu linn kui õpikeskkond Ettekandes tutvustatakse Pärnu lasteaedade tegevuste näitel Pärnu Linnavalitsuse toetusel lasteaedadele ja koolidele loodud programmi Pärnu linn kui õpikeskkond. Programmi eesmärgiks on: - Lastele eakohaste ja õppekava erinevaid valdkondi lõimuvate ning üldpädevusi arendavate hariduslike tegevuste läbi viimine kodukoha ümbruses. - Kodukoha ja kodutunde tundmine ning väärtustamine. - Huvigruppide kaasamisel erinevate kohtade ja vaatamisväärsuste külastamine. - Programmi motoks on KASVAME PÄRNUS! Oluline on, et elamuslikkus oleks tasakaalus teadmiste omandamisega. 6
7 KARIN UIBOPUU Olen lasteaias õpetaja ja töötanud alushariduse valdkonnas 15 aastat, millest kaks esimest õpetaja abina. Aastal 2006 alustasin õpinguid koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal ning lõpetasin ülikooli 2009 aastal lõpetasin. Õpetaja töös pean oluliseks enne kõike suhtumist, et kõikidele lasteaia rühmas käivate laste vajadustega oleks arvestatud. Tunnetan oma töös igapäevaselt kaasaja hariduses õpetaja muutunud rolli. Olla toetav ja suunav õpetaja, diplomaat ja läbirääkija, koostöö edendaja, on paras väljakutse. Oma ametialaselt ettetulevaid ootamatuid ja keerulisi olukordi lahendades lähtun põhimõttest, et kõikide erinevate osapooltega oleks arvestatud. See on paras väljakutse igaühele, mida õpitakse kogu elu. Olen kolme täiskasvanud lapse ema. Sel aastal täitub mul 35. abieluaasta, mis annab aluse toetuda, minu heale diplomaadiks ja läbirääkijaks olemise oskusele. Ettekanne tutvustab läbi minu enda töökogemuse õpetaja võtmerolli kaasava hariduse idee rakendumisel lasteaias ja kogukonnas. Tutvustan erinevate õppeprotsessis osalevate inimeste/asutuste valmisolekut koostööks lapse arengu toetamisel tema vajadusest lähtuvalt. AVE ALLANDI Olen lastega töötanud üle 25 aasta, sellest lasteaias õpetajana 12 aastat. Selle aja sisse on jäänud õpingud Tallinna Pedagoogilises Seminaris aastatel ja praegu olen lõpetamas õpinguid Tallinna Ülikooli magistrantuuris alushariduse pedagoogi erialal. Olen küpsenud ja kasvanud õpetajaks aastaid. Minu kasvamist on toetanud just nimelt lapsed, iseäranis iseteadlikud, jõulised, erilised lapsed, keda ei ole ka parema tahtmise juures võimalik suruda traditsioonilise, varasemalt levinud õpetajakeskse alushariduse raamidesse. End pidevalt täiendades ja erinevaid töömeetodeid katsetades olen tänaseks päevaks leidnud töös lastega kindluse ja julguse tegutseda nii, et ma ei lähe enda väärtustega vastuollu. Minu jaoks olulised märksõnad on kohalolu õpetajana, laste vajaduste märkamine, nende huvidega arvestamine; kriitilise mõtlemise arengut, omaalgatuslikkust, suhtlemist ja loovust toetava keskkonna loomine; üheskoos uurimine ja avastamine. Seega on minu suund töös õpetajana lapsest lähtumine. Me kõik oleme erinevad, igaühel on omad tugevused, mida tuleb märgata ja keskkonna, "ühise ruumi", rikastamiseks tööle panna. Vaid sel moel tunneb iga laps end väärtuslikuna saades lasteaiast kaasa teadmise, et tema mõtted ja teod on olulised. Ettekanne tutvustab, mil moel on tänase päeva oludes võimalik lasteaias arengukeskkonda luues soodustada kõikide laste võimalust eakaaslastega suhelda ja mängida; 7
8 mitmekesiseid materjale ja vahendeid kasutades laste algatusvõimet, sõltumatust, avastamisvõimet ja loomingulisust proovile panna; õppetegevust üles ehitada laste huvidele ja eelistustele nende endi isiklikke tugevusi ja ressursse rakendades, rõhudes sealjuures õppijast tulenevatele eripäradele kui õppimist rikastavatele aspektidele ANNELI HABICHT Anneli töötab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhina ja on omandanud andragoogika magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Ta on käsiraamatu Teekond erilise lapse kõrval (2016) kaasautor. Lisaks toimetab Anneli täiskasvanukoolitajana ja on varasemalt õpetanud noorsootöötajaid Tallinna Ülikoolis. Anneli on emaks 20-aastasele erivajadustega tütrele ja 11-aastasele pojale. Anneli mõistab, et erivajadustega laste kaasamine alusharidusse on väljakutse, kuid usub, et tugeva tahtmise ja kaasaegsete oskuste korral annab see kõigile lastele paremad eeldused kasvada heaks inimeseks. Ettekanne: Teekond erilise lapse kõrval Ettekanne avab erivajadustega lapse vanema rolli ja aitab mõista väljakutseid ja valikuid, millega eriliste laste vanemad silmitsi seisavad. Juttu tuleb emade ja isade ootustest lasteaiale, kuid ka praktilistest nõuannetest, kuidas ikkagi saavutada paremat koostööd pere ja lasteaia vahel ning kuidas tasakaalustada erivajadustega ja erivajadustega laste vanemate hoiakuid ja ootusi. KRISTI VIRULA Pärnu Lasteaed Mai meelpuudega laste rühma eripedagoog. Oman magistrikraadi. Olen Pärnu lasteaedade ühenduse Eriõpetus lasteaias juht. Koostöös ühenduse liikmetega olen välja töötanud Pärnu lasteaedadele lapse arengu hindamise tabelid, kõnearengutaseme ülevaatlikuks hindamiseks kõnetestid ning koostanud mitmeid õppe- ja kõnearendusmänge. Õpetajate täienduskoolitustel ja lasteaednike suvepäevadel olen lektorina esinenud ettekannetega erivajadusega lapse arengu toetamisest lasteaias ning tutvustanud lapse sõnavara ja jutustamisoskuse arendamist erinevate lauamängude abil. Koostöös SA Innovega olen korraldanud koolitusi Pärnu lasteaedade õpetajatele. 8
9 KRISTIINA KUNTO Pärnu Lasteaed Mai nägemishäiretega laste rühma eripedagoog. Oman magistrikraadi. Kuulun Pärnu Lasteaias Mai erivajadusega laste töögruppi. Osalen töörühma tegevuse raames õppekava täiendamisel ja arendamisel ning viin läbi sisekoolitusi, et koostöös juhtkonna ja teiste eripedagoogidega koordineerida lasteaias erivajadusega lapsega seotud õppe- ja kasvatustegevust. Olen Pärnu linna lasteaedade ühenduse Eriõpetus lasteaias aktiivi liige ja juhtinud Pärnu linna kooliminevate laste koolivalmiduskaardi väljatöötamise töörühma. Olen koolitanud SA Innove koolitusprojekti raames lasteaiaõpetajaid kõnearendusmängude ja koolivalmiduskaardi koostamise teemadel ning vabariiklikul kogemuspäeval haridusasutuste pedagooge teemal Nägemise erivajadusega laste õpetamine. Ettekanne: Kaasava alushariduse mudel Pärnus a kaardistas eripedagoogidest töögrupp kaasava hariduse vajaduste, võimaluste ja tulemuslikkuse Pärnu lasteaedades. Tehti ettepanekuid kaasava hariduse ja HEV laste haridusvõimaluste arendamiseks Pärnus. Erirühmade õpetajate, eripedagoogide ja logopeedide töö toetamiseks lõime aasta kevadel Pärnu linna lasteaedade ühenduse Eriõpetus lasteaias. Erinevate probleemidega (kõne, käitumine, tähelepanu) ja rohkem individuaalset tuge vajavate laste arv rühmades on kasvanud. Pärnu linna kogemuse põhjal kasvab aasta aastalt laste arv, kelle koolikohustuse täitmine on edasi lükatud. Nende laste arengu toetamiseks rühmas puuduvad võimalused nt vajalikud teadmised/kogemused või aeg. On tõusnud vajadus koolieelses eas lapse tunnetustegevuse individuaalseks toetamiseks. Selleks on Pärnu linna haridusosakonna ettepanekul ja toel toimunud kahel korral tugiõpetajate koolitused. Mitmetasandilises koostöös koolide õppealajuhatajate ja eripedagoogidega valmis Pärnu lasteaedade ühtne koolivalmiduskaart. Lisaks lasteaedade tavapärastele traditsioonidele oleme korraldanud üheksal korral sportlikku mängupäeva Pärnu ja Sindi erirühmade lastele ning laste kunstitööde näitusi linna keskraamatukogus või spordihallis. MARIKA RATNIK Marika Ratnik on Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia lektor. Õpetab loovterapeute visuaalkunstiteraapia spetsialiseerumisuunal alates 2011 aastast. On osalenud loovterapeudi kutsestandardi väljatöötamisel ja õpetajatele kunstipõhiste töömeetodite ja tehnikate täienduskoolituste läbiviimisel. Praktilist kunstiterapeudi tööd teeb laste, noorukite ja peredega. Ettekanne: Loovteraapia võimalused laste arengu toetamisel koolieelses eas 9
10 Ettekandes tutvustatakse loovteraapia olemust ja erinevaid sekkumistasandeid, mille kaudu on võimalik avada loovteraapiliste tegevuste variatiivsust. Samuti tuuakse näiteid loovteraapia rakendamisvõimalustest koolieelses eas laste arengu toetamisel. 10
Projekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemPäevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,
Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemAINEKAVA VORM
ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemEesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu
Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemPäevakorrapunkt 1
MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU Sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni ühise koosoleku protokoll Märjamaa 25. juuni 2018 Algus kell 10.00 lõpp kell 12.41. Koosolekut juhatas: sotsiaalkomisjoni liige Ruth Lippus
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
Rohkem„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus
Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMicrosoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc
Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015
ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÄLISHINDAMISOSAKOND ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015. ÕPPEAASTAL TARTU 2015 Koostanud Erge Edesi,
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemRaasiku LA arengukava
RAASIKU LASTEAED ORAVAKE ARENGUKAVA 2017 2019 Raasiku 2016 1 Sissejuhatus Raasiku lasteaed Oravake arengukava on töödokument, milles on määratud ära valdkonniti lasteaia arengu põhisuunad ning tegevuskava
RohkemERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI
TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemLisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse määrusega nr 3 Arengukava Kiiu 2015
Lisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse 02.07.2015 määrusega nr 3 Arengukava 2015-2020 Kiiu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. Hetkeseis... 4 1.1 Eestvedamine ja juhtimine sh strateegiline juhtimine...
RohkemMicrosoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312
VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemTallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi
Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - VV191_lisa.doc
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMicrosoft Word - Häädemeeste+lasteaia+kodukord
HÄÄDEMEESTE LASTEAIA KODUKORD 1.Üldinfo 1.1.Kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest. 1.2. Kodukord on avalikustatud e-lasteaias ja on igas rühmas olemas
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemKutseaasta_2009_2010 seire
Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 29/21 Tallinn 21 1 Kutseaasta seire läbiviimist on toetanud EV Haridus- ja teadusministeerium. Koostajad: Epp Reiska ja Eve Eisenschmidt Andmetöötlus: Epp Reiska Ankeetide
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemKose lasteaed arengukava
KOSE VALD KOSE LASTEAED ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. KOSE LASTEAIA MISSIOON... 4 2. PÕHIVÄÄRTUSED... 4 3. KOSE LASTEAIA VISIOON... 4 4. KOKKUVÕTE LASTEAIA 2007-2013 AASTA ARENGUKAVAST...
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
Rohkem